1-19-9968/10 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu V.L-i kohta. Ettekandest nähtuvalt: - 13.10.2020 esitas V.L kriminaalhooldusametnikule 07.10.2020 antud vereanalüüsi tulemuse – CDT 1,2%. - 08.12.2020 esitas V.L kriminaalhooldusametnikule 07.12.2020 antud vereanalüüsi tulemuse – CDT 2,4%. Järelikult ei ole kordusproovi näitaja võrreldes 07.10.2020 antud prooviga vähenenud. Lisaks ei ole kuue kuu möödumisel pärast esmase vereanalüüsi tegemist analüüsid langenud normi piiresse ehk CDT näit ei ole alla 1,3% (esmane vereproov antud 09.06.2020). Esmakohtumine V.L-iga toimus 20.04.2020, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 01.06.2020 tutvustati V.L-ile esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on senini registreerimistel vesteldud peamiselt alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töökoha otsingutest. Tartu Maakohtu 25.03.2020. a otsuse kohaselt pidi V.L esimese vereproovi andma 10 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest (ehk hiljemalt 24.04.2020). 01.06.2020 seisuga kriminaalhooldusametnikule V.L vereanalüüsi tulemust ei esitanud. Eelnimetatud rikkumise kohta andis V.L 01.06.2020 järgmise seletuse: „Rahalistel põhjustel vereanalüüs tegemata.“ Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega 01.06.2020. 29.06.2020 esitas V.L 09.06.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 3,7%. V.L ei ilmunud kokkulepitud ajal – 03.08.2020 kell 09.00 – Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. 03.08.2020 rikkumise kohta andis V.L 10.08.2020 järgmise seletuse: „Ma ei saanud vereproovi anda, kuna see oli tasuline. Pensioni saan alles XXX kuupäeval. Jäin bussist maha, kuna ei jõudnud õigeks ajaks XXX.“ 10.08.2020 esitas V.L 07.08.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 3,8%. Vereanalüüsi näitaja tõusu kohta (eelmine CDT 3,7%) andis V.L 10.08.2020 järgmise seletuse: „Vahel olen lonksu õlut võtnud kui on pakutud ja üritan seda vältida.“ Ametnik reageeris verenäitaja tõusule kirjaliku hoiatusega 10.08.2020. 10.09.2020 esitas V.L 07.09.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,8%. 13.10.2020 esitas V.L 07.10.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,2% . 10.12.2020 esitas V.L 07.12.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 2,4%. Verenäitaja tõusu kohta (eelmine CDT 1,2%) andis V.L 05.01.2020 järgmise seletuse: „Sain öösel peksa ja jõin valu vaigistamiseks pipraviina.“ 18.01.2021 esitas V.L 13.01.2021 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,7%. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 12 registreerimist. Vereanalüüsi esitamise kohustuse (KarS § 75 lg 4) eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamist õigusrikkuja poolt vähendada. V.L-i praeguse ja ka varasemate kuritegude peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Kuna verenäitaja (CDT) on V.L-i poolt

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldusametniku Iris Asuküla poolt kohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt on V.L rikkunud kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul talle lisakohustusena pandud kohtustust anda hiljemalt 24.04.2020 esimene vereanalüüs. Seisuga 01.06.2020 V.L ametnikule vereanalüüsi tulemust esitanud ei olnud. Oma 01.06.2020 antud kirjalikus seletuses on V.L märkinud, et rahalistel põhjustel on vereanalüüs tegemata (tl 71). Nimetatud rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.L on allkirjastanud 01.06.2020 (tl 72). Registreerimiskohustust on V.L rikkunud 03.08.2020 ja 12.10.2020 kui ei ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele ega teavitanud mitteilmumisest eelnevalt kriminaalhooldusametnikku. Oma 10.08.2020 antud kirjalikus seletuses on V.L märkinud, et ei saanud vereproovi anda kuna see on tasuline ja pensioni saab alles XXX kuupäeval. Jäi bussist maha kuna ei jõudnud õigeks ajaks XXX (tl 75) ja 13.10.2020 antud seletuse kohaselt ei jõudnud ta õigel ajal kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule kuna vereprooviga läks rohkem aega kui oli arvestanud (tl 80). Samuti heidetakse V.L-ile ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu 09.06.2020 CDT =3,7 %, 07.08.2020 CDT = 3,8 %; 07.09.2020 CDT = 1,8 %, 07.12.2020 CDT = 2,4 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 73) kohaselt oli 09.06.2020 V.L-i CDT näit 3,7 %, Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 74) kohaselt oli 07.08.2020 V.L-i CDT näit 3,8%. Vereanalüüsi näitaja tõusu kohta on V.L oma 10.08.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et on vahel lonksu õlut võtnud kui pakutakse ja üritab seda vältida (tl 76). Nimetatud rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.L on allkirjastanud 10.08.2020 (tl 77). Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 78) kohaselt oli 07.09.2020 V.L-i CDT näit 1,8 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 79) kohaselt oli 07.10.2020 V.L-i CDT näit 1,2 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 81) kohaselt oli 07.12.2020 V.L-i CDT näit 2,4 %. Kordusproovi näitaja suurenemise kohta on V.L oma 05.01.2021 antud kirjalikus seletuses märkinud, et sai öösel peksa ja jõi valu vaigistamiseks pipraviina (tl 82). Synlab vereanalüüsi vastuse nr XXX (tl 83) kohaselt oli 13.01.2021 V.L-i CDT näit 1,7 %. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik V.L-i kirjalikult kahel korral hoiatanud. Kuna V.L oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%. Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on V.L-i poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata V.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks.