Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.jaanuar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Asja number
1-19-7151
Kohtunik
Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Valev Hirvesoo karistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik
Pilleriin Aalde
Süüdimõistetu
Valev Hirvesoo (isikukood 36903196521; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2022
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus Valev Hirvesoo vangistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega Valev Hirvesoole määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra s.o kuni 10.05.2022. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega tunnistati Valev Hirvesoo süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel Valev Hirvesoo eelvangistuses viibitud aeg 3.-4.06.2019, s.o 2 päeva arvati karistusaja hulka ning Valev Hirvesoole kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati, et Valev Hirvesoole mõistetavast karistusest 1 aasta 11 kuud 28 päeva
vangistust kuulub koheselt ära kandmisele 1 kuu 28 päeva vangistust. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Valev Hirvesoo 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Valev Hirvesood peale vangistuse ärakandmist 10 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Valev Hirvesood peale vangistuse ärakandmist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Valev Hirvesoo katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.09.2019. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust tuleb arvata alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 26.10.2019. Katseaja kestus on 10.09.2019 – 10.03.2022. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 31.12.2021 kohtule esitanud erakorralise ettekande (tl 62-63), milles taotletakse Valev Hirvesoole Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta ja 10 kuud täitmisele pööramist, kuna Valev Hirvesoo hoiab kõrvale kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõuete täitmisest. Erakorralise ettekande aluseks on Valev Hirvesoo 20.12.2021 registreerimiskohustuse rikkumine. 30.12.2021 vastuvõtule tuli isik kokkulepitust tund aega hiljem, mida ametnik loeb samuti registreerimiskohustuse rikkumiseks. Lisaks on Valev Hirvesoo katseajal toime pannud uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Mõistetud karistus, šokivangistus ning edasine kriminaalhooldusele suunamine pole isiku käitumist ja tõekspidamisi muutnud. Lisaks on esinenud vajakajäämisi teiste käitumiskontrolliga kaasnenud nõuete (registreerimiskohustus, vereanalüüside tegemine) järgimisel. Kriminaalhooldusele suunamine pole ära hoidnud uusi õigusrikkumisi, distsiplineeriv mõju puudub. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu Valev Hirvesoo palub jätta vangistuse täitmisele pööramata ja võimaldada jätkata kriminaalhooldust kuni uue kohtuotsuse tegemiseni. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et hetkel ei ole V.Hirvesoo vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud, vaid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega. Kriminaalhooldusametnik heidab V.Hirvesoole ette 20.12.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumist. Registreerimislehe (tl 64 pöördel) kohaselt pidi V. Hirvesoo registreerimisele ilmuma 20.12.2021, kuid süüdimõistetu ei ilmunud ega ka teavitanud ilmumist takistavatest asjaoludest. Süüdimõistetu oli 20.12.2021 registreerimisele ilmumise kohustusest teadlik, 2 (5)
kuna andis eelmisel registreerimisel ( s.o 18.11.2021) selle kohta allkirja. Süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 66) ta 20.12.2021 vastuvõtule ei tulnud, kuna oli vastuvõtu kuupäevaga sedeli ära kaotanud. Käis kriminaalhooldusosakonna ukse taga 23.12.2021, kuid uks oli lukus. Helistada ei saanud, pole telefoni. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu sama põhjenduse juurde. Registreerimislehes toodut, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletust ja kohtuistungil antud ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et V.Hirvesoo rikkus 20.12.2021 registreerimiskohustust, jättes registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta. Kohus ei loe unustamist ja sedeli kaotamist mõjuvaks põhjuseks. Seega V. Hirvesoo rikkus 20.12.2021 tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab Valev Hirvesoole kriminaalhooldusosakonda registreerimisele hilinemist.
ette
30.12.2021
Registreerimislehe ja kutse ( tl 67) kohaselt tuli V. Hirvesool ilmuda registreerimisele 30.12.2021 kell 9.00, mille kohta ametnik saatis V. Hirvesoole 20.12.2021 kutse. Registreerimislehe kohaselt V. Hirvesoo hilines 30.12.2021 registreerimisele tund aega. Süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 66) ta 30.12.2021 hilines registreerimisele, sest oli ajad sassi ajanud. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ka kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil, et oli kriminaalhooldusametniku 20.12.2021 saadetud kutse kätte saanud. Registreerimislehel toodut, kriminaalhooldusaluse kirjalikku seletust ja kohtuistungil antud ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et V.Hirvesoo rikkus registreerimiskohustust 30.12.2021, hilinedes registreerimisele tund aega. V.Hirvesoole oli teada, et ta peab kutsel toodud ajal ilmuma kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele või teavitama mitteilmumisest. Nõuetekohane kohustuse täitmine tähendab ka kinnipidamist kellaaegadest. Kindlast kellaajast kinnipidamine on kohtu arvates oluline. Vastasel korral oleks kriminaalhooldusametnikul raske kui mitte võimatu korraldada oma tööd teiste süüdimõistetutega. Kohtu hinnangul rikkus V.Hirvesoo hilinemisega 30.12.2021 tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kuna V.Hirvesoo siiski ilmus registreerimisele ja hilinemine ei olnud väga suur, ei pea kohus seda rikkumist raskeks. Ettekande kohaselt on V.Hirvesool on käitumiskontrolli nõuete rikkumisi esinenud varemgi. V.Hirvesoole oli kohtuotsusega määratud kohustus teha CDT vereanalüüse ning esitada uuringu vastused kriminaalhooldusametnikule. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu analüüsid teinud kaheksal korral, neist kahel korral on näit lubatuga võrdne või suurem ning kolmel korral hilines V.Hirvesoo analüüside andmise tähtajaga paari päeva võrra. 16.10.2020 tehtud korduva laboratoorse vereanalüüsi CDT 1,4% ületas lubatud normi piire, mille eest kriminaalhooldusametnik on teinud 19.11.2020 hoiatuse (tl 69). 18.01.2021 tehtud laboratoorse vereanalüüsi näit oli piiripealne (1,3%), kuid see on tehtud hilinemisega (tähtaeg oli hiljemalt 16.01.2021), mille eest kriminaalhooldusametnik on teinud 21.01.2021 hoiatuse (tl 70). Kuna kriminaalhooldusametnik on V.Hirvesood hoiatanud, ei saa kohus samade rikkumiste eest enam teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates V.Hirvesoo distsipliini puudumisele käitumiskontrolli nõuete täitmisel. Erakorralises ettekandes on viidatud asjaolule, et süüdimõistetu on vereanalüüside tegemisega hilinenud lisaks 21.02.2021 hoiatuses toodule veel kahel korral. Samas ei ole kriminaalhooldusametnik nende eest pidanud ise vajalikuks meetmete kohaldamist. Kuna
3 (5)
neid hilinemisi pole ette heidetud ka käesoleva ettekande aluseks olevate rikkumistena, ei tee seda ka kohus. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes viidanud V.Hirvesoo suhtes menetluses olevale kriminaalasjale. Politsei- ja Piirivalveameti 28.09.2021 vastustest (tl 65) nähtub, et 26.09.2021 alustati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi poolt kriminaalasi nr 21261000696 KarS § 424 lg 2 tunnustel järgevas. V.Hirvesoo, olles 10.09.2019 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-19-7151 KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõistetud, juhtis uuesti, s.o 26.09.2021 kella 03.50 ajal Põlvamaal Kanepi vallas Pikajärve külas Saverna-Pilkuse tee 9 km-l mootorsõidukit Honda HR-V registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 1,37 mg/l. Valev Hirvesoo rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ettekande kohaselt ja kohtule on ka Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et eespoolviidatud kriminaalasi ( V.Hirvesoo süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi) on käesoleval ajal üldmenetlusena Tartu Maakohtu menetluses ja kohtuistung on planeeritud 22.03.2022. Viidatud kriminaalasjas käesoleva määruse tegemise ajal jõustunud ja V.Hirvesood süüdi mõistvat lahendit ei ole. Samas V.Hirvesoo kohtuistungil ei eitanud, et juhtis 26.09.2021 mootorsõidukit alkoholijoobes. Tema kinnitusel on ta esitatud kahtlustuses end täielikult süüdi tunnistanud ning kriminaalasja lahendamine üldmenetluses on tingitud üksnes vaidlusest karistuse üle. V.Hirvesoo kohtuistungil avaldatu annab alust siiski käesoleva asja lahendamisel asuda seisukohale, et V.Hirvesoo on katseajal suure tõenäosusega toime pannud uue kuriteo. Selline süüdimõistetu käitumine iseloomustab katseaja kulgu äärmiselt negatiivselt. Kohus peab positiivseks, et erakorralise ettekande kohaselt, mida kinnitas kohtuistungil ka V.Hirvesoo ise, on ta olnud katseajal tööga hõivatud, töötades xxxxxxx xx-s. Lisaks on V. Hirvesoo läbinud katseajal ajavahemikus 14.09.2020 – 02.11.2020 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tl 71). Lõuna-Eesti Haigla AS 7.02.2021 tõendi kohaselt ( tl 68) on V.Hirvesoo läbinud programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ esmahindamise 7.02.2020. Lisaks saab positiivseks pidada, et V.Hirvesoo on enam kui kahe aasta vältel registreerimiskohustust täitnud valdavalt nõuetekohaselt. Vaid ühel korral (2.06.2020) on vajalikuks osutunud kokku lepitud vastuvõtuaja muutmine. Käesolevas asjas etteheidetavad registreerimiskohustuse rikkumised (mitteilmumine 20.12.2021 ja hilinemine 30.12.2021) on esmakordsed taolised rikkumised. V.Hirvesoole on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. V.Hirvesoo neid tingimusi ei ole täitnud. Süüdimõistetu jätkas käitumiskontrolli nõuete rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui ametnik on teinud korduvalt hoiatusi seoses vereanalüüside tegemise kohustuse rikkumisega. Samas tuleb nentida, et käesolevas asjas tuvastatud rikkumised ( ühel korral registreerimisele ilmumata jäämine ja ühel korral registreerimisele ühe tunni võrra hilinemine) ei ole iseenesest sedavõrd arvukad ja rasked, et õigustaks vangistuse täitmisele pööramist. Seda isegi arvestades süüdimõistetu varasemaid rikkumisi ( kahel korral vereanalüüside tegemise korra rikkumised). Kuna tegemist on esimese kohtule esitatud erakorralise ettekandega ja esineb ka rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, oleks 1 aasta ja 10 kuu pikkuse 4 (5)
vangistuse täitmisele pööramine käitumiskontrolli nõuete rikkumise raskusastet arvestades kohtu arvates ebaproportsionaalne.
arvu ja
vähest
Samas pole V.Hirvesoo täitnud peamist Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega määratud kohustust s.o hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. V.Hirvesood on karistatud mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest. Teda süüdistatakse uues analoogses kuriteos, mille toimepanemist katseajal V.Hirvesoo ka ei eita. Ettekande kohaselt on V.Hirvesoo varem korduvalt (2009, 2016 kui 2017 aastal) läbinud joobes juhtidele mõeldud liiklusohutusprogrammi. Mootorsõiduki joobes juhtimisega seotud kuritegude toimepanemisega jätkamine annab alust järeldusele, et läbitud liiklusohutusprogrammid ega ka Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega kohaldatud meetmed ( šokivangistus, vereanalüüside tegemise kohustus, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ esmahindamise läbimine) ei ole mõju avaldanud ning muutnud V.Hirvesoo käitumist ja tõekspidamisi liiklusohutuse vallas. Vangistuse täitmisele pööramise aluseks võib KarS §-st 74 lg 4 tulenevalt olla isegi mõne süüdimõistetu karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine. Seda enam on alust lugeda kriminaalhooldust ebaõnnestunuks mõne uue kuriteo toimepanemise korral. Samas tuleneb KarS § 74 lg 5 sätetest, et katseajal uue kuriteo toimepanemise korral mõistetakse süüdlasele liitkaristus ning kohus saab uuesti otsustada, kuidas see liitkaristus kuulub ära kandmisele. Asjaolu valguses, et lõplik otsus V.Hirvesoo süüdimõistmise ja talle mõistetava karistuse ning selle kandmise viisi osas tehakse V.Hirvesoo uues kriminaalasjas, ei pea kohus käesolevas menetluses õigeks vangistust täitmisele pöörata üksnes asjaolu tõttu, et süüdimõistetu on katseajal suure tõenäosusega toime pannud uue kuriteo. Kuna käesolevas asjas etteheidetavad ja tuvastatud käitumiskontrolli nõuete rikkumised iseenesest vangistuse täitmisele pööramist ei tingi, peab kohus põhjendatuks nendele rikkumistele KarS § 74 lg 4 alusel reageerida katseaja pikendamisega kahe kuu võrra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.