Liiklussüüteod

1 (3)

liitkaristuseks 3 aastat 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, ning loeti Kalev Tagaküla ärakandmata karistuseks 3 aastat 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.2018 ja lõppeb 04.12.2021. Tartu Vangla edastas kohtule Kalev Tagaküla isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kalev Tagaküla selgitas kohtuistungil, et ei tea, kuhu ta pärast karistuse ärakandmist plaanib elama minna. Samuti selgitas kinnipeetav oma tervislikku seisundit – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Prokurör leidis, et Kalev Tagakülal on tõenäoliselt siiski olemas elukoht abikaasa juures ja tema teistsuguseid väiteid ei saa tõsiselt võtta. Prokuröri hinnangul tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 9 kuud. Kaitsja asus seisukohale, et Kalev Tagakülale ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, sest isikul puudub elukoht. Kui kohus peab käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks, tuleks ka teostada uus kontroll elukoha olemasolu ja nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Kalev Tagaküla kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise peamine eesmärk on maandada riski uute kuritegude toimepanemiseks vabanemise järgselt. Seega on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus kinnipeetavast lähtuvate arvestatavate kuriteoriskide olemasolu. Kohtu hinnangul Kalev Tagaküla puhul selliseid riske tema tervislikust seisundist tulenevalt ei esine. Isik vajab liikumiseks abivahendit (nt rulaator), ta ei ole olnud tervise tõttu võimeline osalema vangla tööhõives ja kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta 100% invaliid. Arvestades Kalev Tagaküla poolt toimepandud kuritegusid, s.o viimane karistus on mõistetud röövimise ja joobes juhtimise eest, ei ole tõenäoline, et süüdimõistetu oleks suuteline kuritegude toimepanemist jätkama.

2 (3)

Samuti on küsitavusi tekitanud Kalev Tagaküla elukoha olemasolu vabanemise järgselt. Ennetähtaegse vabastamise menetluse raames on isik avaldanud, et tal on olemas elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käesolevalt väidab Kalev Tagaküla, et ta xxxxxxxxxelama ei lähe ning seega tal elukoht puudub. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole ka kodukülastust teostatud. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuivõrd Kalev Tagakülast tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ei ole suured ning sellele lisaks puudub tal kindel elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Menetluskulud Kalev Tagaküla karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.10.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Gerda-Johanna Pello. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 171,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 171,60 eurot. Riigikohtu 02.02.2016 määruse nr 3-1-1-1-16 kohaselt kannab riik tekkinud menetluskulud, sh määratud kaitsjale määratud tasu, kui karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata. Seega jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.