Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Artur Korbutit süüdistatakse selles, et tema võttis 12.03.2021 ajavahemikul kl 05.30-10.00 xxxx asuva ühiselamu toas nr xxxx oma korterikaaslase S. D.i jope taskust kannatanule kuuluvast rahakotist sularaha väärtuses 300 eurot (6x50 eurot) endale ning viskas rahakoti koos selles olnud asjadega (xxxx, xxxx, ühistranspordi kaart, Partnerkaart, ühiselamu uksekaart, kviitungid, 2 tk SIM-kaarti, foto) ühiselamu küljel olevasse lumehange. Teo toimepanemise hetkel oli süüdistataval 3 kehtivat karistust KarS § 218 lg 1 järgi, sh kaks neist vähem kui aasta vanad, seega kolmanda varguse toimepanemisest nähtub, et varastamine oli saanud isikule elustiiliks, mh lahendas ta sellega oma võlaprobleeme, 12.03.2021 seisuga oli ta ka töötu. Sel moel pani Artur Korbut oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema tungis 22.11.2021 kella 04:00 paiku xxxx hostelitoas kallale oma elukaaslasele D. K.ile, hoides kannatanut kinni ning lüües teda rusikatega ühel korral näkku ja korduvalt vastu käsi ning paremat jalga. Sellega tekitas tema kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustustena hematoomid paremale põsesarnale, paremale ja vasakule käele ning paremale jalale. Sel moel pani Artur Korbut oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Artur Korbuti karistamist vangistusega 1 aasta ja 2 kuud ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskemat, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11.2021, s.o 1 päev, mõistes karistuseks vangistuse, millest on see aeg maha arvatud, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdimõistetu on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Artur Korbut nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ning prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Artur Korbut esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Artur Korbuti süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanu S. D. esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 300 eurot süüdistatava Artur Korbuti vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistavalt välja kannatanule tekitatud kahju. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.