Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

AS ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4158“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Pakend nr 16.1 – proov DNA vatitikkudel pitsi ülemiselt äärelt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend 17- avatud sigaretipakk Winston köögist külmakapi pealt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend 18- pokaal köögikapi töötasapinnalt - tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend 18.1- proov DNA vatitikkudel pokaali ülemiselt äärelt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend 19- valge käepidemega kööginuga köögikapi töötasapinnalt tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend 21- pits külmkapi pealt köögist - tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 21.1 – proov DNA vatitikkudel pitsi ülemiselt äärelt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 28 – sinist värvi köögirätik köögi põrandalt - tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 29 – pits elutoa põrandalt laua alt - tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 30 – kannatanu seljas olnud musta värvi t-särk - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 31 – kannatanu seljas olnud musta värvi dressipüksid - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 30.1 – proov särgi esiküljelt, vasaku rinna piirkonnast - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 30.2 – proov särgi esiküljelt, parema rinna piirkonnast - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 30.3 – proov särgi esiküljelt, keskosast - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 31.1 – proov pükste parema sääre juurest, põlve juures asuva vigastuse ümbrusest - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 31.2 – proov pükste paremalt säärelt, reie piirkonnast, vigastuse ümbrusest hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 31.3 – proov pükste paremalt säärelt, reie piirkonnast, vigastuse ümbrusest hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 31.4 – proov pükste tagaküljelt, tuhara piirkonnast vigastuse ümbrusest - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Kahtlustatava kinnipidamise käigus ära võetud esemed: Pakend nr 1 – Mykhailo Kiiko jope – tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest jope parema hõlma allosas hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.2 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest jope parema varruka esikülje alakolmandikult, varruka alumisel detailil - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.3 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest jope kapuutsi vasakpoolsel poolel, kapuutsi esiservas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.4 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest jope parema varruka otsa siseküljel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.5 – kirurgiline mask - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 1.5.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest kirurgilise maski ülemisel äärel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 2 – Mykhailo Kiiko t-särk 4 – tagastada Mykahilo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel;

Pakend nr 2.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest T-särgi esiküljel – vasaku rinna piirkonnas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 2.2 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest T-särgi esikülje allosas hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 3 – Mykhailo Kiiko dressipüksid – tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtotsuse jõustumisel; Pakend nr 3.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest dressipükste parema sääre esiküljel – sääre allosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 3.2 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest dressipükste parema sääre esiküljel – põlve piirkonnas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 3.3 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest dressipükste vasaku sääre esiküljel – firma NIKE logo ümbruses - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 3.4 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest dressipükste parema sääre tagaküljel– sääre allosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 4 – Mykhailo Kiiko tossud – tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 4.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest vasaku jala tossu ninaosa siseküljel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 4.2 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest vasaku jala tossu sisetalla kannaosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 4.3 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest parema jala tossu ninaosa siseküljel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 4.4 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest parema jala tossu sisetalla kannaosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 5 – Mykhailo Kiiko sokid tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 5.1 – puuteproov veresarnase aine määrdumisest soki talla kannaosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 5.2 - puuteproov veresarnase aine määrdumisest soki sääre tagaküljel - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 6 – Mykhailo Kiiko aluspüksid – tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 6.1 - puuteproov veresarnase aine määrdumisest aluspükste esiküljel – vöökoha värvli keskosas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Sündmuskoha vaatluse käigus leitud nuga, noa vaatluse käigus võetud DNA-proovid: Pakend 20- pruuni käepidemega kööginuga köögikapi alusest sahtlist - tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J) kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.1 – proov noa paremalt küljelt, noa tera otsalt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.2 – proov noa paremalt küljelt, käepideme poolt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.3 – proov noa paremalt küljelt, noa käepidemelt, noa tera poolt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.4 – proov noa paremalt küljelt, noa käepidemelt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.6 – proov noa vasakult küljelt, käepideme poolt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 20.7 – proov noa vasakult küljelt, noa käepidemelt, tera poolt - hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

A.B läbivaatus 29.03.2021: Pakend nr 1 – A B t-särk -tagastada A.Ble kohtuotsuse jõustumisel; Pakend nr 2 – A B lühikesed püksid – tagastada A.Ble kohtuotsuse jõustumisel; Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll: Proovid sõrmeküünte alt tunnistajalt A B sünd. xxx - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesalt tunnistajalt A B sünd. xxx - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Proovid sõrmeküünte alt kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko ik. 38603220198 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesas kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Laiba vaatlusprotokoll: Pakend nr 1 - Küünealused kaaped 10 tk - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Laiba sõrmejälgede kaart - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Mykhailo Kiiko mobiiltelefon Huawei IMEI1:xxx IMEI2: xxx – tagastada Mykhailo Kiiko ́le kohtuotsuse jõustumisel. Kui asitõendeid, millised kohus määras tagastada OÜ X või esemete omanikele, tagasi saada ei soovita, siis tuleb need hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 22.11.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 22.11.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhjendused

arenenud vastastikuse kakluse käigus V.Zt ja lõi teda keha ja näo piirkonda, põhjustades V.Zle verevalumeid suuesikus ülahuule piirkonnas, nahaaluseid verevalumeid näole ja verejooksu ninast. Kui kella 00:40 paiku eemaldus V Z vannituppa, järgnes M.Kiiko talle eesmärgiga pussitada V Zt noaga. Selleks võttis M.Kiiko vannituppa kaasa 48 mm laiuse ja 245 mm pikkuse teraga noa. Vannitoas tõukas M.Kiiko esmalt V.Zt keha piirkonda, millest V.Z kukkus vasaku küljega vanni, saades verevalumeid ja marrastusi vasaku käe küünarliigese ja vasaku reie piirkonda. Seejärel lõi M.Kiiko tahtlikult tervise ja elu kahjustamise eesmärgil vannis olnud ja jalgadega ründajale vastu põtkinud V.Zt kaasa võetud noaga korduvalt, vähemalt kümnel korral, tekitades noalöökidega V.Z paremasse reide seitse torke-lõikehaava, millest omakorda viie haava sügavus ületas 10 cm. M.Kiiko jätkas V.Z noaga löömist seni, kuni sekkus korteris olnud A B, kes haaras M.Kiikost ja viimase käes olnud noast kinni, käskides tegevus lõpetada. Vaatamata A.B poolt kiirabi kutsumisele suri V Z saadud vigastustesse sündmuskohal enne kiirabi saabumist, s.o enne kl 00:59, surma põhjuseks on reiearterit-veeni vigastavad torkelõikehaavad paremal reiel, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Valides teisele inimese pussitamiseks lihaseid ja veresooni võimalikult tõhusalt kahjustatavat lõike-torkevahendit ning lüües sellega teist inimest jõuliselt ja järjepidevalt piirkonda, mille kaudu toimub alajäseme verevarustus, pidi M.Kiiko vähemalt möönma selle tagajärjel teise inimese surma saabumise võimalikkust. Oma tahtliku tegevusega pani Mykhailo Kiiko toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine M. Kiiko poolt on tõendamist leidnud.

Häirekeskusele laekunud A.B kõnede salvestistest ja vaatlusprotokollist (kd I, tl 1-13) nähtub, et 29.03.2021 helistas tunnistaja häirekeskusesse ning selgitas, et meesterahval on noahaav. Mees komistas noa otsa xxx. korteris. Haav on kõhus, kuid mitte ainult, vaid väga arvukad haavad. Rinnas ja jalas ka. Mees on vannis pikali. Kiirabi palub suruda veritsevale haavale, ja meesterahvas annab selle korralduse edasi teisele mehele sõnadega „vennas vaja suruda peale“ Teine mees vastab: „Lase lahti! Vittu mida munni“....suru kinni neid haavu, M“. Teine mees küsib: „Mis haavad?“. SA PERH kiirabikaardi nr xxx (kd I, tl 22) kohaselt teatati kiirabile juhtunust 29.03.2021 kell 00.44 ja kiirabi saabus sündmuskohale 00.59 ning V.Z oli surnud. M.Kiiko tunnistab ka ise, et tal tekkis kannatanuga füüsiline konflikt. Nimelt 29.03.2021 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II, tl 27-31) seletas M. Kiiko, et tüli ja kaklus tekkis kuna ta pidi kaua ootama, et korterisse sisse pääseda. Mingi hetk oli süüdistav elutoas pikali maas, V tema peal ning V lõi teda umbes 5 korral rusikaga näkku. Mõned üksikud löögid tabasid teda. Pärast kaklust läks kannatanu ennast vannituppa pesema. Tema võttis noa, mis asetses kapil, otse vanni vastas koridoris ja järgnes temale. Vannitoas tekkis tema ja kannatanu vahel taas sõnavahetus. Ei mäleta noaga löömist, järgmine hetk mida mäletab, on see kui kannatanu oli vannis ja tal olid lõikehaavad paremal jalal reie piirkonnas, haavu oli vähemalt kaks. Kui saabus kiirabi, oli ta sündmuskohal, pärast läks tuttavate juurde, et neile toimunust rääkida ja maha rahuneda. V oli teadvuseta, kartis, et oli ta ära tapnud. Nimetatud ütluste juurde jäi süüdistav ka kohtuistungil kinnitades seejuures oma süüd. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistuses näidatud teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud. Kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et süüdistatava ja kannatanu konflikt sai alguse elu- ja magamistoast ning lõppes vannitoas, kus M.Kiiko lõi V.Zt korduvalt noaga reie piirkonda. Nimelt 29.03.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I, tl 14-21) kinnitab, et xxx korteris xxx linnas 29.03.2021 elutoas olnud olustik viitas alkoholitarvitamisele ja võimalikule kaklusele (üks taburet ja joogiklaas olid maas pikali). Samuti magamistoa voodi madratsi vasakpoolses nurgas olid vereplekid ja voodi juures seinal verekahtlased pritsmed. Voodi otsa juures, voodi ja seina vahel oli vere tilkumiskoht. Madratsi juures voodi taga seinal põrandast 63-81 cm verekahtlane määrdumine. Magamistoa madratsilt võetud proov andis verepositiivse tulemuse. Lisaks kinnitavad eeltoodut nii süüdistava enda ütlused kui ka tunnistaja A B antud ütlused (kd I, tl 29-32, 34-37, 45-51) millest nähtub, et peale karjumist V ja M olid elutoa põrandal ja kaklesid. Lõid üksteist rusikatega korduvalt. Järgmiseks liikus kaklus M tuppa, nad olid M voodi peal, kus jätkus üksteise löömine. Tunnistaja suutis nad üksteisest eemale tirida. V läks vannituppa ning tunnistaja hakkas Mga suitsetama, samal ajal üksteise peale karjumine ikka jätkus. Lisaks kinnitavad ka tunnistaja ütlused, et tüli põhjuseks oli asjaolu, et M.Kiiko ei pääsenud korterisse sisse ja pidi õues külmetama. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et M.Kiiko võttis kapi sahtlist noa, läks sellega vannituppa ning lõi korduvalt V.Zt noaga reie piirkonda, mis põhjustas V.Z surma ja seda kinnitavad järgmised tõendid. Kuigi kahtlustav ise noaga löömist ei mäleta, siis kogutud tõendid näitavad üheselt, et konflikti ajal korteris peale kannatanu, süüdistava ja tunnistaja A.B kedagi ei viibinud ning noaga lõi kannatanut just M.Kiiko. Tunnistaja A B on andnud kolmel korral ütlusi (29.03.2021 koostatud

ülekuulamis protokoll (kd I tl 29-32), 29.03.2021 koostatud ülekuulamisprotokoll (kd I , tl 34-37), 05.04.2021 koostatud ülekuulamisprotokoll (kd I tl 45-51) ning seejuures kinnitanud, et tarbisid sel päeval koos külalistega alkoholi ning kella 23.00 või 00.00 ajal jäid nad korterisse kolmekesi. Pärast tüli tekkimist ja kaklust elu- ja magamistoas M lõpetas suitsu, möödus temast ja väljus toast kiirel sammul. Seejärel kuulis tunnistaja vannitoast roppu karjumist, läks vannituppa ning nägi, et V seisis vanni ees ja M V ees. M parem käsi tõusis ja ta kas lõi Vt või lükkas teda ning V kukkus vanni vasak külg eespool nägu seina poole. M ütles midagi Vle, V kukkus vanni ning alles seejärel nägi tunnistaja M paremas käes nuga. Selle noaga lõi M Vt alguses ühe korra vastu paremat jalga, reie piirkonda ja pärast veel ühe korra umbes samasse kohta. Nuga ise oli hiigelsuur. Peale esimest M poolset noaga lööki, V põtkis oma parema jalaga ning sellele järgnes kohe teine M poolne löök samasse jalga, reie piirkonda. V karjus Mle, et ta jätaks ta rahule ning et tal on valus. Tunnistaja võttis sel ajal Mst kahe käega selja tagant kinni ja tahtis ta eemale tõmmata. M lükkas teda kogu kehaga eemale ning tunnistaja kaotas tasakaalu ja haaras kinni vannitoa uksepiidast. Samuti haaras ta kinni M käesolevast noast, tegutses reflektoorselt. Noast kinni haaramisest tekkisid tunnistaja kätele ka vigastused. Järgmine hetk, mida tunnistaja mäletab oli see, et M pani vannitoas vee jooksma. V hakkas näost valgeks minema. Tunnistaja helistas kiirabisse ning kiirabi ütles, mida tuleb teha. Kiirabile tunnistaja ütles esialgu, et inimene ise kukkus noa otsa. M oli talle öelnud, mida kiirabile rääkida. Tunnistaja kartis situatsiooni veel hullemaks minekut, kartis Mt ning ütles nii ka kiirabile. Hiljem kui kiirabi kohale tuli - tuvastati, et V on surnud. V surmast sai M teada arstide käest. Tunnistaja palus seejärel M korterist lahkuda, mida viimane ka tegi. Tunnistaja A.B antud ütlusi noa ära võtmise katse kohta kinnitab siinkohal isiku läbivaatuse protokoll (kd I, tl 38-43), mille kohaselt A Bl oli vasaku käe pöidla all haav, samuti parema käe pöidla all ja parema käe nimetissõrmel haav. 29.03.2021 kell 19.15 tuvastati M. Kiikol järgmised tervisekahjustused: vasaku silma ümber hematoom ning paistetus, parema silma all hematoom, vasakul kulmul ja otsmikul marrastused, vasaku kõrva piirkonnas kuivanud veri, parem käelaba ja ranne paistes, vasaku käe kõikidel sõrmenukkidel marrastused ja punetused (isiku läbivaatuse protokoll, kd II tl 32-52). Eelnevad asjaolud haakuvad ka järgnevate asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt isiku ekspertiisiaktist nr xxx (kd I tl 119-125) nähtuvalt tuvastati M.Kiikol järgmised tervisekahjustused: nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasaku silma ümber, nahakriimustus otsmiku keskosas, nahaalune verevalum parema silma alalaul, parema käe randme ja labakäe pehmete kudede turse, nahamarrastused vasakul pool otsmikul, nahaalune verevalum vasaku õlavarre välisküljel, nahamarrastused paremal ja vasakul küünarvarrel, nahamarrastused vasaku käe kämblaluude kaugmiste otste kohal, vasaku õlavarre välisküljel, nahaalune verevalum parema küünarvarre siseküljel, nahamarrastus vasaku õla piirkonnas ja vasakul pool alaseljal ning ninaluudemurd. Eksperdi hinnangul võivad sedastatud vigastuse olla saadud kirjeldatud ajal 28.03.2021 vastu 29.03.2021. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et toimunud rüseluse käigus (nt rusikatega pea piirkonda) või kukkumisest vastu kõvasid esemeid ja pindu. Parema käe randme ja labakäe pehmete kudede turse on tekkinud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist vastu kõva tömpi pinda (selleks võib olla ka teine inimene). Seega on tuvastatud, et süüdistatavale tekkisid kakluse käigus vigastused ning ekspertiisiakti kohaselt võisid vigastused kätel tekkida ka löömisest teise isiku pihta. Kohtu hinnangul on kinnitus leidnud, et M.Kiiko lõi korduvalt V.Zt noaga, mis põhjustas A.I surma. Sündmuse kulmineerumist vannitoas tõendab esmalt sündmuskoha vaatlusprotokoll

koos fotodega (kd I, tl 14-21), mille kohaselt vannitoa tagaseinal olid verepritsmed suunaga ülevalt alla ja vannitoa parempoolsel seinal, vannis oli surnukeha, mis oli laiguti verega määrdunud. Parema reie keskmises kolmandikus dressipüksi läbivad veidi ülevalt keskselt alla taha suunalist 3 torke-lõikehaava, ülahuule piirkonnas verevalum, samuti suu limaskestal. Mõlemas ninaavas oli verd. Ka 13.04.2021 koostatud asitõendite (V.Z särgi ja pükste) vaatlusprotokolli (kd I, tl 161165) kohaselt tuvastati kannatanu pükstel üheksa sirgete servadega erineva läbimõõduga vigastust, lisaks tuvastati pikem lõige särgi vasaku küünarliigese piirkonnas.

Kahtlemata ei olnud käesoleval juhul tegemist ka enesekaitsega, kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud, et lõppfaasis oli kannatanu valdavalt lamavas asendis, seega kannatanu ei suutnud vastupanu osutada ja süüdistava ründe intensiivsus oli suur. Arvestades ülaltoodut, loeb kohus tuvastatuks, et M.Kiiko süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas V.Zle kehavigastused - reie arterit vigastavad torke –lõikehaavad paremal reiel, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning mille tagajärjel suri V.Z sündmuskohal. Antud asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Mykhailo Kiiko tegevus, korduv noaga reie piirkonda löömine põhjustas lõpptulemusena V.Z surma, s.o KarS § 113 lg 1 kooseisupärase tagajärje. 2.2 Subjektiivne külg: KarS § 113 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. Seega peab isiku süüditunnistamiseks selle sätte järgi tuvastama, et Mykhailo Kiiko tegutses V.Z löömisel vähemalt kaudse tahtlusega tema surma suhtes. Kohus leiab, et M.Kiiko pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Olulisem tõend süüdistatava tahtluse tuvastamisel on surnu ekspertiisiakti ekspertarvamus, mis kinnitab löökide arvu ja mille tõttu on alust arvata, et süüdistav, olles kannatanut vähemalt 7 korral löönud noaga reie piirkonda, pidi möönma, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanu surma. Siinkohal ei pruukinud süüdistav küll teada, et tabab reiearterit, kui arvestades löökide aru ja kasutatud noa suurust, pidi süüdistav teadma, et kannatanu surm võib saabuda suurest verekaotusest. Kohtul puuduvad ka mistahes tõendid, et M.Kiiko ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Samuti kohus ei pea usutavaks, et süüdistav ei saanud aru, et ta kannatanut noaga lõi ning sellega tema elu ohtu seadis. Samuti tuleb arvestada, et kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et süüdistava ei haaranud nuga mitte kakluse käigus, vaid võttis enne vannituppa minemist kapisahtlist noa kaasa. Seega on alust järeldada, et kannatanu noaga löömine oli süüdistatava teadlik ja tahtlik käitumine. Lisaks näitab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu surma suhtes teojärgne käitumine – häirekeskusesse tehtud kõnest ilmneb, et süüdistav oli ükskõikne võimaliku tagajärje osas, väljendab end nagu ta ei saaks aru, et kannatanule oleks mingid haavad, mille verejooksu peaks kinni hoidma. Tõsi, tunnistaja A B 29.03.2021 antud ütlustest (kd I, tl 34-37) nähtub, et kiirabi kutsumisega oli süüdistatav nõus. Samuti on tunnistaja kirjeldanud, et M kallistas Vt ja palus vabandust, valas talle vett pähe ning tunnistajale tundus, et M üritas Vt aidata. Samas seda et, süüdistav esmaabi oleks andnud, tunnistaja ei näinud. Isegi kui M.Kiiko andis kannatanule esmaabi, toimus see A.B ja häirekeskuse töötaja käskude sunnil, kuivõrd häirekeskusesse tehtud kõnede salvestusest ilmneb üheselt, et M.Kiiko meditsiinitöötaja käsklusi täita ei soovinud. Seega kohus nõustub prokuratuuriga, et süüdistav on oma käitumisega ka peale juhtunut näidanud ükskõikset suhtumist kannatanu elu suhtes. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta soovib seda või üksnes möönab, ei ole tähtis. Kohus ei nõustu ka eeltoodud põhjendustel kaitsja väitega, et toimunu tuleks kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati kannatanu surm. Hinnates kohtuarstliku ekspertiisi aktis märgitud vigastusi ja vaadates aktile lisatud vigastustest tehtud pilte nähtub, et M.Kiiko on V.Zle löönud noaga seitse torke-lõikehaava

paremasse reide, täiest jõust ja korduvalt. Vägivalla intensiivsus – löökide suur hulk ja tugevus näitavad M.Kiiko tahtlikku tegevust surma põhjustamisel. Nagu kohus ka varasemalt ütles, ei ole siinjuures oluline, kas süüdistav teadis, et ta tabab arterit või mitte. Ka löökide suurest hulgast tulenevalt on selge, et surm võib saabuda verekaotuse tõttu. Riigikohus on öelnud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05). Kohtu hinnangul sai M.Kiiko aru oma tegevuse ohtlikkusest, enda tegevusega põhjustatud võimalikust tagajärjest ja vähemalt möönis seda. Seda ilmestab ka tunnistaja ütlustest nähtuv, et süüdistav palus viimasel hetkel kannatanult vabandust. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Mykhailo Kiiko tegu vastab KarS § 113 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.

Karistuse mõistmise motiivid:

KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust. Kergendavate asjaoludena arvestab kohus M.Kiiko kahetsust ja kannatanule kahju hüvitamist. Isiku süü suurust hinnates arvestab kohus, et surm põhjustati korduvate noa löökidega. Rünne kannatanu vastu oli väga intensiivne. Kannatanule tekkisid eluohtlikud vigastused (reiearteri-veenivigastuvad torke-lõikehaavad). Tõendatud on, et süüdistav lõi teda ka muuhulgas lamavas või pool lamavas asendis, mis näitab omakorda teo jõhkrust. Samuti süüdistav ise kannatanule abi ei kutsunud ega andnud esmaabi. Lisaks võtab kohus arvesse, et M.Kiiko lõi V.Zt noaga otsese tahtlusega. M.Kiikol ei ole kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljavõte, kd II, tl 68). Kuivõrd tuvastatud ei ole karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra. Seda, kui palju ühe või teise karistust kergendava asjaolu puhul karistust kergendada tuleb, seadus ette ei kirjuta. Seega arvestades süü suurust ja kergendavate asjaolude esinemist tuleb süüdistatavat karistada kohtu hinnangul vangistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 10 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mistõttu Mykhailo Kiiko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 (kuus) aastat ja 8 ( kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, lugedes karistuse – 6 aastat ja 8 kuud vangistust – kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 29.03.2021.a. Isikule kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Arvestades süüdistava süü suurus ja mõistetud põhikaristus, peab kohus põhjendatuks lisaks kohaldada Mykhailo Kiiko suhtes lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidu keeluga Eesti Vabariiki 10 aastaks. Politsei- ja Piirivalveamet 24.05.2021 KrMS § 154 lg 2 p 5-1 alusel on koostanud ettepaneku ja hinnangu, millega

tõendatakse KarS § 54 lg 1 sätestatud lisakaristuse kohaldamise eelduste täitmist (kd II tl 6466, 103-104). Väljasaatmine KarS § 54 alusel on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille kohus võib mõista kuriteo eest mõistetud põhikaristusele lisaks, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemise välisriigi kodaniku poolt (RKKKo 3-1-1-38-09). Käesolevas kriminaalasjas M.Kiiko süüdimõistmisega KarS § 113 lg 1 järgi on tõendatud isikust tulenev oht. Samuti puuduvad käeoleval juhul takistused lisakaristuse kohaldamiseks. M.Kiiko on Ukraina kodanik, tal puudub Eestis elukoht ning sotsiaalsed sidemed. Tema perekond elab Ukrainas ning Eestis viibis ta üksnes ajutiselt seoses tööga. Seega kohus leiab, et Eesti õiguskorra, avaliku korra ning ühiskonna ja inimeste turvalise kaitsmise vajadus kaalub üles välisriigi kodaniku isiklikud huvid ja tema õiguse Eestis vabalt liikuda.

Kriminaalmenetluse kulud:

KrMS § 175 lg 1 p-de 2,3, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb M.Kiikolt välja mõista riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot; surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 534 eurot; DNA ekspertiisi tasud kokku 1368 eurot (akt nr xxx järgi 1311 eurot ja akt nr xxx järgi 57 eurot); isiku ekspertiisi tasu 84 eurot ja kaitsjatasu 1032 eurot s.o kokku 4478.- eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4158“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Asitõendid:

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Võimalikud meetmed on äratoodud KrMS § 126 lõike 3 punktides 1-6. Esmalt kohus juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab digitaalsetel andmekandjatel Häirekeskuse kõnesalvestised, menetlustoimingute protokollide lisadena fotod ja salvestis kokku kuuel (6) plaadil kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise 10.05.2021 akti nr xxx (II k t.l 90-92) alusel Põhja prefektuuri asitõendite laos hoiustatud ja sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud esemed: - Pakendid nr 1-6, 7.1, 8.1, 9.1, 10, 10.1, 11, 11.1, 14.1, 15.1, 16.1, 17, 18.1, 21.1, 30, 31, 30.1, 30.2, 30.3, 31.1, 31.2, 31.3, 31.4, koos nende sees olevate esemetega peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed;

-

Pakendite nr 7, 8, 9, 14, 15, 16, 18, 19, 21, 28, 29 sees olevad esemed, peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J).

Kahtlustatava kinnipidamise käigus ära võetud esemed: - Pakendite nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 sees olnud esemed peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Mykhailo Kiiko ́le; - Pakendid nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.5.1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 5.1, 5.2, 6.1 koos nende sees olevate esemetega peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud nuga, noa vaatluse käigus võetud DNA-proovid: - Pakendi nr 20 sees olev eseme, peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J); - Pakendid nr 20.1, 20.2, 20.3, 20.4, 20.6, 20.7 koos nende sees olevate esemetega peab kohus põhjendatuks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. A.B läbivaatus 29.03.2021: - Pakendite nr 1 ja 2 sees olevad esemed peab kohus põhjendatuks tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A.Ble. Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll: - Proovid sõrmeküünte alt tunnistajalt A B sünd. xxx; proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesalt tunnistajalt A B sünd. xxx; proovid sõrmeküünte alt kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko ik. 38603220198, proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesas kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko kuuluvad kohtu hinnangul KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud esemed. Laiba vaatlusprotokoll: - Pakend nr 1; laiba sõrmejälgede kaart kuuluvad kohtu hinnangul KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud esemed; - Mykhailo Kiiko mobiiltelefon Huawei IMEI1:xxx IMEI2: xxx peab kohus põhjendatuks tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale. Seejuures kohus selgitab, et kui asitõendeid, millised kohus määras tagastada OÜ X või esemete omanikele, tagasi saada ei soovita, siis tuleb ka need hävitada. Kohtunik Anne Rebane /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.