Kriminaalasi 1-21-8864
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2022, Tallinn
Katrin Tron
1-22-8864
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Ingrid Oja
Kriminaalasi
T.N süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
T.N , ik: XXX; elukoht: xxx; xxx; emakeel xxx keel, xxx; xxx ; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2. Tõkend – ei kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 1011.08.21 s.o kokku 2 päeva.
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
-2-
eurot tuleb jätta riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha summas 876 eurot. Menetluskulusid absoluutsummas 973.20 eurot on süüdistaval võimalik tasuda võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 81.10 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700005779. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega T.N-ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud eposti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
-3-
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatava karistuseks vangistust 8 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /10-11.08.21/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotles kohtus isik karistuse kandmiselt vabastada järgmiselt: Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav T.N ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada T.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil jäi süüdistatav T.N sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Osa sundrahast jättis kohus riigi kanda.Välja mõistetavaks määras kohus menetluskulud määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses kogusummas 97.20 eurot ning sundraha 879 eurot, mida on T.N ́il võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest.
-4-
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb T.N süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.