Liiklussüüteod

1-21-8808 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2/4

1-21-8808

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Y.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.07.2021.a kella 06.13 ajal Tallinnas, Peterburi tee ja Smuuli ristmikul Vesse 1 maja vastas mootorsõidukit Znen ZN50QT-22 (mopeed) reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,91 mg/l)) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Y.P pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Y.P ja tema kaitsja Toomas Pilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /23-24.07.21/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Y.P ei pane 1 aastase 4 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 3/4

1-21-8808 Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Y.P käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876 eurot ja kriminaalmenetluse kulud st määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 97,20 eurot, kokku kokkuleppe sõlmimise seisuga 973,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Y.P-l tasuda 12 kuu jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Y.P kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (21.12.2021) oli sundraha suurus 876 eurot ja kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal 981 eurot (vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määrusele nr 116 on töötasu alammäär alates 01.01.2022. a 654 eurot, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 981 eurot). Kuigi kriminaalmenetluses tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat õigust, leiab kohus, et selles olukorras on põhjendatud jätta sundraha summas 105 eurot riigi kanda, kuivõrd asja menetlemise aeg ei sõltunud süüdistatavast. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõendid: CD plaat, mis asub kriminaalasja toimikus- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.