Liiklussüüteod

-2-

Asitõendid: - Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis teisaldati 19.06.2020 kell 01:20 politseiparklasse – on väljastatud isikule Priit Koit 02.07.2020.a. - 1 CD-plaat videosalvestisega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Priit Koitu (Koit) süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem, so 08.02.2020 pannud toime mootorsõiduki juhtimise olles joobeseisundis (karistatud Tartu Maakohtu 28.09.2020 kohtuotsusega 120-4299 KarS § 424 lg 1 järgi), juhtis uuesti tahtlikult 19.06.2020 kell 01:07 Tallinnas A. H. Tammsaare tee 112 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (ekspertiisiakt nr 904T kohaselt tuvastati veres etanooli sisaldus (2,15+-0,06)mg/g, k=2, lõplik tulemus 2,09 mg/g). Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Priit Koit liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht jamaastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Priit Koit toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Priit Koit, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Priit Koit süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada 9 kuud vangistusega.

-3-

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades karistust Tartu Maakohtu 28.09.2020.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osaga s.o vangistusega 5 kuud 27 päeva ning mõista liitkaristuseks 1 aasta (12 kuud) vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta üldkasulikule tööle 360 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub Priit Koit üldkasuliku töö tegemisel (1 aasta 10 kuu jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Priit Koidule täiendavalt järgmised kohustused:

vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi;

vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kohtuistungil jäi süüdistatav Priit Koit sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Priit Koit süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Priit Koit ́ilt kuulub välja mõistmisele menetluskulud kogusummas 320.20 eurot, mis kuulub vastavalt kokkuleppele tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876 eurot. Arvestades kohtupraktikat (k.a Riigikohtu lahendit 3-1-1-2411), jätta sundraha summas 876 eurot riigi kanda. -4-

Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.