Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 21.06.2021. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

Aleksandr Popkov andis OÜ Xxx raamatupidajale V Lle korralduse esitada Xxx Xxx AS-le arveid koos arvete koondloeteludega, kinnitades läbi selle vastavalt faktooringulepingu p 16.6 kohaselt, et arvete esitamisega faktoorimiseks on OÜ Xxx poolt täidetud kohustused ostja ees, kaubad kohaselt üle antud ning ostjal seega OÜ Xxx ees reaalne maksekohustus tekkinud. Tegelikkuses, esitades ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 faktilistele asjaoludele mittevastavaid arveid ning arvete koondloetelusid loodi Xxx Xxx AS-le ebaõige ettekujutuse justkui OÜ Xxx on täitnud oma kohustused OÜ A I ees. Seejärel ning olles ebaõige ettekujutuse alusel veendunud, et faktooringulepingu alusel on Xxx Xxx AS-l tekkinud nõudeõigus arvetel märgitud ostja, s.o OÜ A I vastu, maksis Xxx Xxx AS kehtiva faktooringulepingu ning esitatud arvete ja arvete koondloetelude alusel OÜ-le Xxx raha kogusummas 148 670,64 eurot. Kelmusega põhjustas Aleksandr Popkov varalist kahju Xxx Xxx AS-le summas 148 670,64 eurot. Tuginedes viimati öeldule ning KarS § 121 p 2 kohaselt on tekitatud kahju käesoleval juhul suur. Eeltoodud teoga Aleksandr Popkov, seades eesmärgiks saada Xxx Xxx AS-lt alusetult faktooringulepingu nr 295 alusel rahalisi vahendeid summas 148 670,64 eurot, mida tegelikkuses ei olnud õigus nõuda, lõi OÜ Xxx raamatupidajale V Lle ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele, et OÜ Xxx tarnib ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 metallikaupa OÜ-le A I, mida tegelikkuses ei toimunud. Selliselt tekkis Aleksandr Popkovi ja V L vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas Aleksandr Popkovil, kui vahendlikul täideviijal, rakendada eksimusse viidud ärakasutatavat isikut V Lt kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Aleksandr Popkov valitses ärakasutatavat isikut V Lt ülekaaluka teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb – varalise kasu saamise eesmärgil Xxx Xxxu AS-i eksimusse viimine, mille tagajärjel teeb kannatanu varakäsutuse. Aleksandr Popkovi poolt antud korraldustega ja selle tagajärjel V L poolt koostatud ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete digitaalselt allkirjastamisega ning seejärel arvete edastamisega kannatanule teostus kelmuse süüteokoosseisupärane tegu. Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 kvalifitseeriva kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses ning isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Aleksandr Popkov, olles OÜ Xxx juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis XXX AS-ga (alates 01.10.2017 Xxx Xxx AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Xxx poolt AS-le A I esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine Xxx Xxx AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Xxx valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Xxx raamatupidajale V Lle väljastada OÜ-le A I 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Täites Aleksandr Popkovi korraldust arvete väljastamiseks, koostas OÜ Xxx raamatupidaja V L OÜ Xxx nimel erinevad arved ning arvete koondloetelud ning digitaalselt allkirjastas need ajavahemikul 24.10.2017–12.12.2017 järgnevalt: - 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1087, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 28 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 26 880 eurot; maksetähtaeg 21.02.2018; samuti 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 689; - 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1089, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I

OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 01.03.2018; samuti 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 692; - 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1090, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 03.03.2018; samuti 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 693; - 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1091, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 06.03.2018; samuti 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 694; - 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1092, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 23 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 22 245,60 eurot; maksetähtaeg 08.03.2018; samuti 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 695; - 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1095, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 22.03.2018; samuti 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 698; - 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1101, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 11.04.2018; samuti 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 701; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime võltsitud dokumentide kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. Aleksandr Popkov, olles OÜ Xxx juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis XXX AS-ga (alates 01.10.2017 Xxx Xxx AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Xxx poolt AS-le A I esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine Xxx Xxx AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Xxx valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Xxx raamatupidajale V Lle väljastada OÜ-le A I 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Olles A. Popkovi korraldusel arved ja arvete koondloetelud eelnevalt V. L poolt digitaalselt allkirjastanud, edastati arved ja arvete koondloetelud Xxx Xxx AS-le järgmiselt: - 24.10.2017 saadetud arvete koond nr 689, milles sisaldus arve nr 1087 (ostja OÜ A I) summas 26 880 eurot; - 01.11.2017 saadetud arvete koond nr 692, milles sisaldus arve nr 1089 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 03.11.2017 saadetud arvete koond nr 693, milles sisaldus arve nr 1090 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 06.11.2017 saadetud arvete koond nr 694, milles sisaldus arve nr 1091 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 08.11.2017 saadetud arvete koond nr 695, milles sisaldus arve nr 1092 (ostja OÜ A I) summas 22 245,60 eurot; - 22.11.2017 saadetud arvete koond nr 698, milles sisaldus arve nr 1095 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot;

- 12.12.2017 saadetud arvete koond nr 701, milles sisaldus arve nr 1101 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 345 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.

faktoorimine Xxx Xxx AS-ile. Faktooringlepingu nr 295 lisa nr 1 muudatus nr 45 tõendab, et ostjate nimekirja on lisatud mh A I OÜ kehtivusajaga 01/2017 ostjalimiit 180 000 ning krediidikindlustuselimiit 200 000 eurot. Xxx OÜ poolt on muudatuse allkirjastanud 24.08.2016 juhatuse liige D. T. Faktooringlepingu nr 295 lisa nr 1 muudatus nr 46 tõendab, et ostjate nimekirjas on A I OÜ kehtivusaega pikendatud kuni 01/2018. Xxx OÜ poolt on muudatuse allkirjastanud juhatuse liige D. T 02.02.2017 (1 kd, lk 28-42). Süüdistatav A. Popkov andis kohtus ütlusi selle kohta, et Xxxi oli vaja, kuna nende poolt anti faktooring. Kiu tootmine võttis Xxxal aega, aga kõik kliendid, kes tahtsid toodangut saada, palusid makse pikendust kuni 90 päevani ja sellepärast pidid andma maksepikendust. Faktooring oli finantsinstrument töö jaoks. Faktooringuga olid seotud paljud firmad. 10-15 firmat nii Lätist, Leedust kui Eestist. A Iil oli võrreldes teistega vähetähtis roll. A I teenis ka sellelt tulu, Ri sõnul kusagil 400 eurot auto pealt. A ei olnud arvete vahendaja, vaid oli samasugune klient nagu kõik teised. A I ei müünud kaupa mitte kellelegi teisele kui ainult N Tle. Süüdistatav selgitas A kaasamist asjaoluga, et see oli majanduslikult otstarbekas, sest see oli maksepikendus ja nii oli võimalik omada ajalist ressurssi (3 kd, lk 50-58). Tunnistaja D. T andis ütlusi, et 31.05.2013 Xxx pangaga sõlmitud faktooringulepingul on juriidiliselt tema allkiri, kuid faktiliselt A. Popkovi, kuna tema oli firma juht. Otsuse lepingu sõlmimiseks võttis vastu A. Popkov ja idee oli selles, et kauba eest tasumine toimuks kiiremini. Tema pidas pangaga läbirääkimisi, kuid tingimusi arutas ta Aleksandriga. Tunnistaja selgitas, et faktiliselt läbirääkimised Xxx pangaga ei pidanud tema, aga firma, mis aitas ette valmistada kõik dokumendid, krediidikomitee ja panga krediidikomitee jaoks. Tema allkirjastas selle lepingu. Leping oli eesti keeles ning tema mäletamist mööda käis suhtlus mõlemas keeles. Xxx tarnis kaupa mitmetele äriühingutele, mis tegelesid betooni töödega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli üheks suurimaks kliendiks xxx, kellele müüdi metalli ja vastupidi ka osteti. Samuti on ta koos Aleksandriga kohtunud xxx äriühingu esindajatega. Peamine tooraine tuli Venemaalt ja Ukrainast. Kauba eest tasumine Xxxale toimus valdavalt faktooringuarvetega (3 kd, lk 6-11). Tunnistaja V L selgitas oma ütlustes, et 31.05.2013 sõlmitud leping oli vajalik, kuna tootmise alguses oli raske kohe sellist raha maksta ning Venemaale ja Ukrainasse pidi ettemaksu tasuma väga pikka aega ette. Ta ei tea, kelle idee oli lepingu sõlmimine. Lepingu allkirjastas tema arvates D. T. Xxxa ja A vahel algas koostöö 2015 või 2016, mis seisnes kauba müügis ja faktooringuarvetes. Xxx tarnis Ale traadist kiudu. Xxxa poolt esitati Ale arve ja kaup valmistati xxx-l ette. Ast öeldi, et esitage arve ja siis ta esitas arve raamatupidajale. Seejärel A raamatupidaja tegi kinnituse ja digitaalne kinnitus saadeti talle, D. Tile ja pangale. Arvete eest said raha panga käest, kuid mitte 100%, vaid osaliselt. Pank ise kontrollis A bilanssi ja nemad ei osalenud selles. Kui pank maksis Xxxale, siis pangale maksis A I. Xxxast saadud kauba müüs A I N Tle, kelle juhatuse liikmeks on A. Popkov (3 kd, lk 11-16). Tunnistaja O Pa andis ütlusi, et 2017 lõpus sai ta aru, et nad hakkavad läbi A Ii müüma metalli, võtavad vastu ja müüvad edasi. Kaupa ostsid nad Xxxa käest ja müüsid edasi N Tle, mis oli A. Popkovi äriühing. Kauba eest tasumine käis selliselt, et N T maksis A Iile ja A I maksis Xxxile. Tema esitas arve N Tle ja saatis selle V. Lle, kes oli N T raamatupidaja (3 kd, lk 16 pöördel-20). A I OÜ juhatuse liige R R andis ütlusi, et kuus aastat tagasi algas Xxxa ja A Ii koostöö, mis seisnes selles, et nemad ostavad metalli, müüvad edasi ja raha tuleb kohe panka. A I müüs kauba edasi Nile või Xxxale ehk A tegutses vahendajana. Kaup anti üle laos, neil endal ladu ei olnud. Neile teatati, et kaup on valmis ja seisab laos. Seejärel nemad teatasid Nile, et kaup on olemas ja võib ära võtta, mida ka N tegi. A Ii esindajatest ei kontrollinud keegi mitte kunagi kauba olemasolu. Alguses käis ta tootmist vaatamas, kuid hiljem mitte. Kaup liikus Xxxalt Nile, mis kuulus ka A. Popkovile. Nemad said sellelt tehingult kasu ja see rahuldas neid. Iga auto pealt said nad kusagil 400 eurot. Faktooringmaksetest, mille Xxx pank tasus Xxxa kontole, ei saanud tema isiklikult ega ka A I mingit kasu (3 kd, lk 30 pöördel-33). Faktooringu põhimõtteid selgitas kohtus Xxx panga xxx- ja faktooringtoodete müügijuht tunnistaja R S (end. N), kes andis ütlusi, et faktooring on arvete finantseerimine, kus müüja esitab Xxx pangale arve. Xxx pank omandab selle arve ja tal tekib ostja vastu nõue arve maksetähtajal sisse nõuda. Reeglina omandab pank 90% arvest ehk finantseerib müüjale mitte 100% müügisummast, vaid 90%, jättes 10% reservi. Selle vabastavad müüjale pärast seda, kui ostjalt on

laekunud müügisumma Xxxi pangakontole. Selline standard kehtis ka Xxxa puhul. Faktooringulepingu sõlmimisel on palju tingimusi, millele ettevõte peab vastama, peamine nõue on, et faktooring toimub sõltumatute osapoolte vahel ehk ettevõtted, ostja ja müüja ei tohi olla omavahel seotud osapooled. Omanikud ja juhtkond ei tohi olla kattuvad. Faktooringtootja puhul on väga suureks riskiks pettuse risk ja osapoolte sõltumatus annab finantseerijale, Xxx pangale, suurema kindluse, et pettust läbi ei viida. Xxx oli Xxx panga faktooringuklient ja Xxx panga klient. A I oli Xxxa ostja faktooringus. Tunnistaja selgitas, et A I OÜ raamatupidaja lisas toimunud kohtumisel, et nad olid arve vahendajad, et nad ei ole kauba lõppkasusaajad. Lõppadressaat oli Xxxaga seotud ettevõte, kes ei olnud faktooringu osapool. See võis olla N T, mille omanik oli ka A. Popkov. See on aga vastuolus faktooringu lepingutingimustega. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas selline skeem neil aastaid, nad vahendasid arvet. Tegemist oli omavahel tuttavate inimestega. Üks hetk läks midagi valesti, tõenäoliselt Xxxa maksevõime oluliselt halvenes, et see skeem enam ei toiminud. Enam ei olnud raha, millest A Iile maksta ja seda ütles ka A Ii raamatupidaja, et koguaeg nad said raha Popkovi teiselt ettevõttelt ja siis nad said ise pangale ära maksta (3 kd, lk 20-22). Tunnistajana üle kuulatud teine pangatöötaja T P selgitas samu asjaolusid, lisades, et faktooringu mõte on see, et müüja saaks kiiresti raha tootmiseks, sisseostuks ja seeläbi saab müüja pakkuda ostjale pikemat maksetähtaega (3 kd, lk 22-23).

Kuivõrd Xxx OÜ arvelduskonto väljavõtetest eelnevate summade kohta nähtub, et panga poolt kantud summa ületab faktooringuavansina märgitud summat 148 670,64 eurot, siis on nimetatud summade erinevust kannatanu kajastanud kohtule esitatud tsiviilhagis. 1) Arve nr 1087 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 24 192 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 25.10.2017 summas 6072,48 eurot, millelt arvestati maha intress ja käsitlustasu kogusummas 127,67, seega kanti panka 5 944,81 eurot; , - 26.10.2017 summas 15 768 eurot, millelt arvestati maha intress 81,27 eurot. Panka kanti 17 437,73 eurot, mis hõlmab 1 752 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1053; - 27.10.2017 summas 2351,52 eurot, millelt arvati maha intress 79,56 eurot. Panka kanti 3 228, 12 eurot, mis hõlmab 956,16 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1053. 2) Arve nr 1089 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 01.11.2017 summas 6 253,92 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 6 212,14 eurot; - 02.11.2017 summas 14 637,60 eurot, millelt arvati maha intress summas 78,32 eurot. Panka kanti 16 880,56 eurot, mis hõlmab 2 321,28 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1053. 3) Arve nr 1090 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 03.11.2017 summas 20 891,52 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 20 849,74 eurot. 4) Arve nr 1091 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 06.11.2017 summas 6 253,92 eurot, millelt on maha arvatud intress ja käsitlustasu kogusummas 274,37 eurot, seega kanti panka 5 979,55 eurot; - 07.11.2017 summas 14 637,60 eurot, millelt arvati maha intress 80,03 eurot. Panka kanti 16 878,85 eurot, mis hõlmab varem faktooritud arvet nr 1060. 5) Arve nr 1092 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 021,04 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 09.11.2017 summas 20 021,04, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 19 981 eurot. 6) Arve nr 1095 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 22.11.2017 summas 7 124,40 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu 41,78 eurot, seega kanti panka 7 082,62 eurot; - 23.11.2017 summas 13 767,12 eurot, millelt arvati maha intress 80,17 eurot. Panka kanti 23 340,95 eurot, mis hõlmab ka 2 418 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1067 ja 2 304 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1065 ning teise ostja uue arve faktooringuavanssi summas 4 932 eurot. 7) Arve nr 1101 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 12.12.2017 summas 7 944,88 eurot, millelt arvati maha intress ja käsitlustasu kogusummas 425,94 eurot, seega kanti panka 7 568,94 eurot; - 13.12.2017 summas 12 896,64 eurot, millelt arvati maha intress 77,57 eurot. Panka kanti 15 237,07 eurot, mis hõlmab 2 418 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1073. Seega on Xxx OÜ-le arvete nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 alusel välja makstud Xxx Xxx AS-i poolt 148 670,64 eurot.

kohtus ütlusi, et ta tunneb A. Popkovi ja Xxx OÜ-d seoses asjaoluga, et 2013-2017 rentis ta neile pindasid xxx. Juhatuse liikmena kirjutas rendilepingule alla D T, aga teab, et ka A. Popkov oli selles firmas tööl. Tunnistaja ütluste kohaselt olid Xxxa juhatuse liikmed Popkov ja T, lõpus võis olla nii, et T taandus, aga tema meelest kuni pindade rentimise lõpuni olid nad koos. Talle tundus, et T oli juhatuse liige ja A. Popkov omanik. Xxx OÜ töötaja R P andis ütlusi, et ta töötas alates 2015 Xxxas. Tema sai aru, et A. Popkov on äriühingus peremees ning D. T oli nagu direktor, kes jagas temale tööülesandeid. V. L andis ütlusi, et Xxxa juhtis nii D. T kui ka A. Popkov. Viimasel ajal tegeles D vahetult tootmisega ja A. Popkov kõigega, mis puudutab turustamist, ostmist ja müüki. Xxxa tootmine oli xxx-l ja raamatupidamine oli xxx tn-l. xxx aadressil asus ka A I ja ta viibis seal koos O Paga, R A. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas Xxxa arved tema, arvete koostamiseks sai ta korraldused nii A. Popkovilt kui D. Tilt. Xxxale esitatud arvete eest tasumise otsustus toimus A. Popkovi poolt koos D. Tiga. Xxxa rahaliste vahendite kasutamise üle otsustasid samuti mõlemad koos. Xxxa pangakaardid pidid olema A. Popkovi käes. Arvetele kantavad andmed sai ta D. Tilt või A. Popkovilt. Arvete osas on peamiselt räägitud D. Tiga, aga rohkem A. Popkoviga, sest tema on xxx kontoris rohkem käinud, D oli rohkem xxx mnt-l. Tunnistaja A. C andis ütlusi, et Xxx OÜ-ga oli neil koostöö, mis seisnes kaupade müümises. Tunnistaja ütluste kohaselt assotsieerub Xxx A. Popkoviga. Läbirääkimisetel esindas Xxxa peamiselt A. Popkov, Dt nägi ta võib-olla ühel korral. Tunnistaja D. Ti ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtule ka N OÜ äriregistri väljatrükk, mis tõendab, et äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks oli A. Popkov ning Harju Maakohtu 24.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-58103 on välja kuulutatud N OÜ pankrot (2 kd, lk 170173). Seega on usutav, et A. Popkov soovis, et tema nimi ei figureeriks Xxx OÜ juhatuse liikmete ja omanike seas, kuna see võis raskendada Xxx OÜ väljavaateid laenu saamiseks. Vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Xxx OÜ pangakontode väljavõtteid, tõendab, et 2017 Xxx OÜ pangakontodelt on teostatud kõige suuremaid makseid A. Popkovile summas 69 531,54 eurot, seejärel D. Tile summas 9 521,15 eurot ning makseid on tehtud ka A. Popkovi pereliikmetele: S P 5 922,96 eurot, I P summas 4 434,40 eurot ja K P 50 eurot (2 kd, lk 157-165). Seega nähtub, et A. Popkovile on tehtud oluliselt suuremas ulatuses väljamakseid, kui Xxx OÜ registrijärgsele juhatuse liikmele D. Tile. Selles osas on süüdistatava ütlused vastuolus, kuna kõrgemat tasu põhjendas ta suurema vastutusega ja sellega, et sinna hulka kuulusid ka lähetused ja ettevõtte tegevusega seotud kulud. Samas selgitas ta aga, et kuna ta oli N T omanik ja T, tegeledes vahetult tootmisega, rääkis, et tal on perekond ja ta tahab rohkem teenida ja siis ta ütles, et tema keskendub N Tle ja T teenib rohkem Xxxa omaniku ja juhatuse liikmena. Kohtule ei ole usutav, et isik, kes taandub ettevõtte juhtimisest, müües väidetavalt äriühingu maha, omab suuremat vastutust, kui äriühingu registrijärgne juhatuse liige. Sealjuures väärib märkimist, et A. Popkovi saadav tulu ületas D. Ti tulu üle seitsme korra ning väljamakseid on tehtud ka A. Popkovi perekonnaliimetele. Sealjuures ei ole süüdistatav oma ütluste kinnitamiseks kohtule esitanud ka tõendeid väidetavate lähetuste ja ettevõtte tegevusega seotud kulude kohta. Kohtule esitatud Xxx OÜ Xxx panga konto väljavõttest nähtub, et I P ja S P on saanud Xxx OÜ-st tööhüvitist 2017 septembri ja oktoobri eest, sealjuures on S P saanud ka novembri eest ning I P töötasu on kantud A. Popkovi arveldusarvele selgitusega „toohuvitus november (I P eest)“. Sealjuures on A. Popkovile kantud ka tasusid, mille selgitus on tööhüvitis K P eest (1 kd, lk 72-97). Süüdistatava ütlused perekonnaliikmetele tehtud väljamaksete kohta ei ole kohtule usutavad, kuna kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et A. Popkovi perekonnaliikmed oleksid Xxx OÜ-s töötanud. Sealjuures ei ole usutav seegi, et abikaasa I. P tööhüvitus oli seotud tema asendamisega ajal, kui süüdistatav oli lähetuses, kuna ka lähetuste kohta pole kohtule andmeid esitatud ning tööhüvitised, mis on tehtud ajavahemikus oktoobrist kuni detsembrini 2017, on tehtud ajal, kui äriühing oli nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütluste kohaselt juba makseraskustes ning töötajate arvu oli vähendatud. Võttes arvesse tunnistajate ütlusi ning eelnevalt analüüsitud kirjalikke tõendeid, on kohus veendumusel, et Xxx OÜ faktiline juht oli A. Popkov ning äriühingut puudutavad olulised küsimused käisid läbi A. Popkovi, sh ka arvete koostamine ning arvete eest tasumine.

12.12.2017 ehk ajal, mil D. T enam äriühingu juhatuse liikmeks ei olnud. Seega ei saanud D. T sel ajal enam korraldusi arve esitamiseks ka anda, mis süvendab kohtu veendumust, et süüdistuses nimetatud 7 arve esitamise taga on A. Popkov.

ajavahemikus oli selline kogus või mitte. Ta ei tea, kas kaup tegelikkuses eksisteeris. Ka tunnistaja R P kinnitas oma ütlustes, et 2017 hakkas tootmine vähenema ja 2017 oktoobrisdetsembris suudeti toota kord või kaks 10 tonni toodangut. Sama aasta oktoobris-detsembris tootmine toimus hoogudega. Detsembris võttis ta seadme lahti ja laadis auto peale, kuna öeldi, et firma läheb kinni ja tegevus lõpeb. Seadme transpordiga tegeles tema D. Ti käsul. Tunnisataja R P, kellelt Xxx OÜ üüris pindasid, andis ütlusi, et rendileping lõpetati detsembris 2017. Tunnistaja mäletamist mööda läks tootmine varem ära, kuid kontoriruume veel renditi. Tootmise lõpetamisel viidi ka tootmismasin ära. Ladu veel jäi mingis osas alles. Tunnistaja O. Pa ütluste kohaselt oli kauba üle kontroll Xxxal ja N Tl. A Ii poolt ei käinud keegi reaalselt kaupa kontrollimas. Kui arvete tasumisega tekkis probleem, siis pöördus ta raamatupidaja V. L poole, et ta näitaks, mis dokumendid need on, kellele müüdi ja mida müüdi. V. L vastas, et kaupa ei ole ja ei olegi olnud. Tsiviilasjas, mis praegu käib A ja Xxxi vahel, on olemas audiosalvestised, kus V. L räägib üksikasjalt, et kaupa ei olnud, miks kaupa ei olnud ja kuidas kõik oli väljamõeldud ja kuidas see kõik juhtus. Sellel kohtumisel oli ka R. R. A. Popkovi ei olnud. Lindistuse tegi O. Pa sellepärast, et end kaitsta. V. L põhjendas kauba puudumist asjaoluga, et Xxxi käest oli vaja lihtsalt raha saada. Kõik toimus täpselt samamoodi nagu enne 7 arve esitamist. Enne seda oli neil olnud 91 autot, nende eest tuli raha ja nad maksid Xxx pangale. Kuna tehingus osales pank, siis ta kujutas ette, et pank kontrollib kaupa, nemad kaupa ei kontrollinud. Tunnistaja R Ri ütluste kohaselt kui nad nägid, et Nil olid maksud tasumata, siis ta hakkas huvi tundma, mis selles äriühingus toimub. Siis selgus, et raha ja kaup ei laeku. A. Popkovi raamatupidaja Vga rääkides selguski, et äriühing on ammu maksejõuetu ja ei saa oma kohustusi täita. Selgus, et kaupa pole tarnitud, midagi ei toodeta ja tema meelest isegi töötajaid ei olnud. Kohtumine Vga toimus tema ja tema raamatupidaja juuresolekul xxx kontoris ning seda salvestati O telefoniga. A. Popkov kohtumisel ei osalenud, ta oli sel ajal ära sõitnud. Salvestamisest oli V teadlik. V ise tunnistas, et 7 arvel märgitud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. V oli tunnistaja ütluste kohaselt ka Ni raamatupidaja. Kui Xxx esitas Ale arved, siis nemad ei olnud teadlikud, et kaupa ei eksisteeri. Varem ei ole probleeme olnud, oli 97 autot ja 90 nendest läksid ilma probleemideta. Ta on sellest rääkinud ka A. Popkoviga, kuid viimane kordab, et kaup on olnud. Tunnistaja R S ütluste kohaselt kohtuti esmalt A I OÜ raamatupidajaga ning kohtumisel osales ka krediidijärelevalve spetsialist T P. Seejärel kohtuti Xxxaga. Pank selgitas välja, et A I on kinnitanud enne arve finantseerimist, et nad on kaubad kätte saanud ja pretensioone kaupade suhtes ei oma. Faktooringuleping ja Xxx panga otsus sätestas, et Xxx pank on nõus finantseerima Xxxa poolt Xxx pangale loovutatud nõuded A Iile vaid juhul, kui A I kinnitab, et nad on kaubad kätte saanud ja kaupade osas pretensioone ei oma. Neil olid arved kindlustatud ka xxx poolt. Nad selgitasid välja, et kuidas sai juhtuda, et A I raamatupidaja kinnitas, et kaubad on kätte saadud, aga hiljem loobus sellest väitest ja ütles, et nad pole siiski kaupasid kätte saanud. Raamatupidaja sõnul polnud tema kaupa näinud ja ta kinnitas arve kättesaamist. Samuti lisas raamatupidaja, et nad olid arve vahendajad ja nad ei ole kauba lõppkasusaajad. Seejärel toimus kohtumine A. Popkoviga, kus osales ka A I raamatupidaja, T P ja krediidijärelevalve juht T K. Tunnistaja kuulis, et Popkov ütles kohtumisel, et A Ii vastu ei tohiks Xxx pangal nõudeid olla, et ta võtab vastutuse. A I ei ole selles juhtumis süüdi ja kõik nõuded tuleks esitada Xxxale ja et ta on nõus nõuded täitma, kuid varaliselt ei ole tal võimalik seda teha, sest tema varaline seis ei luba seda teha. Popkov ei kommenteerinud, mis kaupadest sai või kuhu nad edasi liikusid. Samuti ei öelnud ta ka kohtumisel välja, et need arved on kas fabritseeritud või fiktiivsed, aga ta ütles, et ta võtab kogu vastutuse endale. Kohtumisel lepiti kokku, et Xxx edastab neile ettevõte finantsandmed, mida ta ka tegi. Xxx panga analüütik analüüsis andmeid ja jõudis järeldusele, et ettevõte on põhimõtteliselt pankrotistunud. Seda, kas kaup oli reaalselt olemas või mis sellega juhtus, seda ta ei tea. Selle kaasusega tegeles T P, kes selgitas kohtus, et Xxxa ja A Iiga kohtus ta aprillis 2018. Kohtumisel osales Xxxa poolt A. Popkov ja A Ii poolt raamatupidaja O Pa. Probleem oli selles, et nad ei saanud raha tagasi, mis oli arvete vastu välja antud. Tekkis kahtlus, et tegemist võib olla kas pettusega või on kliendil tekkinud maksejõuetuse probleemid. Kohtumisel ütles A. Popkov, et nende ettevõte on kauba tarninud, ta

ei saa aru, milles on probleem. Kui aga A Ii esindaja O Pa väidab, et nad pole kaupa saanud, siis on Xxx nõus pangale hüvitama olemasoleva võlgnevuse ja selleks ta esitab taotluse, et nad väljastaksid laenu 18 kuuks. O. Pa kinnitas omalt poolt, et tema raamatupidajana ei kontrolli, kas kaup on lattu saabunud, sellega tegelevad D ja V. Tema saadab lihtsalt e-kirja teel kinnituse, kui ta on saanud D ja V käest kinnituse, et kaup on olemas. Tema saadab panka teate, et kaup on laekunud, aga tema n-ö tegelikku laekumist ei kontrolli. Raamatupidamisdokumente tunnistaja enda valdusesse ei saanud, vaid sai kliendihaldur, kes esitas krediidikomiteesse taotluse, et kas oleks võimalik väljastada laen selles summas, mis Xxx oli pangale võlgu. Laenu Xxxale ei väljastatud, kuna finantstulemused on väga nõrgad. Tunnistaja mäletamist mööda, tegutsesid Xxx, A I ja N T kõik ühel aadressil ja nad arvasid, et tegemist võibki olla omavahelise pettusega ja et isikud ja ettevõtted on omavahel seotud. Kuigi Xxx tegelikult oli faktooringuklient varem, siis varasemalt polnud sellist probleemi esinenud. Süüdistuskõnes on prokurör viidanud, et kauba puudumist kinnitavad EMTA impordideklaratsioonid ja xxx arved, millest nähtub, et Läti äriühing pole 2017 novembris mitte ühtegi tonni Xxx OÜ-le tarninud. 02.05.2019 Maksu- ja Tolliameti vastus nr 14-2/13286-1 nõudekirjale tõendab, et Xxx OÜ on vormistanud ajavahemikul 01.01.2017 kuni 02.05.2019 seitse impordideklaratsiooni. Peale 27.06.2017 pole ühtegi importi vormistatud. Vastuse lisadena on esitatud 7 impordideklaratsiooni, millest viimane on kuupäevaga 11.05.2017, millega imporditi Venemaalt traati (1 kd, lk 100-115). 25.09.2017 arve nr AM-009 koos CMR-iga tõendab, et xxx müüs Xxx OÜ-le terastraati 19814 kg, mis saabus 26.09.2017 Xxx OÜ aadressile. 26.10.2017 arve AM-012 koos CMR-iga tõendavad, et xxx müüs Xxx OÜ-le terastraati 11075 kg, kauba on vastu võtnud D. T (2 kd, lk 1-8). Samas aga nähtub kohtule esitatud xxx arvetest koos vastavate CMRidega ajavahemikust 13.01.2017 kuni 08.01.2018, et süüdistuses märgitud ajavahemikul (24.1012.12.2017) on Läti äriühing tarninud Xxx OÜ-le kaupa neljal korral (arved 24.10, 27.10, 27.10 ja 27.10.2017), 96 tonni teraskiudu. Teraskiudu on tarnitud ka süüdistusele eelneval ajal, s.o igakuiselt mitmeid kordi alates jaanuarist 2017. Teraskiudu pole Xxx OÜ-le tarnitud 2017. a novembris. Järgmine arve on kuupäevaga 15.12.2017 ning pärast seda 08.01.2018, mis on ühtlasi ka viimane arve. Kohtule esitatud arvete nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 kohaselt müüs Xxx OÜ A I OÜ-le teraskiudu süüdistuses märgitud ajavahemikul 171 tonni, mis ületab samal ajavahemikul xxx saadud teraskiu kogumassi. Kuigi A. Popkov on kohtus kinnitanud, et kaup on reaalselt eksisteerinud, ei pea kohus seda usutavaks. Süüdistatava ütluste kohaselt müüdi 171 tonni toodangut N Tle edasi ja viimane müüs kauba edasi ja selle eest ostsid toorainet xxx riigihanke jaoks. Kui raha tuli, siis osteti xxxx jaoks toodangut. Seda toodangut osteti siis juba miinusega. Rahakogus, mille xxx sai xxx, ei olnud piisav Ale kauba eest maksmiseks. Nimetatud asjaolude tõendamiseks pole A. Popkov kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille põhjal oleks taolisi väiteid võimalik kontrollida. Usutavaks ei pea ka kohus V. L ütlusi kauba eksisteerimise kohta, kuna ta ise reaalselt kaupa kohapeal ei kontrollinud ning lähtus ainult raamatupidamises olevatest andmetest. Tunnistajad D. T ja R. P kinnitasid kohtus, et 2017 lõpus tootmine vähenes. Seejuures on olulised tunnistaja R. Pi ütlused, kes vahetult tegeles tootmisega. Tema väitel suudeti 2017 oktoobris-detsembris toota kord või kaks 10 tonni toodangut, tootmine oli märgatavalt vähenenud, tootmine toimus hoogudega. D. Ti ütluste kohaselt muutus traadi tarne olukord halvemaks, mida kinnitas kohtule ka xxx arved koos vastavate CMR-idega, millest nähtub, et novembris 2017 ei tarnitud Xxx OÜ-le üldse teraskiudu. Seega on A. Popkovi ütlused selle kohta, et toormaterjali saabus Xxxale ka novembris ja peamiselt tuli seda Ailt, ümber lükatud. Samas peab kohus usutavaks O. Pa ja R. Ri ütlusi selle kohta, et arvel märgitud kaupa reaalsuses ei eksisteerinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid oma ütlustes, et kohtumisel Xxx OÜ raamatupidaja V. Lga, kinnitas viimane, et arvetel olevat kaupa ei eksisteerinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtule ka seda, et kohtumist salvestati. 01.04.2021 toimunud kohtuistungil võttis kohus nimetatud vestluse CD-plaadil vastu ning lisas asja materjalide juurde (3 kd, lk 65). Samas märgib kohus, et jätab tõendikogumist esitatud helisalvestised ja stenogrammid välja, kuna sellelt ei ole võimalik tuvastada, millal kohumine

toimus, kes kohtumisel osalesid ning samuti ei ole helisalvestisel ega nende stenogrammidel konkreetseid viiteid, millisest kaubast ja arvetest on jutt. Eelnevalt nimetatud tõendi välja jätmine ei väära aga kohtu veendumust sellest, et arvetel märgitud kaupa reaalsuses ei eksisteerinud, kuna see on leidnud kinnitust teiste kohtule esitatud usaldusväärsete tõenditega. Tunnistaja O. Pa ütluste kohaselt toimus 2018 aprillis kohtumine Xxx pangas, kus olid lisaks temale ka panga juristid ja A. Popkov. Xxx pakkus neile võimalust osta nõudmised Xxxa vastu. Aleksandr Popkovi rääkis kohtumisel, et kaup oli olemas. Tunnistaja küsis A. Popkovilt, miks ta allkirjastas siis paberi, et kaupa ei olnud ning viimane vastas, et see oli tema vaba voli. Tegemist oli krediitarvetega. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistaja ütluste seostamiseks A I OÜ avalduse tarnelepingust taganemisest. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas selle dokumendi tema, kuna oli vaja end kuidagi kaitsta kelmuse eest, kaupa polnud. See avaldus saadeti V. Lle, kes võttis A. Popkovi käest kaardi ja allkirjastas avalduse. A. Popkov oli sellest teadlik, ta oli kontoris. Nad viibisid kõik tema kabinetis ja Popkov oli nõus sellega. Akt nr 1 nõuete tasaarvelduse kohta 1. märts 2018, on samuti tema koostatud, kuna sinna oli sisse mässitud ka käibemaks ja tal oli vaja deklaratsioon kiiresti parandada. Selle esitas ta A. Popkovile, kes palus mitte parandada maksuametis deklaratsiooni. Akti allkirjastas A. Popkov vabatahtlikult. Samuti koostas ta 11.04.2018 võlatunnistuse, mis esitati A. Popkovile ja viimane allkirjastas selle. Võlatunnistus koostati, kuna dokumentatsioon peab olema korras. A. Popkov ei pakkunud reaalselt mingit lahendust, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Tunnistaja ütluste kohaselt oli fantaasia, et A. Popkov küsib Xxxi käest krediiti ja maksab Ale ja A maksab Xxxile. Tunnisataja R. R selgitas 10.04.2018 kuupäevaga avalduse kohta tarnest taganemiseks, et lisaks tema allkirjale on sellel ka A. Popkovi digitaalne allkiri ning Popkovil ei olnud selle panemisele vastuväiteid. Tunnistajate P. Pa ja R. Ri ütlusi kinnitavad kohtule esitatud kirjalikud dokumendid, mis on allkirjastatud süüdistatava A. Popkovi poolt. A I OÜ 10.04.2018 avaldus kauba tarne taganemiseks, mis on 11.04.2018 digitaalselt allkirjastatud juhatuse liikme R Ri poolt, tõendab, et äriühing taganeb tarnelepingust Xxx OÜ poolt olulise rikkumise tõttu ning loobub ostuhinna ja esitatud arvete tasumisest. Avalduse kohaselt kohustus Xxx OÜ tarnima A I OÜ-le vähemalt 171 tonni teraskiudu ja andma selle kauba üle Ale xxx laos või poolte kokkulepitud muus kohas. Xxx OÜ loovutas ostuhinna nõude Xxx Xxx AS-ile ning ajavahemikus 26.10.2017 kuni 14.12.2017 väljastas Ale kokku 7 arvet üldsummas 166 189,60 eurot selliselt, et A maksaks ostuhinna otse Xxx Xxx AS-ile. A kaupa pole saanud. Nimetatud avaldus on allkirjastatud 11.04.2018 digitaalselt ka A. Popkovi poolt (1 kd, lk 64-65). A I OÜ ja Xxx OÜ vahel 01.03.2018 sõlmitud akt nr 1 nõuete tasaarvelduse kohta tõendab poolte vastastikuste nõuete tasaarveldamist kogusummas 165 189,60 eurot. Akt on digitaalselt allkirjastatud 11.04.2018 R. Ri ja A. Popkovi poolt (1 kd, lk 66-67). 11.04.2018 võlatunnistusest (koos tõlkega) nähtub, et Xxx OÜ juhatuse liige A. Popkov on digitaalselt allkirjastanud võlatunnistuse, milles kinnitab, et Xxx on jätnud Ale kauba tarnimata ning A ütles tarnelepingu üles. Sealjuures on võlgnikud kohustatud teatama Xxxile, et A ei ole kohustatud maksma kauba eest, sh järgmitse arvete alusel: 24.10.2017 nr 1087, 01.11.2017 nr 1089, 03.11.2017 nr 1090, 06.11.2017 nr 1091, 08.11.2017 nr 1092, 22.11.2017 nr 1095, 12.12.2017 nr 1101 kogusummas 166 189,60 eurot (1 kd, lk 68-71). Seega on kohtule esitatud kirjalikud tõendid selle kohta, et kaupa tegelikkuses ei ole tarnitud ning vastavasisulised dokumendid on allkirjastatud süüdistatava poolt. Kuigi süüdistatav A. Popkov on kohtus selgitanud, et tema ei ole aprillis dokumente digitaalselt allkirjastanud, võib-olla oli ID-kaart ka aprillis ära antud, siis tunnistaja V. L ütluste kohaselt lahkus ta Xxx OÜ-st 2018 märtsis. Sama kinnitas ka süüdistatav A. Popkov ning lisas, et lahkumisel tagastas V. L ID-kaardi. Kohus ei pea A. Popkovi ütlusi aprillis digitaalselt allkirjastatud dokumentide kohta usaldusväärseks, kuna tema enda ütlustega on leidnud kinnitust, et ID-kaardi sai ta tagasi märtsis. Lisaks ei ole A. Popkov kohtus antud ütlustes ka avaldanud, et tema ID-kaarti oleks kuritarvitatud. Seetõttu on kohtule usaldusväärsed tunnistajate P. Pa ja R. Ri ütlused selle kohta, et A. Popkov on vabatahtlikult digitaalselt allkirjastanud dokumendid, mis tõendavad, et kaupa ei ole.

Kohtu veendumust selle kohta kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav soovis A I OÜ eest tasuda Xxx Xxx AS-ile võlgnevuse. Süüdistatava A. Popkovi ütluste kohaselt aprillis 2018 toimunud kohtumisel Xxx pangas, kus oli palju töötajaid ja ka A raamatupidaja, esitas ta avalduse laenu väljastamiseks, kuid selle peale pank soovis bilanssi, jooksvaid dokumente, kuid pärast pank keeldus laenu väljastamisest, kuna finantsriskid on suured. Tunnistaja R. S kinnitas samuti, et A. Popkov soovis laenu saada, lisades, et A. Popkov ütles neile kohtumisel, et A Ii vastu ei tohiks Xxx pangal nõudeid olla, et ta võtab vastutuse ja et A I ei ole selles juhtumis süüdi ja kõik nõuded tuleks esitada Xxxale. Popkov ei kommenteerinud seda, mis nendest kaupadest sai või kuhu nad edasi liikusid. Samuti ei öelnud ta ka kohtumisel välja, et need arved on kas fabritseeritud või fiktiivsed, aga ta ütles, et ta võtab kogu vastutuse endale. Sama asjaolu kinnitas kohtus ka tunnistaja T. P, et Xxx on nõus pangale hüvitama A I võlgnevuse. Asjaolu, et A. Popkov soovis A I OÜ eest võlgnevust tasuda kinnitab ka 01.04.2020 Xxx Bank AS vastus nr 1-11.2/1582-3 päringule, mis tõendab, et Xxx OÜ, N T OÜ ega A. Popkov ei ole alates 12.12.2017 esitanud Xxx Bank AS-ile nõuetele vastavat taotlust uue finantseerimise saamiseks, milles laenu kasutamise eesmärgiks oleks olnud Xxx OÜ võlgnevuste tasumine pangale. Xxx Bank AS poolt esitatud lisadest nähtub, et 03.05.2018 on e-posti aadressilt xxx edastatud pangale N T OÜ 01.01.201731.12.2017 kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss seisuga 31.12.2017. Samuti on samalt eposti aadressilt edastatud pangale 21.05.2018 N T OÜ taotlus, milles äriühing soovib krediiti summas 165 000 eurot, et tasuda võlgnevus A I OÜ-le, aluseks on nõude loovutamise leping 12022018/12.02.2018 alusel (1 kd, lk 131-137). Seega on A. Popkov N T OÜ esindajana soovinud laenu, et tasuda pangale faktooringulepingust tulenev võlgnevus. Seega on kohtu hinnangul leidnud üheselt tõendamist, et tegelikkuses arvetel nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 nimetatud kaupa ei eksisteerinud.

aadressil, siis puudus V. Ll võimalus kontrollida A. Popkovilt saadud info õigsust ja puudus ka alus selles kahelda, kuna raamatupidamise järgi olid dokumendid korras. Seega on tõendamist leidnud, et A. Popkov esitas vahendlikult ajavahemikul 24.10-12.12.2017 arvetes nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 ja nende arvete koondloetelus valeandmeid, kasutades selleks vahendina raamatupidaja V. Lt. Subjektiivsest küljest pani A. Popkov KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritud teo kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et arvete sisu oli ebaõige, mistõttu sai ta aru, et selliselt võltsib ta vahendlikult arveid, millega võib omandada õigusi. Seega ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Seega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

arvetega, millega kinnitati Xxx Xxx AS-ile, et Xxx OÜ poolt on täidetud faktooringulepingu nr 295 p-s 16.6. sätestatud tingumused, sh arve aluseks olevate kaupade müük või teenuse osutamine on toimunud vastavalt müügilepingus kokkulepitud tingimustel ning müüja ja ostja on arvel sätestatud tasumisele kuuluva summa omavahel kooskõlastanud ning ostjal puuduvad pretensioonid arve summa, selle aluse ja maksetähtpäeva kohta (1 kd, lk 30). Tegelikkuses oli faktoorimiseks esitatud 7 arve puhul tegemist arvetega, mis on esitatud kauba eest, mida ei ole A I OÜ-le üle antud. Kuigi A I OÜ oli tuvastatu kohaselt arvete vahendaja, mitte kauba lõppsaaja, siis kohtus uuritud tõenditega leidis kinnitust seegi, et Xxx OÜ ei saanud arvetel märgitud kaupa üle anda ka seetõttu, et arvetel näidatud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. Seega tegelikkuses ostu-müügi tehinguid ei toimunud ega saanudki toimuda kauba puudumise tõttu ja kaupa A I OÜle üle ei antud. Samas on A I OÜ kinnitanud Xxx Xxx AS-ile, et arvetes kajastatud kaup on kättesaadud, mis näitas faktooringuandjale, et tal on tekkinud nõudeõigus arvetel märgitud ostja A I OÜ vastu. Tegelikkuses aga arvete tasumist ei toimunud ning alus arvete tasumiseks puudus, sest kaupa ostjal tegelikkuses ei olnud ja seda üle ei antud. Sellest teeb kohus järelduse, et faktoorimiseks esitati arved olematute kaupade kohta, millega Xxx OÜ lõi krediidiasutusele teadvalt ebaõige ettekujutuse kaupade müügi kohta. Taolise faktooringuandjale teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena sattus faktooringuandja tegelikest asjaoludest eksitusse ja tegi varakäsutuse, makstes Xxx OÜ-le faktooringuavanssi 90% ulatuses esitatud arvetest, s.o 148 670,64 eurot, saades selles ulatuses varalist kahju ja Xxx OÜ sai selles summas varalist kasu, ostja A I OÜ aga jättis arved Xxx Xxx AS-ile tasumata. Kuivõrd käesolevalt on leidnud tuvastamist 7 fiktiivse arve esitamine 24.10.2017, 01.11.2017, 03.11.2017, 06.11.2017, 08.11.2017, 22.11.2017 ning 12.12.2017 ning nende alusel on kannatanu teinud väljamakseid Xxx OÜ-le käesoleva kohtuotsuse p-s 2.2.4. märgitud ajal ja summades, siis on kohtu hinnangul tegemist kuriteo faktilise korduvusega ning taoline käitumine sisaldab KarS § 209 lg 2 p 1 tunnuseid. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega vastab süüdistatava tegevus KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustele, kuna A. Popkovile ette heidetud kuriteoga on kannatanule tekitatud kahju 148 670,64 eurot.

teinud tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse viimise tagajärjel varakäsutuse, s.o maksnud välja faktooringuavansi tsiviilhagis märgitud ulatuses.

ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistava tegude ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. Xxx Xxx AS-ile tekkis kahju süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Seega leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud.

saamist. Seejuures võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse, et A. Popkovi poolt pandi kuritegu toime kasutades ära teise isiku (raamatupidaja) usaldust tema, kui äriühingu faktilise juhi vastu. A. Popkovi süü KarS § 345 lg 1 järgi on kohtu hinnangul samuti üle keskmise. Kohus võtab arvesse A. Popkovi eesmärki kuriteo toimepanemisel ja selle teo tagajärge, mille kohaselt 7 võltsitud dokumendi esitamisega tekkis märkimisväärne varaline kahju kannatanule. Ka selle inkrimineeritud kuriteo puhul kasutas A. Popkov ära teise isiku usaldust tema, kui äriühingu faktilise juhi vastu, mida kohus süü suuruse hindamisel arvestab. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. A. Popkov end üheski kuriteoepisoodis süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on A. Popkov süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo hõlbustamine ning KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuriteod olid ka KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo eelteoks, olles sisuliselt ka KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo osateoks. A. Popkovi poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemine oli võimalik vaid KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegusid toime pannes. Seega on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud teoga, mistõttu tuleb KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude eest karistust mõistes kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid, kuna tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule ning sellises situatsioonis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb kohaldamisele säte, milline näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS § 209 lg 2. Võttes arvesse A. Popkovi süü suurust, karistab kohus A. Popkovi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid vangistusega 3 aastat. Kohus leiab, et selline karistus vastab nii A. Popkovi süü suurusele, samas lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et A. Popkovile on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades, tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. A. Popkovi käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on töökoht ning käesolevast kriminaalasjast tulenevad tal nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.

Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.