Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-1131/96
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Kuulutamise aeg: 10.01.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 36 617

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-1131/145Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.08.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-23-6672/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja

10.01.2022 Tallinnas

koht Kriminaalasja number

1-21-1131 (20230100912)

Kohtukoosseis

Kohtunik Janika Kallin Rahvakohtunikud Kätlin Kontor ja Sirje Ristlaan

Kohtuistungi sekretär

Maive Aun

Kohtuistungi tõlk

J. Zautina

Kriminaalasi

Roman Gluhovtšenko süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 114 lg 1 p 4, 121 lg 2 p 3 järgi, Ilja Gaidalenko süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi ja Maxim Vasilievi süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Kelly Kruusimägi

Süüdistatav

Roman Gluhovtšenko isikukood 38804200391, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, ei tööta, elukoht enne vahistamist xxx, viibimiskoht Tallinna Vanglas. Varem kriminaalkorras karistatud: -

Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel KarS § 113 järgi vangistusega 7 aastat ja 6 kuud ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsuse alusel tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning Roman Gluhovtšenko mõisteti süüdi KarS §-de 113, 119 lg 1 järgi ja teda karistati

liitkaristusega 7 aastat ja 3 kuud vangistust. Viru Maakohtu 25.07.2018 määruse alusel vabastati Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni talle mõistetud karistusaja lõpuni, so kuni 27.11.2020. Tõkend vahistamine (tagaselja) 01.09.2020. Süüdistatav peeti kinni 01.09.2020

koostatud

Euroopa

vahistamismääruse

alusel

24.10.2020. Harju Maakohus jättis pärast isiku loovutamist Eesti Vabariigile 28.10.2020 toimunud küsitlemise tulemusel vahi alla. Kaitsja

Arina Liskmann-Getsu

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

välgumihkli korpus (pakend nr 1) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; välgumihkli mehhanism (pakend nr 2) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; päevalilleseemne koored (pakendid 7, 8) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; põletatud tikk (pakendid nr 10, 11) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; sündmuskohalt võetud sigaretikonid (pakendid nr 12, 13, 14, 15) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; musta värvi ese (pakend nr 18) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; plasttops (pakend nr 24) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; kaks plasttopsi (pakend nr 25) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn plasttops (pakend nr 26) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sokid Puma, jalatsid Clan Q, aluspesu, lühikesed püksid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i riietelt võetud proovid (pakendid nr 1.1-1.2, 2.1-2.4, 3.1, 4.2-4.4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6; N. V.i T-särk ja pusa (pakendid nr 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; ümbrik kirjaga mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; J. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; A. M.i sinist värvi verine särk, sinist tooni teksapüksid, valget värvi sokid 2tk, tennised sinise-valge-halli kirjud (pakendid nr 1-4) mis asuvad Põhja Prefektuuri

Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis Maxim Vasiliev kooskõlastatult tegutsedes koos Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenkoga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, tekitades N. V.ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Eelkirjeldatud tegevus häiris oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistaja A. K., õigusrahu ja turvatunnet. Maxim Vasiliev teadis, et käte ja jalgadega teist inimest valimatult pähe ja kehasse pekstes võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi ja valu ning ta pidas nende saabumist võimalikuks. Oma tahtliku tegevusega pani Maxim Vasiliev toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ilja Gaidalenkot süüdistatakse selles, et tema 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis Ilja Gaidalenko kooskõlastatult tegutsedes koos Roman Gluhovtšenko ja Maxim Vasilieviga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti jätkas Ilja Gaidalenko grupis koos Roman Gluhovtšenkoga kannatanu peksmist käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda ka siis, kui Roman Gluhovtšenko lõi peksmise ajal Ilja Gaidalenko heakskiidul kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste ja surma tekitamise eesmärgil N. V.i vähemalt viiel korral noaga keha ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis Ilja Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning Roman Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid Roman Gluhovtšenko, Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasiliev tahtlikult N. V.ile järgmised vigastused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu

piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües N. V.ile järgmised vigastused: - pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel N. V. suri haiglas xxx kell 09.30. Ilja Gaidalenko teadis, et käte ja jalgadega teist inimest pähe ja kehasse pekstes ning noaga teist inimest kehatüvesse pussitades võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h surma, ning ta pidas ka surma saabumist võimalikuks. Oma tahtliku tegevusega pani Ilja Gaidalenko toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Roman Gluhovtšenkot süüdistatakse selles, et tema lõi 22.08.2020 kella 07.45 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuvas baaris x tahtlikult üks kord käega J. V.i näo piirkonda, põhjustades J. V.ile füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Roman Gluhovtšenko teadis, et J. V.i näkku lüües põhjustab ta J. V.ile valu ja tervisekahjustuse ning ta möönis nende tagajärgede saabumist. Samuti süüdistatakse Roman Gluhovtšenkot selles, et tema olles varem, s.o 22.08.2020 kella 07.45 ajal, toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva elumaja juures lõi tahtlikult A. M.i vastu jalgu, mille tagajärjel A. M. kukkus pikali maha ning tundis füüsilist valu ja põlvedele tekkisid marrastused. Roman Gluhovtšenko üritas noaga lüüa pikali olevat A. M.i, kuid kannatanul õnnestus lööke pareerida ning püsti tõusta, misjärel lõi Roman Gluhovtšenko valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil A. M.i üks kord noaga kõhtu, põhjustades A. M.ile mitteeluohtliku torkelõikehaava keskkõhu piirkonda, mille paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Oma tegevusega pani Roman Gluhovtšenko tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Roman Gluhovtšenkot selles, et tema, olles KarS § 113 järgi Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusega karistatud teise inimese tapmise eest, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Nimelt peksis Roman Gluhovtšenko kooskõlastatult tegutsedes koos Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasilieviga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti lõi Roman Gluhovtšenko kooskõlastatult koos Ilja Gaidalenkoga grupis tegutsedes kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning peksmise ajal lõi Roman Gluhovtšenko Ilja Gaidalenko heakskiidul võimalikult raskete tervisekahjustuste ja ka surma tekitamise eesmärgil N. V.i vähemalt viiel korral noaga kehatüve ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis Ilja Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning Roman Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid Roman Gluhovtšenko, Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasiliev tahtlikult N. V.ile järgmised vigastused: - värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma ülaja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües N. V.ile järgmised vigastused: 16 - pehmetesse kudedesse ulatuvad torkelõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel N. V. suri haiglas xxx kell 09.30. Oma tegevusega pani Roman Gluhovtšenko toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagi kannatanud J. V. (N. V.i abikaasa), A. V. ja M. V. (N. V.i vanemad). Tsiviilhagis on esitatud järgmised nõuded: 1) tapetu abikaasa J. V. taotleb VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist; 2) tapetu vanemad A. V. ja M. V. taotlevad VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist; 3) tapetu vanemad A. V. ja M. V. taotlevad VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5

solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt varalise kahju 2842,30 euro välja mõistmist; 4) hagejad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt kooskõlas TSMS § 367 alusel viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana alates tsiviilhagi esitamisest 28.01.2021 kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina mittevaralise kahju hüvitamise nõudest kuni mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni; 5) menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagiavalduse järgi pidid tapetu vanemad A. V. ja M. V. korraldama poja matused. Varaline kahju kokku 2842,30 eurot hõlmab endas matusebüroo teenuseid ja peielaua maksumust. Hagejad tõendavad varalist kahju vastavate arvetega. Hagiavalduse kohaselt tekkis N. V.i abikaasal J. V.il mittevaraline kahju. Abikaasa surm oli ootamatu, alaealine laps jäi isata. J. V. nägi oma abikaasa peksmist, noaga löömist pealt, ta nägi kuidas abikaasa lebas vereloigus ja suri. Raskelt vigastatud lähedase inimese surmaeelsete kannatuste nägemine põhjustas J. V.ile vahetuid ja isiklikke üleelamisi ja tõid kaasa hingelise valu. J. V. suunati psühholoogilisele nõustamisele. N. V.i vanematel tekkis kuriteo tagajärjel poja kaotamise tõttu hingeline trauma kogu eluks, moraalse kahju hüvitamiseks nõutud summa võimaldab kannatanutel mingilgi määral ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi ja korvata kuriteoga kaasnenud õiglustunde riivet. Hagejatel on tugev stress, elukvaliteeti mõjutavad unehäired ja hirmutunne. N. V.i vanemad on tapetu lähedased VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Hagiavalduses märgitu järgi on ajakirjanduses peksmise, surma tekitamise, süüdistatavate tagaotsimise jms asjaolude pidev kajastamine toonud hagejatele kaasa veelgi suuremad kannatused. Pärast iga artiklit elavad lähedased N. V.i kaotust veelkord sügavalt üle, meenutades detailides tolle päeva asjaolusid. Viidatud üleelamised on viinud hageja nii kaugele, et neil on tekkinud vajadus psühholoogilise abi järele. Kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga paluvad hagejad mittevaralise kahju nõuetelt arvestada ja välja mõista ka viivised kuni nõuete kohase täitmiseni. Prokuröri seisukoht: R. Gluhovtšenkole ette heidetud J. V.i ja A. M.i kehaline väärkohtlemine on prokuröri hinnangul tõendatud. J. V.i osas märkis prokurör, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavad (sh R. Guluhvtšenko) ja kannatanu viibisid süüdistuses märgitud ajal Läänemere tee x Tallinnas asuvas baaris x. Nimetatud asjaolu kinnitavad kannatanu, süüdistatav ja kohtus üle kuulatud tunnistajad (A. J., A. K., S. K.). Loetletud isikulised tõendiallikad kinnitasid samuti seda, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i. Seda, et J. V.i baaris löödi, rääkis ka J. V.i baarist minema sõidutanud A. M.. Prokurör märkis, et J. V.i ütlustega on tõendatud, et ta tundis R. Gluhovtšenko löögi tagajärjel valu. Baaris viibinud tunnistajad A. J. ja G. A. selgitasid, et kannatanu kaotas pärast lööki tasakaalu, järelikult oli R. Gluhovtšenko löök tugev. Kannatanu isiku läbivaatusel 22.08.2020 kell 19.15 tuvastati J. V.i näol, parema silma sisemises silmanurgas tumelilla hematoom. Silma all oleva tervisekahjustuse olemasolu kajastati ka hilisemas J. V.i epikriisis. Prokuröri hinnangul pani R. Gluhovtšenko teo toime otsese tahtlusega.

A.M.i puudutavas osas nentis prokurör, et kannatanu on kirjeldanud oma ütlustes seda, kuidas ta sattus 22.08.2020 varahommikul koos N. V.iga baari X juurde kus olid süüdistatavad. A. M. kirjeldas N. V.i ja süüdistatavate vahelist konflikti ning seda, et R. Gluhovtšenko ründas teda noaga. Kohtus uuriti N. V.i auto BMW pardakaamera salvestist ning sellelt nähtub, kuidas R. Gluhovtšenko jookseb nuga käes A. M.i poole. Kannatanu taga ajamist, noaga löömist ja vereplekki särgil nägi pealt tunnistaja M. K., kes helistas häirekeskusesse. Sündmust nägi osaliselt pealt ka tunnistaja A. A.. Sündmuskoha hilisemal vaatlusel leiti A. M.i, A. A.i ja M. K. kirjeldatud kohast verekahtlasi määrdumisi. Kannatanule kutsuti kiirabi ning haiglas ja hiljem ekspertiisi käigus tuvastati A. M.il kõhu piirkonnas noahaav, mis ei olnud eluohtlik. Prokuröri hinnangul pani R. Gluhovtšenko teo toime kavatsetult. J. V.i ja A. M.i kehaline väärkohtlemine on prokuröri arvates õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi: enne A. M.i noaga löömist lõi R. Gluhovtšenko umbes tund aega tagasi J. V.i käega näkku ning järelikult on õiguslikus mõttes tegemist faktilise korduvusega, mis on KarS § 121 lg 2 p 3 rakendamise eelduseks. R. Gluhovtšenkole, I. Gaidalenkole ja M. Vasilievile ette heidetud kuritegude puhul leidis prokurör, et vaidlus puudub (ja on tõendatud) järgmised faktilised asjaolud: 1) N. V.i suhtes pandi kuritegu/kuriteod toime 22.08.2020 kella 08.20 ajal; 2) N. V.i suhtes pandi kuritegu/kuriteod toime avalikus kohas KorS § 54 mõttes; 3) N. V. suri; 4) N. V.il tuvastatud surmavad vigastused tekitati noaga, lisaks tuvastati tal rusikate ja jalgadega tekitatud kehavigastusi. Prokuröri hinnangul on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) teo toimepanemise viis; 2) toimepanijad; 3) toimepanijate teopanused. Prokurör märkis, et kriminaalasjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et kõik kolm süüdistatavat lõid N. V.i. Samuti on tõendatud fakt, et nuga oli R. Gluhovtšenko käes. Prokurör nentis, et N. V.i puudutavas episoodis võib sündmused tinglikult jagada kaheks. Esmalt on BMW pardakaamera videost näha, kuidas N. V. jõuab koos J. V.iga ja baari juurde teed näidanud taksojuht A. M.iga baari X juurde. Tapetu jookseb autost välja süüdistatavate poole, ründab neid, tekib kaklus, R. Gluhovtšenko silmab eemal seisvat A. M.i ning liigub nuga välja võttes viimase poole. N. V.i ja ülejäänud süüdistatavate vaheline kaklus jätkub, kuid see rahuneb peagi maha ning mehed hakkavad rääkima. Prokuröri hinnangul on video nö esimesel osal näha, kuidas kõik kolm süüdistatavat löövad koos N. V.i, üksteise tegevust heaks kiites. Prokurör nentis, et süüdistatavad panid teo toime grupis, samuti häiriti kõrvaliste inimeste turvatunnet ja rahu. Kakluse nö teine osa algab siis, kui BMW pardakaamera videost näha, kuidas seltskonna juurde jookseb R. Gluhovtšenko. Süüdistatav liigub kaassüüdistatavate vahelt läbi otse N. V.i juurde ja teeb käega löögiliigutuse N. V.i pea suunas. Seejärel vehivad kõik kätega ja liiguvad pardakaamera kaadrist välja ning sel põhjusel kirjeldavad edasisi sündmusi isikulised

tõendiallikad. Prokurör leidis eelkõige kannatanu J. V.i, ning tunnistaja A. A.i ütlustele tuginedes, et kakluse teises pooles olid aktiivsemad ja agressiivsemad I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko. Süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlused selle kohta, mis kakluse teises pooles toimus, prokuröri hinnangul usaldusväärsed ei ole. Pärast seda, kui J. V. on auto rooli läinud ja sõidab sündmuskohast mööda, on N. V.i juures näha R. Gluhovtšenkot ja I. Gaidalenkot, kriminaalasjas on tõendatud, et mõlema süüdistatava käed olid verised. Prokurör märkis, et I. Gaidalenko lõi N. V.i kakluse teises pooles samal ajal, kui R. Gluhovtšenko jagas N. V.ile noahoope. I. Gaidalenko ei takistanud R. Gluhovtšenko tegevust, kuigi ta oleks õppinud poksijana saanud seda teha. Samuti ei ole I. Gaidalenko käitumine ei ajaliselt ega ruumiliselt kuidagi R. Gluhovtšenko omast eristatav. Järelikult kiitis I. Gaidalenko R. Gluhovtšenko tegevuse heaks. Näiteks M. Vasiliev hoiab kätega peast kinni ning selles on järeldatav, et tema noalööke heaks ei kiitnud. I. Gaidalenko ei distantseerinud ennast erinevalt M. Vasilievist. Prokurör leidis, et kaastäideviimise poolt räägib ka asjaolu, et kõik vigastused N. V.ile tekitati süüdistatavate poolt väga lühikese ajavahemiku jooksul ja ühes kohas. Samuti näitab kaastäideviimist prokuröri arvates fakt, et pärast N. V.i peksmist ja noaga löömist tegutseb I. Gaidalenko N. V.i juures. I. Gaidalenko enda ütlustega on tõendatud, et süüdistatav selgitas N. V.ile seda, et kõik toimus viimase abikaasa tõttu. I. Gaidalenko nägi järelikult oma teopanust osana kogu sündmusest ning töötles surevat N. V.i psühholoogiliselt. Samuti väärib prokuröri hinnangul märkimist see, kuidas süüdistatavad sündmuskohalt lahkusid: R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko läksid ära koos, kuid M. Vasiliev lahkus eraldi. Vaatamata sellele, et I. Gaidalenko löögid ei põhjustanud N. V.i surma, ei ole tema käitumist võimalik vaadelda R. Gluhovtšenko käitumisest lahus olevana ja sel põhjusel on prokuröri arvates tegemist kaastäideviimisega. M. Vasilievi tegevus on prokuröri hinnangul süüdistuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav lõi koos I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenkoga N. V.i. Süüdistatav ise möönis, et nende tegevus oli teisi inimesi häiriv. Arvestades seda, et M. Vasiliev lõi N. V.i korduvalt mõne minuti jooksul pea ja keha piirkonda, sh siis kui N. V. oli pikali maas, on prokuröri hinnangul ilmne, et M. Vasilievil oli tahtlus tekitada N. V.ile valu ja kehavigastusi. R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tegevus on prokuröri arvates samuti süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. R. Gluhovtšenko on varem karistatud tapmise eest, seega tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 114 lg 1 p 4 järgi. I. Gaidalenko pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör märkis, et R. Gluhovtšenko puhul on tõendatud, et ta otsis taskust nuga juba kakluse alguses ning andis oma prillid tunnistaja A. K.i kätte. R. Gluhovtšenko soovis nuga ilmselgelt kasutada N. V.i vastu juba kakluse alguses, kuid tema tähelepanu köitis A. M.. R. Gluhovtšenko kasutuses olnud nuga oli avatav nupuga, noa tera pikkus oli 85mm, laius 25mm ja käepideme pikkus 115mm. Järelikult oli noa tera piisava pikkusega selleks, et küündida löögi korral inimese siseorganiteni. N. V.i oli noaga löödud korduvalt, tapetul tuvastati kokku 4 torke-lõikehaava, millest 2 olid eluohtlikud. I. Gaidalenko on peaaegu 30 aastat tegelenud poksimisega, ta kasutas N. V.i löömiseks käsi ja jalgu, löögid olid korduvad ja tugevad. I. Gaidalenko löögid olid suunatud N. V.i pea ja keha piirkonda, kohtupraktikas on selliseid lööke peetud raskeid tagajärgi põhjustavateks ja isegi eluohtlikuks. N. V.ile noaga, käte ja jalgadega jagatud löögid äratasid tunnistaja A. K., seda et ühel hetkel muutus rünne nii intensiivseks, et ta pidi autosse minema, märkis ka J. V.. Sihitud, konkreetsed ja tugevad löögid N. V.i pihta kinnitavad prokuröri arvates mõlema süüdistatava tapmistahtlust.

Viimast kinnitab ka mõlema süüdistatava teojärgne käitumine: nad lahkusid sündmuskohalt, puhastasid käed ja vahetasid riided ning läksid pakku. N. V.i seisundit nähes süüdistatavad kiirabi ei kutsunud, kuigi nad pidid oma varasema kogemuse pinnalt teadma, mis tagajärg võib saabuda siis, kui inimest noaga lüüa. Sündmuskohalt ära minnes väljus edasiste sündmuste ahel I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko kontrolli alt ning seega ei olnud neil võimalik edasisi sündmusi enam kuidagi kontrollida ega loota, et tagajärg ei saabuks. Prokurör nentis, et R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko pidid aru saama põhjuslikust seosest teo ja tagajärje vahel: süüdistatavad lõid N. V.i korduvalt käte, jalgade ja terariistaga. N. V.il oli suur verekaotus ja süüdistatavad said seega väga hästi aru, milline tagajärg tõenäoliselt saabub. Kohtus ei tuvastatud selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et teise inimese noaga löömine rindkere ja kõhu piirkonda ei too kaasa tema surma. N. V.i surm ei olnud noaga löömise ebatüüpiline tagajärg. M. Vasilievi karistamisel tuleb prokuröri arvates silmas pidada seda, et kuigi ta lõi N. V.i korduvalt, tegi tema N. V.i pihta kõige vähem lööke. Samas olid löögid suunatud N. V.i pähe ja kehasse, samuti lõi M. Vasiliev N. V.i siis, kui viimane lamas maas. Süü suuruse puhul tuleb prokuröri hinnangul arvestada ka seda, et M. Vasiliev üritas N. V.iga rääkida ning sündmuste lõppfaasis oli ta ehmunud, kuid abi ta N. V.ile ei kutsunud. M. Vasilievi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, kuid raskendavaks teo toimepanemine grupis koos R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenkoga. M. Vasilievil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, tegu oli pigem ajendatud ümbritsevatest sündmustest ja sõprade käitumisest. I.Gaidalenko puhul leidis prokurör, et tema süü suurust hinnates tuleb arvestada seda kuhu olid löögid suunatud (pea- ja kehapiirkonda), löökide intensiivsust ja sündmuse kestust (palju tugevaid lööke lühikese ajavahemiku jooksul) ja tagajärge (inimese surm). Teojärgselt I. Gaidalenko sõimas surevat N. V.i ja ei kutsunud talle abi. I. Gaidalenko lahkus sündmuskohalt kuriteo jälgi kõrvaldama. I. Gaidalenko karistust raskendavaks asjaoluks on prokuröri hinnangul kuriteo toime panemine grupis, kergendavaid asjaolusid prokuröri arvates ei esine. R. Gluhovtšenko süü J. V.i ja A. M.i puudutavates episoodides on prokuröri hinnangul suur. Mõlemat kannatanut lõi süüdistatav eluohtlikku piirkonda (J. V.i näkku, A. M.i noaga kõhtu). J. V.i puhul oli teo tagajärg üpris kerge, kuid A. M. vajas noalöögi tõttu operatsiooni. Mõlemast kannatanust oli süüdistataval pärast tegu ükskõik. Karistust kergendavaks asjaoluks on J. V.i episoodis teo tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. R. Gluhovtšenko süüd N. V.i puudutavas episoodis hinnates on prokuröri arvates oluline ründe intensiivsus: süüdistatav lõi N. V.i korduvalt käte, jalgade ja noaga väga lühikese ajavahemiku vältel sh siis, kui N. V. oli pikali. Samuti lõi R. Gluhovtšenko N. V.i jalaga pähe siis, kui N. V. oli juba vereloigus. R. Gluhovtšenko oli kogu sündmusteahela keskne figuur ning temale on omistatavad kõik N. V.ile põhjustatud tagajärjed. Pärast tegu R. Gluhovtšenko N. V.ile abi ei kutsunud ja läks minema, kuriteo jälgi kõrvaldama ning pakku. R. Gluhovtšenko karistust kergendavateks asjaoludeks on süü osaline tunnistamine, tsiviilhagide osaline õigeks võtmine ja N. V.i vanemate ees vabandamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine grupis. Kokkuvõtvalt taotles prokurör: 1) M. Vasilievi süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;

2) KarS § 68 lg 1 alusel M. Vasilievi 5 kuu ja 17 päeva pikkuse eelvangistuse (25.08.202011.02.2021) karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 13 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 3) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel M. Vasilievile mõistetava ja kandmisele kuuluva 1 aasta ja 13 päeva pikkuse vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist, juhul kui M. Vasiliev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu; 4) I. Gaidalenko süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 aastat ja 3 kuud; 5) KarS § 68 lg 1 alusel I. Gaidalenko eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ja karistuse kandmise alguse lugemist alates I. Gaidalenko kahtlustatavana kinni pidamisest 31.08.2020; 6) R. Gluhovtšenko süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat; 7) R. Gluhovtšenko süüdi tunnistamist KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ja tema karistamist 14 aasta pikkuse vangistusega; 8) KarS § 64 lg 1 alusel R. Gluhovtšenkole mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamist ning R. Gluhovtšenkole 15 aasta pikkuse liitkaristuse mõistmist; 9) KarS § 65 lg 2 alusel R. Gluhovtšenkole mõistetud 15 aasta pikkuse liitkaristuse suurendamist eelmise, Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse – 2 aasta, 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning R. Gluhovtšenkole lõplikuks liitkaristuseks 17 aasta, 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; 10) KarS § 68 lg 1 alusel R. Gluhovtšenko eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ja karistuse kandmise alguse lugemist alates R. Gluhovtšenko kinni pidamisest Läti Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel 24.10.2020. 11) R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt surnu (N. V.) kohtuarstliku ekspertiisi kulu (343,00 eurot) ja kannatanute J. V.i, A. V.i ja M. V.i esindaja õigusabikulude välja mõistmist; 12) R. Gluhovtšenkolt isiku (J. V.) kohtuarstliku ekspertiisi kulu (84,00 eurot), kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu, DNA-ekspertiisi kulu ja kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu välja mõistmist. Kohtuvaidluses esitas prokurör mh ka ettepaneku selle kohta, kuidas toimida kriminaalasja juurde võetud asitõenditega (vt prokuröri teesid). Kannatanute J. V.i, A. V.i ja M. V.i lepingulise esindaja seisukoht: Kannatanute esindaja jäi esitatud nõuete juurde ja märkis kohtuvaidluses, et süüdistatavad ei vaielnud vastu matusekuludele ja nende suurusele. Kannatanute esindaja oli seisukohal, et süüdistatavate süü surma tahtlikus tekitamises on tõendatud, samuti leidis kinnitust J. V.i löömine. Mittevaralise kahju suuruse osas märkis esindaja, et selle tõendamine ei ole võimalik. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ja nendest tulenevalt määrata vastav rahasumma. N. V.i lähedased on tema abikaasa ja vanemad. Viimaste puhul on erandlikuks asjaoluks see, et nad pidid matma oma poja ja see on vastuolus loodusseadustega. Vanemate psüühikat mõjutab lapse surm oluliselt, vanem jääb otsima kestvalt põhjuseid miks elu läks selliselt ja kuidas elu oleks siis, kui kõike seda ei oleks juhtunud. Kannatanud lootsid haiglasse minnes näha oma poega elusana, kuid said teada, et poeg on surnud. N. V.i ema pidi pöörduma psühholoogi vastuvõtule. J. V. nägi pealt, kuidas tema abikaasat peksti, noaga löödi ja kuidas mees suri. Süüdistatavate väited on kohatud selles, et kogu sündmusteahela käivitas J. V., kes on ise oma abikaasa surmas süüdi.

Kannatanute esindja märkis, et kohtud lähtuvad mittevaralise kahju hüvitisi kindlaks määrates Riigikohtu 2020 aastal avaldatud analüüsi. Viimastel aastatel on sarnastel juhtudel välja mõistetud hüvitisi vahemikus 5000-20 000 eurot. Samas kätkeb analüüsis märgitud summade aluseks võtmine ohtu, et kohtud jäävad nendesse summadesse kinni ning aastate pärast uut analüüsi tehes mingit edasiminekut ei ole. Kokkuvõtvalt leidis kannatanute esindaja, et hagi tuleb rahuldada, N. V.i vanemate kasuks tuleb välja mõista vanemate kantud matusekulud ning N. V.i abikaasa kasuks tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot ning N. V.i vanemate kasuks tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot. Kannatanutel tekkinud menetluskulud palus esindaja jätta süüdistatavate kanda. Süüdistatava R. Gluhovtšenko ja tema kaitsja seisukoht: Süüdistatav tunnistas, et ta andis J. V.ile baaris X kõrvakiilu pärast seda, kui naine teda solvas. N. V.i süüdistatav oma sõnul tappa ei tahtnud – süüdistatav märkis, et ta ei mäleta sündmusest mitte midagi, vabandas tapetu vanemate ees, võttis õigeks hagi varalise kahju nõudes ning möönis, et on A. V.ile ja M. V.ile põhjustanud hingevalu, mis kaasnes poja kaotusega. A. M.i noaga löömist R. Gluhovtšenko ei mäletanud. Kaitsja nõustus prokuröriga selles, et väga paljude asjaolude üle vaidlus puudub. R. Gluhovtšenko süüdistuses, mis puudutab N. V.i tapmist, ei ole kaitsja arvates kliendi tegevus õigesti kvalifitseeritud, kuigi vaidlust selle üle ei ole, et N. V. suri R. Gluhovtšenko antud noalöögi tagajärjel. Kaitsja märkis, et BMW videosalvestisega on tõendatud, et baari X juures toimunud kakluse algatajaks ja esmaseks ründajaks oli N. V., kes saabus baari juurde koos J. V.i ja A. M.iga. Vaidlus selles, et nn „ohvri“ J. V.i käitumine oli pehmelt öeldes ideaalist kaugel. J. V. provotseeris esimese konflikti baaris (R. Gluhovtšenkole esitatud süüdistus mis puudutas J. V.i löömist), valmistas oma abikaasa moraalselt ette jõuliseks kakluseks ning tegi kõik endast oleneva – kas meelega või kogemata – et baaris toimunud intsident jätkuks hiljem tänaval. BMW pardakaamera salvestiselt on kuulda, kuidas J. V. ütleb N. V.ile, et „N., ma ei taha, et sa neid ära tapaks“. Selline kõnepruuk lähedase inimesega ei ole kohane. J. V.i puhul ei tasu unustada seda, et tegemist oli 4 lapse emaga, kelle soov lõbusalt aega veeta päädis 4-5 baari külastamisega ja isegi varahommikul ei soovinud ta minna koju oma laste juurde, kellest noorim – 4-kuune – jäeti üksi koju. Kaitsja hinnangul tuleb kohtul vastata küsimusele mis toimus N. V.i ja süüdistatavate vahel – kas tegemist oli tapmisega, provotseeritud tapmisega, kaklusega või kehavigastuste tekitamisega, mis õnnetul kombel päädis surmaga? Kas tegemist oligi kaklusega, mis lõppes ründaja surmaga? Viimasele küsimusele vastaks kaitsja jaatavalt järgmistel põhjustel: -

Olukorras kus kohus kaitsja loogikat ei jaga, tuleb kohtul alternatiivselt hinnata, kas R. Gluhovtšenko tegevus vastab KarS § 115 koosseisule – kriminaalasjas on tõendatud provokatsioon ning see, et rünne oli ootamatu. Kaitsja leidis, et klient on andnud usaldusväärseid ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta sündmustest mitte midagi. Mälulüngad on selgitatavad tugeva hirmutunde ja selle tagajärjel tekkinud kõrge adrenaliinitasemega, alkohoolse intoksikatsiooniga (mida kinnitab eksperdi arvamus) ja R. Gluhovtšenko poolt tarvitatud ravimitega. Kohtule esitati tõendid ravimite kohta, mis on R. Gluhovtšenkole välja kirjutatud ning need võisid koosmõjus alkoholiga suurendada hingelist erutust. Tunnistaja M. K. ja kaasüüdistatavad kinnitavad seda, et klient oli imelikus seisundis. Kaitsja märkis, et kooskõlas KarS § 57 lg 2 on kohtul võimalik arvestada karistuse mõistmisel teisi, seaduses loetlemata asjaolusid. R. Gluhovtšenko puhul tuleks arvestada kannatanu provotseerivat käitumist, kliendi organismi reaktsiooni ravimitele koos alkoholiga jne. Episoodis, kus kannatanuks on A. M., märkis kaitsja, et tegemist oli samuti eksimusega õigustavas asjaolus. Lisaks tuleb kohtul silmas pidada seda, et A. M.i kehavigastused ei olnud rasked. KarS § 31 lg 1 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et KarS § 121 subjektiivne teokoosseis eeldab tahtlust, järelikult tuleb R. Gluhovtšenko õigeks mõista. Episoodis, kus kannatanuks on J. V., oli kaitsja seisukohal, et J. V.i kehavigastus ei ole tõendatud. Fotol kujutatud vigastus võis tekkida BMW turvapadja avanemisel, kui kannatanu sõitis autoga vastu seina. Tunnistaja A. J., baari omanik oli erinevalt teistest isikulistest tõendiallikatest kaine. A. J. selgitas, et kannatanu käitus provotseerivalt ja väljakutsuvalt, tunnistaja sõnul mingit löömist ei olnud – R. Gluhovtšenko piirdus J. V.i tõukamisega. Tunnistajad ja A. M. ei näinud J. V.il neid vigastusi, millest räägib süüdistus. Tõukamine ei ole samastatav löögiga ja kohtupraktikas ei loeta teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamist (sh tõukamist) KarS § 121 järgi karistatavaks.

Kokkuvõtvalt taotles kaitsja R. Gluhovtšenko tegevuse ümber kvalifitseerimist N. V.i episoodis KarS § 31 lg 1 alusel KarS §-de 118 lg 1 p 7, 1191 järgi ning episoodides mis puudutasid A. M.i ja J. V.i, tuleks R. Gluhovtšenko kaitsja hinnangul õigeks mõista. Karistuse määramisel palus kaitsja arvestada lisaks karistust kergendavatele asjaoludele sellega, et R. Gluhovtšenkol on kaks alaealist last, klient töötas enne vahistamist ja töökohast iseloomustati teda positiivselt. Kinnipidamisel ei osutanud R. Gluhovtšenko vastupanu ja andis kohtueelses menetluses tõeseid ütlusi. J. V.i esitatud mittevaralise kahju nõude palus kaitsja jätta rahuldamata – J. V. üritab ennast näidata kannatanuna olukorras kus ta oli konflikti peategelane ja provotseerija. Kui mõtteliselt eemaldada J. V. tolle päeva sündmustest, ei oleks tragöödiat toimunudki. Hagi esitamine sellises olukorras on moraalitu, ebakorrektne ja –õiglane. J. V.i vanemate esitatud tsiviilhagi on osaliselt põhjendatud. Kaitsja märkis, et varalise kahju nõue vaidluse all ei ole ning see tuleb rahuldada. Mittevaralise kahju puhul leidis kaitsja, et N. V.i vanemate puhul ei esine summa suurust õigustavaid erandlikke asjaolusid. Lisaks tuleb kohtul arvestada seda, et N. V.i ema sai kindlustusandjalt poja surma puhul 17 000 eurot. Süüdistatava I. Gaidalenko ja tema kaitsja seisukoht: I.Gaidalenko ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi märkides, et tema N. V.i surma ei põhjustanud. Ta ei näinud R. Gluhovtšenko käes nuga ning seega ei vastuta tema kaassüüdistatava käitumise eest kaastäideviijana. Tsiviilhagile vaidles süüdistatav vastu ja oli seisukohal, et kuivõrd ta ei ole N. V.i tapnud, siis ei ole hagi tema vastu põhjendatud. Kaitsja oli seisukohal, et I. Gaidalenkole esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja jagas baari X juures toimunud intsidendi sarnaselt prokuröriga mõtteliselt kahte ossa ja nentis, et sündmuse esimeses ja teises pooles puuduvad igasugused kindlad tõendid selle kohta, et I. Gaidalenko oleks N. V.i jalaga löönud. Samuti on BMW pardakaamera videosalvestisest näha, et I. Gaidalenko ja M. Vasiliev ei andnud R. Gluhovtšenko tegevusele mittemingisugust heakskiitu. Kaitsja hinnangul tabas R. Gluhovtšenkot äkiline märatsushoog ning viimane jooksis lihtsalt noaga amokki. Kaitsja rõhutas, et sündmused baari X juures ei olnud ajendatud tema kliendist. Intsident sai alguse J. V.ist, N. V.ist ning vähesel määral ka A. M.ist. J. V. meelitas N. V.i baari juurde ning A. M. osutas abi. Viidatud käitumisaktide kõrvaldamisel jäänuks traagiline sündmus olemata. Kaitsja hinnangul nähtub BMW pardakaamera videost fakt, et rünnet baari X juures alustas N. V.. Samuti tõendab videosalvestis kaitsja arvates seda, et N. V.ile andis R. Gluhovtšenko esimese, surmava löögi kell 08.22.47. Erinevalt prokurörist ei pidanud kaitsja kannatanu J. V.i ja tunnistaja A. A.i ütlusi usaldusväärseteks järgmistel põhjustel: -

Tunnistaja A. K. on kinnitanud, et I. Gaidalenko üritas R. Gluhovtšenkot õlgadest kinni hoida ning tunnistaja ütlused on kooskõlas BMW pardakaamera videoga: I. Gaidalenko ei olnud agressiivne. Tunnistaja A. G. julges erinevalt A. A.ist väita, et ta puude tõttu kõike ei näinud ning sarnaselt I. Gaidalenkoga ei kinnita tunnistaja ühtegi kliendile süüks arvatud tegevust. Samuti on A. G. filminud, kuidas R. Guhovtšenko lahkub N. V.i juurest käed võidukalt üles tõstetud. Kaitsja oli seisukohal, et mitte ükski tõend ei viita sellele, et I. Gaidalenko nägi R. Gluhovtšenko käes nuga või pidi seda nägema. Nuga oli tumedat värvi ning see omakorda takistab selle märkamist. Vere märkamine ei ole tõendiks selle kohta, et vältimatult saadakse aru noa kasutamisest. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et I. Gaidalenko ei löönud kakluse esimeses pooles N. V.i kordagi jalaga, samuti ei löönud ta N. V.i M. Vasilieviga ühiselt ja kooskõlastatult. N. V. lõi I. Gaidalenko kaks korda knockdowni, kliendil olid peapõrutusele viitavad hematoomid näha veel kinnipidamiselgi. Kuivõrd N. V. lõi I. Gaidalenkot pähe, siis sai ilmselt mõjutatud tasakaalukeskus ning sellises seisus inimene ei ole ümbritseva suhtes tähelepanelik. Kaitsja märkis, et I. Gaidalenkot ei saa käsitleda kaastäideviijana. Viimase puhul eeldatakse iga täideviija olulist panust süüteo toimepanemisel, kuid I. Gaidalenko puhul saab rääkida selle panuse täielikust puudumisest. BMW pardakaamera video ei käsitle mingilgi määral momente, mis viitaks I. Gaidalenko poolt vägivalla kasutamisele, veelgi vähem R. Gluhovtšenko tegevuse heakskiitmisele. Seda, et R. Gluhovtšenko noa kasutamisele mittemingisugust heakskiitu ei vajanud, näitab A. M.iga juhtunu. R. Gluhovtšenko käitumine oli kontrollimatu ning ta sooritas noahoobid sõltumata kellegi heakskiidust. Kaitsja taotles I. Gaidalenko täielikku õigeks mõistmist: BMW pardakaamera video tõendab seda, et I. Gaidalenko reageeris üksnes N. V.i õigusvastasele ründele. Kaitsja hinnangul ei ole I. Gaidalenkole ette heidetud teod tõendatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks põhjusel, et I.

Gaidalenko on viibinud alusetult vahi all. Süüdistatava M. Vasilievi ja tema kaitsja seisukoht: M. Vasiliev tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses. Tsiviilhagile vaidles süüdistatav vastu märkides, et tema ei põhjustanud N. V.i surma. M. Vasilievi kaitsja leidis, et tema kliendile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja nentis, et tema kaitsealuse ütlused on usaldusväärsed ning riimuvad asjas kõige olulisema tõendiga – BMW pardakaamera salvestisega. M. Vasiliev lõi N. V.i, kuid on seda kahetsenud. Klient oli see, kes üritas aktiivselt baari X juures tekkinud ärevat olukorda maha rahustada. See õnnestus korraks, kuid konflikt puhkes uuesti ning selles M. Vasiliev ei osalenud. M. Vasilievi karistamisel palus kaitsja arvestada seda, et ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Prokuröri taotletud karistus oli kaitsja arvates kohane ning sellega nõustus ka M. Vasiliev. Kannatanute esitatud hagile vaidles kaitsja vastu. Kaitsja märkis, et hagis esitatud nõuded on seotud N. V.i surmaga, kuid seda tema klient ei põhjustanud. Menetluskulude osas oli kaitsja seisukohal, et tema kliendilt ei saa välja mõista DNA ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulusid. Välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud palus kaitsja ajatada maksimaalseks võimalikuks ajaks: momendil M. Vasiliev ei tööta ning see on seotud tema tervisliku seisundiga. Kohtu seisukoht: I Kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt lõi R. Gluhovtšenko 22.08.2020 varahommikul Läänemere tee x asuvas baaris X J. V.ile käega näkku. J. V. sõitis seejärel baarist koos teda oodanud taksojuhi A. M.iga koju, kus rääkis löögist oma abikaasale N. V.ile. J. V.i abikaasa palus A. M.il ees sõita ja teed näidata ning läks koos naisega ja taksojuhiga baari X juurde. Baari juures olid R. Gluhovtšenko, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev. Puhkes ümbritsevaid inimesi häiriv kaklus ja selle käigus lõid kõik kolm süüdistatavat N. V.i valimatult erinevatesse kehapiirkondadesse. Seltskonnast korraks eemaldunud R. Gluhovtšenko läks ja lõi noaga koos J. V.iga ja N. V.iga baari juurde tulnud A. M.i ning lõi seltskonna juurde naastes noaga vähemalt viis korda N. V.i. R. Gluhovtšenko tegevuse kiitis heaks I. Gaidalenko, viimane jätkas N. V.i peksmist ajal, mil R. Gluhovtšenko N. V.i noaga lõi. M. Vasiliev süüdistuse järgi R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tegevust heaks ei kiitnud ning jäi kõrvalseisjaks. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning on tõendatud, et nii süüdistatavad kui kannatanu J. V. olid 22.08.2020 varahommikul baaris X oma õhtut lõpetamas. Arvestades eeltoodut on ilmne ning samuti ka tõendatud, et keegi neist ei olnud süüdistuses kirjeldatud sündmusteahela käivitumise hetkel (s.o J. V.i löömine R. Gluhovtšenko poolt) enam kaine. Süüdistatavad M. Vasiliev (kd I tlk 154 pöördel-164 pöördel), I. Gaidalenko (kd I tlk 164 pöördel-169 pöördel ja 172 pöördel-183), R. Gluhovtšenko (kd I tlk 189 pöördel-198) ja tunnistaja A. K. (kd I tlk 126 pöördel-130 pöördel) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et

seltskond kogunes 21.08.2020 õhtul kella 22.00 paiku esmalt Maardus, baaris x. Süüdistatav M. Vasiliev väitis, et tema, tunnistaja V. L. ning R. Gluhovtšenko tarvitasid enne baari minekut kolme peale ca 1g kokaiini. R. Gluhovtšenko seda väidet ei kinnitanud ning V. L.lt keegi menetlusosalistest selle fakti kohta aru ei pärinud. R. Gluhovtšenko vastus narkootikumide tarvitamise kohta oli kategooriliselt eitav, kuid süüdistatava ütlused selle fakti kohta kohtu jaoks usaldusväärsed ei ole. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust miks peaks M. Vasiliev sellise detaili välja mõtlema. R. Gluhovtšenko vältis hooti hoolikalt kõike mis võiks teda vähegi halvemas valguses näidata (vt näiteks süüdistatava vastus kaitsjale esmasküsitluses, et baaris X veetsid nad aega rahulikult ja lõbusalt, kuigi see tegelikult nii ei olnud – ka seal toimus kaklus). Arvestades seda, et R. Gluhovtšenko positsioon on varasemate tegude ja sellest tuleneva kvalifikatsiooni ning kehtiva karistuse tõttu ilmselgelt tunduvalt kehvem kui kaassüüdistatavatel, on selline käitumine inimlikult mõistetav. Antud juhul loeb kohus M. Vasilievi ütlused õigeks selles, et nii tema kui R. Gluhovtšenko olid sel õhtul tarvitanud lisaks alkoholile kokaiini. Baaris X joodud alkoholikoguste kohta andsid kõik erinevaid ütlusi. Kohtu hinnangul on see arusaadav: sellisel lõõgastushetkel kuhu on segatud ka alkohol, keegi reeglina ei enda ega teiste pitse kokku ei löö ega loe. Fakt on see, et kõik süüdistatavad olid baarist lahkudes alkoholi tarvitanud. Xs toimus ka esimene konflikt: R. Gluhovtšenkol tekkis füüsilist laadi arusaamatus Maardu noorpoksijatega (vt I. Gaidalenko ütlused). Kaklus lahutati ning süüdistatavate ja nendega samas seltskonnas viibinud tunnistaja A. K.i sõnul tellisid nad takso, et sõita edasi Lasnamäel asuvasse baari X. Selle kohta, mis kellast seltskond Xi jõudis, ütlused lahknevad. Baari X administraator A. J. selgitas, et süüdistatavad jõudsid baari 2-3 paiku öösel. Sama kinnitas süüdistatavatega Xst Xi tulnud tunnistaja A. K. – tunnistaja nentis, et nad jõudsid Lasnamäel asuvasse baari hilja, nii 2-3 paiku öösel. Süüdistatavad seevastu ütlesid, et nad lahkusid Xst 4-5 paiku hommikul ja Lasnamäele jõudsid kell 5 või pool 6 (M. Vasiliev), X pandi kinni ca kell 5 hommikul ning seejärel läksid nad taksoga Xi (I. Gaidalenko), Xs olid nad kella 4-5-ni kuni see kinni pandi ja praktiliselt kohe tuli takso (R. Gluhovtšenko). Tunnistaja V. L. oli üldse veendunud, et ta jõi sel õhtul koos süüdistatavatega baaris X, Xs olemisest tunnistaja sõnagi ei rääkinud. Kohus nendib, et tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) oli baaris tööl ja eelduslikult kaine, tema ütlused selle kohta, mis kell seltskond Xi jõudis, riimuvad süüdistatavatega koos olnud tunnistaja A. K.i ütlustega. Kohus ei välista, et kõik süüdistatavad olid siiski veidi enam joobes, kui nad üritasid väita – mittemingisugusest selgest ajatajust nende puhul baari X jõudmisel rääkida enam ei saa. Sama võib öelda kannatanu J. V.i kohta. J. V. (kd I tlk 88 pöördel-99 pöördel) selgitas, et ta sai 21.08.2020 kell 18.00 sõbrannadega Tallinna kesklinnas kokku. Nad suitsetasid hotellis vesipiipu ja läksid edasi baari x, kus nad võtsid veel paar kokteili. Seejärel lahkus sõbrannadest üks koju ning tema läks teisega kaubanduskeskuses T1 asuvasse diskoteeki, kus nad olid kuni meelelahutusasutuse sulgemiseni, s.o kella 05.00-ni. Ta üritas äpi kaudu taksot tellida, kuid see ebaõnnestus. Parklas seisis mingisugune auto, milles istus ca 35-aastane mees, kes osutas taksoteenust. See mees oli kannatanu A. M. (kd I tlk 131-138 pöördel). Kannatanu A. M. selgitas, et ta oli ööl vastu 22.08.2020 tööl: T1-s on ööklubi ja ta ootas koos paarimehega kliente korrusel, kus inimesed klubist väljuvad. Kella 01.00 paiku tuli tema juurde neiu mustas (J. V.) kes soovis minna Lasnamäele ning küsis mis see maksma läheb. Järelikult kannatanu J. V.i ja A. M.i ütlused lahknevad selle kohta, mis kella paiku J. V. taksot otsis. A. M. oli auto roolis tööl ja seega kaine ning kohtu hinnangul oli tema erinevalt alkoholi tarvitanud kannatanust võimeline aega õigesti määratlema. Kannatanu J. V. selgitas, et ta läks taksoga

Lasnamäele, Läänemere tee x asuvasse baari X (diskoteek-baar X asub Läänemere tee x kohtu märkus). A. M.i ütluste kohaselt istus J. V. T1-s taksosse ja koos J. V.iga oli kaks noormeest, nemad istusid taha. Esmalt sõitsid nad Kivimurru tanklasse kus poisid väljusid, kannatanu ostis omale mahla. Seejärel soovis neiu minna Läänemere tee x asuvasse X baari. Enne väljumist maksis J. V. talle sõidu eest ning andis ka lisaks raha öeldes, et A. M. talle tunni aja pärast järgi tuleks. J. V.i sõnul on vahel seal kandis keeruline taksot saada ning kindlustamaks endale kojusõidu tegi ta taksojuhile ettemaksu. A. M.i ütluste kohaselt meenutas paarimees talle varahommikul J. V.i palvet ning ta läks X baari juurde tagasi kella 06.00-06.15 paiku. Baar oli kinni ning ta otsustas kontrollida Läänemere tee x asuvat X baari. Ta läks sinna ja nägi tantsupõrandal J. V.i. Kannatanu selgitas, et ta oli tõepoolest umbes tunnikese X baaris, kuid läks sealt edasi kohe X baari kõrval asuvasse baari X. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 22.08.2020 kella 06.00 paiku olid baaris X seega nii süüdistatavad kui kannatanu J. V.. Samuti on tõendatud, et kõik eelpoolnimetatud olid alkoholijoobes. Seda kui palju keegi jõi ja kuidas konkreetse inimese organism tarvitatud kogusele reageerib, ei ole mõistetavalt võimalik kindlaks teha. Nii süüdistatavad kui kannatanu ei eita, et nad olid joobes, kuid kõik väitsid riimuvalt, et joove ei olnud märkimisväärne. Arvestades seda, et kellaaegadega eksisid võrdselt nii kannatanu kui süüdistatavad on selge, et teatud raskusi vähemalt kellaaja tajumisega oli kõigil. Kaitsjate hinnangul tuleb J. V.i ütluste usaldusväärsusel paratamatult arvestada sellega, et kannatanu oli purjus. I.Gaidalenko kaitsja M. Normann üritas kohtus kokku rehkendada, kui palju J. V. jõi. Kaitsja väitel jõi J. V. vähemalt 11 kokteili, 1 shoti ja taksojuht A. M.ilt ostetud viina mille kogust ei ole võimalik kindlaks teha. Seda, et ta taksojuhilt viina ostis, kannatanu ka kinnitas. Kohus nendib, et esmapilgul on kogus tõepoolest üüratu, kuid siin tuleb arvestada seda, et kogus jaguneb pikema aja peale: kannatanu kohtus 21.08.2020 oma sõbrannadega kell 18.00 õhtul ning koos abikaasaga baari X juurde jõudis kannatanu 22.08.2020 kell 08.20. Teiseks on J. V.i võime taluda alkoholi ilmselgelt keskmisest kõrgem ning olulisi mälulünki sellest ööst J. V.il ei ole: kannatanu ütlused sündmuste üldise käigu kohta riimuvad teiste (ja tõenäoliselt temast kainemate või kainete) inimeste ütlustega, BMW pardakaamera videost on näha, et J. V. on küll ilmselgete joobetunnustega, kuid suudab abikaasaga suhelda, ei võitle püsti seistes gravitatsiooniga vaid seisab omal jalul. Kannatanu ütluste usaldusväärsusele annab kohus seega hinnangu jooksvalt, tõendite analüüsi käigus. Kriminaalasjas viidati süüdistatavate ja kaitsjate poolt läbivalt sellele, et J. V.i käitumine – külastada hommikuni 4-5 erinevat baari, tarvitada ohtralt alkoholi - ei olnud 4 lapse emale ja värskele abielunaisele kohane. Kohtu hinnangul viitas kannatanute esindaja õigesti sellele, et süüdistatavatel M. Vasilievil, I. Gaidalenkol ja R. Gluhovtšenkol olid samuti kodus alaealised lapsed ja elukaaslased. Kahtlemata võib diskuteerida teemal kas õhtust hommikuni mööda baare käimine ja alkoholi tarvitamine on ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud ja enamikule harjumuspärane viis lõõgastuda, kuid olukorras kus sellise valiku tegid nii süüdistatavad kui kannatanu, ei ole kohtu hinnangul paslik rääkida sellest, mida võib endale lubada üks sugupool ja mida teine kindlasti mingisuguste kivistunud arusaamade järgi ei tohi. Kannatanu J. V. selgitas, et ta ei olnud raseduse ja seejärel väikese lapse tõttu ammu nö väljas käinud ning kannatanu soov saada kodust mõneks ajaks eemale on mõistetav. See, et kannatanu otsustas oma nappi perekondlikest kohustustest vaba aega sisustada nii nagu ta kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt sisustas, ei ole kohtu arvates kannatanule ette heidetav sedavõrd rängalt nagu see kohtusaalis korduvalt kõlas. Kriminaalasjas on süüdistatavate, kannatanu ja baaris viibinud tunnistajate ütlustega tõendatud,

et ühel hetkel hakkasid kannatanu ja süüdistatavate seltskond baaris X omavahel suhtlema. X baari administraator, tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) selgitas, et J. V. hakkas esmalt suhtlema selle tüdrukuga, kellega süüdistatavad koos tulid (tunnistaja A. K.). Viimase sõnul küsis ta J. V.ilt kas too on üksi ja pärast oli kannatanu juba nende lauas. Tunnistaja A. K. märkis, et alguses kannatanu ei soovinud nendega liituda, kuid I. Gaidalenko muudkui kutsus. Tunnistaja nentis, et ta tegi ühel hetkel I. Gaidalenkole isegi märkuse selle kohta, et kui kannatanu ei soovi nendega liituda, siis ta seda järelikult ei tahagi. Seda, et J. V. suhtles alguses I. Gaidalenkoga ja pärast oli juba nende lauas, pani tähele ka süüdistatav M. Vasiliev. I. Gaidalenko ütluste kohaselt tantsis J. V. alguses koos N. (A. K.) ja siis tuli juba nende lauda. J. V.i baari otsima tulnud A. M. märkis, et ta nägi baari sisenedes J. V.i, kannatanu tuli tema juurde, ütles, et lähme, andis talle jaki ning käekoti, kuid läks baarileti juurde. A. M. selgitas, et tema juurde tuli I. Gaidalenko ja tahtis J. V.i asju ära võtta öeldes, et nad tunnevad J. V.i ja võivad neiu pärast ise ära viia. Ta ei tahtnud asju ära anda, kuid I. Gaidalenkoga liitusid R. Gluhovtšenko ja M. Vasiliev. R. Gluhovtšenko võttis tal käest kinni ning I. Gaidalenko võttis J. V.i asjad. Ta läks ja ütles seda J. V.ile ning väljus seejärel baarist, istus taksosse, pani taksomeetri käima ja jäi ootama. I. Gaidalenko selgitas, et J. V. proovis baari sisenenud taksojuhti kallistada ja tantsima viia, taksojuht oli sellest ilmselgelt šokis. Ta ütles taksojuhile, et neiu ei taha kusagile minna sinuga, anna asjad ära – J. V. palus tal asjad enda kätte võtta öeldes, et see must mees tahab teda kusagile viia. Taksojuht hoidis asju kramplikult käes, kuid andis need ikkagi ära. Kohtu hinnangul on A. M.i ütlused usaldusväärsed. Taksojuht ei rääkinud mitte midagi sellest, et J. V. üritas teda tantsupõrandale vedada – see on fakt, mis oleks kohtu arvates kannatanule hästi meelde jäänud. Samuti ei nähtu I. Gaidalenko ütlustest asjaolu, millele viitas A. M. – I. Gaidalenko ei olnud üksi, kui ta kannatanult J. V.i asjad oma kätte võttis. Järelikult olid süüdistatavad (eelkõige I. Gaidalenko) vähemalt teatud hetkel huvitatud sellest, et J. V. jääks koos nendega baari X. Mingil hetkel väljusid A. M.i sõnul baarist I. Gaidalenko kelle käes olid kannatanu asjad ja J. V. ning jalutasid veidi eemale. Ta nägi, kuidas J. V. rebis ennast I. Gaidalenkost lahti ja võttis oma asjad. I. Gaidalenko jalutas tema auto juurde ja palus tal see ära viia, et on juba ära tüüdanud. I. Gaidalenko läks seejärel tagasi baari. J. V. möödus samuti tema autost ja ta ütles kannatanule, et taksomeeter tiksub. Kannatanu lubas varsti tagasi olla ja läks samuti baari. A. M. nentis, et ca 30-40 minuti pärast jooksis kannatanu kätt suu ees hoides baarist välja. Ta nägi naise ülemise huule peal punast värvi laike, see ei olnud suure jooksuga veri, kuid midagi oli laiali määritud. Vastuseks R. Gluhovtšenko kaitsjale märkis A. M., et ta ei näinud näol vigastusi, J. V.i ülemisel huulel oli juba ära pühitud veri. Seejärel tuli J. V. juhiakna juurde, ütles, et teda löödi. Ta küsis kes seda tegi ja J. V. vastas, et ei tea, ta tuli põrandal ärkvele. Ta palus kannatanul minna ja võtta baarist oma asjad. Naine tegi seda ja nad hakkasid kannatanu juhiste järgi Kose tee poole sõitma. Kriminaalasjas on kohtu hinnangul tõendatud, et J. V.i löödi ja seda tegi R. Gluhovtšenko. Isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et esmalt tekkis J. V.il tüli I. Gaidalenkoga, tüli käigus viskasid mõlemad üksteise suunas jooke. Seejärel läks konfliktist kuulnud R. Gluhovtšenko J. V.iga rääkima, tekkis tüli, mille käigus üritas J. V. R. Gluhovtšenkot lüüa. R. Gluhovtšenko tühjendas J. V.i suunas oma joogiklaasi, viimane solvas R. Gluhovtšenkot ning seejärel süüdistatav lõi kannatanut. J. V.i mäletamist mööda algas tal ühel hetkel I. Gaidalenkoga tüli. Ta soovis siis süüdistatavate lauast lahkuda, kuid I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko ei lubanud tal seda teha ning ta valas kokteili I. Gaidalenko peale. Osa sellest tabas R. Gluhovtšenkot.

Süüdistatav I. Gaidalenko andis ütlusi selle kohta, et J. V. jäi pidevalt magama, ärgates tassis ta kokteile nende lauast minema ja istus joogiga teise lauda. Talle see ei meeldinud ning ta tegi J. V.ile märkuse. I. Gaidalenko selgitas, et J. V. solvas teda enne, kui naine talle kokteili näkku viskas. Klaasi sisu tabas nii teda, kui kõrval istunud V. L.t. Ta võttis oma klaasi ja viskas selle sisu J. V.ile näkku, kuid jook – viski koolaga - lendas naise rinna ja õla piirkonda. J. V. hakkas ropendama ja sõimlema. V. L. ütles, et ta läheb koju riideid vahetama ja lahkus baarist. R. Gluhovtšenko oli sellel ajal koos A. K.iga õues suitsetamas. Süüdistatav M. Vasiliev andis ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas J. V. viskas I. Gaidalenkole viskit näkku. Lauas olid sel hetkel tema, I. Gaidalenko, A. K., J. V. ja V. L.. M. Vasiliev nentis, et enne joogi viskamist oli I. Gaidalenko ja J. V.i vahel sõnavahetus, kuid mis teemal, seda ta ei kuulnud. Pärast joogi viskamist hakkas J. V. karjuma ja I. Gaidalenkot solvama. M. Vasilievi sõnul oli I. Gaidalenko esmalt rahulik, kuid siis valas I. Gaidalenko oma joogi J. V.ile pähe. Kannatanu J. V.i ja I. Gaidalenko ütlused on seega riimuvad osas, millest tüli alguse sai: kannatanu sõnul ei lubatud tal lauast lahkuda, I. Gaidalenko kinnitas, et talle käis närvidele see, kuidas J. V. võttis pidevalt nende lauast jooke ja läks siis teise lauda. Kannatanu ilmselgelt ei mäleta (tõenäoliselt tarvitatud alkoholi tõttu) detailselt seda, kes esmase tüli ajal lauas istusid. Edasiste sündmuste kohta selgitas J. V., et mehed (kannatanu mäletamist mööda I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko) tõusid, et ennast puhtaks raputada ja siis õnnestus tal laua tagant ära minna, kuid tüli jätkus. Ta hakkas R. Gluhovtšenko peale karjuma, sest viimane valas tema peale viskit ning silm kipitas. Kannatanu möönis, et ta solvas R. Gluhovtšenkot ning seejärel tundis ta valu nina ja silma piirkonnas – R. Gluhovtšenko lõi teda rusikaga näkku. Järgnevat ta juba ei mäleta – ta kukkus, mingi noormees aitas tal tõusta, ta võttis oma asjad ja läks takso peale. Teda aidanud noormees ütles, et ta peaks koju minema, kuid ta sai sellest juba ise ka aru. Ta oli šokis ja pea käis ringi. Kannatanu püsti aidanud tunnistaja G. A. (kd I tlk 80-82 pöördel) selgitas, et ta suhtles alguses baaris X J. V.iga, kuid pärast kutsusid süüdistatavad naise oma lauda. Ta pani tähele, et kannatanu ja süüdistatavad suhtlevad omavahel, kuid pärast tekkis neil mingi konflikt, mille käigus tüdruk kas tõukamisest või muidu kukkus ja ta aitas J. V.i püsti ning soovitas viimasel koju minna. Tunnistaja selgitas, et ta ei märganud kas J. V.i löödi või tõugati, sest ta oli purjus. Baaris viibinud tunnistaja S. K. (kd I tlk 75 pöördel-78) andis ütlusi selle kohta, et ta oli ööl vastu 22.08.2020 baaris X. Ta märkas seal süüdistatavaid ja kannatanut – alguses olid nad eraldi, kuid pärast koos, ühes lauas. Ühel hetkel algas tunnistaja mäletamist mööda konflikt, mille käigus lõi R. Gluhovtšenko J. V.i rusikaga näkku. Naine veidi taganes, ta ei mäleta, mis edasi sai, kuid siis sekkus baari omanik A. (A. J.) ja konflikt lahutati. Tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) nentis, et ta märkas ühel hetkel, kuidas ühes lauas istunud J. V.i ja R. Gluhovtšenko vahel midagi toimub. J. V. üritas R. Gluhovtšenkoni ulatada, ei saanud ja viskas oma klaasi sisu R. Gluhovtšenkole näkku. A. J.i meelest tulid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko kusagilt väljast, siis oli mingi rüselus ja seejärel viskas R. Gluhovtšenko oma joogi J. V.ile näkku ja käega kas lükkas või tõukas või andis J. V.ile kõrvakiilu. Naine hakkas selle peale karjuma ning M. Vasiliev ja I. Gaidalenko tirisid J. V.i ja R. Gluhovtšenko laiali. J. V. kukkus R. Gluhovtšenko tõukamisest diivanile istukile. Ta üritas olukorda rahustada, sest teab, et J. V. on pidurdamatu. M. Vasiliev selgitas talle, et J. V. tuli kutsumise peale nende lauda ja hakkas pujäänitsema. Tunnistaja selgitas, et ta palus J. V.il lahkuda, naine ütles talle, et takso ootab väljas. Ta läks välja küsima, kas takso ootab J. V.i,

taksojuht vastas jaatavalt. Pärast ta läks välja ja nägi, et J. V. rääkis juhiga, istus autosse ja lahkus. Tunnistaja märkis, et J. V.i nägu oli märg, tema midagi muud kannatanu juures ei märganud. Tunnistajad, baaris aega veetnud S. K. ja G. A. nägid üksnes seda, kuidas R. Gluhovtšenko kannatanut lõi/tõukas ning baari administraator tunnistaja A. J. nägi üksnes R. Gluhovtšenko ja J. V.i vahelist konflikti. Kohtu jaoks on siinkohal tunnistajate ütlusi hinnates oluline see, et kannatanu mäletas esmast tüli I. Gaidalenkoga – sellest sündmusest tunnistajad S. K., G. A. ja A. J. ei räägi ja järelikult esmane, I. Gaidalenko ja J. V.i vaheline konflikt nende tähelepanu ei pälvinud. R. Gluhovtšenko selgitas, et ta suitsetas õues koos A. K.iga, kui baarist väljus pahane V. L., kelle sõnul valas see I. Gaidalenkole joogi näkku, osa sellest sattus tema peale ja ta läheb nüüd koju. Ta sisenes baari, nägi J. V.i üksi istumas. Ta läks J. V.i juurde ja palus naisel koju minna, sest abikaasa ootab. J. V. küsis kas ta üldse teab, kes ta abikaasa on. Ta vastas, et ei huvita ning J. V. hakkas karjuma, ropendama ja sõimama ning üritas teda lahtise käega näkku lüüa. Kannatanu ei ulatanud temani – ta tõmbus tahapoole. Siis ta võttis laualt joogi, viskas J. V.ile näkku ning nad samaaegselt tõusid koos lauast. J. V. karjus talle, et nüüd sind pederasti mu mees tapab, pani klaasi lauale ja üritas teda lüüa lahtise käega. Ta peatas oma vasaku käega J. V.i käe, andis paremaga kõrvakiilu ning ütles J. V.ile kao siit minema, lollakas. Vastuseks prokurörile ja kannatanu esindajale märkis R. Gluhovtšenko, et ta võis pärast lööki kannatanule öelda veel debiilik ja seda, et viimase käitumine on hullem kui loomal ning kannatanu võiks baarist minema kerida. R. Gluhovtšenko sõnul sai ta kohe peale J. V.i löömist ka ise löögi vastu pead ja siis ta nägi, kuidas talle lähenevad M. Vasiliev ja veel kaks meest. Viimased ütlesid, et läheme välja ja räägime. Ta nägi samuti seda, kuidas M. Vasiliev rahustas baarmani. Sarnaselt R. Gluhovtšenkoga kirjeldavad sündmuste edasist käiku tema kaassüüdistatavad. M. Vasiliev ütles, et mingil hetkel tuli laua juurde R. Gluhovtšenko ja lõi J. V.i näkku. Löögi tagajärjel J. V. kas kükitas või maandus. Enne seda, kui R. Gluhovtšenko J. V.i lõi, saatis naine R. Gluhovtšenko pikalt ja solvas. Seejärel tuli juba baari omanik golfikepiga olukorda rahustama. I. Gaidalenko nägi, kuidas R. Gluhovtšenko tuli baari ja proovis J. V.iga suhelda – ta sai aru, et Romanile öeldi, mis toimus. J. V. üritas R. Gluhovtšenkot joogiga visata. I. Gaidalenko ei eitanud, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i, kuid ta ei mäletanud las lahtise käega või teisiti, kuid löök oli. Seejärel sekkusid baari administraator ja M. Vasiliev ning konflikt lahutati – nii J. V. kui R. Gluhovtšenko olid agressiivsed. J. V.i ja R. Gluhovtšenko ütlused langevad kokku selle kohta, et kannatanu solvas enne lööki süüdistatavat. J. V. möönis, et ta nimetas R. Gluhovtšenkot halvustavalt peale seda, kui mees valas tema peale jooki. Kannatanu selgitas, et ta ütles R. Gluhovtšenkole tõepoolest pederast, kuid ta ei mõelnud sellega midagi halba. Kohtu hinnangul on ilmselt õiged süüdistatavate ütlused ka selle kohta, et J. V. pujäänitses, ropendas, sõimas ja solvas. Kannatanu J. V.i keelepruuk nähtub ka BMW pardakaamera salvestiselt ning tuleb nentida, et roppsõnu kasutab J. V. võrdlemisi ohtralt, sidesõnade asemel. Kohus ei ole ülemäära optimistlik, arvamaks, et suheldes R. Gluhovtšenkoga kasutas kannatanu viisakusväljendeid, öeldes tänan ja palun ning teietas süüdistatavat. Seega pole alust kahelda süüdistatavate ütlustes, sest neid kinnitab kaudselt ka tunnistaja A. J.. Viimane nentis, et varasemalt (enne N. V.iga abiellumist) oli J. V. baari X püsiklient, kellega alati kaasnesid teatavat laadi sekeldused, kui naine oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja märkis, et J. V.i sugune naine sai piisavalt tähelepanu, aeg-ajalt ta tüdines sellest ning tarvitatud alkoholiga kaasnesid

alati skandaalid, mis võisid viia klaaside lõhkumiseni. Baaris X toimunud konflikti otsustas A. J. lahendada nii, et kannatanu saadeti koju ning süüdistatavatel lubati baaris edasi olla. Järelikult oli kannatanu baari administraatori jaoks sellel hetkel suurem tüli- ja potentsiaalsete konfliktide allikas kui süüdistatavad. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas R. Gluhovtšenko lõi või tõukas kannatanut ning millised vigastused süüdistatav kannatanule tekitas. Lisaks tuleb kohtu hinnangul vastata küsimusele kas R. Gluhovtšenkol oli põhjust ja õigust sündmuste käiku tervikuna ja kannatanu enda käitumist vaadates J. V.i lüüa. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Gluhovtšenko lõi kannatanut. Löögist näo piirkonda rääkisid R. Gluhovtšenko kaassüüdistatavad ning kohtul puudub alus nende ütlustes kahelda – arvestades kannatanu eelnevat käitumist peaksid just nemad sõbra teopanust vähendama, kuid nad ei ole seda teinud. Tõsi – I. Gaidalenko üritas kohtus R. Gluhovtšenko panust vähendada, viidates sellele, et oli kohtueelses menetluses ütlusi andes šokis, kuid I. Gaidalenko kinnitas lõpuks, et löök oli (kd I tlk 169). Lööki nägi ka tunnistaja S. K., seda et süüdistatav võis kannatanut lüüa/tõugata/anda kõrvakiilu, nentisid üksnes A. J. ja G. A.. Viimane selgitas ütlusi andes, et oli purjus ja tegelikult väga midagi ei mäleta. Märkimist väärib, et süüdistatava I. Gaidalenko sõnul oli R. Gluhovtšenko pärast J. V.i löömist agressiivne, s.o süüdistatav oli eelduslikult juba vihane varem ning see kummutab igasugused kahtlused tõukamisest või kõrvakiilust seda enam, et just lööki nägi pealt mitu inimest. Kannatanu J. V. selgitas, et R. Gluhovtšenko löök põhjustas talle valu ja ta kaotas tasakaalu. Seda, et kannatanu kukkus, märkisid ka sündmust pealt näinud inimesed. Prokurör väitiski isikuliste tõendiallikate ütlustele toetudes, et järelikult oli R. Gluhovtšenko löök piisavalt jõuline. Kohus nendib, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi, J. V.il olid jalas kõrge kontsaga kingad (vt nt BMW pardakaamera salvestis), süüdistatava löök oli tõenäoliselt ootamatu (vt mh ka BMW pardakaamera salvestus kus kannatanu räägib juhtunust oma abikaasale – kd II tlk 80) ning eelnimetatud teguritest kogumis juba piisab, et inimene kaotab tasakaalu ka vähemintensiivsema löögi tõttu. Samas puudub alus kahelda kannatanu ütlustes valu kohta: kannatanu A. M. selgitas, et J. V.i näol olid punased laigud ning naine hoidis kätt näo ees. A. M.i ütlustega on tõendatud, et ta pakkus J. V.ile taksos näo puhastamiseks niiskeid salvrätte. Arvestades eeltoodut jätab kohus tähelepanuta R. Gluhovtšenko kaitsja väite, et BMW pardakaamera salvestisel ei ole siis, kui J. V. kodu (Sinimäe 3 korrusmaja juures) taksost väljub näha, et kannatanu nägu on terve (kd II tlk 63 asuv salvestis). A. M.i ütlustega on tõendatud, et selleks hetkeks oli J. V. näo peal olnud määrdumise ära puhastanud. Olukorras kus kannatanu tunneb pärast lööki teravat valu, komistab seejärel ning teine inimene märkab pärast kannatanu näos punakat määrdumist ei ole alust väita, et löök oli keskmisest nõrgem. Süüdistuse järgi tekitas R. Gluhovtšenko kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silma alla hematoomi. Kohus on eelnevas lõigus juba lugenud tõendatuks selle, et kannatanu tundis R. Gluhovtšenko löögist füüsilist valu. J. V.i isiku läbivaatuse protokolli järgi (kd IV tlk 1-12) tuvastati kannatanu näol, parema silma all sisemises silmanurgas tumelillakas hematoom (vt ka pildid tlk 3-5). Kohtule esitati kannatanu epikriis (kd IV tlk 13-17) mille järgi on vasaku silma aluse hematoomi tekepõhjusena märgitud sõiduki turvapadi. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et 22.08.2020 sündmuste edasises käigus sõitis J. V. sõiduautoga BMW vastu seina nii, et õnnetuse järgselt avanesid auto turvapadjad (vt siinkohal ka BMW vaatlusprotokoll kd IV tlk 63-89, fotod nr 2223tlk 75-76). Kohus nendib, et turvapadi avaneb avarii korral väga suure kiirusega ning

vältimaks juhil ja/või juhi kõrvalistujal võimalikke tervisekahjustusi peavad istmed olema reguleeritud õigesse asendisse ja juht/kõrvalistuja peab sealjuures paiknema avanevast turvapadjast teatud kindlal kaugusel. Vastasel juhul võivad turvapadja ootamatu avanemisega kaasneda autos viibivatele inimestele tervisekahjustused. Antud juhul tuvastatigi kannatanul epikriisi kohaselt mh ka ninaluude murd vasakul, mida süüdistus R. Gluhovtšenko löögi tagajärjena ei käsitle. Kohus märgib, et BMW-ga sõites oli J. V.i tähelepanu kannatanu ütluste järgi sellel, mis toimus abikaasaga (vt kannatanu ütlused selle kohta, et ta üritas peeglist vaadata, mis toimub), BMW juhikohalt vaadates jäi hilisemate sündmuste epitsenter vasakule, eelduslikult sinnapoole kannatanu pilk ja pea olid suunatud ning kohus ei välista, et kannatanu oli turvapadja avanemisel sellele liiga lähedal. Seda, et vasakpoolne silmaalune hematoom võib olla turvapadja avanemise tagajärg on märgitud kannatanu meditsiinilisel läbivaatusel ning kokkuvõtvalt ei ole kannatanu vasaku silma all väljendunud hematoomi kohtu hinnangul võimalik R. Gluhovtšenko löögiga üheselt seostada. Kriminaalasjas on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et R. Gluhovtšenko läks ärritunud kannatanuga rääkima lihtsalt põhjusel: ta soovis kannatanule öelda, et viimasel on aeg pidu lõpetada ja koju minna. Kohus nendib, et kannatanu eelnev käitumine baaris – joogi loopimine I. Gaidalenko suunas, viimase sõimamine ja solvamine – andis selliseks vestluseks kindlasti alust. Kohtu hinnangul oli kannatanu valmis pidutsemist jätkama olukorras kus ilmselgelt tema seisund seda enam ei võimaldanud. Tunnistaja A. J.gi iseloomustas kannatanut kui pidurdamatult. Kohus leiab, et aeg-ajalt tulebki sellises situatsioonis liigselt hoogu sattunud inimestele teatud hetkel meenutada seda, et peol on algus ja lõpp, kusagil on kodu ja perekond. Kohus ei näe, et R. Gluhovtšenko oleks kannatanut manitsema minnes midagi valesti teinud. Kriminaalasjas luges kohus tõendatuks asjaolu, et kannatanu hakkas R. Gluhovtšenkoga ülbitsema, küsima kas viimane teab, kes ta mees on, üritas süüdistatava suunas kätega vehkida. Süüdistatav viskas kannatanu suunas joogi ja see ei ole süüdistatavale kirjeldatud situatsioonis ette heidetav. Seejärel ütles J. V. süüdistatavale pederast. Jättes kõrvale selle, et vene keeles on sõna pederast märksa halvakõlalisem kui eesti keeles, tuleb tunnistada, et kinnipidamisasutuses viibinud süüdistatavale võis sõna olla eriti solvav. Kannatanu käitumine R. Gluhovtšenko suhtes oli igal juhul vastuolus ühiskonnas kehtivate normidega ning kohtu hinnangul ei pea inimene lõputult taluma ja kannatama teisest indiviidist lähtuvaid solvanguid. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et sellisel juhul on adressaadil siiski õigus reageerida, teatud juhtudel võib see reaktsioon olla ka füüsilist laadi ning isegi kui solvangutele vastatakse ühekordse löögiga ei ole see alati karistatav. Käesoleval juhul vastas R. Gluhovtšenko kannatanu sõimamisele ja solvamisele isikuliste tõendiallikate sõnul ühe löögiga. Paraku ei olnud löök kohtu hinnangul proportsionaalne. Esiteks oli see liialt jõuline. Teiseks oli kannatanu siiski naisterahvas ja süüdistatavast nõrgem. Kolmandaks on tõendatud, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i näkku. Kannatanu tundis löögi tagajärjel teravat valu, ta kukkus ning A. M.i sõnul olid kannatanu näos vahetult pärast baarist väljumist punased laigud - juba ära pühitud vereplekid ülemisel huulel. Olukorras kus leidnuks tõendamist, et R. Gluhovtšenko andis kannatanule tõepoolest üksnes va kõrvakiilu nagu süüdistatav ise väitis, oleks kohtul tõenäoliselt alust asuda seisukohale, et R. Gluhovtšenko tegevus ei vasta KarS § 121 lg 1 tunnustele. Käesoleval juhul on prokurör kohtu hinnangul R. Gluhovtšenko tegevuse õigesti kvalifitseerinud KarS § 121 lg 1 järgi. Norm näeb ette vastutuse teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatav pani kohtu hinnangul teo toime otsese tahtlusega: kannatanut jõuga näo piirkonda lüües pidi süüdistatav aru saama, et selline tegevus põhjustab J. V.ile valu. II.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust ja on tõendatud, et pärast intsidenti baaris X lahkus J. V. meelelahutusasutusest taksojuht A. M.iga ning süüdistatavad jäid baari kus nad tarvitasid edasi alkoholi (vt siinkohal nt M. Vasilievi ütlused). J. V.i ütlustega on tõendatud, et ta ei läinud baarist X otse koju, esialgu sõitsid nad taksojuhiga kusagile mere poole. A. M. selgitas, et pärast seda, kui J. V. baari juures taksosse istus, hakkasid nad Kose tee poole sõitma, sest J. V. ütles, et ta soovib veidi ringi sõita, Pirita suunas. Ta küsis kannatanult miks viimane koju ei taha minna ning J. V. vastas, et kodus on äkilise iseloomuga mees ja ta ei taha mehele midagi rääkida. Remargi korras märgib kohus, et A. M.ile öeldu läheb mõnevõrra vastuollu J. V.i poolt kohtus väidetuga, mille kohaselt oli tema abikaasa rahulik ning teda endast välja viia ei olnud võimalik. Arvestades N. V.i edasist käitumist ja taksojuhi sõnu selle kohta, et J. V.i abikaasa oli tema hinnangul siiski üpris vihane, on kohus seisukohal, et teatud eelduste täitumisel läheb endast välja ka tasakaalukas inimene. A. M. selgitas, et ta ütles selle peale J. V.ile, et kui abikaasa on selline, siis ei tasu talle sellest löömisest üldse rääkida. A. M.i sõnul helises J. V.il korduvalt telefon, helistajateks olid J. V.i abikaasa ja ema. Ta teab seda sellepärast, et J. V. ei vastanud kõnedele, ta soovitas naisel kõned vastu võtta, kuid J. V. ütles, et mees ja ema helistavad ning ta ei hakka nendega hetkel rääkima. Nad sõitsid mööda Kose teed Pirita suunas ja pöörasid Randvere teel hotelli Ecoland juurest Lasnamäe poole kus ta palus J. V.ilt viimase kodust aadressi, et naine koju viia. J. V. ütles, et sõidame Lasnamäe poole ja ta võtab sealt uue takso. Mingil hetkel J. V. siiski vastas telefonikõnele ning pärast seda kõnet nimetas naine talle aadressi – xxx ja palus ruttu sinna sõita. Naine ütles telefonivestluses, et teda löödi, ta tuleb kohe koju ja räägib seal kõik. A. M. selgitas, et ühel hetkel oli kannatanu telefon tema käes ja ta vahetas samuti N. V.iga paar sõna, mees oli vihane ja ei uskunud, et ta on taksojuht. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kõne, millest A. M. rääkis, toimus kannatanu J. V.i ja tema abikaasa N. V.i vahel. J. V. kinnitas, et talle helistasid taksosõidu ajal ema ja abikaasa. Emal oli koeraga mingisugune probleem ja abikaasa soovis teada, millal ta koju tuleb. Ta vastas mehele, et oleks juba varem koju tulnud, kuid teda löödi, ninast jookseb verd ja ta sõidab koju. Kannatanu möönis, et võib-olla palus ta juba telefonivestluses mehel probleem lahendada. Kohtu hinnangul on ilmselge, et N. V. oli 22.08.2020 hommikul oma abikaasa peale juba enne viimase löömisest teada saades pahane: tema naine, väikese lapse (6-kuune) ema läks eelmisel õhtul sõbrannadega välja, ei olnud hommikul kodus ning ei vastanud kõnedele. A. M.i ütlus, et mees oli vihane ja ei uskunud, et ta on taksojuht, viitab selgelt N. V.i poolsele armukadedusele. Kohus ei tea, miks J. V. baarist otse koju ei soovinud minna, kuid üheks põhjuseks võis kohtu arvates olla eesootav sõnavahetus abikaasaga. A. M.i sõnul ütles J. V. telefonis mehele, et oleks varem koju tulnud, kuid teda löödi. Kohus nendib, et kavatsust varem koju minna J. V.il tegelikult ei olnud ning tõenäoliselt üritas kannatanu oma pikale veninud õhtut tema vastu suunatud vägivallaaktiga mõnevõrra õigustada: kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu ei läinud baarist minema vabatahtlikult, A. J. suunas J. V.i baarist minema, samuti soovitas seda kannatanule tunnistaja G. A.. Kohus leiab, et keskendumine suhtluses abikaasaga hoopis R. Gluhovtšenko löögile aitas kannatanul nihutada edasi abikaasaga probleemi selgitamist – kus ja kellega ta terve õhtu, öö ja varahommiku aega veetis ning jõi – ehk vältida potentsiaalset peretüli. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et N. V.i tuju 22.08.2020 hommikul ei olnud juba enne seda, kui ta sai teada naise löömisest, abikaasa käitumise pärast tõenäoliselt kõige parem, pigem oli N. V. keskmisest tigedam.

Kohtus vaadati N. V.i kasutuses olnud sõiduauto BMW pardakaamera videot (kd III tlk 63, videosalvestise vaatlusprotokoll koos tõlkega kd III tlk 65-87). Pardakaamera videolt on näha, et kell 07.11 seisab kortermaja ees N. V. (seljas tumepunane kapuutsiga dressipluus ja jalas lühikesed püksid), mees suitsetab võrdlemisi närviliselt sigaretti. Kell 07.14 jõuab maja ette kollase taksoplafooniga sõiduautio Opel r/n XXX, mis kuulub A. M.ile. N. V. kõnnib takso juurde, avab juhi kõrvalistuja poolse ukse ja kummardub allapoole. Videolt on näha, et A. M. vestleb N. V.iga (taksojuht pöörab ennast N. V.i poole ja liigutab vestluse käigus käsi). Videosalvestiselt on hiljem (kell 07.16) näha, et juhi kõrvalistmelt väljub J. V.. N. V. võtab taksost kaks pudelit, ühes pudelis on selge, värvitu vedelik ja teises kollakasoranž vedelik. N. V. ja J. V. liiguvad BMW poole ja istuvad autosse. J. V.i käes on plasttops, milles on 1/3 jagu kollakasoranži vedelikku. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et seal oli üksnes mahl. Kannatanu J. V. selgitas, et kui nad taksoga kodu juurde jõudsid, seisis mees juba all ja suitsetas. N. V. tuli takso juurde ja avas ukse. Ta ütles mehele, et ei tea täpselt kes teda lõi, sest ta on šokis. Seejärel vestles N. V. taksojuhiga, viimane ütles, et ei tea samuti, kes ja miks naist lõi, kuid ta võib näidata. A. M.i sõnul nägi ta xxx kortermaja juurde jõudes maja juures seismas noormeest, kes tuli kohe takso juurde ning viis tüdruku välja. Noormees oli A. M.i hinnangul ärritunud – see väljendus N. V.i käitumises ja jutus. N. V. küsis kas ta rääkis temaga eelnevalt telefonis ja ta vastas jaatavalt. Tüdruk näitas tema poole ja ütles, et tema räägib kõik ära. Ta rääkis N. V.ile, et ta istus baari ees autos ja lööki ei näinud. N. V. tahtis, et ta näitaks lööjaid ja ta küsis mehelt, milleks seda vaja on, pealegi saab naine ju ka näidata, kuid N. V. ütles, et J. V. on purjus ja palus temal seda teha. Kriminaalasjas on A. M.i ütlustega ja BMW pardakaamera salvestisega tõendatud, et taksojuht soostus N. V.ile baari juurde teed näitama: kell 07.16 alustavad mõlemad autod sõitmist xxx maja eest baari X suunas. A. M. selgitas, et N. V. ja J. V. rääkisid enne BMW-sse istumist midagi kõrgendatud toonil, ta sai aru, et mees palub naisel koju laste juurde minna, kuid J. V. istus ikkagi BMW-sse. Kohus nendib, et olukorras kus A. M. oli nõus N. V.ile näitama kus ja võib-olla ka kelle käest J. V. löögi näkku sai, oli J. V.i kaasa minek kohtu arvates täiesti tarbetu. Arvestades J. V.i meelestatust baaris ja monoloogi sõidu ajal on kohus seisukohal, et naine tahtis olla tingimata juures kui teo toimepanijad saavad tundma seda, mida ta neile lubas – tema mees tuleb ja klaarib selle asja ära. Väga lihtsustatult soovis J. V. kätte maksta ja selles oma silmaga veenduda. Kohtu hinnangul käitusid N. V. ja J. V. valesti: sellises olukorras tuleb inimese vigastused esmalt fikseerida ja seejärel teha avaldus politseisse. Kohus märgib, et kuigi J. V. ei osanud nimetada seda, kes teda lõi, oli baaris X terve hulk tunnistajaid ning R. Gluhovtšenko ja temaga kaasas olnud isikud oleksid olnud hiljem tuvastatavad. A. M.i ütlustega on tõendatud, et J. V. rääkis oma abikaasa äkilisusest, seda teades võinuks J. V. eeldada, et abikaasa soovib minna baari olukorda lahendama. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et abikaasa emotsioonide maandamise J. V. hoopis õhutas oma meest – J. V. möönis, et ta võis juba telefonis paluda abikaasal olukord lahendada. Kohus on juba varasemalt märkinud seda, et lisaks kättemaksuhimule aitas fookuse suunamine baaris saadud löögile vähemalt esialgu vältida peretüli teemal kannatanu käitumine. Olukorras kus kannatanu ise esitles taksojuhile oma meest keevaverelisena on alusetu eeldada, et mittemingisugust tüli kannatanu pikaleveninud lõbutsemisele ei oleks järgnenud. BMW pardakaamera salvestisele on ajavahemikul 07.16-07.20 talletatud N. V.i ja J. V.i omavaheline vestlus, põhiliseks rääkijaks on naine (vestluse tõlge kd III tlk 84-85). Mees ütleb kannatanule ainult seda, et anname kere peale ja kogu lugu. N. V.i sõnad näitavad jällegi väga selgelt, et ta läks naise eest kätte maksma – N. V.il ei olnud kavatsust minna kohale, tuvastada naist löönud isik/isikud, helistada politseisse ja süüdistatavaid politsei saabumiseni kinni pidada

– viimase asjaolu jaatamisel võiks analüüsida, kas N. V.i tegevus on KrMS § 217 lg 4 valguses õiguspärane, kuid seda ta kindlasti ei olnud. Naastes V.ide vestluse juurde märgib kohus, et kokkuvõtvalt räägib kannatanu mehele seda, kuidas tema veetis baaris aega, kedagi ei häirinud, teda löödi ei tea mille eest ning sellest, kuidas ta lubas helistada oma mehele, viimane tuleb ja tümitab ning mis kõige olulisem – J. V. räägib N. V.ile, kuidas ta tahtis baaris juhtunu pärast Ž. helistada, et too kohale sõidaks ja sellele inimesele tappa annaks. Kohtus täpsustas J. V., et Ž. on tema endine abikaasa, kellega ta oli 8 aastat koos. Sarnaselt R. Gluhovtšenko kaitsjaga tekib kohtul küsimus, et mis jutt see üldse on? Sisuliselt J. V. manipuleerib oma abikaasaga, pidades monoloogi, laskmata mehel midagi rääkida. Naine ütleb oma värskele abikaasale, et ta sai baaris mittemillegi eest pasunasse (mis on ilmselge vale), räägib sellest, kuidas ta usub oma mehesse kui probleemi lahendajasse, ütleb, et lubas juba baaris avalikult, et mees tuleb ja paneb lööja paika (s.o kõditab mehe eneseusku ja seab talle teatavad omapoolsed ootused), rõhutab, et N. V. neid ära ei tapaks (s.o soovib, et lahendamine oleks seotud vägivallaga – n.ö silm-silma vastu) ja viitab sellele, et esmalt mõtles ta abi paluda oma endiselt abikaasalt (s.o tekitab mehes alateadlikult tunde, et ta peab seega olema vähemalt sama hea selle probleemi lahendamisel, kui naise eksabikaasa). Kohus nõustub kaitsjatega selles, et sõidu ajal baari X küttis J. V. oma meest üles ja õhutas selgelt vägivallale. Selline käitumine jääb kohtule sügavalt arusaamatuks: juhul, kui abikaasa vihastab ja soovib minna asju klaarima, on mõistlik meest tagasi hoida, rahustada ning kui mees soovib tingimata minna koha peale probleemi lahendama, siis tuleks abikaasat veenda, et probleeme saab lahendada ka verbaalselt. Lõppude-lõpuks on alati võimalik ka politseisse helistada, kui meest ei õnnestu vaatamata kõigele tagasi hoida. Mitte midagi sellist kättemaksuhimuline kannatanu ei teinud, J. V. sooviski, et tema mees lahendaks tekkinud olukorra vägivallaga ja tegi endast kõik oleneva, et see nii juhtuks. Arvestades N. V.i poolt öeldut (anname kere peale ja kogu lugu) ning J. V.i monoloogi sisu ei ole kohtul alust eeldada, et kannatanu meelestatus eelnevalt, Sinimäe 3 maja juures taksos mehega rääkides olnuks teistsugune. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N. V. läks baari X naise eest kätte maksma. Tegemist ei olnud potentsiaalsete kahtlustatavate kinnipidamisega või sellise rünnakuga, mis olnuks N. V.i vahetu reaktsioon R. Gluhovtšenko varasemale õigusvastasele käitumisele. Lihtlabane omakohus ei ole kohtu hinnangul mingilgi moel õigustatud või põhjendatud. Sõiduauto BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et N. V. ja J. V. jõuavad Läänemere tee x Tallinnas asuva baari X juurde 22.08.2020 kell 07.20. Pardakaamera salvestisel on näha baari ees nelja inimest: kolm meest ja üks naine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ning on süüdistatavate, kannatanute ja tunnistaja A. K.i ütlustega, et need neli inimest olid R. Gluhovtšenko (veidi üle põlve ulatuvates teksapükstes ja tumedas T-särgis), I. Gaidalenko (üleni mustas), M. Vasiliev (teksades ja halli värvi T-särgis) ning tunnistaja A. K. (ainuke naisterahvas seltskonnas). I. Gaidalenkol on käes plasttops joogiga. Süüdistatav täpsustas kohtus, et tal oli tõepoolest klaas käes – kas keegi andis talle selle või oli tal see kaasas, seda ta ei mäleta. Seltskond jääb parklasse sõitnud autosid vaatama ning seejärel hakkavad nad seisatanud autode poole liikuma ja jagunevad esmalt kaheks: BMW-st vaadates jäävad esialgu R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko kahekesi vasakule, A. K. ja M. Vasiliev. Sõiduauto BMW pardakaamera salvestisel on talletatud N. V.i ja J. V.i vaheline vestlus: N. V. küsib naiselt, kas ei ole nemad? Naine vastab, et tema arvates mitte. Seda, et ta nii N. V.ile ütles, kinnitas kannatanu ka kohtus. J. V. selgitas, et N. V. väljus autost ja pani ukse kinni, edasi ta ei kuulnud kas abikaasa midagi taksojuhile ütles või küsis. Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud, et kui nad V.idega baari juurde jõudsid, olid süüdistatavad. N. V. küsis temalt kas süüdistatavad on need ja ta näitas vastuseks I. Gaidalenko poole – ta eeldas, et I. Gaidalenko

lõi J. V.i, sest ta nägi süüdistatavat ja kannatanut baaris ning selle lähedal koos jalutamas. Kannatanu A. M.i ütluste kohaselt karjus N. V. äkki kas sina lõid mu naist, tegi I. Gaidalenko suunas paar kiiret sammu ning siis süüdistatav ja N. V. lõid üksteist. Tunnistaja A. K.ile kakluse algusest kohtust suurt midagi ei meenunud. Tunnistaja märkis, et ta nägi baari juurde sõitvaid autosid ning J. V. vehkis I. Gaidalenko poole ja karjus, et viimane ahistas teda. Seeejärel algas kaklus. Tunnistajale meenus, et R. Gluhovtšenko palus tal prille hoida, mingil hetkel ta korjas maast sinna pudenenud asju ning seejärel käskis I. Gaidalenko tal baari sisse minna (viimane toimus kakluse n.ö teises pooles). Kohus nendib, et tunnistaja kehva mälu on tingitud kas õhtu ja öö jooksul tarvitatud alkoholist või sõbrasuhetest I. Gaidalenkoga, kuid tema ütlusi ei ole valdavalt asja lahendamisel võimalik kasutada. Süüdistatav M. Vasiliev selgitas, et nad olid tulnud baarist välja, vist suitsetama, kui nad nägid, et nende suunas sõidavad BMW ja takso. Autod peatusid, BMW-st väljus punases kapuutsiga dressipluusis noormees ja liikus äkiliselt nende poole. Noormees hõikas kes solvas minu abikaasat ja siis nad hakkasid mehele vastu minema. M. Vasiliev möönis, et kuna autos oli näha J. V.i, siis nad said aru, milles on asi. Süüdistatava I. Gaidalenko ütluste kohaselt ootasid nad baari juures taksot, kui parklasse tuli kaks autot – takso ja teine auto. Sõidukid parkisid kõrvuti ja nendest väljusid inimesed. J. V. vehkis kätega ja näitas tema suunas. N. V. tuli kiiresti tema juurde, ta hakkas eemalduma, kuid N. V. lõi teda vastu pead. Löök tabas, silme eest läks pimedaks ja ta kuulis ainult müra ja karjeid. R. Gluhovtšenko mäletas seda, et ta nägi autost väljuvat N. V.i, kes kohe lõi I. Gaidalenkot sõnagi lausumata, I. Gaidalenko kukkus ning siis ta mäletab, kuidas J. V. tahtis küüntega I. Gaidalenkot krabada. Ta üritas lüüa, tundis teravat valu selja piirkonnas ja rohkem ta midagi ei mäleta. Süüdistatav selgitas, et pärast N. V.i autost väljumist hakkasid auto teised uksed ka avanema, teisest autost hakkas ka keegi väljuma. Pardakaamera salvestisel (vt ka salvestise vaatlusprotokoll kd III tlk 65-87) algab kakluse n.ö esimene pool kell 07.21, kui N. V. väljub autost ja läheb kiiresti kätega vehkides I. Gaidalenko juurde, teeb kätega löögiliigutusi süüdistatava suunas, üks löök tabab I. Gaidalenkot pähe (videosalvestisel kell 07:21:12), süüdistatav kaotab tasakaalu. Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud põhjus, miks N. V. valis seltskonnast ründeks välja just I. Gaidalenko – N. V. kujutas ette, et süüdistatav oli mees, kes baaris tema naist lõi. Kui võrrelda BMW pardakaamera salvestist sündmuse juures viibinud ja selles osalenud isikuliste tõendiallikate ütlustega, on selge, et intsidendi algust mäletavad kõik – N. V. väljus autost ja ründas praktiliselt kohe I. Gaidalenkot. Selle kohta, mis toimus edasi, jäävad isikuliste tõendiallikate mälestused kesiseks. Tunnistaja A. K. rääkis kohtus üksnes seda, et kõik olid üksteise otsas hunnikus ja ei olnud võimalik aru saada, kes keda lõi. Tunnistaja A. K.i ütlusi ei ole seega võimalik sündmuste edasise käigu rekonstrueerimaks kasutada. Sama kehtib süüdistatava R. Gluhovtšenko kohta: kohus on juba eelpool peatunud sellel, et süüdistatav suutis meenutada üksnes seda, kuidas I. Gaidalenko löögist kukkus ning seejärel lõi J. V. I. Gaidalenkole küüned näkku. Kohus märgib etteruttavalt, et BMW pardakaamera

salvestise järgi oli R. Gluhovtšenkol endal rüselus ühel hetkel autost väljunud kannatanuga, kuid I. Gaidalenko kukkumise ja J. V.i autost väljumise vahele jäi siiski rida sündmusi, mis R. Gluhovtšenkole ei meenu. Kohus ei nõustu R. Gluhovtšenko kaitsjaga selles, et süüdistatav oli mingis erilises seisundis ning tema mälukaotus oli tingitud ravimist tingitud ärevusest, šokist mis kaasnes ootamatu ründega ja alkoholist. Kohtu hinnangul oli ilmselt tegemist tavapärase alkoholi liigtarvitamisega kaasneva mälulüngaga. Esiteks on tõendatud, et R. Gluhovtšenko oli tarvitanud terve õhtu, öö ja ilmselt ka varahommiku alkoholi. Teiseks on tõendatud, et enne Maardus asuvasse baari X minekut tarvitas R. Gluhovtšenko koos M. Vasilievi ja tunnistaja V. L.ga kolme peale 1g kokaiini. Kolmandaks esitas kaitsja kohtule kliendile välja kirjutatud ravimi ramipril actavise infolehe, mida R. Gluhovtšenko tarvitas (kd I tlk ). Infolehe kohaselt võib ravim koostoimes alkoholiga põhjustada uimasust ja pearinglust, ravimi võimalike kõrvaltoimetena on välja toodud ärevus, tavalisest närvilisem tunne või rahutus. Kohus nendib, et ravimi manustamise ajal alkoholi tarvitamine on risk, mille inimene võtab teadlikult, kaitsja esitatud Haigekassa vastusest (kd I tlk) nähtub, et ramipril kirjutati R. Gluhovtšenkole esmakordselt välja juba 10.08.2020, teist korda on ravim välja kirjutatud 22.08.2020. Ravimi võimalikud kõrvaltoimed ilmnevad siiski päris kiiresti pärast selle manustama hakkamist ning järelikult pidi R. Gluhovtšenko enne sündmusi olema teadlik sellest, kuidas ramipril võib tema käitumist (kui üldse) mõjutada. Kohus soostub kokkuvõtvalt 04.07.2021 kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7/10 (kd I tlk ) toodud eksperdi arvamusega selles, et R. Gluhovtšenko oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (ekspertide arvamuse p-d 2, 3 ja 8) ning viimasega kaasnevad üpris sageli mälulüngad. R. Gluhovtšenko selgitustest nähtubki, et ühel hetkel oli tal veel pilt ees – ta suutis sündmusi enda jaoks jäädvustada, siis hakkas kaduma taju ümbritseva suhtes ja sellega koos ka mälu (peale I. Gaidalenko esmakordset löömist N. V.i poolt lõi J. V. küüned I. Gaidalenko näkku – sellist süüdistatava kirjeldatud sündmust ei toimunud) ja seejärel ei mäleta süüdistatav mitte midagi ning esimene mälupilt on see, kui I. Gaidalenko teda õlgadest raputab ja küsib Romaha, mis sinuga juhtus. Kannatanu J. V.i ütlused on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed. Kannatanule meenub küll sündmuse üldine käik, kuid detaile J. V. täpselt ei mäleta – kannatanu ütlused lahknevad teatud aspektides sellega, mis on näha pardakaamera videolt, samuti on selge, et J. V. hindas situatsiooni valesti. Samuti ei ole kohtul alust kahelda I. Gaidalenko ja M. Vasilievi ütlustes selle kohta, et kakluse rahunemisel jätkas J. V. õiendamist, provotseerimist ja löömist – kõik need tegevused on talletatud videosalvestisele. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et J. V.i ütluste puhul tuleb paratamatult arvestada seda, et kannatanu oli purjus: BMW pardakaamera videosalvestisega on mh tõendatud fakt, et kannatanu jätkas teel baari X ja baari juures tõenäoliselt kaasas olnud kokteili manustamist (vt edaspidi pardakaamera salvestisel hetk, kui J. V. väljub sõidukist ja asetab pooliku plasttopsi sõiduki kapotile). Kannatanu A. M.i ütlused on usaldusväärsed, kuid äärmiselt väheinformatiivsed: taksojuht keskendus oma ütlustes sellele, mis temaga toimus ning see on inimlikult mõistetav. Süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlused on kohtu hinnangul valdavalt usaldusväärsed, sest need on sündmuste üldise käigu osas pardakaamera salvestiselt nähtuvaga kokkulangevad. I. Gaidalenko ütluste puhul tuleb arvestada seda, millele süüdistatav ise viitas – mõningate detailide kohta laekus talle teave alles videosalvestist vaadates. Kokkuvõtvalt nõustub kohus menetlusosalistega selles, et kõige adekvaatsem tõend kakluse n.ö esimese poole kohta on sõiduauto BMW pardakaamera salvestis. Videolt on näha kõikide

kohalviibijate tegevused sekundi murdosa täpsusega. Süüdistatavate ja kannatanu J. V.i puhul tuleb arvestada seda, et nad olid kõik tarvitanud õhtul, öösel ja varahommikul alkoholi, kannatanu A. M. oli küll kaine, kuid kõik isikulised tõendiallikad olid olnud öö otsa magamata. Lisaks tuleb ütluste puhul arvestada seda, et kõik olid vahenduva eduga sündmuste keerises ja ajaliselt väga napi intsidendi (kakluse n.ö esimene pool on talletatud BMW pardakaamera salvestisele ajavahemikus 07:21:14 – 07:22:41) jääb ohtralt erinevaid käitumisakte – on ilmselge, et mitte ükski inimene ei suuda sellises olukorras adekvaatselt haarata ja täpselt taasesitada isegi iseenda, rääkimata teiste inimeste käitumist. BMW pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas pärast N. V.i sõidukist väljumist ja sammumist I. Gaidalenko poole liigub varem A. K.i juures olnud M. Vasiliev I. Gaidalenko selja taha (07:21:13), R. Gluhovtšenko on veidi varem võtnud endal prillid peast (07:21:12), läheb A. K.i suunas, annab oma prillid talle (07:21:14) ning üritab tüdrukut väljasirutatud kätega rüselusest eemal hoida. Kohtus rõhutas R. Gluhovtšenko, et ta pidi minema komandeeringusse, prillid olid talle eluliselt puuduliku silmanägemise tõttu vajalikud ning need said kannatada juba Maardus, baaris X toimunud intsidendis. Prillide peast võtmine ja A. K.ile andmine tähendas R. Gluhovtšenko jaoks seega seda, et tema on kakluseks valmis, kuid ta ei soovi selle käigus oma prille katki teha. Mittemingisugust viidet võimalikule šokile kohus R. Gluhovtšenko käitumises ei tähelda. Kohus märgib, et sündmust osaliselt mittemäletava süüdistatava tegevus on siinkohal mööndusteta läbi mõeldud ja eesmärgipärane. Samal ajal, kui R. Gluhovtšenko annab A. K.ile oma prillid, lööb N. V. I. Gaidalenkot pea piirkonda, haarab süüdistatavast kahe käega kinni ning paiskab ta pikali (07:21:14). I. Gaidalenko kukub selili maha. Pardakaamera salvestiselt nähtuv riimub süüdistatava M. Vasilievi ütlusega selle kohta, et N. V. lõi I. Gaidalenkot esimesena ja I. Gaidalenko kukkus. Süüdistatav I. Gaidalenko ütlused on samuti tõesed: süüdistatav rääkis, et N. V. astus tema juurde ja lõi vastu oimukohta. Löök oli tugev, ta kukkus. Ta kuulis ainult N. V.i ütlemas noh, mis on. Ta ei mäleta, mitu korda N. V. teda lõi, videost ta vaatas, et vist neli korda. I. Gaidalenko selgitas, et tal lõi silme eest mustaks. Taksojuht A. M. selgitas, et N. V. tegi I. Gaidalenko poole paar kiiremat sammu ja siis nad lõid üksteist. Videolt on näha fakt, et I. Gaidalenko üritab N. V.ile vastata, kuid tal ei tule see eriti hästi välja. Järgnevalt on BMW pardakaamera salvestiselt näha, kuidas N. V. astub pärast I. Gaidalenko maha paiskamist jalaga süüdistatava keha peale (07:21:15). Siis, kui N. V. on astunud jalaga I. Gaidalenko poole, tõukab M. Vasiliev N. V.i (07:21:15) ja viimane kukub samuti selili maha, I. Gaidalenkole otsa (07:21:16). Süüdistatava M. Vasiliev kirjelduse kohaselt ta nägi, kuidas N. V. jooksis pikali oleva I. Gaidalenko juurde ja tõstis jala, et maas lebavat I. Gaidalenkot lüüa ning ta lükkas N. V.i eemale. Kohus ei nõustu M. Vasilieviga selles, et N. V. üksnes üritas I. Gaidalenko peale jalaga astuda. Videolt on näha, kuidas N. V. vajutab oma jala süüdistatava keha piirkonda ning I. Gaidalenko reageerib selle peale kogu oma keha krõnksu tõmbamisega. Edasi selgitas süüdistatav M. Vasiliev, et pärast seda, kui ta oli N. V.i tõuganud, viimane kukkus. Seejärel lõi ta N. V.i ühe korra jalaga keha piirkonda. Nende juurde jooksis R. Gluhovtšenko ja lõi samuti N. V.i jalaga. Süüdistatava ütlused riimuvad BMW pardakaamera salvestisega - ajal, mil N. V. on selili maas, liigub N. V.i poole M. Vasiliev (07:21:16), N. V. hakkab maast tõusma M. Vasilievi poole (07:21:16), kuid samal ajal lööb N. V.i kõrvale liikunud R. Gluhovtšenko talle esimest korda jalaga pea piirkonda, löök tabab N. V.i pähe (samuti 07:21:16), märkimist väärib, et R. Gluhovtšenko hakkas löögiks hoogu võtma siis, kui N. V. oli juba maha kukkunud. Löögijõud on tugev, sest N. V.i keha liigub inertsist edasi. N. V. pöörab ennast külili, R. Gluhovtšenko poole. Praktiliselt samal ajal lööb jalaga N. V.i

viimase külje/selja piirkonda M. Vasiliev (07:21:17), kuna N. V. on samal ajal liikumises suundub löök n.ö kaenla alla, pigem ülespoole (videosalvestise vaatlusprotokollis on kohtu hinnangul vääralt märgitud, et M. Vasilievi löök oli suunatud N. V.i pähe). Süüdistatava ütlused kehapiirkonda suunatud löögist on seega tõesed. Esile tõstmist väärib samas asjaolu, et M. Vasiliev lööb N. V.i ajal, mil mees on tema poole seljaga. Pärast M. Vasilievi lööki ilmub pardakaamera salvestisele A. M. (07:21:17, mees teksades ja helesinises T-särgis) ning M. Vasiliev pöörab oma tähelepanu A. M.ile (07:21:18). A. M. selgitas, et pärast seda, kui I. Gaidalenko ja N. V. hakkasid kaklema, tulid nende juurde ülejäänud kolm inimest. Kui nad kõik pundis olid, siis ta hüppas autost välja. Ta läks ümber auto, võttis M. Vasilievil käest kinni ja ütles, et ära sekku, las klaarivad oma suhteid. M. Vasiliev jäi nagu seisma. Videosalvestiselt ongi näha, et M. Vasilievil tekib pärast taksojuhi kaamerasse ilmumist A. M.iga silmside. R. Gluhovtšenko lööb samal ajal teist korda N. V.i jalaga, löögiks jällegi kehaga hoogu võttes (hoovõtt alates 07:21:17, löök 07:21:18). Süüdistatava löök on suunatud N. V.i pea piirkonda. I. Gaidalenko hakkab ennast püsti ajama (alates 07:21:17) ja ta haarab põlvili olles N. V.il õlgadest (07:21:18) ja hoiab N. V.i kinni. I. Gaidalenko märkis, et ta nägi alles video pealt, et ta tõusis peale esimest kukkumist püsti, kuid ta ei mäleta seda, järelikult pidi see olema refleks. Kui ta ennast püsti ajas, siis N. V. ründas teda uuesti. Kohus ei välista, et I. Gaidalenko räägib tõtt: süüdistatav sai löögi vastu pead ja kukkus, samuti on selge, et I. Gaidalenkogi oli õhtust hommikuni alkoholi tarvitanud. Kõik see koostoimes võis kaasa tuua ajutise mälulünga. Samas ei mäleta I. Gaidalenko üht väga olulist detaili: BMW pardakaamera salvestisel on näha, kuidas N. V. hakkab ennast püsti ajama, kuid I. Gaidalenko lööb samal ajal N. V.i käega kõhtu (07:21:18), N. V. haarab I. Gaidalenkol põlvedest (07:21:19). R. Gluhovtšenko lööb kummargil asendis olevat N. V.i kolmandat korda jalaga (hoovõtt 07:21:18, löök 07:21:19), löök on suunatud mehe peapiirkonda. Samal ajal, kui N. V.i jalgadega lüüakse, karjub J. V.: kuule, N., N., rahune maha! N., kas kuuled mind! N. V. tõuseb püsti (07:21:20) ja lükkab samuti püsti tõusnud I. Gaidalenko eemale. Süüdistatav M. Vasiliev mäletas samuti, et N. V. hakkas pärast püsti tõusmist uuesti teda ja I. Gaidalenkot ründama – asjaolu, et vahetult juures viibib süüdistatav käsitles rünnakut mh ka enda vastu suunatud ohuna, ei ole kohtu hinnangul märk sellest, et M. Vasiliev valetab. R. Gluhovtšenko takistab I. Gaidalenkol kukkumast, hoides teda parema käega veidi eemal ja vehib vasaku käega N. V.i suunas. N. V. vehib mõlema käega R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko poole (07:20:20-07:20:21). Seejärel mehed n.ö hargnevad ja pardakaamera kaadrisse ilmub autost väljunud J. V., kes asetab oma pooliku joogi auto kapoti peale (07:21:21). Samal ajal on R. Gluhovtšenko pööranud oma tähelepanu A. M.ile, ülejäänud süüdistatavad hoiavad N. V.iga pisut distantsi, N. V. on ähvardavalt poksijaasendis ning läheneb M. Vasilievile. Viimane taganeb (07:21:22). Seni kaklust turvaliselt BMW-st jälginud J. V. selgitas, et ta nägi autos olles, kuidas abikaasa lõi esmalt I. Gaidalenkot, siis hakkas kaklus. Nad paiskasid abikaasat ja ta tormas autost välja mehele appi. Seal olid M. Vasiliev, I. Gaidalenko ja kusagil R. Gluhovtšenko. A. K. eemaldus, ta ei tea, kuhu, kuid tunnistajat enam seal ei olnud. Ta sekkus kaklusesse, üritas N. V.i ära tõugata. Tol hetkel, kui kaklus algas, siis hakkas ta kõrvakiile jagama, haarama ja laiali ajama. Ta üritas haarata I. Gaidalenkot. Kakluse ajal teda tõugati, ta eemaldus ja läks jälle lähemale, sest abikaasa peksmist jätkati. Kõik olid nende vastu agressiivselt meelestatud. Ta ei mäleta, kas I. Gaidalenko kukkus kakluse ajal. I. Gaidalenkot lõi ta sellepärast, et süüdistatav sattus

talle kuidagi ette ja süüdistatavad koos paiskasid abikaasat. Teda hoidis kinni A. M., kuid tal õnnestus taksojuht mingil hetkel eemale lükata. Kui võrrelda J. V.i ütlusi BMW pardakaamera salvestisega on selge, et kannatanu ei mäleta sündmuse detaile kuigivõrd täpselt. Pardakaamera videot vaadates on selge, et J. V. meenutab sündmusi, mis leidsid aset vahetult pärast seda, kui ta autost väljus – kannatanu räägib sellest, kuidas ta andis praktiliselt kohe kaklusesse omapoolse panuse, kuid teda takistas A. M.. Videolt on näha, et I. Gaidalenkoga autost välja tormanud J. V. maid jagama ei hakka. BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et J. V. jookseb joonelt hoopis A. M.iga tõtt vahtiva R. Gluhovtšenko, mitte I. Gaidalenko juurde (07:21:22), hakkab süüdistatavaga rüselema ja lööb R. Gluhovtšenkot (07:21:23). Neist taga on N. V. pisut I. Gaidalenkost ja M. Vasilievist eemaldunud, kuid N. V. jookseb kätega vehkides M. Vasilievi poole ning vehib käega, seejärel rusikaga viimase näo suunas (07:21:24), M. Vasiliev taganeb ning N. V. pöörab oma tähelepanu I. Gaidalenkole, jookseb tema poole kätega vehkides (07:21:24). N. V. ja I. Gaidalenko hakkavad omavahel rüselema (07:21:24-07:21:26). Samal ajal on A. M. liikunud R. Gluhovtšenko ja J. V.i poole (07:21:25), J. V. tahab R. Gluhovtšenkot lüüa, taksojuht üritab J. V.i käest haarata ja mehest eemale tõmmata. J. V. lööb oma käega A. M.i käe eemale (07:21:27), taksojuht proovib J. V.i kinni hoida (07:21:28). Nende selja taga on N. V. I. Gaidalenkot käega pähe löönud (07:21:26) ja süüdistatava löögist maha paisanud (07:21:27). M. Vasiliev kinnitas, et ühel hetkel paiskas N. V. uuesti I. Gaidalenko maha ja hakkas teda rusikatega ründama. Vahepeal J. V.i, R. Gluhovtšenkot ja A. M.i vaatama jäänud M. Vasiliev heidab pilgu I. Gaidalenko ja N. V.i suunas (07:21:25) ja tormab seejärel N. V.i poole (alates 07:21:26) ja lööb teda käega näo piirkonda (07:21:27-07:21:28). N. V. lööb M. Vasilievi pea piirkonda (07:21:28). M. Vasiliev eemaldub, I. Gaidalenko hakkab ennast püsti ajama (07:21:28). Paralleelsete sündmuste kohta on videolt näha, kuidas A. M. hoiab samal ajal J. V.i jõuga kinni (07:21:28). R. Gluhovtšenko liigub N. V.i, I. Gaidalenko ja M. Vasilievi suunas (alates 07:21:28). I. Gaidalenko on ennast püsti ajanud, hoiab N. V.iga distantsi. R. Gluhovtšenko on veel veidi eemal, M. Vasiliev hoiab N. V.iga distantsi, N. V. on nö kaitseasendis. J. V. üritab ennast A. M.ist lahti rebida (07:21:29-07:21:30). Süüdistatav I. Gaidalenko liigub N. V.i poole, taksojuhi haardest vabanenud J. V. ja taksojuht lähevad samuti sinna poole, kus on N. V. ja süüdistatavad. I. Gaidalenko on jäänud seisma ning hoiab käsi nii nagu ta seletaks midagi, R. Gluhovtšenko ja M. Vasiliev on eemal (07:21:32). Kannatanu J. V. selgitas, et mingil hetkel ta tõukas nad eemale ja kaklus lõppes. Abikaasa oli kogu aeg tema selja taga, ta üritas meest selja taga hoida. Kohtu hinnangul ei ole J. V.i ütlused õiged. Kannatanu küll üritas meest oma selja taga hoida, kuid kakluse rahunemisse J. V. kohtu hinnangul oma panust ei anna, pigem vastupidi. Videolt on näha, kuidas N. V. on seljaga seina poole ja talle lähenenud süüdistatavad tema vastas, viimastest mitte keegi ei ole ei ründe- ega kaitseasendis (07:21:34), J. V. jookseb oma mehe ette (07:21:35) ja tõenäoliselt sõimab sinna jäänud I. Gaidalenkot ning M. Vasilievit – kannatanu J. V. osutab väljasirutatud käega M. Vasilievi poole ja tema suu liigub (07:21:36). Seejärel tekib uuesti rüselus N. V.i ja I. Gaidalenko vahel, N. V. teeb esimese sammu ja esimesena tõusevad I. Gaidalenko pea suunas N. V.i mõlemad käed (07:21:37). M. Vasiliev selgitas, et ta taganes, palus N. V.il rahuneda ja tegi ettepaneku rääkida. Mingil hetkel N. V. rahunes, kuulas teda, kuid siis jooksis nende sekka J. V. ja provotseeris. Kannatanu A.M.i ütlustega on tõendatud, et R. Gluhovtšenko oli kaklusest paremal pool, tõukas

J. V.i ja tuli tema suunas, et sina taksojuht kuhu sina oma nina topid. Pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas R. Gluhovtšenko hakkab kell 07:21:35 liikuma veidi eemal seisva A. M.i suunas ning teeb käega kutsuvat liigutust (07:21:37). A. M. hakkab selg ees taganema (samuti 07:21:37), R. Gluhovtšenko järgneb nüüd veidi kiiremini temast suurema hooga taganevale A. M.ile (07:21:38). Viimane üritab R. Gluhovtšenkole selga keerata – liigutuste järgi selleks, et oleks parem eemalduda, kuid komistab ja kukub (07:21:38). Kell 07:21:39 on pardakaamera videost selgelt näha, et varem kaameras A. M.i taha varju jäänud R. Gluhovtšenko paremas käes on nuga. R. Gluhovtšenko teeb ennast püsti ajava A. M.i poole kiiremaid samme ja lööb kannatanut jalaga tuharapiirkonda (07:21:40). Peale jalalööki on R. Gluhovtšenko käes näha uuesti nuga (07:21:40), R. Gluhovtšenko rehmab parema käega suunas, kuhu kadus (kaadrist välja) A. M. ning liigub kiiresti samas suunas (07:21:41). BMW pardakaamera kaadrisse jäävad kell 07:21:41 N. V., I. Gaidalenko, M. Vasiliev, J. V. ja A. K.. Süüdistatav M. Vasiliev ja kannatanu J. V. märkisid riimuvalt, et ühel hetkel olid A. M. ja R. Gluhovtšenko kadunud, kuhu nad kadusid, seda ei süüdistatav ega kannatanu ei märganud. Kriminaalasjas on J. V.i, M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlustega ning BMW pardakaamera salvestisega tõendatud, et pärast A. M.i ja R. Gluhovtšenko lahkumist hakkas intsident baari X juures lahenema. Tunnistaja A. K.gi märkis, et ühel hetkel hakkas ta maast kakluse käigus ilmselt taskutest maha pudenenud asju (välgumihklid jms) üles korjama. Kannatanu J. V. selgitas, et kaklus lõppes, sest abikaasal ja M. Vasilievil tekkisid omad jutud, kuid kuna ta tõukas samal ajal I. Gaidalenkot, siis ta ei kuulnud millest räägiti. M. Vasiliev ja abikaasa surusid kätt, kuid see ei tundunud sõbralik surumine. Nad kõik veel karjusid, sest teda viis endast välja see, et kõik kolmekesi peksid abikaasat. Tema karjus ja talle üritati midagi vastata. M Vasiliev kinnitas samuti, et ühel hetkel rahunes kaklus maha ja nad surusid N. V.iga kätt ning vestlesid omavahel. Vestlus oli teemal, et nii need asjad ei käi – tormad kohale ja hakkad kaklema, enne selgita olukord välja. Nad olid baari uksest vasakul pool, I. Gaidalenko oli tema kõrval. J. V. oli nende kõrval, naine jätkas näppudega näitamist, karjumist, kõrvakiilude jagamist. N. V. ise ütles juba naisele, et astu kõrvale, ära sega. Sel ajal, kui ta N. V.iga rääkis, oli I. Gaidalenko tema kõrval ja täiesti rahulik. Süüdistatav I. Gaidalenko sõnul rahunes olukord ühel hetkel maha: N. V. hakkas nendega suhtlema. J. V. tuli jätkuvalt kallale ja N. V. käskis naisel maha rahuneda, eemale minna. N. V. rääkis M. Vasilieviga, ta sekkus ka jutule vahele, nad hakkasid rääkima. J. V. seisis, hakkas ropendama ja ütles talle, et mis sa mölised. Ta oli rahulik, sest nägi, et naine on ebaadekvaatne. Sõiduauto BMW pardakaamera videost on näha see, mida isikulised tõendiallikad rääkisid. Videosalvestisega on tõendatud, et ajal mil kaadris kesksel kohal on A. M. ja R. Gluhovtšenko (s.o alates kella 07:21:37) toimub taamal rüselus. Kell 07:21:38 on J. V. N. V.i ees ja vehib kätega I. Gaidalenko ja M. Vasilievi suunas. Kell 07:21:39 lükkab J. V. I. Gaidalenkot eemale, N. V. on naise selja taga ja M. Vasiliev I. Gaidalenko kõrval, veidi tagapool. J. V. seletab midagi M. Vasilievile. Süüdistatavale I. Gaidalenkole meenus siinkohal, et kui nad juba nö kõrvale kaldusid, siis ta üritas N. V.ile selgeks teha, et selles olukorras on süüdi J. V.. J. V. ei tahtnud, et ta midagi N. V.ile räägiks, lihtsalt trügis tema juurde ja jagas kõrvakiile. Edasi on pardakaamera videolt näha, kuidas kell 07:21:40 liigub N. V. käed rusikas I. Gaidalenko suunas. Viimane teeb vasaku käega N. V.i poole löögiliigutuse, videolt ei ole näha kas löök tabab. Kell 07:21:41 N. V. ja I. Gaidalenko kaklevad, lööke teevad mõlemad. N. V.i löök tabab kell 07:21:42 I. Gaidalenkot, viimane kaotab tasakaalu, komistab ja liigub veidi eemale. M. Vasiliev

reageerib N. V.i poole liikumisega ja üritab N. V.i kätega pea piirkonda lüüa, üks löök tabab (07:21:42), N. V. lööb vastu, löök tabab (07:21:43). Seda, et M. Vasiliev ja N. V. jagasid vastastiku lööke, meenus ka I. Gaidalenkole. Pärast seda, kui videolt on näha N. V.i tabamist, jookseb M. Vasiliev N. V.ist eemale (07:21:43). Kell 07:21:46 hoiavad M. Vasiliev ja I. Gaidalenko N. V.iga distantsi. Kell 07:21:47 liigub N. V. süüdistatavate poole, J. V. näitab väljasirutatud parema käega, näpuga süüdistatavate suunas. Kell 07:21:48-07:21:49 on N. V. käed tõstnud poksijaasendisse ja liigub M. Vasilievi poole, süüdistatav taganeb, I. Gaidalenko nende poole ei liigu vaid taganeb samuti (vt 07:21:50). Kell 07:21:51-07:21:52 liigub N. V. rusikatega oma näo ees vehkides mõlema süüdistatava suunas, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev taganevad. Kell 07:21:53 laseb N. V. käed külgedele ja liigub süüdistatavate poole, need taganevad (vt edasi alates 07:21:54). Kell 07:21:57 liigub N. V. M. Vasilievi poole, süüdistatav taganeb. Kell 07:21:58 tõstab N. V. M. Vasilievi poole nihkudes rusikad oma näo ette püsti, M. Vasiliev taganeb, tema käed on külgedel. I. Gaidalenko seisab veidi eemal, tema käed on külgedel. Kell 07:21:59 jätkab rusikatega oma näo ees vehkiv N. V. taganeva M. Vasilievi poole liikumist, teised (I. Gaidalenko, J. V. ja A. K.) seisavad eemal. Kell 07:22:01 jookseb M. Vasilievit nö taga ajava N. V.i juurde J. V. ja haarab mehel kätest. Kell 07:22:04 liigub J. V. oma mehe ja M. Vasilievi vahele ning jääb M. Vasilieviga rääkima. I. Gaidalenko räägib N. V.iga (vt kell 07:22:08). Kell 07:22:09 läheb J. V. I. Gaidalenko juurde ja lööb süüdistatavat lahtise käega näkku. I. Gaidalenko lükkab J. V.i eemale (07:22:10). N. V. hoiab oma naist kinni (07:22:11). M. Vasiliev ja N. V. vestlevad, J. V. liigub uuesti I. Gaidalenko suunas (07:22:14). Kell 07:22:17 suruvad M. Vasiliev ja N. V. kätt, J. V. räägib samal ajal I. Gaidalenkoga. Kell 07:22:18 liiguvad omavahel vestlevad M. Vasiliev ja N. V. pardakaamera vaates vasakule, maja seina poole. J. V. ja I. Gaidalenko järgnevad neile. Kell 07:22:20 üritab J. V. I. Gaidalenkot lahtise käega lüüa, I. Gaidalenko lükkab kannatanu käe endast eemale. M. Vasiliev ja N. V. jäävad korraks neid vaatama (07:22:22), kuid liiguvad omavahel vesteldes edasi. I. Gaidalenko järgneb neile, J. V. liigub I. Gaidalenko vahetus läheduses, süüdistatava suunas parema käega vehkides (07:22:23). Kell 07:22:24 lööb J. V. lahtise käega I. Gaidalenkot pähe. I. Gaidalenko tõukab J. V.i veidi endast eemale (07:22:26). M. Vasiliev ja N. V. vestlevad samal ajal. Kell 07:22:27 vehib J. V. endiselt käega I. Gaidalenko suunas, näidates viimase peale näpuga (käsi välja sirutatud, 07:22:28). Kell 07:22:29 lööb J. V. lahtise käega I. Gaidalenkot pea piirkonda. Samal ajal M. Vasiliev ja N. V. vestlevad omavahel. Kell 07:22:30 I. Gaidalenko lükkab J. V.i endast eemale. Samal ajal hakkab tunnistaja A. K. maast midagi korjama. Kell 07:22:34 on J. V. liikunud oma mehe kõrvale ja räägib (kohtu arvates pigem õiendab) midagi M. Vasilieviga. Viimane suhtleb N. V.iga. Kell 07:22:35 lööb J. V. lahtise käega M. Vasilievit põse peale. M. Vasiliev pisut eemaldub (07:22:36), kuid jätkab vestlust N. V.iga (07:22:37), näidates käega J. V.i suunas (07:22:38). Seejärel kõik seisavad, M. Vasiliev ja N. V. vestlevad. Samal ajal korjab A. K. jätkuvalt maast midagi. Kell 07:22:41 ilmub pardakaamerasse kiirkõnnakul seltskonna poole liikuv R. Gluhovtšenko (vt peanuppu, mis hakkab paistma kell 07:22:40 pardakaamera vaates üle paremal parkiva Toyota RAV4 katuse). R. Gluhovtšenko ilmub täielikult pardakaamerasse kell 07:22:41. R. Gluhovtšenko ilmumisega lõpeb kakluse nö esimene pool. Kriminaalasjas puudub kohtu hinnangul vaidlus ja on tõendatud, et baari X esine on avalik koht. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd III tlk 55-59) ja BMW pardakaamera salvestisest nähtub, et baariesise vahetus läheduses asuvad kortermajad. Tunnistaja A. J.i, baari X administraatori ütlustega (kd I tlk 71 pöördel-tlk 75 pöördel) on tõendatud, et baari hakati küll sulgema, kuid seal viibisid veel kliendid. Asjaolu, et sündmuskoha vahetus läheduses jalutavad inimesed, kes olid väljunud baarist, nähtub ka BMW pardakaamera videosalvestiselt. Tunnistaja A. A. (kd I tlk 119-123) märkis, et Läänemere tee x jääb tema kortermaja vastu, ta jõi hommikul enne tööle minekut kohvi, kui märkas baari X juures riidlevaid, tõuklevaid ja kaklevaid inimesi. Süüdistuse loogika selles, et intsident toimus avalikus kohas ja häiris asjassepuutumatuid

54.Samuti on süüdistuses õigesti viidatud tegevustele, mida tuleb kooskõlas KorS § 55 lg 1 sätestatuga avalikus kohas vältida. Süüdistuse loogika käsitleb sündmuse n.ö esimest poolt (BMW pardakaamera salvestis ajavahemikul 07:21:14 - 07:22:41) järgmiselt: I. Gaidalenko, R. Gluhovtšenko ja M. Vasiliev peksid avalikus kohas tahtlikult ja kooskõlastatult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Peksmisega tekitasid süüdistatavad N. V.ile füüsilist valu ja kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud, s.o värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko kaitsjate hinnangul oli N. V.i rünne klientide jaoks ootamatu, jõuline ning süüdistatavad tegutsesid N. V.i pekstes kas hädakaitses (I. Gaidalenko) või kujutasid seda endale ekslikult ette (R. Gluhovtšenko). Süüdistatav M. Vasiliev tunnistas, et lõi N. V.i ühe korra jalaga, kuid kõik tema sooritused olid kantud selleks, et tõrjuda ohtu – sisuliselt väidab ka M. Vasiliev, et ta tegutses hädakaitses. Esmalt märgib kohus, et süüdistus on vastuoluline osas, mis puudutab kakluse n.ö esimeses pooles N. V.ile tekitatud vigastusi. Vaidlus puudub selles, et N. V.il süüdistuses loetletud kehavigastused tekitati ja nende esinemine on ka tõendatud eksperdi arvamusega 14.10.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0060/414 (kd III tlk 137-166, vt eksperdi arvamuse p 1). Kohtule arusaadavalt lähtub süüdistuse loogika kriminaalasjas kogutud tõenditest johtuvalt sellest, et intsidendi maharahunemine oli ajutine ning pärast seda, kui kaamerasse ilmus R. Gluhovtšenko, jätkus N. V.i peksmine (millele lisandusid ka noalöögid) I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko poolt. Viimastele on samas süüks millegipärast arvatud üksnes noalöökide tegemist. Kohus nendib, et N. V.i edasine kehaline väärkohtlemine on talletatud BMW pardakaamerale nii enne seda, kui asjaomased isikud kaadrist välja nihkuvad ja pärast, kui BMW sündmuskoha vahetust lähedusest möödub (eelkõige just R. Gluhovtšenko jalaga antud löögid N. V.i pea piirkondaI). Arvestades seda, et BMW pardakaamera salvestuselt on näha, kuidas süüdistatavate löögid tabavad N. V.i, on selge, et vähemalt teatud osa nendest kehavigastustest, mis olid eksperdi arvates (vt eksperdi arvamuse p 5) tekitatud tömbi vägivallaga (s.o eelduslikult üla- ja alajäsemetega) on tekitatud süüdistatavate poolt, kuid kindlasti ei ole õige lähtuda sellest, et kõik N. V.il tuvastatud löögi- ja kukkumise jäljed on talle tekitatud kakluse n.ö esimeses pooles. Samuti on mõistlik eeldada, et vähemalt osa käelabal tuvastatud vigastused võisid olla tekkinud N. V.i enda poolt tehtud löökidest (vt siinkohal uuesti eksperdi arvamuse p 5, mille kohaselt seostab ekspert neid vigastusi kukkumise või löökidega vastu kõvasid tömpe esemeid ja/või pindu). Fakt on see, et pärast kakluse n.ö esimest poolt N. V.i näol ja kehal väliseid vigastusi (eelkõige verejooksu) ei ole, vigastuste puudumist täheldas ka süüdistatav I. Gaidalenko. Kohus on juba varasemalt käsitlenud seda, miks N. V. baari X juurde läks: ta tahtis süüdistatavate üle pidada omakohut neile kätte makstes. Selline käitumine on õigusvastane. Loogika selles, et süüdistatavad võisid ennast N. V.i ootamatu füüsilise ründe eest kaitsta, on seega õige. Samas leiab kohus, et süüdistatavate hädakaitseõigus ei olnud täielik vaid see oli

mõnevõrra piiratud: arvestades seda, et kõik süüdistatavad märkasid kes varem, kes hiljem N. V.iga baari juurde sõitnud autos istuvat J. V.i, on ilmne, et süüdistatavad pidid Xi juurde ilmunud N. V.i ilmumist seostama nii kannatanu kui varem baaris toimunud intsidendiga – R. Gluhovtšenko eelneva õigusvastase käitumisega J. V.i suhtes. Süüdistatavad pidid aru saama, et naine tegi seda, mida lubas – tuli oma mehega probleemi lahendama. Kohtu hinnangul oli N. V.i rünne I. Gaidalenko vastu kindlasti ootamatu ning sellele tuli reageerida, kuid süüdistatavad pidid kohtu arvates eelnevaid sündmusi arvesse võttes pigem taanduma kui ründele ründega vastama, äärmisel juhul oleks kohtu hinnangul olnud lubatav kaitsetõrje. Hinnates kakluse n.ö esimest poolt tervikuna, tuleb nentida, et midagi sellist nagu räägib süüdistus (s.o süüdistatavad peksid N. V.i valimatult jalgade ja kätega igale poole) baari X juures valdavalt siiski ei toimu. Sündmuse esimeses pooles oli N. V. oma kättemaksuaktsiooni läbi viies võrdlemisi edukas ja jõudude vahekord ei olnud selgelt N. V.i kahjuks. Samuti on N. V. see, kes alustab pidevalt ründeid, mis kasvavad üle vastastikuseks kakluseks, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev ei ründa vaid on valdavalt kaitses. Kohus nendib, et tegemist ei ole vastastikuse kaklusega, kus piirid ründava ja end kaitsvate inimeste vahel hägustuks ja õigus hädakaitsele kaob. N. V. on selgelt aktiivsem pool. BMW pardakaamera videosalvestisega ja isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et esmalt elimineeris N. V. I. Gaidalenko viimast ootamatult rünnates. M. Vasiliev tõukas/paiskas N. V.i maha siis, kui I. Gaidalenko oli N. V.i ründe tõttu maha kukkunud ning astus jalaga süüdistatava kehale. M. Vasilievi tegevus ei ole õigusvastane, sest ta tõrjub N. V.ist lähtuvat ohtu I. Gaidalenkole. Kakluse esimesest poolest on kohtu hinnangul süüdistatavatele karistusõiguslikult ette heidetav üksnes see, mis toimus pärast seda, kui M. Vasiliev oli N. V.i maha paisanud – seejärel lõi R. Gluhovtšenko N. V.i iga kord eelnevalt kehaga hoogu võttes N. V.i korduvalt jalaga pea piirkonda, M. Vasiliev lõi tema suhtes seljaga olnud N. V.i ühe korra jalaga pea piirkonda ning I. Gaidalenko lõi N. V.i käega kõhtu. Vaatamata sellele, et I. Gaidalenko sõnul ta seda hetke ei mäleta ning ta vedas ennast püsti pigem reflektoorselt, on salvestiselt näha jõuline ja sihipärane löök N. V.i kõhtu ajal, mil N. V. tegeleb pigem enda püsti ajamise kui ründamisega või ründele reageerimisega. M. Vasiliev selgitas, et ta lõi N. V.i jalaga - tol hetkel ta nägi, et on oht. Millist ohtu maas lebav ja M. Vasilievi poole seljaga olnud N. V. M. Vasilievile ja/või tema kaassüüdistatavatele sel hetkel kujutas, seda kohus öelda ei oska. Kirjeldatud hetkel kasvas tõrje seega üle grupiviisiliseks ründeks N. V.i vastu, millele kohtu hinnangul õigustust ei ole. Pärast seda, kui N. V. oli M. Vasilievi poolt omakorda maha paisatud, pidanuks süüdistatavad N. V.i kohtu hinnangul koos n.ö maha suruma ja üritama talle verbaalselt olukorda selgitada. See, mida maha paisatud N. V.iga tehti, ei ole kohtu hinnangul kindlasti mitte käsitletav kaitsetõrjena, mida saaks mööndustega käsitleda lubatavana. Maas lebava ja püstitõusmisega hädas oleva N. V.i löömine jalgadega keha- ja peapiirkonda ning käega kõhtu (I. Gaidalenko) on selgelt õigusvastane rünnak ning seda ei saa peita väidetava hädakaitse taha. Eriti just R. Gluhovtšenko puhul on selgelt näha, et jalalöögid N. V.i pihta on nö kogu keha löögid – süüdistatav võtab enne lööke hoogu selleks, et maas lebava N. V.i pihta suunatud löök oleks jõulisem. Märkimist väärib, et just sel hetkel kui maha kukkunud N. V.i hakati lööma, ilmus seltskonna juurde A. M., s.o viimane tajus olukorda N. V.ile ohtlikuna. Samuti hakkas just sellel hetkel karjuma autos viibinud kannatanu J. V. - temagi pidas vajalikuks just sel hetkel sekkuda. Videosalvestiselt (alates 07:21:22) nähtuv tegevus, mis toimub peaasjalikult I. Gaidalenko, M.

Vasilievi ja N. V.i vahel on kohtu hinnangul kõrvalseisja vaatevinklist käsitletav pigem kaitsetõrjena – sisuliselt nii I. Gaidalenko kui M. Vasiliev pigem tõrjusid N. V.i lööke ja vastasid neile, kui ründasid. Aktiivsem pool oli selgelt N. V.. Samuti on videosalvestiselt näha, kuidas I. Gaidalenko ja M. Vasiliev hoiavad N. V.iga distantsi, üritades talle midagi selgitada. Nii näiteks tõukas M. Vasiliev N. V.i pikali alles seejärel, kui I. Gaidalenko oli N. V.i tegevuse tõttu kukkunud, esmase kakluse lõpuosas M. Vasiliev pigem taganes ning lõi N. V.i pärast seda, kui I. Gaidalenko oli teist korda kukkunud ja seejärel, kui N. V. oli I. Gaidalenkot kaks korda peapiirkonda löönud. Seda, et M. Vasiliev pigem tõrjus N. V.i lööke ja üritas viimast peatada, ütles ka I. Gaidalenko. Arvestades BMW pardakaamera salvestiselt nähtuvat on selge, et süüdistatav ei ürita M. Vasilievit õigustada. Lisaks selgitas süüdistatav I. Gaidalenko oma tegevuse kohta seda, et ta tõukas N. V.i paar korda ja võimalik, et ka lõi, kuid tegemist oli enesekaitsega. Arvestades seda, et I. Gaidalenko on aastaid tegelenud võitlusspordiga (s.o poks, vt süüdistatava enda ja tunnistaja A. K.i ütlused) on ilmselt õiged süüdistatava ütlused selle kohta, et ta tarvitas jõudu üksnes määral, mil see oli hädavajalik - kuna N. V. tuli talle kallale, siis ta pidi neid lööke tõrjuma ja ennast kaitsma. Fakt on see, et I. Gaidalenkol (keda N. V. enim ründas) tuvastati kinnipidamisel (kd II tlk 21-36) samuti kehavigastusi: vasaku silma all hematoom, parema käe küünarnukil marrastus ja vasakul põlvel hematoom. Süüdistatav ise märkis, et abikaasa vaatas kodus tema pea üle, see oli üleni muhkudes. Süüdistatavad I. Gaidalenko ja M. Vasiliev ei ületa kohtu hinnangul pärast R. Gluhovtšenko ja A. M.i minema minekut vajalikke hädakaitse piire vaid nad reageerivad adekvaatselt N. V.i korduvatele rünnetele. Siinkohal väärib märkimist, et ka tunnistaja A. A. (kd I tlk 119-123) iseloomustab kakluse nö esimest poolt, mida ta asus uuesti aknast jälgima pärast seda, kui A. M. ja R. Gluhovtšenko olid seltskonna juurest eemaldunud, kui pigem tõuklemist – need kaks poissi (s.o M. Vasiliev ja I. Gaidalenko) tõuklesid selle kolmandaga (s.o N. V.). Tunnistaja ütles, et seal ei olnud nagu kaklemist, nagu ikka mehed omavahel, riidlesid, tõuklesid seal, kaklesid seal nagu ikka mehed omavahel. Tunnistaja ei ole andnud ütlusi selle kohta, et need kaks poissi peksid seda kolmandat. Kohus ei saa siinkohal märkimata jätta, et kannatanu J. V.i tegevus jääb sügavalt arusaamatuks. Kannatanu selgitas, et süüdistatavad olid jätkuvalt agressiivsed ning sel põhjusel üritas ta sekkuda ja jagada kõrvakiile. Kohus märgib, et olukord oli tegelikult rahunemas: I. Gaidalenko ja M. Vasiliev olid mõlemad selgelt huvitatud sellest, et intsident lõppeks ja nad saaks vestelda. Kannatanu J. V. oli kohtu hinnangul ainsaks, kes soovis konflikti mingisugusel talle endale teada oleval põhjusel edasi kruvida. BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et vähemalt ühel hetkel see tal ka õnnestus – vahepeal korraks rahunenud N. V. hakkas I. Gaidalenkot uuesti füüsiliselt ründama. M. Vasilievile süüdistus kakluse esimesele poolele järgnevaid sündmusi ette ei heida. Kohtul ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljuda ning sel põhjusel tõdeb kohus, et M. Vasilievile ette heidetud tegevus: N. V.i ühine ja kooskõlastatud peksmine kaassüüdistatavatega avalikus kohas, kõrvalisi isikuid häirivalt, on tõendatud (s.o üksnes osas, milles kohus leidis, et M. Vasiliev ületas hädakaitse piire – maas lebava N. V.i löömine jalaga). BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et sellel hetkel tegutsesid süüdistatavad grupis – nad kõik lõid maas lebavat ja sel põhjusel hetkeks vastupanuvõimetut N. V.i nii käe kui jalgadega. Kohus leiab, et M. Vasiliev pani teo toime otsese tahtlusega: süüdistatav sai aru ja soovis, et tema löök põhjustaks N. V.ile valu. M. Vasiliev möönis, et tegemist ei olnud tavalise kaklusega ning toimuv oli asjassepuutumatute inimeste jaoks kindlasti häiriv. M. Vasilievi tegevusele on seega süüdistuses antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.

III Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et kakluse n.ö esimeses pooles irdusid ühel hetkel A. M. ja R. Gluhovtšenko ülejäänud seltskonnast (BMW pardakaamera salvestisel kell 07:21:41). Kohtu hinnangul on tõendatud, et ühel hetkel pööras R. Gluhovtšenko oma tähelepanu seltskonna juures olevale A. M.ile, hakkas tema poole minema ning kannatanu taganes. A. M.i ja BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et taganemine oli tingitud sellest, et kannatanu nägi R. Gluhovtšenko käes nuga. Süüdistatav R. Gluhovtšenko A. M.iga seotud episoodist mitte midagi ei mäleta ning sel põhjusel ei ole tema ütlusi võimalik asja lahendamisel kasutada. R. Gluhovtšenko kinnipidamisel Läti Vabariigis leiti ja võeti ära tema asjade seas olnud nuga (tõlge kinnipeetavalt äravõetud esemete loetelust kd II tlk 101, läti keelne nimekiri tlk 100). Süüdistatav kinnitas, et ta küll ei tea, mis sai noast, mille ta tol õhtul (s.o 21.08.2020) välja minnes kaasa võttis, kuid tal oli kaks identset nuga ning see, mis temalt ära võeti on samasugune, mis tal oli taskus. Süüdistatava kinnipidamisel ära võetud nuga vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll kd IV tlk 159-171). Tegemist oli musta värvi liigendnoaga, mille tera tuli mehhaaniliselt käepidemest välja keerata. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, kas süüdistatav rääkis sarnaste nugade kohta tõtt või mitte. Fakt on see, et kannatanu ütluste kohaselt kuulis ta noa avamise klõpsu (s.o noatera avanes automaatselt, pärast nupule vajutamist), kuid vaadeldi nuga, mille tera tuli käsitsi tupest välja keerata. Noatera mehhaanilise välja keeramisega üldjuhul klõpsu sarnane heli ei kaasne. Kannatanu A. M.i ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest need riimuvad täielikult intsidenti akendest pealt näinud ja jälgima asunud tunnistajate ütlustega. Kannatanu A. M.i ütlustega (kd I tlk 130 pöördel-tlk 139) on tõendatud, et R. Gluhovtšenko hakkas talle ühel hetkel lähenema, öeldes sina, taksojuht, kuhu sina siis oma nina vahele topid. Ta ei vastanud R. Gluhovtšenkole midagi, sest tema tähelepanu pälvis R. Gluhovtšenko parem käsi, mis oli peidetud süüdistatava selja taha. Ta oli R. Gluhovtšenkost ca 2m kaugusel, kui kuulis klõpsu, nägi seejärel nuga ja ütles R. Gluhovtšenkole pane nuga ära. Nuga oli metallist, ca 7cm pikkuse teraga, nupust avatav. Ta hakkas taganema, esialgu selg ees, seejärel ta pööras ennast ja kas libises või komistas ning kukkus põlvedele. Süüdistatav sammus tema poole (vt siinkohal ka BMW pardakaamera salvestis ajavahemik 07:21:35-07:21:41). Tal õnnestus püsti tõusta ja ta pani Läänemere tee 34 maja suunas jooksma. R. Gluhovtšenko jooksis talle järele ja lubas, et lõikab ta rihmadeks. Kannatanu selgitas, et tal ei õnnestunud süüdistataval eest ära joosta – ta sai aru, et ühel hetkel lõi R. Gluhovtšenko teda vastu jalgu ja ta kukkus muruplatsile. Mingil hetkel pööras ta ennast selja peale ja üritas ennast kaitsta - süüdistatavat jalgadega tõrjudes, et viimane teda ülevalt noaga ei lööks – juba siis tegi R. Gluhovtšenko tema suunas noaga ründavaid liigutusi. R. Gluhovtšenko astus eemale. Kannatanu sõnul hakkas ta ennast püsti ajama, kuid kuna ta on korpulentne, siis peab ta ennast püsti tõusmisel toetama. Ta tõusis põlve peale ning sel hetkel astus R. Gluhovtšenko tema juurde ning lõi teda ühe korra noaga alakõhu piirkonda, pärast lööki astus süüdistatav kaks sammu tagasi. Löök oli suunaga alt üles. A. M. täpsustas, et ta oli selili Läänemere tee 34 kortermaja viimase trepikoja piirkonnas, seal kus kõrval on Läänemere 36 elamu. Sündmuskoha vahetus läheduses oli plastikust piirdeaed ning mingid liiklusmärgid, sest baari juures oli teeremont. Pärast seda, kui R. Gluhovtšenko oli teda noaga löönud ja eemale astunud, seisis süüdistatav juba selle plastikust piirdeaia taga. Kannatanu ütluste kohaselt sõnas R. Gluhovtsenko peale noaga löömist, et jookse siit minema,

niikaua kuni ma sind ribadeks ei lõika. Ta üritas oma haava kinni pigistada, kuid see ei õnnestunud, sest verd oli väga palju. Ta silmas Läänemere x maja juures äärekivi ning talle meenus, et haava kinni pigistamisel tuleb istuda. Ta istus äärekivi peale. Hetkel, mil ta sinna taganes, karjus mingi naisterahvas Läänemere 36 maja aknast, et kas peab politsei või kiirabi kutsuma ning ta vastas jaatavalt. R. Gluhovtšenko jooksis samal ajal tagasi baari X poole. Kannatanu ütluste kohaselt istus ta äärekivi peal edasi, sealt mööda sõitnud prügiauto seisatas, mehed küsisid mis on juhtunud ja ta palus kiirabi välja kutsuda. Ta palus meestelt ka vett, et endale peale valada – tal oli paha, kuid need vastasid, et noahaava tõttu ei tohi juua. Sündmuskohale saabus esmalt politsei ning politseinikud osutasid talle esmaabi. Haava pärast õmmeldi. Kohtus kuulati ära kannatanu A. M.iga aknast suhelnud naisterahvas - tunnistaja M. K. (kd I tlk 78 pöördel – tlk 79 pöördel). Tunnistaja selgitas, et ta jõi 22.08.2020 hommikul kodus köögis ja jõi kohvi. Ta kuulis baari poolt lärmi, see oli teistsugune kui tavaliselt. Ta jalutas tuppa, vaatas aknast välja ja nägi kuidas kaks meest jooksid – turskem mees ees ja peenem tagapool. Tagumisel mehel olid jalas lühikesed püksid ja midagi käes, oli näha, et ta ründab esimest meest. Mehed tulid kusagilt baari poolt. Sellel ajal oli teeremont ja rohelusalal turskem mees komistas, kukkus. Ta tegi akna lahti ja karjus vene keeles ära puutu teda. Mees üritas ennast püsti ajada ja minema minna, kuid siis tagaajaja torkas teda. Löök oli kusagile kehapiirkonda, allapoole. Torkaja jooksis pärast lööki minema. Kõik käis väga kiiresti ja sündmus oli tema jaoks šokeeriv. Kannatanu tuli tema akna alla, ta kutsus kiirabi ja ütles seda mehele. Samal ajal läks sealt mööda ka prügiauto, selles olnud inimesed rääkisid mehega. Kannatanu vastas talle midagi eesti keeles, et jah või midagi sellist. Mees istus seal – kiirabi tuli hästi kaua. Mees võttis endal särgi seljast ja oligi sellises istuvas asendis päris pikalt. Praktiliselt samal hetkel M. K.ga hakkas aknast sündmust jälgima ka tunnistaja A. A. (kd I tlk 119-tlk 123). Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta jõi 22.08.2020 enne tööle minekut oma Läänemere x vastas asuvas kortermajas kohvi, kui nägi aknast baari X ees tülitsevaid ja kaklevaid inimesi. Kambast eraldus üks inimene sinises T-särgis ja jooksis tema maja, tema trepikoja suunas. Sellele inimesele jooksis järgi teine inimene – heledapäine, slaavi välimusega. Talle ei meenu, mis tagumisel inimesel seljas oli, kuid mehel oli midagi käes, mis läikis – alguses ta mõtles, et see on püstol. Seejärel vaatas ta seda, mis toimus baari juures. Kui ta uuesti pilgu kahe mehe poole pööras, nägi ta, kuidas sinises T-särgis mees seisis juba piirdeaia taga ning teine poiss karjus mehele, et mine siit minema ning jooksis seejärel baari juurde tagasi. Seejärel ta märkas, et sinises särgis mees hoiab käega kõhust kinni ning särgi peal oli juba punane plekk – oli aru saada, et see on veri. Esialgu jälgis ta sündmust läbi klaasi, kuid siis pistis pea aknast välja ja hüüdis, et kutsuge politsei kohale. Samal ajal hakkas ta ka ise häirekeskusesse helistama. Tunnistaja A. A. helistas häirekeskusesse (kõnede tõlge kd III tlk 710) ning teatas, et Läänemere tee x baari juures löödi noaga meest, kuid peaks olema veel üks inimene, kes sai haavata (s.o A. M.). Tunnistaja A. G. (kd I tlk 114-tlk 116 pöördel) nägi A. M.i aknast juba siis, kui kannatanut oli juba noaga löödud. Tunnistaja märkis kohtus, et ta elab Läänemere tn, 22.08.2020 hommikul kuulis ta akende alt müra ja vaatas Läänemere keskuse poole jäävast aknast välja. Ta nägi meest, kes hoidis oma kõhust kinni. Mehel oli seljas T-särk ja jalas teksad. Mees liikus rahulikult nende maja poole, vaatas akende poole ja palus kellegil politsei välja kutsuda. Edasi istus mees äärekivi peale. Kohtus vaadati ka tunnistaja poolt nutitelefoniga tehtud videot (vaatlusprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega kd III tlk 42-53). Video on tehtud xxx kortermaja korterist nr x. Video esimestel kaadritel on näha, et Läänemere tee x kortermaja ees istub äärekivi peal helesinise T-särgiga ja teksapükstega mees (A. M.). Videol on näha kannatanu

poolt kirjeldatud piirdeaed ja liiklusmärgid. Eraldi videol on näha uuesti äärekivil istuvat A. M.i, kannatanu on sellel hetkel (kell 08.32) võtnud seljast T-särgi. Kannatanust paremal pool, asfaldil on näha verekahtlast määrdumist. Kell 08.32 filmitud videolõigul on näha äärekivil istuvat, ilma särgita A. M.i, kelle poole jooksevad patrullpolitseinikud, 08.33 tehtud videoklipil on juba näha A. M.i juures toimetavaid patrullpolitseinikke ja kiirabitöötajaid. Kohtus kuulati 22.08.2020 kell 08.25 häirekeskusesse tehtud kõne (tõlge kd III tlk 24-26) milles Läänemere tee x majas elav naisterahvas teatab Läänemere x baari juures toimunud intsidendist ning ütleb mh, et tema maja neljanda trepikoja juures istub kõnniteel inimene ja hoiab oma kõhust kinni. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd III tlk 55-59) tehtud tähelepanekud ühtivad A. M.i kirjeldusega selle kohta, et Läänemere tee x ja x kortermajade vahel oleva sissesõidutee alguses on paigutatud ajutised liiklus- ja ohutusmärgid, sh valget värvi aed, mille taga R. Gluhovtšenko kannatanu sõnul pärast noaga löömist korraks viibis. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati ka see, et A. M. liikus pärast seda, kui R. Gluhovtšenko oli teda noaga löönud, edasi Läänemere tee x maja suunas - vaatluse hetkel oli asfaldiga kaetud sõidutee keskel näha verekahtlase aine määrdumise, tilkumise jälgi, mille sagedus ja suurus muutus, kui liiguti Läänemere tee x maja poole. Verekahtlastest määrdumistest võeti puuteproove. Läänemere x maja esimese trepikoja poole liikudes oli maas näha verekahtlase aine määrdumist, samuti oli verekahtlaseid määrdumisi sissesõidu teel maas oleval punakat-oranžikat värvi ohutusmärgi osal – määrdumisest võeti puuteproov. Eksperdi arvamusega 14.01.2021 ekspertiisiaktis nr 20EGE1253 (kd IV tlk 172-198) on tõendatud, et sündmuskohal verekahtlastest määrdumistest võetud puuteproovid sisaldasid A. M.i bioloogilist materjali, so tegemist oli kannatanu verega (vt eksperdi arvamuse p 1.3). Kannatanu A. M.i läbivaatusel (isiku läbivaatuse protokoll kd IV tlk 32-34) tuvastati, et A. M.i mõlemad põlved olid kriimustatud, kõhu alumises piirkonnas oli noahaav sügavusega 4cm ja pikkusega 2cm. Kannatanul tuvastatud vigastused ühtivad seega A. M.i ütlustega selle kohta, et ta kukkus ning R. Gluhovtšenko lõi teda noaga. Kannatanult võeti läbivaatusel ära tema riided: teksapüksid, sinine särk (verine), valget värvi sokid ja sinise-halli-valge kirjud tennised. A. M.ilt võetud esemeid vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll kd IV tlk 42-62). Vaatluse käigus tuvastati, et A. M.i sinist värvi T-särgil olid verekahtlased määrdumised nii esi- kui tagaküljel. T-särgi esikülje vasakpoolsel alumisel osal oli 30mm vigastus, mis tähistati numbriga 1 ja fotografeeriti mõõtkavaliselt (fotod 5 ja 6). Verekahtlane määrdumine andis kiirtestimisel positiivse vaste verele. Samuti olid verekahtlase määrdumisega kannatanu teksapüksid, sokid ja tennised – ka nende määrdumiste kiirtestimisel tuvastati, et tegemist võib olla verega. Eksperdi arvamusega 14.01.2021 ekspertiisiaktis nr 20E-GE1253 (kd IV tlk 172-198) on tõendatud, et kannatanu riietelt võetid proovid sisaldasid A. M.i bioloogilist materjali, so tegemist oli kannatanu verega (vt eksperdi arvamuse p 1.3). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise (kd IV tlk 35) kohaselt toimetati A. M. 22.08.2020 kell 08.54 raviasutusse Läänemere x juurest Tallinnast. Kannatanul oli kõhuseina lahtine haav, põlve põrutus ja pindmine vigastus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardi (kd IV tlk 36-37) saabus A. M. kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda 22.08.2020 kell 09.00. Patsiendil tuvastati kõhuseina lahtine haav (3-4 cm) ja põlvekontusioon ehk põrutus. Haav tuimestati ja seda õmmeldi. Eksperdi arvamusega 21.09.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0223 (kd IV tlk 38-41) on tõendatud, et A. M.il tuvastati 22.08.2020 kõhuõõnde mitteulatuv torkelõikehaav keskkõhul ja nahamarrastused põlvedel. Nimetatud tervisekahjustused ei olnud kannatanule eluohtlikud (eksperdi arvamuse p-d 1 ja 2). Torke-lõikehaav võis kannatanule olla

tekitatud noaga ja nahamarrastused põlvedel löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda – maapinda (eksperdi arvamuse p 5-6). Löögi suunda ei olnud eksperdil võimalik kindlaks teha – tegemist oli pindmise haavaga ning haavakanali kulgu meditsiinidokumentides ei kirjeldatud (eksperdi arvamuse p 7-8). Kohtu hinnangul on R. Gluhovtšenkole esitatud süüdistus episoodis, mis puudutab kannatanu A. M.i noaga löömist tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi – kriminaalasjas on tõendatud, et R. Gluhovtšenko lõi eelnevalt, baaris X J. V.i käega näkku ning järelikult oli tema tegevus korduv KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Kohus nendib, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi vaatamata sellele, et R. Gluhovtšenko kasutas kannatanu ründamisel nuga. Esiteks on kriminaalasjas tõendatud, et nuga, mida süüdistatav kasutas, oli võrdlemisi pika teraga (vt siinkohal kannatanu hinnang noatera pikkuse kohta, kuid mis kõige olulisem – BMW pardakaamera salvestis hetkel, kui seal on selgelt näha süüdistatava käes olevat terariista – alates kella 07:21:39), kuid kannatanule tekitatud noahaav ei ulatunud eksperdi hinnangul tema kõhuõõnde. Teiseks oli A. M.i T-särgil olev rebend (noalöögi koht) oli 3cm pikkune. Arvestades BMW pardakaameralt nähtuvat nuga, tuleb asuda seisukohale, et selle tera on pigem kitsamapoolne. Löök libises pigem pikusesse ja see torge ei olnud jõuline, nii kannatanu kui tunnistajate sõnul oli torge kiire. Kolmandaks on tõendatud, et A. M. oli sel hetkel süüdistatava jaoks teisejärguline: R. Gluhovtšenko eesmärgiks oli A. M.ile koht kätte näidata ning seejärel kiiresti baari X juurde naasta (vt kannatanu ja tunnistajate ütlused selle kohta, et tema ees jooksnud meest noaga löönud mees jooksis ruttu pärast lööki tagasi baari suunas). Kohus ei nõustu R. Gluhovtšenko kaitsjaga selles, et süüdistatav tegutses A. M.i rünnates ekslikult enda arvates hädakaitseseisundis. Kaitsja viitas nii varasematele sündmustele (N. V.i ootamatu rünnak), kui ka sellele, et videosalvestisel näha, et A. M. hoiab käsi selja taga – see võib kõrvalise isiku jaoks tähendada, et tal on käes nuga ning ta plaanib seda hakata kasutama. BMW pardakaamera videosalvestisega on tõendatud, et A. M. sekkus aktiivselt intsidenti kahel korral: 1) kannatanu tormas seltskonna juurde siis, kui süüdistatavad maas lebavat N. V.i peksid ja ütles M. Vasilievile, et viimane ei sekkuks, 2) kannatanu hoidis kinni R. Gluhovtšenkot rünnanud J. V.i. Kohus märgib, et need tegevused (eriti just viimati mainitud tegevus) pidid süüdistatavale andma esmalt teatava signaali, et taksojuhil ei ole soovi ülejäänud seltskonnaga aktiivselt ühineda. Teiseks ei saanud R. Gluhovtšenkole jääda märkamatuks see, et kannatanu asus kohe taanduma, kui märkas tema käes olevat nuga. Lisaks keeras A. M. väga kiiresti süüdistatavale selja, et tal oleks parem põgeneda ning hiljemalt siis pidi R. Gluhovtšenko veenduma, et mittemingisugust terariista või tulirelva A. M.il ei ole. Süüdistatav ei piirdunud noa näitamisega ja palvega eemal püsida (mis jääks adekvaatse käitumise raamidesse) vaid asus põgenevat A. M.i taga ajama lubades teda lõikuda. Oma lubaduse süüdistatav ka realiseeris. Kohus ei näe tuvastatud situatsioonis midagi, mis paneks R. Gluhovtšenko eelduslikult siiralt uskuma seda, et ta tegutseb hädakaitseseisundis. Tema eest meeleheitlikult põgeneva kannatanu taga ajamine kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatud viisil, noaga ründamine ja viimaks torkamine on see, mida R. Gluhovtšenko hetkel soovis, süüdistatav ei olnud kaitses vaid ründas aktiivselt. Mittemingisugust ohtu A. M.ist sündmuskohal ei lähtunud ning sellest pidi süüdistatav juba varem aru saama. Kohtu hinnangul pani R. Gluhovtšenko A. M.i suhtes õigusvastase teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes: süüdistatav nägi seltskonna juurde tulnud taksojuhti, sooviski kannatanut seejärel füüsiliselt rünnata ning ründeks kasutada kaasas olnud nuga.

IV Kriminaalasjas on BMW pardakaamera salvestisega tõendatud, et pärast A. M.i noaga löömist naasis R. Gluhovtšenko baari X juures oleva seltskonna juurde. Kohus nendib, et järgnevad sündmused on pardakaamera videosalvestisele talletatud üksnes osaliselt: rüseluse käigus liiguti kaadrist välja. Selle kohta, mis toimus seni, kuni süüdistatavad ja N. V. uuesti kaadrisse ilmuvad, on andnud ütlusi kannatanu J. V., süüdistatavad M. Vasiliev ja I. Gaidalenko ning tunnistajad A. K., A. J., S. K., M. K., A. K., A. G. ja A. A.. Sündmuste rekonstrueerimine on äärmiselt keeruline – just selle episoodi puhul taotleti kohtus korduvalt erinevate isikute varasemate ütluste avaldamist nii vastuolude kui mittemäletamise tõttu. Kohtu hinnangul on süüdistatava I. Gaidalenko ütlused (kd I tlk 164 pöördel – tlk 170, tlk 172 pöördel – 183) usaldusväärsed osaliselt, praktiliselt olematus ulatuses – I. Gaidalenko ütlused klapivad üksnes sellega, mis on näha BMW pardakaamera salvestisel. Samuti on ta tõtt rääkinud selle kohta, et nad lahkusid sündmuskohalt koos R. Gluhovtšenkoga ning läksid tunnistaja V. L. juurde – ka see on salvestatud ümbruses olevate korterelamute turvakaameratele. Muus ja olulises osas on süüdistatav lihtsustatult kohtueelses menetluses rääkinud N. V.i löömisest ja tema puudutamisest, kuid kohtus distantseeris I. Gaidalenko ennast kõikidest eelnimetatud käitumisaktidest väites, et ei ole N. V.i kakluse n.ö teises pooles sõrmeotsagagi puudutanud. Seda vastuolu süüdistatav kohtu jaoks adekvaatselt ei põhjendanud. I. Gaidalenko selgitas, et sündmuskohal oli tal ilmselt peapõrutus, pärast intsidenti oli ta šokis ning ülekuulamisel oli kõik sassis. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et süüdistatav kõrvaldas pärast sündmust kõik võimalikule kuriteole viitavad jäljed: pesi käsi, viskas ära oma riided (mille vaatlusel ja analüüsimisel oleks ekspertiiside käigus menetleja võinud leida N. V.i verd) ja läks pakku. Ajaline vahe sündmuse ja süüdistatava kinnipidamise vahel on siiski mitu päeva (sündmus 22.08.2020 hommikul ja kinni peeti I. Gaidalenko 31.08.2020 – kd II tlk 21-36) ja see on piisav, et inimene rahuneks. Need kohtueelses menetluses antud ülused, mis kohtus avaldati, võimaldavad teha järelduse, et varasemalt andis süüdistatav võrdlemisi detailseid ütlusi ja see ei ole iseloomulik olukorras kus inimesel on šokiseisund. Lisaks õõnestab I. Gaidalenko ütluste usaldusväärsust teinegi asjaolu: süüdistatav andis esmas- ja teisesküsitluses erinevate asjaolude kohta erinevaid ütlusi. Nii näiteks vastas I. Gaidalenko oma kaitsjale, et „ta ajas ennast sirgeks ja isegi ei tundnud, et N. V. toetab käega tema peale [...] ta ei näinud N. V.i kehal verd. Ta nägi, et käsi oli võib-olla natuke verine, ta ei mäleta“. Vastuseks pokurörile ütles I. Gaidalenko, et „kui ta N. V.i poole kummardus, siis kusagilt tuli veri. Võimalik, et ta eelmisel istungil rääkis, et ta verd ei näinud“ Selle kohta, kuidas ta sai teada A. M.i pussitamisest, on I. Gaidalenko näiteks esitanud kolm erinevat versiooni: Kaitsjale: „ta küsis, R. Gluhovtšenkolt, mis juhtus. R. Gluhovtšenko vastas, et ei mäleta ja ei saa millestki aru. Ta nägi, et üle tee istub inimene, hoiab küljest kinni ja ta pani otsad kokku, et inimene istub, hoiab kõhust kinni ja verised käed ja nuga verine. Umbes nii sai ta aru“. Prokurörile: ta küsis tee peal ja R. Gluhovtšenko vastas, et täitsa võimalik, et ta pussitas vist taksojuhti“. Kohtueelses menetluses: „teel Vadimi juurde ütles Roman, et ta pussitas kahte“. Süüdistatav ise selgitas, et siis kui oli ülekuulamine, siis ta rääkis nii nagu teadis, hiljem meenus, et tema arvates sai ta sellest teada korteris, kui M. Vasiliev talle ütles, et R.

Gluhovtšenko pussitas kahte inimest. Kohus ei mõista, kuidas saab inimene ühel hetkel rääkida seda, mida teab (on tajunud ja mäletab) ja järgmisel hetkel meenub talle kardinaalselt vastupidine. Kohtu hinnangul illustreerib kõik eelnev (lisaks veel lahknevused pisidetailides, mida kohus siinkohal välja tooma ei hakka) seda, et I. Gaidalenko ütlused ei ole olnud järjepidevad ja need ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava ütlusi on võimalik kasutada üksnes osas, mis need riimuvad BMW pardakaamera salvestisega. Kohus nõustub prokuröriga selles, et sarnaselt I. Gaidalenkoga on M. Vasilievi ütlused (kd I tlk 154 pöördel – 164) samuti usaldusväärsed üksnes osaliselt. Süüdistatava puhul on sama probleem, mis I. Gaidalenkogagi – ütlustes on vastuolud ja M. Vasiliev neid adekvaatselt ei selgita. M. Vasiliev rääkis kohtueelses menetluses näiteks sellest, et ta üritas N. V.ist lahutada mõlemat kaassüüdistatavat, see ei õnnestunud ning seejärel hakkasid I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko käte ja jalgadega N. V.i peksma. V. L.le rääkis M. Vasiliev oma sõnul korteris sama. Kohtus M. Vasiliev midagi sellist ei öelnud. Kohtus rääkis M. Vasiliev, et ta proovis N. V.ist eemal hoida üksnes R. Gluhovtšenkot ning hämas selle ümber, mida ta V. L.le rääkis või ei rääkinud. M. Vasiliev viitas samuti asjaolule, et sündmused läksid peas sassi ja ta oli ülekuulamisel šokis ning magamata. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud kui inimene esmasel ülekuulamisel pabistab, räägib üksnes sündmuste üldisest käigust ja põhilistest pöördepunktidest ning hilisematel ülekuulamistel mingisuguseid detaile täiendab või täpsustab – pisiasjad ei pruugigi kohe meenuda. M. Vasilievi puhul on taandumine varasemalt räägitust olulistes momentides ulatuslik ja see ei ole kohtu hinnangul selgitatav mitte šokiseisundiga kohtueelses menetluses läbi viidud ülekuulamisel vaid sellega, et M. Vasiliev on asunud aktiivselt toetama I. Gaidalenko positsiooni, mille järgi I. Gaidalenko kakluse teises osas N. V.i suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud. M. Vasiliev ei eitanud seda, et ta on I. Gaidalenkoga suhelnud ajal, mil viimane oli kinni peetud. Kohus märgib, et see kuidas süüdistatavad said omavahel suhelda, on omaette küsimus mis tuleks prokuratuuril esitada kinnipidamisasutusele: I. Gaidalenko suhtes suhtluspiiranguid tema kaasüüdistatavatega kohus ei tühistanud (kd I tlk 39-42). M. Vasilievi osas esitas R. Gluhovtšenko kaitsja samuti tõendi selle kohta, et tema klient ja M. Vasiliev suhtlesid pärast baari X juures toimunud sündmust (kd I tlk ). M. Vasiliev seda fakti kohtus kategooriliselt eitas. Ka see näitab asjaolu, et süüdistatava ütluste tõeväärsus on enam kui kaheldav. Kohus leiab, et tunnistaja A. K. (kd I tlk 126 pöördel – 130 pöördel) on andnud kohtus valeütlusi. Tunnistaja märkis, et ta korjas maast asju ja sel põhjusel üksnes kuulis, kuidas kaklus jälle algas. Tõsi – alguses on BMW pardakaamera salvestiselt näha, et see on tõepoolest nii nagu tunnistaja räägib – A. K. on esmalt pigem keskendunud asfaldilt esemete noppimisele, kui sellele, mis toimub tema kõrval. Järgnevalt on aga salvestiselt näha, kuidas A. K. jälgib mõnda aega seda, mis toimub BMW pardakaamera vaatevinklist väljapool ning ta liigub alles teatud hetke möödudes baari. Tunnistaja ei öelnud kohtus seda, et ta ei mäleta (näiteks tarvitatud alkoholi või magamata öö tõttu), mis toimus. Tunnistaja ütles selgelt, et ta korjas maast asju ning sestap ei pannud midagi tähele. A. K.i ütlused on videosalvestisega selgelt vastuolus. Kannatanu J. V.i ütlused, mis prokuröri jaoks olid selgelt usaldusväärsed, on kohtu hinnangul problemaatilised. Selge on see, et J. V. oli purjus ning kohus on juba varasemalt tuvastanud, et tema mälupilt erineb juba kakluse teisele poolele eelnenud tegelikult tuvastatud sündmustest. Fakt on see, et kannatanu J. V. tõi alles kohtus välja väga olulise asjaolu – selle, et ta nägi R. Gluhovtšenko käes nuga. Kannatanu tunnistas, et varem ta sellest ei rääkinud, sest oli šokiseisundis. Erinevalt süüdistatavatest tuleb J. V.i šokiseisundit siiralt jaatada: kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu vajas juba sündmuskohal rahusteid (vt J. V.i epikriis, kiirabiarsti poolt manustatud ravimid, mh diazepam mis on rahusti, kd IV tlk 13-17) ja talle kutsuti pärast

abikaasa surmateadet uuesti kiirabi. Vaidlus puudub selles, et J. V. nägi oma abikaasat vereloigus, pussitatuna. See vaatepilt oli J. V.i jaoks kahtlusteta šokeeriv. Samas on nuga, selle nägemine süüdistatava käes ja noalöögi sooritamine abikaasa suunas kohtu hinnangul sedavõrd oluline detail, mis peaks kannatanule meenuma olenemata sellest kas ta on šokiseisundis või mitte. Samuti on J. V. öelnud seda, et R. Gluhovtšenko tegi kohe nende juurde jõudes N. V.i suunas noalöögi. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid räägivad kohtu hinnangul vastupidist – kohe see ei toimunud. Kannatanu J. V.i puhul tuleb arvestada seda, mida eelnevaltki – ilmselt tarvitatud alkoholi tõttu esinevad tema mälupildis teatavad lüngad, kuid sündmuste üldist käiku kannatanu siiski mäletab. Seda, millist osa J. V.i ütlustes saab arvestada ja mida mitte, hindab kohus tõendite analüüsi käigus. Kannatanu ei valetanud, ta lihtsalt ei mäleta teatud momente. Tunnistajate, sündmust eemalt osaliselt jälginud A. J.i, S. K.i, M. K., A. K., A. G. ja A. A.i ütlustele annab kohus hinnangu tõendite analüüsimisel nende kogumis. Kakluse nn teine osa algab BMW pardakaamera kohaselt kell 07:22:41 - just sellel kellaajal ilmub paremal kaadrisse peanupp. Kell 07.21:42 on näha, et tegemist on R. Gluhovtšenkoga, kes jookseb omavahel vestlevate M. Vasilievi, N. V.i, J. V.i ja I. Gaidalenko poole. Tunnistaja A. K. korjab maast esemeid. R. Gluhovtšenko vasak käsi liigub vabalt, parem on sirgelt külje peal ja kuigi ei ole võimalik näha, kas süüdistataval on nuga käes või mitte, on kohus seisukohal, et R. Gluhovtšenkol oli nuga käes ja valmis, mitte taskus. Süüdistatava kehahoiak viitab sellele, et tal on midagi peos, mida ta kramplikult hoiab – kui inimene jookseb ja on loomulikus liikumises, siis liiguvad nii joostes kui kiirkõnni käigus reeglina automaatselt kaasa mõlemad käed. Sõiduauto BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et kell 07:22:46 on R. Gluhovtšenko seltskonna juures, ta liigub M. Vasilevi ja I. Gaidalenko vahelt läbi ning teeb 07:22:47 kohe parema käega liigutuse N. V.i pea suunas. Pardakaamera videolt nähtu riimub süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlustega selle kohta, et R. Gluhovtšenko ilmumine oli ootamatu ning nad ei osanud arvata seda, et R. Gluhovtšenko N. V.i ründab. Kannatanu J. V. (kd I tlk 88 pöördel – 99 pöördel) selgitas, et M. Vasiliev ja abikaasa surusid kätt, nad seisid juba baari väljapääsu, oma auto juures ning rääkisid, kui kusagilt – ta ei tea, kust – ilmus välja R. Gluhovtšenko. Süüdistatav lihtsalt hüppas kusagilt välja ja lõi noaga N. V.i kõhu piirkonda. Kohus nendib, et J. V.i ütlus selle asjaolu kohta ei ole õige ja ei riimu pardakaamera salvestisega. Süüdistatav M. Vasiliev märkis, et ta nägi R. Gluhovtšenko kätt terves ulatuses ja R. Gluhovtšenko lõi N. V.i kas rusikaga või käega pea piirkonda. BMW pardakaamera salvestisel on näha R. Gluhovtšenko käsi, mis sirutub N. V.i peapiirkonna poole ning kohus nõustub M. Vasilieviga – nuga seal näha ei ole. Samuti on mõistlik eeldada, et noaga löömise korral oleks N. V.il tuvastatud noahaav ka näol, kuid seda sealt ei leitud (vt isiku läbivaatuse protokoll, laiba läbivaatuse protokoll ja ekspertiisiakt, kd III tlk 116-166). Kohus ei tähelda, et N. V.i näol oleks pardakaamera videos näha verejooksu, mis oleks noaga löömise korral ilmselt väga kiiresti tekkinud. Järelikult on tõendatud see, et R. Gluhovtšenko kohe nuga ei kasutanud ning seega ei olnud vähemalt sellel hetkel I. Gaidalenko teadlik, et kaasüüdistataval on kaasas nuga, mida R. Gluhovtšenko kavatseb ründes N. V.i vastu kasutada. Kohtu hinnangul ei ole õige R. Gluhovtšenko kaitsja seisukoht selles, et tema klient arvas ekslikult, et tõrjub N. V.i õigusvastast rünnet. Mittemingisugust kaklust ajal, mil R. Gluhovtšenko seltskonna juurde ilmus, seal enam ei toimunud. Inimesed seisid ja ajasid juttu, A. K. korjas maast rahulikult esemeid – just selline oli pilt, mis avanes sündmuskohale naasnud R. Gluhovtšenkole. Kohus märgib, et BMW pardakaamera salvestisel on näha, et esmalt

süüdistatav jookseb, kuid seejärel aeglustab ja läheb üle kiirkõnnile. Vaatamata sellele, et süüdistataval ei olnud peas prille, on kohtu hinnangul mõistlik eeldada, et seda mida tema vaateväljas olevad inimfiguurid teevad – kas kaklevad, rüselevad või hoopis räägivad – pidi süüdistatav märkama ka prillideta. R. Gluhovtšenko ründas N. V.i keset keskustelu, viimasega ei kaasnenud mittemingisugust kätega vehkimist üksteise suunas ning isegi juhul, kui R. Gluhovtšenko endale ekslikult midagi ette kujutas, oli tal piisavalt aega ja võimalust veenduda, et midagi sellist, mida ta arvas – N. V. on vahepeal edukalt oma rünnet jätkanud – koha peal tegelikult ei toimu. R. Gluhovtšenko ründas N. V.i ja see rünne oli õigusvastane. Süüdistatav M. Vasiliev ja kannatanu J. V. nentisid riimuvalt, et pärast R. Gluhovtšenko ilmumist hakkas vahepeal maha rahunenud rüselus uuesti pihta. Kohtu hinnangul üritasid süüdistatavad M. Vasiliev ja I. Gaidalenko mõlemad esmalt tõrjuda ja kaklust lahutada. Arvestades J. V.i käitumist kakluse esimeses pooles ja seejärel, kui see oli maha rahunemas, on selge, et kannatanugi panus võis olla kirjeldatud faasis pigem aktiivne kui passiivne. Järgnevalt ongi BMW pardakaamera salvestiselt näha, kuidas inimesed reageerivad R. Gluhovtšenko käitumisele: N. V., M. Vasiliev ja I. Gaidalenko tõstavad samuti käed. J. V. läheb ka vahele. I. Gaidalenko on R. Gluhovtšenko taga. A. K. seisab püsti. Kell 07:22:48 teeb N. V. rusikas käega löögiliigutuse R. Gluhovtšenko suunas. R. Gluhovtšenko on otse N. V.i ees, M. Vasiliev ja I. Gaidalenko on väljasirutatud kätega. Tunnistaja A. K. seisab ja vaatab. Kell 07:22:49 on N. V., J. V. ja R. Gluhovtšenko liikunud pardakaamera kaadrist välja, seal on veel I. Gaidalenko ja M. Vasiliev, süüdistatavate käed on välja sirutatud. Tunnistaja A. K. seisab ja vaatab. Kell 07:22:50 on pardakaamera vaateväljas näha J. V.i ja I. Gaidalenkot, mõlema käed on välja sirutatud. Tunnistaja A. K. seisab ja vaatab, liikudes veidi seltskonnale lähemale. Kell 07:22:51 on kaadris üksnes tunnistaja A. K., kes on keeranud ennast ilmselt näoga seltskonna poole. Kell 07:22:52 hakkab tunnistaja A. K. eemalduma baari ukse poole. Kohtu jaoks on kõige keerulisem tuvastada, mis toimus ajavahemikul 07:22:51-07:23:58, so hetkest mil seltskond BMW pardakaamera vaateväljast ära nihkus kuni hetkeni, mil J. V. BMW-ga sündmuskohast möödus – vaidlus puudub selles ja on tõendatud, et siis oli N. V.i juba pussitatud, tema juures on videos selgelt näha vereloiku. Sõiduauto BMW pardakaamera videolt on järgnevalt kuulda üksnes helikatkeid: -

kuid sellel hetkel oli müra ja karjed eriti kõvad. Ta pidi voodist tõusma selleks, et minna vaatama, mis toimub. Karjete järgi oli aru saada, et mehed karjuvad ja toimub kaklus. Viimast järeldas ta sellest, et oli kuulda lööke, neid võis olla umbes viis. Seal oli ikkagi rüselus. Kõik toimus väga kiiresti. Ainuke, mida ta kuulis, oli viis kiiret lööki. Lisaks oli kuulda naisterahva karjumist. Ainuke fraas, mida ta mäletab, oli öeldud kõrgendatud toonil, meesterahva poolt, see oli koos roppustega säh sulle. Võimalik, et need sõnad kõlasid koos löökidega, juba kakluse lõpuosas. Aknast vaatas ta välja sel hetkel, kui ta seda lauset kuulis – see kõik oli nii vali, need löögid ja ta läks vaatama, mis toimub. Ta nägi aknast, kuidas naisterahvas istub BMW rooli. Kriminaalasjas on seega tõendatud, et tunnistaja A. K. hakkas sündmust nägema alates kella 07:23:23, mil J. V. avas BMW ukse. Tunnistaja ütlused kinnitavad sama, mis kostub BMW pardakaamera salvestiselt: Läänemere tee x parklas, hoone seina juures käis kaklus, mille käigus löödi. Märkimist väärib, et helid olid sellel hommikul sedavõrd tugevad, et piirkonna eripäraga harjunud tunnistaja ärkas nende peale üles. Samuti viitas tunnistaja naisterahva karjumisele. BMW pardakaameralt kostuv J. V.i kiljatus on kohtu hinnangul siiras ehmatus – kannatanu ei ropenda, ega hõigu vaid kiljatus lausa rebestab õhku. Järelikult pidi kannatanu sellel hetkel tajuma või nägema midagi, mis ta verest välja lõi. Kohtu veendumust selles kinnitab J. V.i edasine käitumine, mis on võrreldes varasemaga (bravuurikas ja kaklusesse pidevalt omapoolset panust andev, abikaasa ette trügiv) totaalne kannapööre: J. V. jookseb autosse ja istub sinna sisse, jättes N. V.i teistega üksinda. J. V. ise selgitas, et ühel hetkel ta sai aru, et ei saa nendega enam hakkama. N. V. ei suutnud enam vastupanu osutada, mehe käed olid rüpes ja ta hakkas kaaluma, mida edasi teha. J. V. märkis, et verd ta sellel hetkel ei näinud ning just see andis talle aluse arvata, et olukorda on võimalik veel päästa. Kannatanu sõnad ja käitumine tõendavad seda, et järelikult pidi juhtuma midagi, mis pani teda otsima muid lahendusi, tõhusamaid abinõusid. Arvestades J. V.i kiljatust, ütlusi selle kohta, et abikaasa ei osutanud enam vastupanu ning kannatanu autosse jooksmist, on kohus veendunud, et juba hetkeks mil kannatanu autoukse avas, oli R. Gluhovtšenko N. V.i pihta jaganud noahoope. J. V.i mälupilt selle kohta, et ta verd sel hetkel veel ei näinud, võib olla õige: vaatamata sellele, et sõiduauto BMW juhipoolselt ukselingilt leiti verekahtlast määrdumist (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 55-59) ja sellest kohalt võetud puuteproov kinnitas, et tegemist oli N. V.i verega (vt DNA-ekspertiisi akt kd IV tlk 172-198, eksperdi arvamuse p 1.1) on kriminaalasjas tõendatud, et sõiduauto BMW esiuksega oli lisaks kannatanule (kelle käed võisid enne auto juurde tulemist olla juba abikaasa verega koos) puutumuses ka tunnistaja A. J.. Viimane selgitas (kd I tlk 71 pöördel – tlk 75 pöördel), et katsus N. V.i pulssi, kutsus kiirabi, läks siis BMW juurde ja lülitas auto mootori välja. A. J.i käed võisid ukse avamise hetkel olla N. V.i verega määrdunud. Märkimist väärib, et sõiduauto BMW keskkonsoolis on samuti verekahtlane määrdumine (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olev fototabel), kuid sellest määrdumisest ei ole puuteproove võetud. N. V.i bioloogilise materjali esinemine annaks alust arvata, et käed pühkis puhtaks J. V. – A. J. suure tõenäosusega pesnuks oma käed puhtaks baaris, ta ei oleks nühkinud neid võõra sõiduki heleda nahksisu vastu. Seega on tõendatud, et J. V. võis küll tajuda ohtu (ja isegi märgata nuga, kuigi ta ilmselgelt seda ei mäleta), kuid verd kannatanu sel hetkel veel ei näinud. Tõenäoliselt raskendas vere nägemist N. V.il seljas olnud bordoovärvi dressipluus. Eeltoodud faktid on olulised I. Gaidalenko teopanuse kindlaks tegemisel. Oma kodu aknast jälgisid sündmusi tunnistajad A. G. (kd I tlk 114-116 pöördel) ja A. A. (kd I tlk 119-123). Mõlema tunnistaja ütlustega on tõendatud, et nad elavad sündmuskoha vahetus läheduses, 7-ndal korrusel. Tunnistaja A. A. selgitas, et maja, milles ta elab, on otse

sündmuspaiga vastas, tunnistaja A. G. poolt tehtud videoklippidest on näha, et tunnistaja kodu asub sündmuskoha suhtes veidi diagonaalis (vt kd III tlk 42-53). I. Gaidalenko kaitsja juhtis põhjendatult kohtu tähelepanu sellele, et vaidlusaluses piirkonnas on kõrghaljastus (vt uuesti tunnistaja A. G. videod, osaliselt ka sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod). Tunnistaja A. G. väitis kohtus küll, et ta ei kasutanud videote tegemisel zoom-funktsiooni, kuid ometi on ta seda teinud. Klippidel, mis kujutavad baari X esist, on näha, kuidas algselt nn normaal- ja eelduslikult inimese vaatekaugusel toimuvat kunstlikult suurendatakse. Läänemere tee 30 esisest tehtud videod seega annavad ettekujutluse sellest, kui kaugelt tunnistajad sündmusi jälgisid. Tunnistaja A. G. puhul tuleb samas arvestada seda, et tema vaatevinkel jäi veidi rohkem diagonaali ning seega teataval määral enam eemale. Tunnistaja A. G. puhul tekkis tarvidus avaldada esmalt mälu värskendamiseks ja seejärel vastuolu tõttu tema varasemad, kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtus väitis tunnistaja, et ta oli 22.08.2020 hommikul kodus, Läänemere tn. Ta kuulis akende all müra ja vaatas välja. Aknad on Läänemere keskuse poole. Müra oli võib-olla veidi valjem, kui tavaline nädalavahetuse müra – seal on baari pärast kogu aeg mingisugune müra. Ta märkas Läänemere keskuse poolt tulemas meest, kes liikus tema maja suunas ja hoidis kõhust kinni (A. M.). Kui ta pilgu uuesti Läänemere keskuse suunas pööras nägi ta, et seal toimub kaklus. Ta nägi seal kolme inimest – ühel oli punast värvi üleriie ja lühikesed püksid (kannatanu N. V.), teisel oli tumedat värvi T-särk ja lühikesed püksid (süüdistatav R. Gluhovtšenko) ning kolmas oli üleni mustas. Ta nägi, et kaks paiskusid maha – noormees punases ja noormees T-särgis, siis tõusis T-särgiga noormees püsti, see sama kes tegi lööke – vahemaa oli liiga suur ja ta ei saa öelda, kas mees tegi löögid käte või jalgadega. Löökide ajal oli mees punases kas poollamavas või lamavas asendis. Kolmas mees, üleni mustas nagu seisis kogu aeg. Olukord kestis 3-4 sekundit, kõik toimus väga kiiresti, oli väga kiire. Löömine oli samas, kus punase kampsuniga mees pärast lebas. Pärast mälu värskendamist jäi tunnistaja räägitu juurde ning märkis, et ta ei näinud, mida tegi mees mustas – akende ees on puud. Kui mehed tema vaatesse jõudsid, siis need kaks meest kukkusid, mees mustas oli veidi eemal ja seisis. Kui kaks meest kukkusid, siis see T-särgis mees tõusis püsti, lõi ja siis nägi ta otse nende suunas liikuvat autot. Kohtueelses menetluses ütles tunnistaja, et kaks meest tirisid ja lõid kolmanda (mehe punases) pikali. Tunnistaja selgitas, et arvatavasti mäletas ta kohtueelses menetluses paremini, kui ta neid ütlusi andis, siis nägi see kõik nii välja, aga kinnitada ta ei saa – möödus aeg ja ta ei mäleta enam nii hästi, samuti ei näinud ta ka nii hästi. Kes kellest kinni hoidis, seda ta enam nii täpselt öelda ei saa. Vastuseks kohtule täpsustas tunnistaja, et ta nägi aknast kolme meest, aga rüseluses osalesid siiski ainult kaks. Kohtu hinnangul ei ole A. G. ütlusi selle tuvastamisel, mida sündmuskohal keegi täpselt tegi, võimalik kasutada: varem on tunnistaja rääkinud üht, kuid kohtus teist juttu ning vastuolu väga olulises detailis – mitu meest siis ikkagi rüseluses osales - ei ole võimalik kõrvaldada. Tunnistaja küll möönis, et ta arvatavasti mäletas kohtueelses menetluses paremini, kuid oli samas hiljem jälle kindel, et rüseluses osales ainult kaks inimest. Arvestades seda, et BMW pardakaamera videol on näha lisaks I. Gaidalenkole veel üks tumedates riietes mees, (isik on M. Vasilievi kõrval, vt BMW pardakaamera salvestuse ekraanitõmmise suurendused nt 07:23:46 ja 07:23:50 ning isik selgemalt kaadris alates 07:23:54) kes tõepoolest mitte midagi peale vaatamise ei tee, ei saa kohus otsesõnu öelda, et tunnistaja valetas – võib-olla ta nägi ja

talle meenus kohtus see inimene. Lisaks seisneb käesoleva kriminaalasja probleem (millele selgesõnaliselt oma ütlustes viitas ka tunnistaja S. K.) asjaolus, et sündmusi on väga palju (sotsiaal) meedias kajastatud. Isikulised tõendiallikad viitasid sellele, et rohkelt ringles pilte ja videosid. Kirjeldatud olukorras ei saa välistada, et midagi eemalt jälginud ning täpselt kõiki detaile mitte näinud inimene kannab tahtmatult välisest allikast laekunud infokillud oma teadmistekontole ja esitleb neid hiljem faktidena menetlejale. Tunnistaja A. G. viitas ka oma korteri kaugusele sündmuskohast (mis tõepoolest võis olla selline nagu tunnistaja määratles – umbes 80 meetrit) ja vaadet takistanud lehtpuudele. Kohus nõustub, et need tegurid ja lisaks soov filmida (võimalik, et ka telefoni otsimine ja selle kaamerafunktsiooni seadistamine) raskendasid ja segasid tunnistajal sündmuse jälgimist. Tunnistaja A. Gigorenkost märksa enesekindlam oli tunnistaja A. A.. I. Gaidalenko kaitsja taotles kohtult tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist, kuid kohus märgib siinkohal, et kaitsja taotlus oli vastuolus juba väga ammu välja kujunenud ja kehtiva kohtupraktikaga. Juba ütluste avaldaminegi ei tohi kujuneda varasemate ütluste täies mahus ettelugemiseks, rääkimata varasemate ütluste tervikuna vastu võtmisest selleks, et kohus saaks kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlusi nõupidamistoas võrrelda. Tunnistaja A. A. selgitas vastuseks kaitsja küsimustele, et enne kohtueelses menetluses ütluste andmist ta mingisuguseid pilte või videosid sündmusest ei vaadanud. Tunnistaja selgitas, et ta ärkas 22.08.2020 kella 06.00-07.00 paiku, hakkas end tööle sättima ja jõi kohvi. Ta nägi aknast, oma maja vastas, Läänemere tee x juures seismas kampa: kolm noormeest ja üks neiu. Tema tuba on täpselt sündmuspaiga vastas. Kamp nagu tavaliselt selles baaris – riidles, ta ei kuulnud, millest räägiti. Mitte midagi erilist ei olnud, miski ei ennustanud kurja, lihtsalt inimesed karjusid üksteise peale. Ta sai ainult aru, et see on vene keeles. Edasi nägi ta, kuidas kambast eraldus inimene sinises T-särgis ja jooksis tema maja poole, meest ajas taga noorem, heledapäine mees. Kui ta uuesti baari poole vaatas, siis ta nägi, et seal seisvad inimesed jätkasid riidu ja neil hakkas omavahel juba kaklus. Kaks poissi tõuklesid selle kolmandaga – punases särgis kannatanuga, see oli nagu meestevaheline kaklus ikka. Edasi ta vaatas uuesti sinises T-särgis meest, see oli juba pikali muruplatsi juures. Siis ta viskas pilgu uuesti baari suunas ja nägi, et seal ikka kakeldakse. Vahepeal vaatas ta uuesti sinises T-särgis meest, seda meest taga ajanud inimene jooksis baari suunas. Seal kaklus jätkus. Tunnistaja A. A. märkis, et vahemaa tema korteri akna ja sündmuspaiga vahel oli ca 20-30 meetrit, aknad on otse Läänemere tee x maja poole. Tunnistaja ütlustest nähtub seega, et tema vaateväli oli A. G. omast mõnevõrra parem. Samuti hakkas tunnistaja sündmusi A. G.st jälgima tunduvalt varem: kui viimase tähelepanu pälvis intsident ajal, mil A. M.i oli juba noaga löödud, siis A. A. nägi osaliselt ka kakluse esimest poolt ning seda, kuidas R. Gluhovtšenko A. M.i taga ajas. Kohus nendib, et tunnistaja A. A.i ütlused ei riimu BMW pardakaamera salvestisega selles, et pardakaamera videost on näha, kuidas baari X juures toimunud kaklus hetkeks rahuneb, kuid tunnistaja sõnade järgi seal koguaeg kakeldi. Arvestades seda, et A. A. jälgis kahte sündmust paralleelselt, erinevate toimumiskohtade vahele jäi siiski teatav vahemaa ning seda, et inimesel ei ole võimalik vaadata pingsalt mõlemasse kohta, on selge, et tunnistajal läksid mõned momendid kaotsi. Samuti tuleb silmas pidada seda, et J. V. ja I. Gaidalenko tõuklesid ja J. V. lõi M. Vasilievit käega näkku mingil hetkel ka siis, kui N. V. ja M. Vasiliev seisid juba vastastikku ja keskustelesid. Sündmusele aeg-ajalt pilku peale viskavale ning oma sõnul ka ühe akna juurest teise juurde liikunud tunnistajale võiski seega jääda ekslik mulje sellest, et kaklus baari X juures kordagi ei vaibunud. Eeltoodu tõttu ei ole vastuolu kohtu jaoks kaalukas.

Edasi rääkis A. A. seda, et kui see sinise särgiga meest taga ajanud noormees (R. Gluhovtšenko) baari juurde jõudis, hakkas ta kohe seda punases särgis kannatanut noaga lööma. Ta ei mäleta, mitu lööki oli, aga need olid erinevatesse kehaosadesse. Teised mehed jätkasid kannatanu peksmist käte ja jalgadega keha piirkonda, aga ta ei mäleta, kuhu. Mitmeid lööke oli. Kohus märgib siinkohal seda, et kohe R. Gluhovtšenko N. V.i noaga ei löönud, kuid tunnistaja seisukoht ei tarvitse olla vale selles, et süüdistatav vahetas väga kiiresti paljad rusikad märksa tõhusama vahendi vastu – ajaliselt ei möödu minutiki, kui BMW pardakaamera salvestisel on kuulda J. V.i karjatust mis viitab sellele, et midagi juhtus. Kannatanu ei reageerinud A. A.i sõnul kuidagi – kuidas reageerida, kui noaga lüüakse, ta lihtsalt kükitas, siis kukkus ja oligi kõik. Esialgu N. V. kükitas ja pärast kukkus selili. Kui teda peksti, siis N. V. istus, ka sel ajal olid ka löögid käte ja jalgadega (BMW pardakaamera videost on tõepoolest näha, kuidas R. Gluhovtšenko maas istuvat N. V.i jalaga peapiirkonda lõi). Tunnistaja ei olnud kindel, kuid pidas võimalikuks, et viidatud hetkel (kui N. V. istus) oli lööjaid oli kaks. M. Vasilievit A. A. ei näinud. Kohtu hinnangul on väga minimaalsete infokildude alusel võimalik konstrueerida järgmine sündmuste käik: pärast seda, kui R. Gluhovtšenko jooksis seltskonna juurde, lõi süüdistatav N. V.i esmalt käega peapiirkonda. N. V. tõrjus ja hakkas uuesti ründama. M. Vasiliev ja I. Gaidalenko üritasid sekkuda ja tõenäoliselt esmalt pigem olukorda maha rahustada – selleks annab aluse ka nende varasem käitumine kakluse esimeses pooles – taandumine ja soov selgitada. Süüdistatavate püüdlusi laskuda N. V.iga löökide vahetamise asemel dialoogi kroonis teatud hetkeks ka edu. Rüselusse sekkus J. V., kes ilmselt tegi seda, mida varemgi – üritas kõiki süüdistatavaid valimatult klohmida. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ühel hetkel läks rünne N. V.i vastu intensiivsemaks: BMW pardakaamera videol on jäädvustunud J. V.i ehmunud kiljatus, meesterahvaste hõiked (sh tunnistaja A. K. sõnul säh sulle). Märkimist väärib, et sündmuskohalt leiti hiljem N. V.i kaelas olnud kollast värvi kett ristiga (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 55-59 ja üleandmise-vastuvõtmise akt kd II tlk 191), järelikult ühel hetkel rebiti see tapetu kaelast lihtsalt ära. Tunnistaja A. A.i ütlustega on tõendatud, et N. V.i hakati peksma käte ja jalgadega keha piirkonda ning lööjaid oli mitu. Kohtu hinnangul lõi R. Gluhovtšenko N. V.i noaga ning I. Gaidalenko käte ja/või jalgadega. Kohtule annab kindluse viimast väita ka I. Gaidalenko käitumine kakluse esimeses pooles: süüdistatav küll valdavalt ei rünnanud N. V.i esimesena, kuid vastas alati löökidele löökidega. Olukorras kus N. V. hakkas ennast kaitstes süüdistatavaid lööma on selge, et I. Gaidalenko jagas lööke vastu. Viimane selgitab kohtu arvates ka seda, miks sai R. Gluhovtšenko sedavõrd pidurdamatult käituda: I. Gaidalenkol, kes oli oma sõnul märkimisväärse osa oma elust tegelenud võitluskunstidega, oli kaassüüdistatava takistamine tõenäoliselt keeruline ajal, mil ta ise lööke jagas. Samuti viitas sellele, et ta ei saanud enam nendega hakkama kannatanu J. V., kes varasemalt, kakluse esimeses pooles seda sai. Kannatanule ei mäletanud esialgu see, kas I. Gaidalenko lõi N. V.i või mitte, kuid pärast mälu värskendamist tuli kannatanule meelde, et enne kui ta autosse läks, nägi ta kuidas I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko peksavad N. V.i. Kannatanu mälukild riimub A. A.i ütlustega selles, et N. V.i lööjaid enne seda, kui BMW liikuma hakkas, oli mitu. Tunnistaja A. A. märkis õigesti, et intsidendi baari juures lõpetas see, kui J. V. autoga hoonesse sõitis. Tunnistaja A. K. selgitas samuti, et sündmuskohal olnud neiu sõitis autoga vastu seina. Tunnistaja A. Gigorenko nägi, kuidas sõiduk hoone seina rammis, kuid ei näinud seda, kes oli roolis. Häirekeskusesse A. M.ile kiirabi kutsunud M. K. nägi samuti, kuidas baari X ees sõitis BMW vastu maja seina. BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et kell 07:23:29 hakkab BMW J. V.iga roolis

liikuma. Salongis on kuulda J. V.i hingeldamist. J. V. sõidab autoga otse, keerab selle ringi. Kell 07:23:46 on sõiduki nina Läänemere tee x maja otsaseina juures, juhi vaates jääb sündmuskoht vasakut kätt. Pardakaamera pilti suurendades on eristatav üksnes tumedas Tsärgis isik (kohtueelse menetlusega tuvastamata isik, vt samuti salvestus alates 07:23:54) ja helesinises särgis inimfiguur. Kell 07:23:50 on näha hallis T-särgis ja tumedas T-särgis isikuid (M. Vasiliev ja kohtueelses menetluses tuvastamata isik) ja helesinises särgis inimfiguuri. Kuivõrd hiljem (alates 07:23:54), kui BMW sündmuskohast möödub, on näha tumedas T-särgis meesterahvast mööda jalutamas, siis on I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko sõidukite taga, N. V.i juures. Kell 07:23:55 on näha baari juures kahte meest (üks helesinises särgis, kes väljus kell 07:23:09 ja teine trepi peal), M. Vasilievit, kes on haaranud kahe käega peast ja vaatab BMW poole ning R. Gluhovtšenko pead ja kaela. Kell 07:22:56 annab J. V. signaali, R. Gluhovtšenko jääb sõidukit vaatama. Kell 07:23:58 on näha BMW-le selja keeranud M. Vasilievit, N. V.i peanuppu, N. V.i suunas kummarduvat R. Gluhovtšenkot ja I. Gaidalenkot, viimane on N. V.i ees ja kummardub tema poole. Edasi (samuti kell 07:23:58 on näha, et N. V. hoiab käega I. Gaidalenkost ja mõlemad vaatavad BMW poole, N. V. on asfaldil ja tema all on tume laik. R. Gluhovtšenko võtab samal ajal jalaga hoogu. Kell 07:23:59 vaatavad I. Gaidalenko ja M. Vasiliev BMW poole, R. Gluhovtšenko löök tabab N. V.i pea piirkonda, I. Gaidalenko vaatab BMW poole. Kell 07:24:00 sõidab BMW keldrisse mineva trepi äärekivisse ja kell 07:24:01 hoonesse. Viimasena on BMW pardakaamera salvestiselt näha sündmuskohalt lahkuvat M. Vasilievit (07:25:21). Kriminaalasjas on tõendatud, et sama kiiresti lahkusid sündmuskohalt I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko. Tunnistajad A. A. (kes helistas ka häirekeskusesse ja kirjeldas kuhu süüdistatavad lähevad – vaatlusprotokoll kd III tlk 1-11) ja A. G. andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko kõndisid minema Läänemere tee x ja x majade poole. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud (süüdistatavate I. Gaidalenko, M. Vasiliev, tunnistaja V. L. ütlused ja Läänemere tee x ning Linnamäe tee x turvakaamerate salvestised kd III tlk 89-114), et süüdistatavad läksid sündmuskohalt tunnistaja V. L. juurde: esmalt jõudis sinna M. Vasiliev ning seejärel I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko. Viimaste käed olid verised – vt turvakaamerate salvestised ja süüdistatavate ütlused, et I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko läksid kohe pesuruumi. Seejärel vahetasid M. Vasiliev ja R. Gluhovtšenko riided ning süüdistatavad lahkusid V. L. juurest. Baari X juurde sündmuskohale jäi J. V., baarist väljunud inimesed ja juhuslikud möödakäijad. Vaidlus puudub selles ja tunnistajate A. J.i, S. K.i, A. A.i, A. G. ütlustega, A. G. ja A. K. poolt tehtud videoklippidega on tõendatud, et N. V. lebas maas vereloigus. Tunnistaja S. K.i hinnangul oli mees surnud, A. J. katsus N. V.i pulssi ja kutsus kiirabi. N. V.i esmane läbivaatus viidi läbi sündmuskohal kell 08.35 (kd III tlk 116-123). Esmasel läbivaatusel tuvastati, et N. V.i riietel oli rohkelt verekahtlast määrdumist, tema riiete all olid lõikevigastused: üks parema jala kintsul, teine parema käe kaenlaaugu juures ja kolmas paremal pool, kõhu piirkonnas. N. V.i läbivaatuse lõpus tõsteti isik kanderaamile ja viidi haiglasse. Eksperdi arvamusega 14.10.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0060/414 (kd III tlk 137-166) on tõendatud, et N. V.i surm saabus 22.08.2020 kell 09.30 (eksperdi arvamuse p 4). Ekspert tuvastas N. V.il järgmised tervisekahjustused ja vigastused, mis on seostatavad 22.08.2020 sündmusega: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas,

mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus (eksperdi arvamuse p 1, 4). N. V.i surma põhjustasid eksperdi arvates eluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaavad vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega ning kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastusega VII ja VIII roidevahemikus. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind (vt eksperdi arvamuse p 2, 3). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et ainukesena süüdistatavatest oli nuga kaasas R. Gluhovtšenkol, kes seda N. V.i ründamisel ka kasutas. Vaatamata sellele, et antud asjas ei ole nuga leitud, asitõendina vaadeldud ning sellest eeltoodu tõttu proove võetud, ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et nuga käis rünnaku ajal käest kätte. N. V.il tuvastatud, eluohtlikud ja lõppeks surma toonud kehavigastused põhjustas talle R. Gluhovtšenko. Märkimist väärib, et häirekeskusesse helistanud tunnistaja A. A.gi kirjeldab kõnele vastanud töötajale R. Gluhovtšenkot, kui seda kes oli noaga (kd III tlk 1-11). Kohtu hinnangul ei ole õige kaitsja loogika selles, et R. Gluhovtšenko tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 118 või 115 järgi. KarS § 115 kohaldamine eeldab, et tapmine on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kriminaalasjas on tõendatud küll see, et N. V.i esimene rünnak oli õigusvastane, millele süüdistatavad pididki reageerima. R. Gluhovtšenko käitumine BMW pardakaamera järgi on läbimõeldud ja sihipärane: esmalt annab süüdistatav A. K.ile oma prillid, siis eemaldab oma seltskonnas olnud ainukese naisterahva areenilt, seejärel võtab jalaga hoogu, lööb mitu korda N. V.i jalaga pähe, siis rüseleb J. V.iga, pöörab oma tähelepanu A. M.ile ning elimineerib taksojuhi viimast taga ajades ja noaga lüües. Seltskonna juurde naastes R. Gluhovtšenko ründab N. V.i. R. Gluhovtšenko ei olnud kohtu hinnangul mittemingisuguses tugeva hingelise erutuse seisundis, mida eeldab KarS § 115 kohaldamine vaid täiesti tavalises alkoholijoobes. Eksperdid on kohtu hinnangul kohtupsühhiaatrilise ja –psühhooloogilise ekspertiisiakti p 8 põhjendatult märkinud, et R. Gluhovtšenkol ei esinenud mittemingisugust erilist emotsinaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Kohus nendib ekspertidega täiel määral nõustudes, et mitte midagi tavapäratut või erilist R. Gluhovtšenko käitumises ei ole. Süüdistatav oli tarvitanud terve õhtu, öö ja varahommiku alkoholi. Ekspertide hinnangul on käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Süüdistatava

eelnevat elukäiku (sh kasvõi eelnevat õhtut) vaadates tuleb nentida, et talle on omane agressiivsus ja füüsilistesse konfliktidesse sattumine: baaris X tekkisid probleemid just R. Gluhovtšenkol, mitte kellelgi teisel. R. Gluhovtšenko on varem karistatud kuriteo eest, mille tehiolud on antud kaasusega sarnased: ka siis tekkis baaris kaklus, mille käigus kasutas süüdistatav nuga. Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et antud juhul aktualiseeruks KarS § 118 lg 1 p 7 ja 1191 sätestatu kohaldamine. R. Gluhovtšenko ründas N. V.i hetkel, mil eelnev konflikt oli maha rahunenud. Seejärel tuvastati N. V.il mitu R. Gluhovtšenko tekitatud noahaava, millest kaks olid eluohtlikud ja paiknesid vasakul pool. Eluohtlikest noahaavadest madalamal asunud torge ulatus N. V.i siseorganitesse (s.o oli seega piisavalt jõuline). Kõrgemal asunud nohaav paiknes vasakul pool, kaenla all. Arvestades seda, et eksperdi hinnangul võis N. V. osutada aktiivset vastupanu ja oli seega liikumises (vt ka eksperdi arvamuse p 10) ei ole kohtu hinnangul välistatud, et R. Gluhovtšenko löök oli suunatud südamepiirkonda. Tabamus kaenla alla tähendab seda, et N. V.i käed olid noalöögi ajal üleval. Kohus ei näe, et N. V.ile vasakule poole kõhtu ja südamepiirkonda sihitud löögid räägiks sellest, et R. Gluhovtšenko soovinuks piirduda N. V.ile pelgalt tervisekahjustuste tekitamisega. Samuti ei tasu unustada, et peale kahe eluohtliku löögi tegi süüdistatav N. V.i pihta veel kolm lööki, mis tabasid. Süüdistatav pidi (sh ka oma varasema elukogemuse pinnalt) mõistma, võimalikuks pidama ja ette nägema, et selliste löökide tagajärjeks on inimese surm. Samuti võib inimese surma kaasa tuua suure veresoone vigastus, milleks võib mh olla aordi, õlavarrearteri, kaenla- või reiearteri (N. V.il tuvastati reiel samuti torke-lõikehaav) ja artereid saatvate veenide vigastus. R. Gluhovtšenko pani seega toime teise inimese tapmise ja seda vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja viide KarS §-e 1191 ei ole õige, tegemist on n-ö varuparagrahviga, mis tuleb tulenevalt tagajärje raskusest kohaldamisele vaid siis, kui ei ole võimalik tõendada isikute rolli ja tahtlust konkreetse tervisekahjustuse tekitamisel. Käesolevas asjas on tuvastatud, et N. V.ile surma toonud noalöögid tegi R. Gluhovtšenko. R. Gluhovtšenko mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 7 aastat ja 6 kuud, sama otsuse alusel mõisteti R. Gluhovtšenko süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti süüdistatavale liitkaristus 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsuse alusel tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning Roman Gluhovtšenko mõisteti süüdi KarS §-de 113, 119 lg 1 järgi ja teda karistati liitkaristusega 7 aastat ja 3 kuud vangistust (kd II tlk 37-56). Karistus ei ole kustunud. Eeltoodu tõttu on prokurör süüdistuses õigesti kvalifitseeritud R. Gluhovtšenko tegevuse KarS § 114 lg 1 p 4 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Süüdistuse järgi pani I. Gaidalenko toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Prokurör käsitleb I. Gaidalenkot kaastäideviijana leides, et süüdistatava panus tagajärje saabumisse (N. V.i surm) oli sama kaaluga nagu R. Gluhovtšenkol. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Teo paneb täideviijana toime isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist oma kontrolli all. Kaastäideviimine eeldab, et üks isik paneb teo toime ühiselt ja kooskõlastatult koos teisega, s.o isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks valitseb neist tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kokkulepe ei pea küll olema suuline ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus, kuid kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest. Tõendatud faktide pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik jaatada seda, et antud juhul

tegutsesid I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko N. V.i tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses ning N. V.i tapmine sai toimuda üksnes seetõttu, et mõlemad täitsid kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel ning hoidsid kuriteokoosseisule vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. I. Gaidalenko teopanus ei ole kohtu hinnangul tuvastatud faktide põhjal nii oluline, et saaks rääkida kaastäideviimisest kui sellisest. Olemasolevate infokildude alusel on võimalik jaatada üksnes seda, et I. Gaidalenko lõi N. V.i samaaegselt koos R. Gluhovtšenkoga. Arvestades seda, et R. Gluhovtšenko kohe nuga käiku ei lasknud, on ilmne, et I. Gaidalenko ei teadnud kaassüüdistataval kaasas olnud noast ja viimase kavatsusest seda kasutada vähemalt esialgu (esimeste löökide ajal) mitte midagi. A. M.i ütlustega on tõendatud, et nuga oli nupust avatav ja avamisel oli kuulda klõpsu. Kriminaalasjas on tõendatud, et pärast R. Gluhovtšenko esimesi lööke hakkas pihta üleüldine rüselus, milles osalesid süüdistatavad, N. V. ja J. V.. Rüseluse käigus ei pruugi noa avamisega kaasnev heli olla kuulda. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et N., V. oli pärast eluohtlike noalöökide tegemist veel võimeline liikuma, s.o I. Gaidalenko ei tarvitsenud aru saada, kui tõsiseid vigastusi N. V. sai. Kakluse nn esimese poole kohta märgib kohus, et seal toimus loetud sekundite jooksul märkimisväärselt palju erinevaid käitumisakte, mis raskendasid tegelikult kõigil selle jälgimist mida teevad teised. Väär oleks märkida, et teise osa puhul peaks see olema teisiti, s.o selles kas I. Gaidalenko jõudis jälgida, mida tegi R. Gluhovtšenko või mida viimane kavatseb ette võtta, kohus kahtleb. Kaastäideviimise mõttes peab aga tegemist olema kooskõlastatud tegevusega – mõlemad teavad realiseeritava süüteo tehiolusid ja tegutsevad vastavalt kokkuleppele. Selle kohta, mis toimus pärast seltskonna kaadrist väja nihkumist on üksnes J. V.i ja A. A.i ütlused, A. K. poolt kuuldu ja BMW pardakaamera video heli. Sündmust näinud J. V. ja A. A. ütlesid, et mitu inimest – R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko – peksid N. V.i, A. K. kuulis vähemalt viite tugevat lööki ning pardakaameral on matsud ja meeste mõmin. Kohus on lugenud tõendatuks selle, et midagi pidi juhtuma vahetult enne, kui J. V. autosse tormas. Pärast auto käivitamist ja selle möödumisel sündmuskohast on N. V. maas istuli ja tema all on juba vereloik. J. V. enne autosse istumist verd ei näinud. Kohus nendib, et N. V.i verekaotus oli suur (vt sündmuskohal tehtud videosid ja fotosid, N. V.i riideid – kd III tlk 167-198) ja sellise verehulga maha voolamine nagu see BMW möödumisel maas näha on, võtab siiski veidi aega. Sel põhjusel ei ole alust arvata, et R. Gluhovtšenko tegi fataalsed löögid (mille tagajärjel voolas N. V.ist maha ohtralt verd) pärast seda, kui J. V. oli juba autos. Hetkel, mil BMW süüdistatavatest ja N. V.ist möödub, on vastupidiselt süüdistuses väidetule selge, et R. Gluhovtšenko jalalöökidega I. Gaidalenko seotud ei ole. N. V. tõepoolest üritab I. Gaidalenkole pigem toetuda. Süüdistatav ei hoia N. V.i kinni vaid viimase käsi on I. Gaidalenko keha külge klammerdunud. I. Gaidalenko ja M. Vasiliev ning N. V. jälgivad autot. Ainuke, kellele sõiduk vähimatki korda ei lähe on R. Gluhovtšenko – viimane tegutseb omas mullis - võtab kohtu hinnangul täiesti omaalgatuslikult ning I. Gaidalenkoga kooskõlastamata hoogu ning lööb N. V.i jalaga pähe. Kriminaalasjas ei ole rohkem tõendeid selle kohta, et I. Gaidalenko oleks rohkem N. V.i suhtes vägivalda tarvitanud kui kohus eelpool märkis – kohtuotsus ei saa rajaneda oletustel, kohus ei saa ega tohigi tõendamatusest tekkivat tühimikku täita oma siseveendumuse või opereerida elulise usutavusega. Kaastäideviijana I. Gaidalenkot käsitleda ei saa. Süüdistatava I. Gaidalenko puhul tuleb vaadata seda, kas ta aitas R. Gluhovtšenko teole kaasa. Kaasaaitamine eeldab topelttahtlust: esmalt peab isik ettevõetava teo osas ise käituma tahtlikult,

seejärel peab kaasaitaja pidama võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja seda möönma – järelikult tuleb vastata sellele, kas I. Gaidalenko pidi teadma, et ta toetab võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel. Kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui isik tagajärje saabumist isegi ei soovi, kuid lisab sellele vaatamata toetava osateo. Kohtu hinnangul on püsti kahtlus selle kohta kas I. Gaidalenko nägi N. V.i lüües või pidi seda tehes aru saama sellest, et R. Gluhovtšenko kasutab ründamisel nuga. Kindel on see, et arvestades N. V.i verekaotust pidi I. Gaidalenko ühel hetkel sellest aru saama, kuid seda, millisel hetkel, ei olegi võimalik tuvastada. Oletama, eeldama ja arvama kohtus ei hakka - nt seda, et I. Gaidalenko ja N. V. olid lähestikku, kui BMW neist mööda sõitis ning ju see I. Gaidalenko ikka N. V.i eelnevalt lõi või hoidis kinni sel ajal, kui R. Gluhovtšenko noaga lõi. Et mida muud ta seal ikka tegi. Pardakaamera salvestisel on näha, et R. Gluhovtšenko on ajal, mil J. V. autoga möödub, siiski veidi eemal ja läheneb I. Gaidalenkole ja N. V.ile selleks, et viimasele jalaga vastu pead lüüa. Kannatanu J. V.i ütlusi selle kohta, et ta nägi nuga enne autosse minekut, ei saa arvestada. Verd J. V. ei näinud ning selle nägemist võis ilmselgelt takistada N. V.i riietus – bordoovärvi dressipluus (vt ka kd III tlk 167-198). I. Gaidalenko käed olid sündmuskohalt ära minnes küll verised, kuid BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et N. V. hoidis ise I. Gaidalenkost kinni, viimasele nõjatudes. Kohus ei näe salvestiselt viimast maksimaalse piirini aeglustades, teatud kohti ja ekraanitõmmiseid suurendades jne seda, millest prokurör kohtuvaidlustes rääkis, s.o et kusagilt auto klaasilt midagi peegeldub I. Gaidalenko tegevuste kohta. Tavakasutaja oskustest selle asjaolu nägemiseks ei piisa ning olukorras kus prokurör IT spetsialistide abiga salvestist töötles, tulnuks need tõmmised esitada kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Arvestades sõidukite paiknemist sündmuskoha vahetus läheduses on selge, et võimalike tegevuste kohta otsevaadet ei ole ning kuivõrd I. Gaidalenko ja N. V. jäävad suuresti parkivate autode varju, siis on tõenäoliselt (kui üldse) näha neid üksnes osaliselt ja ilmselt tuleb ikkagi suuresti oletada, mida nad seal teevad. R. Gluhovtšenko käitumist iseloomustab üldisemalt tegutsemine omatahtsi ja isepäiselt. Olukorras kus R. Gluhovtšenko kasutas nuga üleüldise rüseluse käigus omaalgatuslikult, ootamatult (nii, et teised esimese hooga aru ei saanud) ja tegi kiired löögid (N. V.i vasakule poole kõhtu ja üles kaenla piirkonda tabanud löögid) ei saa I. Gaidalenkot kohtu arvates käsitleda ei täideviijana ega kaasaaitajana. Käesoleval juhul ei ole kohtul ühtegi pidepunkti väitmaks, et toimus midagi vastupidist. Kohus ei nõustu I. Gaidalenko kaitsjaga selles, et tema klient tuleks täielikult õigeks mõista. Kakluse teine pool on käsitletav õigusvastase rünnakuna N. V.i vastu ning kohtu hinnangul on tõendatud, et I. Gaidalenko peksis N. V.i. Mittemingisugust põhjust I. Gaidalenkol selleks ei olnud, viimane võinuks N. V.ile löökidega vastamise asemel oma sõpra ohjata. Kuivõrd kriminaalasjas on tõendatud see, et I. Gaidalenko lõi N. V.i kakluse esimeses pooles käega kõhtu ja hiljem N. V.i kakluse nö teises pooles ning sündmus pälvis paljude rahulikult kodus viibinud asjassepuutumatute tunnistajate tähelepanu ja rikkus rahu, siis tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. I. Gaidalenko soovis kohtu hinnangul alates teatud hetkest vägivalda tarvitada ja pidi vähemalt kaudse tahtluse tasandil möönma, et tema tegevus rikub kõrvaliste inimeste rahu.

KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus tunnistas M. Vasilievi süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Keskmine määr vangistuse korral on seega 2 aastat ja 6 kuud. Süüdistatav M. Vasiliev tunnistas oma süüd ja kahetses korduvalt, kahetsus oli kohtu hinnangul siiras ja on seega M. Vasilievi karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Prokurör on õigesti märkinud, et süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks on kooskõlas KaS § 58 p 10 süüteo toimepanemine grupis koos I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenkoga. Kohus nendib, et M. Vasilievi süü ei ole suur: kohus tuvastas, et M. Vasiliev lõi N. V.i ühe korra jalaga, samas oli jalalöök sooritatud ajal, mil vastupanuvõimetu N. V. lebas maas ning oli süüdistatava poole seljaga. Muus osas M. Vasiliev tõrjus N. V.i lööke või läks appi I. Gaidalenkole, kelle N. V. oli maha paisanud. M. Vasiliev üritas konflikti rahustada, tema oli ainuke, kes surus N. V.i kätt – s.o ta oli siiralt huvitatud, et intsident baari X juures laheneks rahumeelselt. M. Vasilievile ei ole esitatud süüdistust selles, et ta oleks hiljem N. V.i löönud ning kohus ei ole midagi sellist olemasolevate tõendite pinnalt ka tuvastanud. M. Vasiliev on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus taunib seda, et M. Vasiliev ei pöördunud kordagi abi järele: ta ei jooksnud baari X, kus oli tunnistaja A. J.i sõnul siiski inimesi, kes oleks saanud tulla appi M. Vasilievi kaassüüdistatavaid peatama, ta ei helistanud politseisse ja ei kutsunud N. V.ile kiirabi. Oma sõnul nägi M. Vasiliev ühel hetkel kannatanu kõhust verd voolamas, kohus nendib, et siinkohal võinuks süüdistatav aktiivselt sekkuda, osutada N. V.ile elementaarset esmaabigi (kasvõi suruda haava kinni – vt siinkohal ka A. M.i ütlused, mille kohaselt ta teadis, et haav tuleb verejooksu peatamiseks kinni suruda). Süüdistatav eelistas abi osutamise asemel oma naha päästa, pages sündmuskohal ja vahetas riideid, et teda ära ei tuntaks. M. Vasiliev ei tööta, tal on kaks alaealist last ning seega ei tule rahaline karistus kõne alla. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavat ja raskendavat asjaolu, samuti kannatanu rolli konflikti puhkemisel, M. Vasilievi teopanust ja soovi olukorda rahustada. Samas ei saa

kohus mööda vaadata süüdistatava hilisemast käitumisest. Süüdistatavale mõistetud karistus võib kokkuvõtvalt jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades seda, et kohus vähendas süüdistuse mahtu ning prokuröri hinnangul läks M. Vasiliev pigem n.ö vooluga kaasa ja seega oli episood tema elus juhuslik, on kohus seisukohal, et varem karistamata süüdistatavale mõistetud ja osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatav M. Vasiliev kandis ära nn šokivangistuse, uusi kuritegusid süüdistatav kohtu andmetel pärast 22.08.2020 sündmust toime pannud ei ole ning seega puudub alus arvata, et teda tuleb täiendavalt distsiplineerida katseaja kohaldamise ja kontrollnõuetele allutamisega. Katseaeg võib seega olla ilma täiendavate kontrollnõueteta ning selle pikkus võib olla minimaalne seaduses sätestatu. Süüdistatava M. Vasilievi suhtes kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus tunnistas I. Gaidalenko süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Karistuse keskmine määr vangistuse korral on seega 2 aastat ja 6 kuud. Süüdistatav I. Gaidalenko ennast süüdi ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud, märkides küll, et kahtlemata on halb, et laps jäi isata ning vanemad kaotasid poja. Süüdistatava avaldus ei ole käsitletav siira kahetsusena ja ei ole seega tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Prokurör on õigesti märkinud, et süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks on kooskõlas KaS § 58 p 10 süüteo toimepanemine grupis koos M. Vasilievi ja R. Gluhovtšenkoga. Kohus ei näe, et I. Gaidalenko puhul võiks kaaluda kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Süüdistatava süü on suur. Kohus tuvastas, et süüdistatav lõi N. V.i nii kakluse n.ö esimeses kui teises pooles. Kriminaalasjas on tõendatud, et I. Gaidalenko tegeles võitlusspordiga, samuti kuulis tunnistaja A. K. lööke – järelikult olid need piisavalt tugevad. I. Gaidalenko kinnitas kohtus, et ajal mil J. V. temast ja N. V.ist autoga möödus, selgitas ta N. V.ile, et juhtunus on süüdi mehe abikaasa. Teadmata seda, kas süüdistatav sellel hetkel adus päris lõpuni olukorra tõsidust või mitte, ei julge kohus erinevalt prokurörist väita, et süüdistatav tegeles teadvalt sureva N. V.i psühholoogilise töötlemisega. Samas on ilmne, et sellel hetkel vajas N. V. abi – mehe poos viitab sellele, et ta toetus süüdistatavale, olles juba liiga jõuetu selleks, et ennast ise püsti hoida. Mittemingisugust abi I. Gaidalenko N. V.ile ei osutanud – ka tema võimuses oli anda N. V.ile elementaarset esmaabi ja kutsuda kohale kiirabi. Seda I. Gaidalenko ei teinud. Süüdistatav päästis põgenemisega sündmuskohalt pigem oma naha, kõrvaldas võimalikud kuriteojäljed (viskas ära oma riided) ja läks mõneks päevaks pakku. Süüdistatav rõhutas kohtus seda, et ta andis ennast vabatahtlikult üles, kuid see ei ole karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes: I. Gaidalenko läks oma sõnul Maardu lähedale metsa ja mõistis kohtu arvates peagi olukorra väljapääsmatust, teda otsiti aktiivselt taga ning sisuliselt ei olnud süüdistataval valikuid. Karistust kergendava asjaoluna saaks käsitleda seda, kui I. Gaidalenko läinuks näiteks tunnistaja V. L. juurest sündmuskohale ja andnuks ennast vabatahtlikult üles. Kohus ei saa karistuse määramisel mööda vaadata ei I. Gaidalenko teojärgsest käitumisest ega lõpptagajärjest: N. V. suri, süüdistataval olid kohtu hinnangul oma harrastuse tõttu vajalikud oskused olukorra peatamiseks. Seda I. Gaidalenko aktiivselt ei teinud, kriminaalasjas on tõendatud, et selle asemel hakkas süüdistatav N. V.i pärast seda, kui viimane reageeris R. Gluhovtšenko rünnakule, N. V.i intensiivselt lööma. Kohus leiab, et I. Gaidalenkole tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmises määras. I.

Gaidalenko on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema teod on läinud raskemaks ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud varem reaalse vangistusega karistatud süüdistatavale mõistetavat karistust jätta osaliselt tingimisi kohaldamata. I. Gaidalenkol on küll kaks alaealist last, kuid nende elu tuli korraldada ka ajal, mil süüdistatav on olnud eelvangistuses. Süüdistatava I. Gaidalenko suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata, see tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või süüdistatavale mõistetud karistuse ära kandmisel. Kohtu hinnangul on selge, et prokurör ja/või kannatanud vaidlustavad käesoleva kohtuotsuse ning seega püsib I. Gaidalenko jaoks kuni lahendi jõustumiseni oht, et ta võidakse N. V.i tapmises süüdi tunnistada ja karistada pikemaajalise vangistusega. I. Gaidalenko kuulutati kohtueelses menetluses tagaotsitavaks ning ta varjas ennast väidetavalt Maardu lähedal metsas. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist ja seda, et tal puudub oma tuleviku suhtes enne lahendi jõustumist igasugune kindlus, püsib kohtu arvates oht, et süüdistatav hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Varem kriminaalkorras karistatud I. Gaidalenko puhul ei saa välistada ka uute kuritegude toime panemise ohtu: süüdistatav on stressis ja seda, et ta on võimeline vägivallaks, näitas ilmekalt käesolev kriminaalasi. Roman Gluhovtšenko mõistis kohus süüdi toime KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toime panemises. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Karistuse keskmine määr on seega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. R. Gluhovtšenko karistust kergendavaks asjaoluks saab episoodis, mis puudutab A. M.i noaga löömist, lugeda kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Rahalise karistusega süüdistatavat karistada ei ole R. Gluhovtšenkot tema süü suuruse tõttu võimalik. Lisaks on süüdistataval kaks alaealist last, tema vastu on kannatanud esitanud tsiviilhagid, tal tuleb hüvitada menetluskulud. Süüdistatava rahalised võimalused ei ole kohtu hinnangul kõikide nõuete rahuldamisekski piisavad, järelikult rahaline karistus kõne alla ei tule. R. Gluhovtšenko süü J. V.i löömises ei ole suur: arvestada tuleb kannatanu käitumist (süüdistatava solvamine vahetult enne viimase lööki) ning seda, et ta põhjustas J. V.ile füüsilist valu. Episoodis, mis käsitleb A. M.i noaga löömist, on kohtu hinnangul R. Gluhovtšenko süü suur. Kriminaalasjas on tõendatud, kuidas süüdistatav ajas kannatanut taga, A. M. põgenes elu eest ning kirjeldas seda, kuidas R. Gluhovtšenko oli väga järjekindel (kannatanu sõnad selle kohta, et ta üritas tõrjuda, sest süüdistatav üritas kogu aeg ülevalt noaga teda rünnata). Süü suuruse määratlemisel tuleb silmas pidada ründeks kasutatud vahendit milleks oli terariist ehk nuga. R. Gluhovtšenko seadis kannatanu kahjustamise omale eesmärgiks, tegu on toime pandud kavatsetult. A. M.i haav vajas õmblusi (mis vajasid kannatanu sõnul Soome Vabariigis hiljem kohendamist) ning meditsiinidokumentide järgi tuli A. M.il umbes kuu aja jooksul, seni kuni haav paranes, oma elu selle järgi kohendada (vt meditsiinidokumentides märge, mida kannatanu võis ja mida ei tohtinud teha). Kohus nendib, et kahe kannatanu (ühele valu ja teisele valu ning vigastuste põhjustamine) suhtes kuriteod toime pannud süüdistatavale mõistetav karistus peab süü suurust arvesse võttes olema veidi üle keskmise sanktsioonimäära. KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Sanktsioon näeb kuriteo eest karistuseks ette seega üksnes vangistuse, mille keskmine määr on 14 aastat.

R. Gluhovtšenko karistust kergendavaks asjaoluks tuleb kooskõlas KarS § 57 lg 1 p 3 lugeda süü osalist tunnistamist ja siirast kahetsust – süüdistatav väljendas korduvalt seda, et kahetseb, kohtuistungitel oli R. Gluhovtšenko läbivalt kahetseva hoiakuga. Süüdistatav vabandas N. V.i vanemate ees ja sõnad tulid südamest. N. V.i vanemate esitatud nõude, mis puudutas varalist kahju võttis süüdistatav õigeks ja palus temalt kinnipidamisel ära võetud sularaha kanda tsiviilhagi katteks N. V.i vanemate arveldusarvele. Süüdistatav tunnistas, et on vanematele põhjustanud hingevalu ja mittevaralist kahju ning möönis, et viimastel oli põhjust selline nõue esitada. Kaitsja märkis, et kooskõlas KarS § 57 lg 2 on kohtul võimalik arvestada karistuse mõistmisel teisi, seaduses loetlemata asjaolusid. R. Gluhovtšenko puhul tuleks arvestada näiteks kannatanu provotseerivat käitumist, kliendi organismi reaktsiooni ravimitele koos alkoholiga. Kohus on varasemalt lahendis märkinud, et alkoholi ja ravimite koos tarvitamine on inimese enda risk ning see ei ole karistust kergendav asjaolu. Seda, et N. V. tuli sündmuskohale eesmärgiga pidada omakohut, kohus arvestab. R. Gluhovtšenko karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 alusel teo toimepanemine grupis. R. Gluhovtšenko kaitsja palus kohtul arvestada süüdistatava tervisliku seisundiga. Vaatamata sellele, et süüdistatava sõnul ei võimaldatud talle eelmisel korral kinnipidamisasutuses kohast ravi, ei ole kohtu hinnangul see õige. Süüdistatava suhtes viidi läbi kohtupsühhiaatriline ja – psühholoogiline kompleksekspertiis, mh olid ekspertidel kasutada ka süüdistatava terviseandmed. Laskumata detailidesse nendib kohus, et süüdistatav on nii vanglas kui vabaduses olles viibinud korduvalt erinevate kaebustega arsti vastuvõtul. Kohus märgib, et inimeste suhtumine oma tervisesse on erinev: mõni pöördub arsti juurde keskmisest sagedamini, teine ei käi seal aastaid. Süüdistatav kuulub kahtlemata esimeste hulka. Kõrgendatud mure oma tervise pärast ei tarvitse tingimata tähendada inimese kehva tervist. Antud juhul käsitleti istungil R. Gluhovtšenko võimalikke probleeme südamega, kuid ühtegi tõendit selle kohta, et tal ka reaalselt oleks midagi tõsist diagnoositud, kohtule ei esitatud. Kohus nendib, et kinnipidamisasutusel on vangistusseaduse järgi kohustus reageerida kinnipeetavate tervist puudutavatele kaebustele ning ekspertiisiaktist nähtub, et seda on R. Gluhovtšenko puhul korduvalt ka tehtud. Süüdistatava tervis ei ole kohtu hinnangul halb määral, mis seaks kahtluse alla tema võime kanda pikemaajalist vangistust. Süüdistatav märkis kohtus, et tema jaoks on karistuse pikkus väga oluline, tal on kaks alaealist last. Kohus ei saa märkimata jätta, et N. V.il ei ole enam võimalik oma lapse kasvamist üldse näha, süüdistataval on selleks – küll jah üpris piiratud – kuid siiski võimalus. Süü suuruse osas märgib kohus, et kahtlemata on R. Gluhovtšenko kuriteo tagajärg raske: oma elu kaotas noor mees, kellel oli just sündinud laps. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega – N. V.i surma süüdistatav ei soovinud. N. V.i motiiv, miks ta üldse sündmuskohale saabus ei olnud kahtlemata õilis, kuid mitte miski ei õigusta N. V.i vastu noa kasutamist. Seda, miks R. Gluhovtšenko käib pärast eelmist intsidenti oma elus jätkuvalt meelelahutusasutustes, nuga taskus, kohus ei mõista. R. Gluhovtšenko väitis, et teda pidevalt ähvardati ja nuga oli kaasas enesekaitseks, kuid sellisel juhul tuleks pöörduda õiguskaitseasutuste poole. Kohtus tuvastatud sündmused ei ole sellised, mis õigustanuks enesekaitseks kaasas olnud noa kasutamist mingilgi määral. Pärast N. V.i tapmist hävitas R. Gluhovtšenko kõik võimalikud kuriteojäljed ning lahkus Eesti Vabariigist. Asjaolu, et ta ei osutanud kinnipidamisel vastupanu, ei ole karistust kergendav asjaolu: kinnipidamisel tulebki ametnike korraldustele alluda. R. Gluhovtšenkol on kaks alaealist last ja ta töötas ametlikult. Tööandja iseloomustas teda positiivselt.

Süüdistatava puhul on problemaatiline see, et ta ei ole vaatamata eelmisele karistusele teinud kohaseid järeldusi. Väga kahetsusväärne on see, et varasematest vigadest süüdistatav õppinud ei ole. Prokurör esitas kohtule R. Gluhovtšenko varasemad kohtuotsused, varasem käitumismuster kordub: meelt lahutades tekib kaklus, mille käigus lastakse nuga käiku. Purjus peaga on süüdistatav järelikult pidurdamatu ja võimeline kõige raskemaks vägivallaks. BMW pardakaameralt nähtuv – kuidas R. Gluhovtšenko võtab jalaga hoogu ja lööb end I. Gaidalenko najale toetava, vereloiku vajunud N. V.i peapiirkonda – illustreerib vast kõige ilmekamalt alkoholijoobes R. Gluhovtšenko suhtumist ligimestesse – teise inimese elu ja tervis või see, mis temast edasi saab, on tema jaoks midagi teisejärgulist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et prokurör taotles R. Gluhovtšenko süü suurusele täielikult vastavat karistust. R. Gluhovtšenko mõistetakse käesolevas kriminaalasjas süüdi kahe erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi, samuti oli ta eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmisest vabastatud tingimisi ennetähtaegselt. Arvestades seda, et kriminaalasjas on kolm kannatanut ja süüdistatava süü seega suur, ei pea kohus võimalikuks süüdistatavale mõistetava kergema karistuse kantuks lugemist raskema karistusega. R. Gluhovtšenkole mõistetavatest üksikkaristustest tuleb seega suurendada raskemat. Kandmata karistus tuleb sellele kooskõlas seadusega täielikult liita. Süüdistatava R. Gluhovtšenko suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta samuti muutmata, see tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või süüdistatavale mõistetud karistuse ära kandmisel. R. Gluhovtšenko puhul on olemas oht, et ta läheb pakku – süüdistatav peeti kinni Läti Vabariigis, kuid hiljem pärast kuriteosündmusi. R. Gluhovtšenko pani uued kuriteod toime ajal, mil ta oli eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Kohtul puudub usk, et üks või teine või lausa mõlemad riskid ei realiseeru. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt järgmist: -

Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagi kannatanud J. V. (N. V.i abikaasa), A. V. ja M. V. (N. V.i vanemad). Tsiviilhagejad on oma nõuded esitatud solidaarselt kõigi kolme süüdistatava vastu. Nõuded on olemuslikult seotud halvima võimaliku tagajärjega – N. V.i surm. Just viimasega kaasnesid N. Virkueni vanematel rahaline kulu ning kõigil hagejatel moraalne kahju. Hagejad on tsiviilhagis viidanud nõuete õigusliku alusena mh ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 2, kuid see oleks asjakohane säte üksnes J. V.i puhul, keda R. Gluhovtšenko käega näkku lõi. Kannatanu J. V. ei ole samas eelpoolviidatud episoodiga seonduvalt hagiavalduses ühtegi nõuet esitanud. Kuivõrd kriminaalasjas leidis tõendamist, et M. Vasiliev ja I. Gaidalenko ei põhjustanud N. V.i surma, samuti ei ole kumbagi neist süüdistatud ega süüdi mõistetud J. V.i ei ole nemad kohtu hinnangul kohased kostjad. Tsiviilhagejate nõuded nende vastu tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav R. Gluhovtšenko võttis õigeks N. V.i vanemate esitatud varalise nõude. Kannatanute (J. V., M. V. ja A. V.) ütlustega on tõendatud, et poja matused korraldasid vanemad. Matustega kaasnesid kulud, mis on tõendatud (kd IV tlk 29-31). Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi, mille kahju tekitaja peab kahjusaajale VÕS § 1043 alusel hüvitama. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi, kui see võetakse õigeks. R. Gluhovtšenkolt tuleb seega A. V.i ja M. V.i kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju 2842,30 eurot. Tapetu abikaasa J. V. taotleb VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist. Tapetu vanemad A. V. ja M. V. taotlevad VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist.

Kohus on varasemalt viidanud, et kohaseks kostjaks on üksnes R. Gluhovtšenko. Süüdistatav ei tunnistanud nõuet, mille esitas J. V. ja möönis, et on N. V.i vanematele põhjustanud seoses poja kaotusega hingevalu. Esmalt lahendab kohus J. V.i esitatud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 alusel võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi, mille kahju tekitaja peab kahjusaajale VÕS § 1043 alusel hüvitama. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et N. V. ja J. V. olid abielus, elasid koos ja neil oli sündinud ühine alaealine laps, kes oli sündmuse toimumise ajal imikuealine (vt kannatanute ütlused). Kõik need asjaolud kinnitavad seda, et J. V. oli N. V.i lähedane VÕS § 134 lg 3 mõttes. Samuti on kriminaalasjas tõendatud (vt eespool), et J. V. nägi oma abikaasa suremisprotsessi pealt, N. V. oli sündmuskohal vereloigus. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb igal juhul jaatada inimesel moraalse kahju tekkimist, kui ta näeb pealt oma lähedase vägivaldset surma. Kohus on varasemalt otsuses viidanud, et J. V. oli šokiseisundis, sest vajas rahusteid juba sündmuskohale saabunud kiirabitöötajatelt. Kannatanu J. V. ilmus esimesele kohtuistungile, kuid talle tuli kutsuda närvivapustuse tõttu kiirabi (kd I tlk 49, tlk ). Kannatanu tuli üle kuulata süüdistatavatest eraldi ja tal oli kaasas psühholoog (kd I tlk 54 pöördel, 88 pöördel). Järelikult oli süüdistatavate uuesti nägemine ja sündmuste meenutamine J. V.i jaoks traumeeriv. J. V.i hinnangul korvab talle tekitatud mittevaralist kahju 50 000,00 euro suurune hüvitis. Kannatanu esindaja viitas kohtuvaidlustes sellele, et kohtud on kinni jäänud riigikohtu kodulehel avaldatud analüüsi (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf), mis käsitleb mittevaralise kahju hüvitiste suurusi erinevate kuritegude puhul. Esindaja nentis, et kohtud võtavad hüvitise suurusi kindlaks määrates aluseks analüüsis toodud summad, kohtupraktika alusel koostatakse uus analüüs ja tekibki suletud ring. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb sellest ringist välja murda ning arvestades kõiki antud kaasuse asjaolusid, ei ole 50 000 euro suurune summa põhjendamatu. Analüüsi järgi on suurim lähedase inimese tapmist vahetult pealt näinud hagejale välja mõistetud hüvitis 15 000,00 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohus märgib, et kuigi ühiskonna üldine heaolu on võrreldes analüüsi tegemise aluseks olnud ajaga kasvanud (eelkõige on suurenenud keskmine palk), ei ole käesoleval juhul J. V.ile alust välja maksta sellist summat, mida hageja nõuab. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Esiteks oli J. V.i ja N. V.i lähisuhe võrdlemisi värske – J. V. selgitas, et ta tutvus N. V.iga veebruaris 2019. Nad ei olnud seega olnud aastatepikkuses kooselus ja kohtule arusaadavalt ka ei elanud enne lapse sündi koos (vt kannatanute ütlused). Kohus ei taha väita, et lühemas kooselus olnud inimesed ei ole nii lähedased kui pikemalt koos olnud inimesed – viimase kestel

võivad varem lähedased olnud ka üksteisest aastate jooksul pikkamisi võõranduda – kuid kooselu kestus toimiva suhte korral üheks teguriks, mis annab alust arvata, et inimesed on enam lähedased ja kaaslase surma tõttu elus tekkinud tühimikku on jääjal keeruline täita. Käesolevas asjas on kannatanu enda ütlustega tõendatud, et tal oli kohtus ütluste andmise hetke seisuga (08.06.2021) tekkinud 1,5 kuud tagasi uus lähisuhe, s.o vähem kui aasta möödumisest abikaasa surmast. Kahtlemata ei ole ühiskonnas vaikimisi kokku lepitud mingisugust leinaaega ning leselt ei oodata, et ta peaks veel aastaid pärast abikaasa surma käima leinariietes ja lohutamatult nutma puhkema, kui jutt läheb tema kadunud mehele, kuid kannatanu on järelikult oma abikaasa surmaga seotud kannatustest ja hingevalust vähem kui aastaga üle saanud sel määral, et uude suhtesse astudes oma eluga edasi minna. Teiseks on õige süüdistatava R. Gluhovtšenko seisukoht selles, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada J. V.i käitumisega. Kohus on varasemalt käsitlenud seda, et kuigi kannatanule ei ole otseselt ette heidetav see, kuidas ta otsustas oma vaba õhtut veeta, on selge, et just J. V. nõudis kättemaksu ja õhutas oma abikaasat probleemi lahendama. J. V.i käitumine ei olnud adekvaatne. Sündmuskohal ei teinud J. V. midagi konflikti rahustamiseks vaid jätkas kraaklemist ja kõrvakiilude jagamist ka siis, kui situatsioon oli rahunemas. Kohus ei taha siinkohal väita, et kannatanu oli oma mehe surmas süüdi nagu seda tegid süüdistatavate kaitsjad, kuid teatud roll sündmuste kujunemisel J. V.il siiski on. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et J. V.ile on tekitatud kuriteoga mittevaralist kahju, kuid hüvitise suurust tuleb eeltoodu tõttu märkimisväärselt vähendada. Kohtu hinnangul on kohaseks hüvitiseks 3000,00 euro suurune summa, mis tuleb süüdistatavalt R. Gluhovtšenkolt kannatanu kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt kooskõlas TSMS § 367 alusel viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana alates tsiviilhagi esitamisest 28.01.2021 kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina mittevaralise kahju hüvitamise nõudest kuni mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tuginedes TsMS §-le 367, võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitati 28.01.2021 ja käesolev kohtuotsus kuulutati 10.01.2022. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 on sissenõutavaks muutunud viivis 3000,00 euro suuruselt summalt selle perioodi jooksul 228,82 eurot. Samuti tuleb vastavalt osutatud seadusesätetele R. Gluhovtšenkolt J. V.i kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud mittevaraliselt kahjult summas 3000,00 eurot viivis alates 11.01.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. N. V.i vanemad A. V. ja M. V. taotlevad samuti poja tapmisega kaasnenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000,00 eurot. Hagiavalduse järgi on N. V.i vanemad on tapetu lähedased VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub hagejate loogikaga: lihase lapse üles kasvatanud

vanemad, kes on panustanud aastaid oma aega, ressursse ja näinud last suureks kasvamas, on tema lähedased VÕS § 134 lg 3 mõttes, kuid hüvitise maksmist peavad õigustama erandlikud asjaolud. Kohtu hinnangul need tapetu suhteid oma vanematega silmas pidades ka esinevad. Kohus leiab, et kannatanute esindaja on kohaselt viidanud sellele, et loodusseaduste vastu on see, kui vanemad peavad matma oma lapse. Asjade loomuliku käigu korral eeldatakse siiski vastupidist: laps on vanematele toeks viimaste surmani ja seda N. V. kohtuistungil tuvastatut arvesse võttes kahtlemata oleks ka olnud. Erinevalt J. V.ist, kellel on käesolevaks ajaks uus lähisuhe, ei ole tühimik N. V.i vanematele mingilgi moel täidetav – vanematel tuleb üritada oma lapse surmaga aja jooksul lihtsalt leppida, tegelikult ei olegi maailmas mitte midagi, mis võiks neile poja kaotuse samaväärselt korvata. N. V. ei kaotanud oma elu õnnetuses või raske haiguse tagajärjel, ta kaotas oma elu tema suhtes toime pandud kuriteo tõttu. Kriminaalasjas on kannatanute (J. V., A. V. ja M. V. – viimased kd III tlk 60 pöördel – 66 pöördel) tõendatud, et N. V. oli oma mõlema vanemaga väga lähedane. N. V.i vanemad selgitasid, et pojal oli nende kodus oma tuba ning aeg-ajalt ööbis N. V. kodus ka peale abiellumist ning seejärel kooselu alustamist J. V.iga. Noorte pulmad olid 1,5 kuud enne N. V.i tapmist. M. V. selgitas, et poeg astus praktiliselt ülepäeviti läbi ja nad helistasid sisuliselt iga päev. N. V.i isa andis ütlusi selle kohta, et neil oli pojaga ühine ettevõte, N. V. oli talle nagu partner või paarimees. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et N. V.i alaealine laps on vanavanemate juures nädalavahetustel, paar korda kuus. M. V. suhtleb lapselapsega iga päev video teel. Vanemad selgitasid, et samal hommikul (22.08.2020) pidi N. V. tulema neile remonti tegema, kuid poeg ei tulnud. Nad helistasid N. V.ile, viimane ei vastanud ja viimaks helistas poja tuttav, kiirabiarst. See oli hommikul kell 09.00. Nad ei saanud mitte kusagilt infot ja hakkasid koos abikaasaga haiglaid läbi sõitma. Ka see näitab kohtu hinnangul seda, kui lähedased olid vanemate ja poja suhted: vanemad ei jäänud koju uudiseid ootama vaid asusid aktiivselt tegutsema, selgitamaks välja, mis on juhtunud. Pärast poja surmast teada saamist vajas M. V. arstiabi ja ravimeid, A. V. sõnas, et kui ta haiglasse sõitis oma autoga, siis sealt ära ei olnud ta enam võimeline sõitma. Mõlema kannatanu ütlustega on tõendatud, et nad on pärast poja surma veel kuid vajanud meditsiinilist abi: A. V. viitas probleemidele südamega ja sellele, et on pidanud omale korduvalt kiirabi kutsuma, M. V.il diagnoositi depressioon ja ärevushäired (vt ka kd I tlk ). Erinevalt J. V.ist ei ole kumbki kannatanu suutnud käesoleva ajani vaadata videosid, mis kujutavad toda saatuslikku päeva. Kannatanud lahkusid kahekesi istungilt, kui kohtus hakati uurima BMW pardakaamera videot. Kohus nendib, et oma pojaga väga lähedastele olnud vanematel on tekkinud mittevaraline kahju ning süüdistataval tuleb see hüvitada. Käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud ning selleks on N. V.i väga lähedased suhted oma vanematega. Erinevalt R. Gluhovtšenko kaitsjast ei leia kohus, et N. V.i surma tõttu M. V.ile välja makstud kindlustushüvitis 17 000,00 eurot tuleb välja mõistetavast mittevaralise kahju hüvitise summast maha rehkendada. Kindlustushüvitis ei ole mõeldud korvama mittevaralist kahju. Elukindlustuse eesmärk on kindlustusvõtja või temast majanduslikult sõltuvate isikute tavapärase elustandardi tagamine. R. Gluhovtšenko kahetses ja vabandas N. V.i vanemate ees ja see tuli südamest – seda tuleb hüvitise määramisel arvestada. Kohtu hinnangul on vanemate kaotusevalu silmas pidades õiglaseks hüvitiseks 15 000,00 eurot. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et poja vägivaldset surma ei ole antud juhul kohtu

VII Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-dega 1, 3, 4 ja 9 loetakse kriminaalmenetluses menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha. M. Vasiliev ja I. Gaidalenko mõisteti süüdi II astme kuriteo toime panemises ning neil kummalgi tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tasuda sundraha, mis on 876,00 eurot. R. Gluhovtšenko mõisteti süüdi nii I ja II astme kuritegude toime panemises, kooskõlas KrMS § 179 lg 2 tuleb isikul maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele juhul, kui tema suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi. R. Gluhovtšenkol tuleb seega tasuda KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi tasuda sundraha 1460,00 eurot. Süüdistatavale M. Vasilievile oli kaitsja määratud riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks ja määranud kaitsjale tasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 3727,20 eurot ning M. Vasilievilt tuleb see summa välja mõista. Süüdistatavale I. Gaidalenkole oli kaitsja kohtueelses menetluses ja osaliselt kohtumenetluses määratud riigi õigusabi korras, Menetlejad on lugenud põhjendatuks ja määranud kaitsjale tasu kokku 2762,40 eurot ning I. Gaidalenkolt tuleb see summa välja mõista. Süüdistatavale R. Gluhovtšenkole oli kohtueelses menetluses kaitsja määratud riigi õigusabi korras, Menetlejad on lugenud põhjendatuks ja määranud kaitsjale tasu kokku 97,20 eurot ning R. Gluhovtšenkolt tuleb see summa välja mõista. Kriminaalasjas viidi läbi A. M.i kohtuarstlik ekspertiis mille kulu oli 84,00 eurot (kd IV tlk 40), surnu kohtuarstlik ekspertiis (N. V., maksumus 343,00 eurot, kd III tlk 165), DNA-ekspertiis (maksumus 9633,00 eurot, kd IV tlk 197) ja kohtupsühhiaatriline- ja psühholoogiline kompleksekspertiis (maksumus kokku 1140,00 eurot, kd I tlk).

Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; musta värvi ese (pakend nr 18) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; plasttops (pakend nr 24) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; kaks plasttopsi (pakend nr 25) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn plasttops (pakend nr 26) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sokid Puma, jalatsid Clan Q, aluspesu, lühikesed püksid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i riietelt võetud proovid (pakendid nr 1.1-1.2, 2.1-2.4, 3.1, 4.2-4.4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6; N. V.i T-särk ja pusa (pakendid nr 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; ümbrik kirjaga mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; J. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; A. M.i sinist värvi verine särk, sinist tooni teksapüksid, valget värvi sokid 2tk, tennised sinise-valge-halli kirjud (pakendid nr 1-4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; proovid A. M.i riietelt (pakendid nr 1.3-1.5, 2.2-2.7, 3.1-3.2, 4.2, 4.4, 4.6, 4.8) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; turvapadi (pakend nr 5) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; puuteproovid D. Äyrämöineni sõidukist (pakendid nr 1-6) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; sündmuskohajälgede kaart D. Äyrämöineni autost (pakend nr 7) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; mobiiltelefoni korpuse osa (pakend nr 8) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn;

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

RESOLUTSIOON