Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsus V.M-i süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud
Avalduse ese
kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne
Kohtunik
Aivar Hint
Avaldaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders
Süüdimõistetu
V.M (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx)
Asja menetlemine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:
1.Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel V.M-ile määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 29. juuni 2022.
2.Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
V.M on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-3267 Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V.M-ile
määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati V.M-ile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võttis V.M endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti V.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tartu Maakohtu 16.07.2021 määrusega on V.M-ile katseajaks määratud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
2.Kriminaalhooldaja on 03.01.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu V.M-i kohta. Ettekandest nähtuvalt on V.M rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekande kohaselt Tartu Maakohtu 29.09.2021 otsus jõustus 15.10.2020 ning tuli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmiseks. Esmakohtumine V.M-iga on toimunud 28.10.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. V.M helistas 04.11.2020 kell 13.00 ametnikule ning teatas, et ei jõua vastuvõtule, kuna on alkoholijoobes. Oli saanud samaks päevaks ka Jämejalga (KTE) ajad, kuid joobe tõttu sinna ei jõudnud. 09.11.2020 registreerimisel võetud isikult kirjalik seletus, miks 04.11.2020 registreerimisele ei ilmunud. Seletusest nähtub, et isik käis eelmisel päeval naistuttaval külas. Enda arust läks tunniks ajaks ega tea, kuidas see nii lõppes. Ametnik reageeris rikkumisele 24.11.2020 hoiatusega. 24.11.2020 esitas isik vereanalüüside tulemused – 03.11.2020 CDT analüüsi tulemus oli 10,6 % (norm väiksem kui 1,3%). 06.01.2021 on alkoholitarvitamise häire kabineti juhataja Jaan Saar esitanud tõendi, et V.M on viibinud Viljandi haiglas statsionaarsel ravil 02.12.2020-14.12.2020 ja ambulatoorsetele vastuvõttudele on isik pöördunud: 03.11.2020, 11.11.2020, 17.11.2020, 01.12.2020, 06.01.2021. 06.01.2021 on V.M käinud vereanalüüse andmas – teise CDT analüüsi tulemus 1,8 %. 13.01.2021 registreerimisel tutvustatud hoolduskava riskihindamisest lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. 07.04.2021 on V.M käinud vereanalüüse tegemas– kolmanda CDT analüüsi tulemus 7,8 %. Sellega seoses rikkus isik kohtu määratud kohustust, mille alusel peab proovide väärtus CDT osas pidevalt langema. Ametnik reageeris 07.05.2021 rikkumisele hoiatusega. Isik esitas ametnikule 05.07.2021 antud vereanalüüsi vastuse, mille tulemus oli 8,6 %. Kriminaalhooldusametnik esitas 08.07.2021 kohtule erakorralise ettekande, kus tegi ettepaneku määrata V.M-ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja jätkaga alkoholi tarvitamise häire programmis "Kainem ja tervem Eesti" käimist. 16.07.2021 määrusega ametniku erakorraline ettekanne rahuldati, määrus jõustus 06.08.2021. 14.09.2021 on V.M käinud vereanalüüse tegemas – tulemus 0,7%. Viljandi Haigla on 13.10.2021 edastanud ametnikule tõendi, et V.M on alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse pöördunud 7 korral ja jätkab raviga. Perioodil 06.09.2021-14.10.2021 on isik läbinud sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm". Isik osales täies mahus ning leidis, et selline asjade korduvalt läbirääkimine on kasulik ning paneb mõtlema, kuidas edaspidi selliseid tegusid vältida. Nooremametnikud Reili Lopp ja Triin Jõgeva teostasid 20.12.2021 kell 19.19 kohustuse kontrolli V.M-i elukohta aadressile xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx xx xx . Kontrolli tulemus
positiivne, indikaatorvahendi näit 0,606 mg/l. Isik väitis, et tarbis alkoholi, kuna tal olid närvid läbi. 27.12.2021 registreerimisel võetud rikkumise kohta seletus, kus isiku sõnul kohtas ta poes sõpru, kes pakkusid talle õlut ning kahjuks võttis paar lonksu. Kokku on toimunud 16 registreerimist ning 2 korral on isik registreerimisele tulemata jätnud. Isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 4 korral, millest ühe tulemus osutus positiivseks (20.12.2021). Arvestades asjaolu, et V.M on läbinud sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" täies mahus, on jätkanud alkoholi tarvitamise häire programmis "Kainem ja tervem Eesti" käimist ja tema 14.09.2021 CDT analüüsi tulemus oli langenud 0,7% peale, on alust arvata, et isik üritab enda käitumist muuta vaatamata tagasilangustele. Eeltoodust lähtuvalt teeb ametnik ettepaneku pikendada V.M-i katseaega 3 kuu võrra, et anda talle veel üks võimalus ennast tõestada ja oma käitumist parandada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt k aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).
4.Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsusega on V.M süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V.M-ile määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS
§ 75 lg 2 p 8 alusel määrati V.M-ile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võttis V.M endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 16.07.2021 määrusega on V.M-ile katseajaks määratud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
5.Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu V.M on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 20.12.2021. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 20.12.2021 kohaselt on V.M-i elukohas indikaatorvahend Alcovisor Mercury abil V.M-il fikseeritud positiivne näit 0,606 mg/l (tl 73-73p). Nimetatud rikkumise kohta on V.M talle koostatud protokollis märkinud, et närvid olid läbi ja jõi 2 õlut ning kaks lonksu viina (tl 73p). Ametniku juures registreerimisel 27.12.2021 V.M-i poolt rikkumise kohta antud kirjaliku seletuse kohaselt kohtas ta poes sõpru, kes pakkusid õlut ning kahjuks võttis paar lonksu (tl 74). V.M-i iseloomustab positiivselt, et katseajal on V.M perioodil 06.09.14.10.2021 täies mahus läbinud sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm". SA Viljandi Haigla 13.10.2021 esitatud tõendi kohaselt on V.M pöördunud ajavahemikul 19.02.2021 – 13.10.2021 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 7 korral. Isik jätkab raviga (tl 75-76). Vereanalüüsi tulemus (CDT), mille V.M andis 14.09.2021, oli CDT 0,7% (tl 77). Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb V.M-i katseaega pikendada.
6.Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna V.M on rikkunud katseajal määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel V.M-ile määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 29. juuni 2022.
7.Määruse edastamine ja edasikaebe kord. Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või
seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.