Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 3. mai 2021. a määrus Rene Abelile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse
süüdimõistetu määruskaebus
Rene
Abel
(ik 38708125215),
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
pooled
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 7. veebruari 2020. a otsusega mõisteti R. Abel süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aastat vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi 8 kuud vangistust. R. Abelile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Sellest kuulus koheselt kandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 6 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi kahe aastase
katseajaga täitmisele pööramata, kui R. Abel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakohustusena keelati tal tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerida ennast ühe kuu jooksul pärast vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti oli R. Abel kohustatud kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
2.Kriminaalhooldusametnik esitas 22. aprillil 2021. a maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata R. Abeli kandmata karistus täitmisele, kuna viimane on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis suurendab tema uue kuriteo toimepanemise riski.
3.Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja R. Abelile tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
4.R. Abel rikkus 31. jaanuaril ja 19. aprillil 2021. a kohustust mitte tarvitada alkoholi. 31. jaanuaril 2021. a fikseeris politsei tal alkoholijoobe 1,04 mg/l kohta. R. Abeli enda sõnul tarvitas ka koos elukaaslasega alkoholi ja ei suutnud seda kontrollida. Sellele reageeriti kirjaliku hoiatusega. 19. aprillil 2021. a fikseeriti tal politsei poolt joove 0,96 mg/l kohta. Tema suhtes algatati kriminaalasi nr 21284000106 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selle kohta, et R. Abel peksis Viljandis aadressil XXX asuvas hoones kahte inimest. R. Abel viibib hetkel vahi all.
5.Ta on rikkunud kohustust osaleda alkoholitarvitamise häire raviteenusel, kuhu ta käesoleval aastal on pöördunud vaid ühel korral. SA Viljandi Haigla teavitas 21. aprilli 2021. a kohut sellest, et R. Abel on ravil käinud kolmel korral. Viimati 25. veebruaril 2021. a. Samas väitis ta
1.aprillil 2021. a toimunud registreerimisel ametnikule, et käib regulaarselt nõustamisel ja järgmine vastuvõtt toimub 9. aprillil 2021. a.
6.R. Abeli 25. veebruari 2021. a CDT-näit oli tõusnud 1,3 %. Enda sõnul tarbis ta alkoholi viimati
30.jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2021. a. Asjatundja hinnangul ei põhjusta sellist CDT-tõusu isegi kahepäevane kange alkoholi tarbimine. Pigem näitab see, et isik tarbib alkoholi rohkem, kui vaid nädalavahetustel, tehes seda regulaarselt. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, kuna on alust arvata, et ta rikkus keeldu tarvitada alkoholi.
7.Kokkuvõtvalt on R. Abel korduvalt rikkunud temale määratud kohustusi. Tema rikkumised on tahtlikud ja takistavad tema üle järelevalve teostamist.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Abel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9.Ta kahetseb 31. jaanuaril 2021. a toime pandud rikkumist. 19. aprilli 2021. a rikkumisega seonduvalt märgib R. Abel järgmist. Ta läks sel hommikul tööle ja objektil teisi töötajaid ei olnud. Ta otsustas neid otsima minna, kuna ei soovinud tööpäeva raisku lasta. Tuttavaid kohates uuris ta, et ega nad tema töökaaslasi näinud ei ole, millele sai eitava vastuse. Ta oli sellest äärmiselt löödud ja kuna tema tuttavad tarbisid sel hetkel alkoholi, tekkis tal murdehetk. Ta kahetseb siiralt ja ei õigusta ennast. Ühtlasi oli CDT-näit tema veres tõusnud ja sellele reageeriti hoiatusega. Samas ei tarbinud ta perioodil 31. jaanuarist kuni 25. veebruarini 2021. a alkoholi.
10.Ta ei nõustu, et tema motivatsioon alkoholist loobumiseks on vaid näiline. Ta täitis aasta jooksul nõuetekohaselt tingimusi. Tagasilanguse oht alkoholismi puhul on suur. Ta soovib leida enda probleemidele veel tõhusamat abi. Senised pingutused on andnud küll positiivseid
tulemusi, kuid ta vajab veel täiendavaid meetmeid. Vangistus nulliks kõik tema senised pingutused ja muudaks võimatuks täiendavate meetmete rakendamise. Tema vangistus ühtlasi raskendaks tema elukaaslase ja kahe alaealise lapse majanduslikku olukorda, kes elavad üüripinnal. Ta sooviks vangistuse asemel katseaja pikendamist, üldkasulikku tööd, ravile allutamist ja alkoholi tarvitamist kontrolliva seadme paigaldamist. Samuti laseks ta endale paigaldada alkoholivastase ampulli. Katseaja pikendamise korral saaks ta näidata, et on suuteline muutuma. Tema suhtes algatatud kriminaalasja ei saa arvesse võtta, sest see kõik ei vasta päris tõele ja uurimine on alles algusjärgus. Otsusega ei ole periood, mil ta peab ravil käima, kindlaks määratud. Ta käis ravil vastavalt võimalusele, sest leidis endale töökoha. Ta oli alati kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
11.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult R. Abeli kandmata karistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
12.R. Abel vabanes vangistusest 30. aprillil 2020. a. Pärast seda täitis ta 2020. a käitumiskontrolli nõudeid- ja tingimusi nõuetekohaselt. Probleemid algasid selle aasta algusest, mil ta asus tarvitama alkoholi. Ja tema rikkumised ongi suuresti tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Joove tuvastati tal kahel korral politsei poolt. Ravil on ta käinud vaid ühel korral, valetades seejuures ametnikule, et ta käib regulaarselt programmi raames kohtumistel. Alkoholikeeld määrati talle põhjusega – nimelt muutub ta joobes olles vägivaldseks. Praeguse otsuse aluseks elukaaslase korduv kehaline väärkohtlemine ja ähvardamisega seotud episood on toime pandud alkoholijoobes olles. Nagu eespool märgitust tuleneb, tema tarvitamisharjumustele ei ole kriminaalhooldusele allutamine mingisugust mõju avaldanud. Ka tema vägivaldsus ei ole sugugi vähenenud, sest Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-212830 (21284000092) võeti R. Abel, kahtlustatuna taaskord kehalises väärkohtlemises, vahi alla. Kahtlustuse kohaselt on ta käesoleva aasta aprillikuus vägivalda tarvitanud tervelt kolme erineva kannatanu suhtes, kellest üks oli 16-aastane. Tema kriminaalhooldusnõudeid eirav käitumine on ajas üha enam eskaleerunud ja sellele lisandunud on ka kahtlustus uutes vägivallaga seotud kuritegudes.
13.R. Abel taotleb kaebuses vangistuse täitmisele pööramise asemel täiendavate meetmete kohaldamist. Samas oli tal vabaduses küllaldaselt võimalusi pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, et enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. Seetõttu on absoluutselt õige, et R. Abelil puudubki sisemine tahe ka tegelikkuses enda riskikäitumisega tegeleda ja alkoholist lõplikult loobuda, mis kinnitab veelkord, et tema karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. Vastasel korral oleks ta juba ammu pöördunud abi saamiseks kriminaalhooldusametniku poole, et tegeleda alkoholiga seotud riskide maandamisega. Samuti võtnud tõsiselt määratud alkoholismivastase ravi läbimist, mitte aga valetanud seal osalemise kohta.
14.Asja materjalidest nähtub sedagi, et R. Abel vaba aeg ei ole, arvestades esitatud kahtlustust, sisustatud aktsepteeritavate tegevustega. Selle asemel liigtarvitab ta alkoholi, mis ettekandest tulenevalt on viinud konfliktsete olukordadeni, mis vajas politseipoolset sekkumist. On tõenäoline, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral jätkaks R. Abel lihtsalt kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Ka uute kuritegude toimepanemine ei oleks välistatud. Tähelepanuväärne on seegi, et R. Abel on tegelikkuses praeguses asjas juba vangistuses viibinud, kuid isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole pannud teda kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Sellest tulenevalt ei ole R. Abeli karistamine tingimisi vangistusega täitnud oma eesmärki, kuna R. Abel ei ole suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma ja läbi
nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. R. Abeli vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
15.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Ingeri Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.