1-20-653
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2021, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-653 (16221000017)
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Nummert
Kohtuistungi sekretär
Marie-Liis Orav
Kriminaalasi
HAKT Tootmine OÜ (endise nimega Mareti OÜ) süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi üldmenetluse korras
Prokurör
ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo
Süüdistatav
HAKT Tootmine OÜ (Mareti OÜ – s.o endise nimega ehk süüdistuses toime pandud teo ajal) Registrikood:
10867600
Asukoht:
X
Juhatuse liige: puudub sisesuhte järgi (viimane juhatuse liige X on ainuosanik X poolt tagasi kutsutud ja uut mitte määratud kohtule kohtulikul uurimisel 01.03.2021 esitatud tõendi järgi) Kontaktid:
X
Karistatus: karistamata
kriminaal- ja väärteokorras
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, lepinguline
Kannatanu
Kannatanu esindaja
volitatud esindaja X 1 / 52
1-20-653
Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus
otsustas:
2 / 52
1-20-653
Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 / 52
1-20-653
Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 18.06.2021. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 2. juuli 2021 päeva jooksul e-toimiku kaudu.
Mareti OÜ 1 (praeguse nimega HAKT Tootmine OÜ) on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et Mareti OÜ, kelle huvides juhatuse liige X, eesmärgiga saada Mareti OÜle investeerimistoetust, esitas teadlikult X ajavahemikul 29.08.2012 kuni 29.08.2013 valeandmeid omatoodetud põllumajandussaaduste müügi ja saadud tulu, kolme võrreldava hinnapakkumise, uue seadme soetamise ja omafinantseeringu tasumise kohta, eesmärgiga saada soodustust. Selleks esitas X „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ raames 29.08.2012 avalduses (viitenumbriga X) ja investeerimistoetuse äriplaanis valeandmeid ja dokumente puidukuivati seadmete ostmise ja paigaldamise investeerimistoetuse saamiseks. Mareti OÜle toetuse taotlemisel ei järginud X Põllumajandusministri 22.12.2010 määrust nr 119 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord.
Registrikood 10867600; asukohaga X töökoda, X küla, X vald, Pärnumaa on alates 14.06.2013 käibemaksukohustuslane.
4 / 52
1-20-653
Lisaks märkis X äriplaanis ebaõigesti, et Mareti OÜ:
§ 2. Nõuded toetuse taotlejale. Lõige 1. Toetust võib taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), artikli 2 punkti 7 mõistes: 1) põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja). Lõige 2. Lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja on enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt ühe kalendriaasta. Kui taotleja on äriühing, peab tema poolt äriregistrisse esitatud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul.
5 / 52
1-20-653
olles rahuldas X Mareti OÜ taotluse 31.01.2013 otsusega nr 13-6/89 ja määras toetuse, puidukuivati seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks, summas 100 000 eurot. Toetuse väljamakse saamiseks esitas X, Mareti OÜ nimel, teadlikult X kaks kuludeklaratsiooni koos näiliste ostuarvete, näiliste maksekorralduste ja näiliste üleandmise- ja vastuvõtmise aktidega: I. 11.07.2013 investeeringu 83800 eurot tegemise kohta: 1) soojakogujate paigaldus koos soojakandjate ja juhtimissüsteemiga OÜ X arve 7, 2.07.2013 ja 2) maksekorraldusega, 04.07.2013 ning 02.07.2013 akti nr 1. X maksis peadirektori asetäitja otsuse nr 13-6/1390, 05.08.2013 alusel 08.08.2013 kahe maksega (27711,63+9237,22=) 36948,85 eurot. II. 29.08.2013 investeeringu 143000 eurot tegemise kohta: 1) kuivati valmistamise paigaldamise ja häälestamise OÜ X arve 8, 09.07.2013 ja kuumuskindlate ventilaatorite paigalduse, installeerimise ja katsetamise OÜ X arve 9, 11.07.2013 ning 2) maksekorraldustega nr 4 ja nr 5, 09.07.2013 ja nr 7, 11.07.2013 ning 23.08.2013 akti nr 2 (ventilaatorid koos paigaldamisega, kuivati paigaldus, häälestamine, installeerimine ja katsetamine). X maksis peadirektori asetäitja otsuse nr 13-6/1794, 08.10.2013 alusel 18.10.2013 kahe maksega (47288,37+15762,78=) 63051,15 eurot. X oli teadlik, et OÜ X nimel tegutses X ja Mareti OÜ soetas osaliselt X valmistatud kuivatiseadmed, mis olid ehitatud muuhulgas vanadest ja kulumisjälgedega detailidest. Seega ei olnud Mareti OÜ soetatud seadmed uued ega määruse nr 119 § 5 lg 4 p 15 3 kohaselt abikõlbulikud ja osaühingul Mareti puudus õigus soodustuse saamiseks. Kuna seadmete ehitamiseks oli kasutatud vanu kasutatud ja kulumisjälgedega detaile ei teinud Mareti OÜ seadmete soetamiseks X näidatud kulutusi vaid esitas sisult näilikke kuludokumente. Selleks leppis X ajavahemikul 02.07.2013 kuni 11.07.2013 kokku osaühingut X, osaühingut X ja OÜd X juhtinud X toetuste saamiseks vajaliku omafinantseeringu nõude täitmiseks omavaheliste laenulepingute ja ülekannete tegemises pereliikmetega seotud äriühingute vahel. Näiliste arvete alusel omavaheliste rahaliste vahendite ülekannete tulemusena näidati X maksekorraldustes alusetult seadmete soetamise eest abikõlbulike kulutustena tasumisi summas 226 800 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 272 160 eurot). Investeeringuobjekti ehitamise käigus esitas X X-le puidukuivati seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks Mareti OÜle esitatud OÜ X alljärgnevad arved: Arve Arve Arve Summa koos Alus Summa KM esitas kuupäev nr käibemaksuga
OÜ X
OÜ X
02.07.2013 7
Soojakogujad. soojakandjad regulaatoritega. juhtimissüsteem
83800
16760
100560
09.07.2013 8
Kuivati valmistamine, paigaldamise ja häälestamisega 114400
22880
137280
§ 5 lg 4 p 15. Abikõlblikud ei ole kasutatud seadme ja masina ostmise kulud.
6 / 52
1-20-653
OÜ X
11.07.2013 9
Kuumuskindlate ventilaatorite paigaldus, installeerimine ja katsetamine 28600
34320
226800
45360
272160
X tasus OÜ X näiliste, sisult ebaõigete arvete nr 7, 8 ja 9 alusel Mareti OÜ pangakontolt puidukuivati seadmete valmistamise eest osaühingu X, osaühingu X, OÜ X ja Mareti OÜ omavahel seotud tehingutest laekunud summadest järgmiselt (summad käibemaksuga). Osaühing X tegi 02.07.2013 ja 03.07.2013 pangakontodelt nr X kolme ülekannet4 ja nr X kaks ülekannet5 näidates arvete tasumist summas 43 677,85 eurot ja 01.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel ülekande summas 57 000 eurot. Kokku kandis osaühing X Mareti OÜ pangakontole nr X rahalisi vahendeid summa 100677,85 eurot. Osaühingult X saadud rahaliste vahendite arvelt tegi X Mareti OÜ pangakontolt 03.07.2013 näiliku arve nr 7 tasumiseks ülekande OÜ X pangakontole nr X summas 100 560 eurot, ajal kui uusi seadmeid ei olnud soetatud. Osaühing X tegi 08.07.2013 ja 09.07.2015 pangakontolt nr X Mareti OÜ pangakontole nr X kaks ülekannet6 08.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel summas 87 000 eurot. 09.07.2013 kandis OÜ X pangakontolt nr X Mareti OÜ pangakontole nr X rahalisi vahendeid summas 25 000 eurot selgitusega „laen“. 09.07.2013 kandis osaühingu X pangakontolt nr X Mareti OÜ pangakontole nr X rahalisi vahendeid summas 4 000 eurot selgitusega „laen“. Selliselt sai Mareti OÜ rahalisi vahendeid kokku 116 000 eurot. Osaühingult X, osaühingult X ja OÜlt X saadud rahaliste vahendite arvelt kandis X 09.07.2013 Mareti OÜ pangakontolt X OÜle X näiliku arve nr 8 osalise tasumisena 38 500 eurot ja sama arve osalise tasumisena 60 000 eurot, kokku 98 500 eurot, ajal kui uusi seadmeid ei olnud soetatud. Osaühing X tegi 11.07.2013 pangakontolt nr X Mareti OÜ pangakontole nr X ülekande, 10.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel, summas 75 000 eurot. Osaühingult X saadud rahaliste vahendite arvelt tegi X Mareti OÜ pangakontolt näilike arvete nr 8 ja nr 9 lõpliku tasumisena ülekande OÜ X pangakontole nr X summas 73 100 eurot, ajal kui uusi seadmeid ei olnud soetatud. X oli teadlik, et OÜ X juhatuse liige X valmistab pakutavad seadmed ise ja need olid ehitatud olemasolevatest vanadest ja kulumisjälgedega detailidest. Seega ei olnud Mareti OÜ X kinnistule soetatud seadmed määruse nr 119 § 5 lg 4 p 15 kohaselt abikõlbulikud ja osaühingul Mareti puudus õigus soodustuse saamiseks. X omades ebaõiget ettekujutust: maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduses, viitenumber X, antud kinnituste täitmises; Mareti OÜ vastavuses toetuse saamise nõuetele (et omas aasta enne taotluse esitamist põllumajandustoodangut, esitas kolm võrreldavat hinnapakkumist, samuti seadmete hinnas ja omafinantseeringu tasumises); Mareti OÜ nimel X edastatud 11.07.2013 ja 29.08.2013 kuludeklaratsioonide ja esitatud lisade õigsuses, samuti investeeringuobjekti – puidukuivati – uudsuses,
(19 677,85+20 000+37 000=76 677,85 eurot) (12 000+12 000=24 000 eurot)
(37 000+50 000=87 000)
7 / 52
1-20-653
tegi Mareti OÜ pangakontole nr X uue puidukuivati seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks toetuse väljamakseid Euroopa Põllumajandusfondi ja Eesti Vabariigi vahenditest 08.08.2013 ja 18.10.2013 summas 100 000 eurot. Seega Mareti OÜ, kelle huvides tegutses juhatuse liige X, eesmärgipäraselt ja kooskõlastatult seadme valmistajaga, rikkudes määruse nr 119 § 2 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2, § 4 lg 1 ja 5, § 8 lg 3 p 1 ja § 5 lg 4 p 15 nõudeid, lõi tahtlikult näilised tingimused Mareti OÜle maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuetele vastamiseks ja väljamaksete saamiseks ning osaühing sai X alusetult soodustust 100000 eurot. Seega Mareti OÜ, kelle huvides tegutses juhatuse liige X, pettuse teel soodustuse saamisega, pani toime KarS § 210 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung Kohus arutas kohtuasja juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta, kuivõrd kohtule kohtulikul uurimisel 01.03.2021 esitatud tõendi järgi viimane juhatuse liige X oli ainuosanik X poolt tagasi kutsutud ja uut mitte määratud. Kohus 09.03.2021 kirjas pooltele ja samuti kohus 16.03.2021 istungil selgitas oma seisukohta, et kohtulikku arutamist edaspidi läbi viia tagaselja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel, sest juriidiline isik on asunud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Kohtule ei ole antud arusaadavaid selgitusi, miks ettevõtte ühendamist lõpule ei viidud omaniku ja endise juhatuse liikme X poolt teise ettevõttega, kus X olid samad rollid. Seevastu teatati kohtule õhtupoolikul päev enne viimast istungit, et X astub oma ettevõtte ainujuhatuse liikme kohalt ka tagasi. Kaitsja selgitas viimasel istungil, et on võimalik asja arutada ilma juhatuse liikmeta. Kohus andis ka tähtaja uue juhatuse liikme määramise osas selguse andmiseks, millises osas kaitsjal ei õnnestunud selgeid vastuseid kohtule edastada. Arvestades kogu kohtumenetluse käiku asus kohus seisukohale, et tegemist on RKKKm 2. detsember 2014 asjas nr 3-1-1-86-14 (p 17) väljendatud normitõlgendusega, s.o tahtliku kõrvale hoidumisega menetlusest, mis on tagaselja asja arutamise alus. Kohtuvaidluses taotles prokurör Mareti OÜ süüdi tunnistamist esitatud süüdistuse alusel ja karistamist rahalise karistusega 50 000 eurot. Kannatanu esindaja taotles avalik-õigusliku nõude (edaspidi AÕN) rahuldamist täies ulatuses. Süüdistatava kaitsja taotles õigeks mõistvat kohtuotsust, alternatiivselt tingimisi karistust ja AÕNile aegumise kohaldamist.
Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud ning AÕN ei ole aegunud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi KarS § 210. Soodustuskelmus (1) Soodustuseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. (2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 8 / 52
1-20-653
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. Süüdistuse kohaselt rikkus Mareti OÜ oma juhatuse liikme X tegevuse kaudu toetuse saamisel põllumajandusministri määrust nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotluse ja taotluste menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 119) § 2 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2, § 4 lg 1 ja 5, § 8 lg 3 p 1 ja § 5 lg 4 p 15 nõudeid7. Lisaks on samuti märgitud süüdistuses ära, et tegemist oli „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetmega 3.1., mille sisuks on „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei sisalda soodustusrelevantseid tegusid, kuivõrd ette heidetud teod ei tulene seadusest, vaid määrusest. Maakohus sellega ei nõustu, sest Määrus nr 119 on kehtestatud Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) alusel ning see on piisav, et tuvastada, et spetsiifilised nõuded olid täitmiseks ning valeandmete esitamise korral võib viia see soodustuskelmuse tuvastamiseni. Süüdistuse kohaselt esitas X „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ raames 29.08.2012 avalduses (viitenumbriga 310012671693) ja investeerimistoetuse äriplaanis valeandmeid ja dokumente puidukuivati seadmete ostmise ja paigaldamise investeerimistoetuse saamiseks. Milles eeltoodu täpsemalt seisnes, on kirjeldatud ka süüdistuses. Süüdistuse kohaselt arusaadavalt tegutses juhatuse liige X valeandmete esitamisel eesmärgiga saada alusetult soodustust Mareti OÜle. Seega süüdistuses on piisavalt selgelt arusaadav, et X tegutses Mareti OÜ huvides, sest alusetult püüdis saada Mareti OÜle X toetust.
§ 2. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetust võib taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), artikli 2 punkti 7 mõistes: 1) põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja); (2) Lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele nõuetele: 2) taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurem kui 2400 eurot. Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral oli taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suurem kui 31 955 eurot; § 4. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta (1) Kui investeeringuobjekti, turu-uuringu, turundustegevuse, välja arvatud messil osalemine, omanikujärelevalve või tee ja parkla ehitamise käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema investeeringuobjekti, turu-uuringu, turundustegevuse, omanikujärelevalve või tee ja parkla ehitamise kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumus). (5) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. § 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 15) kasutatud seadme ja masina ostmise kulud; § 8. Toetuse määr ja suurus (3) Kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid on: 1) paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakirjad, § 4 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri.
9 / 52
1-20-653
Soodustuskelmus on kelmuse erikoosseis. Koosseisutüübilt on see alternatiiv-aktiline, millest esimene, pettuse teel soodustuse saamine, on materiaalne tegu (pettus), mis peab kaasa tooma tagajärjena soodustuse saamise (pettuse teel soodustuse saamine). Teine alternatiivne võimalus koosseisu realiseerimiseks on see, et eraldivõetuna võib soodustuse mitte-eesmärgipärane kasutamine olla formaalne ehk teodelikt (soodustuse eesmärgipäratu kasutamine, nt toetus on traktori soetamiseks põllutööl, kuid traktor ehitatakse ümber, et hakata seda kasutama metsatööl).8 Süüdistuse kohaselt heidetakse ette esimest alternatiivi, et sisuliselt pettuseks valeandmeid esitati nii üldse maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamise meetme toetuse saamise eelduste täitmise ehk toetuse subjektiks kvalifitseerumise kohta, kui ka hilisemates tegevusteks, mille eeldustel toetus ka lõplikult väljastati. Toetuse nõuete järgi esitati seega valeandmed varasema omatoodetud põllumajandussaaduste müügi ja saadud tulu, kolme võrreldava hinnapakkumise, uue (abikõlbulikkuse nõue oli, et uus mitte vana ja kasutatud vms) seadme soetamise ja omafinantseeringu tasumise kohta. Süüdistuse järgi X, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, s.o Euroopa Põllumajandusfondi ja Eesti Vabariigi vahenditest eraldati toetus, mida Mareti OÜ poleks tohtinud saada. Seega heidetakse ette ulatuslikku soodustuskelmust, nii pettust väga erinevate taotluse eelduste täitmisel kui ka selles, et soetatud vara ka iseenesest ei olnud abikõlbulik. Seega inkrimineeritud on terve hulk ja süsteem soodustusrelevantseid tegusid, mille eesmärgiks oli varakäsutuse saavutamine X. Soodustuseks peetakse igasugust rahalist väljamakset majandustegevuse soodustamiseks, mis on ette nähtud riigisiseselt või EL õigusaktidega või nendest teleoloogiliselt tuletatavad. Selleks võib olla ka EL toetus. Vaieldamatult on selleks ka süüdistuses kirjeldatud investeeringutoetus. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt piisab soodustuskelmuse puhul subjektiivse koosseisu täitmisel kaudsest tahtlusest.9 Ehkki on tegemist kelmuse erikoosseisuga, mille järgi teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine eeldab vähemalt otsest tahtlust, ei nähta seda ette soodustuskelmuse korral. Esitatud süüdistuse järgi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Eesti Vabariigi riigieelarvest toetuste saamiseks esitas Mareti OÜ oma juhatuse liikme X kaudu Xle (edaspidi X) eesmärgipäraselt valeandmeid ja varjas teadlikult ning tahtlikult toetuse saamiseks vajalike tingimuste puudumist, mistõttu esmalt X, olles eksimuses, rahuldas esitatud taotluse ja siis tegi kuludeklaratsioonide ja selle lisade alusel eksimuses olles väljamakse. Maakohus, analüüsides süüdistuse teksti, leiab, et arvestades X koosseisupäraste käitumisaktide paljusust ja eesmärgipärasust läbi ajalise telje, on esitatud süüdistuse järgi subjektiivseks inkrimineeritud koosseisuks kavatsetus, sest soodustuskelmuse koosseisu relevantsete tunnustega seotud käitumisaktide arv on väga ulatuslik. Seega selline rikkalik mõtestatud tegevuste jada viitab, et süüdistuse tõendatuse korral, on ühtlasi tuvastatud ka X tegevuse kaudu Mareti OÜ kavatsetus. Isegi kui teatud rollijaotusega aitas Mareti OÜ kui perefirma sellisele tegevusele kaasa tema abikaasa X, mistõttu on ka lausa viiel korral tema nimi seostatud esitatud süüdistusega.
RKKK 1-17-4309/132 p 23 J. Sootak ja P.Pikamäe KarS kommenteeritud 5. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne 2021, lk 702-703 (Marko Karjaku ja Birgit Sisaski kommentaarid)
10 / 52
1-20-653
Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi ei ole tunnistanud. X keeldus kohtuistungil tunnistajana ütluste andmisest, kuna oli kaassüüdistatav (tema suhtes maakohus lõpetas menetluse aegumisega). Äriregistrist nähtub, et Mareti OÜ juhatuse liikmeks oli X 2002.a kuni 27.06.2017 (V kd tl 64-81, tõendid 20-21.3), mis hõlmab ka süüdistuses toodud aega. Kokkuvõtlikult süüdistuse kohaselt X Mareti OÜ nimel esitas teadlikult X ajavahemikul 29.08.2012 (taotluse esitamine) kuni 29.08.2013 (teine ehk siis viimane kuludeklaratsioon) valeandmeid, et saada investeerimistoetust 100 000 eurot (310012671693) alljärgmiselt: 1) omatoodetud põllumajandussaaduste müügi ja saadud tulu (müügitulu), 2) kolme võrreldava hinnapakkumise ning 3) uue seadme soetamise ja omafinantseeringu tasumise kohta, eesmärgiga saada soodustust. Vähemalt kolmest ühe ülaltoodud fakti tõendatuse tuvastamine tooks kaasa soodustuskelmuse koosseisu tuvastamise, sest need kõik on soodustusrelevantsed teod ehk eeldused tõeste andmete korral soodustuse saamiseks. Kaitsja poole väited, et süüdistuses ei ole esitatud fakte soodustusrelevantsete faktide kohta on täiesti arusaamatud, paljasõnalised ja sisutühjad. Samuti on arusaamatu, et kaitsja pool vaidleb vastu absoluutselt kõikidele faktidele (esitatud on ka tõendeid nagu X poolt taotluste esitamine X, X endise ettevõtte dokumentatsioon, mille ta ise on esitanud jne), kasutades paljasõnalisi konstateeringuid kui aktiivse kaitse tõendamata väiteid. Aktiivset kaitset teostades ei saa olla aga paljasõnaline, vastuoluline ja kaitsja argumendid peavad olema kohtuliku uurimise eseme suhtes sisureleventsemad. On üldteada, et võistlevas menetluses paljasõnalisus väites ei saa viia väite tõendatuseni, kui sama väite kohta on ka teistsuguseid tõendeid juba olemas. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja pool sisuliselt valinud menetluses passiivse kaitse, s.t. väited põhinevad kokkuvõtlikult üksnes sellel, et puuduvad vajalikud tõendid koosseisu tuvastamiseks või süüdistuse tekst ei võimalda koosseisu tuvastada. Kuivõrd süüdistus on esitatud juriidilisele isikule, siis on võimalik juriidilise isiku kuriteo tuvastamine üksnes tema nimel tegutsenud füüsilise isiku X kaudu. Ka selles osas on süüdistuse tekst sidus ja on seostatud X käitumisaktidega. Milliseid andmeid X esitati toetuste saamiseks on ära toodud 01.03.2018 vaatlusprotokoll X hallatavas andmebaasis X ja digiarhiivi X hoitavate Mareti OÜ projektide andmete ja dokumendifailide kohta. See tõendab Mareti OÜ investeerimistoetuse avalduste, kuludeklaratsioonide esitamise aegu ja seotud dokumente (V kd tl 102, tõend 25).
I.
Valeandmete esitamine X-le omatoodetud põllumajandussaaduste müügi ja saadud tulu (müügitulu) kohta toetuse eelduste täitmiseks
Süüdistuse kohaselt Mareti OÜ toetuse taotlemisel ei järginud X Määruse nr 119 nõudeid, sest juhatuse liige X märkis Mareti OÜ avalduses ebaõigesti, et Mareti OÜ omab omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu 57,12% summas 5120 eurot (C-osa p.1.1. ja p.1.2.). Süüdistuse kohaselt samuti kinnitas X avalduses, et on teadlik taotluse kohta kehtestatud nõuetest ja Mareti OÜ vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust (E-osas). Samuti kinnitas X 06.09.2012 taotluse registreerimise kinnitusel, et on teadlik Maaelu 11 / 52
1-20-653
arengukava 2007-2013 toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Kinnitas kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Lisaks süüdistuse kohaselt märkis X äriplaanis ebaõigesti, et Mareti OÜ 1) omas 2011. aastal põllumajanduslikku toodangut 3,5 tonni (tabel 2 p. 4.1.), 2) on saanud omatoodetud põllumajandussaadustest müügitulu 5120 eurot (tabel 5 p. 2.1) ning 3) enne investeeringu tegemist on toodetud erinevaid köögivilju (tabel 7 p. 1). Maakohus leiab, et alltoodud tõendeid kogumis hinnates, on eeltoodud süüdistuse osa kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud. Mareti OÜ osanik 100% oli seisuga 01.08.2021 X (IV kd tl 160, tõend 11.3), kes oli ka ettevõtte ainujuhatuse liige süüdistuses toodud ajal. Kohtule on esitatud esiteks tõendid X eksitavate andmete edastamiste faktide kohta. See on oluline, sest süüdistuse kohaselt esitati X valeandmeid 29.08.2012 kuni 29.08.2013 toetuse saamiseks. Seega nimetatud tahtlikult valeandmete esitamise faktidega asus Mareti OÜ oma juhatuse liikme X kaudu realiseerima inkrimineeritud soodustuskelmuse koosseisu. Fakt, et antud toetuseks nõutavad andmed esitati X poolt, nähtuvad alljärgnevatest tõenditest (V kd tl 14-25; tõendid 14-15.4): - väljatrükid X kontrollosakonna peaspetsialisti X meililt 27.02.2019 edastatud vastuskirjast nr 15-2/19/6-1 koos lisamaterjalidega (V kd tl 14-16, tõend 14). See tõendab X esitatud dokumentide saatmist Mareti OÜ poolt omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu kohta; - väljatrükk Mareti OÜ esindaja X 26.11.2012 meilist koos manustega aadressilt X X esindajale dokumentide edastamises. Tõendab Mareti OÜ dokumentide edastamise aega, edastamise põhjust ning omatoodanguna näidatud toodangut, müügitulu, aega ja seotud isikuid, esitajat; - 26.11.2012 meili manuse "arve 12 001.jpg" väljatrükk OÜ X 25.05.2011 arvest nr 12 Mareti OÜle. See tõendab arvel näidatud töödega (maa harimine+külv) seotud isikuid, arve esitamise aega. - LISA: 26.11.2012 meili manuse "arve 15 001.jpg" väljatrükk OÜ X arvest nr 51 Mareti OÜle. Tõendab arvel näidatud töödega (hoidla renoveerimine) seotud isikuid, kontakte, arve esitamise aega. LISA: 26.11.2012 meili manuse "Leping 001.jpg" väljatrükk Mareti OÜ ja X vahelisest lepingust, 31.07.2011. See tõend 15.3 tõendab väidetavalt lepingu näidatud töödega (saagi koristus ja sellega seotud lisatööd) seotud isikuid, lepingu aega ja esitamise aega. LISA: 26.11.2012 meili manuste "Aruandev isik X, 1.jpg", "Aruandev isik X, 2.jpg", "Aruandev isik X, 3.jpg" ja "Aruandev isik X, 4.jpg" väljatrükid Mareti OÜ kassa sissetuleku orderitest ja kviitungitest kassa sissetuleku orderitega nr 1, 31.07.2011; nr 2, 31.08.2011; nr 3, 12.09.2011 ja nr 4, 30.09.2011. (kd 2 tl 182, tl 183, tl 184, tl 185). See tõend 15.4 tõendab raamatupidamises näidatud omatoodangu müükide aegu, seotud isikuid. Eeltoodu järgi toetuse saamiseks Mareti OÜ avalduses X juhatuse liige X: 1) märkis, et Mareti OÜ omab omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu 57,12% summas 5120 eurot (C-osa p.1.1. ja p.1.2.); 2) kinnitas, et taotleja ja tegelik hinnapakkuja (allpool tõendid näitavad üheselt, et hinnapakkumised korraldasid sisuliselt X ja X ise) ning nende osanik, aktsionär ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku (D-osa p.12.) ja seda, et 12 / 52
1-20-653
kavandatava investeerimisobjekti maksumuse hulka arvatakse vaid määruse §-s 5 lubatud kulutused (D-osa p.13.). Asjassepuutuv määruse nr 119 § 5 lg 1 punktis 1 on välja toodud, et sama korra paragrahvis 3 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlbliku kulu (edaspidi investeeringuobjekti maksumus) moodustab tegevuse käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane; 3) kinnitas, et on teadlik taotluse kohta kehtestatud nõuetest ja Mareti OÜ vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Samuti kinnitas sellega esitatud andmete ja dokumentide õigsust (E-osas), mida tõendab süüdistusakti tõend 11.1 (IV kd tl 144). Antud tõendi puhul on tegemist koopiaga Mareti OÜ investeeringutoetuse 29.08.2012 avaldusest, mis tõendab investeeringutoetuse avalduses esitatud andmeid, soovitud toetuse objekte, suurust, antud kinnitusi ja võetud kohustusi; 4) kinnitas 06.09.2012 taotluse registreerimise kinnitusel (IV kd tl 170, tõend 11.8), et on teadlik Maaelu arengukava 2007-2013 toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Kinnitas kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust, ehkki enda ja X korraldava tegevuse kaudu pidi olema selge kavatsus dokumentides toodud andmete manipuleerimiseks toetuse saamise eesmärgil. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll X taotlustoimikust koos lisadega (IV kd tl 133- 205, tõend 11-11.25). Nende kohaselt esitas X „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 3.1 (kus on ette nähtud laiemad eesmärgid) „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ raames 29.08.2012 avalduses (viitenumbriga X) ja investeerimistoetuse äriplaanis andmeid (ka dokumente puidukuivati seadmete ostmise ja paigaldamise investeerimistoetuse saamiseks). X poolt X-le esitatud dokumentatsioon on näiliselt õige, sest dokumentatsioon viidi süüdistuse ja tõendite järgi põhjalikult valeandmeid ette valmistades kunstlikult kooskõlla toetuse eeldustega Määruse nr 119 nõuetega (§ 2 lg 1 p 1, 2), justkui oleks Mareti OÜ põllumajandusega tegelev mikroettevõtja ja tal oleks seetõttu ka põllumajandussaadustest eelnev müügitulu. Millised sisulised eeldused pidid olema investeeringu toetuse saamiseks ja milliseid andmeid X Mareti OÜ nimel esitas, on kajastatud taotlusdokumentides ja see on fikseeritud ka asjakohaselt süüdistuses. MAK 2007-2013 arengukavas on alameetmes 3.1.1. välja toodud spetsiifiliste eesmärkidena: 1. Põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust; 2. Mahajäetud hoonete mittepõllumajanduslikus tootmises ja teeninduses taaskasutusele võtmisele kaasaaitamine; 3. Ettevõtluse uuenduslikkuse suurendamine läbi uudsete lahenduste, sh mobiilsed lahendused kaupade ja teenuste pakkumisel. Süüdistuse järgi toetuse saamiseks eelduste täitmiseks oli vajalik esitada X ka äriplaan. Toetuse subjektiks kvalifitseerumise eesmärgil pidi sealgi põhistama nii ettevõtte minevikulisi saavutusi kui tuleviku prognoose.
-
Kohtule esitati ka 29.08.2012 investeeringu toetuste äriplaan (IV kd tl 145-159; tõend 11.2), mis tõendab muuhulgas Mareti OÜ investeeringutoetuse taotlemise eelseid majandusnäitajaid ja prognoose, et täita ülal nimetatud eeldusi toetuse saajaks kvalifitseerumiseks. Samuti märgiti äriplaanis seda, et investeeringu asukoht on X. Mareti OÜ juhatuse liige X märkis investeeringutoetuse äriplaanis (IV kd tl 145-159) otseselt valeandmeid, et Mareti OÜ: omas 2011. aastal põllumajanduslikku toodangut 3,5 tonni (tabel 2 p. 4.1.) 13 / 52
1-20-653
-
on saanud omatoodetud põllumajandussaadustest müügitulu 5120 eurot (tabel 5 p. 2.1) enne investeeringu tegemist on toodetud erinevaid köögivilju (tabel 7 p. 1). Täpsemalt X esitatud Mareti OÜ investeeringutoetuse äriplaanist nähtub, et taotlusele lisatud äriplaanis on esitatud minevikulisi finantsandameid (tähelepanuväärne, et antud punkt võimaldanuks X pettust avastada ja kontrolli teostada Maksu- ja Tolliameti kaudu vaid siis, kui tegemist on maksukohustuslasega, mida Mareti OÜ ei olnud) (p.3) osaühingul on tekkepõhine raamatupidamine (p.5). Äriplaani lisa 2 tabelis 2 nähtuvalt oli põllumajanduslik toodang (p.4.1.) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal (viimane kuup 31.12.2011) 3,5 tonni. Äriplaani lisa 2 tabel 5 kajastab omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal (viimane kuup 31.12.2011) 5120 eurot (p.2.1.) ja hoone renditulu 3840 eurot (p.2.8). Samuti nähtub, et 31.12.2013 lõppeval majandusaastal kavandatakse võtta seoses investeeringuobjektiga pikaajalist laenu 80 000 eurot (p.8.1.); lühiajalisi laene ei planeerita (p.7.1). Ühtki laenu ei ole võetud ega planeeritud (siin tekib hilisem vastuolu raamatupidajast tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal ega taotluse esitamise aastal. Toodete ja teenuste müügist on laekumistena prognoositud (p.4) 01.12.2012 kuni 31.12.2014 vastavalt 10 496 eurot, 80 593,92 eurot, 129 472,51 eurot ja sisendkäibemaksu (p.5) 37847,07 eurot. Tööjõukulusid (p.20) ei ole näidatud ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.12.2012. Äriplaani lisast 2 tabelist 7 nähtub nagu oleks põhitoodeteks (p.1) enne investeeringu tegemist peamiselt varajased köögiviljad, kurk, porgand, kapsad ja küüslauk. Samuti näidatakse punktis 2, et kavandatavaks tooteks on puidu kuivatamise teenustöö, eelkõige on teenus mõeldud halupuude kuivatamiseks ja samuti puusöe tootmiseks kasutatavate klotside kuivatamiseks ning punktis 3, et kuivatatav materjal laotakse kuivatusanumatesse, kus see kuivatatakse niiskuseni 25...30% ja kuivatusprotsessi jälgimine ja juhtimine toimub arvuti abil. Äriplaanil Lisa 2 tabel 7 jaotuse turg ja turustamine lehe all ääres p.10 juures on joonistatud omakäeline skeem, millel silt X (Pärnu poolt), siis bussijaama tähis ja 100 meetri pärast tee üles ja paremale jäävad Maret OÜ hooned. Süüdistuse kohaselt vastusena X päringule Mareti OÜ 2011. aasta põllumajandussaaduste tootmise näitamiseks esitas X süüdistuse kohaselt ka näiliselt müügitulu ja kulu tõendavate dokumentidena 26.11.2012 ja 14.12.2012. Haakuvalt süüdistusega esitas X Mareti OÜ: - kuludokumendina X OÜ (V kd tl 19) arve 12, 25.05.2011 (maaharimine+külv, summas 600 eurot), kuid näitas hiljem kassa väljamineku orderil 1, 25.05.2011 tasutava arvena 30.04.2011 ostuarvet nr 18 summas 600 eurot (V kd tl 55) - kuludokumendina näilise 31.07.2011 Mareti OÜ ja X vahelise lepingu (V kd tl 21) saagi koristuse ja lisatööde kohta (lepingu lõpp 30.09.2011) ja kassa väljamineku orderi nr 3, 15.09.2011 1610 eurot (V kd tl 54). Tunnistaja X ütluste järgi ei ole ta aga lepingut sõlminud, töid teinud ega tasu saanud ning kohtul puudub alus kahelda X ütlustes. Seega tõendite kogum kinnitab süüdistuse õigsust, et põllumajanduslik toodang Mareti OÜl eelnevalt puudus ning toetuse saamise eelduste kohta esitas seega X X-le teadlikult valeandmeid. Asjaolu, et antud X tehtud leping on näiline ja põllumajanduslik tegevus Mareti OÜl üldse puudus, tõendab lisaks X ütlustele ka Maksu-ja Tolliameti andmed töötajate kohta, mida Mareti OÜ sel perioodil neile teatas, nimelt: - Maksu- ja Tolliameti 20.02.2018 vastus nr 7.1-4/003948-1 koos nõudekirjaga näitab seda, et Mareti OÜ on neile kinnitanud ajavahemikus 01.01.2010 kuni 31.12.2012 tööliste puudumist (V kd tl 56-59, tõend 19), ehkki X väitis Mareti OÜ juhatuse liige X, et tööl oli X ning esitas X 14 / 52
1-20-653
ja X allkirjaga lepingu (V kd tl 21). Kohtus X kinnitas veenvalt, et see ei saa tõele vastata. Seega esimene vale oli vale töötajate kohta ja teiseks andmed ka selle kohta, kes töötas; - Maksu- ja Tolliameti 20.02.2018 vastus nõudekirjale nr 7.1-4/003977-1 koos nõudekirjaga, mis tõendab X töökohta ja töötasu makseid veebruar kuni detsember 2011, mille kohaselt ei ole ta töötanud Mareti OÜs (V kd tl 60-63, tõend 20). Eeltoodu kinnitab X suurt rolli Mareti OÜ nimel igati teadvalt valeandmete esitamiseks X pettuse eesmärgil. Asjaolu, et juurviljakasvatusega ei tegelnud Mareti OÜ 2011.a (ehk ajal, mil väidetavalt töötas sellega X), tõendab kogumis eeltooduga seegi, et äriregistrisse ei ole selle aasta kohta köögiviljakasvatust märgitud lisategevusena. Läbivalt on olnud põhitegevusalaks hoopis enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus. Seega tõendid kogumis kinnitavad, et X esitati sisuliselt täiesti valefakte täis kunstlikke tõendeid põllumajandusega tegelemise kohta. Järelikult on igati tõendamist leidnud ka süüdistus selle kohta, et X esitati põllumajandusega tegelemise kohta valeandmed veelgi detailsemalt, kui X esitati ka alljärgnev: tuludokumentidena väljatrükid (V kd tl 49-53) näilistest müügitšekkidest nr 1, 26.07.2011 (138,50 eurot), nr 2, 29.07.2011 (121,50 eurot) ja kassa sissetuleku orderist nr 1, 31.07.2011 (260 eurot); müügitšekkidest nr 1, 05.08.2011 (222 eurot); nr 2, 12.08.2011 (178 eurot); nr 3, 19.08.2011 (229 eurot), nr 4, 26.08.2011 (171 eurot) ja kassa sissetuleku orderist nr 2, 31.08.2011 (800 eurot); müügitšekkidest nr 1, 02.09.2011 (309.50 eurot), nr 2, 06.09.2011 (438.50 eurot), nr 3, 09.09.2011 (532 eurot) ja kassa sissetuleku orderist nr 3, 12.09.2011 (1280 eurot); müügitšekkidest nr 1, 16.09.2011 (531 eurot), nr 2, 20.09.2011 (736 eurot), nr 3, 23.09.2011 (756 eurot), nr 4, 27.09.2011 (757 eurot) ja kassa sissetuleku orderist nr 4, 30.09.2011 (2780 eurot). Kokku 5120 eurot. Eeltoodu ei haaku seega ei Maksu - ja Tolliameti andmetega ega ka kunstlikult töötaja X lepinguga, mis on ilmselt võltsitud ning seda kinnitavad ka selgelt asjaolud, kui konteksti arvata ka X ütlused, mille järgi ei ole ta kunagi Mareti OÜs töötanud. Eeltoodust tulenevalt tekkisid ka suured vastuolud andmetes, mida X poolt esitati ühelt poolt X ning teisalt Maksu - ja Tolliametile. Kohtule esitati ka tõendid selle kohta, kuidas lahknevad andmed (kas saadakse tulu põllumajandusest või ruumide rendist või hoopis kuivatitega tegelemisest), mis on esitatud X ja Maksu - ja Tolliametile (V kd tl 26-48; tõendid 16-16.2, tõendid 17-17.1): - tõend 16 järgi on esitatud kohtule Maksu- ja Tolliameti 14.04.2016 vastus nr 12.2-4/0111171 koos lisadega CD plaadil kirjega "EMTA" (pakend 3) ja lisadega 1-7, millest nähtuvad Mareti OÜ (registrikood 10867600) kohta 2013.a juuli menetluste raames kogutud andmed seotult X projektidega. Lisaks Mareti OÜ menetlusest: 1) X alustamise teade; 2) X e-kiri vastus; 3)X arve nr 7 X, 4) X arve nr 8 X; 5) X arve nr 9 X; 6) X maksekorraldused (4 tk); 7) X X otsusest väljavõtted (2 lk); - tõend 16.1. - lisast 1 nähtub, et Maksu- ja Tolliameti teatas Mareti OÜle nende suhtes algatatud menetluse alustamise kohta, 26.08.2013 seoses 2013 juuli käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõudega, mis hõlmas abikõlbulikku toetusperioodi; - tõend 16.2. Lisast 2 nähtub, et Mareti OÜ edastas 29.08.2013 meili Maksu- ja Tolliametile. X selgitas 29.08.2013 saadetud e-kirjas, et OÜle kuulub X kinnistu, mille rentimisega tegeleb 2002 aastast. Maksuvaba käive on seotud ruumide rentimisega. Juulis tekkinud käibemaksu ettemaks on tekkinud X poolt rahastatava projektiga, mida rahastatakse omavahendite ja 15 / 52
1-20-653
laenuga. Teenuse pakkumist alustas augustis 2013. Sama meili manuses edastab X EMTAle X otsuse 13-6/89, 16.01.2013, millega eraldati toetus, arved 7,8,9 ja maksekorraldused 1,4,5,7, millised on edastatud ka X (parema kvaliteediga). Arved ja maksekorraldused juulist 2013; - samas tõenditega nr 17- 17.1 näidetakse X, et tegeletakse hoopis aedviljade -kasvatusega ja töötajaks on ka X, kes istungil neid asjaolusid aga ei kinnitanud. Samuti tõendites (V kd tl 49-63, tõendid 18-20) jätkab ikkagi X X eksitamist väidetava aedvilja kasvatuse teemal meili vahetusega X, seega ilmselgelt on tegemist kavatsetusega esitada valeandmeid, saamaks alusetult toetust. X esitatud äriplaani koostas teenusena nõuandetoetuse toel X, kes kuulati tunnistajana üle 16.03.2021 kohtuistungil. Tunnistaja X ütluste kohaselt ta ütles, milliseid andmeid on taotluse esitamiseks vaja ja kas ettevõte on midagi varem kasvatanud. Ta ei teadnud, millest võib Mareti OÜ põllumajandusliku tootmise käive koosneda ja toodangu kohta ta ka ei teadnud. Nõnda nähtub ka meilivahetusest (VI kd tl 131 jj, tõend 62.1, 62.2, 62.15). Samas meiliaadress, millega on suheldud OÜga Mareti ei ole mitte X oma, vaid X oma, kuid paljudele kirjadele on alla kirjutanud X. Samas tõendite kogum kooskõlas süüdistusega kinnitab, et X ja X tegutsesid ühiselt toetuse saamise eesmärgil Mareti OÜle, sest n-ö kunstlikud sisendid ehk manipuleeritud andmed toetuse saamiseks sai X X ja tema ettevõtete kaudu. Ainuüksi OÜ X asukoht ja söetööstuse ärakasutamine andmete manipuleerimiseks seda vaid läbivalt kinnitab. Tunnistaja X ütlused tõendavad üksnes seda, et tema teadmiste ärakasutamise kaudu üritati esitada näiliselt korrektset taotlust X-le X poolt. Et esitada valeandmeid, pidi lihtsalt olema selgelt teada, milliseid andmeid n-ö teoreetiliselt vaja oleks. Eeltoodu laiaulatuslik pettuse organiseerimine kinnitab igati, et pettuse suhtes oli Mareti OÜ nimel tegutsenud X kavatsetus ja igasugune eksimine on täielikult välistatud, sest X konsulteerimise tulemusena pidi olema ka X päevselge, et tema ettevõte tegelikkusele vastavate andmete esitamisel X isegi ei kvalifitseeruks toetuse saaja subjektiks eelduste järgi. Järelikult kogu edasine tegevus valeandmete esitamisel süüdistuse järgi üksnes kinnitas veendumust ehk kavatsetust kuriteo toimepanemine lõpule viia. Samuti põllumajandusega tegelemise n-ö tõendamiseks süüdistuse järgi X esitati dokumentatsioon hoidla renoveerimise kohta. Ka see ei saa tõendada, et see oleks põllumajandusega tegelemine ega põllumajandussaaduste müük esitatud kuludokumendi alusel. Kuludokumendina OÜ X 05.09.2011 arve nr 51 (V kd tl 51) hoidla renoveerimine, summas 2640 eurot ja X uue päringu vastusena esitatud näiline kassa väljamineku order nr 2, 5.09.2011 tasutava arvena ostuarvet nr 27 (31.08.2011) summas 2640 eurot X seotud X OÜle, s.o ajal kui hoidla renoveerimine ei ole põllumajanduslik tootmine ega põllumajandussaaduste müük. Seega ei olnud Mareti OÜ 2011. aastal põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kellel oli enne taotluse esitamist ühe kalendriaasta jooksul omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste toodang, mistõttu Mareti OÜ ei vastanud haakuvalt Määruse nr 119 § 2 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 sätestatud toetuse taotleja nõuetele ning süüdistuse ja tõendite järgi on igati tõendamist leidnud suurel määral selles osas X eksitamine valeandmetega toetuse saamise eesmärgil. Asjatundjana kuulati üle 16.03.2021 kohtuistungil X kontrollosakonna peaspetsialist X, kes töötas X peaspetsialistina kontrolliosakonnas ja hiljem haldusuurijana. Tema tööülesanneteks 16 / 52
1-20-653
oli menetlusega tegelevate peaspetsialistide nõustamine ja kui tuli pettuse kahtlusega taotlus, siis sellele tehti täiendav kontroll. Ta läks tööle kontrolliosakonda 2013. aastal ja töötas kokku 7 aastat. Ta tegeles ka meetme 3.1 taotlustega, kus oli pettusekahtlus. Kahtlusi oli erinevaid. Põhiline oli see, et puudus müügitulu. Seda kontrolliti erinevalt, näiteks saadeti järelepärimisi, et toetuse taotleja tõendaks müügitulu ära. Määruse järgi peab olema põllumajandusega tegeleval mikroettevõtjal eelnevalt olemas müügitulu, kui ta taotlema saab tulla. Müügitulu peab olema eelneval majandusaastal vähemalt 2400 eurot. Kui taotleja tuleb taotlema kui põllumajanduslik mikroettevõtja ja müügitulu ei ole, siis ta toetust ei saa. Müügitulu kontrollimiseks peab taotleja põhiliselt esitama müügiarved ja raamatupidamise väljavõtte. Asjatundja selgitab, et pidi tööülesandena Mareti OÜ toimiku läbi vaatama, aga põhjus ei meenunud. Toimikust ta müügitulu puudumist ei avastanud, sest mäletas, et tekkis kahtlus, kas müügitulu on tõene, aga kuna X teistest infosüsteemidest oli näha, et kas osaühingul või osaühingu juhatuse liikmel oli olemas maa, kus ta saaks asju kasvatada müügitulu jaoks, siis kahtlus langes ära. Asjatundja selgitas, et juhul kui rikkumine oleks avastatud, oleks X teinud ärakuulamise, selgitanud asjaolusid ja kui taotleja ei oleks suutnud mõistlikult selgitada, kust ta põllumajandusliku müügitulu sai, siis oleks teinud tagasinõude otsuse või ei oleks taotlust rahuldatud. Asjatundja ütlused tõendavad eeskätt X kui ettevõtte Mareti OÜ juhi poolt toime pandud eksitamise ulatuslikkust ja ka subjektiivselt kavatsetust, sest pettust oli asjatundjal raske avastada ning eksitamisega oli seega X tõsiselt vaeva näinud. Samuti kui ka kohapealne kontroll seetõttu andis näilikult positiivse tulemuse ja kontrolli ei teostatud üksnes esitatud dokumendimenetluses. Kokkuvõtvalt on arusaadav asjatundja ütluste järgi, et X tegi jõupingutusi, et pettust tuvastada, kuid nende valduses olevate võimalustega ei olnud võimalik eesmärgipäraselt ja tahtlikult dokumentide manipuleerimisega tegelenud Mareti OÜ pettust avastada. Põhjusel, et sisuliselt alahinnati eksitavate andmete ulatust ja ei laskutud lausa n-ö pea paranoilistesse kahtlustesse, kuid antud erandlikult juhtumil see oleks ehk võimaldanud probleemi tõhusalt ja kiiresti avastada. X sattus esitatud vääratest andmetest ja dokumentidest täielikku eksimusse Mareti OÜ vastavuse osas Määruse nr 119 nõuetele. Nimelt selles, et Mareti OÜ on põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, seega kelmusega seotud blanketne norm kui objektiivne koosseisu tunnus on tuvastamist leidnud. Eksimuses olles rahuldas X Mareti OÜ taotluse 31.01.2013 otsusega nr 13-6/89 ja määras toetuse, puidukuivati seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks, summas 100 000 eurot. Alljärgnevalt kohus analüüsib, kas esitatud süüdistuse kohaselt ka tegelikkuses esitati valeandmeid seadmete soetamise ja paigaldamise hinna osas ning kas olid olemas nõuete kohaselt kolm võrreldavat hinnapakkumist ja seda ka tegelikkuses abikõlbulike kulutuste kohta.
II.
Kolm üksnes näiliselt võrreldavat hinnapakkumist
Süüdistuses on märgitud, et rikuti ka Määruse nr 119 § 4 lg 5 nõudeid, mille kohaselt taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. Mareti OÜ juhatuse ainuliikmeks oli kuriteosündmuse ajal üksnes X, seega taotleja ja hinnapakkuja ettevõtte juhtorganid ning tegelikkuses ka omanikud ei langenud ühte. Samas langevad ühte taotluse esitaja ja 17 / 52
1-20-653
hinnapakkuja füüsilise isikuna, kuna mõlemate isikute taga tegelikkuses seisab X. Kohtulikul uurimisel on aga tõendamist leidnud, et hinnapakkujaid oli vaid üks, millest annab seletust kasvõi X andmekandjatelt leitud hinnapakkumiste ettevalmistavad dokumendid, ehk küsimus on tegelikkuses võrreldavate hinnapakkumiste nõudmise täitmises, kui kõik väga otsesed n-ö niidid viivad selles X tegevuseni juhatuse liikme vastutust kandes, kasvõi X abil. Eluliselt on igati usutav, et kuivõrd pettus on võetud ette nii süstemaatiliselt ja süvitsi, on see toimunud juhatuse liikme X suunamisel ja korraldamisel. Eluliselt ei ole võimalik, et ettevõtte juht ei tea, millele ta alla kirjutab või kasvõi seda, millega tema ettevõte tegelikkuses on tegelenud ja tegeleb. Süüdistuse kohaselt seisnesid pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil toetuse saamiseks valeandmete esitamised ka kolme justkui võrreldava hinnapakkumise esitamises X. Määruse nr 119 § 4 lg 1 kohaselt on toetuse saamisel hinnapakkumiste tingimuste juures on oluline, et tuleb esitada vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga, nn investeeringuobjekti hinnapakkumus. Ka see osa süüdistusest on alltoodu järgi täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu esindaja kohtuistungil avaldas seisukohta, et meetmemääruse (s.o Määruse nr 119) § 5 p 11 alusel ei ole abikõlblikuks tasu taotleja enda, tema töötaja, tema liikme tehtud töö eest. Sama määruse § 4 lg 5 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud ning selle sätte eesmärgiks on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel ja püütakse vältida ülehinnatud ehk kahjulikke tehinguid EL finantshuvidest lähtuvalt. Mõlema sätte ühiseks eesmärgiks on toetuse saaja või toetuse saajaga seotud isiku poolt investeeringute teostamise välistamine. Meetmemäärus iseenesest seotud isiku mõistet ei ava, mistõttu lähtutakse siinkohal Tulumaksuseaduse § 8 lg-s 1 avatud seotud isiku mõistest, definitsioonist ja sealkohal on kohtud leidnud, et ühiseks majanduslikuks huviks võib lugeda ka seda, kui isikud tegutsesid ühiselt toetuse saamise tingimuste näilise täitmise eesmärgil. Maakohus nõustub eeltoodud argumentatsiooniga. Toetussumma saamine eeldas ka erinevate hinnapakkumiste esitamist. Kohtule esitati tõendid kolme erineva hinnapakkumise kohta (V kd tl 1-7; tõend 12-12.15). Väljatrükk X 15.03.2016 vastuskirjast nr 2-9/16/5-1 koos lisadega (hinnapakkumised) (kd 2 tl 156, tl 162). Eeltooduga on tõendatav X AS, OÜ X (võrdluseks) ja X OÜ hinnapakkumiste asukohta ja edastamist.
18 / 52
1-20-653
Seejärel andis X ütlusi, et Mareti OÜle tegelikkuses hinnapakkumist ei koostatud (tõend 11.7) ja tema juurde tuli selles küsimuses siiski X, kes on talle tuttav OÜst X seoses söe valmistamisega. X kinnitas, et X AS ei ole koostanud hinnapakkumist ega tegelenud üldse kuivatite, soojussüsteemide või ventilaatoritega ja nende paigaldamisega. X mäletas, et OÜ X juhataja hr X tuli tema jutule, sest tahab toetuse saamiseks esitada taotluse ja tal oli juba kaasas trükitud hinnapakkumine, millel oli toodud ära summa tööde teostamiseks ja tema oli nõus sellise asjade käiguga ning seetõttu ka allkirjastas selle blanketil olnud hinnapakkumise, ehkki see tegelikkusele ei vastanud. Seega kohus tuvastab, et tegemist ei olnud nõutud võrreldava hinnapakkumisega, sest hinnapakkumine tegelikkuses puudus X ASlt. Kuivõrd X oli juba X jaoks mugavalt valmis trükitud vajaliku sisuga hinnapakkumine AS X blanketile, siis see on seletatav asjaoludega, et tema valduses oli varasemalt vastavaid dokumente ASilt X, mis sai ka kinnitust teostatud läbiotsimise käigus. Nimelt läbiotsimise kohta on koostatud 16.08.2017 - X kinnistult saadud dokumentide - vaatlusprotokoll koos lisadega 1- 55 ja DVD-plaadiga (pakend nr 5). (VI kd tl 62-115 jj, tõendid vastavalt p 58 all), mis tõendab X ja X elukohas OÜ X, OÜ X ja Mareti OÜ äridokumentide asumist ning nende sisu, seotud isikuid. Oluline on see, et X kohtus antud ütluste järgi ei olnud siiski Mareti OÜle tehtud hinnapakkumine X AS blanketil. Ka see tõendab asjaolu, et see on sisuliselt omal algatusel koostatud X poolt ega evi sisulist puutumust tegelikkuses X ASga. Tunnistaja selgitas, et sel ajal oli neil kasutusel hoopis teistsugune X blankett, millel üleval oli X AS ja tema aadress ning joone all olid rekvisiidid. Selliste blankettidena tundis tunnistaja istungil ära X varem teistes asjades esitatud hinnapakkumised. Võrdluseks on sama vastusega edastatud ka X OÜ X hinnapakkumine OÜle X (tõend 12.3), mis on oma välimuselt ja sisult sarnane Mareti OÜle taotluse juurde esitatud kõigi kolme hinnapakkumisega. Asjaolu, et X näidatud väidetav AS X koostatud hinnapakkumine oli korraldatud kunstlikult X ja X poolt tõendab ka asjaolu, et see dokumendi fail leiti X arvutist (VII kd tl 15-16, tõend 67.7) ja tõepoolest kohus tuvastab, et see plank ei haaku tegelikkuses AS X poolt kasutuse olnud blanketiga. Seega ei olnud tegu vabas konkurentsis pakutud hinnaga, sest nõutavat hinnapakkumist tegelikkuses ei toimunudki ja see kunstlik hinnapakkumine oli seotud siiski X ja X korraldava tegevusega. Kohtule esitati kokku üldse kolm X sülearvuti vaatlusprotokolli (X sülearvuti HP Pavilion 17 vaatlusprotokoll koos lisadega, VII kd tl 1-43, tõendid vastavalt p 67 all; sülearvuti kopeerimise kohta on tõend 66). Eeltoodud tõendavad sedagi, et nendes arvutites koostati ka süüdistuses toodud X ja X hinnapakkumised, sest n-ö mustandid nende kohta ka arvutist leiti. Võrrelda saab hindade analüüsil vaid tegelikkuses tehtud hinnapakkumisi. Seega need hinnapakkumised faktiliselt ei saanud olla võrreldavad, sest võrdlus ei vastanud tegelikkusele ja seega ei olnud kooskõlas Määruse nr 119 § 4 lg-ga 1 (kolme võrreldava hinnapakkumise nõue). Seega ka see süüdistusega objektiivselt omistatud asjaolu on tõendamist leidnud. Lisaks saadi X kinnistu läbiotsimisel (16.08.2017 vaatlusprotokoll, tõend 58 ja 17.05.2017 läbiotsimisprotokoll VI kd tl 46-61, tõend 54) allkirjastamata ja märkmetega AS X hinnapakkumise projekt OÜle X (tõend 58.32 ja tõend 12.3 OÜ X hinnapakkumine OÜle X). Eeltoodu kinnitab sedagi, et laiemalt on n-ö ära kasutatud AS X ettevõtte nime hinnapakkumiste koostamiseks, sest tunnistaja X kinnitas, et „Minu juhatajaks olemise aja jooksul ei olnud“ X 19 / 52
1-20-653
nende koostööpartner. Olulised on ka saadud andmed selle kohta, milliseid meiliaadresse kasutati X sülearvutis – ka see näitab seotust süüdistuses püstitatud versiooniga. Nimelt 23.05.2017 vaadeldi vaatlusprotokolliga (VI kd tl 116-117, tõend 59) X kinnistult saadud X kasutuses olevast sülearvutist HP asunud e-mailide kasutamist: X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X. Ehk siis oli tema hallata kogu X söetööstuse „meilimajandus“. Protokollis toodud mahus on postmastidest tehtud üks ühele tõmmis 1 koopiafailis ,,X-HP-emailid.ad1“. Meilipostkaste on vaadeldud 18.07.2017 vaatlusprotokolliga (VI kd tl 128-141, tõend 62 jj), mille lisad 1, 2, 6, 7, 8 on X meiliaadressilt saadetud meilid 27.08.2012 kuni 10.10.2012. X, X, X on jäetud Keskkriminaalpolitsei büroo andmehoidlasse. Sellega rikuti korda, mis nõudis kolme võrreldava hinnapakkumise esitamist eesmärgiga tagada, et kavandatavad kulud oleksid mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega. See aga omakorda tagab, et põllumajandustoetusi kasutatakse mõistlikult ja parimal viisil. Mareti OÜ poolt esitatud hinnapakkumised ei kajastanud mingil viisil turusituatsiooni, rääkimata ausast ja õigest dokumendikäibest. Kõik viidatud asjaolud kokku annavad aluse öelda, et X ja X tegutsesid rollijaotuses, sest koostasid ise neile vajalikke ja sobivaid hinnapakkumisi ehk siis X näidatud hinnapakkumised olid koostatud seotud isikute poolt ning olid kõik näilised, sest tegemist ei olnud reaalsete hinnapakkumistega. X asi oli need esitada, juba teiste valeandmete juurde ja nende koostamisel oli abi ka X tegevusest. Sellega rikuti korda, mis nõudis kolme võrreldava hinnapakkumise esitamist eesmärgiga tagada, et kavandatavad kulud oleksid mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega. See aga omakorda tagab, et põllumajandustoetusi kasutatakse mõistlikult ja parimal viisil. Mareti OÜ poolt esitatud hinnapakkumised ei kajastanud mingil viisil turusituatsiooni, rääkimata ausast ja õigest dokumendikäibest. X pidi toetuse eraldamise otsuse langetama situatsioonis, kus tegelikult oli ebaseaduslikult hinnapakkumised koostanud taotleja ise. X oli eksitusse viidud olulistes toetuse määramist mõjutavates asjaoludes. Ilma kolme võrreldava pakkumiseta ei oleks toetust eraldatud.
1-20-653
Seega tegelikkuses kattuvad X ütlused tunnistaja X ütlusega selles, et temalt tuldi ka küsima vajaminevat hinnapakkumist, mida X esitada. X ütlused selle kohta, et tegemist oli X OÜ blanketiga, on siiski kummalised, sest sisuliselt olid kõik kolm hinnapakkumist Wordi dokumendina vormistatud ilma embleemide ja tavapäraselt blanketile omasete andmetega alumises ääres. Lisaks oli kõigil kolmel hinnapakkumisel äravahetamiseni sarnane tekst. Olulisim on, et X poolt allkirjastatud hinnapakkumise projekt (allkirjata) sai sattuda X arvutisse üksnes viisil, et see valmistati X poolt ette koos hindadega. Eeltoodu alusel kohus nõustub prokuratuuri hinnanguga tõendile, et tegemist oli näiliku hinnapakkumisega, sest enne pakkumise tegemist ei käidud kohal isegi vaatamas. Seega tuleb jätta tõendi kogumist välja tunnistaja X ebausaldusväärsed ütlused selle kohta, et ta tegi reaalse hinnapakkumise Mareti OÜle ja et X OÜ oli valmis pakkumise võitmisel neid töid ka pakkkuma. Õige on prokuröri seisukoht, et ainuüksi allkiri hinnapakkumisel ei näita reaalset pakkumist. Üldteada on asjaolu, et ettevõtte asjaajamine toimub ettevõtte blankettidel (tõend 12.4 ja 12.5 tõendavad, et X OÜ kasutas siiski konkreetseid blankette muidu hinnapakkumiste tegemiseks) ja sellest selline oluline hälbimine annab aluse põhjendatud kahtluseks, et Mareti OÜ poolt X esitatud X OÜ hinnapakkumine ei olnud osaühingu dokument, vaid toetuse taotleja enda poolt koostatud kolme võrreldava hinnapakkumise olesolu näitavaks, s.o õigusnäivuse tekitamiseks, koostatud dokument, millele võis alla kirjutada X. Seda, et X OÜ hinnapakkumine on tegelikult sisuliselt manipuleeritud, kinnitavad ka X ja X valdusest saadud dokumendi mustandid 16.08.2017 vaatlusprotokolli LISA 41 ja LISA 47 (tõend 58.31). Märkmetega allkirjastamata X OÜ 30.08.2011 hinnapakkumine OÜle X, mis on pakkumine puidukuivati valmistamise ja paigaldamisega kokku summas 290 400 eurot (käibemaksuga). Sellel on käsitsi tehtud mahatõmbamised ja parandused hinnapakkuja saaja OÜ X kohale on käsitsi kirjutatud Mareti ning kuupäev on maha tõmmatud ja asemele on käsitsi kirjutatud 16.08.2012 ning hinnapakkumise viimasele lehel kirjutatud käsikirjas juurde lause „või volitatud isik“. X esitatigi sarnane hinnapakkumine ainult 08.08.2012 kuupäevaga, ehk siis tegemist on manipuleeritud hinnapakkumise projektiga. Samasuguse X OÜ 30.08.2011 hinnapakkumise (OÜle X seoses puidukuivati seadme valmistamise ja paigaldamisega summas 290 400 eurot käibemaksuga) peale on tehtud ka teine mustand teistsuguste käsikirjaliste kirjetega. Kõik need käekirjad haakuvad X käekirjaga. Selles on juurde kirjutaud soojajuhtimissüsteemi „rajamine“, kuumakindlate ventilaatorite „valmistamine“, kuivatile „80m3“, lehe alla äärde „kuivatusmahtuvus on 15000m2 aastas. Maht tagatakse rangelt protsessireegleid järgides, protsessi tehniline dokumentatsioon on patendi ärisaladus v ärisaladus kaitstud autori“. Dokumendi lõppu on käsitsi kirjutatud „Protsessi tehniline dokumentatsioon on ärisaladus (kaitstud arutoriõigusega) see väljastatakse peale lepingu sõlmimist ja ettemaksu saamist. Tehnilist hoolt kontrolli ja remonti võib teha ainult valmistaja. või tema poolt volitatud“. Taas leiab kinnitust, et kõike söetööstusesse puutuvat haldas X ja manipuleeris dokumentidega. Arvestades X kaasatust alates teadlikkusest, et X toetuse saamiseks eeldused puudusid, kuid ta ikkagi jätkas valeandmete esitamist, on eluliseltki usutav, et X oli teadlik kogu pettuseskeemist ja sellega seotud valeandmetest, mida X esitati.
21 / 52
1-20-653
III.
Valeandmed uue seadme soetamise ja omafinantseeringu tasumise kohta, eesmärgiga saada soodustust
1-20-653
Maakohus leiab, et ka see osa süüdistusest on täielikult kohtulikul uurimisel tõendite kogumiga tõendamist leidnud. Ülal kohus tuvastas, et valeandmeid esitati X toetuse saamise eelduste ehk toetuse subjektiks kvalifitseerumise osas, mis puudutab varasemat Mareti OÜ tegevust ning ka selles osas, et parima hinnapakkumise väljaselgitamiseks ei järgitud nõutud korda. Alljärgmiselt on kohtul ülesandeks analüüsida ka süüdistuse järgi väidetut, s.t kas hinnapakkumise järgi soetatud toetuse objektid olid õiged, sest süüdistuse järgi on abikõlbulikud üksnes uute seadmete ja masinate ostmise kulud ja see nõue tuleneb Määruse nr 119 § 5 lg 4 p-st 15. 26.07.2013 teatas X X-le, et seoses Mareti OÜ registreerimisega käibemaksukohuslaseks väheneb projekti abikõlbulik summa ja seoses sellega palus tõsta toetuse suurust maksimumini (IV tl 177-180; tõend 11.13). Esimese kuludeklaratsiooni järgi soetati OÜlt X soojakogujad (IV tl 176, tõend 11.12) ja teise kuludeklaratsiooni järgi toimus kuumuskindlate ventilaatorite paigaldus (IV tl 187, tõend 11.17). Nendega tõendas Mareti OÜ abikõlbulike kulutuste tegemist selleks, et saada väljamakset toetusena X. Kuludeklaratsioonid, millega kinnitas Mareti OÜ seega investeeringu tegemist ja esitas selle kohta andmeid X. Esimese väljamakse tegemise üle hakkas X otsustama Mareti OÜ poolt esitatud 11.07.2013 kuludeklaratsiooni järgi (IV kd tl 171-173, tõend 11.9) Toetuse väljamakse saamiseks esitas X, Mareti OÜ nimel, igati teadlikult ja arvestades valeandmete sisulist ettevalmistamist, siis seega ka kavatsetult, X kaks kuludeklaratsiooni (VI kd tl 148-149 – tõend 65; tl 167-173 – tõend 65.16; tl 174-187 – tõend 65.17; IV kd tl 171176; tõendid 11.9-11.11) koos näiliste ostuarvete, näiliste maksekorralduste ja näiliste üleandmise- ja vastuvõtmise aktidega: 1) 11.07.2013 investeeringu 83800 eurot tegemise kohta (IV kd tl 171 jj): 1) soojakogujate paigaldus koos soojakandjate ja juhtimissüsteemiga OÜ X arve 7, 2.07.2013 ja 2) maksekorraldusega, 04.07.2013 ning 02.07.2013 akti nr 1 (tõend 11.10-11.11). X maksis peadirektori asetäitja otsuse nr 13-6/1390, 05.08.2013 alusel 08.08.2013 kahe maksega (27711,63+9237,22=) 36948,85 eurot. 2) 29.08.2013 investeeringu 143 000 eurot tegemise kohta (IV kd tl 181 jj): 1) kuivati valmistamise paigaldamise ja häälestamise OÜ X arve 8, 09.07.2013 ja kuumuskindlate ventilaatorite paigalduse, installeerimise ja katsetamise OÜ X arve 9, 11.07.2013 ning 2) maksekorraldustega nr 4 ja nr 5, 09.07.2013 ja nr 7, 11.07.2013 ning 23.08.2013 akti nr 2 (ventilaatorid koos paigaldamisega, kuivati paigaldus, häälestamine, installeerimine ja katsetamine). X maksis peadirektori asetäitja otsuse nr 13-6/1794, 08.10.2013 alusel 18.10.2013 kahe maksega (47 288,37+15 762,78=) 63 051,15 eurot. Investeeringuobjekti ehitamise käigus esitas X X-le puidukuivati seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks Mareti OÜle esitatud OÜ X alljärgnevad arved: arve nr 7 soojakogujad. Soojakandjad regulaatoritega juhtimissüsteemi kohta summas 100 560 eurot koos KM-ga (VI kd tl 170 – tõend 65.16), arve nr 8 09.07.2013 kuivatamise valmistamise paigaldamise ja häälestamise kohta summas 137 280 eurot koos KM-ga (VI kd tl 177 – tõend 65.17) ja arve nr 23 / 52
1-20-653
9 kuumuskindlate ventilaatorite paigalduse kohta summas 34 320 eurot koos KMga (VI kd tl 178 – tõend 65.17). Seega X tasus OÜ X näiliste, sisult ebaõigete arvete nr 7, 8 ja 9 alusel Mareti OÜ pangakontolt puidukuivati seadmete valmistamise eest OÜ X, OÜ X, OÜ X ja Mareti OÜ omavahel seotud tehingutest laekunud summadest (summad käibemaksuga). Lisaks nähtub tõenditest seegi, et kui hinnapakkujana võitis OÜ X, milles oli 25.11.2009 kuni 03.06.2013 ainus osanik ja juhatuse liige X (V kd tl 82-101, tõend 23 – 23.1-23.5), kes tunnistajana andis ütlusi, et tema faktiliselt osaühingu juhtimisega ei tegelenud, vaid sellega tegeles juba enne süüdistuses toodud aega (juba alates 2010 kui hinnapakkumisi Mareti OÜ X jaoks võttis) X, kes oli äriregistri kannete järgi juhatuse liige 04.06.2013 kuni 04.09.2013 (seejuures oli X ka ainuosanik 03.04.2013-26.07.2013) kui ühing müüdi välisriigi ettevõttele asukohaga X. Sealjuures on äärmiselt oluline see, et sel ajal kui X abikaasa oli kolm kuud juhatuses ja ainuomanik, siis süüdistuse esemeks olevad kolm arvet OÜlt X nr 7, 8 ja 9 (arvete kuupäevad vastavalt 02.07.2013, 09.07.2013 ja 11.07.2013) just sel ajal koostatigi, mille alusel maksti X poolt välja toetus Mareti OÜle. Samuti nähtuvalt X ütlustest, siis kui tema juhtis antud ettevõtet, siis hinnapakkumisi ei tehtudki mitte kellelegi ja tema ei tea üldse, et OÜ X oleks tegelenud kuivatite müügi ja paigaldusega. Tema ütluste järgi OÜ X ei ostnud ega müünud soojakogujaid ega tegelenud paigaldusega, ehkki just süüdistusega seotult on Mareti OÜ saanud just OÜlt X selle kohta hinnapakkumisi ja hiljem ka arveid. X ütlustest nähtub seegi, et ehkki ta selle firma asutas, siis ta selles firmas midagi ise ei teinudki ja põhimõtteliselt ka mingit tegevust ei toimunud ning firma jäi kohe asutamisel seisma. 2012. aastal töötas ta X külas söetööstuses, mis sai aga olla seotud üksnes perekond X. Huvitav on seegi, et X märgib, et ta oleks töötanud 2012. aastal OÜs X. Aga tööülesandeid on ta saanud ka X käest X töötades ja tööülesandeid sai ta ka X OÜst (omanik ja juhatuse liige X ja X poeg X). Samuti andis talle X töötades tööülesandeid X ja ta ei tea, millise firma nime alt. X kinnitas, et mingit majandustegevust ei toimunud OÜs X 10.08.2012, ehkki just sel ajal on saanud hinnapakkumisi OÜlt X Mareti OÜ. Kohus on seisukohal, et X ütlustest kogumis koos teiste tõenditega tuleb selgelt välja, et tegelikult on algusest peale OÜd X faktiliselt juhtinud ja selle ettevõttega tegevusi toimetanud X. X ütluste järgi müüs ta ju selle ettevõtte talle maha 2010. aastal, sest tema oli ikkagi tööline edasi. Kohus juhib tähelepanu, et äriregistri kohaselt sai justkui ainuosanikuks X alles 2013. aastal. Seega faktiliselt on igati õige süüdistuses püstitatud versioon, et X tegutses OÜs X vähemalt alates 2010. aastast ainuisikuliselt, et koostada hinnapakkumisi jne Mareti OÜle X toetuse saamiseks. Eeltoodud fakti ilmestab seegi, et seotud firmade aadressid kattusid. Lisaks X ütlustele, näitavad ka muud tõendid seda, et süüdistuses toodud ajal oli formaalselt ja ka faktiliselt OÜs X ainuotsustaja X. See nähtub ka n-ö konkludentselt teistegi tunnistajate ütlustest. Nimelt nähtub see söetööstuses töötanud tunnistajate X, X, X, X, X, X ja X ütlustest, et söetööstus oli X pereettevõte ning neile jagas tööülesandeid harva X ja kui ta seda tegi, siis said töölised aru, et seda teeb ta X abikaasana, mitte juhatuse liikmena. Seega juhtis sel ajal faktiliselt ka Mareti OÜd X, lisaks X, sest viimane juhatuse liikmena allkirjastas X dokumente 24 / 52
1-20-653
taotluse saamiseks ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes, arvestades pettuse ulatuslikkust, pidi olema ka X sisuliselt igati arusaadavad, et esitatakse läbivalt valeandmeid X. Seega olid nii taotleja kui ka hinnapakkuja omavahel otseselt seotud osaühingud. Samuti nähtub 13.04.2021 kohtuistungil üle kuulatud Mareti OÜ raamatupidamisteenuse osutaja tunnistaja X ütlustest, et tunnistaja ei ole kokku puutunud X ega X nimeliste inimestega, aga kuna tegi OÜle X töötasusid, siis X nimi oli tööliste töötasu nimekirjas. OÜ X nimel peale X keegi temaga ei suhelnud. Oluline on seegi, et tunnistaja X enda ütluste järgi tegi raamatupidamisteenust ka äriühingutele X ja X ning ka nendes suhtles temaga ainult X. X ja X osutas teenust 3-4 aastat. Seega nii X, X ja X ütlustega on arusaadav, et juhatuse liikmed võisid vahepeal olla teised OÜs X (vahepeal juhatuse liige X) ja OÜs X (vahepeal juhatuse liige X), kuid tegelikkuses juhtis ettevõtteid X edasi ja tal oli lihtsalt vaja dokumentidele teisi nimesid juhatuse liikme kohale. Maakohus leiab, et pettuse ulatuslikkuse seisukohast eeltoodud seosed vähendasid ka võimalust nende ettevõtete seostamiseks X perekonna nimega, et X ei tekiks kahtlusi taotluse menetluse käigus.
1-20-653
Menetluse käigus ei ole õnnestunud koguda mitte ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ X oleks tegelikult puidukuivateid ise tootnud, ega leida nende toomise kohta muid andmeid, töötajaid, tootmisruume. Küll aga on olemas otsesed viited, et OÜ X oli perekond X võimu all, otseselt perekonna liikme X juhtida ja tema valduses ajal, kui puidukuivati X söetööstusesse jõudis. 2) Kohtule on esitatud ka tööettevõtuleping nr 001/03/2010, 01.03.2010 koos AS X 19.06.2017 meiliga koos manusega Grillsöemeister, leping.bdoc koos nõudekirjaga, mis tõendab tootmisseadmete soetamise kokkuleppe aega, isikuid, seadmeid, aegu (V kd tl 8-13 on toodud, tõend 13). Selle kohta andis ütlusi ka 25.03.2021 tunnistaja X. Tunnistajale on Mareti OÜ, OÜ X, OÜ X teada. Neist kõige pikemalt teab OÜd X, sest temaga me on pikalt koostööd teinud ja võib-olla isegi üle 10 aasta. Vist X ka. Samas MARETi ettevõtet teab, aga ei meenu, kas on olnud lepingulisi suhteid või ei Kindlasti ei ole X Mareti OÜle midagi müünud. Ehkki tunnistajale näidatud label’eid (inglise keeles etikett, märgis, silt, sedel) 2009. aastast seadmetel on tema ettevõtte omad, ei ole ta Maret OÜle midagi müünud. Seega eeltoodu kinnitab süüdistuse versiooni, et toetusobjektideks olid vanad seadmed, mis ei olnud abikõlbulikud. Tõend 70 foto 1, 2, 4, 5 tundis ära tunnistaja söetootmise ahju ja selliseid on nad teinud ja söestamisahju label markeeringuga ja ajaga veebruar 2009. Kohus märgib, et oluline on see, et uuel asjal ei saa olla peal label 2009. a kohta ja AS X oma. Samuti on tõendilt 58.33 on näha, et X kinnistult on saadud läbiotsimisega X soditud dokument 2011 aastast, mis on justkui maha tõmmatud, mis viitab olmasoleva dokumendi järeletegemisele, kus näiteks tarnijaks on juurde kirjutatud OÜ X. Hinnapakkumises on sees ka ventilaatorisüsteemid ja olemasolevad andmed on käsitsi maha kriipsutatud. Samuti on tehtud juurde kirjutusi ja maha tõmbeid teisel lehel tarnija asemel on kirjutatud OÜ X. Sellel alusel on nimi X. 3) Sama nimi on ka X ja X valduses 16.08.2017 vaatlusprotokolli lisas 45 (tõend 58.34) märkmetega 26.08.2011 Puusöe pakendamisseadme ja ventilatsiooni hinnapakkumisel, milles on tarnijana olnud märgitud OÜ X ja kliendiks OÜ X X. Taas on hulgalisi käsikirjalisi märkusi, ehkki sisuliselt ei olnud dokumendi koostamise ajal X seotud OÜga X. Sarnane hinnapakkumise alusdokument samuti X ja X valduses (16.08.2017 vaatlusprotokolli lisa 44, tõend 58.35) märkmetega, kuid sellel on alusdokumendil muudetud kuupäeva, hindu ja hinnapakkumise kehtivuse aega ning nüüd on juba tarnijana märgitud OÜ X ning ka sellele dokumendile on tehtud käsikirjaliselt juurde kirjutusi ja maha tõmbeid. Need viitavad väga kindlalt kuidas toimus dokumentidega manipuleerimine – võeti arvutis juba olemasolev dokument, kirjutati vastavaks ja nii need hinnapakkumised valmisidki. 4) Tõend 67.4. kinnitab, et X oli OÜle X müünud söetootmise anumaid juba 2010 ja kahes osas, mis aitab paika panna tunnistajate ütlustes aega, millal tünne toodi. Eeltoodu kogumis kinnitab süüdistuse versiooni, et uusi seadmeid Mareti OÜ ei soetanud. 5) Lisaks on 28.08.2017 vaatlusprotokolli (VI kd tl 120-127, tõend 61 koos lisaga) läbiotsimise käigus saadud X ja X elukohast X kinnistult CD plaat (millisest on tehtud üksühele koopia) ja mis sisaldab OÜ X faile maksumenetluse toimikust. Selles osas kohus nõustub prokuröri seisukohtadega. Nimelt nähtub protokollist, et mh töölised (X, X, X, X, X, X, X, X, X) ei ole käinud ise ütlusi andmas, vaid kui „üks mees“ on andnud volitused X. Samuti oli 26 / 52
1-20-653
plaadil dokumente, mis on saadud läbiotsimisel paberkandjal juba kriminaalasja vaadeldud protokollis näidatud eraldi vaatlusprotokollidega. Selle protokolli lisa 21 (tõend 61.1) Maksuja Tolliameti 27.02.2015 kontrollaktist nr 12.2-3/017873-18 osaühingule X koos lisadega nähtub muuhulgas, et p.1.1.1, et „X olid kontrollitaval perioodil juhatust liikmele vastavad õigused ja kohustused ning X on alates 05.11.2013 äriühingu juhatuse liige, siis edaspidi on kontrollaktis kajastatud X kui OÜ X juhatuse liiget, mitte kui volikirja alusel äriühingu esindajat.“; p.1.1.4 „kontrolli käigus selgus, et sisendkäibemaksu hulgas on deklareeritud põhivara soetusena söetootmisseade ja söestamisanumate soetamine X OÜst (registrikood X, alates 27.08.2013 ärinimi OÜ X, edaspidi kontrollaktis nimetatud OÜ X) alljärgnevate arvete alusel: Kuupäev Arve nr Teenus Summa Käibemaks käibemaksuta 12.07.2013 Söetootmisseade 89 000; 15.07.2013 Söestamisanumad 40 000. OÜ X poolt on juuli 2013 käibedeklaratsioon esitamata ning söetootmisseade ja söestamisanumate müügilt käibemaks riigieelarvesse tasumata.“. Kontrollakti p.1.1.4.1 on ära toodud 23.09.2013 X selgitused:“ » OÜl X tuli 2013 aastal teha uus litsents, mis maksis 40 000 eurot. OÜ X taotles litsentsi maksmiseks X-ilt 40 000 eurot toetust, kuid ei saanud. Siis saatis X X-ile kurja kirja, et lõpetab OÜs X söega tegelemise ja saadan töötajad laiali ja nii ka läks. /../ Söetootmisseade asus enne samas kohas. Söetootmisseadet ei ole liigutatud seoses müügiga OÜ X poolt OÜle X. Söetootmisseade on samas komplekssuses nagu oli enne OÜl X. /../ See oli minu otsus. Kuna OÜ X ei tohtinud enam söetootmisega tegeleda. Seetõttu viisin seadme üle OÜsse X. Uuena oli selle söetootmisagregaadi hind ca 4,3 miljonit krooni (274,8 tuhat eurot, kurss*=15,646). /../ Mina andsin üle ja võtsin vastu /../Vahepeal ahi seisis, 2013 juunis tehti söetootmisseadmele väga põhjalik hooldus, oma töötajad tegid. Ma arvan, et töötajad olid hoolduse tegemise hetkel OÜs X ja mitte veel OÜs X. Ma arvan, et seade seisis tootmise seisukohast ca 1 kuu (kuskil 2013 juuli paiku). Garantiid ei andnud (OÜ X).“ Maksuhalduri küsimusele, kas ahjul jätkas töötamist sama isik, kes tegeles sellega ka OÜs X, vastas X: „Samad inimesed.“ Söestamisanumate soetuse kohta selgitas X: „Söestamisanumad asusid enne OÜ X soetust samas kohas ja enne kasutas neid OÜ X. Nendel söestamisanumatel ei ole ilma söetootmismasinata mõtete ja vastupidi. Söetootmisseadme hinna kujunemise kohta andis X järgmise selgituse: „OÜ X andis OÜle X laenu 2012 novembris. 2012 aasta lõpus, 2013 alguses selgus, et OÜ X ei saa X-lt toetust ja seega ei suuda OÜle X laenu tagasi maksta. Võlgu jäänud laenu eest sai OÜ X söetootmisseadme. Söetootmisseadme hinnaks võeti OÜle X antud laenu summa. Sisuliselt toimus tasaarveldus.“. Samuti nähtub aktist, et tasaarveldamine toimus Arve 10 (summas 106 800,00 eurot) ja Arve 11 (summas 32 345,00 eurot) alusel, kus on märgitud OÜ X, X ja OÜ X, X, mis on allkirjastatud X poolt. Järelikult siis otsustuse tegi X. Lisaks selgub aktist, et tegelikult OÜ X raamatupidamises OÜ X võlga ülevalt ei olnud (seisuga 01.07.2013). Seega saab lugeda, et sellist „laenu“ tegelikult olemas ei olnud. Järelikult seadmed anti lihtsalt tasuta üle, ehk siis peale juriidilise keha midagi ei muutunudki. Samuti tööliste nimelt andis selgitusi X, mis on ka aktis ära toodud, ehk siis hoidis kogu ettevõttes tegelikult toimuvat enda kontrolli all. Söetootmise kestvuse kohta saab teada X ütlustest X nimelt: „Kokku töötasin OÜs X ca 10 aastat. Olin ahju operaator, kes vastutab kogu tootmisprotsessi eest ja vastutab kõige eest söemasinaga seoses.“ Ja „2013 juuni lõpus seis nagunii tuli, oli kasulik hooldus ära teha. Hooldustöid tehti punasele ahjule. Söetootmine toimus varasemalt mõlema ahjuga (kui OÜ X tegutses).“ ning „Alates 26.08.2013 töötan OÜs X. Töölepingu sõlmimise ettepaneku tegi X. Tööülesanded täpselt samasugused, kui töötades OÜs X, söetootmismasina operaator. Sama 27 / 52
1-20-653
koht, töötan X Söevabriku alal.“ Kohtuistungil X andis ütlusi, et X oli vaja juhatuse liiget OÜsse X ja siis ta selleks andis ka nõusoleku. Seega tehti nii nagu X korraldas. Samuti antud 27.02.2015 kontrollakti järgi X asemel antud X ütlused: “OÜs X oli töö lõpp 30.06.2013. OÜs X töötasin kokku umbes 10 aastat... Töölepingu lõpetas X poolte kokkuleppel. Minu töö 30.06.2013 seisma ei jäänud. Alustasin järgmisel päeval (01.07.2013) Mareti OÜs. Töölepingu sõlmis X, aga kindlasti toimus töölepingu sõlmimine X vahendusel.“ Ja „Enne OÜ X tegevuse lõpetamist toimus puude lõhkumine ja kuivatamine ehk kogu söetootmine OÜs X. Peale OÜ X tegevuse lõpetamist on erinevad töölõigud jagatud erinevate äriühingute (Mareti OÜ — puude kuivatamine, OÜ X — söe pakkimine, OÜ X söe tootmine) vahel. Töökoht on sama, X söevabrik.“ Ehk X ise kinnitas, et tema sõlmis reaalse töölepingu Mareti OÜ nimel. Samuti vahendas X selgitusi X eest: “ OÜs X töötasin kokku umbes 5 aastat. Täitsin mehaaniku tööülesandeid. Tööülesandeid jagas X (töökaaslased ütlesid, kui mingi masin vajas parandamist). ... Töölepingu lõpetas X poolte kokkuleppel. Alates 01.07.2013 Mareti OÜs. Töölepingu sõlmis X aga kindlasti toimus töölepingu sõlmimine X vahendusel.“. 6) Lisaks nähtub ka kontrollaktist, et OÜ X juhatuse liikmeks on alates 17.08.2009.a X, kes oli volitanud (VII 44-53, tõend 68 jj) X esindama OÜd X kõigis juriidilistes küsimustes, sh omandama osaühingule vara, käsutama pangakontosid ning see, et juhatuse liige X tegelikult oli OÜ X lihtne töömees (tõend 68.1-68.2). Seega ehkki X ja X olid juhatuse liikmed, oli täisvolitus X, kes ka täies mahus seda vaid ise realiseeris. Muuhulgas nähtub see ka sellest, et isegi Maksu - ja Tolliametile on OÜ X nimel esitatud vaie X poolt 15.10.2013. Eeltoodut kinnitavad ka kohtus tunnistajana üle kuulatud X ütlused, et OÜga Mareti on ta kokku puutunud paberitel, muidu ei ole. OÜ X juhatuse liikmeks saamise kohta selgitas, et kadunud X oli vaja juhatuse liiget, neid pidi kolm tükki olema ja ta andis oma nõusoleku, kuid ei tegelenud üldse paberimajandusega. Võis olla, et kuskile võis allkirju anda, aga ta ei tea, kuhu need läksid. Tunnistaja kinnitas, et OÜ X, mis tegeles grillsöe tootmisega, tegevust korraldas X. Söetootmist kirjeldas tunnistaja - on suur ahi, seal on kaks retorti sees ja suured tünnid, mis pannakse lõhutud puid täis, tõstetaks ahju ja köetakse nii kaua hapnikuta kuni süsi tekib. Suured tünnid lähevad retortide sisse. Tünnidest tuleb grillsüsi pärast välja. Tunnistaja selgitas, et tünnid tulid koos ahjuga. Esimese ahjuga tuli 11 tükki ja teisega tuli rohkem, vist 15 tünni. Ahjud olid erineval ajal ehitatud. Tunnistaja teab, et esimese ahju ehitas mingi vana KEK-i (vene aegne Kolhooside Ehitus Kontor) grupp, kes neid ahjusid kokku panigi. Nemad organiseerisid need tünnid ka. Need olid komplektis. Vastates kaistjale kuidas mäletab tünnide arvu, vastas tunnistaja, et see oli nii uudne asi ja me käisime seda asja uurimas. Tunnistaja X ise arvas, et oli juhatuses kuni 2012. Talle ei öelnud keegi, kui ta sealt välja visati. Lõppu talle keegi ei öelnud. Seega tunnistaja kinnitas, et tünnid olid olemas juba söetööstuse algaastatest. 7) X kinnistu 17.05.2017 läbiotsimisprotokoll koos fototabelite ja videotega (CD-plaadil (pakend nr 7) failid: 00014.MTS; 00016.MTS; 00017.MTS; 00018.MTS; 00020.MTS) tõendab kinnistul asunud hooneid, seadmeid; seadmete välimust; isikuid; saadud dokumente; osalenud isikuid (VII kd tl 58-79, tõend 70). Seadmete kohta andsid ütlusi ka X kinnistul perekond X erinevates ettevõtetes töötanud tunnistajad. Tunnistaja ütlused kogumis kinnitavad üheselt, et mingeid uusi seadmeid Mareti OÜ X toetuse raames ei soetanud ja piirkonnas ettevõtluse mitmekesistamist ei toimunud nagu nägid ette toetuse tingimused. 28 / 52
1-20-653
8) 25.03.2021 kohtuistungil kuulati üle tunnistajana X: - tunnistaja selgitab, et ASil X oli aastatel 2012-2013 kaks tegevusala – grillsöe tootmine ja pakendite tootmine. Söetootmises on ahi kahe retordiline metallkast piltlikult öeldes, kus keskel on küttekolle. Põletatakse puugaasi ja selle protsessi tulemusel tekib puusüsi. Komplekti kuuluvad ka söestamisanumad. Millesse pannakse toores puit, mis suletakse kaanega, tõstetakse retorti, seadme sisse, kus ta on hapniku vaeses keskkonnas ning teda kuumutatakse ja tekib puugaas ning nii kaua, kui puugaas on ära põlenud ja protsess lõppenud, siis lõpptulemusena tekib puusüsi. Retort on metallanum ahju sees. Kuivati seade on lisaseade. Erinevad söetootjad on seda lahendanud erinevalt, aga kõikide idee on selles, et kuidas seadmes ja tootmisprotsessis üle jäävat jääksoojust ära kasutada. Kes nimetab seda eelkuivatiks, kes on üritanud päris hermeetilise asja teha, aga mõte on see, et võetakse protsessist üle jääv soojus ja suunatakse see puidu kuivatamiseks. Tunnistajale on Mareti OÜ, OÜ X, OÜ X teada. Neist kõige pikemalt teab OÜd X, sest temaga on pikalt koostööd teinud, võib-olla isegi üle 10 aasta. Vist X ka. Samas Mareti ettevõtet teab, aga ei meenu, kas on olnud lepingulisi suhteid või ei Kindlasti ei ole X Mareti OÜle midagi müünud. Tunnistaja selgitab, et eelkuivati on oma olemuselt nii lihtne asi, et seda võivad paljud ettevõtted teha. Seal on metallkonstruktsioon, mille peale saab asetada puiduanumad. Soe õhk puhutakse sealt läbi, on vaja torustikke ja ventilaatoreid, elektri varustust. Põhimõtteliselt iga selliseid tehnilisi lahendusi pakkuv ettevõte on võimeline neid tegema. Tõend 70 foto 1, 2, 4, 5 tunneb tunnistaja söetootmise ahju ja selliseid on nad teinud ja söestamisahju label markeeringuga ja ajaga veebruar 2009 . Foto 3 on söestamisseade, mis võib olla nende toodang. Samas kinnitas tunnistaja, et nad oma label’eid kellegi ilma seadme müümisete ei ole jaganud; - tunnistaja ütluste järgi üldiselt tehakse nii, et ühe ahju külge monteeritakse üks ventilaator, üks torustiku süsteem, mis puhub selle sinna eelkuivatisse. Tavaliselt seotakse see ühe seadmega. Toon näiteks selle, et enda tootmises sidusime me oma kolm seadet kõik ühte gruppi ehk ühte süsteemi. See võib olla erinev. Ühe ahju taha on võimalik panna kümmekond eelkuivatit ja nende eluiga on suhteline, sest see sõltub üsna palju sellest, kui palju tünne konkreetselt iga tootja endale ostab. Mida rohkem tal neid on, seda vähem tsükleid ta protsessis läbib. Enda tootmiskogemusest võin öelda, et meie kõige vanemad tünnid kestsid võib-olla isegi 15 aastat. Metall väsib ära ja põleb ära, augud tulevad sisse. Neid saab remontida. Nende toodetud eelkuivatussüsteem või kuivati saab ka eraldi tööle lülitavad ja otseselt ahjust ei pea sõltuma. Kui ahi töötab, siis ilmtingimata ei pea kuivati töötama. Kui ahi ei tööta, siis pole mõtet ka kuivatit töös hoida; - tunnistaja ütlustega haakuvalt ka tõendist nr 13 nähtub varasem koostöö, nimelt on 2010 X tarninud tootmisseadmete komponente, sh ka söestamisanumaid ja teinud koostööd OÜga X. Antud tõend on oluline, et see näitab, et süüdistuses OÜ X poolt müüdi seadmed, mis olid ehitatud olemasolevatest vanadest ja kulumisjälgedega detailidest. Maakohus leiab, et seega ei olnud Mareti OÜ X kinnistule soetatud seadmed Määruse nr 119 § 5 lg 4 p 15 kohaselt abikõlbulikud ja Mareti OÜl puudus õigus soodustuse saamiseks. Tegemist ei olnud uute seadmetega ja selles osas on andmeid X jaoks Mareti OÜ poolt lihtsalt manipuleeritud. 9) Tunnistaja X kuulati üle 22.04.2021 kohtuistungil: - ütluste järgi ta töötas ammu aega tagasi X söetööstuses, võis olla firmas X. Ta töötas tõstukijuhina ja vedas sütt ja saematerjali, laadis põhimõtteliselt koormaid. Saematerjal toodi aga söe võttis sealt, kus teda toodeti. Seal kõrval oli selline ruum, kus seda pakendati ja sealt läks ta auto peale. Tootmine asus endises sovhoosi töökojas. Toomiseks kasutati ahjusid, kuivati oli seal kuskil nurga taga. Kuivatis soe õhk võeti kuskilt ahjude juurest ja ventilaatorid 29 / 52
1-20-653
puhusid ta läbi püttade (tünnid, eelkuumutid), kus puud sees olid. Pütad10 olid vajalikud söe tootmiseks. Pütade sees protsess kuidagi käis. Pütasid võis olla paarikümne ringis. Need, mis olid kuivati peal, olid kuivati peale, see oli selline alus, kust õhk läbi tuli, ja teised olid õuepeal. Osad olid kuivatis ja osad õuepeal. Alusele võis kümmekond pütat peale mahtuda ja aluseid oli kaks, L-kujuliselt. Tunnistajale ei meenunud, et ta oleks näinud päris uute pütade toomist. Kohus leiab, et kogumis tõenditega tõendab see, et OÜ Maret uut vara toetuse abil ei soetanud; - tunnistaja X töötas seal töölepinguga ja palk tuli ametlikult arvele, aga aega ta ei mäletanud. Tunnistaja selgitas, et sai palka X, mis tuli hiljem, enne oli muu nimi OÜ X, aga tema töö oli põhimõtteliselt kogu aeg sama. Nii X kui X jagas tunnistajale tööülesandeid X. Tunnistaja meenutas, et temaga samal ajal töötasid söetööstuses ka X, X, X. Peamiselt jagas töökorraldusi ja igapäevaseid ülesandeid X, aga X jagas ülesandeid vähe. Tunnistaja ei tea, kellena X töötas, ta oli ülemuse naine. Mareti OÜ olid tunnistajale võõras. Kohus leiab, et X ütlused tõenditega kogumis tõendavad, et X üritati näidata Mareti OÜ varana teiste ettevõtete vanemaid seadmeid. Samas OÜ Mareti ainujuhatuse liige X abikaasa pidi aga igati teadma, et OÜl Mareti sellised nõutavad soetatud seadmed puuduvad, kui ta neid esitles X; - haakuvalt tunnistaja ütlustega tema töötamise aeg nähtub 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 (tõend 51), seega on see aeg, mille kohta tunnistaja ütlusi andis, ehk siis 2012 kuni 2016, millest OÜs X 2012-2013, siis samaaegselt nii OÜ X kui OÜ X kuni 2015 ja siis veel 2016 ainult OÜs X. Selle aja sisse jääb ka Mareti OÜ toetuse taotlus ja väidetavate uute seadmete soetamine oma uueks tegevuseks. Samas on näha, et söetööstus töötas samas kohas juba alates 2011. aastast; - haakuvalt tunnistaja ütlustega 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtuvalt oli Maksu - ja Tolliameti töötajate registri kohaselt söetööstuse töötajad pikalt ühed ja samad, kuid vahetusid äriühingute nimed. Sarnaselt jaotusid ka teised samal ajal töötanud töölised OÜ X, OÜ X, OÜ X ja Mareti OÜ vahel. Seega meetmes toodud piirkonna mitmekesistamise nõude täitmine kui meetme peamine eesmärk, oli täielikult Mareti OÜl täitmata. 10) Tunnistaja X kuulati üle 25.03.2021 kohtuistungil: - tunnistaja andis ütlusi, et ta on töötanud OÜs X ja OÜs X. Tunnistaja annab ütlusi, et kõigepealt läks ta tööle X firmasse. Saetööstus võis olla seal juba 2002, siis tehti X, siis läks sinna tööle, seejärel muudeti nimi X ja lõpus uuesti X. Ta töötas kogu aeg ahju peal söeahju operaator-tõstukijuhina. Mareti OÜst ei tea X aga midagi. Söetööstuse tehnoloogilise protsessi kohta annab tunnistaja ütlusi, et ahjus on gaasiretordid, kuhu käivad tünnid sisse, mis on täidetud puudega. Tõstad puud sinna sisse ja nad kuivavad seal sees ja süttivad ilma õhu juurdepääsuta ning siis see gaas juhitakse välja kuivatisse ja koldes on leek. Näed, kui põleb ja kui lõpetab põlemise, siis on süsi valmis. Kuivatil on alus ja aluse peal on augud sees, kuhu käisid puutünnid peale ja ahjust tuli ventilaatoritega õhk sisse, et tünnidest soe õhk läbi käiks, mis kuivataks puid. Tünnid toodi koos uute ahjudega, need on üks osa ja ilma tünnideta ahi ei tööta. Tünne oli äkki 26. Esimese ahjuga tuli 11 ja teisega tulid teised juurde. Tulid äkki 2004, igal juhul paar aastat hiljem, kui esimene toimima hakkas. Uusi lasti vist paar tükki teha, vanad kulusid läbi, aga ta ei tea, kui palju neid välja vahetati. Vahetati vastavalt sellele, kuidas nad läbi kulusid. Nad põlevad läbi. Juurde tellis X, teised ei saanud seda teha. Kuivati koosnes
Püta – nt Häädemeeste, Tõstamaa jt murdes pütt. Alamsaksa http://www.eki.ee/dict/asl/index.cgi?Q=p%C3%BCta&F=M&C06=en
30 / 52
laensõnad
Eesti
keeles.
1-20-653
ventilatsioonitorudest, ventilaatoritest ja rauast alusest ja olid elektrilised lülitid, millega töötas see, kes tööl oli. See oli osa tööst, aga tegelikult töötas kuivati kogu aeg, ööpäeva ringselt, kuni kõik seisma pandi. Tünnidega töötasid veel X, X ja lõpus oli X. Oli vahetustega tööl. Kuivatiga ja tünnidega seotud tööülesandeid andis X. Tunnistaja selgitas, et X ei olnud nendega pistmist. Neil oli kindel töö, mida nad kogu aeg tegid ja neil eraldi ülesandeid ei saanudki olla. Tunnistaja selgitas, et kuivatil töötades sai ta palka X, samast firmast, X, teise nimega X. Ta töötas töölepinguga ja palka sai ülekandega. Mareti OÜ selles tootmisprotsessis ei osalenud. Tootmine toimus X sovhoosi vanas töökojas. Kohus leiab, et tõenditega kogumis tõendavad tunnistaja ütlused seda, et Mareti OÜ X väidetud, et nad on seotanud uued söetööstuse seadmed ja et leiab aset piirkonnas tootmise uudsus ehk mitmekesistamine, ei ole tõendamist leidnud ja asjaoludest nähtuvalt pidi olema see X päevselge; - haakuvalt tunnistaja ütlustega 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtub, et X töötas alates 2011 OÜs X kuni 2013. Samal aastal töötas ta veel OÜs X ja sealt edasi kuni 2016 aastani. Tõendist 67.5 nähtub ilma allkirjadeta X ja OÜ X (X isikus) tööleping saadud X arvutist. Selle kohaselt on tähtajatu töölepingu alguse aeg 02.02.2009 puusöe seadme operaatori kohale. Kohus leiab, et taas ei saa rääkida meetme nõuete järgi mingist piirkonna tegevuse mitmekesistamisest ja Mareti OÜ õigetest andmetest X. 11) Tunnistaja X (Tõend 84) kuulati üle 13.04.2021 kohtuistungil: - tunnistaja andis ütlusi, et ta tegi grillsöe vabriku jaoks puuhalgusid, mis pandi pütta ja põletati õhukindlalt ahjus. Puusöevabrik kuulus X aga tema ülemus oli X. Algul võis olla Mareti OÜ aga hiljem pandi teda X alla. Tunnistaja ütlused näitavad, et X tööülesanded ei muutu, tõstetakse ühest äriühingust teise ja see ei näita muud kui äriühingute vahel on olemas tihedat seoses ja vaadates faktilisi juhte on tegemist ühe pere firmaga. Eeltoodu jälle kinnitab, et piirkonnas X nõuetele vastavat tootmise mitmekesistamist X toetuse abil ei toimunudki; - tunnistaja ütluste järgi tema oli Maret OÜs oli ta „japa“ peal, mis tegi puuhalgusid ja ta läks uude hoonesse, kus sütt pakiti. Tema pütadega vahetult ei töötanud aga teab, et pütad täideti ära ja pandi ahju. Pärast toodi välja jahtuma liiva patjade peale, muud midagi. Pütasid oli üle 30. Mingil hetkel ehitati kuivatile uus osa, kui ta oli alles Mareti OÜ all. Tunnistaja käis abis pütade alust ehitamas. Tunnistaja joonistas skeemi pütade asukoha kohta. Kui seal käisid ehitusmehed, siis juhendas tunnistaja teada neid X, sest X oli põhiline mees. Firma omanik põhiline. Seal oli nagu perefirma. Perefirma põhiosa oli OÜ X, alltöövõtja oli MARETI, mis tegeles halupuu masinate ja nendega ja oli otsene ülemus (mitte aga kuivatiga). X andis käsud, et puud peale toodi ja ära tükeldati; - haakuvalt tunnistaja ütlustega 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtub, et X töötas alates 2011 OÜs X kuni 2013. Samal aastal töötas ta veel Mareti OÜs 2013 kuni 2015 ja OÜs X 2015 - 2016. Eeltoodu jälle kinnitab, et piirkonnas X nõuetele vastavat tootmise mitmekesistamist ei toimunud, kui arvestada tunnistaja kirjeldusi nende ettevõtete tegevuste kohta. 12) Tunnistaja X kuulati üle 22.04.2021 kohtuistungil: - tunnistaja andis ütlusi, et ta töötas X söetootmises ja see algas X võis olla 2011 ja sealt viidi ta üle Mareti OÜsse. Ta oli ühe ja sama koha peal, tegi sama tööd, viidi X ja X ja Mareti OÜ kõik kokku. Kui Mareti OÜ lõpetas tegevuse ja siis viidi tunnistaja üle OÜsse X. X ise tõi talle üleviimise lepingu või paberi. Tunnistaja töö seisnes puulõhkuja aparaadiga töötamises. Puud läksid kohe ahju ja pärast söeks. X oli ees pool ja puulõhkumise värk oli taga pool. Seal oli suur 31 / 52
1-20-653
ahi ja seal on suured pütad. Pütadega tegeles OÜ X. Tunnistaja teada Mareti OÜl mingit kokkupuudet pütadega ei olnud. Tunnistaja selgitas, et ta on olnud kolmes firmas puulõhkuja ja muud pole teinud. Temaga samal ajal töötasid X, ahjumehed olid X, X, X ja X; - tunnistaja teada töötasid nad OÜs X. Päris alguses, kui sinna läks, töötas tunnistaja X ja teda juhendas siis X. Tunnistaja ei mäleta, millal tuli juurde uusi püttasid, kuid kui vanad pütad põlesid läbi ja oli uusi juurde vaja. Seega on õige prokuröri tähelepanek, et sellisel juhul pidi tööstus nii intensiivselt ja kaua töötama, et metallpütad jõudsid läbi põleda. Lisaks kinnitab see taas, et mingit uut ettevõtmist OÜ Mareti ei alustanud. Kui uued tünnid toodi, siis ahjumehed vahetasid neid. Oli kohe aru saada, sest vanad olid põlenud. X, Mareti OÜ ja OÜ X asusid vanas töökojas, Vene ajal oli autoremondi töökoda X sovhoosil; - 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtub, et X töötas alates 2011 OÜs X kuni 2013. Samal aastal töötas ta veel OÜs X 2013 kuni 2015. 13) Tunnistaja X kuulati üle 12.04.2021 kohtuistungil: - tunnistaja andis ütlusi, et ta X seob teda üldiselt vähe, ainult siis, kui X ei olnud. Tunnistaja töötas söeahju peal X ja palka maksis talle X, palk tuli üle, peaasi, et palk käes on. Tunnistajale meenus, et on olnud tööl OÜs X. Tunnistaja teab, et töötas enne üle 5 aasta, siis 2013 läks uuesti tööle. Kuivati oli olemas, ahjude remont oli vist enne, seda tehti pisteliselt kogu aeg. Tünne oli kokku 30, kuivati peale läks äkki 15. Seda, kes tünne soetas, tunnistaja ei teadnud „ ju peremees ostis, keegi neid tünne ilma ei too ju, nii hästi vist ei lähe kellelgi.“ Ja peremehena nimetas tunnistaja X. Tunnistaja teadis, et X oli igal hommikul seal ja vahel öösiti ka, käis kogu aeg kontrollis. X tootmisega tunnistajale ei seostu. 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtub, et X töötas alates 2011 OÜs X kuni 2013. Samal aastal töötas ta veel OÜs X 2013 kuni 2016. 14) Tunnistaja X kuulati üle 13.03.2021 kohtuistungil: - tunnistaja andis ütlusi, et ta töötas X külas algul X ja siis oli vist OÜs X. Tunnistaja tegi mõlemal kohal sama tööd, oli ahjuoperaator, põletas puid söeks, mis oli täpselt üks ja sama koht. Ta tootis sütt. Valvas ahjusid, et temperatuurid õiged oleks, et puud saaks õigel ajal ahju ning kui oli valmistoodang. Tunnistaja kinnitab, et kuivatil ei olnud eraldi töölist. Oldi vahetustega tööl ja see, kes oli ahju operaator, pani need puud endale kuivati peale ette kuivama. Need puud, mis ahju läksid, pidid enne kuivati peal olema, et toodang oleks kuivem ja paremini põlema läheks. Tunnistaja teada kuulusid seadmed omanikule, kes oli X, kes võttis mõlemal korral tööle. Algul oli üks kuivati, siis tehti uus juurde, ühel oli 6-7 ja teisel 6-7 (seega ei saanud 4 tünni tulla koos uue kuivatiga), kokku oli tünne 30 ringis, sest osad pidid jahtuma ja ahjus oli kogu aeg 2 tünni, oli kaks ahju. Tünnid asusid vana X töökoja (X kinnistu) õue peal seal, kus söeahjud olid, selle sama õue peal; - tunnistaja andis ütlusi, et ta läks 2011 tööle, siis olid tünnid olemas, kuid vahepeal vahetati lihtsalt, kui tünn läheb liiga läbi, katki ja siis toodi uusi tünne juurde ca 10 tünni. - tunnistaja andis ütlusi, et kui nad seal X tööl olid, siis mingi aeg 2013 suvel või millalgi sai tööd. X (X) helistas, et kas oleks võimalik uue firma alla tööle tulla. Siis oli juba OÜ X, kui sinna tööle läks. Tunnistaja selgitas, et kui tööle läks, oli toodud X mingid ventilaatorid või mootorid, mis puhuvad seda sooja õhku kuivati alla. Vajalik oli ka alusplaat, suur raam aukudega, millele tünne panna. Ventilaator võtab ahjust sooja õhku ja puhub tünnide alla, kuivatab puid. See on nagu ahjuga üks tervik. Kui üks pütt on põlenud, siis selleks ajaks peaks üldjuhul teine pütt uuesti põlema minema. Siis ta võttis selle, mis on põlenud ahjust välja ja pani sinna uue toore püta sisse. See, mis enne põlema läks, hakkas jälle seda kütma ning see soe õhk, mis ahjust tuleb, suunatakse kuivatisse ning ventilaatori eesmärk oli tõmmata ahjust 32 / 52
1-20-653
sooja õhku kuivatisse ja sealt läheb aukude kaudu pütasse. Kuivati töötamist juhitakse ahju seadmete kaudu, s.o ahju soe õhk. Kui ta tegi ahjul siibri lahti, siis soe õhk läks ilma kuivatiteta otse üles ning ei jõudnud nii palju kuivatisse. Kuivati oli 2013. aastal nagunii olemas. Tunnistaja teabe, et X oli X naine ja võis olla mingi omanik ka. Neile oli töö teada, aga kui midagi oli ja X kätte ei saadud, helistasid X, sest see oli ju perefirma. Mareti OÜ oli tunnistajale võõras. Küsimusele, kas tunnistaja teab, kas OÜ X on X toetust taotlenud, ütles tunnistaja, et kuivati peal olid mingid X sildid ja pakkimismaja küljes, ahjude peal oli ka vanast ajast olnud mingid X sildid. Kuivatile tekkis tunnistaja ütluste kohaselt silt siis, kui nad peale X tööle läks, täpselt ei tea, kas august või september, kuid ta ei tea, miks sinna tekkis see silt. Tunnistaja sai aru, et kuivati kuulus X OÜle X, millest sai pärast OÜ X. Tunnistaja ei seosta X ühegi äriühingu juhatuse liikmena. Kogumis teiste tõenditega tõendava tunnistaja ütlused, sama, mida teisedki eeltoodud söetööstuse tunnistajate ütlused, ettevõtluse mitmekesistamist ei ole toimunud ja Mareti OÜ n-ö serveeris X teadvalt juba varem samal kinnistul teiste ettevõtete poolt kasutuses olnud söetööstuse seadmeid uute pähe; - haakuvalt tunnistaja ütlustega 15.05.2017 vaatlusprotokolli p.5.2.6 nähtub, et X töötas alates 2011 OÜs X kuni 2013. Samal aastal töötas ta veel OÜs X kuni 2016. Samast vaatlusprotokollist nähtub veel teiste hulgas, et X on töötanud OÜs X 2011 - 2013 ja OÜs X 2013 - 2104 ning X OÜ X 2011 - 2013 ja OÜ X 2013 - 2016. 15) Lisaks eeltoodule 12.04.2021 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja X, kes andis ütlusi, et on olnud X OÜ 100% omanik, juhatuse liige ja ka töömees-keevitaja-insener-müügimeesfinantsjuht nagu väikeettevõtjad ikka alates ettevõtte loomisest peale, alates 1997. a. Tal on olnud kokkupuuteid OÜga X. Nad on ostnud X käest suitsu äratõmbe ventilaatoreid kuivatisüsteemile 2013 ja ta suhtles X. Kuid Mareti OÜ, X OÜ, X OÜ ja X on tundmatud. Paigaldusega nemad ei tegelenud. Seega X OÜ on müünud OÜle X nende valmistatud kaubad X asuvasse grillsöe tehasesse. Järelikult ostis ventilaatorid X söetööstusesse faktiliselt OÜ X X OÜlt mitte Mareti OÜ nagu seda oli näidatud X ja X näidati üksnes formaalselt rahade liikumist (maksekorraldustes) OÜle X. Ka seda pettust ei olnud võimalik X isegi vahetult kontrollimisel tuvastada, kuna seade oli kontrollimise hetkel töös ja seega olemas. Ventilaatorid olid ka uued, sest need soetati alles 2013. aastal. Nii süsteemselt ja planeeritult üles ehitatud valet on lihtsa pistelise paikvaatluse ja manipuleeritud dokumentide omavahel võrdlusega keerukas avastada. Pole ime, et X eksimusse sattus ja pettuse ohvriks langes. Kokkuvõtvalt kohus nõustub süüdistaja seisukohtadega, et vaatamata sellele, et OÜ Maret soetas toetuse eest puidukuivatid, siis tegelikult ta neid oma tootmisprotsessis ei kasutanud, vaid need olid vajalikud X söetööstuses. X kontorolli käigus viidi ka X eksimusse sellega, et puidukuivateid presenteeriti kui Mareti OÜ tootmisprotsessi objekte. 16) 16.03.2021 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja X ütlused selle kohta, mida ta X peainspektorina kohapeal kontrolli teostades tuvastas on tõendite kogumi järgi eksitavad, sest tõendite kogumi järgi X kindlasti kohapeal eksitati ja asjaolud näitavad, et X eksitamine oli ulatuslik. Kohtuistungil ka X tõdes, et sellise teostatud kontrolliga ei olnudki võimalik avastada kavandatult läbi viidud petuskeemi, mis tehti dokumentide manipuleerimisega, sest „paberid olidolema ju korras“. Nimetatud kunstlik dokumentatsiooniga sellisel tasemel massiivne manipuleerimine kinnitab subjektiivselt üksnes kavatsetust Mareti OÜ poolt pettust toime panna varalise kasu eesmärgil. 33 / 52
1-20-653
Seega X kindlasti oli igati teadlik, et OÜ X nimel tegutses tema abikaasa X ja Mareti OÜ soetas osaliselt X valmistatud kuivatiseadmed, mis olid ehitatud muuhulgas vanadest ja kulumisjälgedega detailidest. Seega ei olnud Mareti OÜ soetatud seadmed uued ega Määruse nr 119 § 5 lg 4 p 15 11 kohaselt abikõlbulikud ja osaühingul Mareti puudus õigus soodustuse saamiseks. Kuivõrd seadmete ehitamiseks oli kasutatud vanu kasutatud ja kulumisjälgedega detaile ei teinud Mareti OÜ seadmete soetamiseks X näidatud kulutusi, vaid esitas sisult näilikke kuludokumente. Selleks leppis X ajavahemikul 02.07.2013 kuni 11.07.2013 kokku OÜd X, OÜd X ja OÜd X juhtinud X toetuste saamiseks vajaliku omafinantseeringu nõude täitmiseks omavaheliste laenulepingute ja ülekannete tegemises pereliikmetega seotud äriühingute vahel. Näiliste arvete alusel omavaheliste rahaliste vahendite ülekannete tulemusena näidati X maksekorraldustes alusetult seadmete soetamise eest abikõlbulike kulutustena tasumisi summas 226 800 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 272 160 eurot). Arvestades tõendatud valeandmete ja petmistoimingute skeemi ettevalmistustaset ja ulatuslikkust, siis riimuvalt esitatud süüdistusega, et juhatuse liige X teadlikult tegutses pettuse teel toetuse saamise eesmärgil koostöös oma abikaasaga. Ainuüksi juba eluliselt usutavalt on muu välistatud, arvestades peresuhteid, kooskõlastatavaid tegevusi ja pettuse organiseerituse taset ning läbimõeldust. Seega oli X igati teada, et OÜ X juhatuse liige X valmistab pakutavad seadmed ise ja need olid ehitatud olemasolevatest vanadest ja kulumisjälgedega detailidest. Seega ei olnud Mareti OÜ X kinnistule soetatud seadmed Määruse nr 119 § 5 lg 4 p 15 kohaselt abikõlbulikud ja osaühingul Mareti puudus õigus soodustuse saamiseks.
§ 5 lg 4 p 15. Abikõlblikud ei ole kasutatud seadme ja masina ostmise kulud
34 / 52
1-20-653
Lisaks nähtub tõenditest 47 ja 48 (V kd 180-187), et X OÜ (VI kd tl 22-45, tõend 53 – X on ainuosanik ja juhatuse liige, mille osad võõrandati hiljem ettevõttele asukohaga X) allkirjaõiguslik isik ja pangakaardi kasutaja oli X: 1) s.o AS SEB Pank 06.06.2016 vastusest nr 112-2-6/17375811 koos konto väljavõttega, et X OÜ (uus ärinimi X OÜ), registrikood X omas perioodil 01.01.2011 - 02.06.2016 AS-is SEB Pank arvelduskontot number X (avatud 27.11.2012, suletud 13.08.2013). Arvelduskonto number X A-allkirjaõiguslik isik oli X, perioodil 27.11.2012 - 13.08.2013. Kontoga seotud pangakaardid perioodil 27.11.2012 - 13.08.2013 puudusid. Väljastati konto X väljavõtte perioodil 27.11.2012 - 13.08.2013. 2) Swedbank ASi 02.06.2016 vastus nr A09.04-200-02/3-2 koos konto väljavõttega ja nõudekirjaga. Seega alates 27.11.2012 kuni konto sulgemiseni 13.08.2013 omas X OÜ kontole ainuisikuliselt juurdepääsu X. Lisaks nähtub tõenditest 45, 49 ja 50 (V kd 178-179, 189-202), et OÜ X allkirja õiguslik isik ja pangakaardi kasutadaja oli X: 1) AS SEB Pank 07.06.2017 vastus nr A09.04-200-02/6-2 nähtub: - OÜl X (X) arvelduskonto nr X allkirja õiguslikud isikud oli X (ik 35908294218) alates 14.07.04; internetipanga kasutusõigused olid X alates 29.07.2004. Päringu küsitud ülekannete kohta OÜlt OÜ X-le Mareti on teinud X: 2) samane vastus on X õiguste kohta ka laekunud ASist Swedbank. Kokkuvõtvalt, 15.05.2017 pangakontode vaatlusprotokollis on vaadeldud pankadest saabunud pangakontode väljavõtteid ja Mareti OÜ, OÜ X, OÜ X, OÜ X ja OÜ X omavahelised kanded ja X laekunud toetused (VI kd tl 1-21, tõend 51). Oluline seos on ka asjaolu, et ka raamatupidaja oli üks ja seesama isik OÜdel X, X ja X, mida juhtis ja rahalisi vahendeid käsutas X. 13.04.2021 istungil tunnistaja X andis ütlusi, et osutas raamatupidamisteenust OÜ X, OÜ X ja OÜle X. Tunnistaja kinnitas, et juhul kui ühingutes oleks olnud reaalset laenu andmist, oleks tulnud see konteerida, aga temani ei jõudnud seotud ühingute laenulepinguid, üksnes omaniku laenud ehk siis füüsilise isiku antud laenud. Laenude kohta on 18.07.2017 vaatlusprotokoll X kasutuses olnud sülearvutist HP saadud meilide X ja X kohta (VI kd tl 142-147, tõend 63-63.2). Sellest nähtub kaks laenulepingut, mille järgi OÜ X on andnud laenu OÜle X ning OÜ X on andnud laenu Mareti OÜle. Tegemist on aga näiliste laenulepingutega. Seega on tegemist õigusnäivust tekitava dokumentide koostamisega. Kui vaadata ka X sülearvutist HP Paviljon 17 (28.11.2017 vaatlusprotokoll, VII kd tl 1-43, tõend 67 jj) saadud 08.07.2013 laenulepingu projekti (allkirjad puuduvad, tõend 67.22), millega taheti näidata, et OÜ X (X) on laenanud Mareti OÜle (X) 87 000 eurot intressiga 4% ja mis antakse üle hiljemalt 10.07.2013. Samuti 10.07.2013 laenulepingu projekti (allkirjad puuduvad, tõend 67.23), millega taheti näidata, et OÜ X (X) on laenanud Mareti OÜle (X) 79 700 eurot intressiga 4% ja mis antakse üle hiljemalt 10.07.2013. Tõendist 63.2, mis on e-kiri koos laenulepinguga, arutatakse e-kirjades (X ja X ), kuidas koostada n-ö usutavat lepingut, muuhulgas kasutatud on väljendit, et sellist, et „hambad külge ei hakkaks“, ehk siis lepingute näililkkus välja ei tuleks.
35 / 52
1-20-653
Olulised tõendid on ka läbiotsimisel saadud tõendid, mille kohta on koostatud 14.08.2017 Töökoja kinnistult leitud ja ära võetud dokumentide - vaatlusprotokoll koos lisadega 1-33. (VIII kd tl 12-32, tõend 71-71.23). Tõendab, et Mareti OÜle kuulunud nn X kinnistul asusid hoopis OÜ X raamatupidamise dokumendid, mis näitab, et tegelikkuses tegutses sellel aadressil hoopis OÜ X ja märkimisväärne fakt süüdistuse seisukohast on see, et Mareti OÜ enda dokumente sellel aadressil ei olnudki. Seega kohus nõustub prokuröriga, et tõendite kogumist tekib tervikpilt sellest, et tegelikult saadi X toetusega seadmeid, mida kasutati OÜ X söetoomises, aga X näidati neid justkui Mareti OÜ seadmeid. Eeltoodu alusel nõustub täielikult maakohus prokuratuuriga, et kõik viidatud asjaolud kokku annavad aluse öelda, et X koostasid ise neile vajalikke ja sobivaid hinnapakkumisi ehk siis X näidatud hinnapakkumised olid koostatud seotud isikute poolt ning olid kõik näilised, sest tegemist ei olnud reaalsete hinnapakkumistega. Kokkuvõtvalt on tõestamist leidnud eeltooduga kogumis, et laenud olid näilised. Lisaks, reaalse laenu puudumist konstateeriti ka Maksu- ja Tolliameti kontrollaktis puutuvalt söevabriku seadmete üleandmisega ja seda ju kinnitas ka seotud ettevõtete raamatupidajast tunnistaja X, et raamatupidamises ei olnud ühingute omavahelisi laene konteeritud. Tunnistaja X ütluste järgi olid tema käes need dokumendid, mis X tõi, põhiliselt arved. Peale teenuse osutamise lõppu andis tunnistaja dokumendid X tagasi ja talle ei jäänud midagi. Andis paberkandjal kõik kaustad üle ja väljatrükid, pearaamatud jne. Tunnistaja selgitas, et X temaga seoses X ja X ei suhelnud, tõi vahel linna sattudes talle dokumente. Panga juurdepääsud X ja X suhtes olid X, kes tegi ülekandeid. Eeltoodu näitab, et OÜ X oli seotud OÜga Mareti, sest selle faktiliseks juhis oli X pereliige. Lisaks selgitas tunnistaja X, et temani jõudsid laenulepingud ainult siis, kui omanik mingit laenu andis, ehk siis X andis OÜle X laenu. Võis olla ka pangalaen ja liising, ka krediidilaen, aga ei mäleta, et need väikesed firmad (OÜ X ja OÜ X) oleksid laenu võtnud. Võis olla, et X andis sinna omanikuna laenu. Laenulepingud, teenuse osutamise seisukohast, tunnistaja sõnul temani jõudma, sest muidu ma ei saa seda laenu üles võtta. Tunnistaja kinnitas, et kui raamatupidamises ei ole laenu kajastatud, siis äriühing ei ole seda laenu tegelikult võtnud. Seega on põhjendatud alus kohtul võistlevas menetlusest eeldada usaldusväärsete tõendite kogumist tekkiva konteksti järgi, et tegelikult laene ei võetud ja laene vormistati õigusnäivuse tekitamiseks ning samu rahalisi vahendeid lihtsalt kanti seotud ühingute vahel edasi tagasi, et pangakontol näidata omafinantseeringu tasumist. Laenud pigem kinnitavad seda, et tegemist on eesmärgipärase hästi kavandatud ja teadliku tegevusega oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks ja õigusnäivuse tekitamiseks. Lihtsalt loodi kunstilikult ennast õigustavaid tõendeid. Seega nõustub maakohus prokuröriga selles, et on tõendatud, et rahaliste vahendite seotud osaühingute kontode vahel liigutamine oli seotud pelgalt õigusnäivuse tekitamiseks nagu oleks Mareti OÜ tasunud omafinantseeringu osa. Tegelikult soetati needki toetuse eesmärgile mitte vastavad seadmed X söetööstusesse üksnes X toetuse arvelt. Vaatlusprotokolli (VI kd tl 21, tõend 51) juures on illustreerivaks rahade liikumise kohta ka skeem, millelt on võimalik visuaalselt selliselt rahaliste vahendite liikumist jälgida. 36 / 52
1-20-653
1-20-653
hoidmiseks, kui asuti kontrolli teostama ja asjaolud, et soetatud seadmed ei olnud uued ning mitmekesistamist piirkonnas ei toimunud, kuivõrd söetööstus oli juba varasemalt X perekonna ettevõtetega samas kohas aset leidnud. Mareti OÜ juhatuse liikme X poolt X eksitamise ulatuslikkust ja kavatsetuse püsimist läbi ajalise telje ning need asjaolud kinnitavad ühtlasi Mareti OÜ kavatsetust soodustuskelmuse koosseisu realiseerimisel (nii algstaadiumis, et üldse toetust saada ja X eksimuses hoida). Viimase kohta kohtule esitati ka koopia 05.09.2012 X Meede 3.1 taotlustoimiku kontroll-lehest (väikeprojektid) 2012 nr 175066 A-osa (vorm MK.ATPB031) (IV kd tl 195-199, tõend 11.21), mis tõendab kontrolli teostamise aega, teostajat, seotud dokumente ja isikuid. Samuti kuludeklaratsioonide registreerimise aegu. Samuti koostati kontrollakt X poolt, see kontroll oli formaalne ja tunnistaja ütluste järgi ei ole seetõttu välistatud, et X esitleti OÜ X vanu seadmeid, sest Mareti OÜ X kinnistult leiti hoopis ja üksnes OÜ X dokumente (IV kd tl 200, tõend 11.22 - LISA 25: Koopia 18.09.2013 X kontrollaktist nr 22818). Aktile on alla kirjutanud X ja kontrollitud on puiduseadmete ostmist ja paigaldamist, kuid kahjuks faktiliselt see võimalik polnud, kuna 1) seadmed töötasid ja olid kuumad ja 2) ei erinenud töötavatest seadmetest ükski ning tegelikult kontrolliti vaid seda, kas paberid on korras. Akti juurde tegi X ka fotosid, milledelt ei ole näha uusi seadmeid, vaid kõik kuivatiseadmed on sarnase välimusega. Samas kohus leiab, et X üldiseid ütlusi arvestades ja kontrollakti järgi tuleb tõdeda, et kontroll oli formaalne, süviti ei mindud ja sisulisi järeldusi süüdistuse seisukohalt seetõttu kohus nendest ütlustest teha ei saa. Ülal tuvastatud tõendite kogumi järgi aga kohus leidis, et X oli eksimuses ja teda hoiti eksimuses kontrolli käigus. Kohtule esitati ka 12.12.2016 vaatlusprotokoll X andmebaasist (IV kd tl 201-205 – tõendid nr 11.23-11.25) X Mareti OÜ toetuse taotluse viitenumbriga X väljatrükkide kohta koos lisadega 6 - 7, mis tõendavad Mareti OÜ investeeringu X kontrolli teostamise aega ja tulemusi. Selle taotluse lisa 6 kohaselt on esitatud väljatrükk Meede 3.1 investeeringu kontroll-lehest nr 200240 (vorm nr MJ.ATK636). (kd 2 tl 118-119), mis tõendab Mareti OÜ investeeringu kontrolli teostamise aega, mahtu, kontrolli teostajaid ja tulemusi. Samuti on esitatud lisa 7 väljatrükid fotodest osast "muu info" puidukuivatis ja seadeldisest. See tõendab kontrolli käigus jäädvustatud objekte ja nende välimust. Asjaolu, et seadmed olid vanad ja kasutatud kinnitasid ülal ka kohtu poolt ülekuulatud söetööstusega seotud tunnistajad, kes ei tea, et oleks toodud sellises mahus nagu toetus anti uusi seadmeid. Nt tunnistaja X ütlustest (VIII kd tl 49 jj), kes andis ütlusi, et põhilised seadmed söetööstuseks olid kohapeal olemas 2004. aastast ja hiljem võib-olla toodi mõni tünn juurde. Aga ka tema ütluste järgi töötas X alluvuses OÜs X (vahepealsel perioodil ka X OÜs). Seega X kuuluva Mareti OÜga polnud puutumust, ometigi on antud seadmeid esitletud X just sama söetootmise kohta ka Mareti OÜ puhul. 19.07.2017 - X kasutuses olnud sülearvutist HP meilide kasutamise, X, X - vaatlusprotokoll koos lisadega tõendab objektiivse koosseisu asjaolusid, et kõik X eksitavad andmed haakuvalt esitatud süüdistusega X poolt meili teel ebaseaduslikult vara käsutuse saamiseks X ära esitati (VI kd tl 148-194; tõend 65).
38 / 52
1-20-653
RKKKo 20. jaanuar 2014 asjas nr 3-1-1-133-13 p 16 (kriminaalasi OÜ Räga ja Facio Ehituse OÜ süüdistuses)
39 / 52
1-20-653
fakte ning samuti erisusi arvestades. Näiteks, kui tekitatakse õigusnäivus või see on seotud ühe perekonnaga seotud ettevõtetega. Iga ühinemine ei pruugi olla kooskõlas ühinemise seadusest tuleneva mõttega, milleks seadusandja on sellise instituudi ju kehtestanud. Tuleb kaaluda, kas kohtupraktika saab siiski veel konkretiseerida, luua kohtupraktikas printsiipide (kriteeriumite) süsteemi ja kvalifitseerida siiski ka erinevaid juhtumeid veelgi täpsemalt ka olemasoleva regulatsiooni valguses, seniks kuni loodaks täpsustatum regulatsioon. Tuleb arvestada, et kui nii pikalt ei ole seadusandja suutnud vaatamata 2014. a Riigikohtu osundamisele regulatsiooni korrastada, siis õigusmõistmine peab toimuma korrapäraselt ka sellistest tingimustes, võimalusel fikseerima erandlikud juhtumid ja kaardistama veelkord üle n-ö olemasolevad õigussätted õiguse üldprintsiipide valguses õiguse õigeks kohaldamiseks. Kui kaasata analüüsi kogu terviklik käsitlus, siis on ilmselt ruumi veel vaadata üle, kas tõlgendamisvõimalused on ikkagi ammendunud kõikideks juhtumiteks, mis puudutab ettevõtte ühinemist. Ühiskonnale peab olema võimalik veenvalt selgitada, kas see on seadusandja vankumatu tahe, et kurjategijast ettevõtte ühinemisel teisega igal juhul praeguses õiguslikus olukorras pääseb karistusest. Maakohus leiab, et kohtupraktikas peaks olema lisakriteeriumite tuvastamise kohustus juhuks, kui ühinemislepingu eesmärk on kriminaalvastutuse vältimine, milleks ilmselt ei ole ellu kutsutud äriühingu ühinemise instituut seaduses. Ühinemise eesmärk seaduse järgi on ju äriliste eesmärkide – investori ja kapitali kaasamine, teostamine, mitte aga pelgalt vara ja aktsiate/osade ümbervormistamine. Tegelikkuses seadus ei näe ette, et ühinemine võib toimuda kasvõi üksnes kriminaalvastutuse vältimiseks, samas kriminaalkohus saaks selliseid fakte kohtupraktikas edaspidi tõendusliku põhjendatuse korral tuvastada. Maakohtu arvates ka käesoleval ajal vastutuse välistamine sellise ühinemise korral ei oleks kooskõlas seaduse mõttega ja on piisavalt ruumi ka tõlgenduse teel selleni jõudmiseks. TsÜS § 86 lg-s 1 sätestatakse, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 84 esimese lõike esimene lause näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing on tühine ning lg 3 alusel kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
1-20-653
põhjendatud kulutusi kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks. Loodan, et edaspidi X ei tervita mind oma isa surmapäeval meilidega ja õnnitlusega, et tema isa on surnud. Prokurör ei pea sellist käitumist kohaseks menetlusosalise poolt. Kui kohtuistungil on see välja öeldud, saab ka X ise aru, et sõltumata kaotusvalust tuleb arvestada, et kriminaalmenetlus ja riigiametniku töö seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega on riigitöö ning prokuröril puudub vajadus saada igal isa surma-aastapäeval X õnnitluskaarte.“
1-20-653
tuleks täpsustavalt küsimusele, kas ka Riigikohtu poolt 20. jaanuar 2014 asjas nr 3-1-1-133-13 osundatu oli mõeldud kõikideks juhtumiteks edaspidi ning need seisukohad kummutavad ka kõik praktikas ette tulevad juhtumid, sh erandlikud või mitte, s.o jättes võimaluse kohtupraktikat edasi arendada printsiipe ja tõlgendusvõimalusi rakendades. Samas saab arvestada sedagi, et viimati nimetatud kohtuotsus oli tehtud omas ajas ja antud kaasuse asjaolusid silmas pidades. Tuleb arvestada ka olude muutumise ja arengu võimalusi, kus riikide peamine majandusmootor on ettevõtluse kiire areng. Olude muutumise tuvastamisega on alati kohtupraktika siiski kaasa läinud ning vajadusel ka omi varasemaid seisukohti täpsustanud või korrigeerinud. Vajadus võib tekkida ka nn kriminaalsete trendide viimistlemise ja kreatiivse taseme tõttu, mille kaudu vahel ehk otsitakse kunstlike võimalusi kriminaalvastutusest pääsemiseks. Seetõttu neid uusi või edasi arendatud tegevusi tuleb ka õiguslikult kvalifitseerida. Võrdlevalt eraõigussuhtes on ka täpsustavalt ja selgitavalt olemas loogiline õiguspraktika, mil ühinemine ei kaota ära õigussuhet ega lõpeta mingit vastutust seaduse alusel võlgnike ees ning tsiviilõigus läheb tegelikkuses veelgi kaugemale13, sest suudab tuvastada, et majandusüksuse identiteet on üle läinud teise ettevõttesse (s.t. kui ühinemist ei ole tehtud seadusest tuleneva ühinemise instituudi kaudu ametlikult ja seda varjatakse kohustustest pääsemise eesmärgil) ja ka sellisel juhul n-ö individualiseerida tsiviilvastutuse ning kaitsta neid, kelle õigusi on rikutud seaduse järgi. Ettevõtte ühendamine on otsene avalik ja selge märk ettevõtte faktilise sisulise ülemineku kohta. Selle kohta on ka asjakohane EL õiguse regulatsioon, nt on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses14 lähtunud Euroopa Liidu Nõukogu
isegi kui ametlikult ei ole ühinemist toimunud, saab ka kohus seda tuvastada, et ettevõtte majandusüksuse identiteet on n-ö kolinud teise ettevõttesse nt eesmärgiga kohustustest kahju hüvitada pääseda nt sellise juhtumi kohta on 07. mai 2020 Pärnu maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-18878 (Hüppa OÜ tsiviilhagi VMV Ehitus OÜ vastu).
RKTKo 12. juuni 2019 asjas nr 2-18-2908, p 11-13 (AS Tallink Grupp hagi APPLAFORD TRANSPORT OÜ vastu)
42 / 52
1-20-653
tõlgendamisel lähtuda tõlgenduste loomisel laiemalt, ka nt 18. detsember 1995 EL Nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“). Maakohtu hinnangul, et kui hüpoteetiliselt leida, et ühendamisel ettevõte kaob koos vastutusega, siis tuleks see põhistada selliselt, et ei tekiks vastuolu kõigi ettevõtte olemusse puutuvate õigusnormide tõlgendamisel nii siseriiklikust kui EL õigusest lähtudes. Veelgi enam, arvestades õigussüsteemi kui tervikut, sh et oleme siiski ELi ja maailma majanduse üks osa ning teatud teoreetilised käsitlused majanduses ettevõtete olemuse kohta peaksid toimima ideaalis loogiliselt ühtlustatult sõltumata riigist ja selle õigusharudest. Olemuslikult ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Regulatsiooni järgi ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle seega ettevõte kui tervik. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad õigused. Eraõiguses nt VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Samas kui kuritegu on toime pandud ettevõtte poolt, siis ei saa ära mõelda konteksti, milles ettevõtted toimivad ja tegutsevad ehk juriidilise isiku olemust, mille tähendus peaks olema samane iga õigusharu jaoks. Samas, ettevõtte võibki enda külge ühendada erinevaid ettevõtteid ja need kui n-ö kehad jäävad ju alles toimima ja tegutsema praktikas ning sisuliselt ei lõppe. Pole ju mingit majanduslikku mõtet ja loogikat ühendada ettevõtte külge ettevõtet, mis on n-ö sisuliselt surnud, ehkki ka see on võimalik. Kuid ka n-ö majanduslikult surnud ettevõtte ühinemisel on see ettevõtte sisu selline ka ühinemisel või vähemasti selle alguses. Kohtupraktika peaks arvestama enam erandjuhtumeid ning just juriidilise isiku ja ettevõtluse eripära, miks ikkagi tegelikkuses toimub ühinemine ja kas see on tsiviilõiguse järgi ka ühinemise instituudi mõte, mille seadusandja on mõelnud ja kas toimitakse heas usus jm õiguse printsiipidega kooskõlas. Karistusõiguslik vastutus saab olla edasi individualiseeritud ja sellisel juhul, kui ettevõte ühineb ja seeläbi saab tegutseda edasi, etteheide saab tugineda vaid ühendatud ettevõtte kuriteo toime pannud kehale ning see eeldab üksnes kohtupraktikas täiendavate kriteeriumite süsteemi fikseerimist, analüüsi ja tõendatust. Vastutada saab edasi üksnes osas, mis on seotud kriminaalasjas süüdimõistetud juriidilise isiku endise tegevuse osas.
1-20-653
õigusriigis teoreetiliselt teha karistusõiguslikku etteheite, kuid ikkagi üksnes ettevõttega ühendatud osale pärast ühinemist. Siinkohal peaks saama kohus võtta arvesse ka konkreetse kaasuse asjaolusid (erandlikke asjaolusid, mida kohtupraktikas pole veel põhjalikult analüüsitud). Liiatigi, kui antud kriminaalasjast nähtuvalt on X eksitamisega seotud tegevused seotud perefirmade ärakasutamisega läbi ajalise telje üldse ning lõpuks kavandatakse ühinemist jälle sama perega seotud firmaga. Sellisel juhul ei muutu isikus, varas ja otsuste vastuvõtmises ettevõttes sisuliselt midagi, sest ka see ettevõte jääb n-ö traditsioonidega perekonna ringi ja tsiviilellu ju alles. Seega ettevõtte pelgalt nime kadumine ei tähenda, et asjad, kohustused ja õigused peaksid kaduma faktiliselt koos majandusüksusega, sest muidu ei oleks ka midagi ühendada. Isegi, kui nimetatud ühinemine ei peaks tulevikus aset leidma sellise seotud firmaga, tuleks arvestada sedagi, et see toimub kriminaalmenetluse vältimiseks ehk mitte kooskõlas seadusandja mõtte järgi ettevõtte ühendamise instituudiga. Seega kohtupraktika otsustada on, kas ühendamist ei ole toimunud või toimivale ühendatud ettevõtte kehas olevale üksusele saab teha karistusõigusliku etteheite viitega, et vastutab üksnes see osa ettevõttes ja vastava endise nimega, kelle suhtes on tõendatud süüdistus ja mis on ühinemisel üleläinud endise vastava nimega ettevõte.
Marika Bogun. JURIIDILISE ISIKU KARISTAMISE EESMÄRGID JA NENDE REALISEERUMIST TAGAVAD MEETMED. Magistritöö 2015 (juhendajad dr. iur. Marko Kairjak ja prof. Jaan Sootak), lk 45-47 https://dspace.ut.ee/handle/10062/47793
44 / 52
1-20-653
läbi kasu saamine kaudselt ka juriidilise isiku õigusjärglase huvides, kuna ühinemise või jagunemise tulemusel jõuab kasu õigusjärglase endani. Lisaks on süütegu toime paneval füüsilisel isikul võimalik juba süütegu sooritades arvestada ühinemise- või jagunemisega edasikanduva huviga ning selle ühingu pääsemisega karistusest, kellele tema tegu toimepanemise ajal omistatav on. Eeltoodust tulenevalt on autori hinnangul karistusõigusliku vastutuse lahutamatust juriidilisest isikust võimalik eitada.“ 3) „Ühe võimalusena ühingute poolt karistusest hoidumise ja karistamise ebaefektiivsuse vältimiseks on Eestis juba varem välja pakutud ühinguidentiteedi teooria tunnustamist (R. Rask, M. Kairjak. Kriminaalvastutus juriidilise isiku jagunemisel. Tractatus terribiles. Artiklikogumik Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn: Juura, 2009, lk 43-49). Autor näeb antud lahenduse kohaldatavust eelkõige mitte läbi materiaalõigusnormide kehtestamise, vaid läbi olemasolevate õigusnormide laiendatud tõlgendamise, mis võimaldab pakutavat lahendust kasutada materiaalõigust muutmata. Lahenduse kohaselt oleks KarS § 14 lg 1, TsÜS § 6 lg 1 ning vastava ühinguliigi ühinemist ja jagunemist reguleerivate sätete laiendatud tõlgenduse kaudu võimalik näha karistusõigusliku vastutuse üleminekut ühingult tema õigusjärglasele. Selle eelduseks on karistusõigusliku vastutuse lugemine juriidilise isikuga lahutamatult mitteseotuks /.../.“ 4) „Olemuslikult seisneb ühinguidentiteedi toimimispõhimõte ühinemise või jagunemise korral vara, õiguste ja kohustustekogumi “jälitamises” (Rask, M. Kairjak lk 44) ühinguni, kes nimetatud kogumi omandab. Majandusliku identsuse määratlemine on sellisel juhul üksikjuhtumi küsimus (239BGH 11.03.1986. - Wistra 1986, nr 5, lk 221-222; BGH 13.11.2004. - NJW 2005, nr 19, lk 1381-1382).“ Kokkuvõtvalt maakohus kahtleb, et varasemad kohtupraktika seisukohtades toodud suunised just kaasuse asjaolude erisuste tõttu Mareti OÜ osas kavandatava ettevõtte ühendamise osas saaks kohalduda, leides, et kohtupraktikal on veel edasiarendamise ruumi ja ilmselt ka Riigikohtu seisukohad alati sellega arvestavad. Olemasolev praktika ei ole saanud etteruttavalt arvesse võtta sätete tõlgendamisel piisavalt ülaltoodud võimalike kriteeriumitega ehk antud kaasuse eripäraga. Maakohus leiab, et loogiline oleks arvestada sellega, kui rõhuasetuseks on teadlik ühinemine süüdistatavast ettevõttega kriminaalvastutuse vältimiseks või kui see toimub sisuliselt sellel eesmärgil või ühe perekonnaga seotud ettevõtete kaudu, võib olla ühinemine õigusnäivuse tekitamine ehk nn pettuslike toimingute jätk esitatud süüdistusele, mida ei pea õigusriigis tolereerima ka olemasolevate seaduse sätete alusel. Nimetatud käsitlus erinevalt praegusest kohtupraktikast eeltoodud alustel peaks võimaldama ka teistsugust tõlgendust käesoleval ajal, sh ka minemata vastuollu seadusega ja karistusõiguse printsiipidega. Võimalik käsitlus võib ka see olla, et üldjuhul ühinemisel võib äriühing ja tema vastutus lõppeda, kuid teatud kriteeriumite tuvastamisel kohtu poolt ei lõppe karistusõiguslik vastutus, sest ühinemine ei tähenda eluliselt ja sisuliselt likvideerumist nii vara kui tegevuse osas või näilikku ühinemise seadustamist.
45 / 52
1-20-653
Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.16 KarS § 210 lg 3 näeb ette rahalise karistuse - juriidilisele isikule 4000 kuni 16 000 000 eurot, millest keskmine 8 002 000 eurot. Varaliste tegude puhul on proportsionaalne lähtuda tekitatud kahju suurusest, toimunud tegevustest (laiaulatuslik dokumentidega manipuleerimine). Teisalt tuleb arvestada ka tõenditega (tõend 112), mille kohaselt Mareti OÜ 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli 01.01.2016 kuni 31.12.2016 jaotamata kasum 79 671 eurot. Varalist kahju tekitavate kuritegude puhul tuleb karistuse mõistmisel kindlasti arvestada ka kahjuliku tagajärje suurust, ehk siis mida suurem on kahju, seda rangem peaks olema karistus. Maakohus leiab, et sanktsiooni keskmisest on võimalik tulla alla poole, sest arvesse tuleb võtta ka süüd, s.o teo ebaõigussisu, et millisel määral on rünnatud karistusõiguslikult kaitstud õigushüve. Süüdistuse kohasel on kahjuks 100 000 eurot. Kohus arvestab aga asjaolu, et soodustuskelmusele relevantsed teod olid ulatuslikud ja sellele järgnes ka X eksituses hoidmine, kui vaadata kasvõi X kohapealset kontrolli X poolt ja tema eksitamise ulatust ning eksituses hoidmist. Asjatundjana kuulati üle 16.03.2021 kohtuistungil X kontrollosakonna peaspetsialist X, kes töötas X peaspetsialistina kontrolliosakonnas, kohus arvestas tema ütlusi ja tuvastas, et pettusega oli Mareti OÜ tõsist vaeva näinud, et seda ei avastataks. Arvestades eksitamise fakte läbi ajalise telje ja X eksituses hoidmist vaatamata kontrollimistele, leiab kohus, et selles väljendub suur karistamatuse tunne ja see peab kajastuma ka karistuse motivatsioonis. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et kohane karistus ei saa olla üksnes 100 000 eurot, s.t. kahju ulatus, vaid enam, s.o 150 000 eurot. Kohus leiab, et karistuse juures tuleb aga arvestada teatud minetusi mõistlikus menetluse ajas. Süüdistuse episoodi kohaselt esitati X teadlikult valeandmeid soodustuse saamiseks 29.08.2012 kuni 29.08.2013. Vara arestimise määrusest nähtuvalt alustati kriminaalmenetlust antud asjas 22.02.2016 Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo Lääne talituse poolt. Maakohus leiab, et ühelt poolt oli Mareti OÜ poolt tehtud äärmiselt raskeks kuritegu avastada, kuid ainuüksi asjaolu, et eeluurimiskohtuniku poolt vara arestimine teostati juba 17.05.2017 ja asi jõudis süüdistusaktiga kohtusse alles 27.01.2020, on moment, mida tuleks arvestada karistuse mõistmisel. Kohtumenetluses ei saa arvestada süüdistatava kasuks aga Mareti OÜ viivitusi seoses kaitsjate (IV kd tl 95-99) ja juhatuse liikmete vahetumisega (nii süüdistusakti saatmisel kohtusse kui ka kohtuliku uurimise käigus). Samuti asjaolu, millega seoses istungite käigus oli sunnitud kohus asuma seisukohale, et menetlust tuleb jätkata ilma juhatuse liikmeta,
RKKKo 17. mai 2013 asjas nr 3-1-1-52-13 p 19, RKKKo 24. oktoobri 2011.a asjas nr 3-1-1-77-11 p 11
46 / 52
1-20-653
kuivõrd juhatuse liige X oli end kui HAKT Tootmine OÜ omanikku juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud ja mitte uut asemele määranud. Kohus leiab, et mõistliku menetlusaja hindamisel tuleb arvestada ka seda, et tegemist oli keskmiselt mahukama kriminaalasja uurimisega. Seda näitab ainuüksi tunnistajate arv, seega on põhjendatud ka mõnevõrra pikem menetlusaeg ning ei aktualiseeru täielik kriminaalmenetluse lõpetamine viitega minetustele mõistliku menetlusajaga seoses. Maakohus ei arva mahukuse juurde teist süüdistusaktis toodud episoodi seoses X OÜ-ga ja X, mille osas maakohus juba varasemalt menetluse lõpetas seoses aegumisega ja samuti X osas. Seadusandja ei ole loonud menetluslikku mehhanismi, et kohus saaks osaliselt menetlusega jätkata olukorras, kus osaliselt on aegumisega kohus menetluse lõpetanud ja selle kohta kohtumäärus pole veel jõustunud – neid asjaolusid ei arva kohus Mareti OÜ kahjuks. Kohus leiab, et siiski mõistliku menetluseaja riived esinevad eeskätt viivitustest varaarestimise ja kohtusse saatmise pika ajavahemiku tõttu, mistõttu tuleb neid arvestada karistuse juures ning seeläbi vastavalt süüle 150 000 euro asemel tuleb HAKT Tootmine OÜ kohaseks karistuseks mõista oluliselt väiksem, s.o 50 000 eurot. Kaitsja kohtuvaidluses ei tõstatanud mõistliku menetlusaja teemat, antud küsimust analüüsis üksnes prokurör. Samas kaitsja leidis, et kuivõrd väidetavast kuriteost on möödas enam kui 7 aastat, puudub eripreventiivses mõttes karistamisvajadus. Maakohus sellega ei nõustu. Arvestades petmistoimingute ulatuslikkust ja asjaolu, et puuduvad igasugused kergendavad asjaolud on kohus seisukohal, et puuduvad eri- ja üldpreventiivsed kaalutused karistuse täielikult või osaliselt tingimisi täitmisele määramiseks. Eeltoodu alusel mõistab maakohus HAKT Tootmine OÜ (endise nimega Mareti OÜ) karistuseks KarS § 203 lg 3 järgi 50 000 eurot.
1-20-653
Kaitsja leidis, et AÕN on aegunud Euroopa Nõukogu määruse 2988/95 art 3 kohaselt, mille järgi aegub õigus haldusmeetmete või – karistuste menetlemise algatamise jaoks nelja aasta pärast peale eiramise lõppemist (I kd tl 147-148). Kannatanu esindaja seisukoht Nõuete aegumise küsimuses tuleb juhinduda määruses nr 2988/95 reguleeritud tähtaegadest menetluse läbiviimiseks, mille raames on võimalik kohaldada haldusmeetmeid ja halduskaristusi. Sama määruse artikkel 3 lõike 1 kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise toimepanekust. Jätkuvate või korduvate eeskirjade eiramiste korral hakatakse aegumistähtaega arvestama päevast, mil eiramine lõpeb. Mitmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist. Kuivõrd KrMS § 381 lg 2 välistab topelt menetluste läbiviimise ning kannatanu on antud juhul esitanud enda nõuded kriminaalmenetluse raames, on kannatanu hinnangul otsus haldusmenetluse peatamiseks määruse nr 2988/95 art 6 lg 1 tähenduses avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamisega tehtud ning süüdistatav on sellest teadlik. Eelneva valguses leiab kannatanu, et menetlusse võetud nõudeavaldus on määruse nr 2988/95 artikli 3 mõistes esitatud tähtaegselt. Menetluse algatamise tähtaeg oli käesoleva toetusetaotluse puhul katkenud 2017. aasta mais, kui süüdistatavatele sai teatavaks kriminaalmenetluse läbiviimine. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisega on haldusmenetlus peatatud, mis tähendab, et artiklis 3 sätestatud aegumistähtaeg on sellega katkenud. Analüüsides kõnesolevat õigusnormi ning seda puudutavat kohtupraktikat, leiab kannatanu, et kui lähtuda eeldusest, et aegumistähtaeg 4 aastat on katkenud juurdlusest teavitamisega ning selle järel algab 4-aastane aegumise arvestamine uuesti alates katkemise hetkest ja asi aegub lõplikult kahekordse aegumistähtaja möödumisel, saabub nõude lõplik aegumine 31.12.2024. Eeltoodut ning nõudeavalduses toodud asjaolusid arvesse võttes on kannatanu esitanud HAKT Tootmine OÜ (endine Mareti OÜ) vastu nõudeavalduse summas 100 000 eurot. Kohus on nõudeavalduse menetlusse võtnud ja kannatanu jääb oma taotluse juurde. Eeltoodust tulenevalt palus kannatanu kohtul AÕN rahuldada ja mõista välja terves ulatuses.
5.1.2 Kohtu seisukoht aegumise vastuväite osas Euroopa Liidu finantshuvide kaitse määruse 2988/95 tulemusel on võimalik rakendada haldusmeetmeid ja halduskaristusi - artiklid 4 ja 5. Artikkel 3 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise toimepanekust. Art 3 lg 1, alusel hakatakse aegumistähtaega arvestama pärast iga katkestust uuesti (EKo C-52/2014 Pfeifer). Kõne all oleva toetustaotluse abikõlblikkuse lõppkuupäev saabus 31.12.2014 ja kui lähtuda eeldusest, et aegumistähtaeg neli aastat on peatunud juurdlusest teavitamisega ja toetuse saaja kohtu alla andmisega ning seejärel pikeneb 4-aastane aegumine nelja aasta võrra, siis saabuks nõude aegumise tähtaeg 26.06.2024. Võttes aga arvesse seda, et Euroopa määruse nr 2988/95 järgi aegub nõue lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtaja võrdne ajavahemik saab läbi, siis saabub menetluses oleva nõude aegumistähtaeg 31.12.2022. 48 / 52
1-20-653
Eeltoodu alusel leiab maakohus, et aegumise kohaldamise vastuväide AÕNle rahuldamisele ei kuulu.
1-20-653
füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise. Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Kohtuistungil kannatanu esindaja leidis, et X AÕN on põhjendatud, et toetuse summa tuleb tagasi nõuda täies ulatuses. Kaitsja taotles AÕN rahuldamata jätmist.
1-20-653
Kohus on kohtulikul uurimisel avaldanud 14.09.2016 Mareti OÜle kuuluvate varade vaatlusprotokolli koos lisadega (tõend 73), mh kinnistusraamatu-, ehitisregistri- ja katastriüksuse andmete väljatrükid andmebaasidest. Vaatlusprotokollist nähtuvad Mareti OÜle kuuluvad varad X kinnistul ja kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmete väljavõtted, kinnisvaraportaali kv.ee väljatrükid, mis kajastavad osaühingule kuuluvat vara. 17.05.2017 Pärnu Maakohtu kohtumääruse nr 1-17-4756 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2018 kohtumääruse (tõend 74) järgi arestiti X kinnistu 100 000 euro ulatuses. Kinnistusraamatusse on III jakku tehtud kanne 1 ja koormatud kinnistu käsutamise keelumärkega alates 17.05.2017 (tõend 75). Kinnistul on kaks kehtivat hüpoteeki (105 000 krooni ja 28 300 eurot). Tõendist 73 (14.07.2016 vaatlusprotokoll) nähtub, et X kinnistu ja sellel asuvad hooned ja keskmine turuväärtus oli arestimise ajal 85 051,75 eurot. Seega tuleb jätta jõusse Pärnu maakohtu 17.05.2017 vara arestimise määrus kriminaalasjas nr 1-17-4756 osas, mille jättis muutmata Tallinna Ringkonnakohus oma 04.06.2018 määrusega nr 1-17-4756 (jõustus 20.06.2018), millega arestiti X kinnistu, registriosa nr X, kannatanu X avalik-õigusliku nõude tagamiseks ning mille alusel on kinnistusraamatusse kinnisasja registriosa numbriga X III jakku kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Asendada tuleb Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärge ning täpsustada, et keelumärge on kannatanu Eesti Vabariik X (registrikood X) kaudu kasuks.
1-20-653
- pakendis nr 6 olev CD-plaat 15.05.2017 vaatlusprotokollis kajastatud ja vaadeldud finantsasutuste poolt edastatud vastuskirjadega, kontode algsete töötlemata väljavõtetega failide kujul, s.h 15.05.2017 vaatlusprotokolliga elektroonsel kujul ning joonisega pangakontol toimunud tehingute kohta (VI kd, tl 111); - pakendis nr 7 olev CD-plaat, mis sisaldab 17.05.2017 X külas, X vallas, Pärnumaal X ja X kinnistutel läbiotsimise käigus videokaameraga Canon CMOS ülesvõetud videofaile (VII kd, tl 58).
52 / 52
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.