Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Jaanus Talit süüdistatakse selles, et tema 26.02.2020 ajavahemikul 09:43 kuni 09:53 XXX asuvas XXX 0-korruse lukustamata kabinetist tooli pealt võttis A-L K kuuluvast käekotist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil heleroosa rahakoti väärtusega 5 eurot, milles olid järgmised A-L K kuuluvad esemed: ID-kaart A-L K nimele väärtuseta, Swedbank deebetkaart AL K nimele väärtuseta, sularaha summas 300 eurot, Partnerkaart A-L K nimele väärtuseta, Maxima Aitäh kaart A-L K nimele väärtuseta, millega tekitas A-L K varalise kahju kokku summas 305 eurot. Seega pani Jaanus Tali toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Jaanus Tali 21.10.2020 kella 19:45 ajal XXX juures, „T1“ trammipeatuses , s.o avalikus kohas KorS § 54 järgi /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Nimelt suunas ta relvaseaduse § 11 p 3 alusel pneumorelvade hulka kuuluva 4,5-kaliibrilise õhupüssi I K, N K ja V B suunas, samuti peale trammi sisenemist sihtis kannatanuid läbi trammiakna. Oma tegevusega häiris ta trammipeatuses viibivate kõrvaliste isikute turvatunnet ja tekitas hirmu ning relvaga ähvardamise tagajärjel tundsid kannatanud ohtu oma elule ja tervisele. Seega pani Jaanus Tali toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju, kannatanu A-L K esitas hagi summas 305 eurot.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Jaanus Tali, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jaanus Tali karistuseks KarS § 199 lg 1 järgi 6 kuud vangistust; KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.10.–22.10.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 28 päeva. KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt tuleb jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Jaanus Talilt välja mõista menetluskulud järgnevalt, kaitsjatasu summas 164,40 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kaitsjatasudest tuleb 97,20 eurot jätta riigi kanda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, samuti tekitatud kahju laadi ja suurusega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust istungist on ta loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Jaanus Tali süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Jaanus Tali tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1; § 263 lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Jaanus Talilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 261,60 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha ning kaitsjatasu 164,40 euro ulatuses. Kaitsjatasust 97,20 eurot jääb riigi kanda, sest see seondub uue kokkuleppe sõlmimisega. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul ka muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu A-L K (summas 305 eurot). Süüdistatav nõustus kohtus A-L K tsiviilhagi hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu A-L K tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu A-L K poolt esitatud tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõistab VÕS § 1043 alusel Jaanus Talilt A-L K kasuks välja 305 eurot. Kriminaaltoimikus asuv salvestistega 2 CD-plaati ja 3 DVD-plaati on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asitõenditeks olevad katkine mängurelv ja nuga vutlariga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Kuriteo toimepanemise vahendiks tuleb pidada õhupüssi ning seega tuleb see konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning see ese kuulub väärtusetusest tulenevalt hävitamisele. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1 § 444 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.