Liiklussüüteod

1-21-5513

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

sundraha osaliselt (50%), s.o summas 490,50 eurot ning

2 (5)

1-21-5513 •

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot ning kohtumenetluses summas 32,40 eurot, s.o kokku 162 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS

11.08.2021 saabus Harju Maakohtule kriminaalasjas nr 20231600859 süüdistusakt üldmenetluses, milles Juri Šavšinit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi. 10.09.2021. a kohtu alla andmise määrusega andis kohus süüdistatava temale esitatud süüdistuses kohtu alla ning määras, et kriminaalasja arutamine toimub avalikul kohtuistungil 10.01.2022 ja 14.01.2022 mõlemal päeval algusega kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4019 aadressil Lubja 4 Tallinn. 10.01.2022 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, millega nõustusid ka kaitsja ja süüdistatav. Kohus kontrollis kokkuleppemenetluse kohaldamise eeldusi ning leidis, et need on täidetud, mistõttu määras kohus jätkata kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas istungil poolte vahel 10.01.2022 sõlmitud kokkuleppe ning kriminaalasja materjalid ning kohus arutas kriminaalasja samal istungil kokkuleppemenetluses.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Juri Šavšinit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles 30.05.2017 karistatud Harju Maakohtu poolt joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti 12.04.2020 kella 18.20 paiku Tallinna linnas Sitsi tn 5b juures (sõidusuund Sitsi 11 Tallinn) mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,07 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Juri Šavšin kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse 3 (5)

1-21-5513 § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Juri Šavšin toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 10.01.2022 sõlmisid ringkonnaprokurör Natalja Vester, süüdistatav Juri Šavšin ja tema kaitsja vandeadvokaat Marje Mängel alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Juri Šavšini poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva (12.04.2020–14.04.2020) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust. Ülejäänud 10 kuud ja 13 päeva vangistust jätta Juri Šavšini suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Juri Šavšin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese Kahju ei ole põhjustatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud

4 (5)

1-21-5513 Määratud kaitsja Margus Viira kohtueelses menetluses määratud tasu summas 129,60 eurot – jätta riigi kanda. Sundraha summas 981 eurot – 50% jätta riigi kanda. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil täpsustasid pooled, et kuivõrd nimetatud summa ei jagune täpselt 12-ga, tasub Juri Šavšin esimesel 11 kuul igakuiselt 40,90 eurot ning viimasel

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.