1-20-3587/15 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.Renee Vaarend on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 14.15.03.2020.a., s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti Renee Vaarendil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Renee Vaarendile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 4 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Renee Vaarend ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Renee Vaarendile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Renee Vaarendile kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Renee Vaarendile kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Renee Vaarendi kohta. Ettekandest nähtuvalt Renee Vaarend on rikkunud registreerimiskohustust 22.07.2021 ja 06.08.2021 ega ole alates 22.07.2021 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Isik on rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel määratud lisakohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Viimase analüüsi vastuse on isik edastanud jaanuaris (vereproov tehtud 15.01.2021 – tulemus 0.5 %). 22.03.2021 vereproovi kohta on isik edastanud talle esitatud arve, kuid tulemust esitanud ei ole. Isik ei ela kriminaalhooldusele avaldatud elukohas xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx ega pole esitanud avaldust elukoha vahetamiseks. Esmakohtumine R. Vaarendiga toimus 12.11.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire kabineti 16.11.2020 päringu vastusest selgub, et isik on 13.11.2020 pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse ja kinnitanud, et ta ei soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist. 03.12.2020 registreerimisel on hooldusaluselt võetud seletus, miks ta ei ole täitnud lisakohustust esitada esmane laboratoorne vereanalüüs (CDT) 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seletusest nähtub, et isikul ei olnud raha, kuna alustas hiljuti tööd. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mis kahepoolselt allkirjastati. 03.12.2020 võeti hooldusaluselt ka seletus, miks ta 25.11.2020 registreerimisele ei ilmunud. Seletusest nähtub, et ta oli haige ja võttis ka arstiga ühendust. Arst tõendit ei väljastanud, kuna R. Vaarend ei olnud nõus tegema enne arsti vastuvõttu koroona testi. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mis kahepoolselt allkirjastati. 19.01.2021 on R. Vaarend esitanud esmase laboratoorse vereanalüüsi(CDT) tulemusega 0.5% ning ka koroonatesti tulemuse, mis oli negatiivne. 22.01.2021 registreerimisel on isikult võetud seletus, miks ta on kriminaalhooldajale esitanud valeinformatsiooni kohtupoolt määratud kohustuse täitmise osas. Väidetavalt käis CDT vereanalüüse andmas juba 2020. aasta detsembris,

kuid vereproovi tulemustest nähtub, et analüüs on tehtud alles 15.01.2021. Seletusest nähtub, et töö tõttu ei ole olnud võimalust verd andma minna, kuna tööpäevad on pikad. 26.04.2021 on isik esitanud avalduse elukoha vahetamiseks, kuna olemasolev elukoht läks pärijate vahel jagamisele. Ametnik rahuldas avalduse, kuna Vaarend esitas eelnevalt kehtiva üürilepingu ning ametnik teostas 03.05.2021 uuele eluasemele ka kodukülastuse. Uus elukoht asus aadressil xxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx . R. Vaarend saatis 25.05.2021 kell 07.14 e-kirja ning andis teada, et tema poeg haigestus 21.05.2021 ning sellest tulenevalt ei saa ta registreerimisele tulla. 26.05.2021 pidi isik minema lapsega arsti juurde ning küsima ametniku jaoks tõendi. 28.05.2021 saatis Renee Vaarend taaskord e-kirja, mille kohaselt pojal endiselt palavik ning ta 28.05.2021 kell 11.00 registreerimisele ilmuda ei saa. Lepitud kokku, et isik tuleb registreerimisele 01.06.2021 kell 10.00 ning esitab 28.05.2021 jooksul vereanalüüsi tulemuse ning arstitõendi. 03.06.2021 registreerimisel väitis isik, et käis pojaga eelmisel nädalal arsti juures ning tema digiloos on märge, et hooldab haiget last. Samuti käis isik enda sõnul ka vereproovi andmas. Esinduses proovitud hooldusaluse ID-kaardiga digilugu.ee sisse logida, kuid ID-kaardi lugeja dokumendi kiipi mingil põhjusel ei lugenud. Isiku sõnul pidi ta laskma arstil digiloost välja printida järgmised dokumendid: vereanalüüsi tulemus ning tõend haige lapse hooldamise kohta ja esitama need ametnikule nädala jooksul. R. Vaarend seda ei teinud. 29.06.2021 registreerimisel isik samuti tõendavaid dokumente ei esitanud. Registreerimisel avaldas, et ütles üles korteri üürilepingu, kuna ei olnud rahalisi vahendeid üüri tasuda. Ajutiselt pidi peatuma hooldusalune koos lastega ema juures (xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx), kuid ligikaudu nädala pärast soovib kolida tüdruksõbraga kokku Pärnu linna. Antud kaasa paberkandjal avaldus elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks. Isik lubas lähiajal täidetud avaldusega esindusse tulla, mida ta ei teinud. 22.07.2021 registreerimisele R. Vaarend ei ilmunud ning ametnikku ei teavitanud. Isik ei olnud telefoni ega ka meili teel ametnikule kättesaadav. Ametnik saatis kutse kriminaalhooldusele ilmumiseks, kuid seejärel selgus, et isik on xxxxxxxx x-x, xxxxxxx korterist juba välja kolinud. 06.08.2021 vesteldud xxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx omaniku P.T , kelle kinnitusel R. Vaarend seal enam ei ela. Naise sõnul jättis isik neile maksmata ~500 eurot ja „ täis lägastatud“ korteri. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 9 registreerimist. Kohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT) on isik täitnud ühel korral (15.01.2021). Registreerimiskohustust on isik rikkunud 4 korral: 25.11.2020 (reageeritud hoiatusega); 25.05.2021; 28.05.2021; 22.07.2021. Renee Vaarendile on määratud tingimisi vangistus, sellega on talle antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestades toimepandud rikkumisi ja asjaolu, et R. Vaarend ei ole ametnikule kättesaadav ega ole ka ise tundnud huvi karistuse täitmise osas, ei ole võimalik isiku suhtes kriminaalhooldust läbi viia. Ametnik teeb ettepaneku pöörata R. Vaarendile 09.10.2020 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele.

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 9 registreerimist. Katseajal on süüdimõistetu registreerimiskohustust rikkunud neljal korral s.o 25.11.2020; 25.05.2021; 28.05.2021; 22.07.2021. Oma 03.12.2020 antud kirjalikus seletuses on Renee Vaarend põhjendanud registreerimisele mitteilmumist seoses haigusega. Arst talle tõendit ei väljastanud, kuna Renee Vaarend ei olnud nõus tegema koroonatesti (tl 58). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Renee Vaarend on allkirjastanud 03.12.2020 (tl 63). SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire kabineti 16.11.2020 kirja kohaselt on Renee Vaarend pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 13.11.2020. Renee Vaarend on kinnitanud, et ta ei soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist (tl 64).

Kohtuotsusega lisakohustusena määratud vereanalüüsi tulemuse (CDT) pidi Renee Vaarend esitama 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Registreerimisel 03.12.2020 antud kirjalikus seletuses on Renee Vaarend põhjendanud vereanalüüsi mitte tegemist seoses rahapuudusega (tl 65). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Renee Vaarend on allkirjastanud 03.12.2020 (tl 62). Viimase vereanalüüsi tulemuse (CDT) esitas Renee Vaarend kriminaalhooldusametnikule jaanuaris (vereproov tehtud 15.01.2021, mille CDT = 0,5 % (tl 57). Renee Vaarend on 22.01.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendanud vereproovi mitteandmist seoses pikkade tööpäevadega (tl 60). Kohus tuvastas, et rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused (s.t mõjuvad põhjused puuduvad). Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata Renee Vaarendile mõistetud karistust täitmisele. Renee Vaarendi puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed võivad R. Vaarendi suhtes olla efektiivsemad kui reaalne vangistus. Esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita, mida süüdimõistetu on isiklikult ka kohtuistungil kinnitanud. Arvestades rikkumise asjaolusid ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljendatud motivatsiooni edaspidi korrektselt täita kriminaalhoolduse nõudeid, on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel. Seega, on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel Renee Vaarendile kohtuotsusega määratud katseaega pikendada 3 kuu võrra, s.o katseaja lõpptähtajaga 09. jaanuar 2022. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.