4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.Keelata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Valentin Kattail käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
6.Kohustada KarS § 75 lg 2 p 9 alusel Valentin Kattaid alluma elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Valentin Kattai keha külge. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega nr 1-20-9313 tunnistati Valentin Kattai süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.10.2020. a otsusega nr 1-20-6868 mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning V. Kattai liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 29.12.2020. a otsus jõustus 14.01.2021. V. Kattai karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 08.10.2023.
2.Tartu Vangla esitas 15.11.2021 Tartu Maakohtule V. Kattai vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab V. Kattai tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist.
2.1.V. Kattaid on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja ta kannab vangistust 3. korda. Nooruses (aastatel 1991-1997) on V. Kattaid karistatud salajase varguse ja 2 korda vägivallaga avaliku varguse eest grupis. Hiljem (alates 2002. aastast) on teda 9 korda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Pärast 1997. aastat pole vägivalda ilmnenud ja kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikuks. Kuritegude soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja impulsiivne käitumine. Kuriteod pole ette planeeritud.
2.2.V. Kattai viibib vanglas alates 11.12.2020 ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. V. Kattai suhtub mõistvalt vangla reeglitesse, tal pole kaaskinnipeetavatega probleeme olnud ja ta pole tööst keeldunud. Ajavahemikul 23.08.2021-27.10.2021 läbis V. Kattai sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kust talle jäi enim meelde, kuidas öelda „ei“. Ülesanded olid õpetlikud ning sotsiaalprogramm oli V. Kattai jaoks kasulik ja huvitav. V. Kattai mõistab, et alkoholi tarvitamine ja mootorsõiduki juhtimine ei käi kokku, ning saab aru muutuste vajalikkusest oma elus. V. Kattai on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb liiklussüütegude toimepanemises ja impulsiivses käitumises, millega ta võib tekitada teistele kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui V. Kattai on tarvitanud alkoholi.
2.3.Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad alkoholijoobes juhtimised näitavad riskivat ja hoolimatut elustiili. V. Kattai päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, 2 õde ja 2 venda. Vanemad viibivad hooldekodus, pärandiküsimuste ja hooldekodu arvete tasumise tõttu on õdede-vendade vahel ebakõlasid ning V. Kattai mõlemaid vendi on kriminaalkorras karistatud. Praeguse vangistuse ajal lahutati V. Kattai abielu ja V. Kattaid toetav sõber Andres Vissel on samuti kriminaalhooldusel viibinud (2016-2018). V. Kattai tutvusringkonda
kuuluvad alkoholi tarvitavad isikud, kuid V. Kattai väidab, et ta pole nende poolt mõjutatav. V. Kattail on 4 last, kellega ta on vangistuse ajal suhelnud peamiselt telefonitsi.
2.4.Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kattaid on 9 korda karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ta alustas alkoholi tarvitamist noorukina ja pani ca 17-aastaselt alkoholijoobes olles toime esimesed vägivallakuriteod. V. Kattai on saanud ravi ja 2005. aastal paigaldati talle alkoholivastane ampull, kuid 2006. aastal oli üks aktiivsem alkoholi tarvitamise periood. 12.11.2020. a seisuga tarvitas V. Kattai alkoholi 2-4 korda kuus, enamasti jõi õlut, kanget alkoholi harvem. Korraga jõi ära reeglina 2 pudelit õlut. Vestluses kontaktisikuga väitis V. Kattai, et jõi viimasel ajal kuni 2 korda kuus puhkepäevadel, eelistas lahjemat Pilsner õlut, mida jõi korraga kuni 2 liitrit. Samuti tarvitas ta kriminaalhoolduse perioodidel tavaliselt vähem alkoholi, kuid viimasel ajal hakkas rohkem tarbima, sest pinged argielus kasvasid (tülid abikaasa ja vennaga ning töövõime langus). V. Kattai pole motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama, sest ta ei pea alkoholi enda jaoks probleemiks. Ta on enda sõnul suutnud alati piiri pidada ja mitte juua, kui järgmine päev on tööpäev. Töö pole alkoholi tõttu kannatanud.
2.5.Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kattai muutub alkoholi tarvitanuna riskialtiks, teeb impulsiivseid otsuseid ja asub mootorsõidukit juhtima. Enda sõnul ei sõida ta kainena kunagi autoga, sest tal pole juhilube. V. Kattail oli suhtes laste emaga probleeme ka varem ja V. Kattai on pärast naisega tülitsemist istunud alkoholijoobes olles autorooli. Selline käitumine viitab V. Kattai puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Motivatsioon muutuda on väljendunud seni vaid sõnades.
2.6.Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi V. Kattai suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ja nõustub elektroonilise valvega, näitavad korduvad tagasilangused, et ta ei tunnista oma probleemkäitumist ega ole suuteline sellega piisavalt tegelema. V. Kattai saab aru, et mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine on vale, kuid väidab, et ei suuda alkoholi tarvitanuna alati ohjeldada oma soovi autorooli istuda. Samuti on V. Kattai vestlustes püüdnud toimepandut pisendada ja vabandada oma käitumist hea juhtimisoskusega. 01.11.2021 kinnitas V. Kattai, et edaspidi tuleb alkoholist täielikult loobuda, kuid vangla tingimustes pole võimalik tema vastavat suutlikkust hinnata. V. Kattai on püüdnud kahe viimase kriminaalhoolduse ajal end parandada, kuid on tekkinud tagasilangused.
2.7.Seoses V. Kattai eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Tööst ja majanduslikust toimetulekust ohtlikkust ei tulene. Vanglast vabanemise korral on V. Kattail võimalik asuda elama aadressile xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on tal võimalik asuda tööle OÜ-s Varanõunik. V. Kattail pole võlgnevusi.
2.8.Juhul, kui kohus otsustab V. Kattai tingimusi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Kattaile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.10.2023. Samuti kohaldada V. Kattai suhtes elektroonilist valvet 2 kuuks ja panna KarS § 75 lg 2 p 2 alusel V. Kattaile täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi V. Kattai tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab V. Kattai vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
4.V. Kattai ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige. V. Kattai ei oska selgitada, miks ta pani 2021. aastal toime kaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Need olid mõtlematud teod. V. Kattai tarvitas tookord alkoholi terviseprobleemide ja töökoha puudumise tõttu. Kui V. Kattai sai töökoha, pidi ta vanglasse minema. V. Kattai ei juhi kainena mootorsõidukit ja ka alkoholi tarvitanuna pole mootorsõiduki juhtimine tema jaoks tavaline. V. Kattail tekkis alkoholiprobleem pärast töökoha kaotust ja see kestis pool aastat. Kui V. Kattai töötas Soomes, ei tarvitanud ta alkoholi. V. Kattai teadis, et ta kipub pärast alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtima, kuid ei mõelnud enne kuritegude toimepanemist sellele. V. Kattai polnud alkoholiprobleemi, kui ta töötas. V. Kattai ei pöördunud 2021. aastal alkoholiprobleemiga arsti poole, sest ta suutis vahepeal hoiduda alkoholi tarvitamisest. V. Kattai on käinud uue elukaaslasega korra Wismaris ja ta leppis uue elukaaslasega kokku, et ta ei tarvita enam alkoholi. V. Kattai tarvitas vabaduses alkoholi nii sõpradega kui ka üksi. Enne viimast joobes juhtimist tarvitas V. Kattai alkoholi üksi. Vabanemisel kuuluvad V. Kattai lähedaste hulka uus elukaaslane Viivika Kasemaa, sõber Andres Vissel ja tööandja. V. Kattai on vangistuse ajal suhelnud V. Kasemaaga ja A. Visseliga telefoni ja kirja teel. V. Kattai praeguste sõprade ja tuttavate hulgas pole alkoholi liigtarvitajaid. Ta ei suhtle enam alkoholi tarvitavate tuttavatega. V. Kattai uus elukaaslane tarvitab alkoholi vähe. V. Kattai tarvitas koos A. Visseliga alkoholi enne vangistust. Ta sai A. Visseliga kokku 3 – 4 korda kuus, kuid nad ei tarvitanud iga kord alkoholi. V. Kattai ei oska öelda, kui tihti A. Vissel alkoholi tarvitab, sest A. Vissel on Soomes rekkajuht. V. Kattai saab rääkida alkoholi tarvitamisest oma tulevase elukaaslase, sõbra A. Visseli ja oma tööandjaga, kes aitavad tal vajadusel alkoholi tarvitamisest hoiduda. Hommikul viiakse V. Kattai tööle ja õhul tullakse talle järele. V. Kattai nõustub kriminaalhooldaja ettepanekutega katseaja osas. Ta tõmbab alkoholile kriipsu peale. Ta on võimeline kuni 08.10.2023 hoiduma alkoholi tarvitamisest. Ta on ka enne kaine olnud. V. Kattai teab, et elektroonilise valve korral pannakse jälgimisseade tema elukohta ja ta peab kahe kuu jooksul täitma kriminaalhooldaja ajagraafikut – tulema ja lahkuma kriminaalhooldaja määratud kellaaegadel. Nõusoleku andmisel elektroonilise valve kohaldamiseks nõustus V. Kattai sellega, et ta elab piirides ja korteri omanikuga räägiti, kuhu aparaat pannakse. Kohtu seisukoht
5.V. Kattai kannab alates 11.12.2020 vanglas karistust kahe teise astme kuriteo (KarS § 424 lg 2) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. V. Kattai on talle mõistetud 2 aasta 9 kuu ja 27 päevasest vangistusest kandnud ära peaaegu 1 aasta ja 1 kuu (s.o enam kui 1/3) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 08.10.2023) jäänud rohkem kui 2 kuud. V. Kattai nõustus kohtuistungil elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
6.KarS § 76 lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab V. Kattai vabanemisel asuda elama aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik V. Kattai allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on
V. Kattai vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused V. Kattai vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
7.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
8.V. Kattail on 3 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõigil kordadel on teda karistatud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Esimesel korral tunnistati V. Kattai süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2017. a otsusega nr 1-17-1523 (s.o veidi enam kui 4 aastat ja 8 kuud tagasi) ning talle karistuseks mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 19.10.2019. Seejärel tunnistati V. Kattai Tartu Maakohtu 12.10.2020. a otsusega nr 1-20-6868 (s.o peaaegu 1 aasta ja 3 kuud tagasi) süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. V. Kattai pidi mõistetud vangistusest kohe ära kandma 1 kuu ning ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel 2 aasta ja 8 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Siiski ei jõudnud V. Kattai teist korda kriminaalhooldusele asuda, sest ta pani 22.10.2020 (s.o 10 päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist) toime uue kuriteo. V. Kattai vahistati ning Tartu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega nr 1-20-9313 karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta 9 kuu ja 27 päevase vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 11.12.2020. Nagu öeldud, on V. Kattai viibinud praeguseks vanglas peaaegu 1 aasta ja 1 kuu. Kohtuistungil selgitas V. Kattai, et 2020. a joobeseisundis juhtimised olid mõtlematud teod. Ta kaotas 2020. aastal terviseprobleemide tõttu töö ning tervise- ja tööprobleemidest tekkisid alkoholiprobleemid. Kui V. Kattail oli töökoht, siis alkoholiprobleemi polnud. V. Kattai teadis, et tal on kalduvus alkoholi tarvitanuna asuda mootorsõidukit juhtima, kuid ta ei mõelnud tol hetkel selle peale. V. Kattai ei juhi kainena mootorsõidukit, sest tal pole juhilube. Arvestades eelnevat, nõustub
kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et V. Kattai puhul tuleb uute kuritegude toimepanemist soodustatavate riskiteguritena kõne alla eeskätt alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus.
9.Kohtu hinnangul on need ohud võrreldes V. Kattai vahistamise ajaga praeguseks märkimisväärselt vähenenud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V. Kattai käitunud vangistuse viibimise ajal nõuetekohaselt ̶ teda pole distsiplinaarkorras karistatud, ta suhtub mõistvalt vangla reeglitesse, pole tööst keeldunud ja tal pole kaaskinnipeetavatega probleeme olnud. Samuti läbis V. Kattai ajavahemikul 23.08.-27.10.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Talle jäi sotsiaalprogrammist enim meelde, kuidas öelda „ei“, ülesanded olid õpetlikud ning sotsiaalprogramm oli tema jaoks kasulik ja huvitav. V. Kattai mõistab, et alkoholi tarvitamine ja mootorsõiduki juhtimine ei käi kokku, ning saab aru muutuste vajalikkusest oma elus. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on V. Kattai karistuse kandmise ajal tegelenud muu hulgas aktiivselt alkoholijoobes kuritegude toimepanemise põhjustega. See räägib süüdimõistetu kasuks.
10.Täiendavalt nähtub asja materjalist, et V. Kattai pole viimase 5 aasta jooksul rohkem vanglas viibinud, mistõttu on praegune peaaegu 1 aasta ja 1 kuuline vangistus arvestatava ajavahemiku järel eraldiseisev tõsiseltvõetav vabadusekaotus. V. Kattai ütles kohtuistungil, et ta ei suhtle enam alkoholi tarvitavate tuttavatega ja leppis uue elukaaslasega kokku, et ei tarvita enam alkoholi. V. Kattai saab hakkama ja ta on varemgi alkoholi tarvitamisest hoidunud. Kohus leiab, et V. Kattai selgitused on arvestamist väärt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V. Kattai olnud alati tööalaselt hõivatud, kuid 20.02.2020 lõppes töösuhe V. Kattai tervisliku seisundi tõttu. Seejärel töötas V. Kattai lühiajaliselt 22.-30.07.2020 ja alates 01.10.2020 on tal kehtiv töösuhe Varanõunik OÜ-ga. Arvestades, et V. Kattai juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit 22.08.2020 ja 22.10.2020, on asja materjalidega kooskõlas tema selgitus, et alkoholi tarvitamine suurenes tervise- ja tööprobleemide tõttu. Järelikult oli alkoholi kuritarvitamisel konkreetne põhjus, mille teadvustamisel ja millega tegelemisel on V. Kattail võimalik oma käitumist kontrollida. Kohtus antud selgitustest nähtubki, et V. Kattai suudab adekvaatselt analüüsida kuritegude põhjusi, on neid endale teadvustanud ja soovib oma käitumist muuta.
11.Kohus märgib ka, et V. Kattail on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht OÜ-s Varanõunik. Seega on alkoholi liigtarvitamist tinginud asjaolu ära langenud. Samuti on V. Kattail vabaduses toetavad lähedased ̶ tulevane elukaaslane V. Kasemaa, sõber A. Vissel ja tööandja, kelle poole abi saamiseks vajadusel pöörduda. Pidades silmas, et V. Kattai sõnul tarvitab V. Kasemaa alkoholi harva ja et V. Kattai käis koos A. Kasemaaga ühel korral ka Wismaris, leiab kohus, et V. Kattail on arvestatav tugivõrgustik. Uus elukaaslane on juba aidanud V. Kattail loobuda alkoholi tarvitamisest. V. Kattai sõnul ei suhtle ta alates vangistusest enam alkoholi liigtarvitavate tuttavatega. Suhtlemise lõpetamine alkoholi tarvitavate isikutega ja uue elukaaslasega alkoholi tarvitamisest loobumise kokkuleppe sõlmimine näitavad, et V. Kattai tahab loobuda alkoholi tarvitamisest. Kokkuvõtlikult on V. Kattai elutingimused vabaduses head ja ta on teinud pingutusi, et vanglasse naasmist vältida.
12.Kohtu arvates on kõige problemaatilisem V. Kattai võime tulla vabaduses pikemaajaliselt toime võimalike uute pingelisemate sündmustega ja loobuda lõplikult alkoholi abil probleemide lahendamisest. Pidades silmas, et V. Kattai on viibinud vanglas peaaegu 1 aasta ja 1 kuu, suudab alkoholi kuritarvitamist tinginud asjaolusid analüüsida ning on motiveeritud edasist vangistust vältima, tuleb talle siiski võimalus anda. V. Kattai allutatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile ning kriminaalhooldaja järelevalve toetab
täiendavalt V. Kattai toimetulekut vabaduses ja tugevdab tema motivatsiooni alkoholist hoiduda.
13.Eeltoodud põhjustel vabastab kohus V. Kattai talle Tartu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.10.2023, s.o karistusaja lõpuni. KarS § 76 lg 5 teise lause alusel tuleb V. Kattai katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes KarS § 75 lg 2 p-le 2, keelab kohus täiendavalt V. Kattail käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise. Kuna V. Kattai puhul tuleneb uute kuritegude toimepanemise oht eeskätt alkoholi kuritarvitamisest, tuleb edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks alkoholi tarvitamine keelata. Samuti paneb kohus KarS § 75 lg 2 p 9 alusel V. Kattaile kohustuse alluda elektroonilisele valvele 2 kuu jooksul. KarS § 751 lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.