Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

2(25)

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(25)

ning sellelt arvelt 04.05.16 sellest 15 552 eurot edasi OÜ F AS SEB Pank arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX 2) Q tegi 04.05.16 kell 10.06 ülekande Z OÜ SEB Pank arvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ülekande summas 15 984 eurot, kust Y kandis koheselt sellest 15 696 eurot edasi OÜ F arveldusarvele AS SEB Pank nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Pärast OÜ F arvele raha laekumist tegutsesid X Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov ühiselt ja kooskõlastatult selleks, et OÜ F kontolt laekunud raha sularahana välja võtta. Kokkuleppe kohaselt enne raha väljavõtmist tekitati võltsitud maksekorraldus selleks, et selle alusel annaks tarnija SIA Latvijas Produkt suhkru üle. Selleks läksid Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov OÜ W kontorisse, mis asus Tallinnas XXX ja mille juhatuse liige oli nende tuttav J ja seejärel tegid internetipanga kaudu 04.05.2016 kell 10.31.51 OÜ F arvelt summas 14 928 eurot ülekande SIA B Bank Slaski SA arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Samal päeval kell 10.47 tühistasid Kurbanov ja Vnukov internetipangas antud tehingu ning 14 928 eurot tagastati OÜ F arveldusarvele. Võltsitud maksekorraldus edastati X-le. Seejärel, et pettuse tulemusena OÜ F kontole laekunud raha sularahana kätte saada, tegid Šamil Kurbanov ja Daniil Vnukov 04.05.2016 kell 10.59 OÜ W kontoris ülekande summas 31 235 eurot OÜ Q arvele, mille osanik ja juhatuse liige oli Šamil Kurbanov. OÜ Q arvelt osa võtsid Š. Kurbanov ja D. Vnukov sularahas välja ja osa kandis Šamil Kurbanov edasi teistele tema ja Daniil Vnukovi kontrolli all olevatele ettevõtetele nagu R OÜ, G OÜ, P OÜ ja S OÜ arvetele, kust S. Kurbanov ja D. Vnukov nimetatud summad pangaautomaatidest sularahana välja võtsid ja edastasid X-le. Osa rahast jätsin Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov endale. Seega eeltoodud tegevuse tulemusena, s.o suhkru eest tasumata jätmisega olid X, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov muutnud tahtlikult võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmise kannatanute C-i ja Q ees, kes Z vahendusel ettemakset tehes eeldasid ekslikult teiselt poolelt kohustuste täitmise kavatsust. Sama eeldas kas Z nimel tegutsenud Y, kes eksitusse viiduna andis kannatanule suunised ülekannete, s.o varakäsutuse tegemiseks, mis viis selleni, et kannatanud said ettemaksuna ülekantud summa ulatuses varalist kahju ja X, Daniil Vnukov ning Šamil Kurbanov jällegi varalist kasu. Nende tegudega pani X, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o. teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis.

C tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja Daniil Vnukovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumisega. 3.3 Kaitsja Aire Põder taotleb tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2021 kohtuotsus täies osas Šamil Kurbanovi suhtes. Mõista Šamil Kurbanov KarS § 209 lg 2 p 4 järgi õigeks. Rahuldada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus. Jätta kannatanu Q OÜ ja AS C tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja Šamil Kurbanovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumisega.

5(25)

ütlustega ja ülekuulamise protokollist ei nähtu üheselt, et millistest asjaoludest lähtuvalt ta seda konkreetselt väitis. Mis oli konkreetne küsimus ja kontekst. Sisuliselt toimuski väljavõtmised ühe ööpäeva jooksul ehk 24 tunni jooksul. Daniil Vnukov rõhutab ju ütlustes, et F kanded ja väljavõtmised tema poolt (ta ei märgi, et Kurbanovi poolt) toimusid ühel päeval. Tema kontrolli all oli ju OÜ G üksnes. Seega ei ole kuidagi Vnukovi ütlustega välistatud, et Kurbanov võis ka järgneval päeval võtta. 4.4 Arvestama peab ka asjaoluga, et need ütlused on antud ca 3 aastat pärast sündmust ja ka see asjaolu võib mõjutada teatud moel faktiliste andmete mälupilti. Paraku keeldus Vnukov ka kohtus ütluste andmisest, et oleks olnud võimalik kontrollida nende ütluste usaldusväärsust ja vajadusel läbiviija mälu värskendamine. Daniil Vnukovi ütluste pinnalt ei ole võimalik teha sellist järeldust, et need välistaksid raha väljavõtmise 5. mail 2016. Seda oleks kohus saanud igaljuhul tuvastada ka seeläbi, et analüüsinud ja hinnanud äriühingute konto väljavõtteid. Kohus oleks saanud ja pidanud ka hindama Šamil Kurbanovi ütlusi antud kontekstis, kes samuti kinnitas oma ütlustes sularaha väljavõtmist. Neid ütlusi antud kontekstis pole kohus üldse analüüsinud ja hinnanud. 4.5 Mis puudutab etteheidet, et prokurör on jätnud raha väljavõtmise konkreetsed kuupäevad süüdistustes märkimata, siis tuleb märkida, et antud süüteokooseisu objektiivne kooseis seisneb pettuses, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju. Antud sündmuses toimusid varakäsutused siis, kui kannatanud tegid eksituses olles suhkru eest rahalise ülekande ehk varakäsutuse ja sellega oli tegevus lõpuleviidud. Seega oli pettuse teel saadud rahalised vahendid juba süüdistatavate kontrolli all ja edasine arveldamine erinevate äriühingute vahel ei omanud enam määravat tähendust kuriteosündmuse lõpuleviimise osas. Süüdistus tekst viitab ka sellel, et kuidas pärast kuriteo lõpuleviimist nimetatud rahaga toimusid arveldused erinevate äriühingute vahel ja et see võeti sularahas välja peale kuriteosündmust. See, et tekstis ei ole viidatud konkreetsetele kuupäevadele, ei muuda olematuks etteheidet, et see võeti sularahas välja ja et see jaotati omavahel. Täna on kohus asunud seisukohale, et kui pole märgitud konkreetseid väljavõtmise aegu, siis justkui polekski võimalik hinnata, et kas kuriteo toimepanemise tulemusena on raha välja võetud või mitte. 4.6 Kohus on leidnud, et X töötamise fakt ei oma antud kuriteosündmuse kontekstis määravat tähtsust. Prokurörina ei saa sellise järeldusega nõustuda, just see küsimus on oluline, hindamaks, kas X oli seotud kuriteo toimepanemisega või mitte. X töötamine ei olnud tõendatud ja see tõstatabki küsimus, et miks pidi ta tegema tehingu äriühingu nimel, millega ta pole ise seotud? See viitab selgelt pettuse tahtlusele, et varjata seeläbi enda seotust antud kuriteoga ja tekitada olukord kannatanus ja teistes tehinguosalistes, et temast sõltumatutel asjaoludel on raha kadunud. Antud asjaolu on X ise oma ütlustes nimetatud ehk asunud ennast aktiivselt kaitsma. Juhul kui kohtualune on otsustanud ennast aktiivselt kaitsta, peab ta ka ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. X seda ei teinud, mistõttu jääb prokurör endiselt selle juurde, et X väited selles osas on ebaõiged. X süüle viitavad konkreetsed tõendid, prokurör on need esitanud kohtule ja viidanud neile ka oma kohtukõnes ning viidanud ka objektiivsele pildile, mis annab seostada X antud kuriteoga ja ta selles süüdi mõista. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis puudulikult ja ühekülgselt.

6(25)

kaitseõigust. Süüdistuses jääb täiesti arusaamatuks, milles ja kuidas seisnes Daniil Vnukovi osa ja puutumus KarS § 209 lg 2 p 4 järgi toimepandavate kuritegude toimepanemises. Tegemist on üldsõnalise ja konkretiseerimata süüdistusega ning kaitsja kaitsealuse suhtes esitatud väited pole seotud konkreetsete faktiliste asjaoludega. 5.1 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et suhkru ostmiseks suhtlesid C AS ja Q OÜ esindajad Y-ga, kes oli Z OÜ juhatuse liige. Kriminaalasjas olevate tõendite hulgast nähtub, et Z OÜ osanikeks olid ajaperioodil 28.11.2012-23.05.2016 Y ning V, samuti oli Y antud äriühingu juhatuse liige ajaperioodil 05.06.2016-23.05.2016. Samuti puudub vaidlus selles, et Daniil Vnukov ei ole mitte kunagi suhelnud C AS, Q OÜ ja Z OÜ esindajatega kõnealuse suhkru ostu ja müügiga seonduvalt. Y ütluste kohaselt suhtles ta kogu aeg X-ga. Eeltoodust tulenevalt ei saanud Daniil Vnukov mitte kuidagi viia eksitusse või petta C AS-i, Q OÜ või Z OÜ-ga seotud isikuid, kuivõrd tal puudus igasugune seos antud äriühingutega ning nendele suhkru ostu-müügiga. Veelgi enam Daniil Vnukovil puudub igasugune seos F OÜ-ga, ta ei ole antud äriühingu juhatuse liige, osanik ega ka töötaja. Kriminaalasjas vastupidised tõendid puuduvad. 5.2 Daniil Vnukov ei ole kokku leppinud mitte kunagi Z OÜ-ga, X, Šamil Kurbanovi või Yga antud äriühingule suhkru tarnimises, selle eest arve koostamises, mingisuguste lepingute sõlmimises. Samuti pole ta palunud teha seda ka mitte kellelgi teisel isikul AS-ga C või Q OÜ-ga viimastele suhkru müügi ja/või tarnimisega. Daniil Vnukov ei ole andnud ka mingeid andmeid ega pangarekvisiite AS-le C või Q OÜ esindajatele. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et C AS-le ja Q OÜ-le pidi tarnitama suhkur Läti äriühingult SIA B ning selle esindajalt N-lt. 5.3 Kriminaalasjas ei ole kordagi ei kohtueelses ega ka kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajana N nimelist isikut ega ka ühtegi teist SIA B-ga seotud isikut. Tegelikkuses puudub teadmine ja igasugused dokumentaalsed tõendid selle kohta, et N on üleüldse SIA B-ga seotud. Samuti puuduvad kriminaalasjas igasugused dokumentaalsed tõendid, et taoline äriühing üleüldse eksisteerib. Kaitsjale jääb täiesti selgusetuks millistele dokumentaalsetele tõenditele või kuidas kohus enda kohtuotsust tehes on asunud seisukohale, et taoline äriühing üleüldse eksisteerib ning antud äriühing pidi tarnima F OÜ-le suhkrut. Kaitsja juhib tähelepanu, et tunnistaja D ütluste kohaselt saabus nende lao territooriumile 2. mai õhtupoole Poola numbrimärkidega auto. Kaitsja ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kohtule on selge K ja H ütlustest, et suhkru lõpptarnijaks pidi vähemalt OÜ Q tehingu puhul olema Lätis tegutsev ettevõte. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas mitte vähimalgi määral leidnud tuvastamist, kes oli suhkru lõpptarbija ning kas see oli Lätis tegutsev ettevõte või mitte. 5.4 Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et Daniil Vnukov on helistanud või talle on helistanud kõnealuse suhkruga seonduvalt Y, X või C AS ning Q OÜ esindajad. Kaitsja on taotlenud kohtueelses menetluses teostada kõneeristused, et kinnitada nimetatud kõnede puudumist, kuid prokuratuuri poolt jäeti kaitsja taotlus kõneeristuse teostamiseks rahuldamata. 5.5 Daniil Vnukovi kaitsjana olen seadnud 26.05.2021 kohtuistungil kahtluse alla süüdistusakti punktis 13.5 ja 13.6 märgitud Y e-kirjad ning nendes sisalduvad manused. Kaitsjale üllatuslikult on Y edastanud kohtule 27.05.2021 e-kirja, milles on manusena lisatud süüdistusakti punktis 13.5 ja 13.6 e-kirjad ning failid (I kd, lk 112-121). Kohtuistungil ei ole maakohus mitte kordagi menetlusosalisi teavitanud, et Y poolt on taoline e-kiri koos manustega kohtule edastanud. Ühtlasi ei ole 26.05.2021 Y poolt kohtule edastatud e-kirju

7(25)

kohtuistungil käsitletud, samas on kohus enda kohtotsuses antud e-kirjadele tuginenud ning viidanud 26.05.2021 Y-lt saadud e-kirjale. 5.6 Esitatud süüdistuse pinnalt ei ole võimalik väita, et Daniil Vnukov oleks realiseerinud KarS § 209 sätestatud süütekoosseisu mistahes osavõtu vormis. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu nii OÜ Q kui ka C AS eest ütlusi andnud H ja D on osundanud, et nimetatud äriühingutega kogu tehinguga seonduva korraldas Y ning temaga seotud äriühing Z OÜ. Samuti juhib kaitsja kohtu tähelepanu, et Y-le ei ole esitatud süüdistust, samuti ei ole Y antud asjas kannatanu. Ka Z OÜ ei ole saanud süüdistust ning antud äriühing ei ole ka kannatanu käesolevas kriminaalasjas. Siinjuures on kaitsja hinnangul oluline osundada, et vähemalt osaliselt on rahalised vahendid liikunud Y isiklikule arveldusarvele ning osaliselt on jäetud Z OÜ arveldusarvele. Selles osas maakohus seisukohta sisuliselt võtnud ei ole. 5.7 Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud müügilepingute sõlmimine Z OÜ ja OÜ Q ja AS C vahel. Z OÜ on tarninud varasemalt vastavalt müügilepingutele Z OÜ-le ja AS C pikema ajaperioodi jooksul suhkrut. Tegemist ei olnud ühekordse tehinguga. Z OÜ-d kaasatud menetlusse ei ole, kes saaks selgitada või tõendada sõlmitud ostu-müügilepingute asjaolusid. Samuti saaks selgitada lepinguliste kohustuste täitmist või täitmata jätmist. Tegemist täiesti tavalise tsiviilvaidlusega, mida tuleks lahendada tsiviilkohtus. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu, et Z OÜ on vahetult peale suhkrutehinguid muutnud juhatust ning osalust ja uueks juhatuse liikmeks ning osanikuks on saanud süüdistatav X. Z OÜ ei ole mitte kordagi nõudnud F OÜ-lt enda lepinguliste kohustuste täitmist. Siinjuures C AS-i esindaja D ütluste kohaselt on antud juhul tegemist täiesti tavalise tsiviilvaidlusega, kus üks osapool pidi tarnima kaupa ja teine tasuma kauba eest. Kauba tarnimata jätmisega või erimeelsuste tõttu tehti kreeditarve ning osaliselt on rahalised vahendid tasutud osade kaupa tagasi. 5.8 Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas ei ole esitatud kahtlustust ega ka süüdistust mitte ühelegi juriidilisele isikule sh süüdistatavatega seotud äriühingule. Süüdistust ei ole esitatud ka äriühingule F OÜ või Q OÜ. KarS § 209 lg 3 näeb vastutuse ka siis, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Ei ole tuvastatud süüdistatavate poolt varalise kasu saamine ja selle ulatus sh süüdistatavatega seotud äriühingutes ning süüdistatavate endi poolt. Ühtlasi ei ole tehtud kindlaks süüdistatavate poolt varalise seisu paranemine. 5.9 Kaitsjana leian, et käesolevas kriminaalasjas tuleb jätta OÜ Q ja AS C tsiviilhagi täies ulatuses läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata Daniil Vnukovi suhtes. Kaitsja viitab selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-105-10, p 8.1 koos seal toodud viidetega ja otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 27. Nii Riigikohtu tsiviil- kui ka kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005.a otsus asjas nr 3-21-41-05, p 19 ja kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava „kuritegu“ kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistava „tegu“ (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele. 5.10 Maakohus eksinud mõistliku menetlusaja hinnangu andmisel. Käesoleval juhul on antud kriminaalasjas jõudnud kätte mõistliku menetlusaja möödumine, mille tuvastamine on kohtu

8(25)

poolt iseseisvaks kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks. Daniil Vnukov on taotlenud maakohtult ja taotleb ka käesoleval juhul ringkonnakohtul tema suhtes käesoleva kriminaalasja lõpetamist KrMS § 2742 alusel talle esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. Tegemist ei ole keerulise kriminaalmenetlusega ning arvestades menetluse alustamist 16.05.2016 ning menetluse käiku, avaliku menetlushuvi puudumist on tegemist ebamõistliku menetluse kestvusega. Eeltoodut toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika.

9(25)

õiguslikel alustel on kohus asunud seisukohale, et antud äriühingute kaudu tehti sisuliselt fiktiivseid tehinguid ja väidetavalt võeti välja õigusvastaselt sularaha. Kaitsja märgib, et antud juriidilistele isikutele ei ole mitte kunagi esitatud kahtlustuste ega süüdistust pettuse või kelmuse toimepanemises või selle kaasaaitamises. 6.4 Süüdistatavate poolt ei ole kohtumenetluses sisulisi ütlusi antud. Kohtueelses menetluses antud ütlustest ei nähtu, et Šamil Kurbanov, Daniil Vnukov on kuidagi kokku leppinud ühises tegutsemises, koostanud mingisuguse nn plaani, mille alusel ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid eesmärgiga kedagi petta. Taolisi tõendeid ei ole mitte vähimalgi viisil käesolevas kriminaalasjas kogutud ning taolised tõendid antud kriminaalasjas puuduvad. 6.5 Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Šamil Kurbanov või F OÜ pidi C AS-le ja Q OÜ-le tarnitama suhkur Läti äriühingult SIA B ning selle esindajalt N-lt. Veelgi enam Šamil Kurbanovil ja tema äriühingul F OÜ-l puudusid igasugused lepingulised suhted eelnimetatud äriühingutega ehk C AS-i ning Q OÜ-ga. Kriminaalasja ei ole mitte mingilgi viisil kaasatud äriühingut SIA B. Kaitsjale jääb täiesti selgusetuks millistele dokumentaalsetele tõenditele või kuidas kohus enda kohtuotsust tehes on asunud seisukohale, et taoline äriühing üleüldse eksisteerib ning antud äriühing pidi tarnima F OÜ-le suhkrut. Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses on jäetud täiesti välja selgitamata asjaolu, kas Šamil Kurbanov või mõni temaga seotud äriühing on olnud seotud suhkru ostu-müügiga. Samuti, kas temal või mõnel temaga seotud äriühingul oli valmidus ja võimalus kokkulepet täita, kas ta on oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Z OÜ-l ja tema partneritel oli võimalus ja soov suhkru ostu-müügi tellimuste täitmiseks ning mitte mingisugust pettust keegi toime panna ei ole soovinud, tahtnud ega plaaninud. 6.6 Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud müügilepingute sõlmimine Z OÜ ja OÜ Q ja AS C vahel. C AS on enda arved krediteerinud ning Z OÜ on osaliselt ettemaksuks saadud rahalised vahendid tagasi kandnud. Kuivõrd arved on krediteeritud, siis millisel õiguslikul alusel sai C AS esitada tsiviilhagi. Maakohus enda kohtuotsuses sellele hinnangut andnud ei ole. Ühtlasi juhib kaitsja tähelepanu, et nii C AS kui ka Q OÜ on esitanud arved koos käibemaksuga, nad on käibemaksukohuslased, mistõttu nad ei saa küsida antud juhul enda tsiviilhagis tagasi käibemaksu osa. Nimelt on käibemaks juba kannatanutel küsitud riigilt tagasi. Käesoleval juhul kohus rahuldades kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses, on tekitanud olukorra, kus kannatanud on alusetult rikastunud käibemaksu summa ulatuses. 6.7 Kaitsja hinnangul on käesoleva kriminaalmenetluse läbiviimise tegelikuks põhjuseks relvakonflikt Q OÜ esindajate ja Z OÜ esindajate vahel Tartus. Relvakonflikt on kaitsja hinnangul ka põhjuseks, miks osapooled ei ole saavutanud enda lepinguliste kohustuste täitmise üle kokkulepet tavapärases korras. Käesoleval juhul on tegemist täiesti tavalise tsiviilvaidlusega, mida tuleks lahendada tsiviilkohtus. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu, et Z OÜ on vahetult peale suhkrutehinguid muutnud juhatust ning osalust ja uueks juhatuse liikmeks ning osanikuks on saanud süüdistatav X. Z OÜ ei ole mitte kordagi nõudnud F OÜ-lt või Šamil Kurbanovilt lepinguliste kohustuste täitmist. 6.8 Kaitsja juhib ka kohtu tähelepanu asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud kahtlustust ega ka süüdistust mitte ühelegi juriidilisele isikule sh süüdistatavatega seotud äriühingutele. Süüdistust ei ole esitatud ka Šamil Kurbanovi äriühingutele F OÜ-le või Q OÜle. KarS § 209 lg 3 näeb vastutuse ka siis, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

10(25)

Ei ole tuvastatud süüdistatavate poolt varalise kasu saamine ja selle ulatus sh süüdistatavatega seotud äriühingutes ning süüdistatavate endi poolt. Ühtlasi ei ole tehtud kindlaks süüdistatavate poolt varalise seisu paranemine. 6.9 Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb jätta OÜ Q ja AS C tsiviilhagi täies ulatuses läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata Šamil Kurbanovi suhtes. Kaitsja viitab selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-105-10, p 8.1 koos seal toodud viidetega ja otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 27. Nii Riigikohtu tsiviil- kui ka kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005.a otsus asjas nr 3-21-41-05, p 19 ja kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava „kuritegu“ kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistava „tegu“ (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele. 6.10 Maakohus eksinud mõistliku menetlusaja hinnangu andmisel. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on antud kriminaalasjas jõudnud kätte mõistliku menetlusaja möödumine, mille tuvastamine on kohtu poolt iseseisvaks kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks. Šamil Kurbanov on taotlenud maakohtul ja taotleb ka käesoleval juhul ringkonnakohtul tema suhtes käesoleva kriminaalasja lõpetamist KrMS § 2742 alusel talle esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. Tegemist ei ole keerulise kriminaalmenetlusega ning arvestades menetluse alustamist 16.05.2016 ning menetluse käiku, avaliku menetlushuvi puudumist on tegemist ebamõistliku menetluse kestvusega. Eeltoodut toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika. Kogu menetlus käesolevas kriminaalasjas on kestnud enam kui 5 aastat ja 6 kuud. Kohtueelses menetluses ajaperioodil 26.07.2017-24.04.2019, seega 1 aasta ja 9 kuu vältel ei teostatud mitte ühtegi menetlustoimingut. Käesolevas asjas koostatud süüdistus ei vasta kaitsja hinnangul KrMS sätetele, on konkretiseerimata ja tõenditega sidumata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

11(25)

12(25)

10.1 Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohtu lahendites on korduvalt rõhutatud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Käesoleva asja menetlemisel ei olnud kohtus uuritud tõenditega võimalik kõrvaldada X süüdiolekus tekkinud kahtlusi. 10.2 Apellant leiab, et süüdistusversioon tuleb lugeda kaitseversioonist usutavamaks. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks, mitte oletustel. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile, mis ei kinnitanud tõsikindlat süüdistatava süüd. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Apellatsioonis toodud põhjendused ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdimõistva otsuse tegemiseks, kuivõrd kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid just prokuröri versiooni toimunust. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Seega tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril tõsikindlat tõendada, et X pani kelmuse toime koos Daniil Vnukoviga ja Šamil Kurbanoviga. 10.3 Apellatsioonis pole viidatud ühelegi tõendile, mis tõsikindlalt kinnitaks, et süüdistatav X tegutses kelmuse toimepanemisel koos kaassüüdistatavatega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole tõenditest tekkinud sellist usaldusväärset tõendite kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo toimepanemise kohta X poolt. Prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita tõsikindlalt süüteo toimepanemist. Kolleegiumil ei ole võimalik lugeda kuriteokoosseis tõendatuks põhjusel, et süüdistatav ei suutnud veenvalt tõendada enda süütust. Selliselt pööraks kohus tõendamiskoormise ümber ja nii toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikuks ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 10.4 Apellatsioonis toodud etteheidetele, et kohus jättes süüdistatava Daniil Vnukovi ütlused tõendikogumist välja sularaha väljavõtmise ja raha X-le edasiandmise asjaoludes, pidanuks süüdistatava Daniil Vnukovi ütlused selles osas tervikuna kõrvale jätma, sh osas, mis puudutab sularaha väljavõtmist ühel päeval, märgib kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et maakohus võttis edasises analüüsis aluseks süüdistatava Daniil Vnukovi väite, et raha väljavõtmine toimus samal päeval, kui toimus F-le ülekanne. Maakohus analüüsis selliseid süüdistatava Daniil Vnukovi väiteid koos ühes kontekstis (vt kd 2, tl 177 pöördel), mitte eraldi nagu prokurör väidab. Seejuures 4. mai 2016 raha väljavõtmine ja selle väidetav edastamine samal päeval, kui toimus F-le ülekanne tuleneb just süüdistatava Daniil Vnukovi kohtueelsel uurimisel antud ütlusest, mistõttu kohus kontrollis nende ütluste usaldusväärsust teiste prokuröri poolt esitatud tõenditega. 10.4.1 Ainuke süüdistatav, kes räägib raha väljavõtmisest mingil konkreetsel kuupäeval on süüdistatav Daniil Vnukov. Seejuures ei tulene süüdistatava ütlustest, et sularaha võeti välja kahel erineval päeval ning kuna süüdistuses ei ole raha väljavõtmise kuupäevi märgitud, siis sai maakohus kontrollida, kas see toimus 4. mail 2016 ja sellises summas nagu väidab

13(25)

süüdistatav Daniil Vnukov. See, et 4. mail 2016 sularaha summas 17 495 eurot pangaautomaatidest välja võeti on tuvastatud vastavalt SEB panga väljavõtetele. Seega polnud maakohtul alust lugeda süüdistatava Daniil Vnukovi ütlused kuupäeva osas ebausaldusväärseks nagu leiab prokurör, kuivõrd selles osas kinnitavad süüdistatava Daniil Vnukovi ütlusi tõendid, mille usaldusvääruses ei ole põhjust kahelda. Kuna pangaautomaatidest välja võetud sularaha summa 17 495 eurot ei kattunud süüdistatava Daniil Vnukovi ütlustega, et summa oli 30 000 eurot, siis ei saanud ta väidetavalt sellist summat ka X-le edasi anda, mistõttu maakohtu järeldus, et selles osas on süüdistatava Daniil Vnukovi ütlused ebausaldusväärsed, on õige. 10.4.2 Ebaselgeks jääb kolleegiumile prokuröri väide, et raha võidi välja võtta ka 5. mail 2016. Prokurör ei ole apellatsioonis välja toonud 5. mail 2016 välja võetud sularaha summade suurust ning millistelt arvetelt konkreetselt raha väljavõtmine toimus. Seejuures ei tulene ühegi süüdistatava ütlustest, sh Šamil Kurbanovi ütlustest, et raha võeti välja kahel erineval päeval. Süüdistatav Šamil Kurbanov on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et firma F OÜ arveldusarvele tuli mingilt juriidiliselt isikult rahasumma. Pidi võtma selle raha sularahas välja ning andma Daniilile. Nii ta tegigi ja andis kogu raha sularahas Daniilile. 10.4.3 Prokuröri versiooniga, et vaadates kõiki kontosid kogumis, siis saab üheselt asuda seisukohale, et pettuse teel äriühingutele ülekantud raha oli väljavõetud 4. mail ja ka 5. mail 2016, ei saa kolleegium nõustuda. Prokurör ei ole viidanud konkreetsetele summadele, millest nähtuvalt saab sellist versiooni tõsikindlat tuvastada. Lisaks on selline versioon vastuolus prokuröri enda esitatud tõenditega. Kolleegium kontrollides SEB panga väljavõtteid asub seisukohale, et 4. mail 2016 OÜ Q poolt kantud summad R OÜ, G OÜ, P OÜ ja S OÜ arvetele ning väljavõetud sularaha ei kattu omavahel ka juhul kui nõustuda prokuröri versiooniga, et raha võeti lisaks 4. maile 2016 välja ka 5. mail 2016. Tõenditest nähtub üheselt, et 4. mail 2016 OÜ Q poolt kantud summad R OÜ, G OÜ, P OÜ ja S OÜ arvetele on kokku 26845 eurot. R OÜ, G OÜ, P OÜ ja S OÜ arvetelt võeti sularaha välja 26095 eurot. Seega nimetatud summad ei ühti ning arvestades summa suurust ei riimu see ka süüdistatava Daniil Vnukovi ütlustega. See ei riimu ka süüdistatava Šamil Kurbanovi ütlustega, et võttis kõik juriidiliselt isikult saabunud rahasumma välja. Kui asuda seisukohale, et osa kuriteoga saadud raha jäi ka OÜ Q arvele, mis ka 4. mail ja 5. mail 2016 sularahas välja võeti, siis kujuneb väljavõetud sularaha summaks 33055 eurot, mis ületab kelmusega saadud summa ja summa, mis väidetavalt süüdistatav Daniil Vnukov X-le edasi andis. Seejuures ei saa ringkonnakohus rajada süüdimõistavat otsust oletustele. Nii võib tulenevalt tõenditest järeldada ka seda, et OÜ Q arvele kantud osa rahast kanti S OÜ arvele raha veel ka 6. mail 2016 summas 2000 eurot, kuna selgitus ühtib 4. mail 2016 märgitud selgitusega. Edasi võib tulenevalt tõenditest järeldada, et OÜ Q arvele kantud rahast kanti G OÜ arvele raha ka 6. mail 2016 summas 3510 eurot, kuna selgitus ühtib 4. mail 2016 märgitud selgitusega. Seega saab järeldada, et OÜ Q poolt kantud summad R OÜ, G OÜ, P OÜ ja S OÜ arvetele on kokku 32366 eurot, mis ei ühti esitatud süüdistusversiooniga ega ühegi süüdistatava ütlustega. Tulenevalt SEB panga väljavõtetest saab teha oletusi ka selles, et sularaha võeti välja ka 6. mail, 9. mail ja 20. mail 2016, kuid siis on väljavõetud summa juba üle 46000 euro. See ei ühti apellatsioonis toodud süüdistusversiooniga, et sularaha väljavõtmised toimusid ühe ööpäeva jooksul ehk 24 tunni jooksul. Prokurör viitab Daniil Vnukovi ütlustele, et kanded ja väljavõtmised tema poolt toimusid ühel päeval, mistõttu ei ole välistatud, et Kurbanov võis ka järgneval päeval ehk 5. mail 2016 sularaha välja võtta. Prokurör jätab tähelepanuta Daniil Vnukovi ütlused osas, et tegutsesid vastavalt juhisele ehk mitte ainult tema, vaid ka Kurbanov. Seega süüdistatava Daniil Vnukovi ütlused ei kinnita prokuröri sellist versiooni. Süüdistatava Daniil Vnukovi

14(25)

ütlused on vastuolulised ka osas, mis puudutab firma nime, kust raha laekus tema firma arvele ning vastuolulised on ütlused ka selles osas, et raha laekus ainult G OÜ arvele. Seega tulenevalt prokuratuuri enda tõenditest saab nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatava Daniil Vnukovi ütlusi selles osas, et väljavõetud sularaha summas 30000 eurot andis edasi Xle, ei saa pidada usaldusväärseks. 10.4.4 Apellant jätab tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks ka sellised asjaolud, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi teiste ütlustega, sh kaassüüdistatava ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-10-17, p 8). Seejuures on kohtupraktikas tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Maakohus ongi oma otsuses analüüsinud süüdistatavate X, Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlustes on lahknevusi kaassüüdistatavate ütlustega, või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin taas õiguslikke minetusi. 10.5 Prokuröriga saab kolleegium nõustuda selles, et tegemist on süüdistatavate kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega ning ei nähtu, millistest asjaoludest lähtuvalt süüdistatavad midagi väitsid. Kuivõrd süüdistatavad kasutasid enda õigust ütluse andmisest keelduda, siis ei jäänudki maakohtul üle, kui lähtuda kohtueelsel uurimisel antud ütlusest, kõrvutades neid teiste tõenditega ning hinnata nende usaldusväärsust. See, et kohtueelses menetluses ei ole menetleja täpsustanud antud ütlusi ega küsimusi esitanud, ei ole etteheidetav maakohtule. 10.5.1 Prokurör heidab ette, et maakohus ei ole analüüsinud Šamil Kurbanovi ütlusi sularaha väljavõtmise kontekstis, mis kinnitavad sularaha väljavõtmist. Arvestades süüdistatava Šamil Kurbanovi kohtueelses menetluses antud ütlusi, ei saa nendest teha järeldust, et kelmusega seotud sularaha võeti välja nii 4. mail kui ka 5. mail 2016. Šamil Kurbanovi ütlused on äärmiselt lakoonilised ning selles, et sularaha välja võeti ei ole kahtlust, vaid kahtlus on selles, et sularaha summas 30000 eurot võeti välja X eestvedamisel ning edastati samal päeval X-le. Šamil Kurbanov on andnud ütlusi, et tehing seisnes selles, et pidin saama minu firma F OÜ arveldusarvele mingilt juriidiliselt isikult rahasumma, võtma selle raha sularahas välja ning andma Daniilile. Nii ma tegingi, andes kogu raha sularahas Daniilile. Sellised süüdistatava ütlused, et kinnita kuidagi, et raha võeti välja just kahel erineval päeval ja X juhtimisel. Seejuures ei võetud sularaha välja F OÜ arvelt nagu väidab süüdistatava, vaid eelnevalt kanti raha Q OÜ arvele ja sealt edasi teistele arvetele, mis seotud just süüdistatavate Daniil Vnukoviga ja Šamil Kurbanoviga. Prokurör jätab tähelepanuta ka selle, et OÜ Q arvelt on võetud lisaks 4. maile ja 5. maile välja sularaha nii 2. mail kui ka 3. mail. S OÜ arvelt 3. mail ja 6. mail. G OÜ arvelt 3. mail, 6. mail, 9. mail, 20. mail, 23. mail, 24. mail ja 30. mail. P OÜ arvelt 3. mail, 9. mail, 20. mail, 23. mail, 24. mail jne. R OÜ arvelt 20. mail, 23. mail, 24. mail jne. Seega prokuröri versioon, et sularaha võeti välja just süüdistatava X juhendamisel ning ilma X juhiseta puudunuks süüdistatavatel Daniil Vnukovil ja Šamil Kurbanovil vajadus võtta välja sularaha, on vastuolus esitatud tõenditega. Pigem saab selliste tõendite pinnalt väita, et selline sularaha väljavõtmine arveldusarvetelt oli omane just süüdistatavatele Daniil Vnukovile ja Šamil Kurbanovile ning see oli nendega seotud firmades tavapärane.

15(25)

10.6 Nõustuda saab prokuröriga selles, et kelmuse objektiivne koosseis seisneb pettuses, mille tulemusel kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Maakohus ei ole süüdistatavat X mõistnud õigeks põhjusel, et ta ei saanud varalist kasu, vaid põhjusel, et prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et süüdistatav X oleks tegutsenud ühiselt Daniil Vnukoviga ja Šamil Kurbanoviga kelmuse toimepanemisel. Maakohtul puudusid tõendid, mis osundaksid X-le kui Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanoviga ühiselt tegutsevale isikule. Maakohus asus seisukohale, et Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi ütlused on kantud tahtest süüstada X tehtud tehingutes ning Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov tegutsesid iseseisvalt ning ebaõigete andmetega esitatud maksekorraldustega soovisid süüdistatavad Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov eksitada X. Maakohus asus seisukohale, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid X osalust tehtud ülekannete osas ja hiljem arvetelt väljavõetud ja saadud sularaha osas. Tulenevalt esitatud tõenditest asus maakohus seisukohale, et kannatanutelt laekunud raha eest tehti ülekandeid just Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi huvides. Selliseid maakohtu järeldusi ei ole prokurör apellatsioonis vaidlustanud ning ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust neid järeldusi omaalgatuslikult kahtluse alla seada. 10.6.1 Prokurör on üldsõnaliselt märkinud, et on süüdistatava X süüle viitavad konkreetsed tõendid esitanud ja viidanud neile ka kohtukõnes, kuid maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis puudulikult ja ühekülgselt. Prokurör mingitele konkreetsetele tõenditele, mis X süüd kinnitaksid või milliseid tõendeid on maakohus puudulikult ja ühekülgselt hinnanud või tähelepanuta jätnud, apellatsioonis viidatud ei ole. Prokurör palub sisuliselt ringkonnakohtul apellatsiooni menetlemisel võtta aluseks ka prokuratuuri süüdistuskõne teeside seisukohad. Samas ei ole apellatsioonis esitatud sisulisi põhjendusi ega viidatud konkreetsetele süüdistuse teesidele ehk kohtukõnele, mida tuleks kolleegiumil omavahel seostada. Apellatsioonis esitatud väidet, et X süüle viitavad konkreetsed tõendid ei ole seostatud kohtukõnega, viidatud ei ole kohtukõne konkreetsele tekstile ega leheküljele, mistõttu ei ole apellatsioon selles osas jälgitav ja jääb ebamääraseks, millised konkreetsed esitatud tõendid, millist prokuröri väidet kinnitavad süüdistatava X suhtes. Kolleegiumil ei ole võimalik pimesi arvata, milliseid tõendeid prokurör silmas peab ja milliseid sisulisi põhjendusi soovib esitada, mistõttu jääb prokuratuuri apellatsioon osaliselt arusaamatuks ja ei ole jälgitav. 10.7 Prokurör on iseenesest õigesti märkinud ja mis on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-85-07), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Samas tuleb arvestada, et nimetatud seisukohast ei saa teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi (vt RKKKo nr 3-1-1-82-06). Süüdistusfunktsiooni kannab prokuratuuri kaudu riik ja prokuröri ülesanne on seega ümberlükkamatult tuua esile need asjaolud, mille alusel saab isiku süüdi tunnistada. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt RKKKo nr 3-1-1-24-06, 3-1-1-78-05). 10.7.1 Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatav X ei ole välistanud süüdistaja võimalust kontrollida tema poolt esitatud kaitseversiooni ning seega saab antud juhul rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav on selgitanud,

16(25)

et kevadel 2016 OÜ F kontaktisik Daniil Vnukov pakkus tööd selles firmas, palgaga 1000 eurot kuus. Ametlikult tööle vormistatud ei olnud. Kuna süüdistatav ametlikult ei töötanud, siis ei saagi isik esitada mingeid töölepinguid või näidata arveldusarvel palga laekumist, et kinnitada oma väite õigsust. Samas on süüdistatav loonud menetlejale reaalse võimaluse, mis võimaldaks kontrollida toodud väite õigsust ning tegi prokurörile kättesaadavaks andmed (ajavahemik, firma nimi), mis võimaldasid sellist kaitsepositsiooni hinnata ja esitada prokuratuuril selle väite ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid (nt tunnistajate ütlused vms). Lisaks ei ole süüdistav X eitanud, et palus suhkru tehingus Vnukovilt ettevõtet, seega tuleb nõustuda maakohtuga, et X töötamine või mittetöötamine OÜ F, ei oma tegelikkuses tähtsust. Samas ei välista see seda, et X ei töötanud mitteametlikult mingi aeg OÜ F. Prokuröri versioon, et tehingu tegemine võõra äriühingu nimel, millega X ei ole seotud, viitab selgelt pettuse tahtlusele, et varjata enda seotust antud kuriteoga, on taas oletuslik. Prokuröri sellised põhjendused ja tehtud järeldused ei toetu tõenditel, vaid prokuröri enda versioonil (arvamusel), mistõttu ei välista selline seisukoht süüdistatava kaitseversiooni, et tema ei ole kunagi palunud ettevõtet selleks, et varastada suhkruostajate raha ning maksekorraldusi tema võltsinud ei ole ning igasugune juurdepääs OÜ F internetipangale puudus ning mingit raha ei ole saanud. 10.8 Prokuröri arutlused kohtuvaidlustes selles osa, et kelmid kasutavadki tavapäraselt mingit suvalist ettevõtet ühekordseks tehinguks, kes igapäevaselt antud valdkonnas ei tegutse ja kus ettevõtte juhtorganites on teised isikud, jäävad tagajärjetuks, kuna tegemist on taas oletustega ning konkreetsetele tõenditele, mis kinnitaks, et X on sellisel moel ka varem käitunud ning kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, prokurör apellatsioonis viidanud ei ole. Seevastu maakohus on viidanud tunnistajate E ja M ütlustele, mille usaldusväärsust ei ole prokurör vaidlustanud, et süüdistatav X on usaldusväärne isik ning X on varem suhkrut tarninud ning probleeme ei ole esinenud. Tunnistaja Y, kelle usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, on kinnitanud, et on X-ga on teinud 40 tehingut ning koostöö on sujunud. Seega ei kinnita ka isikulised tõendiallikad, et X oleks eelnevalt olnud tehingute tegemisel ebausaldusväärne partner ja seda olukorras, kus kasutatud tehingute tegemiseks teisi firmasid. Prokuröri versioonile, et just süüdistatava X huvides oli võltsitud maksekorralduste tekitamine, tuleb kolleegiumil taas märkida, et prokurör tugineb taas kohtuvaidlustes üksnes oletustele ning apellatsioonimenetluses ei ole prokurör konkreetsetele tõenditele viidanud maakohtu otsuse kummutamisel. 10.9 Enamik prokuröri seisukohad sündmuste kulgemisest on oletuslikud, kuid sellised arvamused peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, kuna tegemist ei ole üldteada asjaoludega. Tegemist on puhtteoreetiliste väidetega, mille vastu saab püstitada vastupidise sisuga teoreetilisi väiteid. Prokuröri poolt esitatud oletusi ja puhtteoreetilisi väiteid on võimalik püstitada lõputult, mis ei põhine tõenditel, vaid erinevatel arvamustel. Pelgalt elulise usutavuse ja oletuste pinnalt ei saa süüdistatavat süüdi tunnistada. 10.10 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et esitatud tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada tõsikindlalt X süüd. Prokuröri poolt ei ole kummutatud maakohtu järeldus, et süüdistatavad Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov tegutsesid iseseisvalt ning ebaõigete andmetega esitatud maksekorraldusega sooviti eksitada X. Seejuures on maakohus näidanud ära ka tõendid, millel selline järeldus põhineb. Kolleegium ei näe, mil viisil oleks võimalik esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid süüdistatavate Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi vastuoluliste ütluste alusel. Nii on maakohus üheselt asunud seisukohale, et süüdistatavate Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused

17(25)

võimalike tehingute ja OÜ F konto käsutamise kohta on vastuolulised ning sellist järeldust ei ole prokuratuur vaidlustanud. Kuna täiendavad tõendid puudusid, tuligi maakohtul kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav X temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 4 õigeks mõista. 10.11 Kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega X süüdi tunnistamiseks, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuse mõistmiseks, menetluskulude väljamõistmiseks ja tsiviilhagi rahuldamiseks.

18(25)

Asja materjalidest nähtub, et Daniil Vnukov on kahtlustatavana ülekuulatud 17.05.2017 (kd 2, tl 78-83) ning Šamil Kurbanov oli kahtlustatavana ülekuulatud 08.05.2017 ning samal kuupäeval kohaldati Šamil Kurbanovi suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeld (kd 2, tl 61-62). Tõkend elukohast lahkumise keeld oli kohaldatud kuni 08.05.2018.a. Seega on Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi suhtes kriminaalmenetlus kestnud pea 4 aastat 9 kuud (kohtueelne menetlus kestis kokku üle 3 aasta 7 kuu) ning Šamil Kurbanovi õiguste riivet on ilmselgelt suurendanud ka asjaolu, et tema suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeldu kuni 08.05.2018. Kuigi Daniil Vnukovi suhtes ei olnud tõkendit kohaldatud ning Šamil Kurbanovi suhtes lõppes tõkend mitu aastat tagasi, siis arvestades kohtueelsel uurimise ajalist kestust 3 aastat 7 kuud ning põhjendamatuid seisakuid ja viivitusi, on need põhjustanud olulist ja liigset ajakadu, mistõttu on menetlus olnud süüdistatavatele koormaks selle ajalise teadmatuse tõttu. 11.4 Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist mahuka kriminaalasjaga, vaid väiksema mahuga kriminaalasjaga (2 toimikut, millest poole moodustavad kohtuistungi protokollid ja muud kohtumenetluses esitatud dokumendid ja kirjavahetus). Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et kriminaalasi oleks keerukas, vaid tegemist on kriminaalasjaga, mis ei ole õiguslikult ega tõenduslikult keerukas. Tegemist on tavapärase ja lihtsakoelise kelmusega, mille kohta tõendite kogumine ei ole tegelikkuses olnud ajamahukas. Ajast, mil see hakkas mõjutama süüdistatavaid on aktiivselt kogutud tõendeid sisuliselt kokku kohtueelsel uurimisel 5 kuud (aktiivne menetlusaeg kohtueelsel uurimisel kokku 1 aasta 5 kuud). Märgitu ei viita kriminaalasjas lahendamist vajanud küsimuste arvukusele ja keerukusele. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et viimati oli Daniil Vnukov kahtlustatava ülekuulatud täiendavalt 24.04.2019.a (kd 2, tl 84-89) ja Šamil Kurbanov oli kahtlustatava ülekuulatud täiendavalt 15.08.2019.a (kd 2, tl 96-100). 11.5 Kolleegium ei tuvastanud, et Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi enda käitumine on tinginud menetluse pikenemise. Seega võib asuda seisukohale, et süüdistatavate käitumine on olnud eeskujulik menetluse kestel. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kohtueelsel uurimisel ja maakohutus toimunu pinnalt ei saa süüdistatavatele Daniil Vnukovile ja Šamil Kurbanovile ega nende kaitsjatele ette heita menetluse pahatahtlikku venitamist. Prokuröri seisukoht maakohtus eelistungil ja ringkonnakohtus, et süüdistatavate algselt kohtueelsel uurimisel ütlustest keeldumine ja alles hiljem ütluste andmine pikendas kohtueelset menetlust, märgib kolleegium järgmist. Põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda vastu. KrMS § 34 lg 1 p 1 järgi ning § 35 lg 2 järgi on kahtlustataval/ süüdistataval õigus keelduda temale esitatud kahtlustuse kohta ütluste andmisest. Seejuures ei saa prokuratuur isiku poolt tema põhiseaduse § 22 lg-s 3 ettenähtud õiguse kasutamist kasutada isiku vastu ja teha kahtlustatava vaikimisest kohtueelsel uurimisel järeldusi, et sellega on isik ise mõjutanud või pikendanud kohtueelset uurimist. Vastupidisel juhul muutuks isiku poolt ühe põhiõiguse PS § 22 lg 3 kasutamine aluseks, millega riik õigustab isiku teise põhiõiguse PS § 20 p 3 riivet. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. 11.6 Tuleb märkida, et prokurör on maakohtus eelistungil ja ringkonnakohtus vääralt käsitanud kaitseõiguse teostamist (täiendava menetlustoimingu tegemine) menetluse venitamisena. Seda enam, et menetleja on kaitsjate vastavate taotlustega osaliselt nõustunud ning pidanud menetlustoimingu tegemist vajalikuks ja põhjendatuks, kuivõrd vastasel korral oleks menetleja taotluse rahuldamisest määrusega keeldunud. Kolleegium ei näe selles

19(25)

menetluse venitamise püüdu, ega pea selles osas õigeks süüdistatavate ja nende kaitsjate tegevusele midagi ette heita. 11.7 Kohtukolleegium märgib, et käesolevas asjas on jäetud menetlejate poolt täielikult tähelepanuta menetluse mõistliku tähtaja küsimus kohtueelse uurimise staadiumi osas. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et maakohus on küll märkinud, et menetlus on kestnud tavapärasest kauem, kuid jätnud sisulise hinnangu menetluses toimunud seisakutele ja toimingutele andmata. Prokurör möönis maakohtu eelistungil ja ringkonnakohtus, et kohtueelne uurimine on olnud pikk, kuid see ei ole mõistliku menetlusaja rikkumine. Prokurör märkis ringkonnakohtus, et kaitsjad on kogu menetluse vältel asunud seisukohale, et kohtueelne menetlus on kestnud tavapärasest kauem ning esitatud korduvalt taotlusi lõpetada kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, kuid prokuratuur ei ole sellega nõustunud, kuna seadus ei kohusta menetlejat menetlema kriminaalasja ilma pausideta. Kolleegium märgib, et mõistliku tähtaja küsimuses on oluline see, kuidas on menetluse kestust mõjutanud menetlejate tegevus või tegevusetus. Pikka menetluse kestust õigustab see, kui see on tingitud menetluse keerukusest või mahukusest või kui selle on põhjustanud oma käitumisega süüdistatav(ad). Kui aga on tuvastatavad riigi põhjendamatud viivitused asja menetlemisel, annab see alust järelduseks, et mõistlikku menetlusaega on rikutud (vt EIK otsus asjas Humen v. Poola, p 66; EIK otsus asjas Pedersen ja Baadsgaard v. Taani, p 49). 11.8 Kolleegium osundab sellele, et kohtueelses menetluses on olnud pikemaid riigivõimu tegevusetuse või väheaktiivse tegevuse perioode mitu ning mingeid mõistlike põhjendusi prokuratuur esitanud ei ole. Prokuröri poolt kohtule esitatud õiendist nähtub ja kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et sisuliselt on aktiivselt teostatud menetlustoiminguid kokku pea 1 aasta 5 kuud alates ajast, mil see mõjutas süüdistatavaid ehk mai 2017 kuni 01.08.2017, 2018 sügis kuni 01.05.2019 ja 02.06.2020 kuni 07.12.2020, kuid seisakuid ehk tegevusetuse perioode kokku mitu ja nimelt 1 aasta 1 kuu (01.08.2017 kuni 2018 sügis), 3 kuud (01.05.2019 kuni 14.08.2019), 10 kuud (16.08.2019 kuni 02.06.2020), seega kokku täielikke seisakuid 2 aastat 2 kuud. Väärib märkimist, et 1 aasta 5 kuu jooksul koguti tõendeid 5 kuud ning prokuratuuris oli kriminaalasi 1 aasta, mis on eriti kummastav. Tähelepanuväärne on seegi, et sisuliselt alates 2018 sügis kuni 24.04.2019 ehk 7 kuud ei ole toiminud ühtegi menetlustoimingut, mis oleks seotud tõendite kogumisega, vaid antud vahemikus on toimunud materjalide analüüs ja läbirääkimised menetlusosalistega, millised toimingud ei ole tegelikkuses kohtu poolt kontrollitavad. On selge, et prokurör saades kriminaalasja analüüsib materjale ja peab läbirääkimisi menetlusosalistega, kuid üksikasjalikku ajalist kirjeldust nende toimingute sisu kohta ei ole esitatud. Ka ringkonnakohtu istungil olid prokuröri seisukohad nimetatud ajavahemiku osas väga ebamäärased. Arvestades kogutud tõendite mahtu ei saanud selline materjalide tutvumine olla ajamahukas ning ka läbirääkimised ei saanud kesta pikaajaliselt, arvestades menetlusosaliste arvu, mistõttu võib kolleegium asuda seisukohale, et tegemist on väheaktiivse tegevuse perioodiga. Esitatud menetlustoimingute nimekirjast nähtub, et üksikute menetlustoimingute vahel on täheldatavad põhjendamatud aastas ja kuudes mõõdetavad seisakud, sh prokuratuuris. Selliste viivituste põhjendatust ei ole prokurör selgitanud. Kolleegiumi hinnangul ei olnud ilmselgelt kohtueelse menetleja tegevus tõendite kogumisel nendel ajaperioodil intensiivne, vaid tegemist oli riigivõimu tegevusetusega. Nii on ka EIK tuvastanud menetluse ebamõistliku kestuse ja art 6 lg 1 rikkumise olukorras, kus 3 aastat 4 kuud kestnud kriminaalmenetluses esines enam kui aastapikkune viivitus (vt Lopatin ja Medvedskiy vs. Ukraina, kohtuotsus 20. maist 2010). Antud asjas kestis kohtueelne uurimine,

20(25)

mis mõjutas süüdistatavaid 3 aastat 7 kuud ning pikim viivitus kestis 1 aasta 1 kuu, kuid arvestades asjaolu, et 01.05.2019 kuni 02.06.2020 toimus vaid 15.08.2019 kahtlustatava Šamil Kurbanovi ülekuulamine, siis võib sisuliselt märkida, et menetluses on kaks ulatuslikku viivitust, mis kestsid 1 aasta 1 kuu ning tegevusetuse periood kokku on 2 aastat 2 kuud. Arvestades asjaolu, et aktiivselt on tõendeid kogutud 5 kuu jooksul ning teostatud menetlustoiminguid kokku sisuliselt 1 aasta 5 kuu jooksul (kuigi 1 aasta sellest ajast oli kriminaalasi prokuratuuris ning osa sellest ajast väheaktiivne), võinuks kohtueelse menetluse lõpetada 2018. aasta teises pooles või äärmisel juhul 2019. aasta alguses. 11.9 On äärmiselt taunitav, et prokuratuur ei ole leidnud aega asja kiiremaks menetluse läbiviimiseks ning kriminaalasja kohtusse saatmiseks, arvestades, et esimene väga pikk seisak toimus alates 01.08.2017 kuni 2018 sügiseni, mil asi seisis lihtsalt prokuratuuris. Seda ajavahemiku prokurör ringkonnakohtu istungil üldse ei puudutanud ning selle perioodi kohta ei esitanud prokurör ühtegi põhjendust. Arvestades juba olevat põhjendamatut seisaku pikkust, pidanuks prokuratuur alates 2018 sügisest kuni 2019 kevadeni olema eriti kiire materjalide alalüüsimisel ja menetlusosalistega läbirääkimisel ja seda olenemata põhjustest, et Vnukovi ja Kurbanovi suhtes oli alustatud teises kriminaalasjas menetlust ning kaaluti kriminaalasjade ühendamist. Seejuures pidanuks prokurör eriti hoolikalt kontrollima, et edaspidi kohtueelsel uurimisel ei toimuks enam põhjendamatuid viivitusi, kuna sellise aluse annab prokurörile KrMS § 213 lg 1 märgitu. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil nentida, et nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuses on täheldatavad ulatuslikud tegevusetuse perioodid, mis mõjutavad otsustavalt menetlusaja mõistlikkusele antavat hinnangut. Kahtlustatava/süüdistatava õigusele, et tema kriminaalasja menetletaks mõistliku aja jooksul, vastab menetleja kohustus astuda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks (vt RKKKo nr 3-12-2-13, p 11.1). Seega oli prokuratuuri kohustus leida meetmeid, kuidas vähendada nii prokurörist kui ka menetlejast tulenevat mõju menetluse kestusele. 11.10 Kolleegium märkis juba eelnevalt ning ei kahtle, et menetlus on olnud süüdistatavatele koormav, kuivõrd äärmiselt pikk teadmatus menetluse käigust on seda süvendanud. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma (vt Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus 3. juunist 2010, p 43). KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (vt RKKKm nr 3-1-1-63-13, p 17). Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, leiab kolleegium, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks on ammendunud. Samuti tuleb arvestada, et ka praegust menetlust võidakse jätkata Riigikohtus, arvestades kohtumenetluse poolte positsioone ja menetluse senist käiku, on alust arvata, et ringkonnakohtu otsus vaidlustaks igal juhul, st juba selles menetluses võtab lõpliku lahendini jõudmine aega. Ilmselgelt ei ole antud asjas menetluse lõpetamise vaidluses lõpliku lahendini jõudmine võimalik 5 aasta jooksul, mistõttu kokku võib menetluse pikkus venida juba üle 5 aasta. Kohtuasjas Shchiglitsov v. Eesti tuvastati konventsiooni rikkumine menetluses, mis kestis 5 aastat 10 kuud. 11.11 Eeskätt saab võimaliku heastamisvahendina rääkida süüdistatava karistuse kergendamisest (KrMS § 306 lg 1 p 61) ja rahalise kahjuhüvitise määramine (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4), kui on

21(25)

esitatud SKHS §-s 12 nimetatud taotlus (vt RKKKo nr 1-17-3371, p 58) ning kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 2742 alusel). Kaitsjad on küll üldsõnaliselt märkinud, et rahuldada süüteomenetluses tekitatud hüvitamise taotlus, kuid tegelikkuses antud juhul SKHS § -s 12 nimetatud taotlust kaitsjad menetluses esitanud ei ole. Kolleegiumil tuleb kaaluda süüdistatavate karistuse kergendamist (KrMS § 306 lg 1 p 61) või kriminaalmenetluse lõpetamist (KrMS § 2742 alusel). Menetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga (vt nt RKKKm 1-17-10050, p 26, nr 3-1-1-4-17, p-d 37 ja 38 koos viidetega). Teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. Avaliku menetlushuvi puhul on oluline kuritegude raskus ning avaliku menetlushuvi kaalumisel saab lähtuda ainult sellest kuriteost, milles süüdistatavaid süüdistatakse. Kolleegium nendib, et avalik menetlushuvi on pigem väike, kuivõrd süüdistatavaid süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, mille eest karistusena on ettenähtud 1 kuni 5 aastat vangistust. 11.11.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohus ei ole mõistetud karistust kergendanud KrMS § 306 lg 1 p 61 tähenduses ning sellist karistuse kergendamist ei ole palunud ka prokuratuur kohtuvaidlustes. KrMS § 306 lg 1 p 61 tähenduses karistuse kergendamine tähendab seda, et esmalt tuleb otsustada isiku süü suurus ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude esinemine või puudumine, seejärel karistuse liik ja määr. Alles seejärel on võimalik lahendada küsimus, millises ulatuses annab mõistliku menetlusaja ületamine alust karistust kergendada. Prokuröri karistusettepanek oli Daniil Vnukovile ja Šamil Kurbanovile mõista vangistus 1 aasta 6 kuud, kohaldades KarS § 73 sätteid. Asjaolu, et on kohaldatud KarS § 73 sätteid ei oma tähendust KrMS § 306 lg 1 p 61 mõttes, kuna karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12). Maakohus on nõustunud prokuröri karistusettepanekuga, mistõttu on süüdistatavaid tulenevalt süü suurusest juba karistatud sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega ning karistuse märgatav kergendamine ei ole antud juhul võimalik, arvestades süüdistatavate õiguste rikkumist. 11.11.2 Kohtupraktika kohaselt hõlmab karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 mõttes ka karistusest vabastamist. Seega saab kohus teha ka n-ö vahepealse otsustuse: tunnistada süüdistatavad küll süüdi ja karistada neid, kuid samas vabastada süüdistatavad karistuse kandmisest (vt RKKKo nr 1-17-3371, p 119). Kolleegium asub seisukohale, et menetletavas asjas ei ole sellisel viisil rikkumise heastamine piisav. Peamiseks põhjuseks, miks sellisel viisil rikkumise heastamine ei ole piisav, peab kolleegium seda, et kohtueelne menetlus kestis 3 aastat 7 kuud ning selle aja jooksul on toimunud 2 aasta 2 kuu ulatuses põhjendamatuid seisakuid. Nende seisakute ulatust näitab see, et pausid kohtueelses menetluses, sh prokuratuuris (kokku 2 aastat 2 kuud) on võtnud ajaliselt rohkem kui aktiivne kohtueelne menetlus uurimisasutuses (kokku 5 kuud) ja prokuratuuris (1 aasta, millest osa aeg on ilmselgelt väheaktiivne) kokku. Kohtuasjas nr 1-17-3371, p 60 (viide p 20-24), millele kolleegium juba eelpool viitas ja milles Riigikohus leidis, et selline meede on piisav, kuna tegemist on mahuka kriminaalasjaga 14 köidet (kohtueelne menetlus kestis 3 aastat) ning ei tuvastatud, et kohtueelses menetluses esineksid põhjendamatuid pause, mis oluliselt oleks pikendanud menetlusele kulunud aega. Seega ei olnud alust heita riigile ette menetluse põhjendamatut venitamist. Lisaks leiti, et

22(25)

õigusliku hinnangu andmine oli keerukas. Antud asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kuna mõistliku menetlusaja ulatuslik rikkumine on tingitud just riigivõimu tegevusetusest pikema aja jooksul ning süüdistatava õiguste riive on ulatuslik, ei ole see heastatav KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaldamisega, peab ringkonnakohus põhjendatuks menetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel. Eeltoodus põhjendustel tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11. novembri 2021 otsuse osaliselt ja lõpetab kriminaalmenetluse Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel. Menetluse lõpetamisega KrMS § 2742 lg 1 alusel loeb kolleegium Daniil Vnukovile ja Šamil Kurbanovile ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju heastatuks.

23(25)

andmetest. Ringkonnakohtu istung oli määratud algusega 10.00, kuid istung algas 10.17 ning kestis kuni 11.46. Samas sätestab sama paragrahvi lg 4, et kohtuistungi alguse aeg viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka, mistõttu kaitsja poolt märgitud kohtuistungi aeg on põhjendatud. Ringkonnakohus peab esitatud kulu põhjendatuks, mistõttu tuleb Liis Suik Advokaadibüroo vandeadvokaadi Liis Suik kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 212,40 eurot (sh käibemaks 35,40 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda. 14.2 Daniil Vnukovile riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada kriminaalasja materjalide tutvumise ja analüüsi (55 minutit) ja istungil osalemise eest kokku 108 eurot (60 minutit, summas 54 eurot ja 59 minutit, summas 54 eurot), kokku summas 189,60 eurot (sh käibemaks 31,60 eurot). Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud andmetest. Ringkonnakohtu istung oli määratud algusega 10.00, kuid istung algas 10.17 ning kestis kuni 11.46. Samas sätestab sama paragrahvi lg 4, et kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka, mistõttu kaitsja poolt märgitud kohtuistungi alguse aeg on põhjendatud, kuid märgitud lõpu aeg 12.00 ei ole õige. Ringkonnakohtu istung lõppes 11.46, kohtistungi kestuseks oli seega 106 minutit. Seega kohtuistungil osalemise eest on kaitsja põhjendatud tasuks koos käibemaksuga 115,20 eurot (106x27/30, ümardatuna järgmise täiseuroni + käibemaks). Asenduskaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kokku summas 175,20 eurot (sh käibemaks 29,20 eurot). Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse Daniil Vnukovit puudutavas osas ning lõpetab menetluse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. 14.3 Šamil Kurbanovile riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada materjalide tutvumise ja analüüsi (210 minutit) ja istungil osalemise eest kokku summas 291,60 eurot (sh käibemaks 48,60 eurot). Arvestades, et asenduskaitsja on võtnud vastu määratud kaitse kriminaalmenetluses 31.01.2022 kell 15.39, siis ei saanud asenduskaitsja tutvuda toimiku materjalidega juba alates kella 14.00 ning tegemist on ekslikult märgitud algusajaga. Tutvumise vajadust ja määratud kaitse algust arvestades, peab ringkonnakohus põhjendatud tasuks toimiku materjalidega tutvumise ja analüüsi eest (90 minutit) summas 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot, s.o kokku 97,20 eurot. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud andmetest. Ringkonnakohtu istung oli määratud algusega 10.00, kuid istung algas 10.17 ning kestis kuni 11.46. Samas sätestab sama paragrahvi lg 4, et kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka, mistõttu kaitsja poolt märgitud kohtuistungi alguse aeg on põhjendatud, kuid märgitud lõpu 11.00 ei ole õige. Ringkonnakohtu istung lõppes 11.46, kohtistungi kestuseks oli seega 106 minutit. Seega kohtuistungil osalemise eest on kaitsja põhjendatud tasuks koos käibemaksuga 115,20 eurot (106x27/30, ümardatuna järgmise täiseuroni + käibemaks). Asenduskaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kokku summas 212,40 eurot (sh käibemaks 35,40 eurot).

24(25)

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse Šamil Kurbanovit puudutavas osas ja lõpetab menetluse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.06.2022 otsusega

RESOLUTSIOON

25(25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.