Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Oma apellatsioonis väidab N. Nazirli, et kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Prokurör ähvardas N. Nazirlit, et kui ta ei ole kokkuleppega nõus, siis ta nõuab karistuseks 8 aastat vangistust. Kuigi kohtuotsuses on kirjas, et N. Nazirli sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, siis tegelikult see nii ei olnud. Teda sunniti ja ähvardati, et ta nõustuks kokkuleppemenetlusega. Lisaks ei nõustu N. Nazirli sellega, et tema tegu kvalifitseeriti KarS § 200 järgi. N. Nazirli selgitab, et soovib olla oma noore naisega, saada lapsi, mitte viibida vanglas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata.

või jätta see sõlmimata. Õiguste ja kohustustega tutvumist on süüdistatav kinnitanud omakäelise allkirjaga (II kd, tl 11). Eelnev kinnitab, et süüdistatav osales kokkuleppemenetluse läbirääkimistest, ta oli teadlik õigusest jätta kokkuleppele alla kirjutamata ja õigusest loobuda kokkuleppest hiljem kohtus. Nähtuvalt Harju Maakohtu 25. oktoobri 2021 istungiprotokollist, algas maakohtu istung üldmenetluse sätete järgi. Istungi alguses kontrollis kohus süüdistatava isikuandmeid, selgitas talle õigusi, kohustusi, õigust esitada taandusi, taotlusi. Süüdistatavale oli kõik arusaadav, taandusi ega taotlusi tal polnud. Selle järel võttis sõna prokuratuur, kes selgitas, et süüdistatav on avaldanud soovi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kuna prokuratuur pidas seda võimalikuks, siis tegi prokurör istungil kohtule taotluse minna üle kokkuleppemenetlusele. Selle järel kinnitas süüdistatava kaitsja advokaat M. Viira kohtuistungil, et prokuröri väited vastavad tõele ja osapooled soovivad minna edasi kokkuleppemenetluses. Seejärel sai sõna süüdistatav. Süüdistataval olid kõik võimalused, juhul kui teda oli lubamatult survestatud, juhtida sel hetkel kohtu ja advokaadi tähelepanu millelegi sellisele. Seda ta aga ei teinud, mis annab tunnistust, et kokkuleppemenetluse kohaldamine vastas tegelikkuses süüdistatava tahtele. Süüdistatav kinnitas omaltki poolt maakohtus selgesõnaliselt, et ta tõesti soovib kokkuleppemenetlust, algselt soovis lühimenetlust. Seejärel küsitles maakohus süüdistatavat kokkuleppe osas, selgitas talle õigused ja kohustused kokkuleppemenetluses. Nagu nähtub istungiprotokollist, kinnitas süüdistatav taaskord õigustest ja kohustustest kokkuleppemenetluses arusaamist, samuti, et on tutvunud kokkuleppe sisuga, see on talle arusaadav. Tõsi, algul väitis süüdistatav istungil, et talle pole kokkulepe arusaadav enda tablettide ja portfelli saatuse osas. Selle peale selgitas prokurör istungil, et need süüdistatava asjad asuvad politseis ja tagastatakse talle pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdistatavale oli see istungil arusaadav ja selle peale ta kinnitas kokkuleppest arusaamist. Seejärel andis kohus süüdistatavale võimaluse selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Süüdistatav selgitas, et talle selgitati seadust ja karistusraame, ta helistas ise prokurörile, kes oli selgitanud talle, et on valmis kohtus nõudma karistuseks 8 aastat vangistust, mille peale süüdistatav oli selgitanud, et tal on pere kodus. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri seesugune selgitus prokuratuuri kavatsuste kohta juhul, kui kriminaalasi lahendatakse üldmenetluses, ei kujuta endast lubamatut survestamist või ähvardamist. On tavapärane ja loogiline, et üldmenetluse korral küsibki riiklik süüdistaja rangemat karistust ja juhul, kui süüdistatav on valmis kompromissiks kokkuleppemenetlusega nõustumise näol, on ka prokuratuur valmis omapoolseteks kompromissideks, mis võib väljenduda leebemas karistustaotluses. Eelnevalt kirjeldatud selgituse järgselt palus süüdistatav kohtul kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppe sõlmimist vabal tahtel ja selle kinnitamist kohtu poolt palusid ka prokurör ja süüdistatava kaitsja. Apelleeritud kohtuotsusega Harju Maakohus seda tegigi. Kuigi süüdistatav ei nõustu enda teo kvalifikatsiooniga, siis vastab kohtuotsus täielikult, sh süüdistatava süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 25. oktoobri 2021 kokkuleppele. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et juhul, kui prokuratuur survestanuks lubamatult või ähvardanuks süüdistatavat, oleks kokkuleppemenetluse läbirääkimiste juures viibinud Eesti Advokatuuri kuuluv advokaat sellele tähelepanu pööranud ja reageerinud. Niisamuti oleks sellele reageerinud maakohtu istungit juhtinud kohus, kui tal tekkinuks kahtlus selles, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tegelikkuses süüdistatava vaba tahe. Asja materjalid kinnitavad, et maakohtus sai süüdistatav vabalt end väljendada ja tema tahe oli sõlmida kokkulepe, mida kohus vastavalt kokkuleppes märgitule kohtuotsusega kinnitas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.