Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Määruse ärakiri saata S N ́ile ja Viru Ringkonnaprokuratuuri.

ASJAOLUD

Kriminaalasjas nr 21244001055 alustati menetlust 03.11.2021 KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kannatanu S Si ütluste kohaselt 03.11.2021.a kella 20.41 paiku helistas ta oma naise G Na endisele abikaasale, S Nile, kuna enne seda N sms-i teel oli palunud kannatanul helistada talle isiklikult. N hakkas nõudma Silt, et ta läheks G Nast lahku, kuna ainult temal, S Nil, on õigus olla Gga koos. N andis Sile aega kuni 04.11.2021.a, et S otsustaks, kas S teeb nii nagu N nõuab. Pärast seda, kui S keeldus Ni nõudmisest, ütles N, et ta tuleb ja laseb Si maha ükskõik kus: tänaval, bussipeatuses, poes, kui S ei loobu Gst. N väitis, et isegi juhul, kui S esitab avalduse politseisse, leiab N ikka ta üles. Si sõnul, tundis ta hirmu telefonikõne ajal ja suhtus ähvardusse tõsiselt, kuna kannatanu arvab, et N on võimeline viima oma plaani täide, sest S teab Nit juba 30 aastat ning on isiklikult näinud, et N omab TT püstolit. Sama kriminaalasja raames tuvastati, et S N, omamata relvaluba ja relvasoetamisluba, umbes 20 aastat tagasi ostis laadalt Tallinna läheduses tulirelva, aga nimelt püstoli TT raami nr XXX selle juurde padrunitega kaliibriga 7,62x25 mm, ning kõik need aastad kuni 04.11.2021 hoidis oma korteris aadressil xxx. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 21E-TB0104, esitatud 8 püstolipadrunit kaliiber 7,62x25 mm kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, on laskekõlblikud ja tööstuslikult valmistatud; püstol TT kaliiber 7,62x25 mm nr XXX kuulub tulirelvade hulka ja koos padrunisalvega on kõlblik laskude tegemiseks, kui padrunisalv välja vahetada, siis muutub püstol laskekõlblikuks. Püstol koosneb käepidemega raamist, kelgust, relvarauast, ühetoimelisest löögija päästemehhanismist ning padrunisalvest. Relvaraua õõnel on neli parempidist vintsoont, padrunipessa sobivad püstolipadrunid kaliiber 7,62x25 mm. Püstolil on markeerimistähised: raamil „XXX“, noole kujutis kolmnurgas, „xxx“; löögi-päästemehhanismil „xxx“; relvaraual „xxx“. Relvaosade erinevad numbrid viitavad asjaolule, et püstol on kokkupandud tööstuslikult valmistatud kolme püstoli TT osadest. Vaatlusega ei tuvastatud püstoli parandamist või ümberehitamist. Vastavalt relvaseadusele (edaspidi RelvS) § 11 p 1 kohaselt on tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Vastavalt RelvS § 19 lg 1 p 5 piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad. Vastavalt RelvS § 19 lg 2 piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. Vastavalt RelvS § 32 lg 2 relvasoetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Vastavalt RelvS § 34 lg 2 füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Vastavalt RevS § 45 lg 1 relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Vastavalt RelvS § 46 lg 1 füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Ähvardamisega KarS § 120 tähenduses rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades psüühilist vägivalda. Selle sisuks on konkreetses kannatanus ehk siis ähvarduse adressaadis ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. Toimepanija peab looma

kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku. Arvestades, et KarS § 120 on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Antud juhul kannatanu isiklikult nägi kahtlustataval püstolit. Prokuröri hinnangul on täidetud kõik KarS § 120 koosseisu tingimused Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et S Ni tegevus on tõendatud järgmistes kuritegudes: - ta omas, valdas ja hoidis oma elukohas tulirelva, samuti laskemoona ja tal puudus nii relvasoetamisluba kui ka relvaluba. Sellega rikkus S N RelvS §-de 32 lg 2, 34 lg 2, 45 ja 46 nõudeid, millega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 03.11.2021 kella 20.41 ähvardas S N S Sit tapmisega telefoni teel, kui S ei lähe G Nast lahku 04.11.2021; S S võttis ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule. Käesolevas kriminaalasjas on isiku süüd kinnitavateks tõenditeks: - Kannatanu S Si ütlused (lk 1-6); - Tunnistaja A S ütlused (politseiametnik; lk 8-9); - Tunnistaja G Na ütlused (lk 10-12); - E-kiri ekraanipildiga (lk 13-15); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tulirelv TT ja padrunid; lk 16-18); - Ekspertiisiakt nr 21E-TB0104 (lk 21-25); - Kahtlustatav S Ni ütlused (lk 28-35); - Õiend relvaregistrist (lk 39).. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuritegudega. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes võib pidada süüteo avastamisele kaasaaitamist, kuivõrd S N andis vabatahtlikult tulirelva ja laskemoona üle peale vestlust patrullpolitseinikega. N kahetseb seda, et ta sõnaliselt ähvardas S Sile peksa anda, ähvardus emotsioonide hoos üle huulte libises. Ni jaoks sai šokiks see, et tema endine abikaasa ja parim sõber alustasid suhet. N lubas Sit mitte puutuda ja teda rohkem mitte ähvardada. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. S Nil ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega väärteo karistust. Uute tema poolt toimepandud süütegude kohta informatsioon puudub. S N ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tekkida tulevikus. Eeltooduga arvestades tuleb asuda seisukohale, et S Ni suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Seega esinevad S Ni puhul kõik KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. 04.01.2022 toimusid Viru Ringkonnaprokuratuuris läbirääkimised prokuröri ja kahtlustatav S Ni vahel. Kahtlustatavale on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel. Kahtlustatav andis nõusoleku tasuda riigituludesse summas 500,00 eurot; tasuda kriminaalmenetluse kulud, nimelt ekspertiisitasu summas 420,00 eurot ning asitõendite (sh tulirelva) konfiskeerimiseks. Nõusolek on fikseeritud kirjalikus avalduses, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde. Kahtlustatav selgitas, et tal on võimalus täita nimetatud kohustusi viie kuu jooksul. S Nile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KarS § 421 kohaselt kohus võib kohaldada KarS § 418 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 202 alusel ja kui kahtlustatav või süüdistatav on andnud selleks nõusoleku (RKK 26. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-8712, p 14). Prokurör on seisukohal, et vastavalt KarS § 421 ja § 83 lg 4 kuulub käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo vahetud objektid – püstol TT raami nr-ga XXX ja 6 padrunit kaliibriga 7,62x25 mm (2 padrunit hävis ekspertiisi tegemise käigus) – konfiskeerimisele järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Konfiskeerimine tagab vajalikul viisil kriminaalmenetlusega taotletavate eesmärkide realiseerumise. Prokurör taotleb KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 21244001055 menetlus S Ni suhtes seoses avaliku huvi puudumisega KrMS § 202 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega ja S N nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel, leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses.

KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 418 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuriteoga Vastavalt KrMS § 202 lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, prokuröri kinnitusel peale seda juhtumit S N uusi süütegusid ei ole toime pannud. S Ni süü kuriteo toimepanemisel pole suur, isik kahetseb tehtud ja võttis endale kohustuse hüvitada menetluskulud, maksta kindel summa riigituludesse. Materiaalset kahju kuriteoga tekitatud ei ole. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus S Ni kahtlustuses KarS § 418 lg 1, KarS § 120 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel. Asitõendid: püstol TT raami nr-ga XXX ja 6 padrunit kaliibriga 7,62x25 mm tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel, jättes seda ekspertiisiasutusele (EKEI). Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.