Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 9.1 Hetkel kannab Kalev Tagaküla karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest, s.o röövi ja joobes juhtimise eest. Kalev Tagaküla varasemast elukäigust nähtuvalt on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on kaks kehtivat karistust, kuid sellele vaatama ei ole ta oma käitumismustrit muutnud. Vastupidi, kuriteod on läinud raskemaks. 9.2 Kalev Tagakülale on varem antud võimalus karistus kanda vabaduses. Pärnu Maakohtu 21.02.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1004 tunnistati Kalev Tagaküla süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta (ära kandmisele kuulus 11 kuud 28 päeva) vangistust, mida ei pööratud täitmisele 2 aasta 6-kuulise katseajaga tingimusel, et ta ei pane toime uusi kuritegusid ja täidab talle määratud kohustusi. Üheks kohustuseks oli mitte tarvitada alkoholi. Sellest hoolimata jätkas Kalev Tagaküla alkoholi tarvitamist, mistõttu pöörati tema karistus ka täitmisele ja seda vähem kui 6 kuu möödudes katseaja algusest. Vähetähtsam pole asjaolu, et Kalev Tagaküla asus mõistetud karistusest kõrvale hoiduma, mistõttu oli kohus sunnitud kuulutama ta tagaotsitavaks. Kokkuvõttes suutis Kalev Tagaküla vabaduses ilma uute kuritegude toimepanemiseta viibida vähem kui kuus kuud ja nagu juba öeldud, muutusid kuriteod ka raskemaks. Ta pani toime röövimise ja järjekordse mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, mille eest ta hetkel kohtuotsuste kogumis liitkaristust kannab. 9.3 Istungil selgitas Kalev Tagaküla, et ta viibib vanglas selleks, et meelt parandada. Enda käitumist peab Kalev Tagaküla tõesti analüüsima ja hukka mõistma. Kui selle hulka kuulub ka meele parandamine, siis on kohus ka sellega nõus. Hetkel pole aga kohus veendunud, et senini ära kantud karistus oleks Kalev Tagakülale avaldanud piisavat mõju selleks, et ta saaks vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Ehk et karistus ei ole oma eesmärki veel täitnud. 9.4 Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et Kalev Tagakülal puuduvad distsiplinaarkaristused, aga ka see, et ta on enda sõnul läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja on suhelnud vangla kaplaniga. Kalev Tagaküla on kõik kuriteod toime pannud alkoholi joobes ja seetõttu on alkohol peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Kalev Tagaküla tunnistab, et alkohol aitas kuritegude toimepanemisel kaasa, kuid probleemi ta selles siiski ei näe ning on veendunud, et alkoholi ta enam ei tarbi. Kalev Tagaküla on selliseid lubadusi ka varasemalt andnud. Eelviimase kohtuotsusega kohustati ta alkoholi mitte tarvitama, kuid kohustustest ta kinni ei pidanud ja oma lubadusi ta ei täitnud. Alkoholism on haigus ja seda tuleb ravida. Kui Kalev Tagaküla ise oma probleemi ei tunnista, on väga raske uskuda, et midagi muutub ja et ta alkoholist hoidub. Kui ta ei hoidu alkoholist, ei suuda ta ka uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.