Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 27.08.2021.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 27.08.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhjendused

labajalal ning nahamarrastused parema põlveliigese välisküljel, mõlemal säärel ja vasakul labajalal. Y suri peksmisega tekitatud vigastuste tagajärjel 01.04.2020 kell 02.15. Oma tegevusega pani Aleksandr Matsõs tahtlikult toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Matsõs tunnistab ka ise, et tal tekkis kannatanuga füüsiline konflikt. Sündmuskohalt leiti halli värvi pusa, millel ees vasakpoolse rinna osal, tagumisel poolel kapuutsi välisküljel ning seljapiirkonnas tuvastati verekahtlane määrdumine. Selle halli pusa turja kleebiselt kaela osas võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil ning selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil kokkulangev Aleksandr Matsõs’i DNA-profiiliga. Sellest saab järeldada, et sündmuskohalt leitud pusa kuulus A.Matsõsile. Pusalt leiti kannatanu verd. Seda kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokollides (kd II, tl 11-32, tl 33-48), asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 124-154) ja DNA ekspertiisiaktis (kd II, tl 155-166, p-d 1,5) antud arvamuses kajastuv. A. Matsõsi elukoha vannitoast leiti khaki värvi T-särk verekahtlase määrdumisega (asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 124-154 ja 01.04.2020 koostatud läbiotsimise protokoll kd II, tl 93-123). DNA ekspertiisi aktis (kd II, tl 155-166, p-d 1,7) antud arvamusest nähtub, et sellelt riietusesemelt võeti proovid ja T-särgi varrukal tuvastati kannatu veri. Läbiotsimisprotokollist (kd II, tl 93-123) nähtuvalt leiti läbiotsimise käigus A. Matsõsi elukohast spordijalatsid veresarnase määrdumisega ja tumehallid spordipüksid veresarnase määrdumisega. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd II, tl 124-154) nähtuvad proovide võtmise kohad ning asjaolu, et Tetrabase lahus andis määrdumiste puhul verepositiivse tulemuse. Spordijalatsitelt võetud proovides, samuti dressipükstelt võetud proovides oli tegemist kannatanu verega (DNA ekspertiisiaktis nr 20E-GE0405 antud arvamus, kd II, tl 155-166 p-d 6, 9 ja 10). A. Matsõsi elukoha esikust leiti valget värvi töökinnas (vasaku käe oma) veresarnase määrdumisega ning elukoha esikus suurde tuppa viiva ukseava parempoolsel seinal avastati laiali määritud veresarnase aine jälg (läbiotsimise protokoll kd II, tl 93-123). Nii kindal kui ka A. Matsõsi esiku seinal olnud veri oli kannatanu veri (DNA ekspertiisiaktis nr 20E-GE0405 antud arvamus, kd II, tl 155-166 p-d 1, 4, 6, DNA ekspertiisiakt nr 20EGE0520 , kd II, tl 167-171, p 1). Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et A.Matsõs viibis kannatanu korteris ja pani tema suhtes toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. A.Matsõsi riietelt ja jalatsitelt leiti kannatu verd, tunnistaja T poolt nimetatud valge töökinnas leiti A.Matsõsi elukohast. Kedagi teist peale H ja A.Matsõsi korteris ei olnud ja kumbki neist ei kuulnud ka, et kannatanu oleks teinud kellelegi näiteks telefonikõne ja kedagi enda poole kutsunud, keegi kolmas korteris ei käinud. Seega ajal, kui A.Matsõs pani kannatu suhtes toime kuriteo, oli ta kannatanuga korteris kahekesi. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et A. Matsõs lõi korduvalt Yi käte ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda, mis põhjustas Yi surma ja seda kinnitavad järgmised tõendid. Süüdistav küll tunnistas, et lõi kannatanut rusikaga vastu nina, kolm või neli korda, kuid sündmuskoha vaatlused ja kannatanu kohta koostatud meditsiinidokumendtides kajastuv näitab, et neid lööke oli tunduvalt rohkem, kui süüdistav tunnistab. On ilmne, et A.Matsõs püüab oma süüd vähendada ja ei taha tunnistada, et ta kannatanu surma põhjustas. A. Matsõsi tegu ehk kannatanu löömist kinnitab esmalt 01.04.2020 koostatud SA PERH teatis, mille kohaselt diagnoositi kannatanul raske ajusisene verevalum, hulgi koljuluude murrud, näokolju murrud, kopsupõrutus, kõhuõõne organite vigastus ( kd II, tl 49). SA PERH kiirabikaardi (kd II, tl 52-54) kohaselt saabus kiirabi sündmuskohale 00.25, kannatanu oli teadvuseta, esinesid vägivalla tunnused ning märgitud on, et pea, nägu, kael ulatuslikult deformeerunud, turses, hematoomidega, pea verine ja pea all vereloik, näol hüübinud veri, suus vigastused, hematoomid rindkerel ja küünarvartel. SA PERH väljavõte haigusloost nr 20308239 (kd II, tl 55-57) kinnitab surmaajana 01.04.2020 kell 02.15 ning lõpliku kliinilist diagnoosi. 28. mail 2020 koostatud surnu ekspertiisiakti nr 20E-AOS0056/403

eksperdiarvamusest (kd II, tl 66-86) nähtub, et kannatanu Yi surma põhjuseks oli ajukolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu joonmurruga, ulatusliku parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, peaajupõrutusega (histoloogilisel uuringul), koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega parema suurajupoolkera pinnal, põrutusrebimishaavadega üla- ja alahuule limaskestal ning paremal pool keelel koos naha- ja limaskestaaluste verevalumitega üla- ja alahuulel, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega mõlemal pool kukla piirkonnas ja kukla-kiiru piiril juustega kaetud peanahal, hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega laubal ja paremal pool näol, parema silma üla- ja alalau ja parema kõrvalesta piirkonnas, parema kõrvalesta ees, sarna, ja paremal oimu piirkonnas koos nahamarrastustega lauba ja oimu piirkonnas, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega ninal ja vasakul pool näol lauba ja sarna piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega vasaku silma üla- ja alalaul ning sidekestaaluste verevalumitega mõlemas silmas). Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine), vere aspiratsioon ja koldeline kopsupõletik. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati kannatanu surnukehal lisaks: kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos keeleluu parempoolse väikese sarve murru, rinnakukeha murru; kopsukelme, vahelihase parema kupli ja maksa parema sagara vigastusega parema XI roide murruga tagumisel kaenlajoonel; kopsukelme vigastusega vasaku IX roide murruga lülisamba kõrvaljoonel, vasaku IV-V roide murruga rangluujoonel; verevalumitega luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes; hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega paremal pool kaelal, rangluu ja õlavöötme piirkonnas; triipja katkendliku nahaaluse verevalumiga rindkere eespinnal ülaosas; nahaaluste verevalumitega vasakul pool kaelal, rindkere eespinnas ja kõhul; nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal, mille tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (verirind ja -kõht). Lisaks esinesid veel nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal; hulgalised nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel, üksikud nahaalused verevalumid vasakul põlvel, parema sääreluuköpruse piirkonnas ja mõlemal labajalal ning nahamarrastused parema põlveliigese välisküljel, mõlemal säärel ja vasakul labajalal. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et surma põhjustanud aju-kolju tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus; kaela ja kehatüve tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus; ülejäänud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Eksperdiarvamuse kohaselt on selliste vigastuste tekitamine võimalik korduvate jõuliste löökidega pea, kaela ja kehatüve piirkonda (sh rusika, kängistatud jalaga). Seejuures ei saa eksperthinnangu kohaselt välistada ka võimalust, et osad vigastused võivad olla tekitatud horisontaalasendis viibinud kannatanu kehatüvele jalgadega ja/või põlvedega astumisest või hüppamisest ning arvestades vigastuste paiknemist ja iseloomu on eksperdi hinnangul alust arvata, et kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise alguses võis olla seisev, istuv kui ka lamav ning lõppfaasis valdavalt lamav. Triipjas nahaalune verevalum rindkere ülaosas eespinnal on tekitatud löögist või surumisest kõva tömbi pikliku piiratud serva omava esemega, nt plaadi, paneeli vms esemega, triipjad nahamarrastused vasaku õlavöötme ja õlavarre eespinnal on tekitatud kriimustamisest teravaid servi omava esemega, milleks sobib näiteks sündmuskoha läbivaatlusprotokolli fototabeli fotodel nähtav purunenud sahtliboksi/kapi paneel vms ese. Osad vigastused (näiteks vigastused põlvedel ja küünarnukkidel) võivad olla tekitatud kukkumisest või löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Samuti nähtuvad 01.04.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 11-32) ja 03.04.2020 koostatud täiendava sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 33-48) verepritsmete asukohad, s.h diivanil. Arvestades, et pritsmed on nii madalal (põrandal ja diivani) esiküljel, on alust arvata, et kannatanut on löödud ka pikali asendis. Täiendavalt esitati eksperdile küsimus löökide arvu kohta ning

eksperdiarvamusest nähtuvalt võttes arvesse vigastuste arvukust ja laatuvat iseloomu mitmes kehapiirkonnas, on alust arvata, et need võivad olla tekitatud väga hulgaliste löökide tagajärjel; löökide koguarv ei ole täpselt määratav, kuid neid on olnud vähemalt 50. Lisaks kinnitab ka ekspertarvamus, et kõik ohvril tuvastatud vigastused olid tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, so õhtul või ööl vastu 01.04.2020 ning peale kõikide vigastuste saamist võis Y elada lühikest aega, orienteeruvalt 412 tundi (surnu ekspertiisiakt nr 20E-AOS0056/403, kd II, tl 66-86). Ka laiba vaatlusprotokoll (kd II, tl 59-65) kinnitab surnukehal olevat verekahtlast määrdumist ning hematoomide asukohti. Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu vigastused võisid olla saadud lühikese ajavahemiku jooksul enne kannatanu surma saabumist ning tegemist ei ole kindlasti varasemast ajast pärit vigastustega, mida tunnistaja F võis kannatanul samal päeval enne sündmust poes kannatanu juures märgata. Kohus nõustub täielikult prokuratuuri seisukohaga, et Aleksandr Matsõsi ütlused teo toimepanemise viisi ja teole järgnenud sündmuste osas ei ole usaldusväärsed. Need ei lange kokku teiste kogutud tõenditega. A. Matsõsi jutt selle kohta, et pärast tema lahkumist käis H veel alkoholi toomas ja jõid seal ja siis H käis vahepeal kodus ja rääkis A. Matsõsiga ei ole kokkulangev H ütlusega ega teiste tõenditega. Nimelt ei ole kaupluse turvakaamera salvestiselt näha, et H rohkem oleks alkoholi toomas käinud. Teiseks ei ole A. Matsõs kohtueelsel menetlusel isa kodus käimisest midagi rääkinud ehk tema ütlused on vastuolulised selles osas. Kolmandaks ei ole sellist juttu rääkinud enda ülekuulamisel ka H. Tunnistaja T on süüdistava kohtueelses uurimises ära tundnud kui isiku, kes talle trepikojas vastu tuli ja kellel oli käes töökinnas, millelt oli näha verd. Lisaks on tuvastatud, et DNA ekspertiisiaktiga A. Matsõsil tol päeval seljas olnud riietel (T-särgil. pükstel, jalatsitel) kannatanu verd ning samuti leiti süüdistatava korterist valge töökinnas kannatanu verega. Lisaks leiti A. Matsõsi elukoha seinalt võetud proovist kannatanu verd. Ilmselgelt pidi see kinnas olema sedavõrd verine, et A. Matsõs kannatanu verega jälje tegi ka oma kodu seinale ning nimetatud asjaolud viitavad üheselt, et surnu ekspertiisiaktis loetletud vigastused tekitas kannatanule Aleksandr Matsõs, mitte keegi teine. Lisaks seavad süüdistava ütlusi kahtluse alla nii Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestusest nähtuv kiirabi eksitamine (purjus inimene kukkus, tuldi tema juurde, tema lihtsalt magas seejuures rõhutades nimetatud asjaolu korduvalt) kui ka salvestuselt kuuldavad küsimused tema isale (kuhu sa helistad, kuhu sa helistad). Seega ei olnud teo toimepanijaks keegi kolmas, vaid tõenditele tuginedes just A.Matsõs. Kohtuistungil on nii kannatanu G ja tunnistaja Z andnud kannatanu kohta ütlusi, et tegemist oli rahumeelse inimesega. Sama on avaldanud süüdistava kohta ka tunnistajad S, K, W ja C (ema). Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdistaval distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on järginud ettenähtuid eeskirju (kd I, tl 67-69). Kogutud tõendid annavad aga tunnistust, et üheskoos tarbiti alkoholi, mis omakorda viis füüsilise konfliktini. Nimelt indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kahtlustavana kinnipeetud (kahtlustavana kinnipidamiseprotokoll kd III, tl 6-24) Aleksandr Matsõsil 01.04.2020 kell 02.53 (see on ligikaudu 7 h hiljem) alkoholijoove 0.71 mg/l kohta (kd III, tl 30). Süüdistav ise kinnitas kohtuistungil, et tavaliselt ta sellisel määral alkoholi ei tarbi (0,7 liitrit viina praktiliselt kahe peale koos isaga). Samuti tuvastati joove kahtlustavana kinnipeetud Hl (kahtlustatava kinnipidamisprotokoll kd II, tl 187-203, isiku läbivaatlusprotokoll kd I, tl 1-5, indikaatorvahendi kasutamise protokoll kd III, tl 29). Ka kannatanu oli ekspertiisiakti nr 20E-AOS0027/167 kohaselt tarvitanud alkoholi, kuivõrd verest leiti 0,98 mg/g etanooli (kd II, tl 66-86). Seega nii kannatanu kui ka süüdistav oli tugevas alkoholijoobes, mistõttu süüdistav ilmselgelt ei teadvustanud täpselt, mida ta teeb ega pruugi juhtunu asjaolusid juba üksnes seetõttu ka tänasel päeval täpselt mäletada. Kahtlemata ei olnud tegemist ka enesekaitsega, kuivõrd Aleksandr Matsõsi isiku läbivaatlusel ei tuvastatud temal olulisi vigastusi vms - üksnes

mõned õrnad hematoomid ja marrastused (isiku läbivaatlus protokoll kd III, tl 6-24, 25-28). Ka ise on süüdistav kohtuistungil kinnitanud, et tal oli väike sinikas rindkerel, mis võis tekkida tõuklemisel. Samuti on ekspertiisiga tuvastatud, et lõppfaasis oli kannatanu valdavalt lamavas asendis, seega kannatanu ei suutnud vastupanu osutada ja süüdistava ründe intensiivsus oli väga suur. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et A.Matsõsi tegevus, korduv kannatanu käte ja jalgadega löömine põhjustas lõpptulemusena Yi surma, s.o KarS § 113 lg 1 kooseisupärase tagajärje.

nähtub, et A.Matsõs suhtles koos Hga Häirekeskusega ning ta ei avalda juhtunu tegelikke asjaolusid, mis talle olid tegelikult teada. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et verise kinda peitis A. Matsõs koju jõudes enda esikusse asjade alla ning võttis seljast ära teo toimepanemise ajal temal seljas olnud riided. Seega on ta oma käitumisega ka peale juhtunut näidanud ükskõikset suhtumist kannatanu elu suhtes ning püüdnud oma süü tuvastamist üksnes välistada ning süü suurust vähendada. Eeltoodust on alust järeldada, et süüdistav ei seadnud kannatanu surma saabumist küll eesmärgiks, kuid kannatanu peksmise osas esines otsene tahtlus ning tagajärje osas kaudne tahtlus. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A.Matsõsi tegu vastab KarS § 113 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700031906. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane Kohtunik

Maie Kivi Rahvakohtunik

Marko Djagilev Rahvakohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021. a otsusega nr 1-205088.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.