Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Heiki Peetsu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.04.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-2641 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Heiki Peetsule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.11.2019. a otsusega kriminaalasjas 1-19-9266 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Heiki Peetsule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Heiki Peetsule mõistetud liitkaristuse algust alates 19.03.2020. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Heiki Peetsu karistusaeg lõpeb 17.07.2022. Tartu Vangla esitas 15.12.2020 kohtule materjalid Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.01.2021. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Heiki Peetsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Heiki Peetsu selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise korral asuda elama Jõgevale oma ema sõbrannale kuuluvasse korterisse ja asuda tööle ehituse valdkonnas. Kinnipeetav leidis, et kõik tema probleemid on seotud alkoholiga ja vabanedes on ta valmis täitma erinevaid kohustusi. Vangistuses olles on ta suhelnud oma elukaaslase ja lastega, kuid vabaduses asub elama üksi. Heiki Peetsu leidis, et naisest eraldi elamine hoiab ära ka uued kuriteod. Ka kaitsja leidis, et oluline aspekt uute konfliktide ära hoidmisel on perest eraldi elamine. Ta tõi välja, et Heiki Peetsul on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning ta on valmis täitma kõiki kohustusi, mis talle määratakse. Kaitsja palus kohtul kaaluda kinnipeetava tingimisi vabastamist enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Heiki Peetsu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, milleks on Jõgeval asuv korter. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning korteri omanik on andnud Heiki Peetsule nõusoleku seal elamiseks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

2 (4)

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heiki Peetsu kannab karistust oma elukaaslase ja kahe alaealise lapse kehalise väärkohtlemise eest. Teod pani ta toime 2020. aasta märtsis. Kõigest mõni kuu varem, 28.11.2019 oli ta süüdi mõistetud Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9266 samalaadse kuriteo, s.o oma elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise eest. Uued kuriteod pani Heiki Peetsu toime katseajal, varsti pärast seda, kui ta oli kriminaalasjas nr 1-19-9266 mõistetud ja koheselt ära kandmisele määratud vangistusest vabanenud. Seega kriminaalkaristus, reaalselt ära kantud 2 kuu pikkune vangistus ja kriminaalhooldusega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused ei mõjutanud Heiki Peetsu käitumist isegi mitte lühiajaliselt. Isik jätkas oma pereliikmete kehalist väärkohtlemist. Eelkirjeldatud käitumine näitab kohtu hinnangul selgelt, et Heiki Peetsul on tugevalt välja kujunenud vägivalda õigustavad hoiakud ning isik ei suuda õppida oma eelnevast valest käitumisest. Ka vangla leiab Heiki Peetsut iseloomustades, et kinnipeetav oma varasematest karistustest õppida ei suuda, enda käitumises midagi halba ei näe ja süüdistab pigem teisi. Sellisest suhtumisest tuleneb kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Käsitledes võimalikke uue kuriteo toimepanemise riske vabaduses, on nii Heiki Peetsu ise kui tema kaitsja pannud rõhku asjaolule, et süüdimõistetu elaks oma perekonnast eraldi. Kohus nõustub, et pärast Heiki Peetsu poolt jõhkra vägivalla kasutamist oma pereliikmete suhtes, on perest eraldi elamine ilmselt parim lahendus. Küll aga ei saa selle põhjal järeldada, et uute kuritegude toimepanemise risk on madal. Heiki Peetsu retsidiivsusoht tuleneb eelkõige tema enda suhtumisest ja hoiakutest, mitte inimestest, kellega ta koos elab. Heiki Peetsu puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et kavatseb alkoholist kindlasti loobuda. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav alkoholist loobuda ei soovi ning alkoholis enda jaoks probleemi ei näe, vaid pigem leiab, et probleem on tema elukaaslasel. Isiku puhul, kes on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid, kuid ei pea sellegipoolest alkoholi tarvitamist probleemiks ja väljendab küsitavat meelestatust tarvitamisest loobumise osas, tuleb alkoholist tulenevaid võimalikke riske pidada kõrgeks. Positiivsete asjaoludena võtab kohus arvesse Heiki Peetsu korrektset käitumist vangistuses ning vabanemisjärgseid elutingimusi. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, individuaalset täitmiskava ei ole ta läbinud temast mitteolenevatel põhjustel. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on niivõrd väike, et seda on võimalik piisavalt maandada kriminaalhooldusega. Arvestades Heiki Peetsu varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut, ei oleks kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused, sh elektrooniline valve, temast tulenevate riskide maandamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

3 (4)

Menetluskulud Heiki Peetsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 147,84 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,84 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Heiki Peetsult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.