Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Heiki

Peetsu

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Sisse nõuda Heiki Peetsult riigituludesse kaitsetasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99920700017594. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Heiki Peetsu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.04.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-2641 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Heiki Peetsule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.11.2019. a otsusega kriminaalasjas 1-19-9266 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Heiki Peetsule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Heiki Peetsule mõistetud liitkaristuse algust alates 19.03.2020. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Heiki Peetsu karistusaeg lõpeb 17.07.2022. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Heiki Peetsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Heiki Peetsu selgitas kohtuistungil, et ta ei ole saanud vangistuses töötada ega programme läbida, kuigi on seda tahtnud. Vabanemise korral on tal olemas elukoht xxxxxxx endisest elukaaslasest ja lastest eraldi ning võimalus asuda tööle. Suhted perega on Heiki Peetsu sõnul

2 (4)

praegu korras, kuid konfliktide vältimiseks soovib ta esialgu distantsi hoida. Süüdimõistetu väitis, et ta tunnistab oma vigu ja saab aru, et kõik tema probleemid on saanud alguse alkoholist. Seetõttu kavatseb ta vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kaitsja leidis, et Heiki Peetsule võiks anda võimaluse ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Ta tunnistab oma tegusid ja soovib muutuda. Kinnipeetaval on olemas elukoht, töökoht ja tahe hoiduda alkoholist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heiki Peetsu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heiki Peetsut on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Hetkel kannab ta karistust oma elukaaslase ja kahe alaealise lapse kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on toime pandud katseajal. Varasemalt on kohus jätnud Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdimõistetu isikust tulenevalt. Korduv vägivalla kasutamine oma pereliikmete suhtes näitab, et Heiki Peetsul on vägivalda õigustavad hoiakud ning isik ei ole õppinud oma eelnevast valest käitumisest. Samuti võttis kohus arvesse Heiki Peetsu alkoholiprobleemi. Võttes ka käesolevalt arvesse Heiki Peetsu varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb praeguseks ära kantud karistuse pikkust arvestades pöörata enam tähelepanu süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib ennetähtaegne vabastamine isikule kaasa tuua. Heiki Peetsu on käesolevaks ajaks viibinud vangistuses üle pooleteise aasta ning kandnud ära suurema osa talle mõistetud karistusest. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt ei ole seoses Covid-19 levikuga mitmeid resotsialiseerivaid tegevusi saadud läbi viia. Heiki Peetsule on planeeritud kaks sotsiaalprogrammi ja vabanemiseelne nõustamine, mis on kõik kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel läbi viimata. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad Heiki Peetsul kehtivad distsiplinaarkaristused, ta ei ole subkultuurne ning ta suhtub ametiisikutesse lugupidavalt. Seega tuleb süüdimõistetu käitumist vangistuses pidada heaks. Individuaalses täitmiskavas määratud tegevuste edasilükkamine kinnipeetavast sõltumatutel asjaoludel ei saa olla põhjuseks teda mitte vabastada. Heiki Peetsul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ning võimalus asuda tööle firmasse xxxxxxxxxxxxxxx Elukoha omaniku ja ettevõtte juhatuse liikme sellekohased kinnitused on

3 (4)

kohtule esitatud. Lähedastest suhtleb ta tihedalt emaga, kes on nõus teda ka vabanemisel toetama. Järelikult on Heiki Peetsu vabanemisjärgsed elutingimused head. Süüdimõistetu puhul seisneb uute kuritegude toimepanemise risk eelkõige uute vägivallakuritegude toimepanemises oma pereliikmete suhtes. Seda riski maandavad mitmed asjaolud. Esiteks asuks Heiki Peetsu vabanemise korral elama endisest elukaaslasest ja lastest eraldi, mis arvestades süüdimõistetu poolt kasutatud jõhkrat vägivalda on ilmselt tervele perele parim lahendus. Teiseks on oluline, et Heiki Peetsu on vangistuse ajal elukaaslase ja lastega edasi suhelnud ning suhted perega on kinnipeetava hinnangul praegu korras. Kuigi see ei muuda olematuks toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on suhtluse rahumeelne jätkumine väga oluline, arvestades, et tegemist on pereliikmetega. Kolmandaks tunnistab Heiki Peetsu temal esinevat alkoholiprobleemi, mis on kuritegude toimepanemist soodustanud, ja kavatseb edaspidi alkoholist hoiduda. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust ning süüdimõistetu seisukohti oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses, kus Heiki Peetsu, olles kriminaalhooldaja järelevalve all, saaks võimaluse luua selline elukorraldus, mille osaks ei ole vägivalla kasutamine ega alkoholi tarvitamine. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Heiki Peetsule määrata katseaeg kuni 17.07.2022. a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna Heiki Peetsul on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Arvestades, et Heiki Peetsu ei ole vangistuses sotsiaalprogramme läbinud, määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 8 alusel talle ka kohustuse osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.10.2021. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 148,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 148,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Heiki Peetsult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.