Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

2 (49)

Rahuldada M. R. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 48 177,60 eurot, milline kanda M. R. arveldusarvele nr x. Rahuldada R. S. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 6000 eurot, milline kanda R. S. arveldusarvele nr x SEB Pangas. Rahuldada R. L. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 754.99 eurot, millele lisandub mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud ulatuses summas 3000 eurot, millised summad kanda R. L. arveldusarvele nr x Swedbangas. Pärnu Maakohtu 18.06.2020 määrusega asjas nr 1-20-4183 ja 22.06.2020 määrusega asjas nr 1-204371 on tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõidukid x registreerimismärgiga x ja x registreerimismärgiga x, kinnistu nr x aadressiga x, x, x, x ning Mikk Tarraste rahakotist leitud sularaha 180,49 eurot, milline on 26.06.2020 kantud PPA tagatiskontole. Pärnu Maakohtu 18.06.2020 määrusega asjas nr 1-20-4183 ja 22.06.2020 määrusega asjas nr 1-204371 seatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata ja vara aresti alla kuni tsiviilhagide täitmiseni ning keelumärked kustutada pärast nimetatud nõuete tasumist. Sõiduk x registreerimismärgiga x, milline seisab x avalikus kohas, x ees, anda KrMS § 8 p 5 alusel kohaliku omavalitsuse, so Tallinna linna (Linnavalitsuse kaudu), hoiule. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 421 ja § 83 lg 2 alusel kuuluvad Mikk Tarrastelt konfiskeerimisele ning KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud Lääne prefektuuri relvuri juures hoiul olevad järgmised esemed: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: 183 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit 24 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit 40 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit KarS § 83 lg 1 alusel kuuluvad Mikk Tarrastelt konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele või EKEI poolt esitatud taotlusel EKEI relvakogusse jätmiseks kuriteo toimepanemise vahenditena Lääne prefektuuri relvuri juures või EKEI juures hoiul olevad järgmised asitõendid: EKEI-le ekspertiisiks saadetud ja hoiul olevad uuringuobjektid: 888 223REM kaliibrilist vintpüssipadrunit 1749 9x19 mmm kaliibrilist püstolipadrunit Vintpüss Vepr-1V nr TK0907 Vepr padrunisalv Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend 3R- püstol Jericho Pakend 1W- püstol Walther Pakend 4R- 3 Jericho püstoli salve ja 43 padrunit Pakend 6R-1- 4 Vepr salve koos 124 padruniga kal. 223REM Pakend 2W- 69 padrunit kal 223REM Pakend 6R.3- 2 Walthri salve 65 padruniga kal 22LR Pakend 6S- 1 salv Pakend 6R.2- 1 salv

3 (49)

Mikk Tarrastelt sündmuskoha vaatluste ja läbiotsimistega ära võetud järgmised tulirelvad, nende osad ning laskemoon – jätta hoiule Lääne prefektuuri relvuri juurde RelvS § 44 lg 1 ja 3 alusel, kuivõrd nende üle tehakse otsustus haldusmenetluse raames: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend x- püssirohi, 1 keskmise pikkusega, kuulid 4 tk, 1 padrunikest Pakend x-109 padrunit Pakend x- 252 padrunit Pakend x- 15 padrunit Pakend x- 2 padrunit ja 6 padrunikesta Pakend x- 91 padrunit erinevate kaliibritega (va 40 püstolipadrunit, millised on konfiskeeritud üleval) Pakend x- 1 padrun Aktiga nr 3.2-13280-1 üle antud: Pakend x: Tulirelv poolautomaatne vintpüss Varminter 2 relvakotti 2 helisummutit 1 salv Metallist tulirelva laskemoona hoidik Aktiga nr 3.2-1/18750-1 üle antud: Pakend 6R.4- summuti keerme ots Pakend x- optiline sihik Umarek KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: Kriminaalasja toimiku juures asuvad CD-plaadid, pakendid 1CD-28CD, kokku 28 tk Sõiduauto x - anda asitõendiks tunnistatud sõiduki omaniku R. H. nõusolekul kohtuotsuse jõustumisel eksponaadiks Eesti Politseimuuseumile. Pakend PäästeN1- kuul - anda kohtuotsuse jõustumisel Lihula Päästekomando seina tabanud kuul eksponaadiks Eesti Tuletõrjemuuseumile. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M. R.: Pakend 41- Mootorratturi kindad Pakend 4VR- V. R. riided-saapad Pakend 5VR- V. R. riided-püksid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile: Pakend 1RS- Politseiametniku kiiver KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel D. B.: Sõiduauto x, reg nr x KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mikk Tarrastele temalt 07.06.2020 kinnipidamise käigus ära võetud: Pakend 8MT- halli värvi kampsun, sinist värvi t-särk, sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi püksirihm, musta värvi saapad

4 (49)

Pakend 6R- Seljakott Pakend 6R.4- Märkmik nahast kaantega KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Lääne prefektuuri relvuri juurde või Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule antud esemed: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend 24- 1 metallist ese/ kuul Pakend 1M- 1 padrunikest Pakend 22L- 5 kuuli ja kuuli tükid Pakend 5V- kuuli tükid Pakend 1V- kuuli tükid Pakend 2V- kuuli tükid Pakend 4V- kuuli tükid Pakend 1Kiirabi- kuulitükk Pakend 1Mitsubishi- 1 kuul Pakend 37- 1 kuul Pakend 6VR- kuuli tükid Pakend 6ÜH- kuuli tükid Pakend 1x- 2 plastikkonteinerit kuuli tükkidega Pakend 1L-21L- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 1-23 ja 25-33- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 7S- kuuli tükid 07.06.2020 sündmuskoha vaatluse käigus leitud: Pakend 34- Mobiiltelefon IPhone ja sim kaart. Telefonil 5 läbivat auku Pakend 35- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 36- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 39.1- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.2- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.3- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.4- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.5- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.6- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.7- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.8- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.9- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.10- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.11- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.12- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.13- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.14- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.15- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.16- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 40- Mootorratturi kiiver Pakend 43- Esistange Pakend 44- Läbipaistvast plastikust ese Pakend 45- Läbipaistvast plastikust ese Pakend 39- Kiivrialune müts

5 (49)

10.06.2020 asitõendi vaatlus x, reg x ära võetud: Pakend 1S- 3 ravimitopsi, 2 tühja, ühes x Pakend 2S- 5S- DNA proovid auto linkidelt Kohtuarstliku lahangu käigus edastatud järgmised esemed: Pakend 1ÜH- Ü. H. riided-sokid, aluspüksid, rinnahoidja Pakend 2ÜH- Ü. H. riided-lühikeste käistega t-särk Pakend 3ÜH- Ü. H. riided-dressipüksid Pakend 4ÜH- Ü. H. riided-dressipluus Pakend 5ÜH- Ü. H. riided- pikkade käistega pluus Pakend 1VR- V. R. riided-musta värvi t-särk Pakend 2VR- V. R. riided- musta värvi sokid Pakend 3VR- V. R. riided-aluspüksid Pakend 6VR- V. R. riided- tagi Pakend 7VR- V. R. seljakott Pakend 2MT- Mikk Tarraste kätelt lasujäägiproovid Pakend 40.2- Lasujäägiproovid V. R. kiivrilt Pakend 38- Lasujäägiproovid V. R. põselt Pakend 5R.1- Lasujäägiproovid V. R. pükstelt Pakend 2x- Haigla poolt üle antud riided Menetluskulud. Arvata käesoleva kriminaalmenetluse menetluskuludeks: KrMS § 175 lg 1 p 1 kannatanu esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmiku kulu 982,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja J. L. kohtusse ilmumise kulu 74,79 eurot, tunnistaja K. T. kohtusse ilmumise kulu 19.01 eurot, kannatanu R. L. kohtusse ilmumise kulu 172,79 eurot, tunnistaja J. P. kohtusse ilmumise kulu 76,35 eurot, tunnistaja P. V. kohtusse ilmumise kulu 24,40 eurot, tunnistaja L. P. kohtusse ilmumise kulu 19,93 eurot, tunnistaja M. M. kohtusse ilmumise kulu 35,70 eurot, tunnistaja J. E. kohtusse ilmumise kulu 116,79 eurot, tunnistaja M. L. kohtusse ilmumise kulu 266 eurot, kõik kokku 805,79 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas 12 279 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi joobe tuvastamise kulu 52 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa tasu summas 7625,52 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 6 järgi asitõenditega seotud kulu 785,28 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1460 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 23 990,39 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921700021291. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6 (49)

Kohtuotsus saata selle jõustumise järgselt Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja Tallinna Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 11.06.2021.a Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Mikk Tarrastet süüdistatakse KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles saanud Kaitseliitlasena väljaõppe, mis hõlmas ruumides ja avatud alades liikumise taktikat ning relvade kasutamist ja omades lisaks relvade käsitsemise oskusi seoses relvaloa omamisega, ajavahemikul 06.06.2020 kell 21.42 kuni 07.06.2020 kell 00:36 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi- Raudtee teel, kasutades kahte tulirelvavintraudset püssi Vepr-1-V TK0907 ja vintraudset püstolit Jericho -941-F 101649, tappis kaks inimest, vigastas viit inimest ja ohustas oma tegevusega määramata arv isikute elusid ning tervist, aga samuti tekitas varalist kahju. Nimelt, Mikk Tarraste põhjustas 06.06.2020 umbes kella 21.40 paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Alaküla tee 22 asuva Lihula Olerexi tankla parkimisalal liiklusõnnetuse tema kasutuses oleva sõiduautoga x, reg.nr x, sõites vastu kahte sõiduautot x reg.nr x ja x reg.nr x, millega põhjustas varalise kahju ning seejärel sõitis vastu Olerexi tankla seina, millega tekitas samuti varalise kahju. Mikk Tarraste, saades aru enda poolt toimepandud Liiklusseaduse (LS) rikkumistest ja tagajärgedest, ei teatanud tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest ning põgenes sündmuskohalt, millise käitumisega rikkus LS sätteid ja millised teod on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, 236 lg 1, 237 lg 1 rikkumistena. Samuti ajendas Mikk Tarrastet sündmuskohalt põgenema asjaolu, et ta hoidis ja transportis samal ajal sõidukis talle kuuluvad tulirelvi- Jericho -941-F 101649, Vepr-1-V TK0907 ning Walther –PPQ PP020417 ning laskemoona relvade jaoks, rikkudes Relvaseaduse (RelvS) § 89 1 sätteid, milline on kvalifitseeritav RelvS järgi väärteona ja milliste tegude eest võib isiku relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada. V. R., nähes Mikk Tarraste ohtlikku sõidustiili ja toimepandud liiklusrikkumisi, andis sellest teada hädaabinumbrile 112 ning korrakaitseorganite abistamise eesmärgil järgnes x reg.märgiga x sõiduautole x, mille roolis oli Mikk Tarraste. Mikk Tarraste liikus Lihula Olerexi tanklast Pärnu suunas, sõitis sõiduautoga x korduvalt teelt välja teepeenrale ja kraavi ning keeras maanteelt enne Tuudi-Raudtee teed asuvale taluhoovi viivale teele, kust omakorda keeras põllule, kust suundus põldu ületades Tuudi-Raudtee tee suunas. Tuudi-Raudtee teele jõudes keeras Mikk Tarraste paremale suunaga Tuudi poole, kus umbes 350 meetri kaugusel Pärnu-Lihula mnt ja Tuudi-Raudtee tee ristmikust sõitis autoga teelt välja, väljus autost ning tulistas temale kuuluvast tulirelvast Jericho-941-F 101649 (väljastatud relvaluba 15.10.2018 RL795625) eelpool nimetatud süütegude varjamise ja põgenemise eesmärgil, kavatsusega talle järgnenud inimene tappa, V. R. suunas vähemalt kolm lasku. Esimene lask tabas V. R. jalas olnud pükste kangast põlvekõrgusel, kuid ei vigastanud V. R.. Teine lask tabas V. R. peapiirkonda, sisenemisavaga vasakul pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal ja väljumisavaga ülahuulel keha keskjoonest veidi paremal ning sellest lasust kukkus V. R. teepeenrale selili. Seejärel läks Mikk Tarraste maas lamava V. R. juurde ning tulistas lähedalt, lähemalt kui 1,5 meetrit, tabades V. R. pea piirkonda, sisenemisavaga vasakul pool näol põse piirkonnas ja 7 (49)

väljumisavaga kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal ning võõrkehade peetumisega paremal pool kukla piirkonnas kõõlustanus. V. R. suri saadud vigastustesse 06.06.2020 sündmuskohal. Tema surma põhjuseks on pead läbivad kaks laskevigastust tulistamisest tulirelvast pihtamislaengutega. Mikk Tarraste tekitas tahtlikult V. R. järgmised vigastused: pea läbiv laskevigastus koos pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal ja väljumisavaga ülahuulel keha keskjoonest veidi paremal näo- ja koljuluude killunenud murdudega, koljupõhimikuluude murdudega eesmises-, keskmises- ja tagumises koljuaugus, kõvakelme rebenditega, metallilise võõrkeha peetumisega lülisamba 3. kaelalüli lülikehas ning 3. kaelalüli murd, kõri ja neelu piirkonna pehmete kudede rebendid ja verevalumid neelu limaskestal, ülalõualuu killuline murd, limaskestaalused verevalumid suuesikus põrutus-rebimishaavaga juustega kaetud peanahal ja näol ning pea läbiv laskevigastus pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool näol põse piirkonnas ja väljumisavaga kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal ning võõrkehade peetumisega paremal pool kukla piirkonnas kõõlustanus juustega kaetud peanahal näo- ja koljuluude killunenud murdudega, kõvakelme rebenditega, mõlema suurajupoolkera osalise lömastusega, põrutus-rebimishaavaga näol ja juustega kaetud peanahal, nahaaluse verevalumiga vasaku silma alalaul ja parema silma ülalaul. Seejärel, menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, vahetas Mikk Tarraste püstoli Jericho vintraudse püssi Vepr-1-V TK0907 (väljastatud relvaluba 15.10.2019 DL50005171) vastu ning suunas relva samal Tuudi-Raudtee teel olnud kahe sõiduauto: x reg.nr x ja tema taga oleva sõiduauto x reg.nr x suunas ning tulistas korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi tagurdavate sõidukite suunas, eesmärgiga tabada sõiduautodes olnud isikuid. Tulistamise ajal viibis sõidukis x reg.nr x kokku 7 isikut, kes olid eelnevalt V. R. kokku leppinud, et lähevad korrakaitseorganite abistamise eesmärgil x liiklusõnnetuse põhjustanud ning sündmuskohalt lahkunud juhti kinni pidama. Sõidukis viibisid täiskasvanud R. L. (juht), R. K. (kõrvalistuja) ning tagaistujad K. T., R. T., K. V., J. L. ning 7-aastane laps L. L., kellele auto suunas tulistamine oli ohuks nii nende eludele kui ka tervisele ja tekitas hirmu ning varalist kahju. Tagumises sõidukis x reg.nr x viibisid tulistamise ajal 2 isikut: S. K. (juht) ja K. K. (kõrvalistuja), kellele nende auto suunas tulistamine oli ohuks nii nende eludele kui ka tervisele ja tekitas hirmu. Sõidukid tagurdasid mööda Tuudi-Raudtee teed kuni Pärnu-Lihula maantee ja Tuudi-Raudtee tee ristmikuni, seiskusid hetkeks, kuid Mikk Tarraste jätkas nende suunas tulistamist. Sõidukid ületasid maantee ja liikusid mööda Piiri tänavat Lihula suunas ning seiskusid Piiri 10 asuva Lääne-Eesti Päästekeskuse Läänemaa päästeosakonna Lihula Päästekomando hoone juures, samal ajal Mikk Tarraste jätkas nende suunas tulistamist, tabades ka Päästekomando hoone seina. Mikk Tarraste tulistas antud isikute suunas, üle tihedalt sõidetava riigimaantee, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, pannes sellega toime kuriteo üldohtlikul viisil, kujutades ohtu elule ja tervisele otseselt nii sõiduautodes olnud isikutele kui ka varale, tabades talle lähemal olevat sõidukit Mitsubishi esistanget, registreerimismärgist umbes 10 cm kõrgusele ning sisenev kuul vigastas sõiduauto radiaatorit ning akut (sõidukile tekitatud vigastuste remonditasu summas 754,99 eurot) ja määramata arv inimeste elule ja tervisele, kes samal ajal riigimaanteel liigeldes oleks võinud juhuslikust kuulist tabamuse saada. Järgnevalt liikus Mikk Tarraste, menetlusega täpselt tuvastamata ajal, jalgsi mööda Tuudi- Raudtee teed Tuudi suunas umbes 611 meetrit ning tulistas endaga kaasas olevast tulirelvast Vepr-1-V TK0907 eeluurimisega täpselt tuvastamata objekti suunas eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolm korda ning seejärel liikus edasi umbes 217 meetrit, kasutades loodulikku varjet, tulistas Mikk Tarraste kavatsetult mööda Tuudi-Raudtee teed Lihula suunas juhuslikult liikunud sõiduauto x reg.nr x pihta nii sõiduki esiosasse, juhipoolsesse külge kui sõiduki tagaosasse eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt viisteist kuuli, eesmärgiga tappa sõiduautos viibinud inimesi, millega seadis otseselt reaalsesse ohtu kõik autos viibinud viie isiku elu ja tervise. Kuulid tabasid autos olevaid inimesi- Ü. H., R. H. ning 5-aastast R. R. K. ning 3aastast R. R. K., 9-aastasel E. K. ei saanud vigastusi, kuid nägi pealt tulistamist, tal tekkis hirm ning tekkis raske tagajärjena äge stressreaktsioon. 8 (49)

Kõrvalistuja Ü. H., kes enda kehaga kaitses tagaistmel istuvaid lapsi, suri saadud kehavigastuste tagajärjel sündmuskohal. Ü. H. surma põhjustas paremasse rinnaõõnde tungiv laskevigastus tulirelvast pihtamislaengu sisenemisavaga paremal pool rindkere ülaosas ja võõrkehade peetumisega paremal pool seljas nahaaluskoes ja lihastes koos parema kopsu purustuse, südamepauna vigastuse, verisüdamepauna ja killuliste roidemurdudega. Mikk Tarraste, kasutades tulirelva, tekitas Ü. H. tahtlikult järgmised kehavigastused: põrutus-rebimishaav (laskehaav) paremal pool rindkere ülaosas koos naha ja pehmete kudede defektiga, verevalumitega rinnalihastes, I kuni III roide killuline purustus, rinnakelme rebendid rinnaku kõrvaljoonel, parema kopsu ülasagara purustus koos metallilise võõrkeha peetumisega kopsus, verevalum keskseinandis, südamepauna rebend koos metalliliste võõrkehade peetumisega südamepauna ülaosas, verisüdamepaun, traumaatiline parempoolne verirind, parempoolse V roide killuline murd abaluujoonel koos rinnakelmerebendiga ja metalliliste võõrkehade peetumisega paremal pool seljal abaluujoonel nahaaluses pehmes koes; nahka ja nahaaluskude läbivad laskehaavad rindkere eespinnal, laskehaav paremal pool kaela külgpinnal, parema õlaliigese eesmisel pinnal ja õlavarre ülemises ning keskmises kolmandikus, vasakul pool kiiru-oimupiirkonnas juustega kaetud peanahal, vasakul pool näol oimu piirkonnas, vasakul kõrvalestal, vasaku õlavöötme pealmisel pinnal, vasaku labakäe seljal; laskehaav vasaku reie ülemises kolmandikus väliskülje ja parema reie alumises kolmandikus eesmisel pinnal. Lisaks sedastatud radioloogilisel uuringul hulgaliselt väikeseid metallitihedusega võõrkehi rindkere ja ülajäsemete ning pea ja kaela piirkonna nahaaluskoes, rindkereõõnes, paremas kopsus, keskseinandis; kaks suuremat metallitihedusega võõrkeha paremal pool seljalihastes ja nahaaluskoes. Sõidukit juhtinud R. H. tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad kehavigastused: laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega vasaku kiiru piirkonnas koos kõõlustanualuse verevalumiga ning lokaalne kõvakelmealune verevalum ja traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum vasakul otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas, laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega näos ja kuklapiirkonnas, kaela tagaosas nahaaluskoes ja kaelalihastes, vasakul labakäel, ulatuslik laskehaav parema sääre tagumisel siseküljel koos sääre tagumise grupi lihaste vigastusega ja laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega paremal säärel, laskehaav paremal rangluu ülaserva kõrgusel koos metallilise tihedusega võõrkeha peetumisega trapetslihases. R. H. tekitati süüdistatava poolt teiste hulgas vigastus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Laskmise hetkel juhi taga istunud R. R. K. tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad vigastused: kõhuõõnde tungiv laskevigastus laskehaavaga paremal pool kehatüvel roidekaare alaosa ja kõhu külgseinas, maksa parema sagara ja parema neeru vigastusega ning metallilise võõrkeha peetumisega maksas, verikõht, nahamarrastused paremal õlavarrel, laskehaavad metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega nahaaluses koes selja piirkonnas, parema roidekaare alaosa kõrgusel ja kõhu külgseinas nahaaluses koes ja lihaste vahel paremal pool, parema õlavarre ülaosas selgmistes pehmetes kudedes, vasakul pool seljal seljalihastes 1. roide ja 5. roide kõrgusel, vasaku rangluu kohal pehmetes kudedes, vasakul pool rindkerel vahetult 1. roide ees, paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas suunaga tagantpoolt ette. Kõhuõõnde tungiv laskevigastus laskehaavaga paremal pool kehatüvel roidekaare alaosa ja kõhu külgseinas koos maksa parema sagara ja parema neeru vigastusega on eluohtlik ning ilma arstiabita oleks laps surnud. R. R. K., kes istus laskmise hetkel tagaistmel keskmisel kohal, tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad vigastused: vasaku õlavarre laskevigastus koos vasaku õlavarreluu lahtise hulgikillunenud lähimise otsa murru ja laskehaavaga (suunaga tagant ette) vasaku õlaliigese tagumisel pinnal, laskehaavad koos võõrkehade peetumisega vasakul pool rindkere pehmetes kudedes, laskehaavad kaelal ja pea piirkonnas, vasakpoolse suure rinnalihase rebend, vasak kopsu ülasagara põrutus, massiivne nahaalune verevalum vasakul pool rindkerel ja vasaku õlaliigese

9 (49)

piirkonnas. Vasaku õlavarreluu lahtine hulgikillunenud lähimise otsa murd on eluohtlik ning ilma arstiabita oleks võinud laps surra. Sõidukis, kõrvalistuja istme taga istmel istunud 9-aastase E. K. elu oli otseselt ohus, kuigi kuulitabamusi ja laskevigastusi ta ei saanud, samas tekkis tal üleelatust äge stressreaktsioon. Alaealine E. K. nägi pealt vanaema surnuks tulistamist, tema kõrval istunud vendade ja roolis istunud vanaisa tulistamist, mille läbielamine tekitas lapsele raske tagajärjena ägeda stressireaktsiooni ning sellest tulenevalt emotsionaalseid üleelamisi ja hirmu ka sündmusele järgneval ajal. Järgnevalt tulistas Mikk Tarraste tahtlikult tulirelvast Vepr-1-V TK0907, millele paigaldas sündmuskohal, täpselt tuvastamata ajal, optilise sihiku (kuni 4 kordse suurendusega), korduvalt mootorratturi tapmise sündmuskohale saabunud politseiametnike, kiirabitöötajate, sõiduautoga x sinna kohale jõudnud R. H., Ü. H., R. R. K., E. K. ja R. R. K. ning sündmuskohale jõudnud kannatanute lähedaste suunas eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, seades otseselt reaalselt ohtu kohapeal viibinud kolmandate isikute elu ja tervise ning raskendas kannatanute abistamist. Nii kannatanute kui ka nende abistajate elu ja tervise kaitseks tuli kiirabibrigaadil sündmuskohalt lahkuda, millega omakorda oli raskendatud kannatanute elu päästmine. Järgnevalt, täpselt tuvastamata ajal, liikus Mikk Tarraste mööda Tuudi-Raudtee teed Tuudi suunas mootorratturi tapmiskohast umbes 3,7 km kaugusel asuva Tuudi Raudteejaama hoone juurde, kus tema 06.06.2020 kell 23.40 paiku, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi külas Tuudi- Raudtee teel, hoone juures muruplatsil märkas Tuudi-Raudtee tee ja Tuudi-Risti maantee ristmikul seisvat politseisõidukit ning helkurvestidega politseiametnikke ning oma eelnevate süütegude varjamise ja sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, kavatsetult tulistas tulirelvast sündmusele reageerinud Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike R. S. ja J. P. suunas eesmärgiga politseiametnikke tabada. Üks kuul tabas patrullpolitseinik R. S. peas olevat kiivrit, mille tagajärjel tuvastati R. S. hilisemalt haiglas ajuvapustus ning kaelalihaste venitus. Seejärel, oma eelnevate süütegude varjamise ja sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, tulistas Mikk Tarraste korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt üheksateist kuuli Tuudi-Raudtee tee ja Tuudi- Risti maantee ristmikule jõudnud teiste politseiametnike suunas, tabades nii politseisõidukit z, reg nr z kui ka ristmiku tähistavaid liikluskorraldusvahendeid, seades otseselt reaalsesse ohtu politseiametnike elu ja tervise. Mikk Tarraste, omades oskusi käsitseda relvi ja olles saanud vastava väljaõppe, teadis, et relvade kasutamine relvastamata isikute suhtes neile ootamatus ja ettearvamatus olukorras võib põhjustada inimesele raskeid ja ka surmavaid vigastusi, soovis neid tagajärgi, tema poolt tulirelvade kasutamine oli eesmärgipärased käitumisaktid, st ta pani need toime kavatsetusega. Kahe inimese tapmise ja vähemalt viie inimese tapmiskatsega, kellest kahele Mikk Tarraste tekitas eluohtlikke tervisekahjustusi, kolmele kergemaid vigastusi ja seades ohtu enda üldohtlikul viisil käitumisega kõikide erinevatel sündmuskohtadel viibinud inimeste elu ja tervise, sai Mikk Tarraste aru, et ta võib põhjustada mistahes raskusega tagajärgi, sh surma, kuid tema käitumisest ja tegudest nähtuvalt oli tal võimaliku tagajärje saabumisest ükskõik, ta ei teinud midagi, et tagajärgi ära hoida. Oma sellise käitumisega pani Mikk Tarraste kavatsetult toime KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise kahe või enama isiku suhtes, mis on toime pandud üldohtlikul viisil ja teise süüteo varjamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Mikk Tarrastet KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema käitles – omas, hoidis ja osaliselt laadis ümber – ebaseaduslikult laskemoona, ja nimelt

10 (49)

- x x x eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 07.06.2020 ebaseaduslikult laskemoona - 183 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit ning 24 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit. - x x x eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 07.06.2020 ebaseaduslikult laskemoona - 40 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; Mikk Tarraste rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva või laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Mikk Tarrastel puudus antud laskemoona omamiseks ja ümber laadimiseks luba. Sellise tahtliku käitumisega pani Mikk Tarraste toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Mikk Tarraste tunnistab end KarS § 114 lg 1 p 2, 3 ja KarS § 418 lg 1 alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Mikk Tarraste ei tunnista end süüdi KarS § 114 lg 1 p 6 järgi, ehk tapmise toimepanemises teise süüteo varjamise eesmärgil. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Mikk Tarraste süüditunnistamist KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht

tekkinud küsimus, et miks ta on alkoholijoobes ja relvad on autos. Tahtis relvad koju viia ja siis politseid teavitada, et on avarii toime pannud. Ära sõites auto kaldus korduvalt kraavi, ei kuuletunud roolile, süüdistatav sõitis mööda rohumaad ja mööda teed, kuni jõudis Tuudi-Raudtee teeni ja kaldus kraavi. Mikk Tarraste oli veel autos, tegi ukse lahti ja ootamatult seisis tema juures keegi mees mootorrattal ja karjus „Seis! Tulistan!“ Süüdistatav lasi ukse kinni ja hakkas kohe otsima püstolit, ta ei saanud kuidagi veenduda, kas see mees ka tulistab või ei tulista. Võttis püstoli, vinnastas, lükkas parema jala põlvega ukse lahti, tõstis relva ja tulistas, 2x2 lasku kiiresti. Mootorratturi käsi süüdistatav ei näinud ja mootorrattur oli temast tagapool, tajus, et kuskil 20-25 meetri kaugusel, kuid hiljem kohapeal (sündmuskohal käies) sai aru, et tegelikult oli olnud inimene kuskil 5m kaugusel. Prokuröri küsimustele vastates on süüdistatav siiski möönnud, et nägi mootorratturit juba varem, juba siis, kui viimane veel Pärnu-Lihula maanteel, nägi teda keeramas maantee pealt teele. Tulistamise hetkeks oli jõudnud mootorrattur juba mootorratta seljast maha tulla ja oli selle taga ning kui Tarraste tema suunas tulistas, ta vajus kokku. Püstoli haaras reflektoorselt ja tulistas, kuna tundis tõsist ohtu enda elule. Tulistas rindkere suunas. Olgugi, et relva ei näinud, hindas ohtu enda elule. Tulistamine oli automatiseeritud tegevus, refleks, ohuhinnang ja tegutsemine vähemaga, kui mõned sekundid. Peale tulistamist oli ainus, millele süüdistatav mõtles, et kui politsei sündmuskohale jõuab, et kuidas vältida siis kinnipidamisel ise surma saamist. Seejärel tuli autost välja, võttis autost enda asjad ja relvad ja hakkas maakodu poole kõndima. Kuna süüdistatav oli veendunud, et mootorrattur on surnud, siis puudus ka mõte teda vaatama minna. Seejärel süüdistatav hakkas kõndima maakodu poole, ehk nagu ise istungil väljendas, mõtles kogu aeg, et kuidagi tuleb neid sündmusi deeskaleerida, et tema ei saaks tulevahetuses surma. Oli kõndinud nii 10-15 minutit, nägi tagasi vaadates, et mootorratturi tulistamise kohas vilkureid ja tulistati, kus suunas polnud aru saada, aga tulistati ja sellest oli süüdistatav veel rohkem hirmunud, sest ta mõtles, et ikka alguses tullakse ja rahulikult lähenetakse, aga kohe tulistati ja võimalik, et ta võis ka üle peade vastu tulistada ning kohe lähenes ka temale suurel kiirusel vastassuunast paremalt poolt Tuudi poolt auto. Autol oli täistuled peal ning kuna vasakult poolt tulistati, siis arvas Mikk Tarraste, et teda nüüd rünnatakse ja tahetakse maha lasta. Võttis poolautomaatse vintpüssi ja sihtis selle läheneva auto suunas kahe esitule vahele ning tulistas. Sihtis mootorit, et auto jääks seisma, et ta saaks põllu peale joosta ja leida võimaluse, kuidas eemalduda ning leida sobivat kohta, et alla anda. Autosse ei näinud ja autot hakkas tulistama kuskil siis, kui auto oli 50m kaugusel ja ilmselt lasi ka siis, kui auto möödus ja ka tagant ning siis alles sai aru, et tegemist on tsiviilautoga. Tagatuled olid väljaulatuvad ja siis veel mõtles, et politseil on ka eri värvides sõidukid, aga see tundus hästi vanaaegne auto olevat, sai aru, et auto ei olnud seotud sündmusega ja et auto ei rünnanud teda. Siis jalutas edasi ja järgmisena tulistas alles siis, kui oli jõudnud Tuudi raudteejaama hoone juurde ning mingil hetkel kuulis, et saabus mingi sõiduk, sai aru, et tegemist on bussiga ja politseinikega, täpsemalt 2 politseinikuga, otsustas üle peade tulistada, et ise selle varjus üle tee joosta. Tulistas, aga ikka kartis üle tee minna ning istus ja ootas, kuni kostsid uuesti auto hääled ning ta sai aru, et eriüksus saabus. Soovis uuesti üle tee minna ja tulistas jälle, nüüd siis juba eriüksuslaste suunas. Aga nemad tulistasid vastu ja siis ei olnud enam mõeldavgi üle tee minna – ellujäämise nimel andis Mikk Tarraste end üles.

maandub Pärnu-Lihula maantee parempoolsele kraavipervele, kust proovib siis välja saada edasitagasi liikumisega ning põgenebki sündmuskohalt.

13 (49)

x reg nr x, x reg nr x, x reg nr x ja Olerex AS tankla, mille hoone sein sai kahjustatud 1,45 cm ulatuses. Kui kaitsja tankla seinal asuvaid vigastusi 14.08.2020 enam ei märganud, olid need selleks ajaks aga ilmselt juba parandatud. Ühtegi põhjust kohtu hinnangul ei esine, miks vigastuste fikseerimise järgselt ei oleks tankla võinud vastavaid kohti mitme kuu vältel remontida lasta. Nagu viidatud, on vigastusetest on toimikus olemas ka foto. Varalise kahju tekitamist tanklas Mikk Tarraste poolt tõendab ka väljatrükk kuvatõmmistega V. R. grupivestlusest. Sõnumiside vestlusest nähtub, et 06.06.2020 kell 21.49 saadab V. R. grupivestlusesse sõnumi, et ajab Lihulas joodikut taga, viimane sõitis tanklas mitu autot sodiks. Sellele järgnes küsimus: „Said kätte?“ , „Ei“ vastab V. R.. Grupivestluse kohta on kohtuistungil andnud selgitavaid ütlusi tunnistaja T. T. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 12).

14 (49)

V. R. kasutuses olnud abonentnumbrite suhtlusring, suhtlus ning info vahetamise viis, kestus ja aeg, samuti asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne, mis tehtud 06.06.2020 ajavahemikul 21.44 kuni 22.17. V. R. esimene kõne nr 112 toimub kell 21.44, kus tal palutakse võimalusel järgi sõita Mikk Tarrastele, mida V. R. ka teeb. V. R. selgitas häirekeskusele tehtud kõnes, et: „... ma kardan seda, et ta ei ole adekvaatne ja ma ei läheks teda sinna torkima“. Edasi küsib V. R. ikkagi, et: „Kas ma sõidan talle järgi?“ ja Häirekeskusest vastatakse järgmist: „Kui te saate talle järgi sõita, siis oleks veel kõige parem variant, et siis saate täpselt kirjeldada, kus ta on.“ Niisiis, märkas V. R. liiklusrikkujat, andis sellest Hädaabinumbrile 112 teada ning järgnes õigusrikkujale, jälgides viimase põgenemist sündmuskohalt, et anda infot kõnekeskusele.

Vahetult enne kraavi vajumist, tuli oma autoga S. K. sinna. R. L. tagurdas maanteele tagasi ja suhtles S. K., kes uuris, mis toimub. Siis liikus R. L. tagasi mootorratturi kõrvale ning ka S. K. jäi oma sõidukiga lähedale seisma.

16 (49)

sündmuskohalt, sest politsei ei ole veel kohale jõudnud. Nii sõidetigi mööda Tuudi-Raudtee teed x lähemale, kõige ees mootorrattur, siis x ja siis x, sõideti kuskil 20-30m kaugusele, võib-olla lähemalegi (vt siinkohal ka kohtu poolt toimikusse võetud R. L. joonist). Edasi selgitas R. L., et otseselt ta ei näinud, mida x juht masina juures tegi. Oli seal ukse juures ja x oli kaldu, nagu poolkükakil või nii ukse vahel, ja siis kannatanu ja tunnistajad liikusid tema poole. R. L. jälgis mootorratturit ja ükshetk ta pidurdas järsult nagu ehmatusest. Blokeerus esimene ratas mootorratturil, siis sellest kannatanu sai aru, et ta nagu ehmatas millegi peale. Pidurdus oli nii järsk. R. L. mootorrattur ütles, et tal on relv, kuna x oli aken lahti ja oldi üsna lähestikku. Tuli mootorratta pealt maha ja püüdis mootorratast kohe tagurdama hakata, selleks hetkeks olid hakanud ka juba lasud. Lasud tulid x juhi poolt, esimesed lasud tulid siis, kui ta oli x ukse vahel kükakil. Mitte midagi ei jõudnud mootorrattur Mikk Tarrastele öelda, sest kohe tulid tema suunas lasud. Mootorrattur hoidis kahe käega mootorratast püsti ja püüdis koos mootorrattaga tagurdada, lükata mootorratast tagasi. Samal ajal püüdis veidi varjuda, kükakil oli mootorratta taga. Lasud käisid. Ka R. L. hakkas vaikselt tagurdama, jälgiti mootorratturit ja samal hetkel lasud kogu aeg käisid. Kui nägi, et mootorrattur sai tabamuse, siis ta kukkus vasakule poole pika rohu sisse. Mootorratas kukkus pikali ja siis sai R. L. aru, et nüüd peab kiiresti taganema sealt. Taganes nii kiiresti kui võimalik sündmuskohalt. Tagurdamise vahel, kui R. L. lasi mööda Pärnu-Lihula mnt liikunud sõiduauto, vaatas ta mootorratturi poole, siis ta nägi, et x juht liikus või oli mootorratturi juures või lähedal. Ta oli nagu mootorratturi juures, kummardas või mis täpselt tegi, seda R. L. ei näinud. Tagurdas 50 meetrit hinnanguliselt üle Lihula mnt. Päästekomando maja juurde jäädi autodega seisma, S. K. auto paremal pool, R. L. auto vasakul pool.

pihta! (vt asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne).

esimene laskevigastus on tekitatud suunaga tagant ette ja teine laskevigastus suunaga eest taha. Teisena tekitatud laskevigastuse, s.o siis eest taha suunatud vigastuse, ajal on V. R. kehaasend olnud selili lamav. Ekspert oma põhjendustes märgib sedagi, et vasakul põsel paikneva põrutusrebimishaava morfoloogilisi iseärasusi arvestades ja ka sisenemisava ümber olevaid lähilasule iseloomulikke tunnuseid (hajusad täppverevalumid) on alust arvata, et tegemist on lähilasuga. Lähilasu kaugust kohtuarst ei hinda, kuid märgib, et vigastuste tekitamise ajal on mootorratturi kiivri visiir olnud avatud/üles tõstetud asendis, sest vigastusi visiiris ei sedastatud. Samuti on kiivri visiir olnud avatud/üles tõstetud asendis kui tekitati vigastus tulirelvast tulistamisel pea piirkonda suunaga tagant ette. Kohtuarst on lahangul võtnud V. R. seest metallilisi osakesi, need on pakendatud Pakendisse nr 8VR.

19 (49)

2 vigastust. Vasakul pool kukla piirkonnas paikneva vigastuse väliskesta ja polstri defekti servad on suunatud kiivri sisemuse suunas, mistõttu on alust arvata, et tegemist võib olla väljastpoolt sissepoole kulgeva lasuvigastuse kanaliga. Paremal pool kukla piirkonnas paikneva vigastuse polstri ja väliskesta defekti servad on suunatud kiivrist väljapoole, mistõttu on alust arvata, et tegemist võib olla seestpoolt väljapoole kulgeva lasuvigastuse kanaliga. Ka metalli tihedusega võõrkehad, mis on tõenäoliselt kuuli/kuulide fragmendid ilmnevad tihedamalt vastavalt lasuvigastuste paiknemisele.

ekspertiis ning ekspertiisiakti nr 20E-AOS0037/95). Ehk järeldada saab, et esimese kuulitabamuse pähe kuklapiirkonda sai V. R. hetkel, kui ta asus taganema. Kuklapiirkonda tabas teda lask, kui V. R. taganes ning seega vaatas, kuhu suunas liikuda ja mootorratast tagurdada. Tunnistaja R. K. on kirjeldanud, et sel hetkel, kui mootorratturit tulistati, vaatas rattur taha, hüüdis midagi ja hakkas taganema, just sel hetkel sai ta pihta. Tunnistajad on kirjeldanud, et V. R. poolsel hüüdmisel, et: „Tal on relv“ ning laskude alguse vahele sisulist ajalist vahet ei jäänud (R. L. andis ütlusi, et talle mootorrattur ütles, et süüdistataval on relv. Tuli mootorratta pealt maha ja püüdis mootorratast kohe tagurdama hakata, selleks hetkeks olid alanud ka juba lasud. R. T. ütluste kohaselt tuli x juht autost sirgjooneliselt välja ja kohe hakkasid lasud käima tsiklimehe suunas. Tunnistaja kirjeldab, et tsiklimees oli motika peal. Kui need lasud hakkasid tulema, siis tsiklimees hakkas taganema. Ühel hetkel tuli tsiklimees maha sealt ja kõrvalt hakkas tagasi tõmbama ja siis käis tal vasakus küljes nõksatus jalas, siis käis uus lask ja siis kukkus tsiklimees. Tsiklimees jõudis veel enne hüüda, et tal on relv). Toodu kinnitab V. R.. poolt tabamuse saamist teiste hoiatamisele järgnevalt taganema asudes. Mikk Tarraste aga kirjeldab, et kui talle hüüti juba tema juures seisva mootorratturi poolt „Seis! Tulistan!“, lasi süüdistatav auto ukse kinni ja hakkas kohe otsima püstolit, ta ei saanud kuidagi veenduda, kas see mees ka tulistab või ei tulista. Võttis püstoli, vinnastas, lükkas parema jala põlvega ukse lahti, tõstis relva ja tulistas. Viidatud tegevuteks kulub ajavahemik, mis tunnistajate ütlustega ei kattu. Seega loeb kohus süüdistatava Mikk Tarraste ütlused vahetult V. R. suunas tulistamisele eelnenu ning tule avamise osas, et ta tulistas enda elule ohtu tunnetades ja enesekaitseks mootorratturi suunas, ebausaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist välja. Seejuures ei oma üldse tähtsust, kas Mikk Tarraste nägi enne tulistama asumist mootorratturi käsi või mitte, sest Mikk Tarrastel endal oli juba enne mootorratturi pooset hüüdmist ja teiste kannatanute ning tunnistajate hoiatamist relv käes ning ta oli tulistamiseks valmistunud. Arusaadavalt püüavad süüdistatav ja kaitsja V. R. poolt tunnistajatele hüütut süüdistatava huvides ära kasutada. Nagu oleks vastavast V. R. hüüdest Mikk Tarraste alles teinud järelduse, et teda võidakse tulistada ja tuleb haarata relva järele. Kui tegelikult oli Mikk Tarrastel juba relv käes ning V. R. silmas süüdistatavale lähenedes sõidu pealt seda. Ehk ajal mil V. R. alles lähenes ilma midagi ütlemata Mikk Tarrastele, oli Mikk Tarraste juba valmis talle läheneva kannatanu pihta tulistamiseks. Mikk Tarraste on kohtuistungil ka ise möönnud järgmist: „Jah, ma ei õigusta oma käitumist, seega ma olen nõus sellega, et tegemist oli mõrvaga. Ma ei hakka ütlema, et see võis olla kuidagi seotud enesekaitsega. Olen nõus, et oli mõrv“. Enesekaitseks vajadust ei olnud. V. R. suri saadud vigastustesse ekspertiisiakti põhjal 06.06.2020 sündmuskohal.

08.06.2020 ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt koos lisadega: fotod ja skeem) kohaselt on V. R. surma põhjuseks pead läbivad kaks laskevigastust tulistamisest tulirelvast pihtamislaenguga. Surm saabus kohe peale vigastuste saamist. Vigastused on elupuhused ja tekitatud tulistamisest, kus esimene laskevigastus on tekitatud suunaga tagant ette ja teine laskevigastus suunaga eest taha. Teisena tekitatud laskevigastuse, s.o siis eest taha suunatud vigastuse, ajal on V. R. kehaasend olnud selili lamav. Oluline on, et ekspertiis on määranud ära V. R. asendi teise kannatanut pähe tabanud lasu toimumise hetkel, samuti selle, et lask toimus lähemalt kui 1,5 meetrit. Ükski tunnistaja ega ka süüdistatav ise ei ole öelnud, et esmalt laskma asudes oleks Mikk Tarraste olnud V. R. nii lähedal. Küll on tunnistajad R. L., R. T., K. T. ja K. V. kinnitanud, et nägid Mikk Tarrastet minemas koha juurde, kuhu mootorrattur oli kukkunud ning seal ka kummardamas. Seega lähemalt kui 1,5 meetri kauguselt lasu sooritamiseks pidi Mikk Tarraste liikuma juba maas lamava V. R. juurde ning teda tulistama näo suunast arvates suunaga eest taha. Ebaoluline ei ole ka fakt, et kaks tunnistajat kuusid isegi vastava lasu heli. So nägid Mikk Tarrastet V. R. kohal ning kuulsid sel hetkel lasu heli. Tunnistaja K. T. on kirjeldanud, et siis mootorrattur kukkus vasakule kraavi ja siis süüdistatav läks sinna juurde ja minu arust ma kuulsin lasku, et ta lasi veel teda. Tunnistaja nägi, et x juht läks mootorratturi juurde, oli tema lähedal ja tunnistaja kuulis enda arvates veel ühte lasku. Tunnistaja R. T. on selgitanud, et samal ajal x juht läks tsiklimehe juurde, ta kummardas, ta tegi midagi. Lasku ma kuulsin. Tegevusena tunnistaja ei saa öelda, see võis olla ka pulsi katsumine, no siuke kummardamine, et ma ei näinud nii täpselt, et kas ta lasi, aga lasu hääl oli. Seda oli kuulda, sest R. L. oli sõiduki aken lahti. Ehk tunnistajad ei näinud küll lasu sooritamist Mikk Tarraste poolt sel hetkel, nägid aga, et Mikk Tarraste liikus V. R. juurde, kummardus ja võis teha seal midagi ning kuulsid lasu heli. Ükski teine isik samal ajal relvast sündmuskohal ei tulistanud, politsei ega kiirreageerijad sündmuskohale ei olnud jõudnud. Seega lasu heli, mida tunnistajad kuulsid, sai olla tekitatud vaid Mikk Tarraste poolt. Vastav tunnistajate poolt kuuludud heli tõendab kogumis ekspertiisiaktidega, et teise lasu sooritas Mikk Tarraste suunaga eest taha maas lamava V. R. pähe, viibides kannatanu juures lähemalt kui 1,5 m kauguselt. Süüdistatava käitumine sündmuskohal, kannatanu suunas sooritatud laskude arv ja tabamused pähe näitavad, et süüdistatav teadis juba sel hetkel sündmuskohal, et on kannatanu V. R. tapnud. Kohus on juba lugenud ülalpool ebausaldusväärseteks ning jätnud tõendikogumist välja süüdistatava Mikk Tarraste ütlused vahetult V. R. suunas tulistamisele eelnenu ja tule avamise osas, et süüdistatav tulistas enda elule ohtu tunnetades ja enesekaitseks mootorratturi suunas. Käesolevalt leiab kohus, et Mikk Tarraste ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks kogu V. R. surmamist puudutavas osas, so nii tule avamisele eeltoodud osas, esmaste laskude sooritamise osas kui ka sellele järgneva tegevuse osas. Süüdistatava versiooni toimunust ei kinnita ükski tõend. Tunnistajate ütlused riimuvad aga ekspertiisiaktides tehtud järeldustega, mistõttu kohtul ei ole põhjust kahelda, et sündmused toimusid just tunnistajate poolt kirjeldatud viisil.

22 (49)

lk 14) meedik eemaldus nende rivist ja suundus mootorratturi juurde, et kontrollida tema pulssi. Ühtegi teist kiirreageerijat, kes oleks V. R. juurde ei läinud, tunnistaja ei maini. Vastavalt meedikult võtsid edasiselt abi andmise üle kiirabitöötajad (vt tunnistaja M. M. ütlused 15.03.2021 kohtuistungil, protokolli lk 10). Kiirreageerijate tegevuse kokkuvõtet põhjal (kd 5, tl 179-181), oli konkreetseks kiirreageerijaks H. L., kes mootorratturile esmaabi andmise järgselt asus meditsiinilist abi andma ka sõiduautos x olnud inimestele, aitas naisterahvast ja kahte poissi. Ehk nimetatud kiirreageerija tegeles kohapeal inimestele abi andmisega, mitte Mikk Tarraste kinnipidamisega. Samuti andis sama kiirreageerija V. R. juurest edasi liikudes abi x-is olnud veel kolmele inimestele (vt kiirreageerijate tegevuse kokkuvõtet), puuudes kokku nendegi verega. See tähendab, et juhul, kui sama kiirreageerija ka ei oleks vahepeal oma käsi puhastanud või kindaid puhastanud või vahetanud, ei oleks ta ikkagi saanud Mikk Tarraste poolt näidatud juhuse läbi anda süüdistatava riietele edasi kuidagi just esimesena abi andnud isiku V. R. DNA täisprofiilile vastavat veremäärdumist. Kiirreageerijalt saadud veremäärdumine oleks Mikk Tarraste versiooni puhul olema mitmelt inimeselt pärinev. Seega kuna eelnevalt on tõendatud, et Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas V. R. suunas lähemalt kui 1,5 meetrit ka lasu, on usutav, et V. R. veri sai Mikk Tarraste riietele just Mikk Tarraste kokkupuudel V. R. või temast eralduva verega ning seda siis kui Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas tema pähe teise lasu lähemalt kui 1,5 meetrit. Kokkuvõttes V. R. vere leidmine Mikk Tarraste pükstelt kinnitab veel omakorda, et Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas tema pihta kannatanu juures olles ka lähilasu, so teise tabava lasu kannatanu pähe.

hoone juures. Sündmus mõjus talle rängalt lisaks veel selle läbi, et kannatanuteks on tema venna pere. Tunnistaja R. T. kinnitab (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt, alates protokolli lk 9), et Mikk Tarraste tulistas tsiklimeest ja siis nende autot ja siis uuesti tsiklimeest ning kui x juht oli käinud tsiklimehe juures ära, siis tuli tagasi ja jäi keset teed seisma ning siis hakkasid lasud nende suunas. Kogu sündmus tekitas tunnistajas hirmu, paanikat, kas pääsevad/ei pääse, autos oli alaealine laps, kes seda kõike pealt nägi, nende elu sõltus R. L., kas ta päästab neid. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt (22.02.2021 kohtus antud ütluste alates protokolli lk 21), kui Mikk Tarraste oli lõpetanud mootorratturi poole tulistamise, siis suunas ta nende poole relva ja tulistas nende autot, käsi oli sirge, relv oli suunatud. Tunnistaja tundis hirmu enda elu pärast. Tunnistaja J. L. (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 24) tundus, et ta elu on ohus, juhtuda oleks võinud kõige halvem. Autoga ei oleks saanud edasi sõita. Laske oli mitu. Tunnistaja K. V. (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 28) tundis hirmu enda elu pärast, kui nende auto suunas tulistati, ta kartis ja oht elule oli reaalne. Tunnistaja S. K. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 1) kuulis auto suunas laske, kuulis endast möödumas kuule, nende vihisemist. Ta tundis ohtu oma elule ning enam heast tahtest kellelegi appi ei kipu minema. Tunnistaja K. K. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 5) tundis surmahirmu, tema elu oli ohus, juhtunu tekitas emotsionaalseid üleelamisi. Tunnistaja J. E. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 18), kes nägi sündmuskohalt kiiresti ära tagurdavaid autosid ja kuulis pauke, ei osanud esialgu midagi arvata peale selle, et tehakse kiirendusvõistlust ning antakse stardipauk. Hiljem sai aru, et midagi on väga valesti ja see, mis toimub tema kodu ümber, on midagi väga koledat. Sündmuse järgselt ei julgenud tunnistaja enam oma kodus olla.

ja kartust läheduses elavates inimestes ning kujutas ohtu elule ja tervisele määramata arv inimeste elule ja tervisele, kes samal ajal riigimaanteel liigeldes oleks võinud juhuslikust kuulist tabamuse saada, pannes seega kuriteo toime üldohtlikul viisil.

25 (49)

14), et meedik eemaldus nende rivist ja suundus mootorratturi juurde, et kontrollida tema pulssi. Vastavalt meedikult võtsid edasiselt abi andmise üle kiirabitöötajad (vt tunnistaja M. M. ütlused 15.03.2021 kohtuistungil, protokolli lk 10). Kuigi ei olnud Häirekeskusest andnud käsklust, siiski kiirabi järgnes politseibussile. Sündmuskoht oli ohtlik, varjuti, kui politseibussi taha jäädi seisma, siis oli laske kuulda (M. M. 15.03.2021 kohtus antud ütlused alates protokolli lk 8). Kannatanule V. R. esmaabi andmine oli jällegi raskendatud, sest toimusid lasud.

26 (49)

ja natuke nutsid, et kardavad. R. K. rääkis, et kõik saab korda ja olge tublid. Siis läks ka Ü. H. juurde aitama. Hoidis tilguti kotti, millega tilgutati soolvett vms.

S. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud (alates protokolli lk 28), et arvab, et tütar E. K. oli šokis, sest ta ei nutnud, ta oli nagu liiga tavaline. S. K. psühholoogiat õppinud ja teab, et see on šokk. Arvab, et oli ka ise selline. Kui koju jõuti, siis S. K. ei olnud hirmu, et keegi võib teda tulistada. Võtsid koera ja läksid jalutama. Tagantjärgi ei oleks julgenud sellist asja teha. R. K. 08.03.2021 kohtuistungil andnud ütluseid (alates protokolli lk 29), et tegelikult, lapsed ei saanudki aru, mis täpselt toimub. Nad olid šokis. Poisid tegelikult midagi väga ei rääkinudki. Väike poiss ei rääkinud tegelikult üldse, oli süles ja ütles, et tal on valus ja et tahab magama jääda. Igapäevaelus tundub, et see ei ole neile jälge jätnud, et nad otseselt nagu ei räägi sellest, et saavad nagu hästi hakkama. Tegelikult on nii, et kui nad käivad lasteaias, just poisid, siis teised lapsed ikka küsivad, kui nad riideid vahetavad, sest R. K. poistel on arme rohkem kui ühelgi R. K. sõbralgi. Lapsed ikka lasteaias küsivad, et mis on ja mis juhtus. Vanemad on oma lastele ära rääkinud, et mis juhtus. Et teaks, et neil ei tuleks elu jooksul küsimusi, et miks on nii ja miks on naa. Seda soovitas muidugi psühholoog ka, et ei ole mõtet laste eest varjata. Siis nad ikka ütlevad, et pätt tulistas. E. on ennast süüdistanud. Algul oligi tema see, kes süüdistas kõiges ennast, et tema oli see, kes tahtis autoga sõitma minna.

Ü. H..

ning vere määrdumine. Lisaks nähtub osaliselt Mikk Tarraste poolt juhitud sõiduauto x teekond Pärnu-Lihula mnt külgneval rohumaal ja tee äärtes, leitud on ka x pärinevaid autoosi nagu esistange ja tuleklaas, põllul olev jälg, mis viib Tuudi-Raudtee teele ning Lihula Päästekomando maja aadressil Piiri 10 Lihula seinas olevale 2 augule, millest ühest on välja võetud metallist ese, mis ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 arvamuse punkti 11,12 kohaselt on 223Rem kaliibrilise vintpüssipadruni kuul, mis sobib relvale VEPR-1V nr TK0907.

30 (49)

31 (49)

Tunnistaja L. P. selgitab 15.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt, et kas eriüksuslane või politsei teavitas, et kõik peavad lahkuma sündmuskohalt, kuna toimub tulistamine. Lapsed olid vist enamvähem ära jaotatud autosse, oli vaja veel oma töövahendid ja kohvrid kõik autosse tõsta ning siis kannatanu Ü. H. autosse panna. Kannatanu S. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud, et oli oma ema juures ja mingi hetk tuli keegi politseinik ütlema, et tuleb ära liikuda siit, et tulistatakse. See oligi viimane hetk, kui kannatanu jättis oma ema. Ema aidati ruttu kanderaami peale tõsta ja kannatanu viimane pilt oli sellest, kuidas ta käsi kukkus sealt alla ja siis nad läksid tütrega sealt minema. Läksid autosse, mees jäi poegadega toimetama.

32 (49)

palju kolleege tuli appi. R. S. aitasid kohe kraavist välja ja J. P. anti korraldus tema positsioonis kalduda rohkem Pärnu poole metsa suunas ja hoida ikka madalal, et ennast mitte näidata. Kannatanu R. S. 08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 36) lepiti eelnevalt kokku, vaadati sündmuskohta, kus paiknetakse, et kuhu kõige paremini varjuda ja mida teha. J. P. ja R. S. leppisid kokku, et üks on ühel pool teed ja teine teisel pool, mõlemal pool olid kraavid. Et ükskõik, kust poolt võimalik rünne oleks tekkinud, oleksid nad kaitstud. Mõlemad läksid nii maksimaalselt tee äärtesse, et ei oleks nähtavad. Edasi juhtus see, et saadi aru, et nad on ristmikul kahekesi ainult ja juhul kui ründaja oleks tulnud relvastusega, siis oleks sellest olnud vähe ja tunnistaja kutsus appi oma välijuhti abiväega, kes ka hiljem jõudsid. Aga just siis, kui tunnistaja oma kõne eetris oli lõpetanud, saigi laksu vastu pead. See riivas kiivrit ja see oli vägagi tuntav. Sellel hetkel tunnistaja ei saanud aru, kust see lask tuli, et kas ta tuli külje pealt või tagant, sest oli ise tol hetkel küljega. Aga kui pikali viskas, siis sai aru, kust poolt lasud tulevad, Virtsu poolt, ehk selja tagant tulid lasud. Laskja pidi kasutama optikat, et sellise distantsi pealt lasta. Tunnistaja viskas pikali ja mõtles selle peale, et kas siin peabki surema, sest sai aru, mis oli juhtunud. Tunnetas kogu keha läbi, et kuskil rohkem auke ei olnud, pani jaama paanikasse, andis teada, et oli saanud tabamuse. Selleks hetkeks oli tunnistaja ka relva välja võtnud. Siis peale seda üksikut lasku tuli kuulirahe. Edasi tuli paus ja sel hetkel veeretas tunnistaja end kraavi ja oli põlvili kraavis ja oli nõus relv käes nii-öelda astuma kontakti, kui oleks vajadus pidanud tekkima. Mingi hetk tulid uuesti lasud, kuna J. P. liigutas ennast vastaspool kraavis. Tükk aega läks mööda enne, kui abi saabus, kuigi anti täpsed koordinaadid, et tulge selle bussi peale (patrullbuss oli hästi nähtav) ja et tulistaja asub mõnisada meetrit tõenäoliselt Virtsu poole. Aga see aeg tundus päris pikk seal. Just siis, kui abi olid saabunud ja R. S. oli saanud juba kraavist välja bussi taha varju ning kui kiirreageerijad saabusid ristmikule, avati ka nende peale tuli hetkel, just kui nad hakkasid end positsioonidele seadma. Tunnistaja M. P. on andnud 15.03.2021 kohtuistungil ütlusi, et kui jõuti patrullautoni, siis vahetult peale seda kõlasidki uuesti lasud politseinike suunas. See oli pigem juba valangu moodi. Tunnistaja arvab, et kuskil paar, kolmkümmend lasku. Lasud olid ootamatud. Väljas oli juba täiesti kottpime, oli metsaga ümbritsetud ala, ainult heli järgi sai enam-vähem aimu, kust lasud tulevad.

33 (49)

34 (49)

sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, tulistas Mikk Tarraste korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt üheksateist kuuli Tuudi-Raudtee tee ja Tuudi- Risti maantee ristmikule jõudnud teiste politseiametnike suunas, tabades nii politseisõidukit x, reg nr x kui ka ristmiku tähistavaid liikluskorraldusvahendeid, seades otseselt reaalsesse ohtu politseiametnike elu ja tervise. 07.06.2020 kell 00.36 tuleb Mikk Tarraste tee peale ja ta peetakse kahtlustatavana kinni (vt isiku kahtlustatavana kinnipidamise 07.06.2020 protokolli, millest nähtuvad süüdistatava kinnipidamise alused, aeg ja koht, seljas olnud riided ning kaasas olnud asjad).

35 (49)

36 (49)

enda tegevused kokku võtnud nii: „Miks nad tingitud olid, ilmselt suuresti juhusest ja halbadest otsustest, minu enda otsustest“.

37 (49)

karistada joobes juhtimise eest (mis oleks varasemal kellaajal võinud vastata ka kuriteole vastavale joobele) ja avarii põhjustamise eest, mis tähendanuks mingiks ajaks ka juhtimisõigusest ilma jäämist ning alkoholijoobes juhtimise ajal veel relvade transport sellisena, mis oleks võinud kaasa tuua relvalubade kehtetuks tunnistamise. Mikk Tarraste on ju isegi istungil möönnud: „Kujutage ette seda situatsiooni, kui oleks seal tanklas politseipatrull avastanud, et mul on relvad kaasas ja ma olen alkoholijoobes. Ma ei tahtnud, et see niimoodi oleks“. Kusjuures selgitada tuleb, et koosseisu täitmiseks ei ole oluline, kas teist süütegu õnnestus tegelikult varjata. Piisab, kui süüdlasel on varjamise eesmärk. Vastav eesmärk Mikk Tarrastel oli. Eeltoodust järeldub üks - Mikk Tarrastet ajendas Olerexi tanklast lahkuma asjaolu, et ta soovis vältida endale kahjulikke tagajärgi ning edasi, mootorratturi tapmine, kes Mikk Tarrastele tanklast järgnes, on toimunud samal motiivil. Mikk Tarraste on algusest peale õigustanud mootorratturi tapmist sellega, et see oli enesekaitse, mida see aga tõendite hindamise põhjal ei olnud. Tulirelvast laskmise läbi Virgot Rägastiku surmamise järgselt oli teada, et Mikk Tarrastel on temaga kaasas relv või relvad, ehk et relv või relvad olid Mikk Tarrastel sõidu ajal kaasas ja seda enam varjata ei saanud. Et vastavast sündmusest Mikk Tarraste enam kaasas olevaid relvasid ei soovinud varjata, näitab ka kiirabibrigaadi suunas tulistamine, kes saabus V. R. abi osutama, sõiduauto x tulistamine kui ka hiljem teeristis politseiametnike tulistamine, aga seegi, et sõiduauto juurest x lahkudes, ei võtnud Mikk Tarraste kaasa mitte kõiki endaga kaasas olnud relvi (vt asitõendi 12.06.2020 vaatlusprotokolli, mille käigus on muuhulgas vaadeldud 10.06.2020 asitõendi x reg.märgiga x vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendeid, sh must märkmik, sularaha, relvasalved, padrunid, tulirelv Walther PPQ koos sihiku, summuti ja õlatoega). Ühe relva maha jätmisest kogumis eelkirjeldatuga saab kohtu hinnangul järeldada, et V. R. tapmise järgselt ei olnud Mikk Tarraste plaan enam endaga kaasas olnud relvade toimetamine oma maakoju. Vt ka süüdistatava enda ütlusi kohtuotsuse p 3, kus ta kirjeldab, et seejärel hakkas kõndima maakodu poole, ehk nagu ise istungil väljendas, mõtles kogu aeg, et kuidagi tuleb neid sündmusi deeskaleerida, et tema ei saaks tulevahetuses surma. Vastavat kohtu järeldust toetab kokkuvõttes Mikk Tarraste liikuminegi, kus ta lõpuks oma maakodu poole ei suundugi. Kohus on seisukohal, et peale V. R. surmamist ning edasiste tulistamiste käigus Mikk Tarraste plaan muutus. Seda ilmselt teadmises, et enam pelga tankla juurest põgenemisega esmaselt soovitud tulemust saavutada ei õnnestu. Sündmused olid edasi arenenud. Seega nähtub lõigu alguses kirjeldatud erinevate isikute ja sõiduautode pihta tulistamisest pigem, et teatud hetkel otsustas Mikk Tarraste tulistada põgenemise käigus valimatult nii paljude enda vaatevälja sattunud sõidukite ja isikute pihta, kui võimalus tekib ning seda valimata või kontrollimata, kas tegemist on tsiviilisikute, politseiametnike või kiirabitöötajatega. Vastavat näitab selgelt ka sisuliselt pidev Mikk Tarraste poolne tulistamine ning seda nii distantsilt näiteks kaugemal toimetavate kiirabitöötajate suunas, aga eriti siis, kui tema vaatevälja ilmub uus inimtegevus (sõitev x, ristmikul paiknenud politseiekipaaž). Kui Mikk Tarraste lahkus mootorratturi sündmuskohalt, oli tema ainus mõte, kuidas vältida ise edasisel kinnipidamisel surma saamist. Ka taganevate sõiduautode suunas tulistamisel ei saanud olla mingit teist eesmärki, kui enese alahoiuinstinkt. Selleks, et ise mitte surma saada, tuli teisi surmata. Küll sai alla andmise hetkeks Mikk Tarraste aru, et tulistamist jätkates ta ise eluga ei pääse, mis tingis tema poolt alla andmise, relvade maha paneku ja oma viimaselt positsioonilt väljumise.

38 (49)

läbi ka pidevalt arendamas. Sellise isiku tegevusena sihtides teiste süütegude varjamise eesmärgil V. R. suunas ja tulistades mitmeid laske tema pihta, tuleb jaatada eesmärki tappa. Mikk Tarraste on kinnitanud ise, et teadis tulistamise järgselt, et tappis V. R.u. Sõitva sõiduauto x suunas sellisel hulgal kuule tulistades kavatses ta tappa veel lisaks inimesi. Taganevate sõidukite, politseinike ja kiirabitöötajate suunas sihitult ja kavatsetult tulistades, pani ta süüteo toime üldohtlikul viisil. Ehk relvade äraviimise ja sündmuskohtadelt pääsemise plaani elluviimise tulemusena, samuti enese alalhoiu instinkti tulemusena, seadis Mikk Tarraste endale eesmärgiks, et paneb kannatanute suhtes surmavad teod ning seda üldohtlikul viisil, milline tegevus tõigi kaasa kannatanute surma, vigastamise ning lasketule all ohuolukorras oleku ja teadis, et süüdistuses toodud tagajärjed saabuvad või vähemalt pidas seda võimalikuks. Mikk Tarraste teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Kõike eeltoodut arvesse võttes, on kohus veendunud, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on kinnitust saanud Mikk Tarraste poolt KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu:

39 (49)

Kaliibriliselt on viidatud ekspertiisiaktis välja toodud fotol 130d, on 7,62x25 mm, see on laskemoon, mida nimetatud relvade hulgas ei olnud. Samamoodi fotol 136 7,62x25. Kaliiber on erinev, vastavaid padruneid ei saa kasutada relvades, mida omas Mikk Tarraste. Nimetatud 40 padruni osas on süüdistatav kohtuistungil (05.04.2021 kohtus antud ütlused) selgitanud, et need ta tõesti ostis. Ülejäänud pardunite kohta ütleb, et need ta leidis maja renoveerides, need olid roostekänkrad. Ka kohtuekspert on süüdistatava sõnul siin asunud seisukohale, et need olid laskekõlbmatud. Aga jah need olid süüdistataval olemas, ta ei eita seda.

40 (49)

41 (49)

ohvrid kindlasti tappa. Sellise teguviisi läbi on süüdistatav näidanud end kui julma ja jõhkrat inimest, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja inimhinge vastu.

42 (49)

tabas reaalselt politseibussi, liiklusmärke ja politseiniku peas olnud kiivrit. Samuti ei esine kohtu hinnangul muid seaduses nimetamata karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtu kohustus on kohtuasja menetlemisel käsitleda kaasust igakülgselt ja seetõttu juhib tähelepanu ühele tõusetunud probleemile. Kohtu hinnangul on ebaõige Häirekeskuse praktika, kus soovitatakse rikkumisest teatanud tavakodanikul asuda jälitama seaduserikkujalt, sealjuures selgitamata, kuidas järgida ohutusmeetmeid, kas astuda tal kontakti seaduserikkujaga või järgneda distantsilt jms. Seaduserikkuja võib ohtlikuks osutuda ka tulirelva omamata. Tõendite uurimise käigus ilmnes, et Häirekeskus soovitas isegi mitmel helistajal Mikk Tarrastele järgneda– nii V. R. kui ka R. T.. Iseseisvalt lisandus jälitajatega S. K. juhitud auto, mis tähendab, et Mikk Tarrastet asus taga ajama ja pinget olukorrale lisama kokku kolm mootorsõidukit. V. R. soovitati järgneda vaatamata asjaolule, et ta oli Häirekeskuse töötajale kurtnud: „... ma kardan seda, et ta ei ole adekvaatne ja ma ei läheks teda sinna torkima...“ (vt 06.06.2020 kell 21:44 V. R. ja Häirekeskuse vahel peetud kõne). Vastuseta jääb küsimus, kui laialt sisustas mootorrattur V. R. talle riigi esindaja poolt antud litsentsi, kas oleks tagajärg võinud olnud olla teistsugune, kui õigusrikkujaga tegelemine oleks jäetud professionaalidele? Riigi ülim eesmärk on muuhulgas tagada oma kodanike turvalisus, seda aga ei tohi saavutada iga hinna eest, suunates kontrollimatult väljaõppeta kodanikke ohukoldesse. Kuivõrd prokurör ei soovinud antud kohtuasja raames teemat avada, tuleb see jätta uurimiseks ja seisukohavõtuks kompetentsetele organitele, milliseid käitumisjuhendeid õigusrikkujaga tegelemiseks anda Häirekeskusesse helistajale.

ebaseadusliku käitlemisega. Laskemoona ebaseadusliku käitlemise üldohtlikkuse määra ei loe kohus suureks.

44 (49)

Süüdistuse kohaselt oli tegemist mitmete laskudega R. L. juhitud auto suunas. Seda tõendab ka sõidukit tabanud kuul, samuti Lihula päästekomando maja tabanud kuulid, arvestades, et R. L. põgenes oma autoga just vastava maja juurde. Autos viibinud isikutel oli kohtu hinnangul reaalne ja tõsiseltvõetav võimalus kuulitabamus saada. Sellist rünnet saab pidada ulatuslikuks ja intensiivseks. Kohus peab põhjendatuks kannatanu kasuks välja mõista 3000 eurot mittevaralise kahju katteks, arvestades, et tegemist on mõnevõrra väiksema mittevaralise kahjuhüvitise summaga konkreetses asjas, kui mõisteti välja kannatanutele, kes kaotasid lähedase, said ise vigastusi või kelle lähedased said kuriteosündmuse tagajärjel vigastusi.

45 (49)

Arvestades, et lisakaristusena võtab kohus Mikk Tarrastelt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, tuleb sündmuskoha vaatluste ja läbiotsimistega ära võetud järgmised tulirelvad, nende osad ning laskemoon, millised ei ole süüteo toimepanemise vahendid ega vahetud objektid – jätta hoiule Lääne prefektuuri relvuri juurde RelvS § 44 lg 1 ja 3 alusel, kuivõrd nende üle tehakse otsustus haldusmenetluse raames (vt RelvS § 44 lg 6): Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend x- püssirohi, 1 keskmise pikkusega, kuulid 4 tk, 1 padrunikest Pakend x-109 padrunit Pakend x- 252 padrunit Pakend x- 15 padrunit Pakend x- 2 padrunit ja 6 padrunikesta Pakend x- 91 padrunit erinevate kaliibritega (va 40 püstolipadrunit, millised on konfiskeeritud üleval) Pakend x- 1 padrun Aktiga nr 3.2-13280-1 üle antud: Pakend x: Tulirelv poolautomaatne vintpüss Varminter 2 relvakotti 2 helisummutit 1 salv Metallist tulirelva laskemoona hoidik Aktiga nr 3.2-1/18750-1 üle antud: Pakend 6R.4- summuti keerme ots Pakend x- optiline sihik Umarek KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde tõenduslikult olulised: Kriminaalasja toimiku juures asuvad CD-plaadid, pakendid 1CD-28CD, kokku 28 tk Sõiduauto x - anda asitõendiks tunnistatud sõiduki omaniku R. H. nõusolekul kohtuotsuse jõustumisel eksponaadiks Eesti Politseimuuseumile. Pakend PäästeN1- kuul - anda kohtuotsuse jõustumisel Lihula Päästekomando seina tabanud kuul eksponaadiks Eesti Tuletõrjemuuseumile. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M. R.: Pakend 41- Mootorratturi kindad Pakend 4VR- V. R. riided-saapad Pakend 5VR- V. R. riided-püksid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile: Pakend 1RS- Politseiametniku kiiver KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel D. B.: Sõiduauto x, reg nr x KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mikk Tarrastele temalt 07.06.2020 kinnipidamise käigus ära võetud:

46 (49)

Pakend 8MT- halli värvi kampsun, sinist värvi t-särk, sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi püksirihm, musta värvi saapad Pakend 6R- Seljakott Pakend 6R.4- Märkmik nahast kaantega KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Lääne prefektuuri relvuri juurde või Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule antud väärtust mitteomavad esemed: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend 24- 1 metallist ese/ kuul Pakend 1M- 1 padrunikest Pakend 22L- 5 kuuli ja kuuli tükid Pakend 5V- kuuli tükid Pakend 1V- kuuli tükid Pakend 2V- kuuli tükid Pakend 4V- kuuli tükid Pakend 1Kiirabi- kuulitükk Pakend 1x- 1 kuul Pakend 37- 1 kuul Pakend 6VR- kuuli tükid Pakend 6ÜH- kuuli tükid Pakend 1x- 2 plastikkonteinerit kuuli tükkidega Pakend 1L-21L- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 1-23 ja 25-33- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 7S- kuuli tükid 07.06.2020 sündmuskoha vaatluse käigus leitud: Pakend 34- Mobiiltelefon IPhone ja sim kaart. Telefonil 5 läbivat auku Pakend 35- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 36- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 39.1- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.2- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.3- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.4- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.5- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.6- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.7- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.8- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.9- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.10- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.11- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.12- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.13- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.14- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.15- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.16- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 40- Mootorratturi kiiver Pakend 43- Esistange Pakend 44- läbipaistvast plastikust ese Pakend 45- läbipaistvast plastikust ese

47 (49)

Pakend 39- Kiivrialune müts 10.06.2020 asitõendi vaatlus x, reg x ära võetud: Pakend 1S- 3 ravimitopsi, 2 tühja, ühes x Pakend 2S- 5S- DNA proovid auto linkidelt Kohtuarstliku lahangu käigus edastatud järgmised esemed: Pakend 1ÜH- Ü. H. riided-sokid, aluspüksid, rinnahoidja Pakend 2ÜH- Ü. H. riided-lühikeste käistega t-särk Pakend 3ÜH- Ü. H. riided-dressipüksid Pakend 4ÜH- Ü. H. riided-dressipluus Pakend 5ÜH- Ü. H. riided- pikkade käistega pluus Pakend 1VR- V. R. riided-musta värvi t-särk Pakend 2VR- V. R. riided- musta värvi sokid Pakend 3VR- V. R. riided-aluspüksid Pakend 6VR- V. R. riided- tagi Pakend 7VR- V. R. seljakott Pakend 2MT- Mikk Tarraste kätelt lasujäägiproovid Pakend 40.2- Lasujäägiproovid V. R. kiivrilt Pakend 38- Lasujäägiproovid V. R. põselt Pakend 5R.1- Lasujäägiproovid V. R. pükstelt Pakend 2x- Haigla poolt üle antud riided Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Välja mõista Mikk Tarrastelt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 1 kannatanu esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmiku kulu 982,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja J. L. kohtusse ilmumise kulu 74,79 eurot, tunnistaja K. T. kohtusse ilmumise kulu 19.01 eurot, kannatanu R. L. kohtusse ilmumise kulu 172,79 eurot, tunnistaja J. P. kohtusse ilmumise kulu 76,35 eurot, tunnistaja P. V. kohtusse ilmumise kulu 24,40 eurot, tunnistaja L. P. kohtusse ilmumise kulu 19,93 eurot, tunnistaja M. M. kohtusse ilmumise kulu 35,70 eurot, tunnistaja J. E. kohtusse ilmumise kulu 116,79 eurot, tunnistaja M. L. kohtusse ilmumise kulu 266 eurot, kõik kokku 805,79 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas 12 279 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi joobe tuvastamise kulu 52 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa tasu summas 7625,52 eurot (3341,76 eurot eeluurimise kulu süüdistusakti järgi + kohtumenetluses 580,80 + 924 + 1022,40 + 643,68 + 1112,88 eurot); KrMS § 175 lg 1 p 6 järgi asitõenditega seotud kulu 785,28 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1460 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 23 990,39 eurot.

48 (49)

//allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill kohtunik

Karen Salusoo rahvakohtunik

Laivi Noppel rahvakohtunik

49 (49)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.