Menetlusosalised ja nende Hageja: Baltasar Liising OÜ, registrikood 12877197 esindajad Hageja lepinguline esindaja: Talis Toompere Kostja: I.O, isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista I.O-lt Baltasar Liising OÜ kasuks OÜ Baltasar Liising ja I.O vahel 22.02.2022 sõlmitud liisingulepingu nr LL2202221302 alusel: 2.1 põhivõlgnevus 2981,85 eurot, intress 184,69 eurot, haldustasu 60 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 99,37 eurot; 2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuselt 2 981,85 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2024. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Määrata Baltasar Liising OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1085 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 630 eurot.
6.Mõista I.O-lt välja Baltasar Liising OÜ kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1085 eurot.
7.I.O peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Baltasar Liising OÜ esitas 03.07.2024. a hagi I.O-lt põhivõlgnevuse 2981,85 eurot, intressi 184,69 eurot, haldustasu 60 eurot, viivise 99,37 eurot, jooksva viivise ja sissenõudekulude 55 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.O (liisinguvõtja) ja Baltasar Liising (liisinguandja) OÜ 22.02.2022. a liisingulepingu nr. LL2202221302, mille kohaselt andis liisinguandja kostja kasutusse sõiduauto xxxxxxxxxxxxx), tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxx (liisinguese). Kostja kohustus aga tasuma OÜ-le Baltasar Liising tasu liisingueseme
kasutamise eest vastavalt Liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja jättis oma liisingulepingust tulenevad maksekohustused korduvalt tähtaegselt täitmata, mistõttu esitas hageja 20.03.2024. a nõudeavalduse, milles palus tekkinud võlgnevus hiljemalt 03.04.2024. a likvideerida. Ühtlasi sisaldas nõudekiri lepingu ülesütlemisavaldust ja selgitust, et hageja on sunnitud kostjaga sõlmitud liisingulepingu 04.04.2024. a ennetähtaegselt erakorraliselt 04.04.2024. a lõpetama kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.04.2024. a. Lepingu rikkumist vabandavatele asjaoludele kostja tuginenud ei ole, samuti ei ole kostja vaidlustanud lepingu erakorralist ülesütlemist. Kostja poolt on tähtaegselt tasutud vaid üksikud maksed. Liisingleping lõppes 04.04.2024. a. Hageja esitas täiendavalt 02.09.2024 seisukohad ja tõendid tulenevalt kohtunõudest selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2024. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja võttis menetluse võtmise määruse ja hagimaterjalid vastu AET-is 07.11.2024. Seega oli kostja hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 27.11.2024. Kostja vastust ei esitanud.
3.Hageja esitas 06.01.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohus toimetas kostjale kätte ning andis tähtaja esitada sellele kirjalik seisukoht 7 päeva jooksul kohtunõude saamisest arvates. Kostja sai kohtunõude kätte 14.01.2025, seega oli kohtunõudele vastamise tähtaeg 21.01.2025. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
4.Kostja esitas kohtule 14.01.2025 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud kui vastuhagi. Kostja avaldab, et hageja palkas kodaniku, kes käis kostja abikaasat mitmel korral terroriseerimas, ähvardamas ja ahistamas ning laimamas kostjat ja tema abikaasat naabrite ees. Kostja nõuab tekitatud kahju eest hagejalt 7500 eurot. Kohus märgib, et kostja 14.01.2024 menetlusdokument ei vasta TsMS § 363 sätestatud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Sealhulgas puuduvad kostja avalduses igasugused konkreetsed faktiväited – kes, millal, kus, keda terroriseeris, ähvardas, ahistas ja laimas; milles need tegevused seisnesid. Samuti pole hageja toonud välja ühtegi tõendit, mis tema väiteid võiks tõendada ega selgitanud, milles seisnes väidetav kahju ning kellele kahju tekitati. Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus pöörduda politsei poole, kui teda või tema lähedasi ähvardatakse või ahistatakse. Kohus leiab, et kostja avaldus on niivõrd umbmäärane, et sellega ei ole võimalik kostja taotletavat eesmärki – hagejalt raha väljamõistmist – saavutada. Kohus ei pea olukorras, kus avaldus on esitatud niivõrd oluliste puudustega, mõistlikuks anda kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks, arvestades ka asjaoluga, et kostja ei ole hagile kohtu antud tähtajal vastust esitanud ning kohtul on tekkinud tagaseljaotsuse tegemise õigus. Juhul, kui kostja soovib esitada hageja vastu nõuet, on tal õigus pöörduda kohtusse eraldi menetluses, vormistades ja sisustades oma nõude korrektselt ja seaduse nõuetele vastavalt. Kohus keeldub kostja vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel.
5.14.01.2025 menetlusdokumendis ning 16.01.2025 kohtule esitatud kirjas avaldas kostja, et ta ei ole nõus ühegi hageja nõudega. Sisulist vastust, mis vastaks 23.10.2024 hagi
menetlusse võtmise määruses viidatud TsMS § 334-340 ning § 394 nõuetele, kostja jätkuvalt ei esitanud.
6.16.01.2025 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud kui menetlusabi taotlus, kuid tegelikult sellist taotlust ei sisalda. Kostja on ilmselt kopeerinud osaliselt või täielikult mingis teises asjas tehtud kohtumääruse ning selle ise allkirjastanud. Tegemist ei ole avalduse või taotlusega, mida kohus saaks lahendada. Dokument jääb tähelepanuta.
7.16.01.2025 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, mille pealkirjast nähtuvalt on tegemist 23.10.2024 riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebusega. Kohus on küll viidatud kuupäeval tehtud määrusega keeldunud kostjale riigi õigusabi andmisest, kuid kostja ei ole 16.01.2025 dokumendis seda määrust tegelikult vaidlustanud. Dokumendi sisulisest osast nähtuvalt on taas ilmselt tegemist muus asjas tehtud määruse kopeerimisega ilma kostjapoolse avalduse või taotluseta. Ka selle dokumendi jätab kohus tähelepanuta. Ka on 23.10.2024 määrus 23.11.2024 jõustunud.
8.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas 06.01.2025 menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagiavalduselt makstud riigilõivu 455 eurot ja õigusabikulude 630 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 455 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hageja avaldab, et õigusabikulud kajastavad kulusid lepingulisele esindajale, kuid mitte nõustajale. Tsiviilasjaga seonduvalt on õigusabi osutamiseks kulunud kokku 4 tundi ja 30 minutit. Tunnitasuks on 140 eurot. Asja olemust, nõude sisu ning menetluse kestust arvestades, peab kohus põhjendatuks ka hageja õigusabikulusid 630 eurot. Tunnitasu on mõistlikus ning kohtupraktikas aktsepteeritud suuruses. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1085 eurot.
11.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.