lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-9968/12

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-19-9968/12
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-9968/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja25.03.20201-19-9968/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja19.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2021, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-9968 (19284000396)

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsus B.A süüdimõistmises KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud

Avalduse ese

kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks

Kohtunik

Aivar Hint

Avaldaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders

Süüdimõistetu

B.A (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx xx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1.Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel B.A-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 25. märts 2022.
2.Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
B.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel võttis B.A

B.A endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel võttis süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 19.02.2021 määrusega on B.A-le määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu B.A kohta. Ettekandest nähtuvalt on B.A rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esmakohtumine R. Katmanniga on toimunud 20.04.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 01.06.2020 tutvustati B.A-le esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on senini registreerimistel vesteldud peamiselt alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töökoha otsingutest. Tartu Maakohtu 25.03.2020. a otsuse kohaselt pidi B.A esimese vereproovi andma 10 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest (ehk hiljemalt 24.04.2020). 01.06.2020 seisuga kriminaalhooldusametnikule B.A vereanalüüsi tulemust ei esitanud. Eelnimetatud rikkumise kohta andis B.A 01.06.2020 järgmise seletuse: „Rahalistel põhjustel vereanalüüs tegemata.“ Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega 01.06.2020. 29.06.2020 esitas B.A 09.06.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 3,7%. B.A ei ilmunud kokkulepitud ajal – 03.08.2020 kell 09.00 – Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. 03.08.2020 rikkumise kohta andis B.A 10.08.2020 järgmise seletuse: „Ma ei saanud vereproovi anda, kuna see oli tasuline. Pensioni saan alles seitsmendal kuupäeval. Jäin bussist maha, kuna ei jõudnud õigeks ajaks Mõisakülla.“ 10.08.2020 esitas B.A 07.08.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 3,8%. Vereanalüüsi näitaja tõusu kohta (eelmine CDT 3,7%) andis B.A 10.08.2020 järgmise seletuse: „Vahel olen lonksu õlut võtnud kui on pakutud ja üritan seda vältida.“ Ametnik reageeris verenäitaja tõusule kirjaliku hoiatusega 10.08.2020. 10.09.2020 esitas B.A 07.09.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,8%. 13.10.2020 esitas B.A 07.10.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,2%. 10.12.2020 esitas B.A 07.12.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 2,4%. Verenäitaja tõusu kohta (eelmine CDT 1,2%) andis B.A 05.01.2020 järgmise seletuse: „Sain öösel peksa ja jõin valu vaigistamiseks pipraviina.“ Ametnik reageeris rikkumisele erakorralise ettekandega ja tegi ettepaneku määrata isikule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. 19.02.2021 määrusega erakorraline ettekanne rahuldati, määrus jõustus 23.03.2021. Peale erakorralise ettekande koostamist on B.A 18.01.2021 esitanud 13.01.2021 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,7%. Alkoholitarvitamise häire kabineti juhataja Jaan Saare päringu vastusest nähtub, et B.A on pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire teenistusse 15.09.2020. 06.05.2021 on isik käinud vereanalüüsi andmas, mille CDT tulemus oli 1,0%. 08.07.2021 registreerimisel esitas isik vereanalüüsi tulemuse, mille CDT näit oli 0,9%. Registreerimisel kontrollis ametnik ka kohustust mitte tarvitada alkoholi - indikaatorvahend Alcovisor Mercury Nordic tuvastas isikul joobe 0,127 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seletusest nähtub, et isik on söönud eelmisel päeval assortii komme ega arvanud, et need võivad alkoholi sisaldada. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 17 registreerimist. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 3 korda, millest ühel korral oli tulemus positiivne (08.07.2021).

Vereanalüüsi esitamise kohustuse (KarS § 75 lg 4) eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamist õigusrikkuja poolt vähendada. B.A praeguse ja ka varasemate kuritegude peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Isiku verenäitaja (CDT) on langenud normi piiridesse, millest võib järeldada, et isik on alkoholi tarvitamist piiranud. Küll aga on 08.07.2021 registreerimisel tuvastatud isikul alkoholijoove 0,127 mg/l kohta väljahingatavas õhus, millega isik on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tuginedes eeltoodule teeb ametnik ettepaneku pikendada katseaega 6 kuu võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).
4.Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega on B.A süüdi mõistetud KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel võttis B.A endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel võttis süüdistatav endale

vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 19.02.2021 määrusega on B.A-le määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.

5.Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, nähtub, et süüdimõistetu B.A on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud kohustuse rikkumised on toimunud 08.07.2021. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 08.07.2021 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Mercury Nordic abil Kaldi Kosel fikseeritud positiivne näit 0,127 mg/l (tl 94-94p). Nimetatud rikkumise kohta on B.A oma kirjalikus seletuses märkinud, et sõi eelmisel päeval assortiikomme ja ei arvanud, et need alkoholi sisaldavad (tl 95). Samas nähtub erakorralisele ettekandele lisatud materjalidest, et alates 06.05.2021 antud vereproovi tulemustes on B.A CDT näit olnud normi piires. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 200772-1 (tl 98) kohaselt oli 05.03.2021 B.A CDT näit 1,7 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 273879-1 (tl 99) kohaselt oli 06.05.2021 B.A CDT näit 1,0 % ja Synlab vereanalüüsi vastuse nr 2107-02391 (tl 100) kohaselt oli 06.07.2021 B.A CDT näit 0,9 %.
6.Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna B.A on rikkunud katseajal määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel B.A-le määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 25. märts 2022. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja