Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esitatud nõuded on tsiviilhagis põhjendatud järgmiselt. 03.08.2018 kella 01.00 paiku võtsid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine Tallinnas XXX asuvas XXX X-lt füüsilise ja vaimse vägivallaga ära 200 eurot. Kannatanu tundis peksmise tagajärjel tugevat füüsilist valu ja sai järgmised vigastused: ninaluude murru verejooksuga, tugeva valu otsmikul. Kuna kannatanu asus end kaitsma ja püüdis ebaõnnestunult I. Naoumkine’it vastu lüüa, tekkis tal vasaku labakäe metakarpaalluu murd. X sai varalist kahju 205,31 eurot, kuna S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine võtsid talt ära 200 eurot ja vasaku käe metakarpaalluu murru ravile kulus 5,31 eurot. Rünnakuga põhjustati talle ka mittevaralist kahju. Nimelt peksid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine X jõhkralt vastu tema näol olnud arme. Need armid olid tekkinud selle tulemusel, et X oli saanud aastatel 2012 –2018 Ameerikas ravi seoses näol olnud healoomulise kasvajaga. Ravi käigus tehti talle 49 operatsiooni, millest taastumine oli pikk ja valulik. Peksmise järel elas X kartuses, et kasvaja tuleb tagasi ning talle tuleb uuesti teha operatsioone. Lisaks sellele on pärast peksmist halvenenud kannatanu kõne. Eesti arstid selle põhjuseid tuvastada ei saa, mistõttu on vaja uuringuid väljaspool Eestit. Veel on hagis toodud välja, et pärast peksmist tekkis X-l agressioon ja kättemaksuiha, mille tõttu ta vajab psühhiaatrilist ravi.

X tsiviilhagi lahendas Harju Maakohus 22. juuli 2021 otsusega.

Kohus rahuldas tsiviilhagi varalise kahju hüvitise osas täies ulatuses, mõistes S. Leitenilt, G. Jelpidiforovilt ja I. Naoumkinelt X kasuks solidaarselt välja 205,31 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise nõude osas rahuldas kohus tsiviilhagi osaliselt, mõistes S. Leitenilt, G. Jelpidiforovilt ja I. Naoumkinelt X kasuks solidaarselt välja 1000 eurot. 5.1 Kohus märkis, et puudub vaidlus, et süüdistatavad on kuriteo toime pannud – nende suhtes tehtud süüdimõistvad kohtuotsused on jõustunud. S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on jõustunud kohtuotsustega mõistetud süüdi selles, et nad panid 03.08.2018 X suhtes toime KarS 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaastäideviijatena. 5.2 Kohus leidis, et varalise kahju hüvitise nõue tuleb täies ulatuses rahuldada ja mõista S. Leitenilt, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine’ilt solidaarselt välja 205,31 eurot. G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine’i puhul andis selleks kohtuotsuse kohaselt alust see, et nad võtsid hagi õigeks. S. Leiten tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud, kinnitades, et pole kannatanult 200 eurot varastanud. Vastuseks sellele märkis maakohus, et S. Leiten on grupis koos G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga X-lt 200 euro röövimises süüdi mõistetud. Kohus leidis, et kuna S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine tegutsesid kaastäideviijatena, vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt ja seetõttu tuleb S. Leitenilt mõista solidaarselt G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga välja 205,31 eurot kannatanu X kasuks. 5.3

Mittevaralise kahju hüvitise nõuet pidas kohus osaliselt põhjendatuks.

Kohus märkis, et hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetute poolt tervisekahjustuse tekitamist, kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mis on jõustunud kohtuotsusega tõendamist leidnud. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud meditsiinidokumentidega s.o EMO kaardiga, mille kohaselt tuvastati X-l ninaluude murd, muu metakarpaalluu murd, ning isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et kannatanul oli kuivanud veri näol, kätel ja särgil, nina paistes ja vasak käsi oli kinni seotud. Lisaks nimetas kohus veel OÜ rehabilitatsiooniabi 5,31 euro suurust arvet, X ravilugu nr 33 ja 01.07.2021.a. väljastatud OÜ Mahtra Perarstikeskuse tõendit X kohta, toomata välja, milliseid asjaolusid need tõendavad. Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud vägivallateo puhul võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kohus märkis (kirjapilt muutmata): „Kannatanu on talunud valu ja pöördunud arsti poole, mistõttu kannatanu on viidanud EMO patsiendikaardile, tõendile (oli vajalik kinnasortoosi ostmine ) ja OÜ Mahtra Perearstikeskusetõendid (nähtub, et kannatanul oli enne 2018 tõsiseid probleeme kaasasündinud tervisega, kui ka vaimse tervisega). EMO patseindikaardilt nähtub, et kannatanule oli tekittud ninaluude murd, muu metallkarpaalluu murd ning isiku läbivaatus protokollist nähtub, et kannatanul tuvastati kuivanud verd näol, kätel ja särgil, paistetus ninal ja vasak käsi oli kinni seotud.“ Eeltooduga on kannatanu valu ja kannatusi samuti piisavalt usutavalt selgitanud ning need haakuvad nõudega ja esitatud tõenditega. Kannatanu on hagis kirjeldanud, et peale peksmist elab kartuses, et tekib kasvaja

retsidiiv ja tuleb taas teha operatsioon ning peale peksmist on kuulmine halvenenud (arstid ei leia põhjust, miks kõne on halvenenud). Samuti on peale peksmist vajanud psühhiaatria ravi. Maakohus leidis, et kuna jõustunud kohtuotsustega on leidnud tõendamist, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on pannud X suhtes toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaastäideviiejatena, vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt. Kohus leidis, 5000 euro suurune kahjuhüvitis ei ole põhjendatud. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus (luumurrud), üleelatud valu ja kannatused annavad põhjust hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot.

käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele (vt Riigikohtu 27. märts 2014 otsus asjas nr. 3-1-1-13-14, p 18). Kohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu seostab talle varalise kahju tekitamist 5,31 euro osas ning mittevaralise kahju tekitamist talle kehavigastuste tekitamisega. Kohus on hagi üle otsustamisel viidanud küll asjakohastele materiaalõiguse normidele (VÕS § 1043 ja § 1045 p 2), mis näevad ette tsiviilkohustuste tekkimise eeldused, kuid samas on kohus jätnud tuvastamata viidatud õigusnormide kohaldamise eelduseks vajalikud asjaolud. Kuna kannatanu seostab kahju tekkimise temale kehavigastuste tekitamisega, siis oleks kohus pidanud tsiviilõigusliku vastutuse tuvastamiseks välja selgitama, kes on kanntanule kehavigastused tekitanud. Kohus ei ole tuvastanud, et kannatanu ninaluude murru ja metakarpaalluu murru on tekitanud S. Leiten. Asja materjalides puuduvad mistahes tõendid, millest järelduks, et Stanislav Leiten oleks kannatanule kehavigastusi tekitanud. Vastupidi: Harju Maakohtu 31.10.2019 otsusesest, millega S. Leiten süüdi tunnistati, nähtub üheselt, et S. Leiten kannatanut ei löönud. Kriminaalasja toimikus olevatest tõenditest nähtub, et ainuke, kes kannatanut lõi, oli I. Naoumkine. Seega sai kannatanule kehavigastused tekitada ning sellega kahju põhjustada I. Naoumkine.

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud esitama hagi ka üksnes osa võlgine vastu, kes vastutavad selle eest siiski täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tsiviilhagi kohaselt sai X metakarpaalluu murru, kui püüdis teda rünnanud I. Naoumkine’it vastu lüüa. Ka 03.08.2018 antud ütlustes on X öelnud: „Kätt ilmselt vigastasin, kui lõin tüsedamat poissi.“ (kd 17; TL 66 prd). Ütluste kontekstist tuleb välja, et tüsedama poisi all mõtles X I. Naoumkine’it. S. Leiteni süü küsimuses tegi lõpliku kohtuotsuse Tallinna Ringkonnakohus. Seega tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsusega tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus tuvastas järgmise sündmuste käigu. X rääkis S. Leitenile, G. Jelpidiforovile ja I. Naoumkine’ile, et tal on kaasas 200 eurot, misjärel hakkasid need talt 50 eurot nõudma. Kui X keeldus raha andmast, võttis I. Naoumkine talt koti ära ja võttis sealt millalgi raha ära. X lükkas kotti tagasi saada püüdes S. Leitenit eest ära, mille peale viskas koti võtnud I. Naoumkine koti maha ja tuli talle kallale, hoidis teda kinni ja lõi rusikaga vastu nina. Samuti üritas I. Naoumkine lüüa teda jalaga, kuid X sai tal jalast kinni ja tõmbas ta pikali. Selle peale lükkas omakorda S. Leiten X, nii et viimane kukkus (seejärel, nagu märgitud ka süüdistuses, jooksid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine ära). Sellega aitas S. Leiten viia raha hõivamise lõpule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et S. Leiten sekkus sündmuste käiku alles siis, kui X oli I. Naoumkine’i pikali tõmmanud, seega ka alles pärast X oma ütlustes kirjeldatud ebaõnnestunud lööki, mis tsiviilhagi kohaselt põhjustas vasaku käe metakarpaalluu murru. Eelnevast tulenevalt puudub S. Leiteni tegevusel põhjuslik seos X vigastusega ja sest tulenevalt ka ortoosi ostuks tehtud kulutusega. Järelikult tuleb S. Leitenilt X kasuks välja mõistetavat varalise kahju hüvitist vähendada 5,31 euro võrra. 9.2 Ka mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole maakohus S. Leiteni teo ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost tuvastanud. Kohus on taas lähtunud sisuliselt üksnes faktist, et S. Leiten pani koos G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga toime röövimise. Sellele, kas S. Leiteni tegevus S. Leiteni suhtes tehtud süüdimõistva otsusega tuvastatud kujul on põhjuslikus seoses tsiviilhagis kirjeldatud kahjuga, ei ole kohus otsuses ära näidanud. Kohus ei ole pööranud tähelepanu isegi sellele, kas asjaolud, millele tsiviilhagis tugineti, on üldse tuvastamist leidnud. Maakohus on otsuses märkinud: „Arvestades süüdistuses kirjeldatud vägivalla tegu, võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kannatanu on talunud valu ja pöördunud arsti poole, mistõttu kannatanu on viidanud EMO patsiendikaardile, tõendile (oli vajalik kinnasortoosi ostmine ) ja OÜ Mahtra Perearstikeskusetõendid (nähtub, et kannatanul oli enne 2018 tõsiseid probleeme kaasasündinud tervisega, kui ka vaimse tervisega). EMO patseindikaardilt nähtub, et kannatanule oli tekittud ninaluude murd, muu metallkarpaalluu murd ning isiku läbivaatus protokollist nähtub, et kannatanul tuvastati kuivanud verd näol, kätel ja särgil, paistetus ninal ja vasak käsi oli kinni seotud.“ Tsiviilhagis on märgitud, et kannatanu tundis peksmise tagajärjel tugevat füüsilist valu ning lisaks tekitati talle mittevaralist kahju sellega, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine peksid X jõhkralt just vastu tema näol olnud talle tehtud operatsioonidest jäänud arme. Mittevaralise kahju tekkimist on tsiviilhagis põhjendatud sellega, et pärast peksmist elas X kartuses, et kasvaja tuleb tagasi ning talle tuleb uuesti teha operatsioone. Viimase fakti on

maakohus otsuses ära märkinud, kuid pole sellest hoolimata kontrollinud, kas kannatanu väidete aluseks olevad asjaolud on tõendatud. Kui süüdistatavad oleks X ühiselt peksnud, oleks kahjuhüvitise neilt solidaarselt välja mõistmine põhjendatud. Kriminaalmenetluses ei ole aga tuvastatud, et süüdimõistetud, sh S. Leiten, oleks kannatanut tsiviilhagis kirjeldatud moel peksnud. Seda ei ole oma ütlustes kirjeldanud isegi kannatanu ise. X läbivaatuse protokollile lisatud fotodest nähtuvalt võib aimata arme tema vasakul näopoolel (kd 17; TL 76 prd). Seda, et teda sinna oleks pekstud, X väitnud ei ole. Tema 03.08.2018 antud ütluste kohaselt lõi teda ainult I. Naoumkine. Kannatanu sõnul lõi I. Naoumkine teda rusikaga vastu nina ning seejärel püüdis lüüa jalaga, teised kaks poissi seisid sel ajal eemal (kd 17, TL 66). Seda, et teda oleks löönud S. Leiten või et teda oleks üldse löödud rohkem kui ühe korra, X ütlustest ei nähtu. Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsuse kohaselt piirdus S. Leiteni roll röövimises sellega, et ta tõukas X pikali pärast seda, kui X oli tõmmanud pikali teda jalaga lüüa üritanud I. Naoumkine’i. OÜ Mahtra Perearstikeskuse raviloost nr 33 ilmneb, et X kaebas valu nina piirkonnas ja vasakus labakäes, samuti järsku tekkinud tugevat peavalu otsmikul (kd 17; TL 117). See valu on seostatav I. Naoumkine’i rusikalöögiga X nina pihta ning X enda ebaõnnestunud löögiga I. Naoumkine’i pihta (nagu eespool märgitud, seostas X ise oma käevigastust ebaõnnestunud löögiga). Seevastu andmeid, mis seostaks S. Leiteni teo – X tõukamise – tsiviilhagis nimetatud valuga, ei ole. Kuna kinnitust ei leidnud tsiviilhagis esitatud väide, et kannatanut peksti ja löödi selle käigus tema näos olnud armide pihta, ei ole S. Leiten pannud toime ka tegu, mis oleks andnud kannatanule põhjust karta, et talt opereeritud kasvaja võib tagasi tulla. Sama kehtib kannatanu kõne halvenemise kohta. Tõendamata on ka väide, et pärast tema vastast rünnet vajas X psühhiaatrilist ravi. Kannatanu esindaja maakohtu istungil esitatud OÜ Mahtra Perearstikeskuse tõendist (kd 20, TL 31) selgub, et X on saanud psühhiaatrilist abi, aga seda operatsioonide tagajärjel tekkinud depressiooni, käitumishäire ja mängusõltuvuse tõttu. Seda, et X-l oleks vajanud psühhiaatrilist abi 03.08.2018 toimunud röövi tõttu, tõenditest ei nähtu.

Taotletud tasu vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ kehtestatud määrale ning ringkonnakohus peab apellatsiooni koostamise ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. Samuti on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaks määramiseks X esindaja vandeadvokaat Leelo Viil. Taotluse kohaselt oli maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise ning vastuse koostamise ajakulu kokku 90 minutit. Taotletava tasu suurus on 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,2 eurot. Ka kannatanu määratud esindaja taotletud tasu vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ kehtestatud määrale ning ringkonnakohus peab ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.