2.Kuulutada välja T.V. pankrot 23. jaanuaril 2025 kell 09.10 ning algatada T.V. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada T.V. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, Lai 10, Pärnu, e-post, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada T.V.-d andma võlgniku vande 11. veebruaril 2025 kell 11.15 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. veebruar 2025 kell 11.15 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule pankrotihaldur.
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 23. jaanuariks (esimene aruanne esitada 23. jaanuaril 2026).
Jätta menetluskulud T.V. kanda.
13.Määrata usaldusisik Andrus Õnniku tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246 eurot 40 senti, s.o kokku 1366 eurot 40 senti.
14.Hüvitada Andrus Õnnikule usaldusisiku tasu 820 eurot (millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), konto nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank).
15.Mõista T.V. pankrotivara arvelt välja usaldusisik Andrus Õnniku tasu 366 eurot (koos käibemaksuga) Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingu kontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
16.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
18.Toimetada määrus kätte T.V.-le ja Andrus Õnnikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p 14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.T.V. (avaldaja, võlgnik) esitas 26. septembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi veidi üle 25 000 euro. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 269 eurot 67 senti ja töövõimetoetus 837 eurot 35 senti, kokku 1107 eurot 2 senti. Võlgnikul registreeritav vara puudub.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on kohustusi kokku 24 396 euro ulatuses. Võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Täies ulatuses on sissenõutavaks muutunud Esto AS kohustused, kokku summas 6605 eurot 2 senti, ülejäänud laenudel on sissenõutavaks muutunud 1–2 kuu maksed, mistõttu lepinguid üles öeldud ei ole ja lepingud tervikuna veel sissenõutavad ei ole. Võlgnikul väärtuslik vara puudub. Varasemalt on tal olnud mitmed autod, kuid enam neid võlgnikul ei ole. Võlgnikul on XXX. Laenude võtmise ajal oli võlgniku keskmine sissetulek umbes 1000 eurot kuus, mis tekitab küsimuse, kuivõrd võlausaldajad on laenude väljastamisel arvestanud tema tegeliku maksevõimega. Makseraskused tekkisid märtsis 2024. a pärast XXX töösuhte lõppemist. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Tema praegust tervislikku seisukorda, sh järgmist südameoperatsiooni arvestades, ei ole lähiajal töökoha leidmine tõenäoline.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik
on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 24 396 eurot, millest 6605 eurot 2 senti on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek (võlgnik saab töövõimetoetust umbes 363 eurot kuus ja töötuskindlustushüvitist umbes 837 eurot kuus) ning vara. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõppeb aprillis 2025. Võlgnikul on XXX. Võlgnik viibis suvel 2024. a südamekliinikumis seoses südame seiskumise ja eduka taaselustamisega. Võlgnikul on ees südameoperatsioon. Tervisliku seisundi tõttu ei ole võlgnikul võimalik praegu tööl käia. Kohus selgitas võlgnikule 21. jaanuari 2025. a ärakuulamisel menetluse kulgu ja võlgniku kohustusi. Samuti selgitas kohus, et võlgnikul tuleb üle vaadata oma kulutused ja eluviis, põhjendatud ei ole maksejõuetuse olukorras kulutada suuri summasid nt kiirtoidukohtades. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. veebruar 2025. a kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1).
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 11. veebruar 2025. a kl 11.15.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
13.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1120 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2061 eurot 80 senti. Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotleb usaldusisik tasu vähendatud ulatuses ning selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13 tundi on vajalik ja
põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu koos käibemaksuga.
15.Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Arvestades usaldusisiku poolt kulutatud aega 13 tundi, oleks riigi vahenditest hüvitatavaks tasuks 858 eurot (13*33*2), mis ületab piirmäära. Seega tuleb usalduslikule riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti. Ülejäänud ulatuses 366 eurot (koos käibemaksuga) (1366,40 – 1000,40) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.