Liiklussüüteod

1 (3)

katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel määrati kohustuseks alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1, KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võeti Andrus Jõerannalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 aastaks 6 kuuks. Tartu Maakohtu 29.04.2020.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Andrus Jõerannale Tartu Maakohtu 03.01.2020.a otsusega kriminaalasjas 1-19-8897 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.11.2020.a ja lõpeb 14.03.2022.a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Andrus Jõeranna vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas enda arvamuse Andrus Jõeranna tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andrus Jõeranna tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 20278002020, milles Andrus Jõerannale on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna menetluses on kriminaalasi nr 20930000175, milles Andrus Jõerannale on esitatud kahtlustus KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kuna Andrus Jõeranda on alus kahtlustada uute kuritegude toimepanemises temale kohtuotsusega määratud katseajal, ei toeta prokurör tema ennetähtaegset vabastamist. Andrus Jõerand avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Uusi kuritegusid ta enda sõnul toime ei ole pannud. Kontrollnõuete rikkumist katseajal ei tunnista. Kui kohus teda vabastab, kavatseb kõiki kohustusi täita vastavalt korraldusele. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Samuti selgitas, millised on tema plaanid ja elutingimused vabaduses.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrus Jõerand temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub Tartu linnale, kes andis oma kirjaliku nõusoleku isiku sinna elama asumiseks ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused Andrus Jõeranna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

2 (3)

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrus Jõeranda on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslikku laadi. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Reaalset vangistust kannab süüdimõistetu kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samalaadseid kuritegusid on ta toime pannud ka varem. Seega on ilmne, et Andrus Jõeranna suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalusse kanda oma viimast karistust suuremas osas vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne. Süüdimõistetu karistus pöörati täitmisele katseajal kontrollnõuete, s.o registreerimiskohustuse, korduva rikkumise eest. Süüdimõistetu sõnul oli tegemist arusaamatusega ja tegelikult ta nõudeid ja kohustusi ei rikkunud. Karistuse kandmise ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja käinud psühhiaatri vastuvõttudel. Kuigi Andrus Jõeranna õigusvastase käitumise põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine, siis vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu endal alkoholiprobleemi ei tunnista ja alkoholi tarvitamises midagi halba ei näe. Ka kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ta ennast alkohoolikuks ei pea, lihtsalt juhtus nii, et ta asus joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Seega olulisi muutuseid vanglas läbitud kuriteoriske maandavad tegevused tema suhtumises kaasa toonud ei ole. Kohtu hinnangul püsib seetõttu oht uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Andrus Jõeranna vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid need ei erine oluliselt varasematest ega suurenda oluliselt väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Kindla elu- ja töökoha olemasolu ei ole varem seaduskuulekat käitumist taganud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades Andrus Jõeranna selgitusi kohtuistungil, aga ka tema isikut ja varasemat elukäiku, ei saa väita, et see eeldus oleks täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud ja saanud aru oma õigusvastase käitumise tagajärgedest. Seega ei ole Andrus Jõeranna tingimisi enne tähtaega vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.