Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Tunnistaja S ütluste kohaselt tutvus 31.07.21 hommikul kell 8 Katariina baaris ühe naise ja mehega. Tundis saaliukse taga ära, et see oli W, kes ütles, et mees oli Y. Baariukse taga oli J, keda ei lastud sisse. W kutsus enda juurde. Käisid poes võtsid viina ja veini. Tunnistaja oli purjus, alustas eelmisel õhtul Vana-Tallinna tarbimist. Korteris istusid laua ääres ja tarbisid alkoholi. Y asjad olid kokku pakitud, W ütles, et oli petnud teda. Oli korteris umbes 3 tundi. Edasit sel päeval W juures ei näinud. Lahkus korterist üksinda, J. jäi sinna diivanile magama, ei tea millal lahkus. Y naeris W petmise jutu peale, lõi käega. Nimetas jamaks. Y ei rääkinud kolimisest midagi, lasi Wl rääkida. Y oli täiesti rahulik, W rääkis pool naeruga. W ei rääkinud, et vajab abi. Tunnistaja H ütluste kohaselt nägi Yt 31.07 päeval W kodus. Aitas Wl akvaariumi taimi sättida. Tulid Y Wga ja S Jga keskmises joobe astmes. Korteris toimus viina võtmine. Jõi ise ühe õlle ja läks edasi. Ega eriti midagi räägitud. W ja Y ei rääkinud omavahel. Oli maksimaalselt tund aega. Eskot sel päeval ei näinud. Y asjad olid kokku pakitud, esikus oli kilkott asjadega. Y oli petnud ja pidid lahku minema. W ütles, et Y kolib ära. Konflikti sel päeva ei täheldanud. Y jõi koos teistega. 31.07 lahkus korterist hiljemalt kell 13. Läks kella neljase laevaga Rootsi. Seltskonnal oli 2 pudelit viina teine pudel oli poole peal. Tunnistaja W ütluste kohaselt 31.07 ärkasid Yga, tarvitasid alkoholi, arutasid petmise teemat. Käisid Katariina baaris. Võtsid jooki. Baaris tutvusid naiste ja meesterahvaga ja kutsusid nad külla. Naisterahvas tegi vist süüa ja siis nad läksid ära. Esko neid ei näinud. Tunnistajate H ja S ütlused kinnitavad, et kuni kella üheni Esko Edasit xxx xx-xx korteris ei olnud. Y ja tunnistaja W olid tarvitanud hommikust saadik alkoholi ja seda tarvitati päeval edasi. Alkoholi tarvitamise ajal oli juttu, et Y kolib välja, kuna pettis Wt. Y asjad olid pakitud. Et W ja Y vahel oli konflikt seoses petmisega, kinnitavad ka tunnistaja U ütlused, mille kohaselt Y ütles, et kui W nägi teda võõra naisega alasti voodis, hüüdis ta, et ta laseb Y maha lüüa. Y ise ei mäletanud, et M üldse sinna tuli. Y ööbis vahepeal tunnistaja juures, sest W võttis peale petmist võtme ära. Tunnistaja M eitab W korteris Yga magamist ja ei oska tekkinud konflikti ega peksmise kohta midagi öelda. Tunnistaja I ütluste kohaselt nägi reedel seltskonda 2 meest ja 1 naine. Naisterahvas oli häälekas umbes 50 aastane, tüsedam, pikema seelikuga, veidi napslembene. Meesterahvad ei paistnud välja heal järjel. W elukaaslane ei olnud nende meeste seas. Mehed rääkisid eesti keeles, ei oska öelda, kas süüdistatav oli nende seas. See oli pärastlõunane aeg kuskil kolme paiku. Ei näinud, millal seltskond korterist lahkus. Seega ei oska tunnistaja öelda midagi 31.07.20 õhtul korteris nr xx toimunud peksmise kohta ja selle kohta, kes sel hetkel korteris viibisid. Vaidlust ei ole ka asjaolus ja kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et 01.08.2020 pärastlõunal leidis W korteris surnuna Y. Nimetatud asjaolu kinnitavad W ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll (lk 20-23), mis kinnitab, et W helistas 01.08.2020 kell 19:27 Häirekeskusesse ja teatas, et Esko Edasi tappis Y. Edasi lõi eelmise päeval Yt kätte ja jalgadega. Tahtis Yt natuke karistada. Eile hingas, täna ei hinga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et 01.08.2020 leiti xxx xx-xx elutoas keskosas, laua vasakpoolse külje kõrval, magamistoa ukse ees, pikali maas, peaga rõduukse poole, jalad vastu diivani vasakpoolset külge Y surnukeha. Surnukeha ees põrandala on suur verekahtlase aine määrdumine. Laua all on verekahtlase määrdumisega padi. 03.08.2020 täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on korteris kohver ja kolm kilekotti riiete ja jalanõudega. Magamistoa akna all põrandal on näha kolme verekahtlase aine määrdumist. Triikimislaua juures maas olnud verelaadse määrdumisega jalanõud pakendatakse.

Voodil olnud verelaadse määrdumisega teksapüksid pakendatakse. Köögist prügikastist leitakse kolm 0,5 liitrist ja kolm 0,7 liitrine viinapudelit. Ekspertiisiakti nr 20E-TR0013 kohaselt xxx xx-xx korteri magamistoa põrandal on tilkumisplekid, mille tekitavad gravitatsiooni mõjul langevad veretilgad. Magamistoa ukse siseküljel ja ka elutoa poolsel küljel, elutoa magamistoa ukse kõrval rohelise seina alaosas on voolamisjäljed, mis tekivad teatud hulgale verele mõjuva gravitatsioonijõu tagajärjel või kokkupuutepinna liikumisel või kallutamisel. Magamistoa ukse elutoa poolsel küljel on pritsmed, mis tekivad õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel. Elutoa magamistoa ukse kõrval rohelise seina alaosas ja ukse ees põrandal on pritsmed. Diivani käetoe küljel on vereklomp, milleks on vere hüübimisel tekkiv sültjas mass. Elutoa põrandal on tilkumisplekid, pritsmed, vereloik ja liikumisjäljed, mis tekivad verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal. Elutoa kirjutuslaua uksel on voolamisjälg. Kirjutuslaua lauaplaadi serval on ülekandmisjälg, mis tekib verise pinna ja teise pinna vahelise kokkupuute tulemusena. Elutoa diivanil on ülekandumisjäljed. Ekspertiisiakt nr 20E-TR0012 kohaselt T-särgil, adidas jalatsitel ja sokkidel verejälgi ei tuvastatud. Dressipükstel tuvastati ülekandumisjälgi ja pritsmeid. Pakendis 3 olnud parema jalatsilt tuvastati ülekandumis- ja liikumisjälgi ning pritsmeid. Pakendis 4 olnud vasaku jala jalatsil tuvastati ülekandumisjälgi. Teksapükstel tuvastati tilkumisplekke ja ülekandumisjälgi. Korteris olevad verejäljed kinnitavad, et korteris on toimunud rüselus, peksmine vms, mille tagajärjel on Yl jooksnud verd. Korteris olevate verejälgede- pritsmete asukoha põhjal ei saa öelda, et need oleks tekkinud peale peksmist Y korteris liikumise tagajärjel. Arvestades asjaolu, et Y leiti vereloigus külili s.o samas asendis, kuhu ta Edasi ja W ütluste kohaselt kukkus, on eluliselt usutav, et peale peksmist Y enam iseseisvalt korteris liikuda ei suutnud. Kuna E.Edasi jalas olnud jalanõudelt leiti vere jäljed, on usutav, et need said peksmise käigus veriseks ja nendega korteris ringi liikudes kandus veri ka mujale. Ekspertiisiakti nr 20E-AOS0052/376 kohaselt leiti surnukeha verest 0,33 mg/g ja uriinist 2,44 mg/g etanooli. Y surmapõhjus on aju-kolju kinnine tömp trauma mõlemapoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga, peaajupõrutusega ninaluu murruga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, põrutushaavadega juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmikuoimu-kiiru piiril ja parema silma ülalaul, nahamarrastustega näol, hulgaliste nahaaluste verevalumitega näol, juustega kaetud peanahal ja vasakul kõrvalestal, põrutushaavade ja verevalumitega üla-ja alahuule limaskestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja põhjustasid surma. Surm võis saabuda 2-2,5 ööpäeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut (03.08.20). Peale kõikide vigastuste saamist võis Y elada lühikest aega (4-8 tundi), mida kinnitab minimaalse põletikulise koereaktsiooni esinemine vigastuste piirkonnas histoloogilisel uuringul. Y aktiivse tegutsemise võime peale vigastuste saamist ei ole hinnatav, kuid reeglina tekivad selliste peaajuvigastuste korral kohe teadvushäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni. Surnukehal veel tömbi vägivallaga tekitatud kehatüve vigastused koos parempoolse II-V roide kõhrelise osa murruga, IX ja X roide murruga luulise-kõhrelise osa piiril ja II roide murruga abaluujoonel (koos rinnakelme rebendiga murru kohal), vasakpoolsel IX roide kõhrelise osa murru ja VIII roide murruga luulise-kõhrelise osa piiril; parema kopsu üla- ja alasagara ning kopsuvärati rebenditega, südamepauna rebendiga, verevalumitega roidemurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes, keskseinandis, mõlemas kopsus, peensoole väliskestal, rindkere eespinna lihastes ning nahaaluses rasvkoes, hulgaliste nahaaluste verevalumitega kehatüvel ning nahamarrastustega mõlemal pool rindkerel eespinnal ja ülakõhul; vigastuste tüsistustena tekkis mõlemapoole õhk-verirind koos õhuga kõhukelmetaguses ruumis. Lisaks esinesid veel tömbi vägivallaga tekitatud : värsked nahaalused verevalumid vasakul pool kaelal koos verevalumitega kaela eespinna lihastes ning nahaaluses rasvkoes, pindmine põrutushaav

ja värsked nahamarrastused vasaku labakäe pihkmisel pinnal ning värsked nahaalused verevalumid vasaku tuhara piirkonnas ning üla- ja alajäsemetel. Surma põhjustanud aju-kolju tömp trauma ja kehatüve tömp trauma on eluohtlikud tervisekahjustused, ülejäänud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Surma põhjustanud pea piirkonna vigastused ja vigastused kehatüvel võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest pea ja kehatüve piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja kängitsetud jalaga. Lööke peapiirkonda on olnud vähemalt 15-20 ja kehatüvesse 17-20. Osad vigastused võivad olla tekitatud ka horisontaalasendis viibinud kannatanu kehatüvele jalgade ja/või põlvedega astumisest või hüppamisest. Nahaalused verevalumid vasakul pool kaela ees- ja külgpinnal koos verevalumitega kaela eespinna lihastes ning nahaaluses rasvkoes võivad olla tekitatud survest kannatanu riideeseme kaeluse vms esemega kas kägistamise või kaelusest haaramise tagajärjel. Vigastused ülajäsemetel võivad olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (pähe, kaela, kehatüvesse) suunatud löökide pareerimisel. Y kehaasend vigasuste tekitamise ajal võis muutuda, olles eelkõige selili, kõhuli ja/või külili lamav. Kõik vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne kannatanu surma suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Ei saa välistada võimalust, et osad vigastused kehatüvel võivad olla tekitatud horisontaalasendis viibinud kannatanu kehatüvele jalgade ja/või põlvega astumisest või hüppamisest (nahaalused verevalumid rindkere eespinnal ja kõhul. Ühesugustel keha anatoomilisetel joontel paiknevad roidemurrud koos südamepauna ja parema kopsu värati piirkonna ning üla- ja alasagara rebenditega ning verevalumitega kopsudes ja keskseinandis ning verevalum peensoole (tühisoole) väliskestal. Kohturadioloogilise uuringu akti nr 027/2020 kohaselt on mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum keskjoonestruktuuride nihkega vasakule ja parema külgvatsakese ning III vatsakese kompressiooniga. Veri ajuvatasakeses. Viide aju-seljavedeliku ringe häirele. Peaaju turse, viide ajutüve pitsumisele. Kõõlustanu verevalumis otsmiku piirkonnas. Ninaluude murrud. Vedelik oimuluu nibujätkerakkudes ja ninakõrvalurgetes. Mõlemapoolsed roidemurrud. Mõlemapoolne õhkrind, mõlemapoolne vedelikrind. Õhk keskseinandis ja südamepaunas; õhk/vaba gaas kõhukelmetaguses ruumis. Parema kopsu rebendid ja verevalumid. Vähene vedelikkõht. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist ja vaidlust ei ole asjaolus, et Y surma põhjuseks oli aju-kolju tömp trauma, kuid ka kehatüve tömp trauma oli eluohtlik. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves. Ekspertiisi akt kinnitab, et nii aju-kolju tömp trauma kui ka kehatüve tömp trauma põhjuseks olid põrutushaavad, verevalumid, roidemurrud, parema kopsu üla- ja alasagara, kopsuvärati ja südamepauna rebendid. Loetletud vigastused olid tekitatud rusika ja kängitsetud jalaga antud löökide tagajärjel. Seega võib öelda, et Yle tekitati peksmisega nii rasked vigastused, mille tõttu ta suri. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt asub Esko Edasi kasutuses olnud telefoni abonentnumber xxxxxxxx 31.07.20 kell 18:37 (helistab ise Wle) ja 18:54 suheldes Wle kuluva abonentnumbriga xxxxxxxx Szolnok 3 tugijaama levialas. Kell 19:11 Wga suheldes asub E.Edasi Ehitajate1 tugijaama levialas. Jääb selle masti levialasse kuni 01.08.20 kell 12:49. Seega jõudis E.Edasi 31.08.20 xxx xx-xx korterisse pärast kella seitset õhtul. Kuigi E.Edasi väitis ise, et W kutsus teda korterisse kella nelja ajal, on see väide ümber lükatud sideettevõtjalt saadud andmetega, millest nähtub, et tegelikult Edasi helistas Wle alles poole seitsme paiku. Arvestades, et Esko Edasi tarvitas sellel ja järgmisel päeval alkoholi, on eluliselt usutav, et E.Edasi ei mäleta enam sündmuste kellaaegu täpselt. Kuigi Edasi ja tunnistaja S ütlused on vastuolus selles, kas S ja J olid Edasi saabudes korteris või mitte, ei ole see Y surma põhjuse seisukohalt oluline, kuivõrd nii süüdistatava kui W ja S

ütlused haakuvad selles, et Y peksmise ajal St ja Ji enam korteris ei olnud ning korteris olid üksnes W, E.Edasi ja Y. Esko Edasi tunnistab Y löömist 31.08.20. Võttis ise korteris ka paar pitsi. Korteris olid kilekottides Y asjad ja W ütles, et Y peab välja kolima. Käisid Wga Grossi poes, ostsid 2 „Oma“ viina ja paki sigarette. W maksis viinade eest, Edasi suitsu eest. W oli Y peale vihane, et see teda pettis. Y jõi viina ja suitsetas. Y ja W sõimasid üksteist. W palus leida auto, et W Y asjad U juurde Harku järve äärde. Y ütles, et Eskost saab siis Y ori, et tassib tema asju. Y istus arvutitoolil ja lõi Yt rusikaga peapiirkonda. Võis löögiks püsti tõusta. Y kukkus koos tooliga. Võib olla ütles löömise ajal Yle midagi. Y proovis tõusta püsti, võib olla oli põlvili ei tea ja proovis Edasit lüüa, kuid ei saanud pihta. Lõi Yt veel vasaku käega pea piirkonda. Yi ninast ja suust tuli verd. Y kukkus pikali ja keeras Yi külili. W Edasit ei takistanud. Karjus Yle kuradi reetur nüüd saad. See Edasi viha ei suurendanud. Peale teist lööki kukkus Y pikali, keeras ta külili ja pani pea alla padja, et kui verd jookseb ei tõmbaks kurku. Y hingas. Lõi Yt jalaga kehapiirkonda. Tegi seda purjus inimese vihaga, jalanõud olid jalas. Y oli pikali külili, lõi veel teda paar korda jalaga. Pikali olles ei osutanud Y enam vastupanu. Ei oska öelda mitu korda Yt kokku lõi. Võis olla 5-6 lööki kokku. Tunnistaja W ütluste kohaselt 31.07.2020 enne kella kümmet xxx xx-xx Esko Edasi peksis Yi surnuks. Kutsusid Yga Edasi külla. Riidlesid Yga natuke. Kutsus Esko, et ta räägiks Yga. Ei pidanud silmas füüsilist karistamist, vaimset raputamist. Esko tuli tarbisid viina ja vestlesid. Ei mäleta millest rääkisid, olid palju alkoholi tarbinud. Ehmatas ära kui Edasi esimest korda Yt lõi näopiirkonda. Y istus arvutitoolil laua otsas. Ei mäleta, mis juhtus Yga pärast esimest lööki. Peale lööki võttis pool tabletti xanaxit. Y vastu ei hakanud, oli ka palju alkoholi tarvitanud, naeratas. Peksmine toimus jalgade ja kätega. Y oli sel ajal pikali külili. Löögid oli kiired. Löökide arvu ei mäleta. Peksmine toimus kiiresti. Edasi pani Yle padja põrandale, et las puhkab. Pärast padja maha panemist peksis Edasi veel Yt. Edasi lõi käte ja jalgadega, Y oli pikali padja peal. Löögid tabasid igale poole. Edasil olid jalanõud jalas. Verd ei näinud. Oli šokis alkoholist ja tabletist ning mõistus kadus. Kukkus ära ja ärkas hommikul. Seega kinnitavad süüdistatava enda ja tunnistaja W ütlused, et E.Edasi peksis Y korduvalt käte ja jalgadega pea ja kehapiirkonda. Löökide arvu kumbki neist täpselt ei mäleta, kuid neid oli mitu. Yl olnud erinevate vigastuste (hematoomid, põrutused, rebendid, roidemurrud) arvu arvestades on eksperdi arvamuse kohaselt olnud lööke peapiirkonda vähemalt 15-20 ja kehatüvesse 17-20. Eeltoodust tulenevalt on ümber lükatud Esko Edasi väide, et võis lüüa 5-6 korda. Arvestades, et Edasi oli tarvitanud alkoholi ja ta tunnistas, et äkkviha oli peksmise põhjus, on eluliselt usutav, et vihasena ja joobes ei kontrollinud Edasi oma tegevust ja ei mäleta ise enam täpselt mitu korda ta Y lõi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et korteris on mitmel pool verepritsmeid ja et Y surnukeha ees on suurem vereloik. Arvestades Y kõrval olnud vereloigu suurust, pidi lööke, mille tagajärjel Yle tekitati vigastused, mille tõttu jooksis verd olema rohkem kui üks. 24.09.2020 vaatlusprotokoll kinnitab, et Esko edasi on kontaktile Musu xxxxxxxx 31.07.20 kell 23:49 saatnud sõnumi „Üksi teen ole tugev“ ja kell 23:55 „Fack, verd on palju, pole harjunud“. Tunnistaja HM kinnitas, et on saanud E.Edasilt sellise sisuga sõnumid. Tsiteeritud sõnumitest võib järeldada, et Esko Edasi peksis Y üksinda ja juba peksmise ajal jooksis Y vigastustest suhteliselt palju verd. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mille põhjal saaks väita, et Y lõi veel keegi teine peale Esko Edasi. W ja E.Edasi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Y peksis üksnes E.Edasi. Seega on tõendamist leidnud, et kõik Yl tuvastatud surma põhjuseks olnud vigastused on tekitatud E.Edasi poolt peksmise käigus.

Tunnistaja W ütlused kinnitavad, et 01.08.20 hommikul ärgates oli Y põrandal, patja pea all ei olnud. Verd ei pannud tähele. Esko oli diivanil. Eskoga võtsid baaris õlle ja tulid tagasi, kukkus jälle ära. Kui õhtul kella 6-8 paiku üles ärkas Eskot enam ei olnud. Siis sai aru, et Y on surnud ja kutsus politsei. Helistas Eskole ja ütles, et Y on surnud. Esko ütles, et võta mustad kotid ja vii Y kuskile ära. Esko Edasi kinnitab, et 01.08.20 hommikul lahkus korterist seitsme paiku Katariina baari, Y oli külili samas asendis ja hingas. Ei arvanud, et midagi hullusti ja vaja kiirabi kutsuda. Kaheksa paiku jõudsid korterisse tagasi, Y oli sama asendis külje peal ja hingas, magas. Lahkus korterist kella 9 ajal 33-ga Männikule. W läks taha tuppa magama. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 204- 206 ) kinnitab, et 01.08.2020 salvestuse aja järgi kell 07:57 ja 06:07 (salvestuse aeg erineb reaalasjast 1 tund ja 2 minutit) W ja E. Edasi kõndisid koos xxx xx kortermaja juures. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 207- 216 ) kinnitab, et 01.08.2020 kell 07:14 W ja E. Edasi kõndisid koos Keskus tänava poolt Mustamäe tee xx kortermaja juures maja nr xx suunas ja kell 08:25 tagasi Mustamäe tee xx kortermaja suunast. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 217- 206 ) kinnitab, et 01.08.2020 kell 07:23 sisenesid W ja E. Edasi Katariina baari, ostsid joogid, istusid laua ääres ja lahkusid 07:40, mil E.Edasi võtab laualt purgid kaasa. Videosalvestiselt on näha, et Esko Edasil on jalas sündmuskohalt leitud jalanõud. SEB vastuskiri kinnitab, et W pangakaardiga on tasutud 01.08 kell 07:25 ja kell 08:09 Katariina baaris. Seega on leidnud tõendamist, et W ja E.Edasi läksid peale Y peksmist, järgmisel hommikul baari, tarvitasid alkoholi ja suundusid W korterisse tagasi. Nii W kui E.Edasi ütlustest nähtub, et Y tervisliku seisundi kohta ei tuntud eriti huvi. Arvati, et Y hingab ja magab. Kumbki neist ei tundnud huvi, kas Y võib vajada arsti abi. Kuigi E.Edasi väidab, et lahkus korterist kella 9 ajal kinnitavad sideettevõtjalt saadud andmed, et Esko Edasi kasutuse olnud telefoni abonentnumber xxxxxxxx on Ehitajate1 tugijaama levialas kuni 01.08.20 kell 12:49. E.Edasi on helistanud Ple 01.08.20 kell 10:59, Ü on helistanud Edasile kell 11:10 ja 11:14, Edasi ise Üle kell 11:31,11.40, 12.37 ja 12:49 veel Ehitajate 1 ja 3 masti levialas. 13.24 Ü kõnele vastates on juba Silikatsiidi3 masti levialas. Alates kell 19:08 Edasi enam kõnedele ei vasta. W on veel kell 19:10 helistanud Edasile. E.Edasi poolt telefoni kasutamine kinnitab, et ca kella 13.00-ni oli E. Edasi W korteris. Edasi ja W ütluste kohaselt läks W peale baarist tulekut uuesti magama, kuid Edasi tegevuse kohta korteris peale telefoniga helistamise, muid tõendeid ei ole. Tunnistaja P ütluste kohaselt 01.08.20 Esko helistas ja rääkis Üga. Nägi Eskot Valdeku 105 maja ees, siis Esko lahkus Üga. Nägi kell 10-11 paiku. Ise Eskoga ei suhelnud, nägi läbi akna, paistis kaine. Ü ei öelnud, millest nad Eskoga rääkisid. Autot ei ole Eskole laenanud ja Esko ei ole ka abi palunud. Tunnistaja Ü ütluste kohaselt tuli Esko 01.08.20 kuskil lõuna paiku Valdeku 105 juurde. Tegid Eskoga suitsu ja läksid 33-ga Nõmmele parki. Ei tea miks Esko tuli Valdeku 105. Eskol mingeid vigastusi ja verd ei näinud. Konfliktidest ei rääkinud. Tunnistaja P ütlused kellaaja osas ei riimu sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mille andmete kohaselt ei ole E.Edasi enne 12:49 Keskuse tänava korterist lahkunud. Tunnistajad P ja Ü ei oska öelda midagi 31.07.20 sündmuste kohta ja Edasi neile, sellest ka midagi ei rääkinud. Tunnistajate P ja Ü ütlused kinnitavad, et 01.08.2020 on E. Edasi läinud W korterist Valdeku 105 maja juurde, kuid tunnistajate ütlused ei kinnita, Edasi väidet, et Edasi otsis autot Y asjade korterist ära viimiseks. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks Esko Edasi väiteid auto otsimise kohta Y asjade korterist ära viimiseks.

Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et W teeb 01.08 kell 15:24 ja 15:33 kaks kõnet abonentnumbrile xxxxxxxx (Edasi), kes ka vastab tema kõnedele. Kell 19:57 helistab W hädaabi numbrile 112. W ütluste kohaselt kui õhtul 6-8 üles ärkas Eskot enam ei olnud. Siis sai aru, et Y on surnud ja kutsus politsei. Käis üleval ukrainlaste juures ja ütles, et kutsub politsei. Helistas Eskole ja ütles, et Y on surnud. Esko ütles, et võta mustad kotid ja vii Y kuskile ära. Arvestades, et W on helistanud Edasile juba poole nelja paiku, pidi Wle kella poole nelja paiku olema arusaadav, et Y on surnud. Arvestades W igapäevast alkoholi tarvitamist sellel perioodil, on usutav, et W ei mäleta kellaaegasid enam täpselt. Tunnistaja N ütluste kohaselt elab W 3.korrusel tunnistaja korteri all. W tuli nende juurde kui mees tapeti. W tuli kuskil kuue-seitsme paiku õhtul. Tegid koputamise peale ukse lahti, W nuttis, et mees tapeti, oli justkui adekvaatne. Kutsus vaatama. W riided ja käed olid puhtad vastu rinda surutud. Suhtlesid 2-3 minutit, tema korterisse ei läinud, käskisid Wl politsei kutsuda. Tsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad, et enne politsei kutsumist käis W ülemises korteris elavatele inimestele ütlemas, et Y on surnud. Arvestades, et W on poole nelja paiku helistanud E.Edasile selleks, et öelda, et Y on surnud, oli Wle juba kella poole nelja paiku arusaadav, et Y on surnud. Selle asjaolu pinnalt võib tekkida küsimus, kas juhul kui W oleks kohe pool neli kutsunud kiirabi, oleks olnud Y veel võimalik päästa? Vastus sellele küsimusele on siiski eitav. Kuigi W käitumine ei vasta keskmise inimese käitumisele antud olukorras (üldjuhul helistatakse kohe 112), ei oleks kiirabi kutsumine kella poole nelja paiku enam Y elu päästnud. 24.09.2020 vaatlusprotokoll kinnitab, et Esko edasi on kontaktile Musu xxxxxxxx 31.07.20 kell 23:49 saatnud sõnumi „Üksi teen ole tugev“ ja kell 23:55 „Fack, verd on palju, pole harjunud“. Esko Edasi saadetud sõnumitest nähtub, et Y peksmine toimus 31.07.20 kella 23-24 paiku. Ekspertiisiakti kohaselt võis Y talle tekitatud vigastustega elada lühikest aega 4-8 tundi. Seega välistab ka eksperdiarvamus, et Y võis elada veel 15-16 tundi peale peksmist ning ekspertiisiakt kinnitab V.W ütlusi, et kui tema 01.08 pärastlõunal üles tõusis oli Y surnud. Nii W kui Edasi ütluste kohaselt Y hinnaga 01.08.20 hommikul enne kui nad baari läksid. Kuna E.Edasi sõnumitest võib järeldada, et peksmine toimus kella 23-24 paiku, ei ole eksperdiarvamuse kohaselt välistatud, et Y hommikul kella 07.00 paiku veel hingas, mis aga ei tähenda, et isik oli teadvusel. Ekspertiisiakt nr 20E-GE0890 kohaselt Y sõrmeküüne alt leitud DNA profiil ei lange kokku Esko Edasi, W, H ja Vi DNA-profiilidega. Esko Edasi sõrmeküüne alt (proovid B200435, B200436 ja B200438) leitud DNA profiil ei lange kokku Y, W, H ja Vi DNA-profiilidega. Proovis B200441 ei saa kindlalt välistada Ylt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. W sõrmeküüne alt (proov B200424, B200423, B200425, B200426, B200428, B200430 ja B200429) leitud DNA profiil ei lange kokku Esko Edasi, Y, H ja Vi DNA-profiilidega. Proovis B200432 ei saa välistada Ylt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Dressipükstelt leitud segaproovis B200407 on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Y DNA-profiiliga. Esko Edasilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Dressipükstelt segaproovis B200405 eristatav peamine DNA-profiil on kokkulangev Esko edasi DNA-profiiliga. Parema jala jalatsilt (seestpoolt kanna juures) proovis A203603 saadud DNA täisprofiil on kokkulangev Vi DNA-profiiliga. Proovis A203605 (keelelt) ei saa välistada Esko Edasi, W ja Vi bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Proovis A203610 (seestpoolt) ei saa

välistada Y bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Proovis A203604 (seestpoolt nina piirkonnas) ei saa välistada E.Edasi bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vasaku jala jalatsilt (keelelt) proovis A203608 saadud täisprofiilis ei saa välistada Y bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tunnistaja V ütluste kohaselt ostis sündmuskohal olnud rohelised tossud 1,5-2 aastat tagasi. Tuttava õde oli tossud ära visanud, ei tea kuidas tossud said Edasi kätte. Ise oli Soomes 18.0621.09.20. Esko Edasi ütlustest nähtub, et ta jättis oma verised jalanõud korterisse ja pani esikust jalga teised jalanõud. Seega on tõendatud, et korterist leitud vere määrdumisega jalanõudega tuli sinna Esko Edasi ja Vt ei olnud sündmusega seotud. Kannatanu surm saabus pea ja keha piirkonda tehtud korduvate löökide (peksmine käte ja jalgadega) tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu käte ja jalgadega löömine Esko Edasi poolt otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist selgub üheselt, et surma põhjuseks oli aju-kolju tömp trauma ja eluohtlik oli ka kehatüve tömp trauma. Edasi enda ütlused kinnitavad, et ta on tegelenud judo, sambo ja poksiga kooliajal üle kümne aasta, seega oli ta ise teadlik, et tema löögid on tugevamad ja oskuslikumad kui treenimata inimesel. Esko Edasi enda käitumisest, lüües kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid, ja lüües kannatanut jalaga edasi ka olukorras, kus kannatanu oli peale teist lööki pikali maas ja enam vastupanu ei osutanud, nähtub, et ta soovis tekitada kannatanule võimalikult suuri tervisekahjustusi. Eksperdiarvamusest nähtub, et Y oli vigastuste tekitamise ajal selili, kõhuli või külili, mis kinnitab lisaks Edasi enda ütlustele, et Y peksmisele vastupanu ei osutanud ja lamas maas. Yl ülajäsemetel tuvastatud vigastused võivad olla saadud enesekaitse käigus, s.t olukorras, kus maas olev isik üritas end löökide eest kätega kaitsta. Arvestades Esko Edasi varasemat elukogemust, et ta oli juba eelnevalt oma elu jooksul kaks korda varem alkoholjoobes purjus olles inimesi pekstes tekitanud neile inimestele sellised tervisekahjustused, mille tagajärjele need inimesed surid, oli Esko Edasile ettenähtav ja arusaadav, et ka maaslamava Y kontrollimatu peksmine võib tuua kaasa isiku surma. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi ja Y ütles Edasile, et asju tassides saab Edasist tema ori, ei anna süüdistatavale õigust füüsiliseks vägivallaks kannatanu suhtes. Isegi kui Y ütles sellise lause ja Edasi tundis end solvatuna, siis ei anna see õigust lüüa solvajat nii, et viimane kukub toolilt maha. Isegi kui Y pärast esimest lööki üritas enda püsti ajada ja selle käigus kätega vehkides üritas Edasit vastu lüüa, ei anna see õigust kannatanut veelkord käega pähe lüüa ja veel nii kõvasti, et peale seda lööki isik enam maast püsti ei tõusnud. Asjaolu, et Y sõnad orjaks olemisest võisid Edasit solvata, ei andnud süüdistatavale õigust vägivallaga probleemi lahendada. 02.08.20 isiku läbivaatuse protokolli koos fotodega kohaselt tuvastati E.Edasil otsmikul 1,5 cm ja ninapeal 1 cm marrastused, vasaku silma all nahamarrastused 2 cm. Vasaku käe kahe randme siseküljel 0,5 cm kriimustus. Parema käe randmele 1 cm pikkune nahavigastus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt tuvastati Esko Edasil 03.08.2020 ninal, vasakul kulmukaarel ja vasakul põsesarnal marrastused. Vasaku käe väikese sõrme ja nimeta sõrme rusikanukkide vahel haav. Seega puuduvad Esko Edasil endal sellised märkimisväärsed vigastused, millest võiks järeldada, et ta osales tõsises kakluses või, et teda rünnati. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks rünnanud süüdistatavat ja annaks alust kahtlustada, et süüdistatav tegutses enesekaitses või et oleks toimunud kaklus vastastikusel kokkuleppel. Kohus asub seisukohale, et Esko Edasi käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Esko Edasi enda ütlustest nähtub, et orjaks

nimetamisega Y solvas teda. Arvestades Ya joobeastet, mis on üle keskmise (2,44 mg/g), ei ole eluliselt usutav, et ta oleks sõnadega või isegi kätega vehkides kujutanud Esko Edasi elule ja tervisele ohtu. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks süüdistatavat ähvardanud või mingil muul viisil ohustanud süüdistatava elu või tervist. Asjaolu, et kannatanul oli võimaliku petmise pinnalt tüli tunnistaja Wga ja nad vastastikku sõnadega solvasid üksteist, ei tähenda, et kannatanul oli plaan Edasit või Wt rünnata. Seega hetkel kui Esko Edasi lõi Y käega peapiirkonda, ei kasutanud kannatanu süüdistatava suhtes mingit vägivalda ja puuduvad tõendid, et kannatanu oleks ka ähvardanud kasutada vägivalda süüdistatava või tunnistaja W suhtes (W ütlustest nähtub, et tema ja Edasi istusid diivanil ja Y toolil). Arvestades, et Esko Edasil endal ei tuvastatud märkimisväärseid vigastusi ja riided on terved, on selge, et Y ei osutanud Esko Edasile vastupanu, ning kannatanu käitumises puudusid asjaolud, mis oleks reaalselt süüdistatava või tunnistaja W elu või tervis ohustanud ning nõudnud vastupanu maha surumiseks tugevaid lööke käte ja jalgadega pea ja kehapiirkonda. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja Yl või Wl ja Yl oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama füüsilise vägivallaga. Orjaks nimetamist ei saa käsitleda ründena, mille eest oli vaja end kaitsta ja paisata löögiga Y toolilt põrandale. Arvestades, et löögi tagajärjel kukkus Y toolilt põrandale, pidi juba esimene löök pea piirkonda olema väga tugev. Süüdistatav küll väitis, et Y tõusis peale esimest lööki maast põlvili ja vehkis kätega, kuid põrandalt püsti tõusmine, isegi kui seejuures vehitakse kätega, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis õigustab füüsilist vägivalda. On ilmselge, et kui joobes isik kaotab löögi tagajärjel tasakaalu ja kukub toolilt maha, siis ka uuesti püsti tõusmisel võib isik koordinatsioonihäirete tõttu vehkida kätega. Ei ole usutav, et ennast maast püsti ajav isik, suudab samal ajal kätega vehkides kujutada kellelegi tõsist ohtu. Kõrvalseisjatel on võimalus astuda temast kaugemale. Löök maast püsti tõusta üritavale isikule rusikaga pähe pidi olema väga tugev, kuivõrd Y jäi seejärel maha lamama ning tal tuli suust ja ninast verd (Edasi ise kinnitas). Seega oli süüdistatav ise isikuks, kes kasutas ilma põhjuseta füüsilist vägivalda ja sellisel juhul hädakaitsest juttu olla ei saa. Arvestades tuvastatud löökide arvu, millest enamus on löödud ajal mil Y oli juba põrandal on välistatud hädakaitse. Nagu nähtub Edasi enda ütlustest, jäi Y peale teist lööki põrandale lamama, Edasi keeras ta külili ja pani talle pea alla padja, et verd kurku ei tõmbaks ja lõi maaslamavat Y edasi. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades käte ja jalgadega pähe ja keha piirkonda lüües hädakaitses, sest Esko Edasi ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda või tunnistaja W õigushüvedele. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud nii kannatanule korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda löömine süüdistatava poolt kui ka asjaolu, et kannatanule korduvate löökide (nii pähe kui kehapiirkonda kokku üle 30) tagajärjena tekitatud tervisekahjustused – aju-kolju tömp trauma ja kehatüve tömp trauma - olid eluohtlikud ja nende tagajärjel saabus Ya surm. Ka Riigikohus on lugenud pähe ja kõhuõõnde ulatuva haava eluohtlikuks vigastuseks (RKKK 3-1-1-40-13 p- 7 ja 10). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1-128-06, p 9).

Esko Edasi objektiivsest käitumisest – lõi ilma põhjuseta Y käega peapiirkonda ja jätkas maaslamava, vastupanu mitte osutava isiku peksmist pea- ja kehapiirkonda korduvalt nii käte kui jalgadega, kusjuures jalas olid jalanõud, millega löökide andmine on kõigile arusaadavalt tugevam kui palja jalaga – nähtub, et Esko Edasi soovis Yle tekitada kehavigastusi, seega on löömine toime pandud kavatsetult. Peale peksmise lõpetamist ei tundnud süüdistatav huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Ta ei tundnud selle vastu huvi ka siis kui järgmisel hommikul läks koos Wga baari jooma. Kohtu hinnangul on Esko Edasi süüteo – korduva käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda löömise- toime pannud tahtlikult. Pea- ja kehapiirkonda löömine on võimalik ainult tahtlikult. Esko Edasi enda ütlustest nähtub, et juba peale teist lööki jäi Y põrandale lamama ja tal tuli suust verd, mistõttu keeras Edasi ta külili ja pani padja pea all, et ta verd kurku ei tõmbaks. Seega nähtub Edasi enda käitumisest, et ta sai aru, et Yl tuli juba peale teist lööki suust verd ja Edasi ise muretse, et Y verd kurku ei tõmbaks ja ei lämbuks. Hoolimata sellest, et Yl juba jooksis suust verd ja ta lamas maas ning mingit vastupanu ei osutanud, jätkas E.Edasi Y peksmist. Esko Edasi lõi Y korduvalt kätte ja jalgadega, tegemist ei ole lihtsalt ühe korra kannatanu löömisega, mille tagajärjel viimane kukkus toolilt, vaid löökide asukohta ja nendega tekitatud vigastuste raskust arvestades, on tegemist korduvate sihilike löökidega. Pea ja keha on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada peas ja kõhus asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. Kuigi Esko Edasi ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne esimest lööki, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt (oli samasuguses olukorras juba 2 inimest surnuks peksnud) ja faktist, et peale teist lööki jooksis kannatanul suust verd ja enam maast üles ei tõusnud, aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanu jätkuv korduv pähe ja kehapiirkonda käe ja jalaga löömine võib ta tekitada kannatanule sellised eluohtlikud vigastused, millega kaasneb paratamatult kannatanu surm. E.Edasi enda ütlustest nähtub, et äkkviha oli peksmise põhjus. Ekspertiisiakti kohaselt pidi tuvastatud vigastuste põhjal löökide arv pähe ja kehapiirkonda kokku olema üle

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Esko Edasi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus E. Edasi süü ülestunnistamist ja kahetsust. Tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli alkoholi kuritarvitamisest tingitud suutmatus oma käitumist kontrollida. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastuste arvu, ei olnud tegemist üksikute löökidega, vaid korduvate (vähemalt 30) löökidega käte ja jalgadega ehk maaslamava inimese intensiivse peksmisega, mistõttu on Esko Edasi süü keskmisest suurem. Esko Edasi on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 1-19). Süüdistatavat on varasemalt Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusega karistatud kahe inimese tapmise eest, süüdistatav ei ole endale varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist seal hulgas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kuritegelik käitumine on talle kujunenud juba elustiiliks (on pannud toime ka varavastaseid süütegusid). Olles vabanenud vanglast peale karistuse kandmist 17.06.2016 pani ta nelja aasta möödudes toime uue raske isikuvastase kuriteo. Oma sõnade kohaselt ta töötas, tal oli elukoht, kuid alkoholi kuritarvitamine viis ta ikka ja jälle olukorda, kus ta kaotas kontrolli enda käitumise üle. Tegemist on I astme raske isikuvastase kuriteoga. Esko Edasi senine käitumine on näidanud, et tema puhul esineb kõrgendatud oht kaasinimeste elu- ja tervisele. Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusest on näha, et E.Edasi peksis 05.09.2003 alkoholijoobe inimese surnuks, seejärel olles vabanenud vahi alt 22.03.2005 peksis ta alkoholijoobes 04.01.2007 teise inimese surnuks. Seejärel vabanenud vanglast, peksis ta nelja aasta möödudes jälle alkoholijoobes inimese surnuks. Inimene, kes on oma elu jooksul tapnud vägivaldselt, tahtlikult pekstes 3 inimest, kes alkoholi tarvitades ei suuda oma käitumist kontrollida, kuid sellele vaatamata tarvitab peaaegu igapäevaselt alkoholi, on vabaduses viibides ilmselgelt väga suure ühiskonna ohtlikkusega. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke - hoida eelkõige Esko Edasit edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka alkoholijoobes inimese peksmine ja tapmine ei ole aktsepteeritav, tuleb Esko Edasit karistada reaalse vangistusega sanktsiooni maksimaalmääras (kui eluaegset vangistust ei arvesta) s.o 20 aastat. Kuigi isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni 03.08.2020, kinnitavad II k lk 78-84 olevad dokumendid ja Edasi enda ütlused, et E.Edasi peeti kinni juba 01.08.2020, kuid segastel asjaoludel märgiti algul kinnipidamise aluseks vale alus ( E.Edasi oli kõnealuse karistuse juba varasemalt kandnud). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus Esko Edasi karistusaja alguseks 01.08.2020. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - dressipüksid, musta värvi jope, T-särgid, lühikesed püksid, sokid, jalatsid, teksapüksid, klaasid, kruusid, klaaspudelid, proovid ja sõrmejälgedekaardid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - mobiiltelefon Nokia – tagastada Esko Edasile või tema poolt volitatud isikule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 4776 eurot ja ekspertiisikulu summas 4105 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsja sõidukulud summas 12.6 eurot riigi kanda, kuivõrd isik ei saa valida kinnipidamiskohta, kuhu sõiduks kaitsja on teinud lisakulutusi. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

võrdub 478 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Rle varaline kahju summas 478 eurot. X on esitanud Esko Edasi vastu tsiviilhagi summas 150 eurot. Kannatanu X ütluste kohaselt 150 eurot tasus peielaua eest Alfredi pubis. Tädil olid rasked ajad, seepärast maksis. R kinnitas, et õetütar tasus matuste peielaua eest. SEB kaardimaksekviitung kinnitab 150 euro tasumist Alfredi Pubile 11.08.20. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Xle varaline kahju summas 150 eurot. M on esitanud Esko Edasi vastu tsiviilhagi summas 199 eurot. M selgitas, et tasus matusebüroo jutustaja arve, sest õel oli raske ja see oli vähim mis veel Y jaoks sai teha. Matusebüroo Kristin OÜ arve kohaselt pidi R tasuma matuseteenuste eest 199 eurot. Kaardimakse kviitung kinnitab arve tasumist. R kinnitas, et Kristini arve tasus tema õde M. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Mle varaline kahju summas 199 eurot.

Süüdistatav Esko Edasi ei soovinud tsiviilhagidega seoses arvamust avaldada. Ta ei vaielnud hagidel vastu ega võtnud ka omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et Esko Edasi vastu esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Esko Edasi kuritegeliku käitumise tulemusena. Kui Esko Edasi ei oleks tapnud Y, ei oleks Ml, Rl ja Xl tekkinud kulutusi seoses Y matustega. Kannatanud on neile tekkinud kulutused dokumentaalselt tõendanud ja nende suurus on kohtu arvates põhjendatud. Esko Edasi ei ole kannatanute tsiviilhagi suurusele ka vastu vaielnud, ega vaidlustanud matusekulutuste summade suurust. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista R kasuks 478 eurot, X kasuks 150 eurot ja M kasuks 199 eurot. Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Esko Edasi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 20 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 01.08.2020. Esko Edasi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Esko Edasilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 4776 eurot ja ekspertiisikulu 4105 eurot riigituludesse. Kohustada Esko Edasit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 861.75 eurot.

Menetluskulud kogusummas 10341 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700021712. Selgitusena võib märkida „Esko Edasi, kriminaalasi 1-21350, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsja sõidukulud summas 12.60 jäta riigi kanda. Ekspertiisikulud summas 3762 jätta riigi kanda. Välja mõista Esko Edasilt: R (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 478 eurot. X (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 150 eurot. M (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 199 eurot. Asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - dressipüksid, musta värvi jope, T-särgid, lühikesed püksid, sokid, jalatsid, teksapüksid, klaasid, kruusid, klaaspudelid, proovid ja sõrmejälgedekaardid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada; - mobiiltelefon Nokia tagastada Esko Edasile või tema poolt volitatud isikule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 18.05.2021 Kohtunik Liina Pohlak

Rahvakohtunikud

Leevi Laever

Anneli Bender

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.