Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X.I-le on esitatud süüdistus KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi.

KarS § 120 lg 1 järgi esitati talle süüdistus selles, et ta ähvardas X tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. 10.05.2018 kella 15:14 paiku Harjumaal Rae vallas X alevikus XXX ehitusobjekti juures tõukas ta X kätega rindu ja ähvardas teda pesapallikurikaga, lubades X-l pea puruks lüüa ja tervise ära võtta. 18.05.2018 kella 10:20 paiku helistas X.I X-le ja ähvardas tal hambad välja lüüa. KarS § 121 lg 1 järgi esitati X.I-le süüdistus selles, et ta tungis 18.05.2018 kella 20:28 paiku Tallinnas XXX asuva X parklas X-le kallale. Ta lõi X jalust maha ning lõi seejärel korduvalt jalaga X-le näkku. Löökidega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti 8 hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas ta mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Mõistetud karistuse jättis kohus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et X.I ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitise nõudes osaliselt, mõistes X.I-lt mittevaralise kahju katteks X kasuks välja 300 eurot ning varalise kahju katteks 5938 eurot. Lisaks mõistis kohus X.I-lt riigi kasuks välja menetluskulud. X varalise kahju hüvitise nõude rahuldamist 5918 euro ulatuses põhjendas kohus järgnevalt: Kohus tuvastas, et X.I lõi 18.05.2018 X korduvalt jalgadega, põhjustades X-le tervisekahjustusi. Nimelt nähtub SA PERH poolt 17.07.2018 edastatud X EMO kaardi väljavõttest (I kd, tlk 25-29), et X saabus 19.05.2018 kell 00:52 ning objektiivse staatuse kohaselt oli ta alkoholijoobes, tal olid pindmised hematoomid ja turse pea, kaela, parema õla, parema põlve piirkonnas ning tuvastati hammaste osalised murrud (ülemised ja alumised). Kohus märkis, et eksperdiarvamuse kohaselt võisid X kaheksa hamba lõikeservade kildmurrud ja hammaste mikromõrad koos igemete tursega olla tekitatud 18.05.2018. Hammaste kahjustused võisid olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega, nt rusikaga, jalaga. Arvestades ekspertiisiks esitatud 18.05.2018 tehtud fotodel kannatanul oluliste vigastuste (sh traumale iseloomuliku turse) puudumist huulte piirkonnas, ei ole välistatud, et hammaste kahjustused on saadud mitte otsesest löögist, vaid pea muudesse piirkondadesse suunatud löökide tagajärjel hambakaarte omavahelisest nihkumisest. Hambaservade kildmurrud võivad tekkida ka isiku kukkumise käigus hambakaarte nihkumise tagajärjel. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et ekspertiisiakt on puudulik. Ekspert on oma arvamuses hinnanud tekkinud kahjustuste põhjuseid talle esitatud materjalide põhjal ning jõudnud järeldusele, et need võisid olla tekkinud 18.05.2018 asetleidnud sündmuse tagajärjel. Kohtu hinnangul ei saa ekspert jõuda tervisekahjustuse tekkemehhanismides kategooriliste järeldusteni, kuivõrd ta ei näe inimorganismis toimuvat sündmuse hetkel. Kohus märkis, et nelja hamba kildmurdude ja mikromõrade põhjustamist X.I poolt pole kaitsja kahtluse alla seadnud. Maakohus leidis, et kaitsja jätnud oma kaitseversioonis põhjendamata, miks on võimalik jaatada nelja aga mitte kaheksa hamba kahjustusi. Maakohus leidis, et hammaste kildmurde ja mikromõrasid vaid saab tuvastada asjatundja (st hambaarst või ekspert). Kohus on tutvunud ka X hambumuse 3D vaatega. Selle põhjal leidis kohus, et visuaalsel vaatlusel ja ilma erialast väljaõpet omamata ei olegi võimalik tuvastada hammastel esinevaid kahjustusi. Maakohus leidis, et X hammaste kahjustusi tõendab ka 18.05.2018 koostatud isiku läbivaatluse protokoll. tunnistajana üle kuulatud Y on 23.11.2020 andnud ütlusi selle kohta, et 10.05.2018, kui X.I ähvardas X kurikaga ehitusobjektil, siis olid X hambad terved. Nädal aega hiljem nägi ta X uuesti ja märkas, et X-l olid esihambad katki, tükid olid väljas. X ise rääkis selle kohta, et X.I ajas teda taga ja Balti jaama kõrval asuvas parklas andis talle peksa. Samuti on X kannatanuna antud ütlustes 20.06.2018 selgitanud, et /.../ X.I hakkas temaga

võitlema ja ühel hetkel sai ta paar lööki suu piirkonda ja tundis, et tal on suus hammaste tükid. Hiljem tuli talle meelde, et X.I lõi teda jalaga näkku. X.I peksis teda olles tema kohal. X.I surus teda vastu asfalti ja ta tundis, et pea käib ringi. X on kinnitanud, et kallaletungi tõttu said tal kahjustada kaheksa hammast. Tal oli peapõrutus, ribid vigastatud ja raske oli hingata. Nädal aega oli ta haiguslehel ja pead ei saanud korralikult nädal aega keerata, sest kahjustatud olid kaelalihased ja selg valutas. Hambad valutasid ja söömine oli tundlik. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd XXX Tallinn asuva X välikaamera 18.05.2018 videosalvestuselt on tuvastatav X.I poolt X löömine nii rusikate, kuid ka jalgadega peapiirkonda ning nähtav on ka X kukkumine asfaldile, siis on olemas põhjuslik seos X.I tegevuse ja X-l tuvastatud tervisekahjustuste, sh kaheksa hamba lõikeservade kildmurdude ja mikromõrade, vahel. Kohus leidis, et X.I ütlused, mille kohaselt kaebas X varasem, et tal hambad valutavad ja suus on haavandid ning arstid ei tea, mida sellega teha, ei lükka ümber nii hambaarsti kuid ka eksperdi arvamust, et kahjustada on saanud kaheksa hammast. Lähtudes X Hambaravi hinnapakkumisest, luges kohus tekitatud kahju suuruseks 5918 eurot.

seisukord ja võimalik kahjustuse tekkemehhanism. Antud juhul on fotolt nr 3 tuvastatav, et kannatanu hambad on ühtlaselt ja vertikaalselt kulunud ja nende pind on muutunud pruuniks. On üldteada fakt, et hambad muutuvad hooldamata jätmisel kollakaks–pruuniks. Kohus on põhjendamatult heitnud kaitsjale ette, nagu oleks kaitsja jätnud põhjendamata, miks on võimalik jaatada vaid nelja, mitte kaheksa hamba kahjustusi. Kaitsja on vaidluste ajal toonud kohtu ette arusaadava ja objektiivse vastuväite kannatanu alumiste ravi vajavate hammaste osas, mis objektiivse pildi kohaselt ei saanud olla murdunud isiku läbivaatamise päeval ja muutuda mõne tunni möödudes lõike kohalt pruuniks. Kuna kaitsja on esitanud kriminaalasjas arusaadava ja eluliselt põhjendatud vastuväite, mis tõstatab asjas ilmselge kahtluse asjaolude üle, mis puudutavad kannatanul süüteo tagajärjel kahjustada saanud hammaste arvu ja tekkemehhanismi, siis on maakohus rikkunud põhimõtet, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Hambaarsti seisukohalt oli hinnanguliselt raviplaani maksumuseks 5918 eurot, mistõttu leiab kaitsja, et kuna tõendatud on kannatanu nelja hamba kahjustada saamine 18.05.2018.a sündmuse tõttu, siis on varalise kahju nõue põhjendatud üksnes 3000 euro ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.2 Apellatsiooni kohaselt ei ole ekspertiisiakti alusel tuvastatav, millistel hammastel olid killulised murrud ja millised olid üksnes mikromõradega. Kaitsja hinnangul on kannatanu läbivaatuse protokollile lisatud fotode alusel tuvastatav, et hammaste killulised murrud olid üksnes ülemistel hammastel. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Esiteks on alusetu kaitsja etteheide, nagu oleks ekspert jätnud vastamata küsimusele hammaste kahjustuste tekkemehhanismi kohta. Küsimus, millistel hammastel olid killulised murdumisjäljed, millistel mikromõrad, ei ole tekkemehhanismi küsimus. Küsimus, mis on kahjustuste tekkemehhanism, tähendab soovi saada teada, kuidas kahjustused (kildmurrud ja mikromõrad) tekkisid. Sellele on ekspert vastanud, öeldes, et tegemist on tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega. Ekspert on vigastuste võimalikku tekkemehhanismi veelgi täpsustanud, selgitades, et hammaste kahjustused ei pruukinud olla saadud otse löögist, vaid hambakaarte omavahelisest nihkumisest muudesse piirkondadesse suunatud löökide või kukkumise tagajärjel. Teisisõnu: on võimalik, et kannatanu alumised ja ülemised hambad purunesid üksteise vastu, nii et alumiste hammaste murdumine sõltus sellest, kuidas ülemised hambad neid tabasid. Mis puutub kaitsja arvamusse, et hambad ei saa murduda ühtemoodi ja sirgelt, siis on tegemist puhtalt oletusliku seisukohaga. Kaitsja ei ole oma seisukohta kuidagi argumenteerinud ega viidanud mingitele KrMS § 60 lg 1 nõuetele vastavatele andmetele, mis esitatud väidet kinnitaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et seda, kuidas saab hammas murduda, saab öelda vaid eriteadmistele tuginedes, arvestades hamba struktuuri ja materjali ning hamba purunemiseks vajalikke jõude. Mis puutub apellandi etteheitesse, et ekspertiisiaktist ei selgu, millistel hammastel millised vigastused olid, siis tuleb tõdeda, et ekspert ei ole hammas hamba haaval kahjustusi kirjeldanud. Sellest hoolimata on ringkonnakohtu hinnangul võimalik teha ekspertiisiaktist piisavalt järeldusi kannatanu hammaste kahjustuste kohta. Ekspertiisiaktis on X Hambaravi andmetele tuginedes märgitud, et X-l olid üla- ja alalõuas esihammaste (kokku 8 hamba) lõikeservade kildmurrud ja hammaste mikromõrad koos igemete tursega. Sellises sõnastuses olid nii kildmurrud kui ka mikromõrad kõigil kaheksal hambal. Samasuguseks järelduseks annavad alust X Hambaravi dokumendid. Stomatoloog W on märkinud, et esihammastel on lõikeservade piirkonnas killud ära ja samas ka mikromõrad. See märkus viitab üheselt sellele, et mikromõrad on samadel hammastel, millel on lõikeservade piirkonnas killud ära. Sellist järeldust kinnitab ka märkus, et mikromõrad võivad põhjustada „topelt ham.kildude äratulek“ (kd II, leht 115). St stomatoloog pole lihtsalt märkinud, et mikromõrade tõttu võib hammastest kilde ära tulla, vaid on rõhutanud, et seda võib juhtuda „topelt“. Teisisõnu on stomatoloog märkinud, et hammastel, millel on juba killud ära tulnud, võib neid mikromõrade tõttu veel ära tulla. Kohtukolleegium leiab, et X Hambaravi stomatoloogi ja kohtuarsti järeldusi ei lükka ümber X läbivaatusel tema hammastest tehtud pildid. Kannatanu läbivaatuse juures ei ole olnud asjatundjat (KrMS § 88 lg 2 eiramine on kriminaalmenetluses paraku tavaline). See toob kaasa selle, et läbivaatusel fikseeritakse vaid tervisekahjustused, mida oskab märgata ka erialaste teadmisteta isik). See tähendab, et ka fotodel on osatud välja tuua vaid kõige ilmsemad kahjustused. Ühtlasi peab ringkonnakohus nentima, et kaitsja viidatud fotod on suhteliselt kehva kvaliteediga, hambad, mille kahjustusi fotod peaksid kajastama, on fookusest väljas, st

pilt on ebaterav. Seetõttu on nende fotode alusel hammaste kahjustuste kohta raske järeldusi teha. Märkida tuleb seda, et X hammaste kahjustused fikseerinud stomatoloog on oma järeldused teinud kontrollitavaks 3D-röntgenuuringu tegemisega. Kui kaitsjale jäid stomatoloogi või kohtuarsti järeldused ebaselgeks või ta kahtles nende paikapidavuses, oleks olnud võimalik taotleda nende ülekuulamist, mille raames oleks saanud stomatoloogi või kohtuarsti järelduste aluseks olevate asjaolude selgitamiseks küsitleda. Seda ei ole kaitsja vajalikuks pidanud, vaid on olnud nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. 8.2 Kaitsja toob välja, et alumised hambad on lõikeserva kohalt pruunid ning hamba serv on sirge, st puuduvad killulised murdumisjäljed (samas räägib kaitsja apellatsioonis ise sellest, et hambad on sirgelt murdunud). Ringkonnakohus nendib veel kord, et isiku läbivaatuse protokollile lisatud fotode alusel ei ole võimalik teha järeldusi X hammaste kahjustuste ulatuse ja iseloomu kohta. Stomatoloogiaalaste eriteadmiste puudumise ja kaitsja viidatud fotode kehva kvaliteedi (hambad ei ole fookuses) tõttu ei ole ringkonnakohus võimeline hindama seda, kas ja millised murdumisjäljed kannatanu alumistel esihammastel on. Ka fakt, et pildil nr 3 on kaks keskmist alumist hammast osaliselt pruunid, ei anna põhjust järelduseks, et hambad ei saanud puruneda X.I tarvitatud vägivalla tulemusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi ilma eriteadmisi omamata võimalik teha järeldusi selle kohta, millest on hammastel näha olevad tumedad laigud tingitud. Paika ei pea kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et hammas ei saa olla murdumise kohalt pruuni värvusega, sest hammas on nii seest kui väljast valge. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mitte mingile KrMS § 60 lg-le 1 vastavale teabele, mis tema väidet toetaks. Ringkonnakohus nendib, et avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ole hammas seest valge. Hambaemaili all olev dentiin on just kollakat tooni (vt nt https://www.hambaarst.ee/sonastik/3071). Seega võib piltidel näha olev pruunikas osa viidata just sellele, et hambad on murdunud. Lisaks ei saa eriteadmisi omamata välistada, et hammaste värvumist võib põhjustada mingi muu asjaolu. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teha ka järeldust, et kannatanu hambad olid pruunid just pikaajalise kulumise ja määrdumise tõttu. Kaitsja väitele, et tegemist on hooldamatuse tunnusega, räägib vastu ka asjaolu, et peale kannatanu kahe esihamba teistel hammastel samasuguseid ulatuslikke tumedaid alasid näha ei ole. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et ekspert ei ole pidanud X hammaste tooni asjaoluks, mis välistaks võimaluse, et hammaste kahjustused on saadud X.I ründe tagajärjel. Niisiis ei kummuta kaitsja argumendid kannatanu väiteid, et ka tema alumised esihambad purunesid just X.I ründe tulemusel.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.