Kriminaalasi nr 1-22-308
Eesti Vabariigi nimel 18. jaanuar 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi M.R süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav M.R, IK XXX; sünniaeg: 05. august 1982. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX, XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada M.R KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub ärakandmisele kümme (10) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.R eelvangistuses viibitud aeg 16. – 18. jaanuar 2022. a, s.o kolm (3) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda seitse (7) päeva vangistust. M.R-ile mõistetud ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvestada alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt Tartu kohtumaja poolt kohtuotsuse jõustumisel edastatavas teates märgitud tähtajale. M.R kinnipidamine lõpetada kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o viis (5) kuud ja kakskümmend (20) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.R ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on M.R käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus M.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 03. aprilli 2020. a otsusega nr 1-20-1518 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti XXX . a kella 14:27 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,21 mg/l kohta. M.R rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani M.R toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 lg 2 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 10 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o 5 kuud ja 20 päeva vangistust, täitmisele ei pöörata, kui M.R ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M.R kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on M.R kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. KarS 75 lg 4 alusel võtab M.R endale kohustuse alates kohtuotsuse kuulutamisest hiljemalt 1 kuu jooksul pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames Tartu Ülikooli Kliinikumis. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantavast karistusest kantuks 3 päeva (16.-18. jaanuar 2022. a) ning lugeda ülejäänud vangistuse 7 päeva alguseks süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta. M.R-ilt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 32,40 eurot. Kokku kuulub M.R-ilt väljamõistmisele menetluskulud summas 522,90 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS 180 lg 3 alusel menetluskulude hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt M.R-ilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt avaldatud seisukohta, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud vastavalt kokkuleppele määrata KrMS § 180 lg 3 menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.