Liiklussüüteod

1-21-8859 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-8859 Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Z.Q-d süüdistatakse selles, et tema XXX kella 22.24 paiku XXX XXX vallas XXX külas XXX tee 4,5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kuna etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,86 mg/g kohta (mõõtetulemus 2,92 mg/g +/-0,06 mg/g). Eeltooduga rikkus Z.Q kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Z.Q toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine, süüdistatav Z.Q ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.Q-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.12.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.Q ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Z.Q-d käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogramm. Menetluskulud kokku on 954,80 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulud summas 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses 64,80 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks keskmiseks netosissetulekuks on XXX eurot, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema

1-21-8859 hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Z.Q-lt menetluskuluna välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 500 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot ja kaitsjatasu summas 64,80 eurot, s.o kokku 578,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine 578,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Z.Q kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kohus märgib, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates 1. jaanuarist 2022. a on see tõusnud 981 euroni. Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Kokkuleppe sõlmiti 22.12.2021 ning asja arutatakse 2022. aastal kohtust tulenevatel põhjustel. Seetõttu leiab kohus, et sundraha summas 481 eurot (kokku lepitud 376 eurot + sundraha määra tõus 105 eurot) tuleb jätta riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha summas 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.