Liiklussüüteod

1-21-8846 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-8846

1-21-8846 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Liiva, süüdistatav Arvi Veske ja tema kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Arvi Veskele karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta pikkusest vangistusest peab Arvi Veske koheselt ära kandma 1 (ühe) kuu vangistust, mille hulka KarS § 68 alusel arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (10-12.10.2021.a). Seega peab Arvi Veske reaalselt ära kandma veel 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 11 kuu pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arvi Veske ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS 75 lg 4 alusel võtab Arvi Veske endale kohustuse hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemisest registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Arvi Veske kohustatud alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab tema programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse käigus arst. Arvi Veske on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Arvi Veskele kuuluv mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Arvi Veske on nõus sõiduauto konfiskeerimisega.

1-21-8846 Menetluskulud kokku on 876 eurot, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. A. Veske avaldas, et tema töötasu kuus on umbes XXX eurot, sõltuvalt töötundidest. Sellest peab tagama enda igapäevase ülalpidamise. Tal on XXX, mis tuleb tal XXX. Isikul on ka XXX, XXX. Seega tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. Eeltoodud põhjustel taotleb Arvi Veske KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluskulude kokku 876 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Veske kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kohus märgib, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates 1. jaanuarist 2022. a on see tõusnud 981 euroni. Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Kokkuleppe sõlmiti 22.12.2021 ning asja arutatakse 2022. aastal kohtust tulenevatel põhjustel. Seetõttu leiab kohus, et eelmise aasta sundraha ületav summa, s.o 105 eurot tuleb jätta riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha summas 876 eurot. Asitõend - 1 DVD-R plaat politsei vormikaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.