eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas
Istungisekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Dennis Einasto süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 2161 lg 1, § 217 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Madis Einasto süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. augusti 2020 otsus
Apellant
Dennis Einasto kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver Madis Einasto kaitsja vandeadvokaat Sirje Must prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys
Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled
süüdistatav Dennis Einasto. Isikukood 38807242710; elukoht XXX, hetkel viibib kriminaalasjas nr 1-21-3197 vahi all; veebiturundaja Evikontroll Systems OÜ-s; põhiharidusega; karistatud Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi tingimisi 2 aastase vangistusega süüdistatav Madis Einasto. Isikukood 36302072719; elukoht XXX; töötab Evikontroll Systems OÜ-s ja Evikon MCI OÜ-s; karistamata
Menetluse vorm
suuline, istung 14. jaanuaril 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. augusti 2020 otsus osas, millega:
1.1.mõisteti Dennis Einasto KarS § 2161 lg 1 järgi süüdi arvutikuritegude ettevalmistamises failide 2017-10-06.png, my Crypto World.odt, Christian Schneider Bitclub.docx ja fortd2 (1).csv valdamise eest;
1.2.mõisteti Dennis Einasto KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdi arvutikelmuses:
1.2.1.26. veebruaril 2013 kell 9:32 aset leidnud 24,11 euro ülekandmise eest; 1(117)
1.2.2.1. märtsil 2013 kell 1:28 aset leidnud 3,65 euro ülekandmise eest;
1.2.3.1. märtsil 2013 kell 2:44 aset leidnud 2,69 euro ülekandmise eest;
1.2.4.13. märtsil 2013 kell 9:04 aset leidnud 4,36 euro ülekandmise eest;
1.2.5.16. märtsil 2013 kell 21:48 aset leidnud 21,25 euro ülekandmise eest;
1.2.6.27. märtsil 2013 kell 17:40 aset leidnud 2,82 euro ülekandmise eest;
1.2.7.29. märtsil 2013 kell 14:26 aset leidnud 5,65 euro ülekandmise eest;
1.2.8.1. aprillil 2013 kell 5:56 aset leidnud 50,53 euro ülekandmise eest;
1.2.9.8. aprillil 2013 kell 10:39 aset leidnud 4,62 euro ülekandmise eest;
1.2.10.2. mail 2013 kell 16:00 aset leidnud 4,11 euro ülekandmise eest;
1.2.11.12. mail 2013 kell 5:16 aset leidnud 5,31 euro ülekandmise eest;
1.2.12.12. mail 2013 kell 5:17 aset leidnud 10,87 euro ülekandmise eest;
1.2.13.19. mail 2013 kell 00:15 aset leidnud 35,37 euro ülekandmise eest;
1.2.14.22. mail 2013 kell 6:56 aset leidnud 12,59 euro ülekandmise eest;
1.2.15.22. mail 2013 kell 12:29 aset leidnud 16,19 euro ülekandmise eest;
1.2.16.12. juunil 2013 kell 17:14 aset leidnud 3,21 euro ülekandmise eest;
1.2.17.14. juulil 2013 kell 19:05 aset leidnud 4,96 euro ülekandmise eest;
1.2.18.31. juulil 2013 kell 12:49 aset leidnud 2,14 euro ülekandmise eest;
1.2.19.31. juulil 2013 kell 13:24 aset leidnud 8,71 euro ülekandmise eest;
1.2.20.31. juulil 2013 kell 13:24 aset leidnud 0,95 euro ülekandmise eest;
1.2.21.31. juulil 2013 kell 15:56 aset leidnud 3,23 euro ülekandmise eest;
1.2.22.31. juulil 2013 kell 21:24 aset leidnud 1,49 euro ülekandmise eest;
1.2.23.1. augustil 2013 kell 17:08 aset leidnud 9,86 euro ülekandmise eest;
1.2.24.4. septembril 2013 kell 12:23 aset leidnud 49,67 euro ülekandmise eest;
1.2.25.4. septembril 2013 kell 15:47 aset leidnud 44 euro ülekandmise eest;
1.2.26.18. jaanuaril 2016 kell 21:48 aset leidnud 6,40 euro ülekandmise eest;
2(117)
1.2.27.5. veebruaril 2016 kell 5:07 aset leidnud 5,50 euro ülekandmise eest;
1.2.28.20. veebruaril 2016 kell 23:10 aset leidnud 19,10 euro ülekandmise eest;
1.2.29.21. veebruaril 2016 kell 21:16 aset leidnud 4,70 euro ülekandmise eest;
1.2.30.22. veebruaril 2016 kell 1:31 aset leidnud 5,20 euro ülekandmise eest;
1.2.31.23. veebruaril 2016 kell 13:26 aset leidnud 5,30 euro ülekandmise eest;
1.2.32.24. veebruaril 2016 kell 23:06 aset leidnud 9,60 euro ülekandmise eest;
1.2.33.30. märtsil 2016 kell 5:23 aset leidnud 7,70 euro ülekandmise eest;
1.2.34.9. septembril 2016 kell 1:47 aset leidnud 29,60 euro ülekandmise eest;
1.2.35.22. septembril 2016 kell 22:18 aset leidnud 37,30 euro ülekandmise eest;
1.2.36.23. detsembril 2016 kell 1:45 aset leidnud 17,70 euro ülekandmise eest;
1.2.37.31. märtsil 2017 kell 2:36 aset leidnud 26,50 euro ülekandmise eest;
1.2.38.16. mail 2017 kell 4:03 aset leidnud 174 euro ülekandmise eest;
1.2.39.16. veebruaril 2017 kell 21:44 aset leidnud 10,40 euro ülekandmise eest;
3.märtsil 2018 kell 4:08 aset leidnud 181,47 euro ülekandmise eest;
1.2.41.5. märtsil 2018 kell 5:43 aset leidnud 2,25 euro ülekandmise eest;
1.2.42.5. märtsil 2018 kell 6:29 aset leidnud 62,44 euro ülekandmise eest;
1.2.43.5. märtsil 2018 kell 6:30 aset leidnud 104,95 euro ülekandmise eest;
1.2.44.5. märtsil 2018 kell 6:32 aset leidnud 90,95 euro ülekandmise eest;
1.2.45.5. märtsil 2018 kell 6:33 aset leidnud 84,92 euro ülekandmise eest;
1.2.46.5. märtsil 2018 kell 6:35 aset leidnud 88,46 euro ülekandmise eest;
1.2.47.5. märtsil 2018 kell 6:36 aset leidnud 52,60 euro ülekandmise eest;
1.2.48.5. märtsil 2018 kell 6:21 aset leidnud 150,73 euro ülekandmise eest;
1.2.49.5. märtsil 2018 kell 12:42 aset leidnud 197,20 euro ülekandmise eest;
1.2.50.8. märtsil 2018 kell 9:21 aset leidnud 70 euro ülekandmise eest;
1.2.51.9. märtsil 2018 kell 4:55 aset leidnud 112,10 euro ülekandmise eest;
1.2.52.18. märtsil 2018 kell 3:48 aset leidnud 75,90 euro ülekandmise eest; 3(117)
1.2.53.20. märtsil 2018 kell 00:41 aset leidnud 81,20 euro ülekandmise eest;
1.2.54.9. aprillil 2018 kell 3:31 aset leidnud 91,37 euro ülekandmise eest;
1.2.55.9. aprillil 2018 kell 3:32 aset leidnud 71,67 euro ülekandmise eest;
1.2.56.9. aprillil 2018 kell 3:37 aset leidnud 34,96 euro ülekandmise eest;
1.2.57.9. aprillil 2018 kell 3:38 aset leidnud 37 euro ülekandmise eest;
1.2.58.9. aprillil 2018 kell 3:40 aset leidnud 46,54 euro ülekandmise eest;
1.2.59.9. aprillil 2018 kell 3:41 aset leidnud 67,12 euro ülekandmise eest;
1.2.60.9. aprillil 2018 kell 3:43 aset leidnud 45,50 euro ülekandmise eest;
1.2.61.9. aprillil 2018 kell 3:47 aset leidnud 51,71 euro ülekandmise eest;
1.2.62.9. aprillil 2018 kell 3:49 aset leidnud 57,60 euro ülekandmise eest;
1.2.63.19. aprillil 2018 kell 10:09 aset leidnud 100,80 euro ülekandmise eest;
1.2.64.25. aprillil 2018 kell 6:54 aset leidnud 60,20 euro ülekandmise eest;
1.2.65.26. aprillil 2018 kell 19:09 aset leidnud 58,30 euro ülekandmise eest;
1.2.66.27. aprillil 2018 kell 5:33 aset leidnud 2,10 euro ja kell 5:58 aset leidnud 73 euro, st kokku 75,10 euro ülekandmise eest;
1.2.67.28. aprillil 2018 kell 11:02 aset leidnud 74,60 euro ja kell 11:04 aset leidnud 10,94 euro, st kokku 85,54 euro ülekandmise eest;
1.3.mõisteti Dennis Einasto KarS § 394 lg 2 p 3 järgi süüdi rahapesus;
1.4.mõisteti Dennis Einastole KarS § 2161 lg 1, § 217 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 394 lg 2 p 3 järgi mõistetud üksikkaristuste põhjal 4 aastane liitvangistus;
1.5.arvati Dennis Einastole mõistetud 4 aastasest liitvangistusest maha vahi all viibitud 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, saades nii 2 aasta 5 kuu ja 27 päevase vangistuse;
1.6.suurendati seda 2 aasta 5 kuu ja 27 päevast vangistust Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsusega Dennis Einastole mõistetud ärakandmata karistuse, st 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva võrra, saades selliselt Dennis Einastol kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta 5 kuu ja 26 päevase vangistuse;
1.7.mõisteti Dennis Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 23 025,14 eurot;
1.9.mõisteti Madis Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 219 001,76 eurot;
1.10.mõisteti Dennis Einastolt välja 1460 eurone sundraha.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1.mõista Dennis Einasto failide 2017-10-06.png, my Crypto World.odt, Christian Schneider Bitclub.docx ja fortd2 (1).csv valdamise eest õigeks;
2.2.mõista Dennis Einasto õigeks:
2.2.1.26. veebruaril 2013 kell 9:32 aset leidnud 24,11 euro ülekandmise eest;
2.2.2.1. märtsil 2013 kell 1:28 aset leidnud 3,65 euro ülekandmise eest;
2.2.3.1. märtsil 2013 kell 2:44 aset leidnud 2,69 euro ülekandmise eest;
2.2.4.13. märtsil 2013 kell 9:04 aset leidnud 4,36 euro ülekandmise eest;
2.2.5.16. märtsil 2013 kell 21:48 aset leidnud 21,25 euro ülekandmise eest;
2.2.6.27. märtsil 2013 kell 17:40 aset leidnud 2,82 euro ülekandmise eest;
2.2.7.29. märtsil 2013 kell 14:26 aset leidnud 5,65 euro ülekandmise eest;
2.2.8.1. aprillil 2013 kell 5:56 aset leidnud 50,53 euro ülekandmise eest;
2.2.9.8. aprillil 2013 kell 10:39 aset leidnud 4,62 euro ülekandmise eest;
2.2.10.2. mail 2013 kell 16:00 aset leidnud 4,11 euro ülekandmise eest;
2.2.11.12. mail 2013 kell 5:16 aset leidnud 5,31 euro ülekandmise eest;
2.2.12.12. mail 2013 kell 5:17 aset leidnud 10,87 euro ülekandmise eest;
2.2.13.19. mail 2013 kell 00:15 aset leidnud 35,37 euro ülekandmise eest;
2.2.14.22. mail 2013 kell 6:56 aset leidnud 12,59 euro ülekandmise eest;
2.2.15.22. mail 2013 kell 12:29 aset leidnud 16,19 euro ülekandmise eest;
2.2.16.12. juunil 2013 kell 17:14 aset leidnud 3,21 euro ülekandmise eest;
2.2.17.14. juulil 2013 kell 19:05 aset leidnud 4,96 euro ülekandmise eest;
2.2.18.31. juulil 2013 kell 12:49 aset leidnud 2,14 euro ülekandmise eest;
2.2.19.31. juulil 2013 kell 13:24 aset leidnud 8,71 euro ülekandmise eest;
2.2.20.31. juulil 2013 kell 13:24 aset leidnud 0,95 euro ülekandmise eest;
5(117)
2.2.21.31. juulil 2013 kell 15:56 aset leidnud 3,23 euro ülekandmise eest;
2.2.22.31. juulil 2013 kell 21:24 aset leidnud 1,49 euro ülekandmise eest;
2.2.23.1. augustil 2013 kell 17:08 aset leidnud 9,86 euro ülekandmise eest;
2.2.24.4. septembril 2013 kell 12:23 aset leidnud 49,67 euro ülekandmise eest;
2.2.25.4. septembril 2013 kell 15:47 aset leidnud 44 euro ülekandmise eest;
2.2.26.18. jaanuaril 2016 kell 21:48 aset leidnud 6,40 euro ülekandmise eest;
2.2.27.5. veebruaril 2016 kell 5:07 aset leidnud 5,50 euro ülekandmise eest;
2.2.28.20. veebruaril 2016 kell 23:10 aset leidnud 19,10 euro ülekandmise eest;
2.2.29.21. veebruaril 2016 kell 21:16 aset leidnud 4,70 euro ülekandmise eest;
2.2.30.22. veebruaril 2016 kell 1:31 aset leidnud 5,20 euro ülekandmise eest;
2.2.31.23. veebruaril 2016 kell 13:26 aset leidnud 5,30 euro ülekandmise eest;
2.2.32.24. veebruaril 2016 kell 23:06 aset leidnud 9,60 euro ülekandmise eest;
2.2.33.30. märtsil 2016 kell 5:23 aset leidnud 7,70 euro ülekandmise eest;
2.2.34.9. septembril 2016 kell 1:47 aset leidnud 29,60 euro ülekandmise eest;
2.2.35.22. septembril 2016 kell 22:18 aset leidnud 37,30 euro ülekandmise eest;
2.2.36.23. detsembril 2016 kell 1:45 aset leidnud 17,70 euro ülekandmise eest;
2.2.37.31. märtsil 2017 kell 2:36 aset leidnud 26,50 euro ülekandmise eest;
2.2.38.16. mail 2017 kell 4:03 aset leidnud 174 euro ülekandmise eest;
2.2.39.16. veebruaril 2017 kell 21:44 aset leidnud 10,40 euro ülekandmise eest;
3.märtsil 2018 kell 4:08 aset leidnud 181,47 euro ülekandmise eest;
2.2.41.5. märtsil 2018 kell 5:43 aset leidnud 2,25 euro ülekandmise eest;
2.2.42.5. märtsil 2018 kell 6:29 aset leidnud 62,44 euro ülekandmise eest;
2.2.43.5. märtsil 2018 kell 6:30 aset leidnud 104,95 euro ülekandmise eest;
2.2.44.5. märtsil 2018 kell 6:32 aset leidnud 90,95 euro ülekandmise eest;
2.2.45.5. märtsil 2018 kell 6:33 aset leidnud 84,92 euro ülekandmise eest;
2.2.46.5. märtsil 2018 kell 6:35 aset leidnud 88,46 euro ülekandmise eest; 6(117)
2.2.47.5. märtsil 2018 kell 6:36 aset leidnud 52,60 euro ülekandmise eest;
2.2.48.5. märtsil 2018 kell 6:21 aset leidnud 150,73 euro ülekandmise eest;
2.2.49.5. märtsil 2018 kell 12:42 aset leidnud 197,20 euro ülekandmise eest;
2.2.50.8. märtsil 2018 kell 9:21 aset leidnud 70 euro ülekandmise eest;
2.2.51.9. märtsil 2018 kell 4:55 aset leidnud 112,10 euro ülekandmise eest;
2.2.52.18. märtsil 2018 kell 3:48 aset leidnud 75,90 euro ülekandmise eest;
2.2.53.20. märtsil 2018 kell 00:41 aset leidnud 81,20 euro ülekandmise eest;
2.2.54.9. aprillil 2018 kell 3:31 aset leidnud 91,37 euro ülekandmise eest;
2.2.55.9. aprillil 2018 kell 3:32 aset leidnud 71,67 euro ülekandmise eest;
2.2.56.9. aprillil 2018 kell 3:37 aset leidnud 34,96 euro ülekandmise eest;
2.2.57.9. aprillil 2018 kell 3:38 aset leidnud 37 euro ülekandmise eest;
2.2.58.9. aprillil 2018 kell 3:40 aset leidnud 46,54 euro ülekandmise eest;
2.2.59.9. aprillil 2018 kell 3:41 aset leidnud 67,12 euro ülekandmise eest;
2.2.60.9. aprillil 2018 kell 3:43 aset leidnud 45,50 euro ülekandmise eest;
2.2.61.9. aprillil 2018 kell 3:47 aset leidnud 51,71 euro ülekandmise eest;
2.2.62.9. aprillil 2018 kell 3:49 aset leidnud 57,60 euro ülekandmise eest;
2.2.63.19. aprillil 2018 kell 10:09 aset leidnud 100,80 euro ülekandmise eest;
2.2.64.25. aprillil 2018 kell 6:54 aset leidnud 60,20 euro ülekandmise eest;
2.2.65.26. aprillil 2018 kell 19:09 aset leidnud 58,30 euro ülekandmise eest;
2.2.66.27. aprillil 2018 kell 5:33 aset leidnud 2,10 euro ja kell 5:58 aset leidnud 73 euro, st kokku 75,10 euro ülekandmise eest;
2.2.67.28. aprillil 2018 kell 11:02 aset leidnud 74,60 euro ja kell 11:04 aset leidnud 10,94 euro, st kokku 85,54 euro ülekandmise eest;
2.3.mõista Dennis Einasto õigeks ka 18. aprillil 2018 kell 11:08 aset leidnud 3,94 euro ülekandmise eest, milles maakohus Dennis Einastot süüdi ei tunnistanud, ent ka õigeks ei mõistnud;
2.4.mõista Dennis Einasto rahapesusüüdistuses õigeks;
7(117)
2.5.mõista Dennis Einastole KarS § 2161 lg 1, § 217 lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi mõistetud üksikkaristuste põhjal 4 aastane liitvangistus;
2.6.arvata Dennis Einastole mõistetud 4 aastasest liitvangistusest maha vahi all viibitud 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, saades nii 2 aasta 5 kuu ja 27 päevase vangistuse;
2.7.suurendada seda 2 aasta 5 kuu ja 27 päevast vangistust Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsusega Dennis Einastole mõistetud ärakandmata karistuse, st 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva võrra, saades selliselt Dennis Einastol kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta 5 kuu ja 26 päevase vangistuse;
2.8.kohustada Dennis Einastot minema seda vangistust kandma talle hiljem teatavaks tehtaval ajal;
2.9.mõista Dennis Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 19 113,09 eurot, ent vähendada seda summat tasaarvestust tehes Dennis Einasto kasuks välja mõistetava 9648,60 eurose apellatsioonimenetluse kulu (kaitsjatasu) võrra, kohustades Dennis Einastot tasuma asenduskonfiskeerimise korras 9464,49 eurot;
2.10.jätta viidatud 9464,49 euro tasumise tagamiseks aresti alla Dennis Einastolt ära võetud 3 276 970,70 480 760 bankerat;
2.11.mõista Dennis Einastolt välja 876 eurone sundraha;
2.12.mõista Madis Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 196 000 eurot, ent vähendada seda summat tasaarvestust tehes Madis Einasto kasuks välja mõistetava 1440 eurose apellatsioonimenetluse kulu (kaitsjatasu) võrra, kohustades Madis Einastot tasuma asenduskonfiskeerimise korras 194 560 eurot;
2.13.kohustada Madis Einastot tasuma need 194 560 eurot 24 osas: otsuse jõustumisele järgneva kuu lõpuks on vaja maksta 8000 eurot ning 8000 eurot on vaja maksta ka iga järgneva 22 kuu lõpuks (st 23x8000) – 24. kuu lõpuks tuleb maksta 10 560 eurot;
2.14.jätta viidatud 194 560 euro tasumise tagamiseks aresti alla XXX asuv Madis Einasto korter.
3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
(I) Süüdistus (1) Sissejuhatus Dennis Einasto süüdistusele
1.19. oktoobril 2018 esitas prokuratuur Dennis Einastole süüdistuse. Seda süüdistust täpsustas ja täiendas prokuratuur kahel korral: 10. mail 2019 (kd 9, tl 95–96) ja 10. veebruaril 2020 (kd 16, tl 8(117)
123–124). Järgnevalt lähtutakse täpsustatud ja täiendatud süüdistusest – v.a puutuvalt käesoleva otsuse p 16.2 (vt täpsemalt viidatud punktile lisatud joonealusest märkusest). (2) Arvutikuritegude ette valmistamine
2.Esiteks valmistas D. Einasto ette arvutikuritegusid KarS § 2161 lg 1 tähenduses. Seda seeläbi, et ta valdas teadmata ajast, kuid vähemalt alates 26. veebruarist 2013 kuni 8. maini 2018 oma elukohas Tartus asuvas oma arvutis esiteks vähemalt 5 erinevat temale mittekuuluvat krüptoraha ja veebimajutuse keskkondadega seotud andmebaasi koos neis sisalduvate kasutajatunnuste ja paroolidega ning teiseks 55 muud faili kolmandate isikute veebikeskkondade kasutajatunnuste ja paroolidega ning krüptovaluuta rahakottide andemetega. Seega valdas ta kaitsevahendeid, mille abil on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemidele, eesmärgiga panna toime KarS § 206, 207, 213 ja 217 sätestatud kuritegusid. Täpsemalt olid need viis andmebaasi ja muud failid sellised:
2.1.krüptoraha keskkonna veebilehe www.avalon-life-prelaunch.com SQL andmebaas kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, kasutajatunnused, paroolid, meiliaadressid jne);
2.2.krüptoraha keskkonna veebilehe www.ltccash.org SQL andmebaas kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, kasutajatunnused, paroolide räsid, meiliaadressid jne);
2.3.veebimajutuse veebileht www.1and1.com virtuaalserveritega seotud SQL andmebaas kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, paroolide räsid, meiliaadressid jne);
2.4.krüptoraha keskkonna veebilehe www.lionstradingclub.com SQL andmebaas kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, kasutajatunnused, paroolide räsid, meiliaadressid jne);
2.5.krüptoraha kaevandamise keskkonna veebilehe www.mining-planet.eu krüptoraha ethereumi (ETH) kaevandamise SQL andmebaas kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, kasutajatunnused, paroolide räsid, meiliaadressid jne);
2.6.55 faili: bitclub.txt, fap.txt, fortd2 (1).csv, bitcoin2014.txt, newera.txt, LOGIN.odt, Msecure Salvataggio 08.02.18.pdf, ChromePassview.htm, gcorder.txt, Geldanlagen im Internet.xlsx, row_id_0000013.eml, bitcoin2014.txt, report.html, Wichtige infos.txt, bitcloud.csv, Database2012.txt, mes-5514.eml, localhost (18).sql, Passwörter Liste Finanztüte GmbH.docx, 20160429_140532.jpg, 20160516_123326_001.jpg, 2017-10-06.png, alpcoinwallets.txt, CRYPTOCOIN.eml, MINE DATA - I (død).docx, my Crypto World.odt, myetherwallet.pdf, 001 Passwörter.docx, 1Password Emergency Kit.pdf, 2pay4u.txt, Christian Schneider Bitclub.docx, Daten.doc, elan bitcoin (Elan Ferreira Costa).docx, gerh.txt, gmail.txt, Links.txt, Login.txt, Logins-domi.ods, Me_ne L_nks.xls, Mine data.doc, One Coin Log in.docx, PW (2).xlsx, pw.txt, PW26.10.2017.xlsx, Routine.docx, Zugangsdaten - ProfiAds.xls, Zugangsdaten (1).txt, Zugangsdaten von palowela -169805.docx, Zugangsdaten(1).xlsx, Zugangsdaten.rtf, Zugriffsdaten.xlsx, Zugänge.docx, UGI Laptope.docx, vizionary - capricoin.txt ja vodavone pw.rtf. (3) Arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimine
3.Ka süüdistatakse Dennis Einastot KarS § 217 lg 1 järgi arvutisüsteemidele ebaseadusliku juurdepääsu hankimises. Seda tegi D. Einasto Tartus olles. Täpsemalt sisenes ta järgmistesse arvutisüsteemidesse:
9(117)
3.1.26. veebruaril 2018 kell 10:42 kasutajanimega [email protected] tuvastamata isikule kuuluvasse outlook.com keskkonnas asuvasse e-postkasti, kasutades arvutisüsteemile ligipääsu saamiseks ilma õigusliku aluseta tema valduses olevat konto omanikule kuuluvat kasutajatunnust ja parooli1;
3.2.27. veebruaril 2018 kell 5:11 kasutajanimega M.H. @gmx.de M.H. nimel avatud gmx.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.3.27. veebruaril 2018 kell 5:17 M.H. nimel avatud ww.icloud.com keskkonnas asuvale kontole;
3.4.27. veebruaril 2018 kell 7:58 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvasse outlook.live.com keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.5.27. veebruaril 2018 kell 8:03 kasutajatunnusega UQ640168 tuvastamata isikule kuuluvale uquid.com keskkonnas asuvale kasutajanimega Yesi88 kontole;
3.6.1. märtsil 2018 kell 16:15 ebaseaduslikult kasutajanimega ltccrypt ja parooliga d1Fx25n6Eq läbi administraatori konto veebibrauseri aadressil https://dreamwebhosting.net/client-cpanel.php asuvasse DreamWebHostingule kuuluvasse ltccryptofarm.com keskkonda;
3.7.1. märtsil 2018 kell 18:04 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvasse gmx.com keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.8.1. märtsil 2018 kell 18:14 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] S.S. nimel avatud tiscali.it keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.9.1. märtsil 2018 kell 18:15 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] S.S. nimel avatud advcash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.10.1. märtsil 2018 kell 18:18 ebaseaduslikult kliendi tunnusnumbriga 000729 S.S. nimel avatud starbit.com keskkonnas asuvale kontole;
3.11.1. märtsil 2018 tuvastamata ajal, kuid enne kella 18:48 ebaseaduslikult D.R. nimel avatud webmail.strato.de keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.12.2. märtsil 2018 kell 10:29 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] R.O. le kuuluvale outlook.com keskkonnas asuvale kontole;
3.13.2. märtsil 2018 kell 10:49 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] R.O. le kuuluvale poloniex.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.14.2. märtsil 2018 kell 11:02 ebaseaduslikult R.O. le kuuluvale kraken.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.15.2. märtsil 2018 kell 11:17 ebaseaduslikult R.O. le kuuluvale gmail.com keskkonnas asuvale [email protected] kontole;
Kõik 118 arvutisüsteemile juurdepääsu hankimise süüdistust on sarnased selle poolest, et neis heidetakse D. Einastole ette seda, et ta kasutas vastava konto omanikule kuuluvat kasutajatunnust ja parooli, mis olid tema valduses. Ringkonnakohus ei pea ruumi kokkuhoiu huvides vajalikuks seda infot järgnevalt välja tuua, vaid tõstab selle siinkohal n-ö sulgude ette.
10(117)
3.16.2. märtsil 2018 kell 12:39 ebaseaduslikult tuvastamata isikule webmail.freenet.de keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
kuuluvasse
3.17.2. märtsil 2018 kell 16:39 ebaseaduslikult R.O. le kuuluvale gmail.com keskkonnas asuvale kontole [email protected];
3.18.2. märtsil 2018 kell 16:54 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] R.O. le kuuluvale electroneum.com keskkonnas asuvale kontole;
3.19.3. märtsil 2018 kell 3:06 ebaseaduslikult T.F. i nimel avatud wallet.advcash.com keskkonnas asuvale kontole;
3.20.3. märtsil 2018 kell 3:16 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvasse outlook.live.com keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.21.3. märtsil 2018 kell 4:03 ebaseaduslikult R.E. i nimel avatud wallet.advcash.com keskkonnas asuvale kontole;
3.22.3. märtsil 2018 kell 4:09 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] S.S. nimel avatud skywayinvestgroup.com keskkonnas asuvale kontole;
3.23.3. märtsil 2018 kell 16:58 ebaseaduslikult A.T. i nimel avatud wallet.advcash.com keskkonnas asuvale kontole;
3.24.3. märtsil 2018 kell 17:25 ebaseaduslikult C.R. i nimel avatud wallet.advcash.com keskkonnas asuvale kontole;
3.25.3. märtsil 2018 kell 17:26 ebaseaduslikult A.M. i nimel avatud wallet.advcash.com keskkonnas asuvale kontole;
3.26.3. märtsil 2018 kell 20:11 ebaseaduslikult A.H. i nimel avatud bitwala.com keskkonnas asuvale kontole;
3.27.3. märtsil 2018 kell 20:35 ebaseaduslikult kasutajatunnusega [email protected] tuvastamata isikule kuuluvale bittrex.com keskkonnas asuvale kontole;
3.28.5. märtsil 2018 kell 00:47 ebaseaduslikult A.Y. i nimel avatud gmx.com keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.29.5. märtsil 2018 kell 1:25 ebaseaduslikult C.F. i nimel avatud myaccount.google.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.30.5. märtsil 2018 kell 5:04 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.S. nimel avatud mining-planet.eu keskkonnas asuvale kontole;
3.31.5. märtsil 2018 kell 5:04 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.S. nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.32.5. märtsil 2018 kell 5:06 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.S. nimel avatud polybius.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
11(117)
3.33.5. märtsil 2018 kell 5:10 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.S. nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.34.5. märtsil 2018 kell 5:13 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.S. nimel avatud cryptonator.com keskkonnas asuvale kontole;
3.35.5. märtsil 2018 kell 5:32 ebaseaduslikult kasutajanimega scacconetwork A.S. nimel avatud livecoin.net keskkonnas asuvale kontole;
3.36.5. märtsil 2018 kell 6:29 ebaseaduslikult C.C. nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.37.5. märtsil 2018 kell 12:36 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.P. i nimel avatud dropbox.com keskkonnas asuvale kontole;
3.38.5. märtsil 2018 kell 12:36 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.P. i nimel avatud appsuite.hostnet.nl keskkonnas asuvale kontole;
3.39.5. märtsil 2018 kell 12:39 ebaseaduslikult M.P. i nimel avatud perfectmoney.is keskkonnas asuvale kontole;
3.40.5. märtsil 2018 kell 12:42 ebaseaduslikult administraatori kontoga aadressil www.demo.proxcore.com/adminpanel/overview asuvasse Proxcore’le kuuluvasse keskkonda;
3.41.5. märtsil 2018 kell 13:05 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.P. i nimel avatud skyway.capital keskkonnas asuvale kontole;
3.42.5. märtsil 2018 kell 13:09 ebaseaduslikult M.P. i nimel avatud hostnet.nl keskkonnas mijn.hostnet.nl veebilehel asuvale kontole;
3.43.5. märtsil 2018 kell 13:29 ebaseaduslikult kasutajatunnusega dev1coin_dev1 läbi administraatori konto veebibrauseri aadressil https://dev1.skycoinlab.com asuvasse Skycoinlabile kuuluvasse keskkonda;
3.44.5. märtsil 2018 kell 17:51 ebaseaduslikult A.D. i nimel avatud webapp.tenx.tech keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.45.5. märtsil 2018 kell 18:06 ebaseaduslikult M.B. i nimel avatud tutanota.com keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.46.6. märtsil 2018 kell 2:23 ebaseaduslikult H.E. i nimel avatud t-online.de keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.47.6. märtsil 2018 kell 1:06 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvasse web.de keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.48.6. märtsil 2018 kell 1:24 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.49.6. märtsil 2018 kell 1:27 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud spectrocoin.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole; 12(117)
3.50.6. märtsil 2018 kell 1:28 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud bleutrade.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.51.6. märtsil 2018 kell 1:30 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud bitwala.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.52.6. märtsil 2018 kell 1:33 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud cubits.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.53.6. märtsil 2018 kell 1:36 ebaseaduslikult kasutajanimega „Atakanali“ A.Y. i nimel avatud coinexchange.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.54.6. märtsil 2018 kell 1:40 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti Sevenincome nimelisele kontole;
3.55.6. märtsil 2018 kell 1:51 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud bitstamp.net keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.56.6. märtsil 2018 kell 2:04 ebaseaduslikult kasutajanimega atakana71 A.Y. i nimel avatud skype.com keskkonnas asuvale kontole;
3.57.6. märtsil 2018 kell 2:12 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.Y. i nimel avatud dropbox.com keskkonnas asuvale kontole;
3.58.6. märtsil 2018 kell 9:22 ebaseaduslikult kasutajanimega oct19984 läbi administraatori konto veebilehel www.octano.com.au:2082 asuvasse serverisse;
3.59.8. märtsil 2018 kell 5:02 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] H.S. ile kuuluvale dropbox.com keskkonnas asuvale kontole;
3.60.8. märtsil 2018 kell 5:28 ebaseaduslikult H.S. ile kuuluvasse yahoo.de keskkonnas asuvasse e-maili postkasti [email protected];
3.61.8. märtsil 2018 kell 5:32 ebaseaduslikult H.S. ile kuuluvasse gmx.net keskkonnas asuvasse e-maili postkasti [email protected];
3.62.8. märtsil 2018 kell 6:13 ebaseaduslikult H.S. ile kuuluvasse outlook.live keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.63.8. märtsil 2018 kell 9:17 ebaseaduslikult kasutajatunnusega [email protected] M.W. i nimel avatud ihostfactory.ch keskkonnas asuvasse postkasti;
3.64.9. märtsil 2018 kell 4:48 ebaseaduslikult S.G. ile kuuluvasse gmx.de keskkonnas asuvasse e-postkasti [email protected];
3.65.9. märtsil 2018 kell 5:10 ebaseaduslikult S.G. ile kuuluvale de.cryptonator.com keskkonnas asuvale kontole;
13(117)
3.66.9. märtsil 2018 kell 6:42 ebaseaduslikult P.G. i nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse freemail postkasti [email protected];
3.67.9. märtsil 2018 kell 6:46 ebaseaduslikult P.G. i nimel avatud outlook.live.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.68.9. märtsil 2018 kell 6:47 ebaseaduslikult P.G. i nimel avatud onedrive.live.com keskkonnas asuvale kontole;
3.69.18. märtsil 2018 kell 3:33 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] D.R. i nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse postkasti;
3.70.18. märtsil 2018 kell 3:36 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] D.R. i nimel avatud cryptopia.co.nz keskkonnas asuvale kasutajakontole;
3.71.18. märtsil 2018 kell 3:54 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] D.R. i nimel avatud skrill.com keskkonnas asuvale kasutajakontole;
3.72.18. märtsil 2018 kell 17:35 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.R. e nimel avatud web.de keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.73.18. märtsil 2018 kell 17:54 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.R. e nimel avatud web.de keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.74.18. märtsil 2018 kell 17:55 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.R. e nimel avatud payeer.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole nr P34917623;
3.75.18. märtsil 2018 kell 17:59 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.R. e nimel avatud bittrex.com keskkonnas asuvale kasutajakontole;
3.76.täpselt tuvastama ajal, aga enne 20. märtsi 2018 kella 00:35 ebaseaduslikult C.J. i nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.77.20. märtsil 2018 kell 00:36 ebaseaduslikult C.J. i nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-postkasti aadressiga [email protected];
3.78.23. märtsil 2018 kell 23:57 ebaseaduslikult T.G. i nimel avatud yahoo.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.79.täpselt tuvastama ajal, aga enne 31. märtsi 2018 kell 2:19 ebaseaduslikult M.H. nimel avatud gmx keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.80.täpselt tuvastama ajal, aga enne 31. märtsi 2018 kella 2:19 ebaseaduslikult M.H. nimel avatud icloud.com keskkonnas asuvale kontole;
3.81.täpselt tuvastama ajal, aga enne 31. märtsi 2018 kella 12:31 ebaseaduslikult M.H. nimel avatud icloud.com keskkonnas asuvale kontole;
3.82.9. aprillil 2018 kell 4:48 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. nimel avatud GMX.net keskkonnas asuvasse e-postkasti;
14(117)
3.83.9. aprillil 2018 kell 4:48 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. avatud GMX.net keskkonnas asuvasse e-postkasti;
nimel
3.84.9. aprillil 2018 kell 4:53 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. nimel avatud bittrex.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.85.9. aprillil 2018 kell 4:55 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. nimel avatud www.genesis-mining.com keskkonnas asuvale kontole;
3.86.9. aprillil 2018 kell 4:59 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. nimel avatud Cryptonator.com keskkonnas asuvale kontole;
3.87.9. aprillil 2018 kell 5:03 ebaseaduslikult privaatvõtmega G.D. nimel avatud mymonero.com keskkonnas asuvale kontole;
3.88.9. aprillil 2018 kell 5:06 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.D. nimel avatud Google.com keskkonnas asuvale kontole;
3.89.9. aprillil 2018 kell 5:25 ebaseaduslikult kasutajanimega burgenland G.D. nimel avatud vizionary.com keskkonnas asuvale kontole;
3.90.täpselt tuvastamata ajal, aga enne 17. aprilli 2018 kella 6:39 ebaseaduslikult S.K. e nimel avatud arcor.de keskkonnas asuvasse e-postkasti aadressiga [email protected];
3.91.17. aprillil 2018 kell 23:08 ebaseaduslikult kasutajanimega „cengiz“ C.B. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale kontole;
3.92.17. aprillil 2018 kell 23:09 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] C.B. nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvale kontole;
3.93.17. aprillil 2018 kell 23:18 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] C.B. nimel avatud bnktothefuture.com keskkonnas asuvale kontole;
3.94.19. aprillil 2018 kell 3:09 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.T. i nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.95.19. aprillil 2018 kell 6:42 ebaseaduslikult kasutajatunnusega w0158c73 M.T. i nimel administraatoriõigustega sisse veebilehel https://webftp.all-inkl.com asuvasse keskkonda;
3.96.19. aprillil 2018 kell 10:03 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] J.P. i nimel avatud tuvastamata keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.97.täpselt tuvastamata ajal, ent enne 25. aprilli 2018 kella 3:46 ebaseaduslikult A.M. i nimel avatud webmail.strato.de keskkonnas asuvasse e-maili [email protected] postkasti;
3.98.25. aprillil 2018 kell 3:51 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.M. i nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.99.25. aprillil 2018 kell 6:43 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] A.M. i nimel avatud Skyway Capital keskkonnas asuvale kasutajakontole;
15(117)
3.100.25. aprillil 2018 kell 9:42 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] L.N. ile kuuluvasse gmail.com keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.101.25. aprillil 2018 kell 9:50 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] L.N. ile kuuluvasse gmail.com keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.102.26. aprillil 2018 kell 18:01 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] F.I. i nimel avatud webmail4you keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.103.26. aprillil 2018 kell 18:56 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.H. i nimel avatud gmx.at keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.104.27. aprillil 2018 kell 5:16 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud Hotmail keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.105.27. aprillil 2018 kell 5:17 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud Hotmail keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.106.27. aprillil 2018 kell 5:22 ebaseaduslikult M.F. i nimel avatud OneDrive keskkonda;
3.107.27. aprillil 2018 kell 5:51 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud Payeer.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.108.27. aprillil 2018 kell 5:52 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud AdvancedCash keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole;
3.109.28. aprillil 2018 kell 10:57 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] E.H. i nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.110.29. aprillil 2018 kell 8:24 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] G.H. i nimel avatud gmail.com keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.111.täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 5. maid 2018 kella 21:35 ebaseaduslikult M.C. nimel avatud Outlook.live.com keskkonnas asuvasse e-postkasti;
3.112.täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 6. maid 2018 kella 15:01 ebaseaduslikult T.K. nimel avatud gmx.net keskkonnas asuvasse e-maili postkasti aadressiga [email protected];
3.113.6. mail 2018 kell 15:02 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] T.K. nimel avatud kuuluvasse Bittrex.com. keskkonnas asuvasse e-maili postkasti;
3.114.19. aprillil 2018 kell 00:38 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] F.L. i nimel avatud office.ugi.direct keskkonnas asuvale Unique Global Investment kontole;
3.115.tema sisenes 19. aprillil 2018 kell 2:00 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] Konstantin Haslaueri nimel avatud office.ugi.direct keskkonnas asuvale Unique Global Investment kontole;
3.116.27. aprillil 2018 kell 4:47 ebaseaduslikult kasutajanimega weiga52 tuvastamata isikule kuuluvale bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole;
16(117)
3.117.27. aprillil 2018 kell 4:47 ebaseaduslikult kasutajanimega globalbuup tuvastamata isikule kuuluvale bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole;
3.118.27. aprillil 2018 kell 4:48 ebaseaduslikult kasutajanimega joswald tuvastamata isikule kuuluvale bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole. (4) Arvutikelmus
4.Niisamuti heidetakse 6. oktoobri 2015 otsusega kelmuse eest karistatud D. Einastole ette KarS § 213 lg 2 p 1 järgse arvutikelmuse toime panemist. Seda tegi ta 26. veebruarist 2013 kuni 6. maini 2018 ja tekitas kahju kogusummas 29 071,66 eurot järgnevalt:
4.1.ta sisenes 26. veebruaril 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 9:32 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 9:32 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga WEDXF4-954E8AGYH2R7 summas 28,15 USD (USA dollarit) s.o 24,11 eurot (vastavalt 26. veebruari 2013 vahetuskursile https://www.eestipank.ee/valuutakursid andmetel2) enda kasutuses olevale tuvastamata kontole. Sellise tegevusega tekitas D. Einasto tuvastamata isikule, kellele kuulub EpoPay3 keskkonnas konto [email protected], varalise kahju summas 24,11 eurot4;
4.2.ta sisenes 1. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 1:38 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 1:28 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga W79346-U5X6RRXQWJ5K summas 4,27 USD s.o 3,65 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.3.ta sisenes 1. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 2:44 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 2:44 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 5WCW2Z-RM933585ACSH summas 3,15 USD s.o 2,69 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.4.ta sisenes 13. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 9:04 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 9:04 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga US3BP2-FE5RDH-6R3NKB summas 5,10 USD s.o 4,36 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.5.ta sisenes 16. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:48 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 21:48 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga LFXJJN-AWJVJZ-SD9CBS summas 24,82 USD s.o 21,25 eurot enda kasutuses olevale kontole;
USA dollari ja euro kursi paika panemisel on tuginetud läbivalt samale meetodile: info on saadud Eesti Panga veebilehelt ja aluseks on võetud teo toime panemise päev. Ringkonnakohus ei pea ruumi kokkuhoiu huvides vajalikuks sellist teavet järgnevate alapunktide juures välja tuua.
Viige EpoPay’le on kirjaviga: õige oleks EgoPay (ringkonnakohtu märkus).
Süüdistusaktis tuuakse kahju suurust ja kahju kandjat puudutav info välja iga arvutikelmuse juures. Ringkonnakohus seda ruumi kokkuhoiu mõttes kõikjal vajalikuks ei pea. Enamikel juhtudel peetakse kahju kandjaks tuvastamata isikut. Sellistes olukordades jätab ringkonnakohus kahju kandja välja toomata. Kahju kandja nimetatakse järgnevalt ära vaid siis, kui see on süüdistusakti kohaselt keegi muu kui lihtsalt „tuvastamata isik“. Kahju suurus samastatakse süüdistusaktis ülekande suurusega. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka seda infot lisada. Kahju suurus tuuakse järgnevalt eraldi välja vaid siis, kui süüdistuses viidatakse mitmele ülekandele koos ja need on tarvis kokku liita.
17(117)
4.6.tema sisenes 27. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 17:40 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 17:40 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 4UK29DXFWX6K-AU78ML summas 3,30 USD s.o 2,82 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.7.ta sisenes 29. märtsil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 14:26 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 14:26 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga DED7FKW1NGSJ-Q7KFP5 summas 6,60 USD s.o 5,65 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.8.ta sisenes 1. aprillil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 5:56 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 5:56 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga YSXPWJ-2W4FN3T7JMDB summas 59,00 USD s.o 50,53 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.9.ta sisenes 8. aprillil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 10:39 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 9:045 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 7LBCHM-Q2NLBM7T79YP summas 5,40 USD s.o 4,62 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.10.ta sisenes 18. aprillil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 11:08 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 11:08 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 31CM4U-WDABUYTTX7YV summas 4,60 USD s.o 3,94 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.11.ta sisenes 2. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 16:00 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 9:046 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 94EW1X-D5YPBFMJNK61 summas 4,80 USD s.o 4,11 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.12.ta sisenes 12. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 5:16 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 5:16 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga CGPWSX3G8U21-JH1XXV summas 6,20 USD s.o 5,31 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.13.ta sisenes 12. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 5:17 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 5:17 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga GM9D58-218AP49KGBQK summas 12,70 USD s.o 10,87 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.14.ta sisenes 19. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 00:15 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 00:15 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 6XNVPUYRXK7T-EWSK6K summas 41,30 USD s.o 35,37 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.15.ta sisenes 22. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 6:56 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected]
Kellaajaga on eksitud: silmas on peetud 10:39, millest ringkonnakohus lähtubki. Kellaajaga on eksitud: silmas on peetud 16:00, millest ringkonnakohus lähtubki.
18(117)
ning kell 6:56 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 54LWN6G4HVR7-DW3797 summas 14,70 USD s.o 12,59 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.16.ta sisenes 22. mail 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 12:29 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 12:29 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 2KGQBN143XR9-XB35CQ summas 18,91 USD s.o 16,19 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.17.ta sisenes 12. juunil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 17:14 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 17:14 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga NA24Y27NDU3Z-RAKSLC summas 3,75 USD s.o 3,21 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.18.ta sisenes 29. juunil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 11:03 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 11:03 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga FT2B91-672R174YF1BD summas 265 USD s.o 226,98 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.19.ta sisenes 29. juunil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 11:10 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 11:10 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 17787 summas 233,51 USD s.o 200 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.20.ta sisenes 14. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 19:05 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 19:05 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 17787 summas 5,80 USD s.o 4,96 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.21.ta sisenes 31. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 12:49 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 12:49 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga FRYDG8-FCDBLLYBQL7H summas 2,50 USD s.o 2,14 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.22.ta sisenes 31. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 13:24 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 13:24 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga UCBKHH-71LEC6AX8WMD summas 10,18 USD s.o 8,71 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.23.ta sisenes 31. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 13:24 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 13:24 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga UCBKHH-71LEC6AX8WMD summas 1,12 USD s.o 0,95 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.24.ta sisenes 31. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 15:56 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 15:56 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 355RKG-PTN9K93R1EQR summas 3,78 USD s.o 3,23 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.25.ta sisenes 31. juulil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:24 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning
19(117)
kell 21:24 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga XSTVZ3-DGN6SM95L6S5 summas 1,74 USD s.o 1,49 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.26.ta sisenes 1. augustil 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 17:08 tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 17:08 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga K7HWPA-RHUU28-BDWF2B summas 11,52 USD s.o 9,86 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.27.ta sisenes 4. septembril 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 12:23 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 12:23 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 2CY3K8-949AK8STSUG2 summas 58,00 USD s.o 49,67 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.28.ta sisenes 4. septembril 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 15:47 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 15:47 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande identifikatsiooniga 6RX2Y6-5QLBP75SSEXS summas 51,39 USD s.o 44 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.29.ta sisenes 14. septembril 2013 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 12:54 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale EgoPay keskkonnas asuvale kontole [email protected] ning kell 12:54 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 525,41 USD s.o 450 eurot enda kasutuses olevale kontole;
4.30.ta sisenes 10. jaanuaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 15:54 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole BITCOINGURU ning teostas sealt ilma õigusliku aluseta kell 15:54 ülekande 603 ClubCoini s.o 195,26 eurot ja kell 18:55 0,044 BTC (bitcoini) s.o 18,10 eurot (vastavalt 10. jaanuari 2016 vahetuskursile www.investing.com andmetel7) ehk kokku 213,36 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.31.ta sisenes 18. jaanuaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:48 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole TAKEDOMINION ning kell 21:48 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,0183 BTC s.o 6,40 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.32.ta sisenes 5. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 5:07 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole BITCOINGURU ning kell 5:07 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,016 BTC s.o 5,50 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.33.ta sisenes 20. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 23:10 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole KNICOLEJENAE ning kell 23:10 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,048 BTC s.o 19,10 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.34.ta sisenes 21. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:16 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole
Ka järgnevalt tuginetakse süüdistustes krüptoraha ja euro kursi paika panemisel samale meetodile (aadress www.investing.com ja teo toime panemise päev), mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda viidet edaspidi välja tuua.
20(117)
KNICOLEJENAE ning kell 21:16 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,012 BTC s.o 4,70 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.35.ta sisenes 22. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 1:31 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole KNICOLEJENAE ning kell 1:31 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,013 BTC s.o 5,20 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.36.ta sisenes 23. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 13:26 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole KNICOLEJENAE ning kell 13:26 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,014 BTC s.o 5,30 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.37.ta sisenes 24. veebruaril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 23:06 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole KNICOLEJENAE ning kell 23:06 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,025 BTC s.o 9,60 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.38.ta sisenes 30. märtsil 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 5:23 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MARBELLA6 ning kell 5:23 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,021 BTC s.o 7,70 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.39.ta sisenes 9. septembril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 1:47 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MARBELLA6 ning kell 1:47 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,053 BTC s.o 29,60 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.40.ta sisenes 22. septembril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22:18 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MARBELLA6 ning kell 22:18 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,07 BTC s.o 37,30 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.41.ta sisenes 23. detsembril 2016 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 1:45 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MARBELLA6 ning kell 1:45 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,02 BTC s.o 17,70 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.42.ta sisenes 31. märtsil 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 2:36 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MARBELLA6 ning kell 2:36 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,026 BTC s.o 26,50 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.43.ta sisenes 18. aprillil 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:14, ebaseaduslikult Oliver Brühwilerile kuuluvale advcash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti bitcoini kontole ning kell 21:14 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande tunnusnumbriga 3efc9c03-a82b-4fe6a226-4e4a71dda7d0 summas 0,544907 BTC, so 665,90 eurot tema kasutuses asuvale kontole 19mmxhcNtZDnA4Um1Za7Pc6uD598rfuKs2;
4.44.ta sisenes 16. mail 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 4:03 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 21(117)
GOLDMAEDCHEN ning kell 4:03 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,108 BTC s.o 174 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.45.ta sisenes 22. mail 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 7:27 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole SUNNY2016 ning kell 7:27 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,107 BTC s.o 200,90 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.46.ta sisenes 22. mail 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 7:43 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MULTIWAYS ning kell 7:43 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,212 BTC s.o 397,90 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.47.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:58 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MIRO18 ning kell 21:58 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,026 BTC s.o 100,40 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.48.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22:01 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MIRO19 ning kell 22:01 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,021 BTC s.o 81,10 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.49.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22:03 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole MIRO20 ning kell 22:03 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 0,053 BTC s.o 204,60 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.50.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO18 ning teostas sealt täpselt tuvastamata ajal 29. augustil 2017 ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,026 BTC, s.o 100,40 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole8;
4.51.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO24 ning teostas 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,026 BTC, s.o 100,40 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
4.52.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO22 ning teostas 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,026 BTC, s.o 100,40 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
4.53.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO30 ning teostas sealt 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,032 BTC, s.o 123,50 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
10. mai 2019 süüdistuse täpsustuses märgitakse, et see juhtum dubleerib juhtumit, mis tuuakse välja süüdistusakti arvutikelmuse p-s 47 (käesoleva otsuse p 4.47) – seda juhtumit palutakse mitte lugeda iseseisvaks episoodiks (ringkonnakohtu märkus).
22(117)
4.54.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO33 ning teostas sealt 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,032 BTC, s.o 123,50 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
4.55.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIOGEN ning teostas sealt 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,055 BTC, s.o 212,30 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
4.56.ta sisenes 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole kasutajanimega MIRO18 ning teostas sealt 29. augustil 2017 täpselt tuvastamata ajal ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,026 BTC, s.o 100,40 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole;
4.57.ta sisenes 16. veebruaril 2018 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:44 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole TIPP ning kell 21:44 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 32 ClubCoini s.o 10,40 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.58.ta sisenes 16. veebruaril 2018 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 21:44 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole TIPP ning kell 21:44 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 32 ClubCoini 10,40 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole9;
4.59.ta sisenes 26. veebruaril 2018 kell 11:25 ebaseaduslikult M.B. i nimel avatud waveswallet.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 3P2rrexWTmQzN9PHHBEsPaA9e73XyJRSRXS ning kell 11:38 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,235 BTC, so 1969,30 eurot tema kasutuses olevale bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 34A9Y1YRS6BcLjb5Fn7QJigbpt3UNcHFrF;
4.60.ta sisenes 2. märtsil 2018 kell 16:44 ebaseaduslikult kasutajatunnusega [email protected] R.O. le kuuluvale bittrex.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 16:49 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,11488551 BTC, s.o 1062,10 eurot tema kasutuses olevale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole. D. Einasto tekitas kahju R.O. le;
4.61.ta sisenes 3. märtsil 2018 kell 4:07 kasutajatunnusega [email protected] ebaseaduslikult S.S. nimel avatud advcash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 0x20386d2f5d41dfabde87fd8e5987287d12 ning kell 4:08 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,307572 ETH, s.o 181,47 eurot tema kasutuses olevale kasutajanime „JennaClub“ kandvale deposiitkontole 0x20386d2f5d41dfabde87fd8e5987287d12c0fdbb bitstarz.com keskkonnas;
4.62.ta sisenes 5. märtsil 2018 kell 5:42 ebaseaduslikult A.S. nimel avatud myetherwallet.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 0x40e7f5924f00C954A576f98c50eFc00f519242A9
10. mai 2019 süüdistuse täpsustuses märgitakse, et see juhtum dubleerib juhtumit, mis tuuakse välja süüdistusakti arvutikelmuse p-s 57 (käesoleva otsuse eelmine punkt, st p 4.57) – seda juhtumit palutakse mitte lugeda iseseisvaks episoodiks (ringkonnakohtu märkus).
23(117)
ning kell 5:43 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 69,98607874 MCAP-i, s.o 2,25 eurot tema kasutuses olevale myetherwallet.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole nr 0x5c0669048ef02a3b4f760f9e3fbd4e91067010b;
4.63.ta sisenes 5. märtsil 2018 kell 6:21 ebaseaduslikult kasutajanimega chbuehla A.B. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole, mille jääk oli 0,00564 BTC s.o 52,60 eurot. Seejärel tegi ta lühikese aja jooksul sellele tema poolt ebaseaduslikult üle võetud chbuehla virtuaalkontole viis ülekannet:
4.63.1.ta sisenes kell 6:28 ebaseaduslikult kasutajanimega patrickkunz P.K. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning teostas kell 6:29 sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0611 BCH (bitcoin cash), so 62,44 eurot chbuehla kontole;
4.63.2.ta sisenes kell 6:30 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella3 C.C. nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 6:31 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1027 BCH, s.o 104,95 eurot chbuehla kontole;
4.63.3.ta sisenes kell 6:32 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella5 C.F. nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 6:32 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0789 BCH, s.o 90,95 eurot chbuehla kontole;
4.63.4.ta sisenes 6:33 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella6 C.L.F. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 6:33 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0831 BCH, s.o 84,92 eurot chbuehla kontole;
4.63.5.ta sisenes kell 6:35 ebaseaduslikult kasutajanimega dailycash tuvastamata isikule kuuluvale bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 6:35 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,08656 BCH, s.o 88,46 eurot chbuehla kontole. D. Einasto tekitas kahju bitclub.com keskkonna kasutajale tunnusega dailycash; Kell 6:36 teostas ikka veel chbuehla nimelisele kontole sisse logitud D. Einasto sellelt kontolt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,46414 BCH, s.o 474,30 eurot (selles sisaldus ka kasutaja chbuehla virtuaalkonto esialgne jääk, st 0,00564 BTC s.o 52,60 eurot) tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 3Bx4C8s8tW4Q6BqGeTiPcaSDY2tc9VSSNa;
4.64.ta sisenes 5. märtsil 2018 kell 6:21 ebaseaduslikult kasutajanimega stebiyoo S.Y. i nimel avatud bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 6:26 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1475 BCH, s.o 150,73 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole nr 0x5c0669048ef02a3b4f760f9e3fbd4e91067010b;
4.65.ta sisenes 5. märtsil 2018 kell 12:41 ebaseaduslikult M.P. i nimel avatud yobit.net keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning teostas kell 12:42 sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,02114582 BTC, s.o 197,20 eurot tema kasutuses olevale vegascasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole kasutajanimega CryptoJenna, nr 3EMBjnPfAJMjXpdRJfxEu3QCKGSovdswQM;
4.66.ta sisenes 6. märtsil 2018 kell 1:46 ebaseaduslikult kasutajatunnusega [email protected] A.Y. ile kuuluvale cryptopia.co.nz keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 1:47 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,11122353 BTC, s.o 963,19 eurot tema kasutuses olevale cryptopia.co.nz keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 17bYpwePSBb7E5eB4ynnYFvPryuAyRW4K5. D. Einasto tekitas kahju A.Y. ile; 24(117)
4.67.ta sisenes 8. märtsil 2018 kell 5:10 ebaseaduslikult H.S. ile kuuluvale myetherwallet.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 0x86afe111e7dada0a75e88a6aca7af873a082d447 ning teostas sealt kell 5:19 ilma õigusliku aluseta ülekande summas, s.o 363,85 eurot tema kasutuses olevale myetherwallet.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 0x06b4142bbfec13cc4354562596d9d4e3c8fbfdbe. D. Einasto tekitas kahju H.S. ile;
4.68.ta sisenes 8. märtsil 2018 kell 9:19 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.W. i nimel avatud nicehash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning teostas sealt kell 9:21 ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,00928749 BTC, s.o 70 eurot tema kasutuses olevale kasutajanimega MyownTotalpower virtuaalrahakoti kontole 0x06b4142bbFec13cc4354562596d9d4E3c8fbfdbE;
4.69.ta sisenes 9. märtsil 2018 kell 4:50 ebaseaduslikult S.G. ile kuuluvale advcash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole U8211 0586 5392 ning teostas sealt kell 4:55 ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,014863 BTC, s.o 112,10 eurot tema kasutuses olevale bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 33VfCkLo6oJQ72ctGf8Gn1GVBqvVC158Ax. D. Einasto tekitas kahju S.G. ile;
4.70.ta sisenes 9. märtsil 2018 kell 6:56 ebaseaduslikult P.G. i nimel avatud avalon-life.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole nimega PURA ning kell 7:03 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 2760 PURA, s.o 570,20 eurot tema kasutuses olevale coinexchange.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole PBrbtbbpxZ4HkFoeaPL5JQR9nymat85coE;
4.71.ta sisenes 18. märtsil 2018 kell 3:43 ebaseaduslikult kasutajanimega rizzi008 D.R. i nimel avatud coinexchange.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:48 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,01134276 BTC, s.o 75,90 eurot tema kasutuses olevale bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 3Gyzg9ba8mcNuZPMqQR2EfG761cXPtCgej;
4.72.ta sisenes 18. märtsil 2018 kell 17:37 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] cryptopay.de keskkonnas asuvale A.R. nimelisele virtuaalrahakoti kontole ning kell 17:38 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0406 BTC, s.o 271,50 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole nr 3Mn51BaQ8oKUoV1CzFjfUW5esSyK9Yuegi;
4.73.ta sisenes 20. märtsil 2018 kell 00:38 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] C.J. i nimel avatud wirexapp.com keskkonnas asuvale tuvastamata virtuaalrahakoti kontole ning kell 00:41 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,011130 BTC, s.o 81,20 eurot tema kasutuses olevale deposiidikontole nr 3CUYkh4koaaRsvR9DHgfKG2n3KooR9fX5i Bitcasino.io keskkonnas;
4.74.ta sisenes 23. märtsil 2018 kell 23:40 ebaseaduslikult T.G. i nimel avatud coinexchange.io keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole nimega tscherno10 ning kell 16:2711 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,057308276 BTC12, s.o 412,60 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 1Asy8MmFcJ78MmiW6JXnLYNVDiMWRrToCB.
Süüdistusaktis on eksitud: kontonimi ei ole mitte tscherno, vaid Cherno (vt plaat nr 14, fail 201803241628_231110484.dat.jpg) (ringkonnakohtu märkus).
See toimus juba järgmisel päeval, st 24. märtsil 2018 (ringkonnakohtu märkus).
Eksimus on siingi: tegelikult kanti üle 0,57308276 bitcoini ehk suisa 4126 eurot (vt plaat nr 14, fail 201803241627_231084390.dat.jpg) (ringkonnakohtu märkus).
25(117)
Samalt tscherno kontolt teostas ta ilma õigusliku aluseta ülekande ka 24. märtsil 2018 kell 16:32: ta kandis 0,06308775 BTC, s.o 454,20 eurot tema kasutuses olevale bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 3EJ7jY7avU8rtYM8MitULNEMDD8FvHesL9. Seega tekitas kahju kokku 866,80 eurot;
4.75.ta sisenes 31. märtsil 2018 enne kella 12:38 täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult M.H. nimel avatud InfinityEconomics keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole XIN-ST9E-88XDBLC4-AHW94 ning kell 12:38 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 54 383 XIN, s.o 542,90 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti XIN kontole nr XIN-R9R2-CMSNHBBW-DB65J;
4.76.ta sisenes 9. aprillil 2018 kell 3:28 ebaseaduslikult kasutajanimega chbuehla tuvastamata isikule kuuluvale bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole, mille jääk oli 0,01045 BTC s.o 57,60 eurot. Seejärel tegi ta lühikese aja jooksul sellele tema poolt ebaseaduslikult üle võetud chbuehla virtuaalkontole kaheksa ülekannet:
4.76.1.ta sisenes kell 3:29 ebaseaduslikult kasutajanimega stebiyoo S.Y. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:31 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1767 BCH, s.o 91,37 eurot chbuehla kontole;
4.76.2.ta sisenes kell 3:31 ebaseaduslikult kasutajanimega tipp tuvastatama isikule kuuluvale bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:32 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1386 BCH, s.o 71,67 eurot chbuehla kontole;
4.76.3.ta sisenes kell 3:36 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella5 C.F. nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:37 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0676 BCH, s.o 34,96 chbuehla kontole;
4.76.4.ta sisenes kell 3:38 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella6 C.L.F. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:38 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,07146 BCH, s.o 37 eurot chbuehla kontole;
4.76.5.ta sisenes 9. aprillil 2018 kell 3:39 ebaseaduslikult kasutajanimega Marbella3 C.C. nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:40 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,09 BCH, 46,54 eurot chbuehla kontole;
4.76.6.ta sisenes kell 3:40 ebaseaduslikult kasutajanimega patrickkunz P.K. i nimel avatud bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:41 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1298 BCH, s.o 67,12 eurot chbuehla kontole;
4.76.7.ta sisenes kell 3:42 ebaseaduslikult kasutajanimega tf24 tuvastamata isikule kuuluvale bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:43 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,088 BCH, s.o 45,50 eurot chbuehla kontole;
4.76.8.ta sisenes kell 3:46 ebaseaduslikult kasutajanimega multiways tuvastamata isikule kuuluvale bitclub.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 3:47 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,1 BCH, s.o 51,71 eurot chbuehla kontole. D. Einasto tekitas kahju isikule kasutajanimega multiways;
26(117)
Kell 3:49 teostas ikka veel chbuehla nimelisele kontole sisse logitud D. Einasto sellelt kontolt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,973 BCH, s.o 503,49 eurot (selles sisaldus ka kasutaja chbuehla virtuaalkonto esialgne jääk, st 0,01045 BTC s.o 57,60 eurot) tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 3Bx4C8s8tW4Q6BqGeTiPcaSDY2tc9VSSNa. D. Einasto tekitas kahju bitclub.com keskkonna kasutajale tunnusega chbuehla;
4.77.ta sisenes täpselt tuvastamata ajal, ent enne 17. aprilli 2018 kella 7:23 ebaseaduslikult S.K. e nimel avatud vodafone.de keskkonnas asuvasse e-postkasti, avas seal 24. detsembril 2016 saabunud e-kirja pealkirjaga Jana.jpg, mille manuses oli Bitcoini privaatvõti, mille sidus enda kasutuses oleva Blockchain.info kontoga. Seejärel teostas ta kell 7:29 enda Blockchain.info konto rahakotist nimega Jana ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,32 BTC, s.o 2068,65 eurot tema kasutuses olevale Spectrocoin kontole 1JvbSbVwUDNYW9U9RK5pisvNy1xev5yMHp ning kell 7:33 ülekande summas 0,10199 BTC, s.o 658,97 eurot tema kasutuses olevake bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 3GTBFSTFtXJ7fE1dDojJejRD4MffyopEU4. Sellise tegevusega tekitas D. Einasto kokku kahju 2727,62 eurot;
4.78.ta sisenes 17. aprillil 2018 kell 23:21 ebaseaduslikult wallet ID-ga 08ead5c-c0c5-4cd8-842fc6cc3c92f4e5 C.B. nimel avatud Blockchain.info keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning teostas sealt ilma õigusliku aluseta kell 23:23 ülekande summas 4,000483 ETH, s.o 1630,70 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 0x06b4142bbfec13cc4354562596d9d4e3c8fbfdbe ja kell 23:26 1,3269 ETH, s.o 540,30 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 0x9ce298fe3edebaecfd7b04ebb7240754a1ee398b. Sellise tegevusega tekitas D. Einasto kokku kahju 2171 eurot;
4.79.ta sisenes 18. aprillil 2018 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 3:26 ebaseaduslikult tuvastamata isikule kuuluvale BitClubNetwork keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole GULDELI ning kell 3:26 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande 763 ClubCoini, s.o 249,83 eurot enda kasutuses olevale tuvastamata kontole;
4.80.ta sisenes 19. aprillil 2018 kell 7:28 ebaseaduslikult M.T. i nimel avatud bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole „coinfactory“ ning kell 7:32 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,321 BCH, s.o 251,80 eurot tema kasutuses olevale Btc.com keskkonnas (kättesaadav veebiaadressil http://btc.com/) asuvale virtuaalrahakoti kontole 3DmvZBqt41oK5iCmiDCrHisfw8u4fi17AX;
4.81.ta sisenes 19. aprillil 2018 kell 10:07 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] J.P. i nimel avatud ArbitraCoin keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 10:09 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,015 BTC, s.o 100,80 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 15gxvJ2Q3c94QR3L3Kzvu5YwajRWyQhiZ2;
4.82.ta sisenes 25. aprillil 2018 kell 6:52 ebaseaduslikult kasutajanimega A.M. i nimel avatud backoffice.inviaworld.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole „Finanztuete“ (ID 25778) ning kell 6:54 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,00825 BTC, s.o 60,20 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 1EdpdgYJmiXufR31BdnTnHFryLUa4B1WFC;
4.83.ta sisenes 25. aprillil 2018 kell 9:54 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] L.N. ile kuuluvale Infinitycoin.exchange keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 9:55 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,03369631 BTC, s.o 245,80 eurot Vegascasino.io keskkonnas tema kasutuses olevale
27(117)
„Cryptojenna“ kasutajanimega deposiitkontole 36nxgApydVwPMbtnGQEpM7GrNhMYUzTm7v. D. Einasto tekitas kahju L.N. ile;
4.84.ta sisenes 25. aprillil 2018 kell 10:00 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] L.N. ile kuuluvale Spectrocoin.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 10:01 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,00667606 BTC, s.o 48,70 eurot tema kasutuses olevale Spectrocoin.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 1EdpdgYJmiXufR31BdnTnHFryLUa4B1WFC. D. Einasto tekitas kahju L.N. ile;
4.85.ta sisenes 26. aprillil 2018 kell 18:20 ebaseaduslikult F.I. i nimel avatud Cryptopia.co.nz keskkonnas asuvale kasutajanime Ktm450sx kandvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 18:23 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,01157 BTC, s.o 88,80 eurot BitStarz keskkonnas tema kasutuses olevale deposiidikontole 3KshisiPKCwZwHNSqdSqv1aACmyzMtu4KY;
4.86.ta sisenes 26. aprillil 2018 kell 19:12 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] F.I. i nimel avatud CryptoMining keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 19:15 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,123 BTC, s.o 943,95 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 12PWo7RfFRcY5VTwfKzEMKXc38pabdmwqQ;
4.87.ta sisenes 26. aprillil 2018 kell 19:06 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.H. i nimel avatud CryptoMining keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 19:09 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0076 BTC, s.o 58,30 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 1GhvohEy6L5WhVPMA1mQR7b8XtZFniAS9u.
4.88.ta sisenes 27. aprillil 2018 kell 5:30 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud Infinity Economics keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 5:33 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 323 XIN, s.o 2,10 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole XIN-R9R2-CMSN-HBBWDB65J;
4.89.ta sisenes 27. aprillil 2018 kell 5:56 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] M.F. i nimel avatud CryptoPay keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 5:58 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0099 BTC, s.o 73 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 38iKdLUWtyKnbMNa3kNUGZHTy7J1wpcTG4;
4.90.ta sisenes 28. aprillil 2018 kell 11:01 ebaseaduslikult Wallet ID-ga E.H. i nimel avatud blockchain.info keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole, mis on kättesaadav veebiaadressil https://www.blockchain.com ning kell 11:02 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0097 BTC, s.o 74,60 eurot tema kasutuses olevale bitcasino.io keskkonnas asuvale deposiitkontole 33GUkbdVX1423gcswcwZexg8NdvFnoyQq2 ja kell 11:04 ülekande summas 0,00952183 BCH, s.o 10,94 eurot tema kasutuses olevale bitcoin cash aadressile pqg5c0mj5xjak4gtu4hrzvuf2877fzaqugnmpksa0j. Sellise tegevusega tekitas D. Einasto kokku kahju 85,54 eurot;
4.91.ta sisenes 29. aprillil 2018 kell 8:51 ebaseaduslikult Georg H. nimel avatud blockchain.info keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 8:52 teostas sealt ilma õigusliku aluseta
28(117)
ülekande summas 0,5344862 BTC, s.o 4143,80 eurot tema kasutuses olevale blockchain.info keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole 1MeCjFQP5vFYDRdqT1jpbuuHZaE6qVUSib;
4.92.ta sisenes 29. aprillil 2018 kell 20:23 ebaseaduslikult programmi MyEtherWallet ning privaatvõtit kasutades A.K. i nimel avatud tuvastamata keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole tenxpay ning kell 20:25 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 560 PAY, s.o 295,15 eurot ja ülekande summas 542,123 PAY, s.o 286,72 eurot tema kasutuses olevale virtuaalrahakoti kontole 0x8e94f1050fc1fe851a3cbb589dd3465d04d64076. Sellise tegevusega tekitas D. Einasto kokku kahju 581,87 eurot;
4.93.ta sisenes 5. mail 2018 kell 21:46 ebaseaduslikult kasutajanimega 12964515 M.C. nimel avatud quantum.atlasproj.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 21:47 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 0,0903 BTC, s.o 740,40 eurot Vegascasino.io keskkonnas tema kasutuses olevale deposiidikontole 3ADJ17xdjUZnAhGD2YWotCUyuLEmx1kyZH;
4.94.ta sisenes 6. mail 2018 kell 15:04 ebaseaduslikult kasutajanimega [email protected] T.K. nimel avatud advcash.com keskkonnas asuvale virtuaalrahakoti kontole ning kell 15:06 teostas sealt ilma õigusliku aluseta ülekande summas 451,10 eurot Bitcasino.io keskkonnas tema kasutuses olevale deposiidikontole 32kd5xGJBSM73nhQ6hf5sKhWM6wnS5jo6z;
4.95.ta sisenes 2. veebruaril 2018 ebaseaduslikult S.G. ile kuuluvale advcash.com keskkonnas asuvale kontole U703350463334 ning teostas sealt kell 00:08 ilma õigusliku aluseta ülekande summas 1567 USD, s.o 1353,78 eurot saajale [email protected]. D. Einasto tekitas kahju S.G. ile;
4.96.ta sisenes 2. veebruaril 2018 ebaseaduslikult S.G. ile kuuluvale advcash.com keskkonnas asuvale kontole U703350463334 ning teostas sealt kell 00:11 ilma õigusliku aluseta ülekande summas 1215 USD, s.o 1049,68 eurot saajale [email protected]. D. Einasto tekitas kahju S.G. ile. (5) Rahapesu
5.Viimaks pannakse D. Einastole süüks ka grupiviisilist suureulatuslikku raha pesemist KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. See rahapesu seisnes kolmes suures tegude kompleksis: M. Einastoga seotud ülekannetes, kolme naise värbamises, et nood oma kontosid kasutaksid ja krüptoraha kandmises anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse. Täpsemalt on etteheited sellised. a) M. Einastoga seotud ülekanded
6.Et varjata täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 26. veebruarist 2013 kuni 13. märtsini 2018 tema poolt toime pandud arvutikuritegude ettevalmistamise, arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise ja arvutikelmuste tulemusena saadud 282 951,76 euro kuritegelikku päritolu, tegi D. Einasto kokkuleppel M. Einastoga selle varaga järgmised toimingud:
6.1.16. jaanuarist kuni 1. märtsini 2018 kandis D. Einasto 41 507, 41 eurot tema UAB Spectro Finance’s (edaspidi Spectro) olevalt kontolt M. Einasto Swedbank AS-is (edaspidi Swedbank) olevale arvelduskontole nr XXX ;
29(117)
6.2.22. veebruarist kuni 13. märtsini 2018 kandis D. Einasto 56 239,35 eurot oma Spectro kontolt M. Einasto LHV Pank AS-is (edaspidi LHV) olevale arvelduskontole nr XXX ;
6.3.12. oktoobrist 2017 kuni 26. veebruarini 2018 kandis D. Einasto kokkuleppel M. Einastoga 185 205 eurot M. Einasto Spectro kontole, millelt M. Einasto omakorda D. Einastoga kooskõlastatult kandis 12. oktoobrist 2017 kuni 26. veebruarini 2018 kõik sinna kantud 185 205 eurot oma Swedbanki arvelduskontole nr XXX .
7.M. Einasto Swedbanki arvelduskontole nr XXX äsja viidatud moel üle kantud 226 712,41 euroga (41 507,41+185 205) tegi M. Einasto D. Einastoga kooskõlastatult järgmised tehingud:
7.1.võttis 16. oktoobrist 2017 kuni 1. märtsini 2018 sularahana välja 48 407 eurot ja andis selle raha D. Einastole tagasi;
7.2.kandis 13. oktoobrist 2017 kuni 1. märtsini 2018. a 118 028 eurot EVIKON MCI OÜ (edaspidi Evikon) Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“;
7.3.kandis 16. oktoobrist 2017 kuni 1. märtsini 2018. a 16 110 eurot EVIKONTROLL SYSTEMS OÜ (edaspidi Evikontroll) Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“;
7.4.kandis 29. detsembrist 2017 kuni 11. veebruarini 2018. a 7 420 eurot EK AUTOMATION OÜ (edaspidi EK Automation) LHV kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“;
7.5.kandis 24. oktoobrist 2017 kuni 23. veebruarini 2018. a 8478 eurot T.E. Swedbanki kontole nr XXX . T.E. võttis omakorda 27. oktoobrist 2017 kuni 5. märtsini 2018 sellest rahast 5240 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi. Ülejäänud 3238 eurot kasutas T.E. isiklikeks tehinguteks.
7.6.Ülejäänud 28 269,41 eurot (226 712,41–(48 407+118 028+16 110+7420+8478)) kasutas M. Einasto isiklikeks tehinguteks.
8.Evikonile makstud ülal nimetatud 118 028 euroga tegi M. Einasto Evikoni juhi ja pangakonto kasutamiseks õigustatud isikuna D. Einastoga kooskõlastatult omakorda järgmised tehingud:
8.1.võttis 12. jaanuaril 2018. a 900 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi;
8.2.kandis 2. veebruarist 2017 kuni 24. jaanuarini 2018. a 5013 eurot tagasi oma Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaenu tagastus“. Selle rahaga omakorda tegi M. Einasto järgmised tehingud:
8.2.1.võttis 2. novembrist 2017 kuni 24. jaanuarini 2018. a 4053 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi;
8.2.2.kandis 14. jaanuaril 2018. a 960 eurot Evikontrolli Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“, ja kasutas veel samal päeval (st 14. jaanuaril 2018) selle raha ära kasutas rahalised vahendid summas 960 eurot ära äriühingu igapäevases majandustegevuses.
8.3.Ülejäänud 112 115 eurot (118 028–(900+5013)) kasutas M. Einasto ära äriühingute igapäevases majandustegevuses.
30(117)
9.Evikontrollile üle kantud ülal viidatud 16 110 euroga tegi M. Einasto Evikotrolli juhi ja pangakonto kasutamiseks õigustatud isikuna D. Einastoga kooskõlastatult omakorda järgmised tehingud:
9.1.27. veebruaril 2018 võttis ta 2500 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi;
9.2.30. oktoobrist 2017 kuni 7. veebruarini 2018 kandis ta 1530 eurot tagasi oma Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaenu tagastus“. Selle rahaga tegi ta omakorda järgmised tehingud:
9.2.1.võttis 30. oktoobrist 2017 kuni 24. jaanuarini 2018. a 1030 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi;
9.2.2.kasutas 12. jaanuaril 2018. a 500 eurot isiklikeks tehinguteks.
9.3.Ülejäänud 12 580 eurot (16 110–(2500+1530)) kasutas M. Einasto ära äriühingu igapäevases majandustegevuses.
10.EK Automationi Swedbanki kontole nr XXX üle kantud üleval viidatud 7 420 eurot kasutas M. Einasto EK Automationi juhi ja pangakonto kasutamiseks õigustatud isikuna D. Einastoga kooskõlastatult 29. veebruarist 201713 kuni 10. veebruarini 2018 ära äriühingu igapäevases majandustegevuses.
11.M. Einasto LHV arvelduskontole nr XXX kantud ülal nimetatud 56 239,35 euroga tegi M. Einasto pangakonto kasutamiseks õigustatud isikuna ning D. Einastoga kooskõlastatult järgmised tehingud:
11.1.27. veebruarist 2018 kuni 12. märtsini 2018 kandis ta 10 700 eurot Evikoni SEB Pank AS (edaspidi SEB) kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“;
11.2.23. veebruarist 2018 kuni 12. märtsini 2018 kandis ta 33 250 eurot Evikontrolli LHV kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“. Sellest rahast kandis M. Einasto 13. märtsil 2018. a 820 eurot „käibelaenu tagastusena“ tagasi oma LHV kontole nr XXX ja sealt kandis M. Einasto need 820 eurot ikka veel 13. märtsil 2018 L.V. i LHV kontole nr XXX . L.V. võttis pangakonto kasutamiseks õigustatud isikuna D. Einastoga kooskõlastatult ikka samal päeval, st 13. märtsil 2018. a need 820 eurot sularahas välja ning andis üle D. Einastole;
11.3.26. veebruaril 2018 kandis ta 10 000 eurot oma Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „ülekanne“. Veel samal päeval kandis ta need 10 000 eurot Evikoni Swedbanki kontole nr XXX , selgituseks „käibelaen“. Pärast seda võttis ta selle rahaga ikka veel samal päeval ette niisugused sammud:
11.3.1.võttis 1000 eurot sularahas välja ja andis D. Einastole tagasi;
11.3.2.kasutas 9000 eurot ära äriühingu igapäevases majandustegevuses.
11.4.Ülejäänud 2289,35 eurot (56 239,35–(10 700+33 250+10 000)) kasutas M. Einasto isiklikeks tehinguteks.
Siin on ilmselt kogemata eksitud: kuivõrd M. Einasto sai raha märksa hiljem, ei saanud selle ära kulutamine alata juba 10. veebruaril 2017 (ringkonnakohtu märkus).
31(117)
12.Raha ülekandmisega M. Einastole ning M. Einasto poolt nende sularahas väljavõtmise ja D. Einastole tagastamisega kaotasid M. Einasto ja D. Einasto rahaliste vahendite seotuse D. Einasto poolt toime pandud kuritegudega ning vara sai hakata kasutama kui legaalset vara. Samuti kaotasid nad rahaliste vahendite seotuse D. Einasto poolt toimepandud kuritegudega vara ülekandmisel T.E. le ja L.V. ile, pärast mida sai hakata seda vara kasutama legaalse varana. M. Einasto poolt kuritegeliku vara ülekandmisel käibelaenu nimetuse all Evikonile, Evikontrollile ja EK Automationile varjasid M. Einasto ja D. Einasto asjaolu, et vara oli tegelikult pärit D. Einasto poolt toimepandud kuritegudest ning äriühingud said hakata kasutama seda vara kui legaalset laenulepingust pärinevat vara, sh äriühingutel oli võimalus see raha tagastada M. Einastole, kes sai hakata seda vara kasutama kui laenulepingu alusel tagastatud vara. Tegelikkuses ei olnud D. Einasto poolt rahaliste vahendite M. Einastole ülekandmise eesmärgiks mitte laenu andmine, vaid rahaliste vahendite puhastamine nende kuritegelikust taustast ning nende edasine kasutamine legaalse varana, sh kuriteo tulemusena saadud vara investeerimine legaalsesse majandustegevusse. b) Kolme naise värbamine
13.Et varjata täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 26. veebruarist 2013 kuni 3. maini 2018 tema poolt toime pandud arvutikuritegude ettevalmistamise, arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise ja arvutikelmuste tulemusena saadud rahaliste vahendite, 132,136061 bitcoini, 11,633575 ethereumi ja 207,621833 dashi kuritegelikku päritolu, tõelist olemust ja varaga seotud õigusi, kasutas D. Einasto 20. maist 2016 kuni 3. maini 2018 kuritegude tulemusena saadud rahaliste vahenditega tehingute tegemiseks K.K. u nimel Spectros avatud kontot. D. Einasto kandis äsja nimetatud bitcoinid, ethereumid ja dashid 20. maist 2016 kuni 3. maini 2018 K.K. u sellele Spectro kontole ja tegi seejärel nendega erinevaid krüptovaluuta ostuja vahetustehinguid. Peale neid tehinguid kandis ta 20. maist 2016 kuni 7. maini 2018. a 268,7596653 bitcoini, 0,69115602 ethereumi ja 20,69 dashi edasi erinevatele anonüümsetele virtuaalrahakottidele. K.K. u konto kasutamisega distantseeris D. Einasto ennast kuritegude tulemusena kontole laekunud rahalistest vahenditest ja varjas sellega asjaolu, et rahalised vahendid olid seotud tema enda poolt toimepandud kuritegudega ning vara oli jätkuvalt tema kontrolli all. Kandes kuritegeliku vara üle erinevatele anonüümsetele virtuaalrahakottidele, kaotas D. Einasto rahaliste vahendite seose tema poolt toimepandud kuritegudega ning neid rahalisi vahendeid sai hakata kasutama kui legaalset vara.
14.Et varjata täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 26. veebruarist 2013 kuni 12. märtsini 2018 tema poolt toime pandud arvutikuritegude ettevalmistamise, arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise ja arvutikelmuste tulemusena saadud 14 601,89 euro kuritegelikku päritolu, tõelist olemust ja varaga seotud õigusi, värbas D. Einasto L.V. i, kes nõustus raha kontolt välja võtma ja sularahas D. Einastole üle andma. Selleks kandis D. Einasto L.V. iga kokkuleppel oma Spectro kontolt 21. veebruarist kuni 12. märtsini 2018. a 14 601,89 eurot L.V. i LHV-s avatud kontole nr XXX . Sellest rahast võttis L.V. D. Einastoga kokkuleppel 27. veebruarist kuni 12. märtsini 2018 välja 11 550 eurot ja andis need D. Einastole tagasi. Kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite ülekandmisega L.V. ile distantseeris D. Einasto ennast kuritegudega tulemusena kontole laekunud rahalistest vahenditest ja varjas sellega asjaolu, et rahalised vahendid olid seotud tema poolt toimepandud kuritegudega ning et peale L.V. i poolt raha üleandmist D. Einastole olid need rahalised vahendid kuritegelikust taustast puhastatud.
15.Et varjata täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 26. veebruarist 2013 kuni 12. märtsini 2018 tema poolt toime pandud arvutikuritegude ettevalmistamise, arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise ning arvutikelmuste tulemusena saadud 2500 euro kuritegelikku päritolu, tõelist olemust ja varaga seotud õigusi, värbas D. Einasto E.M. , kes nõustus 32(117)
rahalised vahendid kontolt välja võtma ja sularahas D. Einastole üle andma. Selleks kandis D. Einasto kokkuleppel E.M. ga oma Spectro kontolt 12. märtsil 2018. a 2 500 eurot E.M. kasutuses olevale SEB kontole nr XXX . Sellelt kontolt võttis E.M. kokkuleppel D. Einastoga 12. märtsist kuni 13. märtsini 2018. a 2275 eurot välja ja andis D. Einastole tagasi. Kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite ülekandmisega E.M. le distantseeris D. Einasto ennast kuritegudega tulemusena kontole laekunud rahalistest vahenditest ja varjas sellega asjaolu, et rahalised vahendid olid seotud tema poolt toimepandud kuritegudega ning et peale E.M. poolt raha üleandmist D. Einastole olid rahalised vahendid kuritegelikust taustast puhastatud. c) Krüptoraha kandmine anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse
16.D. Einasto kandis kuus14 korda arvutikelmuse tulemusena saadud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks selle raha üle erinevatesse anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse ja kaotas nii rahaliste vahendite seose toimepandud kuriteoga ning sai selle tulemusena hakata kasutama neid rahalisi vahendeid kui legaalset vara. Täpsemalt toimus see nõnda:
16.1.5. märtsil 2018 kell 5:43 toime pandud A.S. ga seotud arvutikelmusega saadud 69,98607874 MCAP-ist vahetas D. Einasto c-rex.com keskkonnas 69 MCAP-i kõigepealt DOGE-deks ja kandis kell 5:56 enda kasutuses olevalt c-rex.com keskkonnas asuvast virtuaalrahakotist nr DHgDZv843jn5wCkDRZgXB4D3PoKXR7KniA 7463,52536032 DOGE-t, s.o 32,489 eurot bitstarz.io keskkonnas tema kasutuses olevasse virtuaalrahakotti Dp4oCWhWzRSPBr9zS1cGx9RimF4omeAdDS, kasutajanimega JennaClub;
16.2.6. märtsil 2018 kell 1:57 toime pandud A.Y. iga seotud arvutikelmusega saadud 1720 PLRst kandis ta kell 2:29 bitcasino.io keskkonnas tema kasutuses olevasse virtuaalrahakotti 3GcbtefnPbU8e3jG2YN4MvaHKmeSuT2EK4 0,10618496 BTC, s.o 925,30 eurot15;
16.3.pärast seda, kui ta oli 8. märtsil 2018 kell 5:19 toime pandud H.S. aga seotud arvutikelmusega saanud 363,85 eurot, kandis ta kell 6:26 enda kontolt 0,539 ETH, s.o 306,43 eurot tema kasutuses olevale myetherwallet.com keskkonnas asuvale kontole 0x05C8339fD5177E97023CC0Da8c8BfadD59D6Bca6 ning kell 6:31 kandis ta sealt bitcoinideks teisendatult 0,04744767 BTC, s.o 357,50 eurot veebikeskkonnas vegascasino.io tema kasutuses olevale CryptoJenna nimelisele deposiitkontole;
16.4.5. märtsil 2018 kell 12:42 toime pandud M.P. iga seotud arvutikelmusega saadud 0,02114582 bitcoinist kandis D. Einasto kell 14:22 bitcoin.org keskkonnas tema kasutuses olevasse virtuaalrahakotti 1NuBi2TUfVH7BoWo4VGJFFEehpTK1sAno7 0,308 bitcoini, s.o 2871,20 eurot, sealhulgas kuritegelikul teel vegascasino.io keskkonnas kelmuse tulemusena saadud rahaliste vahenditega võidetud summa 0,0965 bitcoini, s.o 899,60 eurot;
16.5.24. märtsil 2018 kell 16:32 toime pandud T.G. iga seotud arvutikelmusega saadud 0,06308775 BTC-st kandis ta kell 22:39 kuni 22:49 kolme tehinguga T.E. kasutuses olevasse virtuaalrahakotti 1PejdQTRUKf3fg2HGxNgDPJQuSGgHFDJBv kokku 1116 millibitcoini, s.o 7732,80 eurot;
16.6.29. aprilli 2018 kell 20:25 toime pandud A.K. iga seotud arvutikelmusega saadud 1102,123 PAY-st (560+542,123) kandis ta kell 21:08 0,17600336 BTC, s.o 1364,50 eurot Bitcasino.io
Seoses selle arvuga vt ka järgmist joonelaust märkust (st märkust käesoleva otsuse p 16.2 kohta). Sellest süüdistusest prokuratuur 10. veebruaril 2020 loobus (kd 16, tl 124). Ometigi tuuakse see välja, sest sellega seoses tehakse prokuratuuri apellatsioonis maakohtule etteheide (vt käesoleva otsuse p 81).
33(117)
keskkonnas asuvasse tema kasutuses olevasse virtuaalrahakotti 3MDzhmKEKHQLYfDSxoSfrK1HEMYFWsdh9Q. Sellest rahakotist kandis ta kell 22:41 550 millibitcoini, s.o 4264,10 eurot ja kell 22:42 150 millibitcoini, s.o 1162,90 eurot, sealhulgas bitcasino.io keskkonnas arvutikelmuse tulemusena saadud rahaliste vahenditega võidetud summa enda kasutuses olevasse Spectrocoin rahakotti 3MDzhmKEKHQLYfDSxoSfrK1HEMYFWsdh9Q. d) Rahapesu vana ja uue seaduse mõttes
17.D. Einasto tegevus oli 20. maist 2016 kuni 26. novembrini 2017 käsitletav rahapesuna 28. jaanuarist 2008 kuni 26. novembrini 2017 kehtinud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 lg 1 p 2 järgi, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamise, ülekandmise, omandamise, valdamise ja kasutamisena, eesmärgiga hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu. Alates 27. novembrist 2017 oli D. Einasto tegevus käsitletav rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamise ja ülekandmisena, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara omandamise, valdamise ja kasutamisena, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. (6) M. Einasto
18.M. Einastole esitati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdistus koos D. Einastoga suures ulatuses raha pesemises. M. Einastole tehtud etteheide kattub D. Einastole esitatud selle rahapesusüüdistusega, mis on seotud M. Einastoga (käesoleva otsuse p 6–12). Ainuke erinevus puudutab teo toimepanemise aega: see leidis aset täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates
20.maist 2016 kuni 13. märtsini 2018.
(II) Menetlus maakohtus ja maakohtu otsus (1) Menetlusosaliste positsioonid kohtuvaidlustes
19.Prokuratuur jäi süüdistuse juurde ja palus D. Einasto ning M. Einasto selle järgi süüdi tunnistada. D. Einastot palus prokuratuur karistada KarS § 2161 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega, KarS § 217 lg 1 järgi 3 aastase vangistusega, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 3 aastase vangistusega ja KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 5 aastase vangistusega. Liitkaristuseks palus prokuratuur mõista 5 aastat vangistust, millest tuleks maha arvata D. Einasto eelvangistuses viibitud aeg ning millele tuleks juurde liita eelmise otsusega mõistetud kandmata karistus, st mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aasta 5 kuu ja 26 päevase vangistuse. M. Einastot palus prokuratuur karistada KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3 aastase vangistusega, millest M. Einasto peaks kohe ära kandma 4 kuulise vangistuse. D. Einastolt palus süüdistaja mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 29 071,66 eurot, mida vähendada tsiviilhagide tõttu 6046,52 euro võrra. M. Einastolt aga soovis prokuratuur konfiskeerimise asendamise korras KarS § 83 lg 2, § 831 lg 1 , § 394 lg 5 ja § 84 alusel 219 001,76 euro välja mõistmist. Ka taotles prokuratuur mõnede D. Einasto ja M. Einasto varaesemete aresti alla jätmist ja mõne süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist.
34(117)
20.D. Einasto kaitsja palus mõista oma kaitsealuse täielikult õigeks KarS § 2161 lg 1 järgi: eeskätt seetõttu, et D. Einastol ei olnud mõne andmebaasi hankimisel kuritegude toime panemise tahtlust ja mõned andmebaasid ei sisaldanud kaitsevahendeid arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimiseks (nad sisaldasid vaid paroolide räsisid). Kaitsja hinnangul oli D. Einasto süüdi tunnistamine KarS § 217 lg 1 järgi võimalik mitte 118 juurdepääsu hankimise puhul, vaid 114 korral: neljas süüdistuses peab D. Einasto õigeks mõistma, sest korra sisenes ta demokeskkonda ja kolmel korral tema enda kontodele. Enne 2018. aastat toimud tegudes palus kaitsja D. Einasto KarS § 213 järgses süüdistuses õigeks mõista: rahaülekanded kujutasid endast kas vahetustehinguid, intressimakseid või oli tegemist D. Einasto enda kontodega, millelt ta võis raha välja kanda. Ka mõnes 2018. aasta ülekandes palus kaitsja D. Einasto arvutikelmuses õigeks mõistmist. Rahapesus taotles kaitsja D. Einasto täielikku õigeks mõistmist: D. Einasto andis M. Einastole laenu, D. Einasto ei teadnud, mida M. Einasto talle makstud rahaga teeb, rahapesusüüdistus ei saa puudutada suuremat summat kui arvutikelmustega saadud, D. Einasto ei soovinud raha päritolu varjata, vaid tahtis lihtsalt seda raha endale saada ja tal polnud selleks muud võimalust, mitmed ülekanded olid arvutikelmuse loomulik osa, osa üle kantud rahast polnud kuritegelikku päritolu, D. Einasto teod polnud suunatud rahandus- või majandussüsteemi ära kasutamisele, D. Einasto sai raha mujaltki kui arvutikuritegude toime panemisest – hasartmängudest, võrkturundusest ja investeerimisest.
21.M. Einasto kaitsja leidis, et M. Einasto on tarvis õigeks mõista. M. Einasto laenas D. Einastolt raha ega teadnud, et see raha on kuritegelikul teel saadud. Laenuleping sõlmiti suuliselt ja soovi korral sai D. Einasto küsida intresside asemel M. Einastolt kasutamiseks sularaha. M. Einasto teada teenis D. Einasto raha bitcoinidega kaubeldes. D. Einasto panagakontod Swedbankis ja LHV-s olid täitemenetluse käigus arestitud, mistõttu ei saanud ta neid kasutada. M. Einasto arvestusel kasvatas D. Einasto aastatel 2013–2017 M. Einastolt ja oma emalt ning M. Einasto abikaasalt O.E. lt saadud 18 000 eurose algkapitali 500 000 euro suuruseks. Tootlikkus võis oskusliku kauplemise korral olla 10–15% kuus. Ka mitmed teised tunnistajad on rääkinud sellest, et D. Einasto teenis raha krüptovaluuta abil ja pokkerit mängides. Einastod on omavahel suhelnud avatult ega ole midagi varjanud.
22.D. Einasto palus end süüdi mõista vaid neis arvutisüsteemidesse juurdepääsu hankimistes ja arvutikelmustes, milles ta end süüdi tunnistas. Ta teenis enne 2018. aastat raha mitte kuritegudega, vaid investeerimise, hasartmängude ja krüptovaluutaga. Raha ta kunagi pesnud ei ole. M. Einasto ei teadnud tema kuritegudest midagi. Kuriteod sooritas ta amfetamiini ja suure stressi tõttu. Praeguseks on ta täiesti muutunud.
23.M. Einasto väitel ta raha ei pesnud. Pole võimalik aru saada, mida prokuratuur peab raha kriminaalse päritolu varjamiseks. Prokurör on kasutanud subjektiivsest koosseisust kõneldes läbisegi mõisteid „teadma“, „teadma pidama“, „kahtlustama“, „kahtlustama pidama“, „võimalikuks või usutavaks pidama“ või „võimalikuks või usutavaks pidama pidama“. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda automaatselt seadusvastasust. Rahapesualane seadusandlus muutub pidevalt ja pole võimalik aru saada, mida rahapesu tähendab. (2) Maakohtu otsus
24.Tartu Maakohus tegi otsuse 12. augustil 2020. a) Resolutsioon
25.D. Einasto tunnistati süüdi:
26.KarS § 2161 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega; 35(117)
27.KarS § 217 lg 1 järgi ja teda karistati 3 aastase vangistusega;
28.KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 3 aastase vangistusega;
29.KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 4 aastase vangistusega.
30.KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastane vangistus. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva. Järgi jäänud vangistust suurendati Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, st 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva võrra, saades selliselt kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aasta 5 kuu ja 26 päevase vangistuse.
31.M. Einasto mõisteti KrMS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi viitega KrMS § 7 lg-le 3 õigeks.
32.Tehti ka otsustused menetluskulude, konfiskeerimise ja tsiviilhagide kohta. b) Arvutikuritegude ette valmistamine
33.D. Einasto valdas süüdistuses nimetatud faile. Kohus pidas usutavaks D. Einasto selgitusi, et viimane sai andmebaasid foorumitest, kuhu need olid lekkinud.
34.Kohtu meelest saab ka paroolide räsisid pidada kaitsevahenditeks. Et räsi teades on teatud juhtudel võimalik tuvastada algne parool, kinnitasid asjatundjad A.B. ja A.N. . Seda teadis ka D. Einasto, kes selgitas kohtuistungil, et teatud lisatoimingutega on spetsiaalsete programmidega võimalik tuletada räsist parool. Ühe sellise programmina nimetas D. Einasto Hashkillerit. M.F. it puudutavate tegude puhul ilmneb jälitusprotokollist, kuidas D. Einasto Hashkillerit kasutas ja tuvastas räsist parooli, mida kasutas võõrale kontole sisenemiseks. D. Einasto valdas kaitsevahendeid sisaldanud faili Database2012.txt juba vähemalt 26. veebruarist 2013. Seda seetõttu, et esimese süüdistusaktis nimetatud ja ka kohtu poolt kohe tuvastatava arvutikelmuse pani ta toime just sellel kuupäeval, kui sisenes kasutajanimega normylu1 kontole.
35.Kohtu meelest valdas D. Einasto kaitsevahendeid arvutikuritegude toime panemise eesmärgil. D. Einastol oli küll õigus eeluurimisel vaikida, aga tuleb arvestada, et kohtus sai ta ütlusi anda olukorras, kus tal oli olnud pikalt aega mõelda, milline versioon esitada. Kohtu meelest olid D. Einasto ütlused ennastõigustavad. Tõsi, on võimalik, et D. Einasto tegeles tõepoolest võrkturundusega, nagu ta ise väidab. Samas aga ei eelda võrkturundus võõrast kasutajatunnuste ja paroolide omamist. Kohus ei uskunud D. Einasto väiteid, et mitmed kontod, kuhu D. Einasto sisenes, oli D. Einasto eelnevalt teistelt inimestelt ostnud. Seda kinnitavad mitmed vihased ekirjad, mille kirjutajad süüdistavad D. Einastot oma kontodele häkkimises. D. Einasto sisenes neile kontodele, mis olid välja toodud tema valduses olnud andmebaasides. Pole usutav, et tegemist on pelga kokkusattumusega.
36.Ehkki D. Einasto tunnistatakse süüdi arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimises ja arvutikelmuses, on siiski põhjust tunnistada ta süüdi ka arvutikuriteo ettevalmistamises. Seda seetõttu, et tema vallatud failides oli märksa enam kaitsevahendeid kui ta kasutas KarS § 217 ja § 213 järgsete tegude toime panemiseks. c) Arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimine
36(117)
37.Kohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud 118 kontodele sisse logimist leidsid aset. Need sisse logimised kujutasid endast KarS § 217 päraseid tegusid. Muu hulgas olid selle karistusnormi pärased ka need neli sisse logimist, milles D. Einasto end süüdi ei tunnistanud: 5. märtsil 2018 kell 12:42 Proxcore’le kuuluvasse keskkonda logimine (süüdistuakti juurdepääsu hankimise p 40; käesoleva otsuse p 3.40) ja kolm 27. aprillil 2018 kell 4:47–4:48 bitclubnetwork.com keskkonnas aset leidnud logimist weiga52, globalbuup ja joswald nime kandvatele kontodele (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p-d 116–118; käesoleva otsuse p-d 3.116–3.118). On tõendatud, et D. Einasto sisenes 5. märtsil 2018 M.P. i nimel avatud yobit.net keskkonnas olevasse virtuaalrahakotti ja tegi sealt 197,20 eurose kahju kaasa toonud ülekande. D. Einasto ise väitis Proxcore keskkonda logimise kohta, et tegemist oli demokeskkonnaga, kuhu võis igaüks vabatahtlikult siseneda. Need selgitused on ennastõigustavad: D. Einasto ei tohtinud sinna keskkonda siseneda. Weiga52, globalbuup ja joswald kontodele kasutamist õigustas D. Einasto sellega, et ta oli need kontod ostnud. Neid väiteid kohus ei uskunud, sest D. Einasto ei suutnud nende õigsust kuidagi tõendada. d) Arvutikelmus
38.Kohus tuvastas, et kõik lõplikus süüdistuses kirjeldatud ülekanded leidsid aset (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 1–49, 51–57 ja 59–96; käesoleva otsuse p-d 4.1–4.49, 4.51–4.57 ja 4.59–4.96) ehk D. Einasto sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessidesse KarS § 213 mõttes.
39.Ka asus kohus seisukohale, et lõviosaga ülekannetest tekitas D. Einasto teisele isikule ülekande suurusega võrduva varalise kahju ehk D. Einastol ei olnud pädeva isiku luba nende ülekannete tegemiseks. Ainsa erandi moodustas 18. aprillil 2013 toimunud 4,60 USD s.o 3,94 euro üle kandmine (süüdistusakti arvutikelmuse p 10; käesoleva otsuse p 4.10), sest selle ülekande tegi D. Einasto oma kontolt – seetõttu märkis kohus, et ta D. Einastot selles episoodis süüdi ei mõista (maakohtu otsuse lk 69). Ülejäänud juhtudel aga konto üle õigustatud isikud ülekannetega päri ei olnud. Nii oli see mitte üksnes nende ülekannete puhul, milles D. Einasto oma seadusvastast käitumist tunnistas (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 59–62, 65–75, 77–96; käesoleva otsuse p-d 4.59–4.62, 4.65–4.75, 4.77–4.96), vaid ülejäänutegi puhul.
40.Tõsi, D. Einasto esitas puutuvalt neisse ülejäänud ülekannetesse kaitseväiteid. Nii selgitas süüdistatav, et paljud ülekanded (eeskätt 2013. aastal EgoPay keskkonnas toimunud) kujutasid endast erinevate isikute poolt talle maksmist krüptoraha vahetustehingute eest: tema kandis mõnes internetifoorumis sõlmitud kokkuleppe alusel kellelegi üle üht krüptovaluutat ja too teine inimene kandis omakorda D. Einastole üle mingit teist krüptovaluutat – ja see viimati viidatud tehing on süüdistuses kajastatud. Mõned ülekanded kujutasid D. Einasto sõnul endast investeeringutega või püramiidskeemides osalemisega teenitut: tema paigutas oma raha mingitesse erinevatel internetiplatvormidel olnud projektidesse ja sealt kanti talle tema paigutatust suurem raha (st koos tootlusega) tagasi. Tervet rida ülekandeid õigustas D. Einasto põhjendusega, et ta oli mitmetelt inimestelt ära ostnud seni noile kuulunud krüptorahaga seotud kontosid: eeskätt selliseid, millel oli paketid bitcoinide kaevandamiseks. Sellisel viisil soovis ta bitcoini kaevandades ja bitcoini kursi tõustes raha teenida. Seega oli tal õigus neid ära ostetud kontosid kasutada ja muu hulgas võis ta oma äranägemist mööda talitada neil kontodel oleva rahaga.
41.Kohus D. Einasto äsja välja toodud väiteid ei uskunud.
42.Esiteks on oluline see, et D. Einasto pole oma väiteid mitte kuidagi tõendanud. Seda hoolimata sellest, et D. Eianstol oli pärast tema vahi alt vabastamist pikalt aega, et asjasse puutuvad tõendid välja otsida. Ometigi pole esitatud ühtegi kirjalikku lepingut, dokumenti ega isegi mitte e-kirja 37(117)
ühegi konto ostmise kohta. Krüptovaluutadega kauplemise kohta oleks pidanud jääma mingeid andmeid vastavatesse portaalidesse. Ka oleks võinud D. Einasto näidata asjasse puutuvaid rahaülekandeid kontodel. Samuti oleksid kõne alla tulnud mingid netivestlused (või e-kirjad) ostumüügi läbirääkimiste kohta. Ka menetlejad ei avastanud D. Einasto arvutit läbi vaadates mingit D. Einasto väiteid kinnitavat teavet.
43.Ka tuleb tähele panna, et D. Einasto logis väga paljudesse võõrastesse kontodesse sisse, D. Einasto valdas paljusid erinevate kontode juurdepääsutunnuseid, paroolide murdmisega seotud tarkvara jms.
44.Seoses esimese, 26. veebruari 2013 arvutikelmussüüdistusega märkis kohus järgmist. Rahaülekanne tehti konto [email protected] vahendusel. 27. veebruaril 2013 saabus sellelt normylu1 kasutajatunnusega aadressilt D. Einasto meiliaadressile [email protected] inglisekeelne e-kiri, mille sisu on selline: „Are you th SOB that is hacking my Profitable Sunrise and Egopay accounts. IF SO YOU BETTER RUN AND HIDE, AS I’M CONTACTING EVERY AGENCY I KNOW OF“ (Kas sina oled see SOB16, kes häkib minu kasumlikke Sunrise’i ja Egopay kontosid. KUI SEE ON NII, SIIS PAREM JOOKSE JA POE PEITU, SEST MA VÕTAN ÜHENDUST KÕIGI AGENTUURIDEGA, KEDA MA TEAN.). Meili saatjaks on märgitud Roger Boner. Maakohtu meelest kinnitas see kiri üheselt, et valed on D. Einasto väited, justkui oleks 26. veebruari 2013 ülekanne baseerunud D. Einasto ja kellegi tsiviilõiguslikul lepingul krüptorahade vahetamise kohta. 24,11 eurone tehing ei ärataks ühegi julgeolekuagentuuri huvi. Pealegi pöördutakse tsiviilõiguslike vaidluste korral mitte julgeolekuasutuste, vaid tsiviilkohtu poole. Ka jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud D. Einasto lepingupartner juba päev pärast tehingut arvama, et D. Einasto jätab oma kohustuse täitmata. See kiri näitab niisiis üheselt, et D. Einasto oli kirja saatmisele eelnevalt sisenenud ebaseaduslikul R.B. i kontole ja R.B. reageeris sellele. Mingist konto ostmisest juttu olla ei saa. Ka tuleb tähele panna, et D. Einasto arvutis paiknenud failis Database2012.txt olid muu hulgas ära toodud meilikontoga [email protected] seotud andmed, sh Egopay keskkonna paroolid. Pole usutav, et tegemist on kokkusattumusega.
45.Oluline on ka D. Einasto meilivahetus H.E. ga. 22. mail 2013 saatis H.E. D. Einastole meili, mille pealkiri oli „thief“ (varas) ja sisu niisugune: „you have started again hacking myaccount, you need to stay away from stealing money from account am going to report yu to FBI investigaton department, you keeping changing my email account and now you keep changing my user account . an going to report you. thief stay away from my account“ (Sa oled jälle hakanud häkkima, minu kontot, hoia eemale varastamast raha minu kontolt või ma teavitan sinust FBI uurimisosakonda, sa muudad minu meilikontot ja nüüd ka minu kasutajakontot, ma teavitan sinust. varas hoia eemale minu kontost). Sellele kirjale vastas D. Einasto 31. mail 2013 selliselt: „Hello H.E. I have all your credit card data and info. Also I can reset all your gmail and hotmail passwords. If you want me to leave you alone once for all, let me know. Perhaps we can have an agreement. I am honest hacker if you know what I mean. If I say i will leave you alone, I will leave. I have hundreds of ohter peoples passwords and email to work. Contact me“ (Tere H.E. Mul on kõik teie krediitkaardi andmed ja info. Samuti saan ma taastada kõik teie gmail’i ja hotmail’i paroolid. Kui te tahate, et ma teid lõpuks rahule jätaksin, siis andke mulle sellest teada. Võib-olla jõuame kokkuleppele. Ma olen aus häkker, kui te saate aru, mida ma mõtlen. Kui ma ütlen, et jätan teid rahule, siis ma jätan. Mul on sadade teiste inimeste paroolid ja e-kirjad, mille kallal töötada. Võta minuga ühendust.)
46.D. Einasto arvutis olevad andmebaasid sisaldavad muu hulgas G.H. i, L.N. i, M.B. i, M.H. , T.K. , C.J. i, M.C. ja S.K. e andmeid.
Ilmselt tähendab SOB son of a bitch, st litapoeg (ringkonnakohtu märkus).
38(117)
47.D. Einasto pressis välja Baou Abdelilt. Nimelt saatis B. Abdel 3. novembril 2015 D. Einastole e-kirja. Selle pealkiri oli „what you want from skycoinlab please“ (palun ütle, mida sa soovid skycoinlab’ist) ja sisu niisugune: „Hello, you have took too much as a hacker from our server, please tell me how you can let us alone and how you have got Access to our server? Thank you“ (Tere, Teie kui häkker olete meie serverist võtnud liiga palju, palun öelge mulle, mis tingimusel te meid rahule jätaksite ja kuidas te saite ligipääsu meie serverile? Tänan teid). Paar tundi pärast selle kirja saatmist D. Einasto vastas: „How much are you willing to pay me f I leave you alone and exlain everything and reveal myself? And trust me. I have crazy stuff about all of you“ (Kui palju te oleksite mulle nõus maksma, et ma teid rahule jätaksin ja seletaksin teile kõik ning paljastaksin enda isiku? Ja uskuge mind. Mul on hulle asju teie kõigi kohta).
48.Et D. Einasto meiliaadressile tulid kinnitused rahaülekannete kohta, kinnitab seda, et need rahaülekanded algatas D. Einasto.
49.Eeltoodut silmas pidades leidiski maakohus, et D. Eiansto tegi ülekandeid võõra rahaga: mingeid investeerimistulude saamisi või vahetustehinguid ei toimunud ja polnud D. Einasto ka kelleltki mingeid kontosid enne rahaülekandeid ostnud.
50.Eeltoodud tegudega realiseeris D. Einasto KarS § 213 lg 2 p 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Teod toimusid süstemaatiliselt, need olid kantud ühtsest tahtlusest ja et nad olid ajaliselt lähedased, samade objektide vastu suunatud samal viisil toime pandud, kujutavad nad endast jätkuvat kuritegu. e) Rahapesu
51.Kohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud toimingud rahaga – ülekanded, välja võtmised, üle andmised jms – leidsid suuresti aset.
52.Asjasse puutuva raha päritolu (ja hulga) kohta märgitakse järgmist.
53.Kaitsja väitel võitis D. Einasto internetikasiinodes suuri summasid. Selle tõendamiseks on esitatud ligi 200 värvilist pilti. Neil piltidel on näha õnnemängudele viitavaid kujutisi ja mingeid arve, millele on tihtipeale ette kirjutatud „win“ (võit) vms. Nende näol on kaitsja sõnul tegu D. Einasto arvutist pärinevate failidega, mida kuvati D. Einastole siis, kui ta oli mingis netimängus võitnud. Need pildid viitavad kaitsja arvutuste kohaselt kokku 2 352 106,40 euro võitmisele (kaitsja on oma arvutused esitanud kahes tabelis: ühes tehtud arvutuste summa on 1 558 881,83 eurot (kd 11, tl 3) ja teises 793 224,57 eurot (kd 11, tl 72)). Kohus neid pilte usaldusväärseteks ei pidanud, sest esiteks saab arvutipilte spetsiaalse programmi abil muuta ja teiseks on ekraanipilte kasiinovõitudest võimalik leida veebist (nt lehtedelt bitcasino.com või bitstarz.com) (otsuse lk 142).
54.Usutavad pole ka D. Einasto väited investeerimise kohta: kohtule pole esitatud ei investeerimislepinguid, väljavõtteid rahaülekannetest ega muud sellist (otsuse lk 143).
55.Pole usutav, et D. Einasto investeeris 2013–2014. aastal krüptorahasse: D. Einastol ei olnud siis piisavalt raha (otsuse lk-d 142–143). Töötasu D. Einasto ei saanud ja ta oli tema enda sõnul narko- ja hasartmängusõltlane (maakohtu otsuse lk 143). Ka pole andmeid, et D. Einasto oleks 2013–2014 aastal oma vanematelt saadud 18 000 eurot investeerinud ja saanud selliselt legaalset tulu. 2017–2018. aastal aga D. Einastol raha oli: ta hankis selle arvutikelmustega. D. Einasto kandis arvutikelmusega saadud raha erinevate internetikasiinode kontodele. Niisiis oli ta algkapital 39(117)
suures osas pärit kuritegelikust tegevusest. Seega kasutas ta kasiinodes mängimiseks kuritegelikku raha. Kasiinovõitudega ta selle musta raha hulka suurendas. Sama kehtib krüptoraha osas: algkapital oli kuritegelik ja seda raha hakkas D. Einasto krüptovaluutat kaevandades ja sellesse investeerides suurendama. Eelnevat arvestades leidis kohus, et D. Einasto kontrolli all olnud Spectro kontodel paiknenud 3 245 788,31 eurot pärinesid D. Einasto poolt 26. veebruarist 2013 kuni 29. aprillini 2018 toime pandud arvutikuritegudest (otsuse lk 143). Lisaks tuleb tähele panna, et RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt ei peagi tuvastama kõiki kuritegeliku tegevuse üksikasju, millega raha saadakse (otsuse lk 143).
56.M. Einastoga seotud toimingute kohta tuuakse otsuses välja järgmist.
57.T.E. ga seotu osas märgitakse seda (otsuse lk 146). D. Einasto kandis T.E. le üle 14 495 eurot. Samas kandis T.E. le raha ka M. Einasto: 9957,50 eurot. Pole võimalik öelda, kas T.E. võttis oma kontolt välja ja andis D. Einastole üle D. Einastolt või M. Einastolt saadud raha. M. Einasto vahendite osas pole võimalik kuritegelikkust jaatada. Seega tuleb D. Einasto KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt selles süüdistuses õigeks mõista.
58.Et D. Einasto teadis raha kuritegelikku päritolu, sai ta aru ja pidi aru saama, et kandes raha M. Einasto kontole, kaotab ta sideme tema poolt kuritegelikul teel saadud rahaga ehk paneb toime rahapesu. Seda raha oli kokku 282 951,76 eurot. Tõsi, eelkuriteoga tekitatud kahjuna on tõendamist leidnud 29 071,66 eurot. D. Einasto investeeris aga raha krüptovaluutadesse ja mängis sellega kasiinodes. Seega kasvatas D. Einasto kuritegudega saadud raha oluliselt ehk pani toime rahapesu. Investeerimisega teenitut ja kasiinodes võidetut ei saa automaatselt kuritegelikuks pidada. Sama kehtib ka võrkturundusel osalemise tulu kohta. Et aga investeerimisel saadud rahad olid segatud kuritegelikul teel saadud rahaga, tuleb D. Einasto tehingutest saadud rahasummasid pidada rahapesutoiminguteks (need käesolevas p-s seni välja toodud laused pärinevad otsuse lkdelt 162–163). M. Einasto lasi selle musta raha kasutamisega ettevõtluses raha majanduskäibesse (otsuse lk 175). Sealjuures oli D. Einastole teada, et M. Einasto hakkab seda raha kasutama ettevõtluses, kus see seguneb muu rahaga (otsuse lk 139).
59.K.K. u konto kasutamise osas märgitakse järgmist. Oma toonase elukaaslase K.K. u Spectro kontot kasutas D. Einasto. D. Einasto kandis 12. oktoobrist 2014 kuni 8. maini 2018 sellele kontole krüptoraha kokku 2 052 904,89 euro väärtuses (otsuse lk 143). Lisaks kandis D. Einasto 19. oktoobril 2017 avatud oma Spectro kontole 19. oktoobrist 2017 kuni 8. maini 2018. a 1 157 777,57 euro eest krüptoraha (otsuse lk 143). Seega kokku kandis D. Einasto neile kontodele krüptovaluutat 3 210 682,46 euro väärtuses. Osaliselt oli D. Einasto selle raha varastanud võõraste isikute krüptoraha kontodelt (otsuse lk 139). Tõendatud on siiski, et arvutikelmustega tekitas D. Einasto 29 071,66 euro suuruse kahju (otsuse lk 139). Teise isiku nimel avatud konto aastatepikkusel kasutamisel oli D. Einastol selge eesmärk end kontol toimuvatest tehingutest distanseerida (otsuse lk 137, sisuliselt ka lk 138). Varastatud raha kasutas D. Einasto krüptoraha kaevandamiseks ja internetikasiinodes mängimiseks (otsuse lk 139). Selliselt saadud raha oli juba n-ö must raha ja rahapesu (otsuse lk 139). 3 210 682,46 euro väärtust krüptoraha tuleb pidada osaliselt pestud rahaks (otsuse lk 139).
60.L.V. i kontole kantud 14 601,89 euro osas ilmneb otsusest järgmist. L.V. i sõnul on ta D. Einastole automaadist välja võetud raha andnud (otsuse lk 144). Seda tegi ta oma abikaasa R.R. i palvel (otsuse lk 144). R.R. i selgitusel kandis D. Einasto raha L.V. i arvele seetõttu, et D. Einastol endal pangakonto puudus (otsuse lk 144). D. Einasto poolt L.V. i kontole kantud raha oli D. Einasto saanud 26. veebruarist 2013 kuni 12. märtsini 2018 toime pandud arvutikelmustega (otsuse lk 144). L.V. võttis sellest rahast 11 550 eurot välja (otsuse lk 144). Seega n-ö puhastas D. Einasto
40(117)
musta raha (otsuse lk 144). D. Einasto oli teadlik raha mustusest ehk tegutses otsese tahtlusega (otsuse lk 144–145).
61.Süüdistuse kohaselt E.M. le üle kantud 2500 euro osas märgitakse järgmist. Selle raha kandis D. Einasto E.M. ämma K.M. kontole (otsuse lk 145). E.M. sõnul oli see raha mõeldud talle, sest D. Einasto oli talle võlgu jäänud – osa D. Einasto poolt talle ülekantud rahast aga andis E.M. D. Einastole tolle palvel tagasi, et D. Einasto saaks kasiinos mängida (otsuse lk 145). D. Einasto väitel kinkis ta 2500 eurot M.de perele (otsuse lk 145). Kohtu hinnangul on usutavad E.M. ütlused, sest E.M. l polnud põhjust valetada ja ta oli valeütluste andmise eest hoiatatud (otsuse lk 145). Et üle kantud raha oli osaliselt saadud arvutikelmustega, varjas D. Einasto seda raha üle kandes ja E.M. lt sularahana saades raha kuritegelikku tausta ja pani toime nn rahapesu (otsuse lk 145–146). D. Einasto oli raha päritolust teadlik (otsuse lk 146).
62.Puutuvalt rahapesusüüdistusse seoses krüptoraha kandmisega anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse (süüdistusakti rahapesu p-d 4.5–4.10; käeoleva otsuse p 16) märkis kohus järgmist. D. Einasto väitel tegi ta neljal juhul rahaülekanded mitte millegi varjamiseks, vaid selleks, et ta saaks rahaga netikasiinos mängida – ilma raha üle kandmata ta seda saanud ei oleks. Nii oli see seoses 5. märtsil 2018 kell 5:43 toime pandud A.S. ga seotud arvutikelmusega (süüdistusakti rahapesu p 4.5; käesoleva otsuse p 16.1) (otsuse lk 131), 8. märtsil 2018 kell 5:19 toime pandud H.S. aga seotud arvutikelmusega (süüdistuse rahapesu p 4.7; käesoleva otsuse p 16.3) (otsuse lk 132), 5. märtsil 2018 kell 12:42 toime pandud M.P. iga seotud arvutikelmusega (süüdistusakti rahapesu p 4.8; käesoleva otsuse p 16.4) ja 29. aprilli 2018 kell 20:25 toime pandud A.K. iga seotud arvutikelmusega (süüdistusakti rahapesu p 4.10; käesoleva otsuse p 16.6) (otsuse lk-d 131–132). 24. märtsil 2018 kell 16:32 toime pandud T.G. iga seotud arvutikelmusega (süüdistusakti rahapesu p 4.9; käesoleva otsuse p 16.5) saadud rahasse puutuvalt väitis D. Einasto, et ta kandis raha impulsiivse hetke ajel T.E. virtuaalrahakotti, sest oli T.E. le võlgu – midagi varjata ta aga ei soovinud (otsuse lk 132). Kohus pidas tõendatuks, et D. Einasto kaotas kuritegelikult saadud krüptoraha erinevatesse anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse kandes rahaliste vahendite seose toimepandud kuritegudega ning sai nii hakata kuritegelikult saadud rahalisi vahendeid legaalse varana kasutama (maakohtu otsuse lk 135).
63.Tõsiselt ei saa võtta D. Einasto kohtus esitatud väiteid, et ta ei teadnud, mida rahapesu tähendab. D. Einasto ise ütles K.K. ule, et ta tegeleb M. Einasto firmas raha pesemisega (otsuse lk 138). Ka tuleb arvesse võtta, et D. Einasto ei olnud rumal ega lihtsameelne (otsuse lk 162).
64.D. Einasto eesmärk oli saada sularaha ja seda selliselt, et raha oleks puhastatud kuritegelikust taustast. Seega oli raha käibele võtmisele eelnenud tehingute jada ja nende iseloom suunatud selle raha legaliseerimisele (otsuse lk 142).
65.Rahapesu toimus suures ulatuses (otsuse lk 163).
66.Tegemist oli jätkuva kuriteoga (otsuse lk 163).
67.M. Einasto osas leidis kohus järgmist.
68.D. Einasto selgitas, et kui M. Einasto oleks teadnud, et tema (st D. Einasto) paneb toime kuritegusid, oleksid nende suhted katkenud (otsuse lk 154 ja 176). Kohus pidas neid ütlusi usutavaks (otsuse lk 164). D. Einasto väitis, et M. Einasto meelest sai tema (st D. Einasto) raha hasartmänge mängides ja krüptorahaga kaubeldes (otsuse lk 154).
41(117)
69.M. Einasto rääkis järgmist. D. Einasto oli tema (st M. Einasto) äriühingutes töötades internetis tarnijaid otsides tubli (otsuse lk 170). M. Einasto teada teenis D. Einasto krüptorahaga kaubeldes ja hasartmänge mängides palju raha (otsuse lk 170–171). Et D. Einasto hankis raha kriminaalselt, M. Einasto ei teadnud (otsuse lk 171, 173, 174). Kui ta oleks seda teadnud, ei oleks ta D. Einastol lasknud raha talle (st M. Einastole) kanda (otsuse lk 173). M. Einasto ja ta abikaasa O.E. andsid D. Einastole 2013. aastal 18 000 eurot laenu (otsuse lk 170). Ka andis M. Einasto D. Einastole 12 kuldmünti, mille D. Einasto maha müüs (otsuse lk 170). 15. mail 2017 küsis D. Einasto M. Einastolt jälle võlgu (otsuse lk 172). 6. juunil 2017 palus D. Einasto M. Einastol tasuda tema (st D. Einasto) internetiarve (otsuse lk 172). Kui D. Einasto virutaalrahade liikumisse tekkisid pausid, palus D. Einasto M. Einastolt raha, nt 20. augustil 2017 ja 28. oktoobril 2017 (otsuse lk 172). D. Einasto hakkas M. Einastolt küsima suuri summasid 2018. aastal, mil D. Einasto ei saanud panga kaudu tehinguid teha, sest ta pangaarve oli kinni (otsuse lk 170). D. Einasto ainus võimalus eurosid kasutada oli paluda M. Einastol või kellelgi teisel sularaha oma pangakontolt välja võtta (otsuse lk 172). D. Einasto ei suhelnud mõnda aega M. Einastoga, ent avaldas 2017. aastal uuesti soovi suhtlema hakata (otsuse lk 170). 2017. aastal oli D. Einasto veel amfetamiinisõltlane (otsuse lk 170). 2017. aastal soovitas D. Einasto M. Einastol hakata krüptorahaga tegelema, ent M. Einasto seda ei teinud (otsuse lk 170). D. Einasto andis M. Einasto äriühingutele laenu (otsuse lk 170). Kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud (otsuse lk 170). Laenu andmise ettepaneku tegi M. Einasto D. Einastole seetõttu, et D. Einasto oma raha kasiinodes maha ei mängiks (otsuse lk 171). Laenu oli tarvis seepärast, et M. Einasto ettevõtted kasvasid kiiresti ja sellega seoses oli vaja lisaraha (otsuse lk 173). D. Einasto soovis, et M. Einasto tema raha mõneks aastaks laenuna enda käsutusse võtaks (otsuse lk 173). Seda laenu andis D. Einasto siis, kui ta oli teinud krüptovaluutaga edukaid tehinguid (otsuse lk 171). Laenulepinguid oli kaks: üks lühi- ja teine pikaajaline (otsuse lk 173). 2018. aasta algusest andis M. Einasto D. Einastole raha osade kaupa tagasi (otsuse lk 171). M. Einasto tagastas 2018. aasta kevadel D. Einastole kuni 20 000 eurot kuus – ranget maksegraafikut ei olnud (otsuse lk 172, 173). Alati M. Einasto kõike D. Einasto poolt küsitut D. Einastole välja maksta ei saanud, sest osa raha oli juba paigutatud ettevõtlusse (otsuse lk 173). M. Einasto maksis D. Einastole tollelt kohtuasjadega seoses välja mõistetud võlgu – viimased täiturikulud tasus M. Einasto 2018. aasta märtsis (otsuse lk 172, 174). M. Einasto meelest mängis D. Einasto maha ca 5–7% mängu pandust. D. Einasto sõnul oli ta 2018. aasta veebruariks rahast tühjaks jooksnud (otsuse lk 173). M. Einasto teadis, et D. Einastol on kasiinodes suured võlad (otsuse lk 173). M. Einasto teadis, et D. Einastol oli võimalik 2017. aasta lõpuks teenida krüptorahaga 2–3 miljonit eurot (otsuse lk 173). M. Einasto sõnul võis D. Einasto teenida krüptovaluutaga kuus 30–40% kasumit ja 20 000 kasiinos võidetud eurost võis ühe aastaga teha isegi miljoni (otsuse lk 174). D. Einasto soovil kandis M. Einasto raha üle ka L.V. i kontole (otsuse lk 172). K.K. ajas ilmselt midagi segi, kui viitas sellele, et D. Einasto peseb M. Einasto firmades raha (otsuse lk 171, 173).
70.M. Einasto lasi D. Einastolt saadud musta rahaga kasutamisega ettevõtluses selle musta raha majanduskäibesse (otsuse lk 175). KarS § 394 eeldab vähemalt kaudset tahtlust selle suhtes, et vara allikaks on kuritegelik tegevus (otsuse lk 175). M. Einastol sellist tahtlust polnud (otsuse lk 175). D. Einasto varjas M. Einasto eest seda, et tolle äriühingutele üle kantud raha oli must (otsuse lk 165). Et M. Einasto oleks raha päritolust teadlik olnud, ei tõenda ka M. Einasto ja D. Einasto vahelised Facebooki vestlused (otsuse lk 166), telefonikõned (otsuse lk 168) ega M. Einasto ekirjad (otsuse lk 168). Sama saab öelda ka selle kohta, et M. Einasto soovitas D. Einastol kasutada privaatsust tagavat VPN-i: VPN-i kasutamine on turvalisuse huvides igati mõistlik (otsuse lk 176). Küll on mingi tähendus D. Einasto poolt M. Einastole telefonitsi öeldul, et kui M. Einasto maksab service’ eest praegu, ei saa keegi öelda või tõestada, et maksti ühelt Spectrocoinile kuuluvalt aadressilt (otsuse lk 168). M. Einasto arvates sai D. Einasto raha krüptovaluutaga kaubeldes ja kasiinos mängides (otsuse lk 176).
42(117)
71.Eeltoodust lähtuvalt mõistis kohus M. Einasto KrMS § 7 lg-le 3 tuginevalt KarS § 394 lg 2 pde 1 ja 3 järgi õigeks (otsuse lk 175). f) Karistused
72.D. Einasto kuritegelik aktiivsus oli kõrge. Ta pani kuritegusid toime pikaajaliselt. Ta tegutses otsese tahtlusega ja süstemaatiliselt. D. Einastot on varem karistatud kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuriteod pani D. Einasto toime katseajal. D. Einasto keeldus kohtueelsel uurimisel ütlusi andmast. Tõsi, see on tema õigus. Olles pannud pikaajaliselt ja häbitult toime arvutikuritegusid, hakkas D. Einasto end viimases sõnas õigustama ja pidas süüdistust rahapesus absurdseks. Nii püüdis ta kohut mõjutada. Usutavad pole D. Einasto väited tema muutumise kohta. g) Muud otsustused
73.D. Einasto poolt M. Einastole makstud 282 951,76 eurost tagastas M. Einasto sularahas ise või läbi T.E. ja L.V. i D. Einastole 63 950 eurot. 219 001,76 eurot aga jäid M. Einasto käsutusse ja lasti majanduskäibesse. Et see raha on kuritegelikul teel saadud, on see vaja M. Einastolt konfiskeerida. On ilmne et seda raha füüsilisel kujul enam alles ei ole. Sellest tulenevalt peab selle rahasumma osas kohaldama KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimise asendamist. Selle asendusnõude tagamiseks tuleb jätta aresti alla M. Einasto korter XXX .
74.D. Einastolt on konfiskeerimise asendamise korras vaja KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista 23 025,14 eurot.
75.KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti D. Einastolt ka sülearvuti koos kahe välise kõvakettaga, 3 276 970,70 480 760 bankerat ja 11 meilikontot.
76.Kohus rahuldas ka tsiviilhagid: D. Einastolt mõisteti võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.N. i kasuks välja 294,53 eurone, H.S. i kasuks välja 1000 eurone, O.B. i kasuks välja 665,90 eurone, S.G. i kasuks välja 3428 USA dollariline ja R.O. kasuks välja 1062,10 eurone kahjuhüvitis. (III) Menetlus ringkonnakohtus
77.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur, D. Einasto kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver ja M. Einasto kaitsja vandeadvokaat Sirje Must. Nende apellatsioonide põhisisu on niisugune. (1) Prokuratuuri apellatsioon
78.Kokkuvõtvalt soovib prokuratuur järgmist. Maakohtu otsus tuleks tühistada: - osas, milles vähendati D. Einastole esitatud rahapesu süüdistuse mahtu 2 071 915,50 euro võtta; - D. Einasto õigeksmõistmises KarS § 394 lg 2 p 1 järgi; - M. Einasto õigeksmõistmises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; - Madis Einastolt KarS § 84, § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimise asendamise korras 219 001,76 euro väljamõistmises. Ringkonnakohus peaks: 43(117)
- D. Einasto talle esitatud süüdistuses täielikult KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi tunnistama, v.a T.E. le 8478 euro üle kandmises (süüdistusakti rahapesu p 4.1.1; käesoleva otsuse p 7.5) – karistused oleks vaja jätta muutmata; - tunnistama M. Einasto KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi ja karistada teda 3 aastase vangistusega; eelvangistuses viibitud kaks päeva oleks tarvis KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust; KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata koheselt täitmisele 4 kuud vangistust ja 2 aastat 7 kuud ning 28 päeva jätta täitmisele pööramata, kui M. Einasto ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; - mõistma M. Einastolt KarS § 83 lg 2, § 831 lg 1, § 394 lg 5 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 219 001,76 eurot.
79.Oma taotlusi põhjendab apellant nõnda.
80.Kohtuotsuse resolutiivosa ja põhjenduste vahel esineb vastuolu ning osaliselt on omavahel vastuolus ka kohtuotsuse põhjendustes esitatud seisukohad. Lisaks ei vasta kohtu järeldused kohtus uuritud tõenditele ja see on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.
81.Otsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti D. Einasto süüdi kogu süüdistuse ulatuses (tegu jäeti üksnes kvalifitseerimata grupis sooritatuks). Samas aga märgitakse põhjendustes, et rahapesu toime panemine D. Einasto poolt summas 2 071 915,50 eurot pole tõendatud. Lisaks nähtub põhistustest, et kohus mõistis D. Einasto õigeks ka T.E. le 8478 euro üle kandmises. Oluline on seegi, et prokuratuur loobus menetluse käigus D. Einasto süüdistamisest 6. märtsil 2018 kell 1:57 toime pandud A.Y. iga seotud arvutikelmusega saadud 925,30 euro pesemises. Osaline õigeksmõistmine peab kajastuma otsuse resolutiivosas. Maakohus seda praegu teinud pole ja see on toonud muu hulgas kaasa kohtuotsuse ja selles olevate järelduste raskesti jälgitavuse. Otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, mis osas on D. Einasto rahapesu süüdistuses õigeks ja mis osas süüdi mõistetud. Prokuratuur lähtub kohtuotsuse põhjenduste pinnalt kujunenud arusaamast, et Dennis Einasto on rahapesus süüdi mõistetud, kuid süüdistuse mahtu on vähendatud 2 071 915,50 euro võrra.
82.Otsusest pole võimalik aru saada, millises osas see 2 071 915,50 euro ulatuses vähendamine toimunud on. Kohus mõistis D. Einasto õigeks T.E. le makstud 8478 euro osas ja 6. märtsil 2018 kell 1:57 toimunud arvutikelmusega seotud rahapesusüüdistusest (925,30 eurot) prokuratuur loobus. Kohus viitab korduvalt (otsuse lk-d 139, 142 (kaks korda) ja 147) oma nõustumisele prokuratuuriga, et D. Einasto mingit legaalset raha ei saanud, et kuritegelikult saadud krüptorahaga kasiinodes mängimine ja kauplemine on rahapesu ning et RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt ei ole raha hankimiseni viinud kuritegeliku tegevuse üksikasju tarvis tuvastada. Ometigi on kohus otsuse lkl 147 märkinud järgmist: „Kohus on seisukohal et Dennis Einastole üksinda süüksarvatud rahapesuepisoode summas 2 071 915, 50 € ei ole siiski usaldusväärselt tõendatud, st selleks ei ole piisavalt tõendeid. Lähtuvalt KrMS § 7 lg. 3 kriminaalmenetluse tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Nii on ka käesoleval juhul kohtul tekkinud kõrvaldamata kahtlus Dennis Einasto süüdiolekus 2 071 915, 50 € suuruse rahapesu toimepanekus ning kohus nimetatud sellises rahapesu summas Dennis Einastot süüdi ei mõista. Kohus mõistab Dennis Einasto süüdi summas 30 388,379 € ja Madis Einastole musta raha kandmisega seonduvalt 282 951, 76 €.“ Niisiis ei ole kohtu seisukoht D. Einasto käsutuses olnud raha päritolu osas järjepidev.
83.D. Einastole ei esitatud süüdistust 2 071 915,50 euro ega ka 30 388,379 euro pesemises, vaid talle esitati süüdistus kokku kümnes erinevas rahapesuepisoodis, kusjuures kõik episoodid olid piiritletud konkreetsete summade ja toimingutega. Kõiki D. Einasto kontrolli all olevatele 44(117)
kontodele 12. oktoobrist 2014 kuni 8. maini 2018 laekunud rahalisi vahendeid, st 3 245 788,31 eurot (sh kohtuotsuses nimetatud 2 071 915, 50 eurot) saab pidada kuritegelikuks RahaPTS § 4 lg 5 tähenduses ning süüdistuse mahu vähendamine 2 071 915, 50 euro ulatuses ei ole põhjendatud.
84.Ehkki konkreetselt on tõendatud vaid 29 071,66 euro hankimine kuritegudega, annab D. Einastole esitatud süüdistuse olemus ja maht ning asjaolu, et isikul legaalsed sissetulekud sisuliselt puudusid, aluse lugeda ka ülejäänud tema kontodele laekunud rahalised vahendid kuritegelikuks. D. Einasto tuvastatud kuriteod võimaldavad arvata, et tegelikult pani D. Einasto kuritegusid toime tuvastatust märksa enam. Perioodil, mil D. Einastot reaalajas jälgiti, liikus D. Einasto võõraste inimete kontodel sisuliselt ööpäevaringselt ja kandis raha leidmisel selle endale üle. Usutavad pole D. Einasto väited, et kuriteod algasid alles 2018. aasta algul. D. Einasto oli küll alates 2017. aastast vormistatud tööle oma isale kuuluvasse äriühingusse, ent töötasu ei jõudnud reaalselt D. Einasto käsutusse. Isegi kui D. Einasto hankis raha hasartmängude või krüptovaluuta vahetamisega, oli algkapital ikkagi kuritegelik ehk ka selliselt hangitud raha oli kuritegelik. Pole tõendatud, et D. Einasto oleks M. Einasto väitel tema ja O.E. poolt D. Einastole antud 18 000 eurot investeerinud ja saanud seeläbi 3,4 miljonit eurot. Ka pole tõendeid, et investeeritud oleks Malta pokkeriturniiril võidetud 20 000 eurot. Et D. Einastol legaalsed sissetulekud puudusid, ta oli narko- ja hasartmängusõltlane ning omas juba vähemalt alates 2013. aastast võõraste isikute krüptoraha kontode kasutajatunnuseid ja paroole ning kasutas neid arvutikuritegude toimepanemiseks, saab teha ühese järelduse, et tema kontrolli all olevatele Spectros avatud kontodele ning muudele pangakontodele laekunud rahalised vahendid summas 3 245 788,31 eurot olid pärit kuritegelikust tegevusest ehk tema poolt alates 26. veebruarist 2013 kuni 29. aprillini 2018 toimepandud arvutikuritegudest.
85.RahaPTS § 4 lg 5 järgi pole kuritegeliku tegevuse üksikasju tarvis teada. Tõsi, see norm kehtib alles 27. novembrist 2017 ja kohtupraktikat selle kohta pole. Senini on tõepoolest olnud tarvis selgelt ära näidata, millisest kuriteost pestav raha pärineb. Samas pole näha, et kohus oleks RahaPTS § 4 lg 5 tõlgendamise osas prokuratuurist erineval seisukohal. On ju kohus nimetatud sätet kohaldades mõistnud D. Einasto M. Einastole 282 951,76 euro kandmise tõttu rahapesus süüdi. Jääb arusaamatuks, kuidas samade tõendite pinnalt on D. Einasto ühtpidi mõistetud 282 951,76 euro suuruses rahapesus süüdi, kuid teisalt on rahapesu mahtu 2 071 915,50 euro ulatuses vähendatud.
86.Kohus leidis, et M. Einasto täitis küll rahapesu objektiivse koosseisu, ent ei esinenud subjektiivset koosseisu. See on väär. Rahapesu jaatamine eeldab muu hulgas seda, et isikul on kaudne tahtlus selle osas, et raha on kuritegelikku päritolu. Seda on möönnud ka maakohus, ent on seejärel kontrollinud, kas M. Einasto oli raha kuritegelikkusest teadlik. Seega lähtus kohus ekslikult tegelikult sellest, et tarvis on otsest tahtlust.
87.M. Einastol oli kaudne tahtlus ehk ta pidi vähemalt möönma, et raha oli kuritegelikku päritolu.
88.M. Einasto teadis, et raha pärines D. Einastolt, kel polnud legaalset sissetulekut, kes ei käinud tööl, kes oli narko- ja hasartmängusõltlane ning mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Juba ainuüksi nende asjaolude pinnalt oleks pidanud igal keskmise arusaamisvõimega inimesel tekkima vähemalt kahtlus suure hulga raha päritolu osas. M. Einasto arusaamine oli kindlasti igati adekvaatne: tal on doktorikraad, ta on aastaid olnud tegev ärimaailmas ja ta on oma sõnul teadlik ka rahapesu olemusest. D. Einasto kandis M. Einastole 12. oktoobrist 2017 kuni 13. märtsini 2018 ehk vaid 5 kuu jooksul üle 282 951,76 eurot, s.o keskmiselt 56 591 eurot kuus. Selliste väga suurte summade pakkumine isiku poolt, kes ei käi tööl ning on mitmete sõltuvustega ja kuritegeliku minevikuga, peaks absoluutselt igal keskmise arusaamisvõimega inimesel tekitama kahtlusi raha päritolu kohta. Kuna raha pakkumisega kaasnes alati palve osa sellest sularahas kontolt välja võtta 45(117)
ja D. Einastole tagastada, pidi M. Einastole olema selge, et tegemist ei olnud tüüpilise investeerimise või laenuga, vaid vajadusega muundada krüptovaluuta sularahaks ja see kasutusse võtta. Seaduslike summade puhul ei oleks olnud sellisteks toiminguteks vaja kasutada vahendajaid. D. Einasto küsis pidevalt Madis Einastolt laenu ning ka selle põhjal oleks M. Einasto pidanud möönma, et D. Einastol legaalsed vahendid puuduvad. Rahapesu ei väära ka see, et M. Einasto alluvad olid rahaülekannetest teadlikud: (panga)ülekanded on alati tagantjärgi kontrollitavad, mistõttu ei saa pangaülekanne iseenesest tõendada seda, et midagi ei varjata.
89.21. augustil 2017 toimus D. Einasto ja M. Einasto vahel vestlus. M. Einasto ütles D. Einastole, et „on üks paha asi“: väidetavalt on D. Einasto kelkinud K.K. ule, et ta peseb nüüd isa firma kaudu raha. M. Einasto sõnul ei olnud see „õige asi“. Selles vestluses ei küsinud M. Einasto kordagi D. Einastolt, et kas ta peseb raha või mis rahad need on, mis tema kontodelt läbi käivad. Vestluse mõte oli see, et sellistest asjadest ei tohiks K.K. u ees rääkida.
90.K.K. informeeris 3. septembril 2017 või isegi varem O.E. t D. Einasto ja M. Einasto vahel toimuvast rahapesust.
91.Isegi kui M. Einastol esialgu rahade päritolu osas mingeid kahtlusi ei olnud, oleks 21. augusti 2017 vestluse ja K.K. u poolse O.E. teavitamise alusel selline kahtlus pidanud tekkima.
92.13. detsembril 2017 palus D. Einasto Facebooki kaudu M. Einastol maksta VPN-teenuse eest, väites, et ta „ei saa muidu midagi teha“. M. Einasto küsis selle peale: „seega pärast tullakse siis minu käest aru pärima?“. Seejärel selgitas D. Einasto pikalt Spectro ülekannete eripära, sh seda, et ülekanne ei lähe M. Einasto aadressilt ja mitte keegi ei saa kunagi tõendada, mis aadressilt ülekanne tehti. Alles peale neid selgitusi nõustus M. Einasto ülekannet tegema. Usutavad pole M. Einasto selgitused, et tema küsimuse ajendiks oli asjaolu, et ta ei ole kunagi teinud kellegi teise eest tehinguid ja et ta tahtis olla kindel, et kõik oleks seaduslik ja läbipaistev. M. Einasto oli ju valmis tegema ülekande anonüümsesse krüptovaluuta rahakotti ega isegi küsinud D. Einasolt, kelle rahakott see on ja mis isik D. Einastole VPN teenust osutab. Kui M. Einastot oleks tõesti huvitanud tehingu läbipaistvus, oleks ta uurinud, kes on tehingu teine pool ja mis on tehingu õiguslik alus – mitte aga küsinud, kas nüüd tullakse temalt „aru pärima“. Lisaks ei ole teise isiku eest tehingu tegemises midagi ebaseaduslikku – M. Einastogi ju maksis D. Einasto eest Teliale ning lasteaiatasusid. Ka tuleb arvestada, et M. Einasto oli ikkagi nõus tehingut tegema, ehkki ta ei saanud tehingu teist poolt teada – seda siis, kui D. Einasto oli talle kinnitanud, et teda (st M. Einastot) tehinguga kuidagi seostada ei saa. Et M. Einasto kartis D. Einasto eest anonüümsust pakkuva VPN-teenuste eest maksta, kinnitab ilmekalt, et M. Einastol oli kahtlusi D. Einasto tegevuse seaduslikkuse osas ja ta ei soovinud ennast sellega seostada.
93.27. oktoobril 2017 ütles D. Einasto Facebookis M. Einastole, et „eksisteerib sadu teisi võimalusi mõned tonnid teha, kui siin sinuga skeemitada“. M. Einasto selle väite osas protesti ei avalda, midagi täpsustatavat ei küsi ega M. Einasto ja D. Einasto vahelisele väidetavale laenulepingule ei viita, vaid annab lihtsalt nõusoleku minna pangaautomaadist raha välja võtma.
94.Juba 20. detsembril 2013 saatis D. Einasto M. Einastole e-kirja oma konto väljavõttega. Selles meilis kirjutas D. Einasto muu hulgas järgmist: „Nüüd võiks erinevad väited stiilis ala „ebaregulaarne, ...rahapesu.... ebakindel, kahtlane“ jne sinnapaika jätta“. Niisiis olid M. Einastol juba 2013. aastal kahtlused D. Einasto tegevuse seaduslikkuse osas, sh rahapesu osas. Ükski tõend ei viita sellele, et need kahtlused oli 2017. aastaks hajunud.
95.Kohus on viidatud tõendeid käsitledes asunud väga napisõnaliselt seisukohale, et nendest tõenditest ei nähtu üheselt M. Einasto teadlikkust raha kuritegelikust päritolust. Need tõendid 46(117)
kinnitavad kogumis vähemalt seda, et M. Einastol oleks pidanud tekkima kahtlus rahaliste vahendite kuritegelikus päritolus ja ta pidi vähemalt möönma, et rahalised vahendid võivad olla kuritegelikku päritolu ning seega esineb Madis Einasto käitumises ka subjektiivne koosseis. Niisiis tuleb M. Einasto KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi tunnistada.
96.Ka D. Einasto tuleb grupilises rahapesus, st KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuigi M. Einasto ei andnud D. Einastole aru igast üksikust äriühingute kontol ette võetud tehingust, oli D. Einasto teadlik ja nõustus sellega, et M. Einasto kasutab temalt pärit raha oma äriühingutes. Seega oli M. Einastol olemas D. Einasto aktsept tehingute tegemiseks ja tegemist oli omavahelisel kokkuleppel põhinevate tegudega.
97.Et M. Einasto on tarvis süüdi mõista, tuleb muuta temalt 219 001,76 euro konfiskeerimise alust: tugineda ei saa mitte KarS § 831 lg 2 p-le 1, vaid KarS § 83 lg-le 2 ja § 831 lg-le 1. (2) D. Einasto kaitsja apellatsioon a) Taotlused ja sissejuhatus
98.D. Einasto kaitsja soovib, et maakohtu otsus D. Einasto süüdi tunnistamise kohta tühistataks. D. Einasto tuleb kõigis talle esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kui ringkonnakohus õigeks mõistmist võimalikuks ei pea, tuleks vähendada D. Einasto karistusi. Lisaks esitatakse taotlused konfiskeerimise, menetluskulude ja mõnede muudegi süüküsimusega mitte seotud teemade kohta. Täpsemalt märgib apellant järgmist.
99.Sissejuhatuseks märgitakse seda. Kohtulik uurimine oli äärmiselt ühekülgne ja puudulik. Kohus ei süvenenud erinevatesse kuriteoepisoodidesse ning tegi mitmetes episoodides süüdimõistva otsuse vaid süüdistatava isikut ning varasemaid tegusid arvesse võttes. Sisuliselt leidis kohus, et kuivõrd D. Einasto pani varem kuritegusid toime (mida D. Einasto ei eitagi), tuleb ta järelikult mõista süüdi ka kõigis teistes tegudes. Tõendid paljusid D. Einastole ette heidetavaid kuritegusid ei kinnita. Kohus on eksinud ka materiaalõigust kohaldades. Valesti on talitatud ka puutuvalt menetluskuludesse. b) Arvutikuritegude ette valmistamine
100.KarS § 2161 koosseisuobjekt on muu hulgas kaitsevahend. Levinud kaitsevahend on salasõna ehk parool. Tuleb teha vahet paroolil ja tema räsil. Räsist saab parooli tuletada vaid hea sõnastiku abil. See tähendab seda, et selline sõnastik, kus esinevad kõrvuti parool ja selle räsi, peab üleüldse olemas ja kättesaadav olema – paljude räside puhul nii pole (st neid ja neile vastavaid paroole pole üheski sõnastikus). Teisisõnu ei toimu räsi sisestamisel sõnastikku mitte kaitsevahendi loomist või räsi teisendamist parooliks, vaid ainult räsile vastava parooli otsimist sõnastikust. Kuivõrd parooli räsi sisestades ei ole võimalik juurdepääsu arvutisüsteemile hankida, ei ole parooli räsi kaitsevahend KarS § 2161 lg 1 mõttes. s, ei muuda räsi ennast parooliks. Karistatav pole ka näiteks torusiili omamine, kuigi sellest on võimalik teha pommi (ja pommi omamine on karistatav).
101.KarS § 2161 eeldab arvutikuritegude toime panemise eesmärki. Seda D. Einastol polnud.
102.Andmebaasi www.avalon-lifeprelaunch.com SQL valdamine ei vasta KarS § 2161 koosseisule. See oli avalik andmebaas, millega sai juurdepääsu testkeskkonnale. Kui D. Einasto selle andmebaasi sai (2017. aasta lõpp või 2018. aasta algus), oli Avaloni keskkond juba suletud. Seega ei saanud nende andmete alusel ligi ühelegi arvutisüsteemile. D. Einasto hankis selle info algselt uudishimust ja seejärel oli tal seda vaja võrkturunduseks. 47(117)
103.Andmebaasis www.ltccash.org SQL ei olnud paroole, vaid üksnes räsid, mis pole kaitsevahendid.
104.Ka andmebaasis www.1and1.com SQL ei olnud paroole, vaid paroolide räsid. D. Einasto hankis selle andmestiku võrkturunduse jaoks, ent selleks seda kasutada ei saanud, mistõttu osutus see D. Einastole tähtsusetuks.
105.Andmebaas www.lionstradingclub.com SQL sisaldas samamoodi räsisid, mitte paroole. D. Einasto ei soovinud sellegi andmebaasi abil panna toime kuritegusid, vaid kasutada seda võrkturunduses.
106.Sama oli andmebaasiga www.mining-planet.eu SQL: see sisaldas vaid paroolide räsisid ja D. Einasto hankis selle võrkturunduseks.
107.55 ülejäänud faili hankis D. Einasto uudishimust: D. Einasto tahtis e-posti aadresse, et saata sinna infot erinevate projektide või investeerimisteenuste alustamise kohta, et teenida sealt võimalikku tulu võrkturunduse kaudu. Kui pole teada, millistesse keskkondadesse mingi parooliga sisse saab, ei ole võimalik selle parooliga kuhugi siseneda.
108.D. Einasto ei saanud neid andmeid mitte 26. veebruaril 2013, vaid hiljem.
109.Kohtuotsuses esineb vastuolu: ühest küljest usub kohus D. Einastot, et too sai andmebaasid foorumitest lekkimise tõttu, ent teisalt pidas kohus ebausutavaks, et internetiturundus eeldas krüptovaluuta kontode ja paroolide omamist. D. Einasto ei saanud midagi parata sinna, et failid, millest teda huvitasid vaid meiliaadressid, sisaldasid ka paroole või nende räsisid.
110.Pole korrektne pidada inimesi kohtus antud ütlusi mitteusaldusväärseks seetõttu, et inimene eeluurimisel ütlusi ei andnud.
111.On tõsi, et D. Einasto sisestas räsisid Hashkillerisse. Räsid, mida ta sinna sisestas, ei pärinenud aga süüdistuses nimetatud failidest. Seega ei saa teadmise alusel Hashkilleri kasutamisest kui sellisest tuletada D. Einasto süüd talle esitatud süüdistuses.
112.Täiesti arusaamatuks jääb kohtuotsuse lk-l 65 p-des 6 ja 7 märgitu: see ei ole kuidagi seotud KarS § 2161 järgse süüdistusega.
113.Tuleb eristada süüdistatava valduses olevaid paroole ja paroole, mille süüdistatav arvab lihtsalt ära. Kui D. Einastol oli teada keskkonna X parool ja ta üksnes proovis, kas sellesama parooliga saab siseneda keskkonda Y ning see tal õnnestuski (st ta sai keskkonda Y sisse), pole võimalik öelda, et D. Einasto valdas keskkonna Y parooli. c) Arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimine
114.D. Einasto tuleb neljas juurdepääsu hankimises õigeks mõista: - 5. märtsil
kell 12:42 toimunud administraatori kontoga aadressil www.demo.proxcore.com/adminpanel/overview asuvasse Proxcore’le kuuluvasse keskkonda sisenemine (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 40; käesoleva otsuse p 3.40);
48(117)
- 27. aprillil 2018 kell 4:47 kasutajanimega weiga52 bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole sisenemine (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 116; käesoleva otsuse p 3.116); - 27. aprillil 2018 kell 4:47 kasutajanimega globalbuup bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole sisenemine (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 117; käesoleva otsuse p 3.117); - 27. aprillil 2018 kell 4:48 kasutajanimega joswald bitclubnetwork.com keskkonnas asuvale kontole sisenemine (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 118; käesoleva otsuse p 3.118).
115.Need teod ei olnud ebaseaduslikud KarS § 217 tähenduses.
116.Proxcore (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 40; käesoleva otsuse p 3.40) oli tarkvaraprogrammi demokeskkond, kuhu võis iga soovija süsteemiga tutvumiseks siseneda. Kasutajatunnus oli „demo“ ja ka parool oli „demo“. Kohus oleks D. Einasto süüdi tunnistamiseks pidanud sellise kaitseväite ümber lükkama, ent seda ta ei teinud. Pole võimalik mõista, miks viitab kohus sellest teost kõneldes M.P. i kontole sisenemisele.
117.27. aprillil 2018 aset leidnud sisenemised bitclubnetwork.com keskkonnas olevatele kontodele (süüdistuse juurdepääsu hankimise p-d 116–118; käesoleva otsuse p-d 3.116–3.118) olid seaduslikud seetõttu, et need kontod oli D. Einasto eelnevalt ära ostnud. Kohus pole sellist väidet kummutanud, mistõttu oleks ta pidanud D. Einasto õigeks mõistma. On selge, et kontode omanikud ei olnud Weiga52, Globalbuup ega joswald, sest need pole pärisnimed. d) Arvutikelmus
118.D. Einasto tuleb 62 episoodis õigeks mõista: süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–42, 44–58, 63, 64, 76 ja 86–87 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.42, 4.44–4.58, 4.63, 4.64, 4.76 ja 4.86–4.87) toodud tegudes. Eeskätt peab õigeksmõistmine järgnema seetõttu, et need rahaülekanded ei olnud ebaseaduslikud KarS § 213 tähenduses.
119.Ülekannete seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse küsimus pole siiski oluline süüdistusakti arvutikelmuse p-s 10 (käesoleva otsuse p 4.10) (18. aprillil 2013 toimunud 3,94 euro üle kandmine) ja süüdistusakti arvutikelmuse p-s 50 (käesoleva otsuse p 4.50) (29. augustil 2017 aset leidnud 100,40 euro üle kandmine) kirjeldatud ülekannete puhul. Neist esimese, st 3,94 euro üle kandmise puhul leidis maakohus otsuse lk-l 69, et ülekande tegi D. Einasto oma kontolt, mistõttu ei saa D. Einastot selle eest süüdi mõista – sellest peab lähtuma ka ringkonnakohus. Teise, st 100,40 eurose ülekande osas aga tuvastas kohus otsuse lk-l 74, et see dubleerib süüdistusakti p 47 (käesoleva otsuse p 4.47) ja sellest on vaja lähtuda ka ringkonnakohtul.
120.Süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–3, 5, 8, 16, 18 ja 26–29 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.3, 4.5, 4.8, 4.16, 4.18 ja 4.26–4.29) kajastatud rahaülekanded kujutavad endast vahetustehingute raames makstut. Aastatel 2013–2017 tegeles D. Einasto aktiivselt erinevate maksevahendite vahetuse vahendamisega. D. Einasto reklaamis foorumites, et ta pakub krüptovaluutade vahetamise teenust: ta vahetab väikese teenustasu eest ühte sorti krüptovaluutasid teist sorti krüptovaluutade vastu. Selleks tuli huvitatul kanda D. Einasto kontole oma krüptovaluutat ja D. Einasto kandis vastu soovitud teist laadi krüptovaluutat. Nii need vahetustehingud toimusidki. Tavaliselt maksis klient D. Einastole EgoPaysid ja D. Einasto kandis vastu Payeere, Perfect Moneysid või OKpaysid. Seega oli sisuliselt tegemist ostu-müügi tehingutega. Kui klient D. Einastole raha üle kandis, tuli D. Einasto meilile selle ülekande kohta teavitus. Seega mingit võõrastele kontodele logimist või sealt ülekannete tegemist ei toimunud.
49(117)
121.Eelöeldut ei lükka ümber ka 26. veebruaril 2013 normylu1 kasutajatunnusega aadressilt D. Einastole saabunud meil (käesoleva otsuse p 44). Vihase kirja tingis see, et D. Einasto ei kandnud krüptovaluutat kohe üle. Sellised vahetustehingud toimuvad muidu väga kiiresti ja ülekandega viivitamine tekitab teises pooles pahameelt. Julgeolekuagentuuride poole pöördumisele viitas kirja saatja seetõttu, et lepingupartner kiiresti oma kohustuse täidaks.
122.Ka süüdistusakti arvutikelmuse p-des 4, 6, 7, 9, 11–15, 17 ja 20–25 (käesoleva otsuse p-d 4.4, 4.6, 4.7, 4.9, 4.11–4.15, 4.17 ja 4.20–4.25) ära toodud rahaülekanded ei ole arvutikelmus. Nende näol on hoopiski tegemist intressimaksetega. Neid intresse maksti D. Einastole investeerimisprojektide raames, kuhu D. Einasto oma raha paigutanud oli. Intressid maksti välja D. Einasto taotluse alusel.
123.Süüdistusakti arvutikelmuse p-s 19 (käesoleva otsuse p 4.19) näidatud rahaülekanne kujutas endast Goldluxi ehk rahvusvahelise rahavahetusettevõtte poolt tehtud väljamakset: D. Einasto tegi kõigepealt ülekande EgoPayde ostmiseks ja Goldlux kandiski seejärel D. Einastole EgoPayd üle.
124.Kõik EgoPay keskkonnas tehtud 29 tehingut poleks saanud olla ebaseaduslikud ka selles keskkonnas kehtiva topeltautentimise nõude tõttu. Topeltautentimine tähendab, et tehingu tegemiseks tuleb EgoPay keskkonnast kinnituskood ülekande tegija (konto omaniku) telefonile ja vastav tehing tuleb kinnitada. Ilma telefoni valduseta ei ole tehingu kinnitamine võimalik.
125.Pole võimalik mõista, kuidas on võimalik lugeda arvutikelmusi tõendatuks sellest tulenevalt, et D. Einasto valdas KarS § 2161 koosseisuobjekti päraseks loetud andmebaase.
126.Eelnevast nähtuvalt ei kinnita D. Einasto süüd ka see, et tema meilile saadeti infot rahaülekannete kohta.
127.Ei saa nõustuda kohtu väitega, et D. Einasto pole oma kaitseväiteid tõendanud. Kohtule esitati tõendid, mis kinnitavad süüdistuse arvutikelmuse episoodides nr 4, 6, 7, 9, 11–15, 17 ja 20–25 nimetatud keskkondadesse registreerumist ning investeerimispakettide aktiveerimist. Samas on paratamatu, et vahetustehingute kohta mingeid dokumentaalseid tõendeid pole. Need tehingud toimusid kaua aega tagasi. D. Einasto oli aktiivne väga paljudel netilehtedel, mistõttu ta ei teagi, millisest foorumist ja millistelt lehekülgedelt vestlusi vahetustehingutes kokku leppimises otsida. Ka olid summad marginaalsed.
128.Prokuratuur pole tõendanud, et D. Einasto logis süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–29 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.29) nimetatud kontodele. Tõendatud on vaid see, et D. Einasto kontodele laekus raha.
129.Süüdistusakti arvutikelmuse p-des 30–37, 45, 63 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.30–4.37, 4.45, 4.63 ja 4.76) tuleb D. Einasto mõista õigeks seepärast, et ülekandeks kasutatud kontod BITCOINGURU, TAKEDOMINION, KNICOLEJENAE, SUNNY2016, dailycash, tf24 olid D. Einasto loodud. BitClubi keskkond, milles registreeritud kontodelt kõik ülekanded toimusid, ei olnud rahakott, vaid krüptovaluuta kaevandamise keskkond. Süüdistuses nimetatud ülekanded kujutasid endast D. Einasto kaevandamiskeskkondadest tehtud kandeid oma krüptorahakotti.
130.D. Einasto õigeks mõistmise süüdistusakti arvutikelmuse p-s 38–42, 44, 46–57, 63, 64 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.38–4.42, 4.44, 4.46–4.57, 4.63, 4.64 ja 4.76) peab tingima tõik, et need kontod (MARBELLA6, GOLDMAEDCHEN, MULTIWAYS, MIRO18, MIRO19, MIRO20, MIRO24, MIRO22, MIRO30, MIRO33, MIOGEN, TIPP, chbuehla, P.K. (patrickkunz), Marbella3, Marbella5, stebiyoo) ostis D. Einasto aastatel 2014–2018 erinevatelt isikutelt. 50(117)
Ülekanded aga kujutasid endast siingi D. Einasto kaevandamiskeskkondadest tehtud kandeid oma krüptorahakotti.
131.Kohus on märkinud, et D. Einasto pole oma kaitseväidete kinnituseks esitanud tõendeid. See märkus on õige vaid osaliselt, sest mõningaid tõendeid esitati ja kohus neid ka otsuse lk-del 126– 127 käsitles. Tõendite vähesus on aga siingi selgitatav sellega, et tehingud toimusid kaua aega tagasi, et D. Einasto kasutas paljusid veebisaite, millest kõike ta enam ei mäleta ja millest mitmed on praeguseks oma tegevuse juba lõpetanud. Mingit formaalset ostu-müügi lepingut ei sõlmitudki. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ei ole D. Einasto väited usutavad. Väidetavad kannatanud pole õiguskaitseasutustega ühendust võtnud.
132.Süüdistusakti arvutikelmuse p-des 51–55 (käesoleva otsuse p-d 4.51–4.55) on D. Einasto tunnistatud süüdi üldistavate andmete pinnalt – konkreetsete tegude kohta tõendeid ei ole. See, et M.H. kontosid MIRO17, MIRO26, MIRO27 ja MIRO36 kunagi varem häkitud oli, ei kinnita kuidagi D. Einasto süüd, sest D. Einasto tegi varem M.H. le kuulunud kontodelt tehinguid pärast nende kontode M.H. lt ära ostmist.
133.On juhuslik kokkusattumus, et D. Einasto valduses olnud andmebaasides oli ka nende isikute andmeid, kellega D. Einasto krüptovaluutaga seotud tehinguid tegi.
134.Süüdistusakti arvutikelmuse p-dega 86 ja 87 (käesoleva otsuse p-d 4.86 ja 4.87) seoses selgitas D. Einasto, et ta võis ehk tõesti väljamakseid taotleda – aga väljamakseid ei tehtud. Seega tuleb äärmisel juhul kõne alla arvutikelmuse katse.
135.Eeltoodu tähendab seda, et kuritegudega tekitatud kahjuks ei saa olla suurem summa kui 20 531,87 eurot ning esimene kuritegude ei saanud toimuda enne 26. veebruari 2018.
e) Rahapesu
136.Isiku saab rahapesus süüdi mõista üksnes siis, kui on tõendatud, et rahapesu objekt on saadud eelkuriteost. D. Einastole esitati arvutikelmuse süüdistus vaid 28 417,95 euro suuruse kahju tekitamises – kaitsja meelest aga tekitas D. Einasto arvutikelmusega veelgi vähem kahju. Niisiis ei saaks D. Einastole KarS § 394 järgi ette heita enama kui 28 417,95 euro – aga tegelikult veelgi vähema – pesemist. D. Einastot süüdistatakse aga tervelt 282 951,76 euro pesemises.
137.On tõsi, et RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Seda normi aga pole võimalik kohaldada kriminaalmenetluses, kus tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistava kasuks. Prokuratuuri valitud lai RahaPTS § 4 lg 5 tõlgendus kaotaks sisuliselt üldse vajaduse tõendada eelkuriteo olemasolu. See ei saanud olla seadusandja tahe ja sellise põhimõttelise muudatuse tegemiseks ei olnud ka vastavat avalikku diskusiooni. Kellegi rahapesus süüdi tunnistamiseks peab prokuratuur tõendama, et just konkreetne liigutatav raha pärineb kuritegelikust tegevusest.
138.D. Einasto enda pangakonto oli arestitud. Seetõttu oli D. Einastol võimalik oma raha kätte saada vaid seda oma lähedaste kontodele või omaenda erinevatele kontodele kandes. Raha ülekandmisel oligi D. Einasto ainus eesmärk raha kättesaamine. Riigikohtu hinnangul aga peab rahapesu koosseisu realiseerimiseks kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes 51(117)
olema keskne osa vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel – rahapesust ei saa rääkida juhul, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või selle tagajärg. Ka ei saa Riigikohtu meelest pidada rahapesuks enda pangakontolt kolmandate isikute arveldusarvetele kelmusega saadud raha ülekandmist, mille arveldusarve omanikud hiljem isikule sularahas tagasi annavad, ega raha enda ühelt arveldusarvelt teisele üle kandmist ja raha hilisemat pangaautomaadist sularahas väljavõtmist.
139.Krüptoraha n-ö tavaelus (nt poest söögi ostmiseks) kasutada ei saa. Selleks on möödapääsmatult tarvis läbida mitmeid samme: vahetada vähemlevinud krüptovaluutad bitcoinideks, bitcoinid eurodeks, kanda eurod tavapärasse pangandussüsteemi, kandma nad sealt edasi mõnda Eesti panka ja kandma nad seejärel mõnele kontole, millega on seotud pangakaart. Rahapesust kõnelemiseks oleks prokuratuur pidanud ära näitama, et D. Einasto tegi mingeid selliseid samme, mida polnud raha kättesaamiseks tarvis. Seda tehtud pole.
140.Rahapesu mõiste on enne 27. novembrit 2017 kehtinud ja praegu kehtivas seaduses erinev. Varem kasutati mõistet „kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara“, praegu aga „kuritegelikust tegevusest saadud vara“. Uue seaduse vastu võtmise tingis Euroopa Liidu õigus, ent vanas ja uues direktiivis rahapesu mõiste osas erisusi ei olnud. Seaduse seletuskirjas sõnastuse muutmise mõtet ei selgitata. Küll aga saab seletuskirja põhjal väita, et rahapesu mõiste olulist laiendamist ei plaanitud: sooviti vaid viia Eesti õigus direktiiviga sõna-sõnalisse vastavusse. Ka praeguse seaduse kohaselt on seega tarvis tuvastada eelkuritegu, millest raha pärineb.
141.Praegugi on menetluses RahaPTS § 4 järjekordne muudatusettepanek. Selle eelnõu seletuskirjas viidatakse teadmisele eelkuriteost. Teadmine tähendab otsest tahtlust, mistõttu pole korrektne prokuratuuri ja maakohtu seisukoht, et M. Einasto süüdi tunnistamiseks piisab M. Einasto kaudsest tahtlusest raha kuritegeliku päritolu osas. Sama tuleneb ka ÜRO Palermo konventsioonist.
142.Kui 1990tel aastatel Euroopas rahapesu vastast võitlust alustati, peeti eelkuritegudena silmas vaid väga raskeid kuritegusid. Rahvusvaheliste regulatsioonide koostajad ei ole seadnud endale kunagi seadnud eesmärgiks pisikurjategijate karistamist. On soovitud kaitsta tervet majandussüsteemi ja vältida rahandussüsteemi usaldusväärsuse ja selle toimimise ohustamist.
143.M. Einastoga seotud rahapesuetteheide seisneb suuresti kelmusega saadud raha kandmises kolmandale isikule ja tollelt sularaha näol endale küsimises. See ei ole Riigikohtu praktika järgi rahapesu. D. Einasto ei soovinud raha päritolu varjata. D. Einasto ei kahjustanud kuidagi legaalset majandus- või rahakäivet.
144.D. Einasto raha oli legaalse päritoluga.
145.Alates 2017. aastast kuni oma vahistamiseni 2018. aasta mais töötas D. Einasto Evikontrollis, kus ta teenis ca 600–700 eurot kuus. Seda raha aga D. Einasto reaalselt kätte ei saanud, kuivõrd see kulus alimentide, lasteaia ja kohtutäituri peale.
146.D. Einasto tegeles aga ka krüptovaluutaga (internetiäriga), st tegi online-kauplemistehinguid, peamiselt keskkondades Bittrex, Coinexchanges, YoBit ning kaubeldes bitcoini, ethereumi ja dashiga. Intensiivne kauplemine toimus aastatel 2016–2017 ja D. Einasto teenis eurodesse ümber arvestatuna kuiselt ca 10 000–15 000.
52(117)
147.D. Einasto võitis suuri summasid internetikasiinodes. Tõendid on esitatud 1 343 873,82 euro (844 283,34 + 499 590,48) kohta, ent tegelikud võidud olid loomulikult veelgi suuremad. Esitatud tõendid on kohased – vastupidist ei saa väita seetõttu, et teoreetiliselt on võimalik arvutiprogrammidega luua ka tõele mitte vastavaid dokumente. Tõendite õigsust saab kontrollida ka esitatud failide metaandmetest.
148.Ka on esitatud tõendid selle kohta, et D. Einasto võitis Olympic Casinos ca 3 aasta jooksul kokku 2 577 757,26 eurot. Tõsi, tegemist on käibe, mitte kasumiga. Enamik sellest rahast läks uute mängude sissemaksetele. Siiski nähtub sellest infost, et D. Einasto tegevus oli jätkusuutlik.
149.D. Einasto raha tuli ka võrkturundusest: nt saatis D. Einasto väga paljudele inimestele kasiinodega seotud meile ja kui keegi neist meili saanutest tõepoolest kasiinos mängima hakkas, sai D. Einasto osa tema sissemaksest endale. Nii teenis D. Einasto igas kuus mõnisada kuni mõni tuhat eurot.
150.D. Einasto ka investeeris erinevatesse projektidesse ja teenis kasumit sel viisil.
151.Tulu teenis D. Einasto ka pokkerit mängides: tõendid on esitatud Malta turniiril 20 500 euro võitmise kohta.
152.Peale mitmete kaitsja esitatud tõendite kinnitavad D. Einasto selliselt raha teenimist ka mitmed tunnistajad. Krüptorahaga seonduvat on dokumentaalselt raske tõendada, sest süsteem on detsentraliseeritud ja tehingutest jäävad maha üksnes anonüümsed märgikombinatsioonid.
153.Et lõviosa D. Einasto rahast oli legaalne, tõendab kaude seegi, et arvutikelmuse süüdistus on esitatud vähem kui 30 000 euro osas.
154.Üksikute rahapesusüüdistuste osas eraldi märgib kaitsja järgmist.
155.M. Einastoga seotud rahapesusüüdistuse (süüdistakti rahapesu p 4.1; käesoleva otsuse p-d 6– 12) osas leiab apellant seda. Osa raha kandis D. Einasto M. Einastole üle laenuna. Osad ülekanded aga tingis see, et D. Einasto pangakontod olid arestitud ning tal ei olnud kaarte, millega oleks olnud võimalik ise raha välja võtta. Need ülekanded toimusid ajal, mil D. Einasto ootas uusi Visa kaarte. Need teist tüüpi ülekanded olid seega käibevahendite enda käsutusse saamiseks ega kujuta endast seetõttu Riigikohtu praktika kohaselt rahapesu.
156.Et D. Einasto hankis raha väga erineval moel, pole võimalik tuvastada, kust M. Einastole üle kantud raha konkreetselt pärines.
157.D. Einasto ei teadnud, mida M. Einasto talle kantud rahaga peale hakkab.
158.Mõnikord pidi M. Einasto kandma talle laenuks antud raha D. Einasto lähedastele isikutele, et nood saaksid raha välja võtta ja D. Einastole anda.
159.M. Einasto ei teadnud, et D. Einasto oli pannud toime kuritegusid.
160.Ühelt poolt leiab kohus, et D. Einasto hankis kuritegelikult 29 071,66 eurot ja et kasiinovõite, krüptovaluuta kaevandamisega teenitut ega võrkturundusega saadut ei saa automaatselt kuritegelikuks pidada. Teisalt aga asub kohus seisukohale, et tuvastatud on D. Einasto poolt toime pandud rahapesu, milles ta kandis kuritegelikult saadud 282 951,76 eurot M. Einastole, teades, et
53(117)
ta kannab üle kuritegelikult saadud ja segunenud raha. Selline vastuoluline argumentatsioon on mõistetamatu.
161.K.K. ulegi makstud raha (süüdistusakti rahapesu p 4.2; käesoleva otsuse p 13) oli legaalne. D. Einasto tegi ülekanded sooviga saada raha enda käsutusse. Varjamisest ei saa rääkida ka seetõttu, et K.K. u konto oli seotud D. Einasto andmetega. Seda kontot kasutas D. Einasto seetõttu, et tal endal kontot ei olnud.
162.Ka raha kandmise L.V. i ja E.M. kontodele (süüdistusakti rahapesu p-d 4.3 ja 4.4; käesoleva otsuse p-d 14 ja 15) tingis see, et D. Einastol ei olnud võimalik enda kaarte kasutada. D. Einasto ei soovinud ülekannetega midagi varjata, vaid tahtis lihtsalt sularaha saada. Raha oli legaalselt saadud.
163.5. märtsil 2018 kell 5:43 toime pandud A.S. ga seotud arvutikelmusele (süüdistusakti arvutikelmuse p 62; käesoleva otsuse p 4.62) järgnenud tehingute osas (süüdistusakti rahapesu p 4.5; käesoleva otsuse p 16.1) märgitakse järgmist. Vahetustehing oli arvutikelmuse loomulik osa, kuivõrd MCAP-i ei ole võimalik vahetada eurodeks või bitcoinideks, vaid see tuleb vahetada mõnda teist liiki valuutaks. D. Einasto lihtsalt soovis saada vahendid enda kasutusse. Arvutikelmusega tekitas D. Einasto vaid 2,25 eurose kahju. Seetõttu ei oleks kuidagi võimalik pesta selle konkreetse arvutikelmusega saadud raha enam kui 2,25 euro ulatuses, mistõttu on 32,489 euro pesemise süüdistus igal juhul väär: see on 30,239 euro ulatuses liiga suur.
164.Et rahapesusüüdistusest, mis on seotud 6. märtsil 2018 kell 1:57 toime pandud A.Y. iga seotud arvutikelmusega (süüdistusakti rahapesu p 4.6; käesoleva otsuse p 16.2), prokuratuur loobus, ei pea apellant vajalikuks sellel peatuda.
165.Ülekande, mis järgnes 8. märtsil 2018 kell 5:19 toime pandud H.S. aga seotud arvutikelmusele (süüdistusakti rahapesu p 4.7; käesoleva otsuse p 16.3), tegi D. Einasto sissemaksuna internetikasiinosse. See ülekanne oli niisiis arvutikelmuse loomulik osa saamaks raha oma kasutusse. Eesmärgiks polnud niisiis sellest rahast distantseeruda.
166.Ka 5. märtsil 2018 kell 12:42 toime pandud M.P. iga seotud arvutikelmusele (süüdistusakti rahapesu p 4.8; käesoleva otsuse p 16.4) järgnenud rahaülekande tegi D. Einasto raha enda kasutusse saamise sooviga. Ent isegi kui rahapesu jaatada, sai see toimuda vaid 1096,80 euro ulatuses – 1971,60 euro kuritegeliku päritolu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
167.Ülekandega, mis toimus pärast 24. märtsil 2018 kell 16:32 toime pandud T.G. iga seotud arvutikelmust (süüdistusakti rahapesu p 4.9; käesoleva otsuse p 16.5), saatis D. Einasto raha Bitcasinosse, kus ta selle rahaga mängis ning selle tulemusel hiljem rohkem raha välja võttis. Seega soovis D. Einasto siingi üksnes raha kätte saada. Mingit varjamiseesmärki ülekandel polnud. Kui ka rahapesu jaatada, tuleks see kõne alla vaid arvutikelmusega saadud 454,20 euro osas. Et kuritegelik oleks olnud ka ülejäänud 7278,60 eurot, tõendatud pole.
168.Ka pärast 29. aprilli 2018 kell 20:25 toime pandud A.K. iga seotud arvutikelmust (süüdistusakti rahapesu p 4.10; käesoleva otsuse p 16.6) aset leidnud ülekanded tegi D. Einasto raha kasutusse võtmise eesmärgil. Nimelt vahetas D. Einasto arvutikelmusega saadud PAYd teist liiki valuutaks, saatis nii saadu Bitcasinosse, kus ta mängis ja sai suure võidu ning võttis seejärel vahendid välja Spectrocoini keskkonda. Isegi kui tegemist oleks rahapesuga, saaks selleks pidada vaid arvutikelmusega saadud 581,87 euro üle kandmist – ülejäänud summa kuritegeliku päritolu kohta tõendeid pole.
54(117)
f) Ülejäänud seisukohad
169.Kui jättagi D. Einasto süüdi tunnistamine nõusse – millega apellant ei nõustu –, tuleks kergendada karistust. Kohus on eksinud KarS § 57 lg 1 p 3 vastu ega ole arvestanud D. Einasto süü ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust ega süüteo avastamisele aktiivset kaasa aitamist. D. Einasto tunnistas oma süüd 34 arvutikelmuse ja 115 arvutisüsteemile juurdepääsu hankimise episoodis.
170.Proportsionaalselt osale, milles D. Einasto mõistetakse õigeks, tuleb vähendada ka D. Einastolt välja mõistetud tunnistajatasude suurust.
171.D. Einastolt ei oleks järgmistel põhjustel tohtinud midagi konfiskeerida.
172.KarS § 83 järgne konfiskeerimine on fakultatiivne. Seetõttu peab kohus niisugust konfiskeerimist põhjendama. Maakohus seda ei teinud.
173.Arvuti ja meilikontod võisid teoreetiliselt tõesti olla kuriteo toimepanemise vahendid KarS § 83 lg 1 tähenduses. Bankerad aga said olla üksnes rahapesu objekt KarS § 83 lg 2 mõttes. Seega saaks konfiskeerimine tulla kõne alla vaid koosmõjus karistusseadustiku mõne eriosa sättega. Seega rikkus maakohus materiaalõigust.
174.Pole mõistetav, miks arvuti ja meilikontod konfiskeeriti ja kas see konfiskeerimine oli proportsionaalne. Konfiskeerimisel on karistuslik alatoon. Karistamine karistamise pärast pole õigusriigile kohane.
175.Et D. Einasto tekitas arvutikelmustega süüdistuses väidetust (29 071,66 eurot) 8539,79 euro võrra vähem kahju (20 531,87 eurot), tulebki D. Einastolt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetavat summat vähendada mitte üksnes tsiviilhagide, aga ka 8539,79 euro võrra ehk D. Einastolt tuleb konfiskeerimise asendamiseks mõista välja 14 485,35 eurot.
176.M. Einastolt tuleb jätta 219 001,76 eurot välja mõistmata ja tema korter on tarvis aresti alt vabastada. (3) M. Einasto kaitsja apellatsioon
177.M. Einasto kaitsja vaidlustab otsuse M. Einastolt 219 001,76 euro välja mõistmise ja M. Einasto korteri aresti alla jätmise osas. Apellandi argumendid on seesugused.
178.Kohus põhjendas konfiskeerimist viitega KarS § 831 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt kohaldab kohus § 831 lõikeid 1–12 vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule. M. Einasto suhtes neid sätteid rakendada ei saa, sest M. Einastot pole KrMS § 401 järgse kolmanda isikuna menetlusse kaasatud.
179.Pole võimalik mõista, millisel alusel kohus M. Einastolt konfiskeerimise asendamise korras 219 001,76 eurot välja mõistis. M. Einasto palus D. Einastolt 2017. aasta augustis ettevõtluseks laenu. Laenuleping sõlmitigi. Seda tehti suuliselt. Laenujäägi detailset arvestust pidas M. Einasto. Alates 2018. aasta veebruarist aktsepteerisid pooled laenusumma vähendamist kuni 10 000 euro võrra kuus. Kui D. Einasto soovis saada raha tagasi suuremas summas, refinantseeris ta M. Einasto laenusummat uute ülekannetega M. Einastole oma Spectro kontodelt. Ehkki M. Einasto pakkus D. Einastole vahendite kasutamise eest intressi, oli D. Einasto hoopis huvitatud M. Einasto poolse
55(117)
täiendava vastusooritusena oma vara likviidsuse parandamisest virtuaalvääringuid kiiremini raha eest müüa. Seda M. Einasto ka võimaldas.
ehk
võimalusest
180.Kui keegi võtab tavapärastel tingimustel laenu, ei saa laenusummat laenuvõtjalt KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida ka siis, kui see summa oli saadud kuriteoga.
181.Et M. Einasto mõisteti rahapesus õigeks, ei teadnud ta ega pidanudki teadma, et D. Einasto annab talle laenu laenatava raha konfiskeerimise vältimiseks.
182.Vaidlusalused 219 001,76 eurot ei jäänud M. Einasto kätte. M. Einasto selgitas kohtus, et laenujääk võib olla 100 000–150 000 eurot, sest ta tagastas D. Einastole küllaltki suure summa.
183.Aresti alune korter on M. Einasto ja O.E. ühisvara. O.E. tgi aga pole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud.
184.M. Einasto kanti praegu aresti all oleva korteri omanikuna kinnistusraamatusse 21. augustil 2001. KarS 832 lg 3 p 1 sätestab, et konfiskeerimist ei kohaldata kolmanda isiku varale, mis on omandatud varem kui kümme aastat enne esimese astme kuriteo toimepanemist. Seega ei saa korterit konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida ka seetõttu, et see soetati 19 aastat tagasi.
185.Korteri arest võib tekitada M. Einastole ja O.E. le korteri kasutamisel ja käsutamisel raskusi. Korteriomandil lasuv keelumärge riivab oluliselt ja põhjendamatult M. Einasto õigusi: nt suheldes pankadega.
186.Kolmandalt isikult KarS § 831 alusel vara konfiskeerides või sellise vara konfiskeerimise asendamisel KarS § 84 alusel ei rakendu ümber pööratud tõendamiskoormis: riik peab ära näitama, et vara oli pärit kuriteost.
187.On põhjust arvata, et M. Einasto tasuks riigile ka korteri aresti alt vabastamise korral.
188.Kui jättagi konfiskeerimisotsus jõusse, tuleks pikendada tasumise tähtaega: 30 päeva asemel peaks M. Einastol olema võimalik tasuda nõue 2 aasta jooksul. (4) Ringkonnakohtu istung
189.Pooled jäid oma seisukohtade juurde. (IV) Ringkonnakohtu seisukoht (1) Sissejuhatus
190.Ringkonnakohus peatub kõigepealt maakohtu otsuse läbivatel probleemidel (2). Seejärel analüüsib kriminaalkolleegium arvutikuritegude ette valmistamise (3), arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimise (4), arvutikelmuse (5) ja rahapesu süüdistust, kusjuures viimase osas vaetakse kõigepealt D. Einastoga (6) ja pärast seda M. Einastoga (7) seonduvat. Sellele järgnevalt mõistab ringkonnakohus D. Einastole karistuse (8). Siis otsustatakse konfiskeerimise ja sellega seonduvad küsimuste üle (9). Viimaks võetakse seisukoht puutuvalt menetluskuludesse, tasaarvestustusse, arestidesse, nõuete tasumise korda ja vahistamisse (10). (2) Maakohtu otsusest üldiselt
56(117)
191.Nii prokuratuuri kui ka D. Einasto kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohtu otsus on mõnest aspektist arusaamatu. Ringkonnakohus on sellega nõus: esimese astme kohtu otsuse kvaliteet on väga nõrk. Seetõttu oli keeruline koostada ka maakohtu otsuse kokkuvõtet (vt käesoleva otsuse pd 33–76): otsuse paljudest kohtadest oli raske aru saada. Kriminaalkolleegium osutab selle otsuse erinevatele probleemidele käesolevas lahendis ka mitmel pool hiljem, ent mõningad tähelepanekud olgu kohe algatuseks välja toodud. Tegemist on üksnes näidetega, mitte probleemide ammendava loeteluga.
192.Tihtipeale ei käsitleta ühte teemat (nt ühte tegu või juriidilist hinnangut mingi koosseisuelemendi kohta) ühes kohas ammendavalt, vaid see teemakäsitlus on n-ö pillutatud mitmele poole laiali. See muudab maakohtu argumentatsiooni järgimise (kohati äärmiselt) keeruliseks. Eriti selgelt ilmneb see probleem seoses rahapesuga. Seetõttu ongi eeskätt just maakohtu otsuse rahapesu puudutava osa kokkuvõttes (käesoleva otsuse 51–71) toodud mitmel pool ära viited maakohtu otsuse lehekülgedele. Nimelt saab selliselt talitades ka praeguse otsuse lugeja soovi korral järgi vaadata, miks ringkonnakohus on leidnud, et maakohus asus just sellistele seisukohtadele, nagu käesolevas otsuses eelnevalt väideti.
193.Läbivalt loetletakse üles tõendeid ja jäetakse (üheselt arusaadavalt) ütlemata, kas ja millist süüdistust nad tõendavad. Seegi muudab otsuse lugemise ja mõistmise väga keeruliseks: enne kui lugeja saab hakata juurdlema selle üle, kas kohtu argumentatsioon mingi teo tuvastamise osas on õige, peab ta kõigepealt välja mõtlema selle, millise teo tuvastamisele see argumentatsioon üldse suunatud on. Nii näiteks heidetakse D. Einastole ette 118 arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimist. Otsuse lk-del 114–116 paiknevas alapunktis 3.1 viidatakse mitmetele tõenditele. On aga keeruline mõista, milliseid juurdepääsuhankimisi need tõendid kinnitama peaks – kas kõiki 118 või vaid osasid neist. Tegemist on pigem lihtsalt mõningate tõendite refereerimisega, mitte aga nende analüüsiga, st arutlusega selle üle, kas ja kuidas konkreetne tõend konkreetset süüetteheidet kinnitab.
194.Täiemahuline õiguslik argumentatsioon (mis peaks nähtuma üldmenetluses tehtavast maakohtu otsusest) on kõige arusaadavam siis, kui eristatakse faktilisi asjaolusid ja õiguslikku hinnangut. Kõigepealt võiks välja tuua, mis juhtus (kohtuotsuses peaks sellele järgnema ka selgitus selle koha, miks kohus leidis, et selline sündmus juhtus ehk tõendite analüüs) ja seejärel peaks ütlema, mida see juriidilises mõttes tähendab. Kahjuks on maakohtu otsuses mitmel pool faktiliste asjaolude esitamine ja õigusliku hinnangu andmine läbisegi ja seda moel, mis raskendab otsuse mõistmist. Sealjuures on kohus mõnel pool kasutanud valesti mõistet „tõendama“. Tõendada saab faktilisi asjaolusid: tuleb otsustada, kas mingi tõend süüdistusaktis esitatud sündmuse aset leidmist kinnitab või mitte. Seejärel tuleb otsustada, kas need faktilised asjaolud saab paigutada mingi kuriteokoosseisu (või veel laiemalt: deliktistruktuuri) alla. See viimati nimetatud protsess pole aga mitte tõendamine, vaid subsumeerimine. Võib välja tuua sellised näited.
195.Otsuse lk-l 163 toimuks kõigepealt justkui õiguslik analüüs: räägitakse eelkuritegudest ja Riigikohtu praktikast rahapesu kohta. Järsku aga hakatakse (jälle) kõnelema üksikutest tõenditest: vt lõik algusega „dokumentaalselt on tõendatud“. Pärast seda tõdetakse, et süüdistus on „tõendatud“.
196.Otsuse lk-l 164 aga on vastupidi. Esimeses lõigus toimuks justkui tõendite analüüs. Seejärel aga tuleb puhtalt õigusliku sisuga lõik: tsiteeritakse RahaPTS § 1. Võiks mõelda, et järgnevalt antaksegi eelnevalt tuvastatud faktilistele asjaoludele õiguslik hinnang, aga nii ei ole: naastakse hoopiski faktiliste asjaolude juurde ja hakatakse selgitama seda, mida teadis M. Einasto D. Einasto kuritegudest.
57(117)
197.Otsuse lk-del 144–145 on niisugused laused: „Seega on tõendatud ka Dennis Einasto süüdistus. Subjektiivse küljena täheldatav Dennis Einasto otsene tahtlus. Dennis Einasto oli teadlik oma musta raha kuritegelikust päritolust ja selle musta raha segunemisest muu rahaga ning seega raha päritolu varjamise toimingutest tema poolt tehtavates toimingutes. Seega rahapesusüüdistus selles episoodis on tõendatud; subjektiivsest küljest tahtlik tegevus.“ Ei ole võimalik mõista, miks on subjektiivsest koosseisust räägitud kaks korda: kõigepealt öeldakse, et D. Einastol oli otsene tahtlus, siis räägitakse rahapesusüüdistuse „tõendatusest“ ja siis lõpetatakse tõdemusega, et subjektiivsest küljest oli tegemist tahtliku tegevusega.
198.Tihtipeale räägitakse sellistest asjadest, mis ei ole parajasti käsitletava teema jaoks olulised.
199.Näiteks arvutikuritegude ettevalmistamist analüüsides peatutakse korduvalt D. Einasto erinevatesse arvutisüsteemidesse sisenemistel (lk 65–67). Iseenesest oleks ehk võimalik öelda, et mõned sellised hilisemad teod võivad tõesti KarS § 2161 tõendatuse jaoks mõningast tähendust omada. Maakohus aga pole ringkonnakohtu hinnangul sellist seost loonud: on lihtsalt räägitud mõningatest arvutisüsteemidesse sisenemistest, ilma et oleks aru saada, miks seda arvutikuritegude ettevalmistamise alajaotuses tehtud on.
200.Arvutikelmuste analüüsil räägitakse korduvalt erinevatele kontodele sisse logimisest (vt nt otsuse lk 71, 72 või 78). Arvutikelmuse koosseis aga ei eelda ebaseaduslikku sisenemist mõnele kontole. Ka ei nähtu kohtu argumentatsioonist, et sisse logimistest kõneldakse tõenduslikel eesmärkidel. Seetõttu jäävad sellised viited mõistetamatuteks.
201.Otsuse lk-l 80 toob kohus p 7 esimeses lauses välja, et hakkab järgnevalt käsitlema M.H. ga seonduvaid süüdistuse episoode nr 51–55. Punktis 7.1 (otsuse lk-d 80–81) aga kõneldakse teemadel, mille seost M.H. ga kriminaalkolleegium ei mõista. Ka ei ole aru saada, kuidas on M.H. ga seotud R.O. ja S.G. i ütlused, millest räägitakse alapunktis 7.2 (otsuse lk 81). P-s 7.3 (otsuse lk 81) räägitakse küll M.H. sse puutuvalt, ent seda mitte seoses süüdistuse arvutikelmuse alapunktidega 51–55, mis käsitlevad 29. augusti 2017 sündmusi, vaid puutuvalt süüdistuse arvutikelmuse alapunkti 75, mis seondub 31. märtsil 2018 toimunuga.
202.Punktis 8 (otsuse lk 82) käsitletakse M. Bosoniga seonduvat süüdistuse arvutikelmuse episoodi nr 59, mis toimus süüdistuse järgi 26. veebruaril 2018. Ometigi kirjeldatakse otsuse alapunktis 8.2 viiendal märtsil 2018 ja 26. detsembril 2017 toimunud sündmusi, mille seos M. Bosonit puudutava sündmusega jääb kriminaalkolleegiumile mõistmatuks.
203.Mitmel puhul jääb mõistetamatuks, kuidas seondub parajasti analüüsitava teemaga info, mille pidevale kordamisele viidatakse käesoleva otsuse p-s 211 („Punktis 33.2...“).
204.R.O. vastasest 2. märtsi 2018 arvutikelmusest rääkides toob kohus lk-del 82–83 välja terve rea erinevaid nimesid ja veebikontosid, mille seotust R.O. ga ringkonnakohus mõista ei suuda.
205.6. mai 2018 T.K. ga seotud arvutikelmusest kõnelema hakates (otsuse lk 98, p 38) peatutakse kõigepealt S.K. esse puutuvatel tegudel. Miks, pole aru saada.
206.Ka ei saa ringkonnakohus aru, miks analüüsitakse arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimist puudutavas alapunktis D. Einasto soovi saada enda valdusse võõrast krüptoraha (nt otsuse lk 115) – selline soov peaks olema oluline seoses arvutikelmustega.
207.Mõistmatu on seegi, miks on rahapesusüüdistust analüüsides puhuti korratud tõendite analüüsi eelkuritegudeks olevate arvutikelmuste kohta: vt nt otsuse lk-d 133–135. Niisamuti ei ole 58(117)
arusaadav, miks on kohus rahapesu vaagides pidanud mõnikord tarvilikuks anda eelkuritegude osas õiguslikke hinnanguid: nt öeldakse otsuse lk-l 135, et „Dennis Einasto tegutses subjektiivsest küljest otsese tahtlusega tungides võõraste kontodele ja riisudes sealt krüptoraha”.
208.Otsuse lk-del 145–146 analüüsitakse E.M. ga seonduvat rahapesusüüdistust. Ometigi on nt alapunktis 4.1 (otsuse lk 145) ära toodud infost enamik selline, mis kriminaalkolleegiumi meelest ei puuduta kuidagi E.M. t.
209.Esineb palju mittevajalikke kordusi.
210.Nt viidatakse R.B. i 27. veebruari 2013 meilile julgeolekuagentuuridega ühenduse võtmise kohta (sh meili sisu (kasvõi osaliselt) korduvalt välja tuues) (vt käesoleva otsuse p 44) otsuse lkdel 65, 66, 70, 71 (2 erinevas kohas), 72 ja 115.
211.Ligi kümme korda tuuakse erinevates kohtades välja täpselt selline või umbes selline tekst: „Punktis 33.2 on kajastatud Dennis Einasto arvutist leitud failid Dennis Einasto sotsiaalmeedia ja meilikontodelt alla laetud andmete vaatlus tõendab Dennis Einasto poolt sisselogimisi 2016, 2017, 2018 erinevatele krüptovaluuta- ja veebikontodele, kolmandate isikute infosüsteemide kontode meiliaadresside, kasutajatunnuste ja paroolide andmebaaside www.avalon-life-prelaunch., www.ltccash.org, www.1and1.com, www.lionstradingclub.com ning www.mining-planet.eu kasutajate andmete ja paroolidega (kasutajate nimed, kasutajatunnused, paroolide räsid, meiliaadressid jne) valdamist ja rahaülekannete teostamisega seotud asjaolusid. Samuti on nähtav Georg Hiesmayeriga seotus andmete leidmine, samuti L.N. i andmed, Mattias Böckleri , M.H. , T.K. , Cristian Jordani, Marcos Andres Souza Costa , Stefan Karwatzke ja teiste isikute meiliaadressid, paroolid ja muud andmed.“ (otsuse lk-d 61, 72, 82, 85, 86, 88, 94, 97 ja 98). Miks on sellist pikka ja lohisevat lõiku pidevalt tarvis korrata, jääb ebaselgeks. Lisaks peab märkima, et p-s 33.2 eeltoodut ei kajastata: otsuse lk-l 96 olevas p-s 33.2 kõneldakse M.F. iga seonduvast 27. aprilli 2018 arvutikelmusest.
212.Otsuse lk-l 148 loetletakse üles ridamisi tõendeid, mis juba eelnevalt erinevates kohtades üles loetletud olid (nt viited summadele 2 052 904, 89 eurot, 1 157 777, 57 eurot, 3 245 788, 31 eurot ja 2500 eurot).
213.Millegipärast on kohus pidanud vajalikult mitu korda tuua välja sellist infot: „Vaatlusprotokoll 03.07. 2018 ( 6. kd. tl. 190 – 195) tõendab, et 20.12.2013 kell 5:36:55 saatis Dennis Einasto e-kirja xxx ja xxx , milles avaldab soovi saata isale ja emale lõppeva aasta sissetuleku kogusumma pangaväljavõtetel. See annaks vanematel pildi Dennis Einasto panusest perekonda. See tõestaks tema äritegevuse kindlust ja ka head raha. Dennis Einasto märgib kirjas, et väited stiilis „ebaregulaarne, rahapesu, ebakindel, kahtlane „ võiks sinnapaika jätta. Dennis märgib et töökoormus on nagu poole kohaga restoranis töötamine, täiskoormus suurendaks kasumit.“ (otsuse lk-d 136, 166 ja 168–169).
214.Väga palju tuuakse otsuses välja üksikute tõendite sisu. Kohtuotsusesse ei ole tarvis kõigi tõendite sisu üksipulgi kirja panna. Tõendid on abivahendid jõudmaks sündmuseni, mis on prokuratuuri hinnangul kuritegu. Seetõttu peaks otsuses tõendite loetlemise asemel pigem selgitama, miks üks või teine tõend süüdistusaktis kirjeldatud sündmuse toimumist kinnitab või ei kinnita (st tõendeid tuleb analüüsida). Tõendi sisu võikski avada just nii palju, et kohtu argumentatsioon oleks jälgitav. Vähemalt üldjuhul pole aga mõtet tuua välja kõike, mida mõni inimene kohtus rääkis või mis mingis dokumendis kajastub. Praegu on maakohus aga tihtipeale piirdunudki tõendite sisu ümber kirjutamisega ja tõendite arusaadavat analüüsi on napilt. Olgu näiteks viidatud otsuse lk-dele 165–175. Ca 10 leheküljel loetletakse üles terve hulk tõendeid, sh 59(117)
mida mõned inimesed kohtus rääkisid. Mida kohus neist tõenditest arvab ja mida ta nende alusel tuvastab, on aga küllaltki raskesti mõistetav. Paari tõendi osas on kohtu mingisugunegi seisukoht ära toodud. Nt öeldakse lk-l 166 “Kohtu hinnangul ei saa neid vestlusi üheselt tõlgenda selliselt, et jutt on ebaseaduslikest tehingutest, musta raha ülekannetest” ja lk-l 168 “Kirjad ei anna informatsiooni Madis Einasto teadmisest Dennis Einasto poolt krüptoraha ebaseaduslike tehingute kohta” ja “Kohtu hinnangul ei saa neid vestlusi üheselt tõlgenda selliselt, et jutt on ebaseaduslikest tehingutest”. Samas aga ei paista kohus terve hulga tõendite kohta üldse midagi arvavat. Jääb arusaamatuks, miks need siis üldse välja toodud on.
215.Mitmel pool talitatakse lihtsalt arusaamatult (ebaloogiliselt).
216.Nt on otsuse lk-l 82 sellised laused: „See tõendab Dennis Einasto tegevust küberruumis, tema poolt laiaatuslike andmete kogumist, temale võõraste isikute andmete kogumist eesmärgiga sisenenda õigusliku aluseta võõraste isikute kontodele eesmärgiga saada seal olevad virtuaalsed rahalised vahendid enda valdusse. Seega kohtu hinnangul on see süüdistuse episood tõendatud ning M.B. ile on Dennis Einasto poolt kahju tekitatud 1969, 30 €. “ Et arvutikelmus eeldab kellelegi mingi kahju tekitamist, ei ole arvutikelmuseks see, kui keegi hangib endale mingeid andmeid, millega kellegi raha enda võimu alla saada. Seega ei saa selline ettevalmistav tegevus vahetult tõendada arvutikelmuse toime panemist. Kui kohus leidis, et selline info hankimine tõendab arvutikelmust kaudselt, oleks selle võinud arusaadavalt välja tuua.
217.Otsuse lk-l 125 öeldakse, et kohtule ei esitatud tõendeid kontode ostmise kohta. Seega peaks tähendama, et vastavad kaitseväited on ümber lükatud ja kontodele juurdepääsu hankimised olid ebaseaduslikud. Ometigi hakkab kohus järgmisel leheküljel (p 5.2) kontode ostmise väiteid uuesti analüüsima – ja jõuab jälle järeldusele, et need väited ei vasta tõele.
218.Samamoodi on lk-l 139 öelduga: “Eeltooduga on tõendatud, et Dennis Einasto, kandes kuritegelikult saadud krüptoraha K.K. u nimel olevale kontole ja sealt edasi erinevatele anonüümsetele virtuaalraha rahakottidele, kaotas Dennis Einasto rahaliste vahendite seose toimepandud kuritegudega ning selle tulemusena sai ta hakata kasutama neid kuritegelikult saadud rahalisi vahendeid, kui legaalset vara, mängis selle rahaga internetikasiinodes ja kaevandas bitcoine.” See lause peaks ju analüüsi lõpetama, aga nii ei ole: millegipärast läheb analüüs edasi.
219.Nii on ka puutuvalt M. Einasto vastutusse. Otsuse lk-l 164 öeldakse ära, et M. Einasto ei teadnud D. Einasto kuritegudest midagi ja tehakse viide KrMS § 7 lg-le 3. See peaks justkui tähendama, et analüüs peaks lõppema. Nii aga ei ole: mitmel leheküljel järgneb M. Einasto vastutuse analüüs (mis suuresti piirdub küll tõendite loetlemisega), mis päädib lk-del 175–176 juba lk-l 164 öelduga: pole tõendatud, et M. Einasto oleks olnud teadlik D. Einasto kuritegudest, mistõttu tuleb M. Einasto õigeks mõista.
220.Otsuse lk-l 125 analüüsitakse juurdepääsuhankimise süüdistuse 40. episoodi (Proxcore’ keskkond). Sarnaselt kaitsjaga jääb ka ringkonnakohtule mõistetamatuks, kuidas on selle teoga seotud M.P. , kellele kohus p-s 4.2 viitab.
221.8478 eurot, mis seonduvad T.E. ga, on üks osa M. Einastot puudutavast rahapesusüüdistusest (vt käesoleva otsuse p 7, sh p 7.5). Ometigi analüüsitakse seda süüdistust M. Einastoga seonduvatest muudest süüdistusest eraldi, enne nende muude süüdistuste juurde asumist (vt otsuse lk 146–147). Selliselt talitamine raskendab jällegi kohtu mõttekäigu jälgimist.
222.Otsuse mõistmist ei hõlbusta kuidagi ka see, et numeratsioon on mitmel pool ebakorrektne: nt tuleb lk-l 147 punkti 7 järel punkt 5.1, lk-l 148 järgneb punktile 5.4 punkt 6.4, lk-l 154 puudub 60(117)
punkt 4.5 ja punkt 5.1 esineb kaks korda, lk-l 164 või 165 puudub punkt 6.1, lk-l 166 järgneb punktile 6.15 punkt 6.18 ja sellele omakorda punkt 6.11 ning lk-l 167 tuleb punkti 6.19 järel punkt
223.Ka kasutatakse termineid ebatäpselt: kohati jääb tunne, et tegemist pole mitte kohtuotsusega, vaid võrdlemisi n-ö juriidikakauge kirjatööga. Näited on sellised.
224.Et krüptoraha “varastamisest” kõnelevad näiteks kannatanud, on mõistetav: n-ö tavainimese jaoks kujutab vargus endast üldmõistet ebasobival (ebaausal) viisil kahju tekitamise kohta. Juriidiliselt on aga olukord teistsugune: KarS § 199 kohaselt saab varastada vaid vallasasja ehk kehalist eset. Krüptoraha ei saa nt pihku võtta ehk see pole kehaline ese – niisiis pole teda võimalik varastada (küll aga saab seda hankida arvutikelmuse abil). Ometigi räägib maakohus korduvalt krüptoraha vargusest: vt nt otsuse lk-d 65, 75, 139, 147, 154.
225.Selgelt õiguslik termin on ka väljapressimine: vt KarS § 214. Tõsi, tavakeeles kasutatakse seda mõistet ka olukordade jaoks, mis KarS § 214 alla ei lange. Aga jällegi: kohtuotsuses ei tohiks kasutada juriidilisi mõisteid mitte nende tavakeele, vaid õiguskeele tähenduses – või tuleks otsesõnu öelda, et terminit X kasutatakse sellises-ja-sellises tähenduses. Maakohus on D. Einasto poolsest väljapressimisest kõnelenud mitmel pool: vt nt otsuse lk-d 65, 72 ja 115. Ringkonnakohus eeldab, et maakohtu meelest ei olnud tegemist mitte KarS § 214 järgsete väljapressimistega (kuritegudega), vaid seda terminit kasutati (laias) tavakeele tähenduses17.
226.Väga palju kordi on kasutatud formuleeringut „süü vormiks (otsene) tahtlus“ (vt nt lk-d 81, 83, 87, 93 või 97). Nõukogude õiguses ja kuni karistusseadustiku kehtestamiseni maksvusel olnud kriminaalkoodeksis oli tahtlus tõepoolest üks süü vorm: vt nt Rebane. Kriminaalkoodeks. Kommentaar. 1972, § 8, komm 1. Suuresti Saksa õiguse eeskujul kehtestatud karistusseadustikus on aga olukord põhimõtteliselt teistsugune: tahtlus kuulub subjektiivse koosseisu alla ja sellel ei ole pistmist süüga. Karistusseadustik on kehtinud juba peaaegu 20 aastat. Seetõttu on kummastav näha kohtuotsust, mis lähtub mitte karistusseadustiku, vaid kriminaalkoodeksi aluspõhimõtetest.
227.Ringkonnakohus ei saa aru ka sellest, miks on lk-l 146 väidetud, et D. Einasto pani toime niinimetatud (nn) rahapesu. Kas siis tegelikku rahapesu D. Einasto toime ei pannud?
228.Kui tegemist poleks õiguskeele ühe kõige kesksema mõistega, võiks ehk mööda vaadata sellest, et kohus on paar korda kasutanud mõistet “tõestatud” (lk-d 175 ja 176). See ei ole korrektne: mingi faktilise asjaolu tõendite alusel kindlaks tegemine ei kujuta endast juriidilises mõttes mitte tõestamist, vaid tõendamist.
229.Maakohus tõi otsuse resolutsioonis välja, et M. Einasto mõistetakse õigeks tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3. Sellise infoga pole resolutsiooni mõtet koormata – piisab lihtsalt õigeks mõistmisest. Mis põhjusel ja milliste sätete alusel isik õigeks mõisteti, ilmneb otsuse põhiosast. (Vt Riigikohtu õigeks mõistva otsuse resolutsiooni: kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-18-10100/141)
230.Eeltoodut silmas pidades on selge, et maakohtu otsusele tuginemine on mitmeti problemaatiline, mistõttu peab ringkonnakohus oma otsuse kohati suuresti n-ö nullist üles ehitama. Siiski tuleb silmas pidada KrMS § 331 lg 2, mille kohaselt arutab ringkonnakohus asja
Tõsi, suhtluse puhul B. Abdeliga (vt käesoleva otsuse p 46) võib KarS §-st 214 rääkimine kõne alla tulla. Raha nõudmine ja lisamine, et „mul on hulle asju teie kõigi kohta“, võib endast kujutada varalise kasu üleandmise nõudmist, kui on ähvardatud avaldada häbistavaid andmeid. Ringkonnakohus siiski ei pea sellekohast analüüsi vajalikuks: menetlusõiguslikel põhjustel (süüdistuse ja prokuratuuri vastava apellatsiooni puudumisel) pole D. Einastot niikuinii võimalik selle teo eest väljapressimises süüdi mõista.
61(117)
apellatsiooni piires. Seega ei ole vähemalt üldjuhul tarvis analüüsida selliseid teemasid, mida ei ole vaidlustatud. (3) Arvutikuritegude ette valmistamine
231.D. Einastole heidetakse KarS § 2161 lg 1 järgi ette 5918 faili valdamist (5 neist failidest nimetatakse süüdistusaktis andmebaasideks ja need olid juba algses süüdistuses – ülejäänud 54 faili lisandusid süüdistusse pärast selle täiendamist). Pole vaidlust selles, et need failid D. Einasto arvutis asusid. Küll aga ei ole kaitsja hinnangul mõne faili puhul tegemist kõlbliku teoobjektiga. Ka väidab kaitsja, et D. Einasto ei hoidnud neid faile kuritegude toime panemise eesmärgiga.
232.Ringkonnakohus ei leia maakohtu (nagu öeldud – segasest) otsusest nende 59 faili eraldi analüüsimist. Selliselt talitamine on väär: et süüdistuse kohaselt sisaldasid need 59 faili KarS § 2161 päraseid andmeid, oleks pidanud need failid läbi analüüsima, mitte piirduma üldsõnalise tõdemusega, et failidel tõepoolest olid kaitsevahendid. Ringkonnakohus teeb järgnevalt selle analüüsi ise. Enne seda aga selgitatakse, mida seadus kaitsevahendi all silmas peab, peatudes muu hulgas D.Einasto kaitsja ühel väitel.
233.Tarkvaralisi19 kaitsevahendeid, millega saab hankida juurdepääsu arvutisüsteemile, on erinevaid. Praeguses asjas on olulised arvutisüsteemi sisestatavad või edastatavad20 märgikombinatsioonid: need kombinatsioonid peaks olema teada vaid arvutisüsteemi (võis selle osa) kasutajale ja nende abil peaks tal olema võimalik süsteemi siseneda – ja kellelgi teisel see nende kombinatsioonide mitteteadmise tõttu võimalik olla ei tohiks. Neid märgikombinatsioone kutsutakse üldjuhul salasõnadeks või paroolideks, aga mõnikord ka nt pin-koodideks, kinnituskoodideks vms.
234.D. Einasto kaitsja on esitanud väite, et salasõna saab kaitsevahendiks pidada vaid siis, kui on teada, millisele arvutisüsteemile ja kasutajakontole sellega ligi pääseb. Kriminaalkolleegium selle väitega ei nõustu. Kujutagem ette olukorda, kus A kirjutab nt pastakaga paberile või salvestab USB-pulgale (vastavasse faili) oma meiliaadressi parooli (nt wj3f67jf%ö_^8) – mingit muud infot (sh meiliaadressi) ta aga ei lisa. Sellise muu info puudumine ei muuda ära seda, et tegemist on A meilikonto kaitsevahendiga ehk KarS § 2161 jaoks sobiliku teoobjektiga. Kas keegi (nt B) sellist paberit või USB-pulka enda valdusse saades KarS § 2161 järgi vastutab, sõltub B subjektiivsele koosseisule antavast hinnangust. Kui B leiab paberi või USB-pulga nt tänavalt, ei teki tal ilmselt niikuinii soovi sellel oleva salasõnaga kuhugi sisse logida. Nii on see isegi juhul, kui B oleks ebaaus (või väga uudishimulik) inimene ja logiks sellisel juhul, kui ta teaks, millise arvutisüsteemi juurde leitud salasõna kuulub, kindlasti vastavale kontole sisse – et B midagi sellist ei tea, ei tekigi tal sellist (piisavalt konkreetset või tõsimeelset) plaani. Küll aga võib vastutus kõne alla tulla siis, kui B teab, et salasõna kirjutas paberile või salvestas USB-pulgale just A: niisugusel juhul väheneb potentsiaalselt sobivate arvutisüsteemide hulk tohutult, sest on kõigiti alust arvata, et parool on seotud mõne A kasutatava arvutisüsteemiga. Sellisel juhul võib B-l tekkida igati teostatav mõte, et ta proovib salasõna sisestada talle teada olevatesse (või tema poolt välja otsitavatesse) A kasutatavatesse arvutisüsteemidesse – äkki läheb õnneks ja ta saab kuhugi sisse. Sellisel juhul tuleks B vastutus KarS § 2161 järgi kõne alla. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et väga tihti kasutavad inimesed ebaturvalisel moel erinevates arvutisüsteemides ühte ja sama salasõna.
Tõsi, kui süüdistuses nimetatud failid kokku lugeda, saaks tulemuseks 60. See on aga seletatav sellega, et faili Bitcoin2014.txt märgitakse süüdistuses kaks korda. Niisiis jääb järgi 59 faili.
Kuivõrd tegemist on failidega, on selge, et riistvaralised kaitsevahendid praegu kõne alla ei tule.
Vt nende kahe termini erinevuste kohta: Hirsnik – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 207, komm 5.3.
62(117)
235.Esimesena peatub kriminaalkolleegium www.avalon-life-prelaunch.com SQL andmebaasil (faili nimi on avaloni_business (6).sql.txt). Tegemist on väga suure failiga: selle maht on ligi 14 megabaiti ja programmiga NotePad++ avatuna on sellel ligi 72 000 rida. See fail sisaldab muu hulgas väga palju paroole (ühtlasi on näha, milliste kasutajakontode paroolidega tegemist on). Kaitsja sellele vastu ei vaidelgi, ent märgib järgmist: D. Einasto sai andmebaasi enda valdusse alles 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses ja selleks ajaks oli 2016. aastal toimetanud Avaloni keskkond juba suletud – seetõttu ei saa öelda, et D. Einasto valdas seda faili hoides kaitsevahendeid, mille abil on võimalik hankida juurdepääs mõnele arvutisüsteemile.
236.Ringkonnakohtu meelest tuleb lähtuda sellest, et kaitsja väited Avaloni tegevuse lõppemise kohta 2017. aasta lõpuks on õiged: internetist nähtub, et Avalon Life S.A tegeles kunagi krüptovaluutadega, ent see keskkond pole juba mitu aastat aktiivne olnud (muu hulgas ringlevad veebis süüdistused selle kohta, et tegemist oli petuskeemiga (scam, skämm)).
237.Kolleegium nõustub kaitsjaga selleski, et kui keskkonda, millele mingi parooliga kunagi juurde pääses, enam olemas ei ole, ei saa parooli pidada sellele olemast lakanud keskkonnale (arvutisüsteemile) juurdepääsu vahendiks: juurde ei saa pääseda millelegi sellisele, mida olemas ei ole. Siiski tuleb siingi meeles pidada, et tihtipeale kasutatakse ühte parooli mitmes keskkonnas. Seetõttu võib kurjategija otsustada, et parool on talle ikkagi vajalik ja sellega võib kuhugi sisse pääseda: ta katsetab selle parooliga mitte keskkonnas X, vaid hoopis keskkonnas Y (nt ei saa A küll ligi B kontole, mis asus tegevuse lõpetanud portaalis X, küll aga võib tal tulla välja sama parooli abil sisse logimine B meiliaadressile keskkonnas Y (mis võis nt olla salvestatud keskkonnast X koos parooliga lekkinud andmebaasi)). Seetõttu võib isik vastutada parooli valdamise tõttu KarS § 2161 järgi ka olukorras, kus n-ö parooliga vahetult seotud keskkond enam ei toimi.
238.Praegu eelmises punktis märgitu aga oluline ei ole, sest ringkonnakohus ei usu D. Einasto väidet andmebaasi hankimise kohta alles 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses. Sellist väidet ei ole D. Einasto mitte kuidagi tõendanud. Seetõttu ei ole sellel väitel ka mingisugust kaalu. Kaalu ei anna sellele ka korduvalt kõlanud kaitseväide, et D. Einasto ei saa oma mitmeid väiteid erinevatel põhjustel tõendada – nt seetõttu, et juhtunust on palju aega möödas ja mingid keskkonnad on kinni pandud või on D. Einasto mingid salasõnad ära unustanud või ei saa kusagil arvutites asuvatele õigustavatele tõenditele ligi mingil muul põhjusel. Et mingi väite tõendamatust üritatakse kuidagi ratsionaalsena paistval viisil selgitada, ei tõenda seda väidet ikkagi mitte kuidagi. Täpselt sama kehtib ka edaspidi analüüsitavate failide kohta: mitmed failid viitavad keskkondadele, mida enam ei eksisteeri. Pole aga mingit alust arvata (ega uskuda D. Einasto väiteid), et tema sai vastava faili alles siis, kui keskkond oli lakanud eksisteerimast.
239.Küll on aga tõendatud see, et D. Einasto pani erinevatesse arvutisüsteemidesse sisenedes pika aja jooksul toime erinevaid arvutikuritegusid (vt all). Niisiis on kõigiti põhjust väita, et kõnealustki andmebaasi hoidis D. Einasto selleks, et siseneda seal olevate andmete abil võõrastele kontodele (eriti veel pidades silmas seda, et tegemist oli krüptorahadele pühendunud keskkonnaga). Ka ei usu kriminaalkolleegium kaitseväiteid, justkui oleks D. Einasto hoidnud seda andmestikku selleks, et teha võrkturundust ja/ehk saata laiali rämpsmeili, spämmi. Või õigemini: D. Einastol võis olla ka võrkturunduse/spämmimise soov, ent see ei tähenda, et tal ei olnud ühtlasi soovi panna toime KarS § 217 ja § 213 päraseid kuritegusid.
240.Eelmises punktis märgitu viitab sellele, et D. Einastol oli arvutikuritegude toime panemise kavatsus KarS § 16 lg 2 mõttes. Tuleb siiski küsida, ega sellist kavatsust ei välista järgmine väide: et D. Einastol oli faile erinevate juurdepääsuvahenditega väga palju (vt all), võis ta lähtuda sellest, et ta saab vajalikud paroolid jms neist muudest failidest ja Avaloni andmebaasi kasutamiseni ta ei 63(117)
jõuagi – ja seetõttu ei olnud D. Einastol Avaloni andmebaasi puutuvalt arvutikuritegude toime panemise eesmärki. See väide ei päde. Nimelt tuleb meeles pidada, et võimalik on ka tingimuslik (tinglik) tahtlus (sh kavatsetus): vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, VI, vnr 216 jj. Seega tuleb tahtlust jaatada ka siis, kui isikul on millegi kasuks põhimõtteline otsustus tehtud – ja selle plaani elluviimist võib takistada üksnes mõni väline tegur (tingimus). Näiteks on röövimise toimepaneku tahtlus inimesel, kes astub pangakontorisse sooviga võtta tellerit püstoliga ähvardades ära raha – seda aga vaid tingimusel, et pangakontoris ei ole parajasti ühtegi klienti; küll aga ei saa tahtlusest rääkida siis, kui püstolit põues kandev inimene astub pangakontorisse ja alles peab plaani, kas raha ära võtta või mitte (Rengier. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 4. Aulage, § 34, Rn 10–11). D. Einasto oli teinud kindla otsuse, et ta kasutab Avaloni andmebaasis olevat infot arvutikuritegude toime panemiseks. Tõsi, seda vaid tingimusel, et ülejäänud failid end ammendavad või ta avab paljude failide hulgast juhuslikult just Avaloni andmebaasi vms. Selline tingimuslikkus (ehk mõningane ebakindlus selle osas, kas Avaloni andmebaas kunagi üldse kasutusse rakendub) aga ei muuda kuidagi ära kindlat põhimõttelist otsust arvutikuritegude toime panemise kasuks. Niisiis oli D. Einastol Avaloni andmebaasiga seoses arvutikuritegude toime panemise eesmärk.
241.Eeltoodust johtuvalt täitis Avaloni andmebaasi hoidmine KarS § 2161 koosseisu. Esiteks valdas D. Einasto kaitsevahendeid, millega oli võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemidele. D. Einasto seda teadis ehk tal oli selles osas tahtlus. Teiseks pani ta selle teo toime just selleks, et hankida juurdepääs arvutisüsteemidele.
242.Järgmiseks vaeb kriminaalkolleegium www. ltccash.org SQL andmebaasiga seonduvat (fail ltccasho_wallet.sql.txt). See fail on eelmisest märksa väiksem: ca 0,15 megabaiti ja alla tuhande rea. Ringkonnakohus nõustub senises menetluses leituga (ja kaitsja väljendatuga), et selles failis salasõnu ei ole. Küll aga on palju salasõnade räsisid. Kriminaalkolleegium soostub ka kaitsja selgitusega räsi olemuse kohta. Räsist ei saa ühegi programmi abil n-ö genereerida salasõna. Küll aga saab kasutada arvutiprogramme, mis sisaldavad suuri andmehulki lekkinud paroolide ja räside kombinatsioonidega (st räsi ja parool on omavahel seotud). Neisse programmidesse saab sisestada huvi pakkuva räsi ja kui see on kunagi lekkinud, kuvab programm räsiga kokku sobiva parooli. Seega saab mõnikord tõepoolest räsi abil teada parooli. See aga tähendab seda, et sellises olukorras kujutab räsi endast kaitsevahendit KarS § 2161 mõttes. Nimelt ei ole seaduses kitsendust, et kaitsevahend on vaid selline objekt, mis võimaldab panna kuriteo (nt arvutisüsteemile juurdepääsu hankimise KarS § 217 mõttes) toime vahetult. Seetõttu sobib ka niisugune vahend, mis nõuab kuriteoks endaks veel mingi vaheetapi läbimist. Toodagu analoogia füüsilise kaitsevahendiga. Arvutisüsteemi võidakse kaitsta ka seda seifi lukustades (Hirsnik – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 217/6.2). See ei tähenda seda, et kaitsevahendiks on vaid seif ise või seifi uks. Samamoodi tuleb kaitsevahendiks pidada seifi võtit: ainuüksi võtme enda abil küll arvutisüsteemile (vahetult) ligi pääseda ei saa, ent võtmega keerates saab kõrvaldada tõkke, mida kujutab endast seifi uks.
243.KarS § 2161 mõttes tähendab eelöeldu seda, et kui keegi paneb mõne parooliräsi abil toime KarS § 2161 koosseisuteo ja tal on sealjuures tahtmine sooritada KarS § 206, 207, 213 või 217 pärane tegu (nt hangib keegi endale parooliräsisid sisaldava andmebaasi, et räsisid vastavasse programmi sisestades parool välja uurida ja sellega võõrasse arvutisüsteemi siseneda), realiseerib ta KarS § 2161 koosseisu – kusjuures mõnikord on tegemist lõpule viidud kuriteoga, mõnikord aga kuriteokatsega.
244.Lõpule viidud kuriteost tuleb rääkida siis, kui kõnealune räsi on vastava parooliga seotud, nii et räsit andmebaasi sisestades saab parooli teada. Et niisugusel juhul saab räsi abil parooli kätte, tulebki räsit pidada kaitsevahendiks. Kujutagem endale veel kord ette analoogiat reaalmaailmaga. A-l on üks paberileht, kuhu sisse on lõigatud 15 väikest augukest. Ühtlasi on selle paberilehe äärele 64(117)
kirjutatud „Piibel“ ja sellele sõnale järgneb terve rodu komadega eraldatud numbreid (nt 43, 553, 342, 12, 867 jne). A kasutab seda paberilehte ja Piiblit oma meilikonto paroolide genereerimiseks: ta võtab iga kuu esimesel päeval Piibli suvaliselt lehelt lahti, asetab selle lehe peale ülal kirjeldatud šablooni ja saab mingi suvalise tähtede, numbrite ja kirjavahemärkide kombinatsiooni (nt rl,Mdlt4gel.Ktr). Selle kombinatsiooni ta sisestabki oma meilikonto uueks parooliks ja nii talitab ta iga kuu. Komadega eraldatud numbrid aga tähistavad vastavaid leheküljenumbreid (nt kui viimane number on 867, tuleb šabloon aktuaalse salasõna teada saamiseks asetada leheküljele 867). Kui B võtab selle šablooni A meilikontole sisse logimiseks enda kätte, on tegemist KarS § 2161 pärase teoga. B ei saa parooli teada küll vaid šablooni ennast vaadates, ent ta saab parooli hõlpsasti teada šablooni (räsi) ja Piiblit (andmebaas, kuhu räsi sisestada) koos kasutades.
245.Kui aga konkreetset räsit parooliga seotud ei ole (ja vastavat andmebaasi olemas ei ole), ei saa räsit pidada kaitsevahendiks: räsi abil pole ka mingit spetsiaalset programmi kasutades võimalik salasõna teada saada. Samamoodi ei ole mingit abi käesoleva otsuse eelmises punktis kirjeldatud šabloonist, kui pole teada, millise raamatu millisele leheküljele see asetada tuleb.
246.Praegu pole esitatud tõendeid selle kohta, et mõni www.ltccash.org SQL andmebaasis olnud räsi oli seotud salasõnaga ehk et selle räsi abil oleks olnud kõigepealt võimalik saada teada salasõna ja siis selle salasõna abil hankida juurdepääs mõnele arvutisüsteemile. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et www.ltccash.org SQL andmebaasis KarS § 2161 päraseid kaitsevahendeid ei olnud.
247.Tuleb aga meeles pidada, et kellegi kuriteo eest karistamine ei eelda tingimata seda, et ta realiseerib kuriteo objektiivse koosseisu: KarS § 25 kohaselt on karistatav ka kuriteo katse. Katsekoosseis on täidetud siis, kui a) inimesel on (piisavalt intensiivne) tahtlus objektiivse koosseisu kõigi elementide osas (ja vajadusel ka objektiivses koosseisus mitte kajastuvate subjektiivse koosseisu elementide osas) ning kui see inimene b) vahetult alustab vastavalt sellele ettekujutusele kuriteo toime panemist. Kui objektiivne koosseis jääb täitmata seetõttu, et erinevalt toimija ettekujutusest mõnda objektiivse koosseisu elementi tegelikult ei eksisteerinud, on tegemist kõlbmatu katsega KarS § 26 lg 1 mõttes. Näiteks on KarS § 2161 kõlbmatu katsega tegemist siis, kui A laeb sooviga siseneda mõnda võõrasse arvutisüsteemi internetist enda arvutisse mingi faili, kus ta arvab olevat talle huvipakkuva arvutisüsteemi parooli – tegelikult aga seda parooli seal failis ei ole. Esiteks täidab A subjektiivse koosseisu: tal oli tahtlus koosseisuteo (hankimine) ja koosseisuobjekti (kaitsevahend) osas ning ta talitas sooviga panna toime KarS § 217 pärane tegu. Teiseks on täidetud kuriteo vahetu alustamise eesmärk: et A pani koosseisuteo (hankimine) suisa toime, on ilmne, et ta pidi seda tegu kõigepealt vahetult alustama. Katse oli aga teoobjekti ehk teo eseme tõttu kõlbmatu: hangitud failis ei olnud parooli.
248.Ringkonnakohus möönab, et katsevastutus KarS § 2161 puhul tundub ehk mõneti kummaline. On ju KarS § 2161 näol tegemist pelga ettevalmistusteoga ehk karistatvuslävi on juba niikuinii ajas tavalisest enam ette tõstetud – ja katsevastutus tõstab seda läve veelgi enam ettepoole. Selline tõdemus aga olukorda ei muuda: ka mõneti kummalisena näivat regulatsiooni tuleb järgida. Et Eesti seaduse kohaselt on karistatav igasuguse kuriteo katse21 ja et KarS § 2161 kujutab endast kuritegu, ongi järelikult võimalik ka KarS § 2161 – § 25 lg 2 järgne vastutus.
249.Kriminaalkolleegium hinnangul lähtus D. Einasto sellest, et www.ltccash.org SQL andmebaasis on selliseid räsisid, mis on kunagi parooliga ära seotud ja seega saab räsi mõnda arvutiprogrammi sisestades teada ka parooli. Sellegi faili puhul tuleb kõigepealt pöörata tähelepanu D. Einasto arvukatele juurdepääsuhankimistele ja arvutikelmustele: D. Einasto sisenes
Mitmetes riikides nähakse ette vastutus vaid raskete kuritegude katse eest.
65(117)
salasõnade abil väga paljudele võõrastele kontodele. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et D. Einasto kasutaski korduvalt räsidest parooli leidmise programmi (Hashkiller). Kuidagi ei saa nõustuda kaitsja väitega, et kuivõrd D. Einasto ei jäänud vahele mõnes süüdistuses kirjeldatud failis olevat räsi sisestades, ei ole Hashkilleri kasutamisel tähtsust. Tegemist on väga kaaluka kaudse tõendiga: juba see, et D. Einastol üldse Hashkiller olemas oli ja eriti see, et ta üritas mingeid räsisid sisestades Hashkilleri abil paroole välja uurida, viitab sellele, et D. Einasto tahtis teada saada ka www.ltccash.org SQL andmebaasis olevate räsidega seotud paroole. Seega lähtus D. Einasto sellest, et nimetatud failis on räsid, millest on võimalik paroole teada saada ehk kaitsevahendid KarS § 2161 tähenduses. D. Einasto ei saa end vabandada ka sellega, et ta ei olnud kindel, et räsidest saab parooli tuletada ehk et ta arvestas võimalusega, et selline plaan ei pruugi õnnestuda. KarS § 2161 koosseisuobjekti osas piisab KarS § 15 lg 1 kohaselt kaudsest tahtlusest ehk sellest, kui toimija peab võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4), et tema valduses on mõni kaitsevahend. D. Einasto pidaski seda võimalikuks ja möönis: ta arvestas muu hulgas variandiga, et saab mõne räsi ja vastava programmi abil salasõna teada.
250.Ülal öeldu tähendab, et www.ltccash.org SQL andmebaasi vallates pani D. Einasto toime arvutikuriteo ettevalmistamise kõlbmatu katse KarS § 2161 – § 25 lg 2 – § 26 lg 1 tähenduses.
251.Täpselt sama, mis öeldi äsja www.ltccash.org SQL andmebaasi kohta, kehtib ka www.1and1.com virtuaalserveritega seotud SQL andmebaasi, www.lionstradingclub.com SQL andmebaasi ja www.mining-planet.eu krüptoraha ethereumi kaevandamise SQL andmebaasi kohta. Need failid ei sisalda endas paroole, vaid paroolide räsisid. Et aga D. Einasto lähtus sellest, et tal õnnestub räside abil teada saada paroolid ja et ta seejärel hangib juurdepääsu vastavatele arvutisüsteemidele, pani D. Einasto neidki faile vallates toime arvutikuriteo ettevalmistamise kõlbmatu katse22.
252.Failis bitclub.txt on palju veebi- ja meiliaadresse, kasutajakontosid (username (inglise keeles), Benutzername (saksa keeles)) ja nendega seotud salasõnu (password (inglise keeles), Passwort (saksa keeles), secret key (inglise keeles)) (nt Rjn89490). Ka esineb korduvalt lühend „pw“, mis on konteksti arvestades ilmselgelt lühend sõnast password või Passwort. Seega on ilmne, et see fail sisaldab kaitsevahendeid KarS § 2161 mõttes. Tulenevalt eelmärgitust valdas D. Einasto neid kaitsevahendeid (ehk juurdepääsuvahendeid) eesmärgiga logida vastavatele kontodele sisse ehk KarS § 217 päraste kuritegude toime panemiseks. See viimane lause kehtib ka kõigi järgnevate juurdepääsuvahendeid sisaldavate failide puhul, mistõttu ei pea kriminaalkolleegium tarvilikuks seda igal pool korrata ja piirdub selle ära näitamisega, et D. Einasto valduses olnud failis olid juurdepääsuandmed.
253.Ka failis bitcoin2014.txt23 on päevselgelt väga palju kaitsevahendeid: seegi fail sisaldab netiaadresse, meiliaadresse, kasutajakontosid ja salasõnu (password, Passwort, secret phrase (salafraas (inglise keeles)), pin, security question (turvaküsimus (inglise keeles)), security answer (turvavastus (inglise keeles)) jne).
Pidades silmas seda, et mainitutest viimane fail (www.mining-planet.eu krüptoraha ethereumi kaevandamise SQL andmebaas) on peaaegu hoomamatult suur (2 gigabaidine txt-fail, millel on ca 6,5 miljonit rida), näib üsna tõenäoline, et vähemalt mingid selles failis olevad räsid on kunagi lekkinud ja seega Hashkilleri vms programmi abil parooliga seostatavad. Et seda aga tõendatud pole ja et selles seetõttu täiesti kindel olla ei saa, jääb ikkagi üksnes katsevastutus, mitte aga vastutus lõpule viidud kuriteo eest.
Ringkonnakohus lähtub faile analüüsides mõneti teistsugusest järjekorrast kui on toodud käesoleva otsuse p-s 2.6. Seda seetõttu, et need failid paiknevad kahel CD-plaadil ja hõlpsam on analüüsida kõigepealt faile, mis on ühel CDplaadil ja seejärel teisel CD-plaadil paiknevaid faile. Plaadil „17221000008 DENNIS EINASTO ARVUTI MSI VAATLUS LISA 1 FAILID“ on p-des 235–292 analüüsitavad failid (kuni pw.rtf) – p-des 293–305 käsiteltavad failid (alates fap.txt) aga asuvad plaadil „17221000008 DENNIS EINASTO A. VAATLUSPROTOKOLL (2) FAILID
LISA 1“.
66(117)
254.Täpselt sama saab öelda newera.txt kohta: seal on palju veebi- ja meiliaadresse, kasutajanimesid ja paroole.
255.Faili Geldanlagen im Internet.xlsx (rahahoiused internetis (saksa keeles)) esimene rida on „Geldanlagen im Internet Family Eichli“ (rahahoiused internetis perekond Eichli (saksa keeles)). N-ö rasvases kirjas järgnevad märksõnad GMA, Questra, Questra World ja zoomtrader.com. Need on kontekstist ja veebis olevast infost lähtuvalt mingid rahaga seotud keskkonnad, mis enam ei pruugi toimida (mh nähtub internetist, et tegemist võis olla keskkondadega, kus peteti inimestelt raha välja ehk skämm-keskkondadega). Nende nimetuste all on tulbad erinevat laadi infoga. Nt on GMA all neli tulpa: Name; User; PW; mail. Neis tulpades on info, kusjuures on täiesti selge, et tulbas „PW“ on paroolid (nt Engel61). Seega sisaldab seegi fail juurdepääsuvahendeid arvutisüsteemidele.
256.Report.html on väga suur andmebaas (12 megabaiti) tuhandete meiliaadresside ja kasutajanimede ning nende paroolidega. Niisiis on ilmselgelt tegemist KarS § 2161 kohase teoobjektiga.
257.20160429_140532.jpg kujutab endast ilmselt mingit fotot ühest arvutikuvarist. Kuvaril näidatakse ilmselgelt ühel veebilehel olevat infot: Please save the login data in a safe place (palun salvesta sisselogimise andmed ohutusse kohta (inglise keeles)); Login: tähtede ja numbrite kombinatsioon; Password: tähtede ja numbrite kombinatsioon; E-mail: üks meiliaadress; Secret word: numbrite kombinatsioon; Master key: numbrite kombinatsioon. Ilmselgelt sisaldab fail juurdepääsuandmeid arvutisüsteemile.
258.20160516_123326_001.jpg. Tegemist on sarnase fotoga, nagu eelmises punktis analüüsiti. Seega sisaldab fail KarS § 2161 päraseid andmeid.
259.2017-10-06.png on kuvatõmmis, mis näitab netilehel wallet.swisscoin.eu olevat infot. Esiteks on kaks lauset: Save your Keystore File. Don’t forget your password above. (Salvesta oma Keystore’ fail. Ära unusta oma ülal paiknevat parooli (inglise keeles)). Siis tuleb Private Key (unencrypted) (privaatvõti (krüpteerimata) (inglise keeles)). Siis järgneb Store a QR code version (optional) (Säilita QR-kood (valikuline) (inglise keeles)) ja selle all kaks QR-koodi, ühe kohal Your Address (sinu aadress (inglise keeles)) ja teise kohal Private Key (unencrypted) (privaatvõti (krüpteerimata) (inglise keeles). Kriminaalkolleegium ei mõista selle info tähendust lõpuni. Tegemist on kuidagi wallet.swisscoin.eu lehega seotud infoga. Näib tõenäoline, et see info puudutab kuidagi sellel veebilehel olevat mõnda kasutajakontot. Jääb aga ebaselgeks, kuidas täpselt. Küll aga paistab, et kuvatõmmisel ei ole selle kasutajakonto salasõna: viidatakse sellele, et salasõna paikneb kusagil „ülal“ (above). Teoreetiliselt on mõeldav, et lehele saab kuidagi sisse logida ka „privaatvõtme“ abil. Samas aga vähemalt 2021. aasta kevadel wallet.swisscoin.eu sellist võimalust ei paku: tarvis on edastada kasutajanimi (ID) ja parool (password). Terminid „privaatvõti“ ja „krüpteerimata“ viitavad pigem krüptograafiale ehk õpetusele (ja praktikale) sellest, kuidas muuta teavet ilma eriteadmiste või -vahenditeta arusaamatuks. Nimelt tuntakse krüptograafias nn privaatvõtmeid, mida kasutades saab muuta nt mingi teksti lugematuks – v.a kui lugejal on teksti avamiseks vastav võti (nn avalik võti). Arvutikuritegevusse puutuvalt on aga oluline see, et krüpteerimise objekt ei ole mitte arvutisüsteem, vaid mingi andmestik. Nt võib krüpteerida mingi faili. Fail aga pole arvutisüsteem karistusseadustiku arvutikuriteokoosseisude mõttes ehk andmeid programmi järgi töötlev seade (vt Hirsnik – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 206, komm 7). Seetõttu ei saa välistada, et failis pole juurdepääsuandmeid ühelegi arvutisüsteemile ehk nende andmetega ei saa panna toime KarS § 217 pärast kuritegu – ja KarS §-de 206, 207 või 213 päraseid kuritegusid ammugi mitte. Seetõttu langeb seoses selle failiga tulenevalt KrMS § 7 67(117)
lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest ära D. Einasto vastutus arvutikuriteo ettevalmistamise lõpule viimise eest. Ka ei saa D. Einastole ette heita KarS § 2161 katset: on võimalik, et D. Einasto lähtus(ki) sellest, et failis on info selle kohta, kuidas avada mingit faili ehk tal ei olnudki tahtlust hankida selle faili abil juurdepääsu mõnele arvutisüsteemile. Seetõttu tuleb D. Einasto süüdi tunnistamine KarS § 2161 lg 1 järgi faili 2017-10-06.png hoidmise eest KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja D. Einasto on vaja KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
260.Fail alpcoinwallets.txt meenutab mõneti eelmist faili. Selles failis on mitmeid ridu, mis algavad sõnadega „privaatvõti“ (private key, Privater Schlüssel) või „avalik võti“ (public key, Öffentlicher Schlüssel) ning millele järgneb numbrite ja tähtede kombinatsioon. Siiski on faili lõpus ka rida „Login“, millele järgneb üks meiliaadress ja seejärel „PW: Kenya55“. Netiotsingule tuginevalt on selge, et tegemist on ALP Coini krüptoraha keskkonna ühe kasutajakontoga ja selle konto parooliga. Niisiis sisaldab fail KarS § 2161 päraseid andmeid.
261.CRYPTOCOIN.eml. See fail sisaldab kahte kuvatõmmist. Esimesel neist on näha avatuna leht cryptocoin20.com. Seal lehel on ära toodud nt selline info: ACCOUNT-ID (konto-id (inglise keeles) ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon; Mitglieder-ID (liikme-ID (saksa keeles)) ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon; Bitcoin adresse ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon. Lehe keskel on aga avatud hüpikaken, millel on saksa keeles järgmine tekst: „Tähelepanu: Te võite seda protsessi teha vaid korra. Palun salvestage andmed VAID SIIS, kui Te seed’i jaoks vajalikud 15 sõna loetavalt üles kirjutanud olete. SOOVITUS: ärge salvestage SEED’i kusagile elektrooniliselt ja ÄRGE seda ka välja printige. Turvalisuskaalutlustel palun kirjutage ta ÜKSNES käsitsi sinise pastakaga üles. Ja säilitage seda paberit kindlas kohas. Kui Te selle paberi seed’iga kaotate, kaotate Te juurdepääsu oma rahakotile ja müntidele. Kui te klõpsate „OK“ peale, kinnitate Te üheselt, et VAID TEIE ÜKSI olete vastutav“. Teisel kuvatõmmisel on muu hulgas selline teave: YOUR PASSPHRASE (SINU SALAFRAAS (inglise keeles), millele järgneb loetelu 15 inglise keelse sõnaga; YOUR ACCOUNT ID (TEIE KONTO-ID (inglise keeles)) ja selle järel tähtede ning numbrite kombinatsioon; YOUR PUBLIC KEY (TEIE AVALIK VÕTI) (inglise keeles)), mille järel tuleb tähtede ja numbrite kombinatsioon. Seed on eesti keelde tõlgitud kui „seeme“ ja see tähendab Andmekaitse ja infoturbe leksikoni kohaselt pseudojuhuarvude tekitamisel kasutatavat algväärtustavat salajast võtit. Ülal välja toodu põhjal on selge, et loetelu 15 inglise keelse sõnaga andis võimaluse pääseda ühele cryptocoin20.com lehel olevale kontole. Seega on tegemist juurdepääsuvahendiga KarS § 2161 mõttes.
262.Failis MINE DATA - I (død).docx on andmed, mis viitavad ilmselgelt ühele bitcoini kontole: nt „sponsor“ ja selle järel „Helge N“; „Wattet ID“ ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon; „BitCoin adr.“ ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon; „PIN kode“ ja numbrid selle järel; „Passord“ ja sellele järgnev tähtede ning numbrite kombinatsioon; üks e-posti aadress jne. On ilmne, et selles failis on mingile kontole (st arvutisüsteemile) juurdepääsuks vajalikud andmed (nt „PIN kode“ ja „Passord“).
263.Fail my Crypto World.odt aga KarS § 2161 päraseid andmeid ei sisalda. Selles failis on 8 ilmselgelt omavahel kokku kuuluvat andmete kogumit, mis on küllaltki sarnaselt üles ehitatud. Kõigepealt tuleb üks meiliaadress. Seejärel järgneb enamikel juhtudest mingi tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis algab formuleeringuga „Berg“, nt „Berg8888“. Pärast seda tuleb üks number ja selle järel kombinatsioon „BTC“, nt 1.39856228 BTC. Siis tuleb üks pikk tähtede ja numbrite jada. Viimaks tuleb üks arv ja selle järel sõna „Dollar“, nt 500 Dollar. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võiks juurdepääsuvahendiks olla vaid sõna „Berg“ sisaldav kombinatsioon või pikk tähtede ja numbrite jada, nt 17KUTeep3KjtiS4bRCMMhMKQLuBojyxiED. Ei saa välistada, et 68(117)
sõna „Berg“ sisaldav kombinatsioon kujutab endast tõepoolest salasõna. Pigem aga näib olevat tegemist kasutajanimega ehk iseenesest avaliku infoga, mille alusel kuhugi arvutisüsteemi sisse logida ei saa (sisenemiseks oleks ikkagi tarvis parooli vms). Seetõttu ei saa KrMS § 7 lg 3 silmas pidades selliste kombinatsioonide valdamist D. Einastole ette heita. Pikk tähtede ja numbrite jada aga ei ole kindlasti juurdepääsuvahend. See on hoopiski üks lüli bitcoini nn plokiahelas (blockchain) ehk kujutab endast bitcoiniga tehtud tehingut. Siingi ei saa D. Einastole ette heita KarS § 2161 katset: pole teada, millistel asjaoludel D. Einasto selle faili endale hankis ja seda valdas, mistõttu ei saa välistada, et ta lähtus õigesti sellest, et selles failis mingeid juurdepääsuandmeid pole. Niisiis tuleb D. Einasto süüdi tunnistamine KarS § 2161 lg 1 järgi faili my Crypto World.odt hoidmise eest KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus mõistab D. Einasto selle teo eest KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks.
264.Failis myetherwallet.pdf on ära toodud aadress www.MyEtherWallet.com ja kaks korda sõnad „YOUR ADDRESS“ (SINU AADRESS (inglise keeles)) ja „YOUR PRIVATE KEY“ (SINU PRIVAATVÕTI (inglise keeles)): üks kord on „sinu aadressi“ all QR-kood ja teine kord tähtede ning numbrite kombinatsioon – ja samamoodi on „sinu privaatvõtmega“. Veebileht www.myetherwallet.com võimaldab kasutajakontole sisenemist väga mitmel erineval moel. Muu hulgas saab seda teha privaatvõtit sisestades (ehkki selle kohta on tehtud märkus, et see pole turvalisuskaalutlustel soovitatav). Niisiis tuleb leida, et privaatvõti kujutab endast juurdepääsuvahendit KarS § 2161 tähenduses. Pole mingit alust öelda, et D. Einasto seda ei teadnud. Seega täitis selle faili hoidmine KarS § 2161 koosseisu.
265.Fail 001 Passwörter.docx („Passwörter“ tähendab saksa keeles „paroolid“) sisaldab mitmeid veebiaadresse, meiliaadresse, kasutajanimesid ((Be)nutzername) ja paroole (Kennwort, Passwort). Niisiis on failis KarS § 2161 koosseisuobjekte.
266.Failis 1Password Emergency Kit.pdf on näha niisugust infot. Faili loojaks on selle ülaosas oleva teabe kohaselt Mike Peever. Seejärel tuleb inglise keelne info: „Kui sa oled sisestanud oma Master Passwordi, saab kasutada all olevaid andmeid selleks, et saaksid siseneda oma 1Password kontole hädaolukorras. Prindi see dokument välja (ja/või pane see USB-pulga või välise kõvaketta peale). Täida ära all asuv Master Key lahter. Pane see leht ohutusse kohta, kust sa ta leida võid, nt seifi.“ Seejärel tulevad neli lahtrit. Esimene on SIGN-IN ADDRESS (sisselogimise aadress) ja selle all on üks veebiaadress. Teine on EMAIL ADRESS (meiliaadress) ja selle all ongi üks meiliaadress. Kolmandaks tuleb SECRET KEY (salavõti) ja selle all on üks tähtede ja numbrite kombinatsioon. Neljas lahter kannab nime MASTER PASSWORD (peamine salasõna) ja see on tühi. Internetiotsingust nähtub, et 1Password kujutab endast salasõnade haldamise vahendit (programmi): sinna on võimalik sisestada enda kõikvõimalikud salasõnad, et edaspidi kasutada oma seadmetes vaid ühte, peamist salasõna. 1Passwordi veebilehelt24 nähtub see, et salavõti (secret key) on väga oluline: see moodustab koos peamise salasõnaga väga võimsa ja keeruka kaitsevahendi. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata seda süsteemi üksipulgi lahti kirjutama. Ka ei ole oluline see, kas ainult salavõtmega kuhugi ligi pääseb või on tingimata tarvis ka peamist salasõna (mida asjasse puutuvas failis näha ei ole): kõige võimsama kaitse süsteemile annavad peamine salasõna ja salavõti koos ehk salavõti kujutab endast kaitsevahendit KarS § 2161 mõttes.
267.Failis 2pay4u.txt on mitmeid meiliaadresse, mille järel on ära toodud ka nende paroolid (password, PW). Niisiis on tegemist kaitsevahenditega KarS § 2161 tähenduses.
268.Failis Christian Schneider Bitclub.docx ei saa juurdepääsuvahendite esinemist KrMS § 7 lgs 3 nõutava kindlusega jaatada. See fail on viie leheküljeline. Kõigepealt on ära toodud üks meiliaadress, mille üheks osaks on Christian Schneideri nimi. Sellele järgneb ühend, mis esineb failis 21 korda: plan2020. Siis tulevad sõnad „Bitclub Hauptaccount“ (Bitclubi peakonto (saksa keeles)). Pärast seda tuleb sõna „Planer“ (planeerija (saksa keeles)), siis plan2020 ja jälle eelviidatud meiliaadress. Sellele järgnevad ca 20 üksteisega sarnast plokki. Nende plokkide ülesehitus on selline. Esiteks tuleb sõna „Planer“, millele on lisatud mingi number või numbrid (nt Planer1, Planer 1.1 jne). Sellele järgneb Plan2020. Viimaks tuleb üks meiliaadress, kusjuures see baseerub ülal viidatul, ent enne sümbolit @ on lisatud pluss ja mingi number või numbrid (+1, +3, +12 jne). Ilmselt on tegemist kellegi C. Schneideri plaaniga selle kohta, kuidas ta hakkab Bitclubi keskkonnas erinevaid (aga sarnaseid) meiliaadresse kasutades bitcoinide abil raha teenima. On võimalik, et ühendid plan2020 või Plan2020 kujutavad endast salasõnu. Samas aga on mõeldav seegi, et tegemist ei ole mitte salasõnade, vaid millegi muuga. Nt võis C. Schneider soovida oma projektiga seonduvad dokumendid süstematiseerida ja pidas seetõttu vajalikuks panna sellele projektile nimi – ja tal võis olla mõte, et ta realiseerib projekti aastaks 2020 ning selliselt saigi projekti nimeks Plan2020. On võimalik, et D. Einasto lootis seda faili hankides, et seal on ka mingid juurdepääsuvahendid ehk pani toime KarS § 2161 kõlbmatu katse. Selleski aga kindel olla ei saa, sest pole teada, millistel asjaoludel D. Einasto selle faili valduse sai. Eeltoodust lähtuvalt tuleb D. Einasto KarS § 2161 lg 1 järgne süüdi tunnistamine faili Christian Schneider Bitclub.docx hoidmise eest KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja D. Einasto on tarvis KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
269.Failis Daten.doc on mitmeid meiliaadresse, mis viitavad (krüpto)rahandusega seonduvale. Nt on ära toodud aadress https://www.moneycircuits.com. See aadress enam ei tööta, aga veebis oleva info kohaselt oli see mõne aasta eest aktiivne – samuti on internetis süüdistusi, et tegemist oli skämm-lehega. Mitmete veebiaadresside taha on kirjutatud kaks ühendit, nt werner4158 ja talent21. On äärmiselt loogiline arvata, et esimene ühend kujutab endast kasutajatunnust ja teine salasõna: keegi (ilmselt mõni Werner) on teinud endale mingitele krüptoraha saitidele kontod ja salvestanud neid kontosid puudutava info faili Daten.doc (Daten tähendab saksa keeles andmeid). See on suisa nii loogiline, et ringkonnakohus selle tuvastabki. Niisiis sisaldab see fail juurdepääsuandmeid.
270.Failis elan bitcoin (Elan Ferreira Costa).docx on näha kahte meiliaadressi, kusjuures üks neist on ära toodud korduvalt (see kuulub selle aadressi enda ja vaadeldava faili põhjal ilmselt kellegi Elan Ferreirale). Ka esinevad failis mitmed sõnad, mis viitavad krüptorahaga seotud veebisaitidele: nt BitCambio või Payeer. Nende sõnade all olevad meilikontod ja märgikombinatsioonid võimaldavad arvata, et tegemist on vastava krüptovaluuta keskkonna kasutajakontode ja nende kontode salasõnadega. Paaris kohas on märgikombinatsiooni ette suisa otsesõnu kirjutatud „salasõna“ (senha (portugali keeles) ja password (inglise keeles)). Ka järgnevad numbrikombinatsioonid sõnadele secret word (salasõna (inglise keeles)) ja master key (põhiline võti (inglise keeles)). Seega on üheselt selge, et fail sisaldab juurdepääsuvahendeid arvutisüsteemidele.
271.Failis gerh.txt on mitmeid saksakeelseid sõnu, meiliaadresse ja selliseid sõnu, millega on ilmselt silmas peetud krüptorahakeskkondi (nt Questra). Ka on mitmeid kombinatsioone, mis näevad välja parooli moodi (nt 8b796a). Mitmel pool on märgikombinatsiooni ette kirjutatud ZaPw. Ringkonnakohus on veendunud, et „Pw“ all on silmas peetud saksa keelset sõna Passwort (parool). Ühes kohas esineb lihtsalt „PW“ ja selle järel tähtede ja numbrite kombinatsioon. Kangesti meenutab salasõna ka kombinatsioon 19hermann21o. Ka on ühes kohas numbrite kombinatsioon ja selle järel sõnad Pin neu (Pin uus (saksa keeles)). Seega on selge, et kõnealuses failis on juurdepääsuvahendeid. 70(117)
272.Fail gmail.txt sisaldab endas mitmeid gmaili-meiliaadresse. Neile aadressidele järgnevad tähtede ja numbrite kombinatsioonid (nt Andre12345 või 19michael65). Tegemist on ilmselgelt vastavate meiliaadresside paroolidega ehk juurdepääsuvahenditega KarS § 2161 mõttes.
273.Failis Links.txt on mitmeid veebi- ja meiliaadresse. Ühe meiliaadressi taga on kombinatsioon Ali888. Ringkonnakohus tuvastab, et tegemist on selle meiliaadressi parooliga – või on meiliaadressi näol tegemist kasutajatunnusega keskkonnas Adonia (millele viidatakse eelnevalt) ja sellele vastava parooliga. Ka on failis nt selline rida: code für Neukunden funktioniert lautet wie folgt: HO2014KU (uute klientide kood on järgmine: HO2014KU). Seega sisaldab seegi fail juurdepääsuvahendeid.
274.Fail Login.txt sisaldab muu hulgas ühte meiliaadressi ja selle all niisugust rida: Thoyou2312. Tegemist on vastava meiliaadressi salasõnaga või kujutab meiliaadress endast kasutajatunnust Microsoft Store’s (millele eelnevalt viidatakse) ja Thoyou2312 on selle kasutajatunnuse juurde kuuluv salasõna. Igal juhul on tegemist juurdepääsuvahendiga.
275.Fail Logins-domi.ods kujutab endast ilmselgelt ühe kasutaja (tõenäoliselt kellegi Dominik Prieglingeri (seda nime sisaldav meliaadress esineb korduvalt)) erinevatesse kontodesse sisselogimise andmeid. Tegemist on kolmest tulbast koosneva tabeliga. Esimene tulp kannab nimetust Plattform. Teise tulba päises on kiri Login ID. Kolmanda tulba ülal asub sõna Passwort. Keskkondi on ca 15 (nt Dropbox või gmail) ja neist enamiku taga on täidetud nii teine (Login ID) kui ka kolmas (Passwort) tulp. Niisiis sisaldab seegi fail juurdepääsuvahendeid.
276.Failis Mine data.doc on mitmeid norrakeelseid sõnu, sh passord (parool). Selle sõnaga käib alati kokku mingi meiliaadress ja sellele sõnale järgneb mingi märgikombinatsioon (nt RoEs1937). Jällegi on asi üheselt selge: fail sisaldab juurdepääsuvahendeid.
277.Fail Me_ne L_nks.xls on eelmisele üsna sarnane. Siingi on mitu lahtrit. Üks neist kannab pealkirja Ref.-Link ja sisaldab veebiaadresse. Ühe lahtri pealkiri on Username ja ühe oma Passwort – selles viimases lahtris on kolm kannet (nt istanbul34). Taas on asi ilmne: failis on paroole ehk juurdepääsuvahendeid.
278.Fail One Coin Log in.docx on ilmselgelt seotud OneCoini portaaliga: sellele viitab juba faili nimi ja esimesed sõnad (One Coin). OneCoini näol oli veebis oleva teabe kohaselt jällegi tegemist mõne aasta eest tegutsenud skämm-lehega, mille abil peteti inimestelt raha välja. Kõnealune fail sisaldab mitmete kasutajakontode sisselogimise andmeid, kusjuures ühe konto kohta tuuakse andmed ära ühel real. Tüüpiline rida näeb välja selline: alguses on nimi (nt Christian või Claudia), siis tuleb ilmselt kasutajatunnus (nt Hoover74) ja seejärel PW ning koolon ja mingi märgikombinatsioon (nt AbcdefGH1). On ilmselge, et see märgikombinatsioon on salasõna ehk juurdepääsuvahend.
279.Ilmselgelt on juurdepääsuvahendeid ka failis PW (2).xlsx. Jällegi on tegemist juba tuttavat laadi tabeliga: ühes tulbas on netiaadress, ühes tulbas kasutajanimi (Benutzer või Benutzername (kasutaja või kasutajanimi saksa keeles)) ja ühes tulbas salasõna (Passwort), nt c2a8orf6).
280.Üheselt selge on lugu ka failiga pw.txt: see sisaldab juurdepääsuvahendeid. Siin on ära toodud terve hulk keskkondi ja nende järel kaks märgikombinatsiooni – viimaste näol on tegemist vastavalt kasutajatunnuse (nt fritz4321) ja parooliga (nt veilchen23). Paaris kohas on sõna password või Passwort otsesõnu välja kirjutatud.
71(117)
281.Fail PW26.10.2017.xlsx koosneb jällegi kolmetulbalisest tabelist, millel on ca 60 rida. Esimeses tulbas on veebikeskkond (nt Amazon või Facebook), teises kasutajanimi (nt meiliaadress) ja kolmandas üks märgikombinatsioon, mis on ilmselgelt salasõna (nt ducati2016). Niisiis on selleski failis juurdepääsuandmeid.
282.Failis Routine.docx viidatakse kahele enam mitte eksisteerivale netikeskkonnale, mida mitmed veebis oma arvamust avaldanud inimesed peavad skämmiks: Adboni ja Beonpush. Kõigepealt on ära toodud sõna Adboni ja selle all tosinkond rida, mis koosnevad kahest elemendist. Kõigepealt tuuakse välja üks meiliaadress ja selle järel üks märgikombinatsioon (nt Stefan123). On ilmne, et see märgikombinatsioon on parool – ja meiliaadress on Adboni leheküljel kasutatav kasutajatunnus. Sisuliselt samasugune info on ka sõna “Beonpush” all – kolmanda tulbana lisandub aga ka kasutajakonto omaniku nimi (nt Christian Stein). Seega sisaldab fail juurdepääsuvahendeid.
283.Üheselt selge on olukord ka puutuvalt faili Zugangsdaten - ProfiAds.xls. Juba faili nimi (Zugangsdaten tähendab saksa keeles juurdepääsuandeid) viitab sellele, et ta sisaldab juurdepääsuvahendeid. Ja nii tõepoolest ongi. Kasutatakse juba tuttavat (loogilist) mustrit: tuuakse välja keskkond (nt GoldXchange), (e-maili aadressi kujuline) kasutajatunnus ja parool (Passwort).
284.Failis Zugangsdaten (1).txt on ära toodud keskkonnas evergreensystems.net asuv kellegi Thomase kasutajakonto (meiliaadressi näol) ja selle konto salasõna (Kennwort). Niisiis on failis KarS § 2161 päraseid juurdepääsvahendeid.
285.Ka fail Zugangsdaten von palowela -169805.docx on üles ehitatud juba tuttavaks saanud viisil: tuuakse välja veebikeskkond (nt Azimo), kasutajatunnus (username) ja parool (passwort). Lisaks on ära toodud ka üks PIN-kood. Niisamuti on ühe keskkonna juures turvaküsimus (Sicherheitsfrage (saksa keeles)) Wo wurden sie geboren? (kus te sündisite? (saksa keeles)) ja vastus – Malaga. Selline turvaküsimuse vastus kujutab endast juurdepääsuvahendit arvutisüsteemile. Nimelt on mõned (väheturvalised) veebisaidid ehitatud üles selliselt, et võimaldavad kasutajal olukorras, kus too on oma parooli unustanud, vastata nn turvaküsimusele, millele õige vastuse andmise korral tagatakse kasutajale juurdepääs oma kontole. Seega on selles failis mitmeid juurdepääsuvahendeid: paroolid, PIN-kood ja vastus turvaküsimusele.
286.Failis Zugangsdaten(1).xlsx jätkub tuntud muster: tabelis on ühes tulbas ära toodud veebiplatvorm (nt getprofitsfast.com), seejärel kasutajatunnus (Anmeldung) ja siis salasõna (Passwort). Seega sisaldab see fail juurdepääsuvahendeid.
287.Failis Zugangsdaten.rtf on kaheksal leheküljel kümneid erinevaid veebisaite (nt amazon.de), nende saitide kasutajakontosid (Login, tihtipeale meiliaadresside kujul) ja selle konto juurde kuuluvaid paroole (PW). Niisiis on seegi fail sobilik KarS § 2161 teoobjekt.
288.Tuttav pilt avaneb ka failis Zugriffsdaten.xlsx. On ära toodud veebikeskkond (nt PlatinCoin), kasutajanimi (User) ja parool (Passwort). Niisiis on selleski failis juurdepääsuvahendeid.
289.Sama muster jätkub failis Zugänge.docx: on ligikaudu 20 rida, mis koosnevad kolmest tulbast. Esimene tulp viitab netilehele (nt 1&1), teine on kasutajakonto (nt Jeti) ja kolmas parool (nt 48161cis). Seega on siingi juurdepääsuvahendeid.
290.Üsna sarnane on olukord ka puutuvalt faili UGI Laptope.docx. On välja toodud mingid keskkonnad (nt Skype) ja neis olevad kasutajakontod (nt UGI2) ja nende kontode juurde kuuluvad salasõnad (Passwort). Niisiis sisaldab fail juurdepääsuvahendeid. 72(117)
291.Sarnaselt läheb edasi ka failis vizionary - capricoin.txt. Faili esimene rida on veebiaadress http://vizionary.business. Järgneb ca pool tosinat infokogumit, mille puhul on üheselt selge, et nad sisaldavad kasutajatunnuseid (korra kasutataksegi sõna USER) ja paroole (paar korda kasutatakse ühendit pw). Niisiis on siingi juurdepääsuvahendeid.
292.Failis vodavone pw.rtf on ilmselgelt kellegi Vodafone kasutajakonto andmed, sh salasõna (pw) ehk juurdepääsuvahend.
293.Failis fap.txt on jälle välja toodud mitmed veebikeskkonnad (nt 2pay4you või Fort Ad Pays (viimane osutus netis ringleva info kohaselt petuskeemiks)), neis keskkondades paiknevate kümnete kasutajakontode nimed ja nende kontode paroolid (contraseńa (hispaania keeles)), password). Niisiis on failis juurdepääsuvahendeid.
294.Fail fortd2 (1).csv on väga suur: umbes neli megabaiti ja sada tuhat rida. Ringkonnakohus ei hakka kõiki neid sadat tuhandet rida üksipulgi üle kontrollima, vaid piirdub faili pistelise kontrolliga, st vaatleb vaid mõningaid suvalisi ridu. Sellise kontrolli põhjal pole võimalik öelda, et failis on juurdepääsuvahendeid. Valdavas osas paistab fail sisaldavat meiliaadresse – ilmselt kümneid tuhandeid. Peale selle on failis pikad tähtede ja numbrite jadad, nt selline: 32P9R1GejLuWdue7ZmLvxZN69VgQxtr6Kb. Kriminaalkolleegiumi arusaama päraselt on tegemist bitcoini plokiahelas tehtud tehingu koodiga – vähemalt paistab seda kinnitavat lehekülg blockchain.com. Mingit abi polnud ka otsingust märksõnaga „password“: sellist sõna failis ei ole. Seetõttu tühistab ringkonnakohus D. Einasto KarS § 2161 lg 1 järgi süüdi tunnistamise faili fortd2 (1).csv hoidmise eest KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja mõistab D. Einasto KrMS § 309 lg 2 alusel KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks.
295.Failis LOGIN.odt on ära toodud mitmeid netikeskkondi (nt tokenpay.com või Yahoo.de). Mitmel pool järgneb mingi meiliaadress ja seejärel märkide kombinatsioon. Otsuse lugeja ilmselt juba mõistab: tegu on kasutajatunnuse ja selle kasutajatunnusega seotud parooliga. Paaris kohas on märgikombinatsioonide ette suisa otsesõnu kirjutatud password või passwort. On ka vähemalt üks PIN-kood ja paar private key’d. Niisiis sisaldab see fail juurdepääsuvahendeid.
296.27 leheküljelise fail Msecure Salvataggio 08.02.18.pdf iga lehekülje päises on sõnad Stampa mSecure. Seda, faili nime ja tema sisu silmas pidades on ilmselgelt tegemist kellegi (tõenäoliselt M. Bosoni – see nimi kordub pidevalt) kontoandmetega mSecure nimelises salasõnade haldamise programmis. Failis on ära toodud palju erinevaid veebikeskkondi (nt ADVCash või Lufthansa), kasutajanimesid (Login, Nome utente (itaalia keeles)), paroole (password, passw, parola segreta (itaalia keeles)), pin-koode jms. Päevselgelt sisaldab see fail endas juurdepääsuvahendeid.
297.ChromePassview.htm on väga sarnane käesoleva otsuse p-s 256 kajastatud Report.html-ga: see on väga suur andmebaas (ligi 16 megabaiti) tuhandete meiliaadresside ja kasutajanimede ning nende paroolidega. Seega on selles failis juurdepääsuvahendeid.
298.Ka gcorder.txt on suur fail: üle 2 megabaidi ja ligi 10 000 reaga. Tegu näib olevat mingi krüptoraha keskkonnaga seonduva andmebaasiga: pidevalt kordub sõna wallet. Failis näib olevat tuhandeid kasutajakontosid (user_id, username) koos paroolidega (password). Pole mingit kahtlust, et failis on väga palju juurdepääsuvahendeid.
299.Faili row_id_0000013.eml näol näib olevat tegemist automaatmeiliga, mille saatis ühele kasutajale (krüptorahadega tegelev) keskkond Pays4Ever pärast seda, mil too isik end kasutajaks registreeris. Tervitatakse adressaati liikmeks asumise puhul ja seejärel tuuakse ära meilisaaja 73(117)
kasutajatunnus (username) ja salasõna (password). Siingi on ilmne, et failis leidub juurdepääsuvahend arvutisüsteemile.
300.Fail Wichtige infos.txt algab kahe meiliaadressiga, millele järgnevad tähtede ja numbrite kombinatsioonid (üks neist on nt gruber1990). Ringkonnakohus tuvastab, et need kombinatsioonid on paroolid. Järgneb viide ilmselt ühele veebikeskkonnale (Omnia). Seejärel on üksteise järel reas 15 suvalist inglise keelset sõna (nt taxi ja dinosaur). Kriminaalkolleegium tuvastab, et tegemist on nn seed’ga (vt otsuse p 261 (CRYPTOCOIN.eml)) ehk juurdepääsuvahendiga. Paar rida pärast seda tuleb üks numbrikombinatsioon. Eelöeldust nähtub, et selleski failis on kaitsevahendeid.
301.Failiga bitcloud.csv (tegelikult bitcloud.csv.txt) on olukord märksa segasem. Tegemist on küllaltki suure failiga: natuke üle megabaidi ja üle 2200 rea. Faili nime ja sisu silmas pidades on ilmselt tegemist bitcloudi krüptorahaga seotud kasutajakontode andmetega, kusjuures iga rida näib kajastavat ühte kontot. Esimene rida selgitab, mida järgnevatel ridadel olev info tähendab. Nimelt on esimene rida selline: "user_id","sponsor_id","sponsor_position","user_ip","username","password","email","status","st atus_feeder","company","f_name","l_name","address","address2","city","state","country","count ry_code","zip_code","home_phone","cell_phone","work_phone","fax","ewallet","visits","total_d irects","skycoinlab_username","skycoinlab_memberid","paypal_account","payza_account","stp_ account","skype","youtube","facebook","linkedin","twitter","blog","alt_email","email_verificati on","laston","fingerprint","datetime","autorepurchase","enable_authy","authy_id","enable_email code". Järgnevad read on aga sellised. Rida algab mingite numbritega: see on esimese rea mõttes ilmselt "user_id","sponsor_id","sponsor_position". Seejärel tuleb ühend, mis on kasutajatunnus ("user_ip") (nt PONNARA90 või rosinante). Sellele peaks järgnema "password" – see on pikk numbrite ja tähtede kombinatsioon (nt 8rYe82oS0UoyLQQixq3OMwwexcHd0ScptYdDwjThfIqfriPTwZ1dzu0qH0TbSIHQhEZb4F+Y YG9RaD8fT9wbtJ). Siis tuleb mingi meiliaadress. Pärast seda tuleb kas New New või Member Member. Siis tuleb kasutaja pärisnimi (nt Andre Brede). Seejärel tuleb aadress: tänav, maja, linn, regioon, riik, postiindeks. Siis järgnevad numbrid ("home_phone","cell_phone","work_phone","fax"). Edasi läheb info ühendamine esimese reaga ringkonnakohtu jaoks keeruliseks. Kõigepealt tulevad ilma vahedeta (tühikuteta) ühendid, nt sellised: kl8623, charli_57, ingemanni2, pinoccio64 või goldmarie7. Sellele järgneb märksa pikem tähtede ja numbrite kombinatsioon (nt selline: 7tgSOESNmQxeTsE49Wff). Siis tuleb kuupäev ja kellaaeg. Sellele järgneb IP-aadress (nt 77.12.51.242). Siis näib järgnevat info, mis on veebiteenuse osutajal (provider) teenuse kasutaja kohta (nt huehne1,[email protected],Bodo,Weimann,Switzerland). Selle järel tuleb jälle üks kuupäev. Viimaks tulevad mõned ühed ja/või nullid. Kriminaalkolleegiumi meelest võiks parooliks ehk juurdepääsuvahendiks olla vaid ühendid, mille näited on kl8623, charli_57, ingemanni2, pinoccio64 või goldmarie7. Pigem need siiski paroolid ei ole. Sellele ei viita faili esimene rida: see räägib paroolist vaid üsna alguses. On mõeldav, et need ühendid on jällegi mingi kasutajatunnused (nt "ewallet"). Küll aga näib, et selles failis on kahte laadi räsisid: esiteks kujul 8rYe82oS0UoyLQQixq3OMwwexcHd0ScptYdDwjThfIqfriPTwZ1dzu0qH0TbSIHQhEZb4F+Y YG9RaD8fT9wbtJ ja teiseks kujul 7tgSOESNmQxeTsE49Wff. Pole teada, kas need räsid on kusagil parooliga seotud ja seetõttu leitavad. Seega on tulenevalt käesolevas otsuses eelnevalt öeldust vaadeldava faili näol tegemist kõlbmatu teoobjektiga. D. Einasto aga lähtus sellest, et tal õnnestub räside taga olevad salasõnad välja otsida, mistõttu täitis D. Einastole sedagi faili vallates KarS § 2161 koosseisu, täpsemini katsekoosseisu.
302.Seevastu failiga Database2012.txt on asi selge. Selles failis on ära toodud hinnanguliselt mitukümmend erinevat keskkonda, millest paljud on olnud seotud krüptovaluutaga (nt dollarsflowsystem.com, privatebonanza.com, 10bucks2wealth.com). Nende keskkondade 74(117)
meiliaadresside all on terve hulk (kogu faili peale kokku ilmselt kolmekohaline arv) meiliaadresse, nende all kasutajatunnuseid (username) ja paroole (password, psw jne). On ka selge viide sellele, et D. Einasto on seda faili analüüsinud. Nimelt on ühe ilmselgelt hispaaniakeelse kasutaja andmestikus märkused „tähtis koht“ ja „tähtis teema“ ning ühe meiliaadresside loetelu ees on niisugune info: „SIIT ALUSTAN UUESTI !!! misaji!@#123 TÄHTISSSSSS !!!“. On välistatud, et nende eesti keelsete märkuste kirja panija oleks olnud keegi muu kui D. Einasto. Seega sisaldab see fail juurdepääsuvahendeid – ja ühtlasi näitab ta ka väga ilmekalt ära, et D. Einasto seda faili analüüsis, et endale tarvilikku teavet üles leida.
303.Fail mes-5514.eml kujutab endast D. Einasto poolt tema enda meiliaadressile saadetud ekirja. Siin on jälle ära toodud mõningate keskkondade aadressid (nt 2dollarwave.com või fundyoursuccess.com), kokku ilmselt sajad kasutajatunnused (username, user jms) ja salasõnad (password, pass jms). Asi on niisiis ilmne: fail sisaldab juurdepääsuvahendeid.
304.Fail localhost (18).sql (tegelikult localhost (18).sql.txt) on väga suur: üle 13 megabaidi ja 105 000 rea. Muu hulgas on seal mitmest tuhandest reast koosnev blokk, mille esimene rida algab selliselt: INSERT INTO `members_table` (`member_id`, `username`, `password`, `mail_id`, `first_name`, `mid_name`, `last_name`, `country`, `paypal`, `status` [...]. Järgnevad (tuhanded) read on üles ehitatud ühesuguse loogikaga. Kõigepealt on ära toodud üks märgikombinatsioon, nt selline: wealthrising, Kingdomof1, WittyMary. Esimest rida silmas pidades on tegemist kasutajanimega (member_id või username). Peale seda tuleb järgmine märgikombinatsioon, nt selline: 123456, Iamawinner, Dav1ncec0de. Siingi saab esimest rida lugedes täie kindlusega öelda, millega on tegemist: see on parool (password). Sellele omakorda järgneb meiliaadress (mail_id). Niisiis on selles failis tuhandeid paroole ehk juurdepääsuvahendeid.
305.Failist Passwörter Liste Finanztüte GmbH.docx on ära tuntav juba vägagi tuttavaks saanud muster. Näha on tabelit, millel on kolm rida, mh Internet- Adresse, Benutzer (kasutaja (saksa keeles)) (nt andreas.metzner) ja Kennwort (salasõna (saksa keeles)) (nt Tueten2016!). Niisiis on selge, et selles failis on juurdepääsuvahendeid.
306.Kõik ülal käsitletud KarS § 2161 koosseisule vastavad teod (sõltumata sellest, kas D. Einasto viis valdamise lõpule või pani toime üksnes valdamise kõlbmatu katse) oli õigusvastased ja süülised. Seega tuleb maakohtu otsus jätta muutmata D. Einasto süüdi tunnistamises 55 faili valdamises (käesoleva otsuse p-d 235–241, 242–250, 251 (3 faili), 252, 253, 254, 255, 256, 257, 258, 260, 261, 262, 264, 265, 266, 267, 269, 270, 271, 272, 273, 274, 275, 276, 277, 278, 279, 280, 281, 282, 283, 284, 285, 286, 287, 288, 289, 290, 291, 292, 293, 295, 296, 297, 298, 299, 300, 301, 302, 303, 304 ja 305). Tõsi, neist 55 failist 5 osas tuleb maakohtu otsust muuta: D. Einasto ei pannud toime mitte lõpule viidud kuritegu, vaid kuriteokatse (vt otsuse p-d 242–250, 251 (3 faili) ja 301). Et tegemist on ühe ja sama kuriteokoosseisuga (KarS § 2161), ei moodustu nende erinevate objektide valdamise vahel kogumit. Ka ei tule otsuse resolutsioonis ära näidata seda, et osad teod jäid katsestaadiumisse: lõplik kvalifikatsioon tuleb anda lõpule viidud tegudest lähtuvalt.
307.Küll aga tuleb D. Einasto mõista õigeks 4 faili valdamises (käesoleva otsuse p-d 259, 263, 268 ja 294). (4) Arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimine
308.Olgu kõigepealt märgitud, et millegipärast pole süüdistuses heidetud D. Einastole ette neid arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimisi, mis nähtuvad süüdistuse arvutikelmust puudutavast osast (enne ülekannete tegemist logis D. Einasto end krüptoraha keskkondadesse sisse). Sellega 75(117)
seoses pole (arusaadaval moel) esitatud ka apellatsiooni, mistõttu ringkonnakohus ise tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 ja §-st 340 D. Einastot nende võimalike kuritegude eest KarS § 217 järgi süüdi tunnistada ei saa.
309.D. Einasto kaitsja on KarS §-ga 217 seonduvalt vaidlustanud nelja arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimisega seonduva. Apellant ei vaidle vastu selle, et D. Einasto süüdistuses nimetatud kõigile arvutisüsteemidele tõepoolest juurdepääsu hankis. Küll aga polnud neli juurdepääsu hankimist ebaseaduslikud. Tõsi, apellatsiooni p-s 71 palub kaitsja, et ringkonnakohus „analüüsiks iga süüdistuses esitatud vaidlustatud episoodi eraldi, kuivõrd nende asjaolud ja toimepanemise tõendatus on suuresti erinevad“. See taotlus jääb mõneti segaseks. Päriselt ei saa välistada, et kaitsja palub ringkonnakohtult kõigi 118 juurdepääsu hankimise juhtumi eraldi läbi analüüsimist. Seda ringkonnakohus siiski ei tee, kuivõrd konkreetsed vastuväited esitatakse vaid nelja teo osas. Niisiis tuleb lähtuda sellest, et D. Einasto süüditunnistamist ülejäänud 114 arvutisüsteemile juurdepääsu hankimises kaitsja ei vaidlusta ja et maakohtu otsus on ringkonnakohtu meelest selles osas korrektne, kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginevalt nende 114 teo kohta midagi ei ütle.
310.Esiteks osutab kaitsja 5. märtsil 2018 kell 12:42 toimunud sisenemisele aadressil www.demo.proxcore.com/adminpanel/overview (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p 40; käesoleva otsuse p 3.40). Kaitsja väitel on tegemist tarkvaraprogrammi demokeskkonnaga, millesse oli igal soovijal võimalik süsteemiga tutvumiseks siseneda. Keskkonna kasutajatunnus oli Demo ja parool oli ka demo. Tegemist oli sisuliselt tootetutvustusega. Maakohus jättis need kaitseväited õigesti tähelepanuta. Tõsi, sarnaselt kaitsjaga jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, miks viitas esimese astme kohus seda punkti analüüsides M.P. i kontole logimisele. Ringkonnakohus üritas ise kaitsja väidete järgi kõnealusesse keskkonda siseneda, kombineerides kasutajatunnuseid demo, DEMO ja Demo ning ka niisuguseid paroole – seda mõlema rippmenüüs oleva variandiga (Main Admin ja Sub Admin). Sisenemine ei õnnestunud. Seega ei ole praegu tegemist sellise olukorraga, millele viitab kaitsja: lehe administraator soovib, et igaüks trafaretseid juurdepääsutunnuseid kasutades keskkonnale ligi pääseks. Pole ka mingit alust eeldada, et kunagi varem oli asi teisiti. D. Einasto ega tema kaitsja ei ole vastavat aktiivset kaitseväidet kuidagi tõendanud. Kindlasti ei piisa tõendamiseks sellest, et veebiaadressi üks osa sisaldab sõna „demo“ (seda ta sisaldab ju praegugi, ent – nagu öeldud – praegu sellele kaitsja näidatud moel ligi pääseda ei saa). Niisiis oli sellele keskkonnale juurdepääsu hankimine ebaseaduslik.
311.27. aprilli 2018 sisenemised bitclubnetwork.com keskkonnas olevatele weiga52, globalbuup ja joswald kontodele (süüdistusakti juurdepääsu hankimise p-d 116–118; käesoleva otsuse p-d 3.116–3.118) olid kaitsja väitel seaduslikud, kuivõrd D. Einasto oli enne sisselogimisi need kontod nonde eelmistelt omanikelt ära ostnud. Maakohus pidas neid väiteid õigesti paljasõnalisteks. Kaitsja väited on jällegi aktiivset laadi ehk just kaitsja ise oleks pidanud tõendama oma kontoostude kohta käivate väidete tõesust. Seda tehtud ei ole. Väidete tõendamiseks ei saa kindlasti pidada ka apellatsiooni joonealuses märkuses nr 4 väidetut, et 2016. aasta paiku teatas BitClub Ameerika ja Kanada kodanike teenindamise lõpetamisest ja seetõttu hakkasid nood massiliselt oma kontosid müüma – needki väited on täielikult tõendamata. Liiatigi tunduvad väited kriminaalkolleegiumile juba iseenesest kummalised. Nimelt pole kolleegium kunagi kuulnud midagi sellest, et mingeid interneti kasutajakontosid müüakse. See on ka loogiline: sama hästi kui igal pool on kasutajakonto tegemine tasuta, mistõttu ei ole mingit mõtet kellelgi sellist kontot osta. Ka internetiotsingust ei ilmne mingeid viiteid kontode ostmisele-müümisele (viljatuks jäid nii kombinatsioonid bitclub network account buy, bitclub network account sell, bitclubnetwork account buy, bitclubnetwork account sell kui ka lihtsalt account sell või account buy). Bitclubnetworki kohta on küll võimalik teada saada, et tegemist oli tohutu petuskeemiga, kus palju inimesi üle maailma kaotas sadu miljoneid eurosid, aga väidetava massilise kontode ostmise76(117)
müümise kohta ei ole mingit teavet. Täiesti ebaveenev on ka kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil öeldu, et sellised kontode ostu-müügitehingud toimuvad foorumites. Ka foorumites toimuv oleks netiotsingutega leitav või vähemasti oleks leitav mingi info selle kohta, et kusagil foorumites on (olnud) võimalik kontosid osta-müüa. Arusaamatuks jäävad kaitsja selgitused selle kohta, et nimesid weiga52, globalbuup ja joswald kandvaid inimesi pole olemas (apellatsiooni p 68). Ringkonnakohtule näivad sellised väited n-ö lahtisest uksest sisse murdmisena: kriminaalkolleegiumit pole tarvis veenda selles, et tegemist pole pärisnimedega. Selline teadmine aga ei kinnita kuidagi seda, et D. Einasto oli need kontod kelleltki ostnud. Viimaks ei ole kaalu ka kaitseväitel, et D. Einasto selgitas ristküsitluse raames pikalt ja põhjalikult kontode ostmise asjaolusid. D. Einastot on karistatud kelmuse eest. Kelmid oskavadki keskmisest inimesest veenvamalt asju selgitada. See aga ei muuda juba öeldut: tegemist on paljasõnalise tõendamata jutuga.
312.Eeltoodut resümeerides on D. Einasto süüdi tunnistamine 118 arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimises korrektne. (5) Arvutikelmus
313.Apellant palub arvutikelmusega seonduvalt korduvalt ringkonnakohtul analüüsida iga vaidlustatud episoodi eraldi (vt nt apellatsiooni p 58). Selleks puudub vajadus. Kuivõrd kaitsja ei sea üldjuhul kahtluse alla rahaülekannete toimumist, ei ole mingit põhjust hakata iga ülekande puhul eraldi vaagima, kas see ülekanne ikkagi aset leidis. Niisamuti ei näe ringkonnakohus mingit vajadust vaagida iga episoodiga seonduvat eraldi sellises olukorras, kus kaitsja esitab mingi kaitseväite, mis puudutab mitut erinevat episoodi (nt seda, et D. Einasto ostis kontod a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k ja l). Sellisel juhul võib ka kaitseväite analüüsis käsitleda neid episoode koos. Ringkonnakohus lähtubki järgnevalt suuresti apellatsiooni ülesehitusest: apellatsiooni väidetele vastatakse sellises järjekorras, nagu nad apellatsioonis ära tuuakse.
314.Arvutikelmuse süüdistuse esimesed 29 punkti (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.29) puudutavad 2013. aasta 26. veebruarist kuni 14. septembrini EgoPay keskkonnast D. Einasto käsutuses olnud kontodele tehtud rahaülekandeid. Nimetatutest vaid kümnenda ülekandega seoses (18. aprillil 2013 toimunud 4,60 USD s.o 3,94 euro üle kandmine (süüdistusakti arvutikelmuse p 10; käesoleva otsuse p 4.10)) jättis kohus D. Einasto süüdi tunnistamata. D. Einasto ega tema kaitsja ei vaidle vastu sellele, et süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–9 ja 11–29 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.9 ja 4.11–4.29) kajastatavad ülekanded toimusid ega sellelegi, et nende ülekannete tagajärjel laekus D. Einasto kontole raha. Seda kinnitavad ka D. Einasto meiliaadressile saadetud e-kirjade väljatrükid, millest nähtuvad rahaülekanded (plaat nimega „17221000008 e-kirjad [email protected][email protected][email protected]“). Küll aga ei kujuta need ülekanded endast apellandi väitel arvutikelmusi. Süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–3, 5, 8, 16, 18 ja 26–29 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.3, 4.5, 4.8, 4.16, 4.18 ja 4.26–4.29) kajastatud rahaülekannete näol oli apellandi sõnul tegemist vahetustehingute raames makstuga: tegu oli tasuga krüptorahade vahetamise eest. Süüdistusakti arvutikelmuse p-des 4, 6, 7, 9, 11–15, 17 ja 20–25 (käesoleva otsuse p-d 4.4, 4.6, 4.7, 4.9, 4.11–4.15, 4.17 ja 4.20–4.25) ära toodud rahaülekannete osas väidab apellant aga, et tegemist on intressimaksetega: neid intresse maksti D. Einastole investeerimisprojektide raames, kuhu D. Einasto oma raha paigutanud oli.
315.Väide vahetustehingute kohta on juba iseenesest väga raskesti usutav. Üritab ju kaitsja väita seda, et D. Einasto ütles kusagil internetifoorumis teistele kasutajatele, et saatku nood talle oma krüptoraha X ja ta saadab neile vastu krüptoraha Y – ning jätab väikese summa teenustasuna endale. On tõsi, et maailmas on naiivseid ja kergeusklikke inimesi küllaltki palju. Samas on raske ette kujutada, et kuigivõrd palju oleks sedavõrd naiivseid ja kergeusklikke (krüptoraha omamiseks 77(117)
piisava intellektiga) inimesi, kes oleksid nõus saatma oma krüptoraha kellelegi suvalisele suvalise foorumi kasutajale, kes lubab neile mingit muud krüptoraha vastu saata. Midagi sellist ei kinnita ka veebiotsing. See otsing juhatab pigem erinevate krüptoraha vahetuse keskkondade juurde: inimene peab endale seal keskkonnas krüptorahade vahetamiseks (krüptorahadega kauplemiseks) konto looma. Ka sellistes keskkondades võidakse inimestelt raha välja petta (ehk tegu on skämmskeemidega), aga esiteks on osad neist keskkondadest siiski korrektselt toimivad ja teiseks jätavad sellised keskkonnad juba iseenesest kordades usaldusväärsema mulje kui see, kui keegi foorumikasutaja reklaamib end krüptoraha vahetajana.
316.Juba iseenesest mitteusutavaks ei saa aga pidada väidet intressimaksete kohta: see, et kellelegi mingi investeerimisprojekti raames intresse makstakse, on igati mõeldav. Kaitsja väitel esitas ta kohtule tõendid, mis kinnitavad D. Einasto „sellistesse keskkondadesse“ registreerimist ja investeerimispakettide soetamist. Ringkonnakohtu mõistmise päraselt peab kaitsja „selliste keskkondade“ all silmas meiliaadressidega [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] ja [email protected] seotud keskkondi. Apellatsioonikohus selliseid tõendeid ei tuvasta. Kaitsja on küll esitanud mitu toimikutäit infot, aga ringkonnakohus ei näe, et esitatud oleks midagi puutuvalt keskkondadesse, mis peaks eeldatavasti olema pipmega.com, majesticrown.com, profit-shark.com, payithyip.com, malaysian-inc.com, 10bucks2wealth.com ja DulceBank.com.
317.Tähele tuleb panna sedagi, et rahaülekannete kohta saadetud meilid on ilmselgelt automaatselt genereeritud ja seda on teinud üks ja sama keskkond, EgoPay. Et kõik meilid on vormistuselt ühesugused, on keeruline uskuda, et osad neist kujutasid endast D. Einasto teavitamist sellest, et mõni D. Einasto poolt foorumis kohatud krüptorahavahetuse huviline kandis D. Einastole üle krüptoraha, osades meilides aga anti D. Einastole teada, et temale laekus raha mingi investeerimisprojekti raames.
318.Üheselt selgeks saab aga asi siis, kui lugeda 27. veebruaril 2013 D. Einastole meiliaadressilt [email protected] saadetud R.B. i rekvisiitidega meili (käesoleva otsuse p 44). See meil kõneleb iseenese eest ja ringkonnakohtul sellele meilile endale ning maakohtu märgitule suurt midagi lisada ei ole. Apellatsioonis esitatud väited selle meili kohta ei ole tõsiselt võetavad: on ilmne, et sellist meili ei saada krüptoraha vahetusest huvitatud inimene, kes on vihane seepärast, et tema raha ei vahetatud piisavalt kiiresti ümber. Asi oli nii, nagu see meilist ilmselt välja paistab: D. Einasto oli ilma loata sisenenud EgoPay keskkonnas olnud R.B. i rahakontole ja sealt raha enda võimu all olnud kontole kandnud (süüdistusakti arvutikelmuse p 1; käesoleva otsuse p 4.1).
319.Eeltoodud niigi üheselt selget järeldust kinnitab see, et D. Einasto arvutis olnud failis Database2012.txt olid muu hulgas ära toodud meilikontoga [email protected] seotud andmed, sh Egopay keskkonna paroolid. Kaitsja viitab kokkusattumusele: D. Einasto hankis endale võrkturunduse ja/või spämmimise eesmärgil krüptorahaga seonduvaid andmebaase ja üks kirje ühes andmebaasis oli juhuslikult seotud kontoga [email protected]. Selle kaitseväite lükkas ringkonnakohus suuresti ümber juba arvutikuritegude ettevalmistamise süüdistust analüüsides: D. Einasto (primaarne) soov juurdepääsuvahendeid hankides oli hakata sooritama arvutikuritegusid. Ka tuleb võtta arvesse, et väga paljude arvutikelmuste puhul nägidki politseinikud reaalajas, kuidas D. Einasto otsiski kõigepealt mingist andmebaasist välja kasutajatunnused ja seejärel sisenes mõnele kontole ning tegi sealt ülekanded. Pole mitte mingit alust arvata, et selliselt talitas D. Einasto vaid pealt vaadatud 2018. aasta kuritegude puhul. Hoopis loogilisem on eeldada seda, et täpselt samamoodi toimusid ka varasemad kuriteod ehk kuriteod, mille puhul D. Einastot n-ö in flagranti ei tabatud. Niisiis on aadressi [email protected]
78(117)
esinemine D. Einastol olnud failis Database2012.txt väga tugev kaudne tõend D. Einasto süü kohta.
320.Kaudselt tuleb viidata ka D. Einasto meilivahetusele H.E. ga (käesoleva otsuse p 45). Seegi kinnitab täiesti selgelt, et väited D. Einasto igati õiguskuuleka käitumise kohta 2013. aastal (ja „libastumisele“ alles 2018. aastal) pole õiged: D. Einasto kogus juurdepääsuandmeid arvutisüsteemidele ja sisenes võõrastele kontodele juba vähemalt 2013. aastal ja suisa esitas oma ohvritele nõudmisi, lubades nood vastutasuks rahule jätta.
321.Ülal märgitut kokku võttes on selge ka see, et süüdistusakti arvutikelmuse p-des 2–9 ja 11– 29 (käesoleva otsuse p-d 4.2–4.9 ja 4.11–4.29) kajastatud ülekanded (sh p 19 (käesoleva otsuse p 4.19), st Goldluxiga seonduv, mida kaitsja pidas tarvilikuks eraldi välja tuua) olid täpselt samasugused, nagu süüdistusakti arvutikelmuse p-s 1 (käesoleva otsuse p 4.1) kajastatu: D. Einasto sisenes võõrastele kontodele ja kandis seal olnud raha oma kontole.
322.Eeltoodud järeldust ei muuda kuidagi ka kaitsja iseenesest õige väide, et raha laekumine kellegi kontole ei pea tähendama automaatselt seda, et see kontoomanik ise rahaülekande algatas.
323.Niisamuti ei omista kriminaalkolleegium kuigivõrd tähelepanu väitele, et D. Einasto ei oleks saanud võõrastelt kontodelt ülekandeid teha seetõttu, et EgoPay keskkond kasutas topeltautentimist: kontole ligipääsu saamiseks ei piisanud vaid paroolist, vaid tuli sisestada mõnda muusse seadmesse saadetud kood. Esiteks ei ole kaitsja kuidagi tõendanud, et EgoPay tõepoolest topeltautentimist kasutas. Väga suur osa käesolevas asjas läbi käinud krüptoraha keskkondadest kujutasid endast skämm-skeeme. On selge, et petturid, kes sellised keskkonnad loovad, ei huvitu (kuigivõrd) keskkonna kasutajate raha turvalisusest. Seega on võimalik, et EgoPays tegelikult mingit topeltautentimist ei olnud. Või keskkond võis end küll väita kasutavat topeltautentimist, ent sisulises mõttes ta seda ei teinud: kasutajal oli võimalik n-ö süsteemile öelda, et too laseks ta ilma kinnituskoodi sisestamata sisse. Teiseks on mõeldav, et topeltautentimine tuli alles millalgi pärast D. Einasto tehinguid: see autentimise liik on (küllaltki) laialdaselt levima hakanud alles viimastel aastatel. Kolmandaks ei eelda topeltautentimine tingimata seda, et kinnituskood saadetakse just SMS-i näol telefonile. Võimalik on seegi, et kood edastatakse mingile meilikontole – ja meilikontole juurdepääsu omav isik saab selle topeltautentimise raames sisestada. Ülal toodust aga ilmneb, et D. Einasto kasutas väga paljusid võõraid meilikontosid. Viimaks on teada ka juhtumeid, kus inimesed sisestavad (nt nende telefonile saadetud) kinnituskoodi ka siis, kui nad ise seda kinnituskoodi küsinud ei ole.
324.Apellandi meelest peab tingima D. Einasto õigeks mõistmise süüdistusakti arvutikelmuse pdes 30–37, 45, 63 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.30–4.37, 4.45, 4.63 ja 4.76) see, et tegemist on D. Einasto enda poolt tehtud enda raha ülekandmistega. Nimelt olid ülekandeks kasutatud kontod BITCOINGURU, TAKEDOMINION, KNICOLEJENAE, SUNNY2016, dailycash, tf24olid D. Einasto loodud ja ülekannete näol oli tegu D. Einasto kaevandamiskeskkondadest tehtud kannetega oma krüptorahakotti. Seega ei eita kaitsja rahaülekannete toimumist. Et ülekanded aset leidsid, kinnitavad ka nende kohta D. Einasto meiliaadressile saadetud elektronkirjad (plaat nimega „17221000008 e-kirjad [email protected]“). Apellatsioonis esitatud kaitseväited tõi süüdistatav välja juba maakohtus. Maakohus neid ei uskunud ja sama leiab ka ringkonnakohus. D. Einasto ei ole kuidagi tõendanud, et tema lõi (genereeris) kontod BITCOINGURU, TAKEDOMINION, KNICOLEJENAE, SUNNY2016, dailycash ja tf24. Seetõttu jäävad need kaitseväited kui paljasõnalised tähelepanuta. D. Einasto teisi arvutikelmusi silmas pidades on aga igati põhjust öelda, et siingi oli tegemist võõrastelt kontodelt krüptoraha enese kontodele kandmisega. Lisaks sellele on väited nende kontode loomisele D. Einasto poolt väheusutavad ka kontonimesid silmas pidades. Kasutajanimed on väga erinevad. Oleks märksa loogilisem, et kui 79(117)
keegi tahaks endale luua erinevates keskkondades kasutajakontod, paneks ta kõigile kontodele ühe nime. Seda eriti veel olukorras, kus loodavaid kasutajakontosid on väga palju – nagu praegu. Segi minemise ohtu ju poleks: kasutajanimi oleks küll üks ja sama, aga keskkonnad on erinevad. Väga erinevate nimede kasutamine poleks usutav aga isegi siis, kui inimesel on soov luua mitu kasutajakontot ühte keskkonda. Sellisel juhul talitab inimene nii, nagu on näha käesoleva otsuse p-st 268 (faili Christian Schneider Bitclub.docx analüüs) või korduvalt viidatud kontodest, mille üks nimeosa oli „MIRO“ (MIRO18, MIRO19, MIRO20 jne): ta kasutab ühte nime ja lisab selle lõppu numbri (nt BITCOINGURU1, BITCOINGURU2, BITCOINGURU3 jne).
325.Ka see, et süüdistusakti arvutikelmuse p-des 38–42, 44, 46–49, 51–57, 63, 64 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.38–4.42, 4.44, 4.46–4.49, 4.51–4.57, 4.63, 4.64 ja 4.76)25 nimetatud ülekanded toimusid, on näha D. Einasto meiliaadressile saadetud elektronkirjadest (eeskätt plaat nimega „17221000008 e-kirjad [email protected]“, aga muudki plaadid, nt plaat nr 29). Nendegi ülekannete osas väidab kaitsja, et D. Einasto kandis üle enda raha – nimelt olid kontod MARBELLA6, GOLDMAEDCHEN, MULTIWAYS, MIRO18, MIRO19, MIRO20, MIRO24, MIRO22, MIRO30, MIRO33, MIOGEN, TIPP, chbuehla, P.K. (patrickkunz), Marbella3, Marbella5 ja stebiyoo D. Einasto omad, sest ta ostis need nende eelmistelt kasutajatelt aastatel 2014–2018. Kõigepealt jääb mõneti segaseks, miks viitab kaitsja süüdistusakti arvutikelmuse pdele 63 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.63 ja 4.76): neile viidati juba eelnevalt, väites, et D. Einasto oli vastavad kontod ise loonud. On võimalik, et põhjus peitub selles, et süüdistusakti arvutikelmuse p-des 63 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.63 ja 4.76) kirjeldatakse mitut erinevat ülekannet ja mitut erinevat kontot. Siingi tuleb maakohtuga nõustuda: kaitseväited on tõendamata ja jäävad seetõttu kõrvale. Paslik on korrata ka käesoleva otsuse p-s 311 öeldut: väited kontode ostmise kohta on juba iseenesest ebaloogilised. Või õigemini on väide kontode ostmise kohta siinkohal veelgi ebaloogilisem kui puutuvalt Bitclubnetwork kontodesse. Olgu meelde tuletatud, et Bitclubnetwork kontode osas viitas kaitsja sellele, et USA ja Kanada elanikud ei saanud enam oma kontosid kasutada ja olid sunnitud müüma. Praeguse punkti jaoks olulised kontod aga ei ole seotud Bitclubnetworkiga ja paljude nende kasutajad kandsid saksa nimesid ning suhtlesid saksa keeles – ega olnud seega tõenäoliselt USA või Kanada elanikud. Seega on siingi olukord selline: D. Einastole kanti mitmetelt D. Einastoga mitte seotud krüptoraha kontodelt üle raha; pidades silmas D. Einasto korduvaid võõrastelt krüptoraha kontodelt raha ära kandmisi, oli siingi tegemist sellesamaga ehk raha üle kandjaks oli just D. Einasto, kes kandis võõrastelt kontodelt oma kontole raha.
326.Süüdistusakti arvutikelmuse p-de 51–55 (käesoleva otsuse p-d 4.51–4.55) osas tuleb öelda sama, mida märgiti käesoleva otsuse eelmises punktis: väited selle kohta, et D. Einasto ostis nende ülekannetega seotud kontod M.H. lt ära, on täielikult tõendamata ja seega mingit tähtsust ei evi. Kriminaalkolleegiumit ei veena ka kaitseväide, et kuivõrd M.H. pöördus seoses kontodele MIRO17, MIRO26, MIRO27, MIRO36 sisenemisega tehnilise toe poole, ei ole usutav, et ta poleks sellist abi otsinud puutuvalt süüdistuse arvutikelmuse episoodide nr 51–55 nimetatud kontodele sisenemistesse. Esiteks ei ole teada, kas M.H. abi otsis või mitte: ta võis seda teha, ent menetleja ei pruukinud sellest teada saada. M.H. ei pruukinud kõnealuseid sissetungimisi (kohe) märgata. Ka võis M.H. n-ö käega lüüa: ta polnud eelnevalt abi saanud ega lootnud seda seetõttu nüüdki saada. Kindlasti tuleb kõne alla veel kõikvõimalikke muidki selgitusi. Kindel on aga siingi see, et D. Einasto kontole kanti raha ja et D. Einasto oli korduvalt võõrastelt kontodelt oma kontodele raha kandnud.
Olgu meelde tuletatud, et prokuratuur loobus süüdistusakti arvutikelmuse p-st 50 (käesoleva otsuse p 4.50) ja süüdistusakti arvutikelmuse p-st 57 (käesoleva otsuse p 4.57), sest seal kirjeldatud ülekanded dubleerisid mujal välja toodut (vt käesoleva otsuse joonealuseid märkusi 8 ja 9). Sama märkis ka maakohus otsuse lk-del 74 ja 75.
80(117)
327.Apellatsiooni p-s 55 tuuakse (taas) välja, et oli pelgalt kokkusattumus, et D. Einasto valdas juurdepääsuandmeid kontodele, millelt tehti D. Einastole ülekandeid. Ringkonnakohus ei pea hakata vajalikuks kordama käesoleva otsuse p-s 319 öeldut: juurdepääsuandmete kajastumine D. Einasto valduses olnud andmebaasides süüstab D. Einastot väga tugevasti.
328.Apellatsiooni p-s 56 tehakse etteheiteid D. Einasto süüdi tunnistamisele 26. aprillil 2018 kell 19:15 ja kell 19:09 toime pandud arvutikelmustes (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 86 ja 87 (käesoleva otsuse p-d 4.86 ja 4.87), vastavalt F.I. i ja M.H. i kontod). Apellant viitab D. Einasto kohtuistungil antud selgitustele, et CryptoMining.io keskkond ühtegi raha maksmise taotlust ei rahuldanud – seega võiks äärmisel juhul olla tegemist arvutikelmuse katsetega, ent vastavat süüdistust pole esitatud.
329.Esiteks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks väide, et D. Einastole pole esitatud süüdistust arvutikelmuse katses. Kohut ei takista miski tunnistada kedagi lõpule viidud kuriteo asemel süüdi selle kuriteo katses. Seda tehakse isegi käesolevas otsuses: vt ülal toodut KarS § 2161 kohta. Mingisugust eraldi süüdistust selleks tarvis ei ole: faktilised asjaolud, mis KrMS § 268 lg 5 kohaselt süüdistuses olemas olema peavad, on olemas lõpule viidud kuriteo kohta esitatud süüdistuses. Selle osas on ka palju Riigikohtu praktikat, kus kõrgeim kohus on puhuti heitnud alama astme kohtutele ette pigem just katsevastutuse kontrollimata jätmist – mitte aga lõpule viidud kuriteos süüdistatud isiku süüdi tunnistamist kuriteokatses. Ka ei mõista apellatsioonikohus seda, miks peaks kaitsja välja pakutud stsenaariumi korral rakenduma katsevastutus vaid „äärmisel juhul“: niisugusel juhul oleks ilmselgelt tegemist arvutikelmuse katsega.
330.Käesoleva otsuse eelmises lõigus öeldu siiski praegu oluline ei ole. Sellegi kaitseväite puhul kordab ringkonnakohus juba mitmel puhul öeldut: väide on paljasõnaline ja täielikult tõendamata. Apellant viitab CryptoMining.io keskkonnale. Ringkonnakohus eeldab, et kaitsja peab silmas keskkonda, mille veebiaadress oli cryptominingsales.com – ja selle aadressi üleval vasakpoolses osas oli kirje CryptoMining. Nimelt heidetakse D. Einastole ette just sellelt aadressilt tehingute tegemist. Pole mingit põhjust arvata, et 26. aprillil 2018 ei olnud CryptoMiningu keskkond toimiv krüptoraha keskkond. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et D. Einastol õnnestus sisse logimine nii F.I. i kui ka M.H. i kontodele (vt kd 2, tl 194–196 ja plaat nr 24 (F.I. ) ning kd 2, tl 189–190 ja plaat nr 22 (M.H. )). F.I. i kontol kuvati jäägina 0,12360348 bitcoini ja M.H. i omal 0,00768136 eurot. Seetõttu on igati põhjust arvata, et neil isikutel olidki sellised summad kontol. Pole mingit alust asuda seisukohale, et D. Einasto poolt algatatud ülekanded nende rahade oma kontole kandmiseks ei osutunud viljakateks. Vastupidi, D. Einasto sai siingi oma tahtmise: ta „kantis“ oma järjekordsete ohvrite kontod tühjaks ja sai oma kontole laekunud krüptorahaga omale meelepärasel moel talitama hakata.
331.Eeltoodu tähendab, et apellatsioonis toodud faktiliste asjaoludega seonduvad väited D. Einasto osalistki õigeks mõistmist arvutikelmustesse puutuvalt endaga kaasa ei too: maakohus tuvastas faktilised asjaolud korrektselt.
332.Ka on õige see, et maakohus pidas neid krüptoraha ülekandmisi KarS § 213 lg 1 objektiivse koosseisu päraseks. Raha ülekandeks käsku andes sekkus D. Einasto vastavalt krüptoraha-kontol toimuvasse andmetöötlusprotsessi. Niisugune sekkumine mõjutas selle andmetöötlusprotsessi tulemust: krüptoraha hulk vastaval kontol vähenes. Krüptoraha on ilmselgelt majandusliku väärtusega, mistõttu tuleb selle hulga vähendamises näha ka konto üle õigustatud isikule kahju tekitamist. D. Einastol ei olnud sellisteks ülekanneteks mingit õigust, st ülekanded olid ebaseaduslikud – eeskätt tuleneb ebaseaduslikkus konto üle õigustatud isikute nõusoleku puudumisest. D. Einastol oli objektiivse koosseisu kõigi asjaolude osas tahtlus. Ka oli tal varalise
81(117)
kasu saamise eesmärk: soov hakata krüptorahaga oma äranägemise järgi toimetama oli D. Einastot liikuma panevaks jõuks. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
333.Eelöeldu ei tähenda siiski, et arvutikelmustesse puutuvalt on maakohtu otsus võimalik täies mahus jõusse jätta. Nimelt on maakohus eksinud, leides, et tegemist oli ühe jätkuva arvutikelmusega. Täpsemalt on esimese astme kohus märkinud selles osas järgmist: „Nagu nähtub pani Dennis Einasto arvutikelmused toime süstemaatiliselt perioodil 26.02.2013 kuni 06.05.2018. Seega saab konstateerida Dennis Einasto tegevust kuritegudega ning nendes kuriteod olid kantud ühtsest tahtluses. Seega oli ja on põhjendatud Dennis Einasto poolt toime pandud kuriteoepisoode käsitleda kui jätkuvat kuritegu, kuna tegemist oli mitme ajaliselt lähedase, samade objektide vastu suunatud ja samasugusel viisil toimepandud kuritegudega.“ (otsuse lk 100).
334.Süstemaatilisusele viitamine on kummaline. Süstemaatilisusest rääkimise (peamine) eeldus on Eesti karistusõiguses see, et keegi paneks toime vähemalt kolm erinevat tegu: vt kohtupraktikat ja õiguskirjandust KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 4231 kohta. Maakohtu ülejäänud tsiteeritud seisukohad on aga teoreetilises plaanis jätkuvusest rääkimisel korrektsed. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu (vt nt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-18-7408, p 10).
335.Praegu aga jätkuva kuriteo jaatamine võimalik ei ole. Esiteks ei saa öelda, et D. Einasto teod olid ajaliselt lähedased. Tõsi, mõned neist seda kahtlemata olid – mõnesid tegusid eraldasid teineteisest vaid üksikud minutid. Samas aga olid mõningate tegude vahel enam kui kuu või suisa mitme kuu pikkused vahed: 1. augusti ja 4. septembri 2013 vahel, 24. veebruari ja 30. märtsi 2016 vahel, 30. märtsi ja 9. septembril 2016 vahel, 22. septembri ja 23. detsembri 2016 vahel, 23. detsembri 2016 ja 31. märtsi 2017 vahel, 22. mai ja 29. augusti 2017 vahel ning 29. augusti 2017 ja 16. veebruari 2018 vahel. Eeskätt väärib aga sellega seoses tähelepanu ligi kahe ja poole aasta pikkune ajavahemik 14. septembri 2013 ja 10. jaanuari 2016 vahel. Ka pole võimalik öelda, et teod olid suunatud sama objekti vastu: D. Einasto ohvriks langesid väga paljud erinevad inimesed üle maailma, kes kasutasid paljusid erinevaid veebikeskkondi. Ka ei saa jaatada ühtset tahtlust: vähemalt terve hulga juhtumite puhul pole põhjust arvata, et D. Einastol oli konkreetset tegu sooritades tahtlus ka juba oma järgmise teo kohta (nt pole kuidagi võimalik uskuda, et 14. septembril 2013 arvutikelmust sooritades oli D. Einastol (kasvõi üldplaanis) tahtlus panna toime arvutikelmus 10. jaanuaril 2016). Olgu märgitud sedagi, et Riigikohus on eitanud jätkuvat kuritegu olukorras, kus inimene paneb 9 kuu kestel toime 17 mõneti erinevat kelmust eri kannatanute suhtes (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr III-1/1-57/95).
336.Kui siiski soovida praeguses olukorras jätkuvust jaatada, peaks seda tegema ka mitmetel sellistel puhkudel, kus seda senimaani tehtud pole. Näiteks peaks ütlema, et sarivaras ei pane erinevatest kohtadest varastades toime mitte mitut (korduvat või süstemaatilist) kuritegu, vaid ühe jätkuva kuriteo. Ka ei saa jätta märkimata, et jätkuvuse kontseptsioon on juba iseenesest problemaatiline õigusselguse koha pealt: mõnikord (aga sugugi mitte alati) võidakse üheks teoks pidada mitut kehaliigutust, mis võivad aset leida küllaltki erineval ajal, erinevas kohas ja erinevatel asjaoludel – võib olla aga väga keeruline ette näha, millal õiguse kohaldaja sellise kontseptsiooniga n-ö välja tuleb, millal aga mitte. Seetõttu tuleks võimalusel vältida jätkuvast kuriteost kõnelemist: pigem peaks mitmes kehaliigutuses, mis ei ole ajaliselt väga lähedased ega paista loomulikult kokku kuuluva käitumisena, nägema mitut erinevat (kuri)tegu. Loomulikult on võimalik sekkuda seadusandjal: nt võiks ta sarnaselt KarS § 199 lg 2 p-ga 9 näha ka arvutikelmuse puhul ette vastutuse süstemaatiliselt tegutsemise eest.
82(117)
337.Niisiis ei pannud D. Einasto toime mitte ühte mitu aastast kestnud jätkuvat arvutikelmust, vaid terve hulga arvutikelmusi. Täpsemalt olid need arvutikelmused, mis kajastuvad süüdistusakti arvutikelmuse p-des 1–9, 11–49, 51–57 ja 59–96 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.9, 4.11–4.49, 4.51– 4.57 ja 4.59–4.96). Siiski ei olnud neid arvutikelmusi mitte 93, nagu saaks tulemuseks äsja viidatud punkte kokku liites, vaid 94. Nimelt kajastavad mitmed süüdistuspunktid enama kui ühe ülekande tegemist. Mõnel puhul tuleb ühe ülekande tegemine samastada ühe arvutikelmusega ehk üks süüdistuspunkt kirjeldab mitut arvutikelmust. Mõnel korral tuleb aga mitmes punktis kajastatud raha ülekandmisi pidada hoopiski üheks teoks.
338.Enam kui üks ülekanne on ära toodud süüdistusakti arvutikelmuse p-des 30, 63, 74, 76, 77, 78, 90 ja 92 (käesoleva otsuse p-d 4.30, 4.63, 4.74, 4.76, 4.77, 4.78, 4.90 ja 4.92). Süüdistusakti arvutikelmuse p-de 30, 74, 77, 78, 90 ja 92 osas (käesoleva otsuse p-d 4.30, 4.74, 4.77, 4.78, 4.90 ja 4.92) tuleb hoolimata mitmest ülekandest siiski rääkida iga punkti osas ühest arvutikelmusest. Nimelt toimusid ülekanded (iga punkti puhul kaks) n-ö ühe hooga: D. Einasto tegi kontolt, millele ta oli eelnevalt sisse loginud, ülekanded küllaltki lühikese perioodi kestel. Seetõttu tuleb öelda, et kahe ülekande tegemist ehk kahte kehaliigutust (nt kaht hiireklõpsu või Enter-klahvile vajutust) tuleb pidada loomuliku elukäsitluse kohaselt üheks ja samaks teoks. Lisaks on oluline see, et kahju kandjaks oli üks ja sama isik: ülekanded tehti ühelt kontolt.
339.Teisiti on aga olukord süüdistusakti arvutikelmuse p-dega 63 ja 76 (käesoleva otsuse p-d 4.63 ja 4.76): siin tuleb iga ülekannet pidada eraldi arvutikelmuseks. Nimelt toimis D. Einasto neil juhtumitel (vastavalt 5. märtsil ja 9. aprillil 2018) selliselt. Ta logis kõigepealt sisse bitclub.com keskkonnas asuvale chbuehla nimelisele kontole (kontoandmete järgi oli konto omanik A.B. ). Seejärel hakkas ta muudelt kontodelt sellele chbuehla kontole ülekandeid tegema: 5. märtsil 2018 tegi ta viielt erinevalt kontolt viis ülekannet (st igalt kontolt ühe ülekande) ja 9. aprillil 2018 kaheksalt kontolt kaheksa ülekannet (jällegi igalt kontolt ühe ülekande). Lõpuks kandis ta mõlemal päeval kogu chbuehla kontol olnud raha endale üle: st nii tema enda poolt chbuehla kontole kantud raha kui ka chbuehla kontol enne tema ülekandeid olnud raha. Pole alust pidada ei 5. märtsi 2018 kuut ülekannet ega 9. aprilli 2018 üheksat ülekannet üheks teoks: iga ülekanne tehti erinevalt kontolt ja iga ülekandega kahjustas D. Einasto erinevaid isikuid (vähemalt ei saa täie kindlusega öelda, et kannatanud ei olnud erinevad isikud); viimase ülekandega kahjustas D. Einasto chbuehla konto omanikku (ilmselt A.B. it), sest D. Einasto kandis üle mitte üksnes äsja tema poolt sinna kontole kantud raha, vaid ka kontol algselt olnud raha). Seetõttu tulebki öelda, et seoses chbuehla kontoga leidis 5. märtsil 2018 aset kuus arvutikelmust ja 9. aprillil 2018 üheksa arvutikelmust.
340.Viiel puhul tuleb aga lugeda üheks teoks mitmes erinevas punktis välja toodud mitut ülekannet. Esiteks toimusid ülekanded lühikese perioodi kestel. Teiseks oli kahju kandjaks üks ja sama isik.
341.Esiteks on see nii puutuvalt süüdistusakti arvutikelmuse p-desse 47–49 ja 51–56 (käesoleva otsuse p-d 4.47–4.49 ja 4.51–4.56) ehk üheksasse ülekandesse (100,40+81,10+204,60+100,40+100,40+123,50+123,50+212,30+100,40). Kahju tekkis M.H. le, kes kasutas ühendiga „MIRO“ alanud kontosid. Niisiis tekitas D. Einasto selle teoga kokku 1146,60 eurose kahju.
342.Nõnda on ka süüdistusakti arvutikelmuse p-dega 83 ja 84 (käesoleva otsuse p-d 4.83 ja 4.84). Kahe ülekandega (245,80+48,70) tekitas D. Einasto L.N. ile kokku 294,50 eurose kahju.
343.Kolmandaks tuleb üheks teoks lugeda teoks süüdistusakti arvutikelmuse p-des 85 ja 86 (käesoleva otsuse p-d 4.85 ja 4.86) välja toodud kahte ülekannet (88,80+943,95). Kahju sai F.I. ja seda kokku 1032,75 euro eest. 83(117)
344.Samamoodi on süüdistusakti arvutikelmuse p-des 88 ja 89 (käesoleva otsuse p-d 4.88 ja 4.89) kirjeldatavate ülekannetega: nende kahe ülekande (2,10+73) tõttu kandis M. Fahrngrubr kokku 75,10 eurost kahju.
345.Viimaks on vaja üheks teoks lugeda ka süüdistusakti arvutikelmuse p-des 95 ja 96 (käesoleva otsuse p-d 4.95 ja 4.96) kirjeldatavad kaks ülekannet (1353,78+1049,68), millega D. Einasto tekitas S.G. ile kokku 2403,46 eurose kahju.
346.Sellel, et tegemist pole mitte ühe jätkuva arvutikelmusega, vaid 94 erineva arvutikelmusega, on järgmised tagajärjed.
347.Paljudes neist arvutikelmustest ei saa D. Einastot KarS § 213 järgi kriminaalkorras süüdi tunnistada tulenevalt KarS §-st 218. Selle paragrahvi esimene lõige muudab mitmed varavastased süüteod, mis muidu oleksid kuriteod, pelkadeks väärtegudeks: nende eest nähakse ette rahatrahv või arest. Varavastane süütegu on selle sätte järgi väärtegu siis, kui a) teda pole üles loetletud normis ära toodud kataloogis ja b) ta oli suunatud väheolulise varalise õiguse vastu. Arvutikelmust (nagu ka nt tavalist kelmust) ei ole KarS § 218 lg 1 loetelus välja toodud, mistõttu ei välista väärteost rääkimist äsja nimetatud eeldus a. Eeldusega b seoses on olulised KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 ls 4. Esimesest neist normidest (KarS § 218 lg 4) tuleneb, et väheoluliseks varaliseks õiguseks loetakse õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Miinimumpäevamäära paneb paika just KarS § 44 lg 2 ls 4. Seda sätet D. Einasto süütegude toime panemise ajal muudeti. Kuni 31. detsembrini 2014 ehk D. Einasto esimeste arvutikelmuste kestel oli miinimumpäevamäär 3,20 eurot, alates 1. jaanuarist 2015 aga 10 eurot. Pole võimalik öelda, et selle seadusemuudatuse näol oli tegemist isiku olukorda leevendava tagasiulatuva jõuga seadusega KarS § 5 lg 2 ls 1 mõttes. Miinimumpäevamäär kehtestades lähtub seadusandja ühiskonna heaolu tasemest. Kui see tase aja jooksul muutub (nt suureneb), tõstab seadusandja ka miinimumpäevamäära. 1. jaanuaril 2015 see juhtuski. Oleks aga ebaloogiline kanda seda hilisemat päevamäära üle varasemasse aega: varem oli ühiskonna jõukuse aste teistsugune ja sellest tulebki lähtuda. Niisiis on enne 1. jaanuari 2015 toime pandud arvutikelmused kuriteod juba siis, kui nendega tekitatud kahju ületab 64 eurot (3,20x20), mitte alles siis, kui kahju on üle 200 euro (10x20).
348.Enne 1. jaanuari 2015 toime pandud arvutikelmusi, millega D. Einasto tekitas vähemalt 64,01 euro suuruse kahju, oli kolm: süüdistusakti arvutikelmuse p-d 18, 19 ja 29 (käesoleva otsuse p-d 4.18, 4.19 ja 4.29), kahju vastavalt 226,98, 200 ja 450 eurot. Ülejäänud 25 enne 1. jaanuari 2015 toime pandud arvutikelmust (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 1–9, 11–17 ja 20–28 (käesoleva otsuse p-d 4.1–4.9, 4.11–4.17 ja 4.20–4.28) aga kuriteod ei ole, kuivõrd nendega tekitas D. Einasto alla 64,01 eurose kahju.
349.Nagu öeldud, on pärast 1. jaanuarit 2015 väär- ja kuriteo eraldamispiiriks 200 eurot: kui arvutikelmusega tekitatud kahju seda summat ületas, on tegemist kuriteoga, kui aga kahju tekitati maksimaalselt 200 eurot, tuleb kõneleda väärteost. Vähemalt 200,01 eurose kahju tekitas D. Einasto 24 arvutikelmusega: süüdistusakti arvutikelmuse p-d 30, 43, 45, 46, 47–56 (v.a 50 – üks arvutikelmus), 59, 60, 66, 67, 70, 72, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 83–84 (üks arvutikelmus), 85–86 (üks arvutikelmus) ja 91, 92, 93, 94 ja 95–96 (üks arvutikelmus) (käesoleva otsuse p-d 4.30, 4.43, 4.45, 4.46, 4.47–4.56 (v.a 4.50), 4.59, 4.60, 4.66, 4.67, 4.70, 4.72, 4.74, 4.75, 4.77, 4.78, 4.79, 4.80, 4.83–4.84, 4.85–4.86, 4.91, 4.92, 4.93, 4.94 ja 4.95–4.96), kahju vastavalt 213,36, 665,90, 200,90, 397,90, 1146,60 (100,40+81,10+204,60+100,40+100,40+123,50+123,50+212,30+100,40),
84(117)
1969,30, 1062,10, 964,19, 363,85, 570,20, 271,50, 866,8026, 542,90, 2727,62, 2171, 249,83, 251,80, 294,50 (245,80+48,70), 1032,75 (88,80+943,95), 4143,80, 581,87, 740,40, 451,10 ja 2403,46 (1353,78+1049,68) eurot. Ülejäänud alates 1. jaanuarist 2015 aset leidnud 42 arvutikelmust (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 44, 57, 61, 62, 63 (6 arvutikelmust), 64, 65, 68, 69, 71, 73, 76 (9 arvutikelmust), 81, 82, 87, 88–89 (üks arvutikelmus) ja 90 (käesoleva otsuse p-d 4.31, 4.32, 4.33, 4.34, 4.35, 4.36, 4.37, 4.38, 4.39, 4.40, 4.41, 4.42, 4.44, 4.57, 4.61, 4.62, 4.63 (6 arvutikelmust), 4.64, 4.65, 4.68, 4.69, 4.71, 4.73, 4.76 (9 arvutikelmust), 4.81, 4.82, 4.87, 4.88–4.89 ja 4.90) tekitatud kahju väiksuse tõttu kuriteod pole.
350.Niisiis tuleb D. Einasto mõista kriminaalkorras süüdi 27 arvutikelmuse toime panemises: süüdistusakti arvutikelmuse p-d 18, 19, 29, 30, 43, 45, 46, 47–56 (v.a 50 – üks arvutikelmus), 59, 60, 66, 67, 70, 72, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 83–84 (üks arvutikelmus), 85–86 (üks arvutikelmus) ja 91, 92, 93, 94 ja 95–96 (üks arvutikelmus) (käesoleva otsuse p-d 4.18, 4.19, 4.29, 4.30, 4.43, 4.45, 4.46, 4.47–4.56 (v.a 4.50), 4.59, 4.60, 4.66, 4.67, 4.70, 4.72, 4.74, 4.75, 4.77, 4.78, 4.79, 4.80, 4.83–4.84, 4.85–4.86, 4.91, 4.92, 4.93, 4.94 ja 4.95–4.96). Kokku tekitas D. Einasto nende 27 arvutikelmusega 25 159,61 eurose kahju. D. Einasto oli enne neid tegusid pannud toime ridamisi kelmusi: vt Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsus asjas nr 1-15-5775. D. Einasto oli neist kelmustest teadlik. Seetõttu tuleb viidatud 27 arvutikelmust kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi.
351.D. Einasto selliselt süüdi tunnistamist ei väära ka aegumisega seonduv. On tõsi, et KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Arvutikelmus ongi tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu: praegu kehtiv KarS § 213 lg 1 sätestab kuni kolme aastase vangistuse, KarS § 213 lg 2 kuni viie aastase vangistuse ja enne 1. jaanuaril 2015 kehtinud KarS § 213 lg 1 nägi ette kuni viie aastase vangistuse (enne 1. jaanuari 2015 arvutikelmuse kvalifitseerivaid koosseise ei olnud). Seetõttu näib esmapilgul, et 4 esimesena toime pandud kuriteoks olevat arvutikelmust (süüdistusakti arvutikelmuse p-d 18, 19, 29 ja 30 (käesoleva otsuse p-d 4.18, 4.19, 4.29 ja 4.30)) on aegunud, kuivõrd need toimusid enam kui viie aasta eest. Nii siiski pole. KarS § 81 lg 5 p 1 kohaselt katkeb kuriteo aegumine muu hulgas kahtlustatavale tõkendi kohaldamisega. Üks tõkendiliik on vahistamine: vt KrMS 4. peatüki 1. jagu, eeskätt § 130. D. Einasto peeti 8. mail 2018 kahtlustatavana kinni, järgmisel päeval ta vahistati ja tema vahistamise aega hakati lugema 8. maist 2018. Seega ei saa pärast 8. maid 2013 (viis aastat enne vahistamist) toime pandud arvutikelmusi aegunuks pidada: ja süüdistusakti arvutikelmuse p-des 18, 19, 29 ja 30 (käesoleva otsuse p-d 4.18, 4.19, 4.29 ja 4.30) kirjeldatud arvutikelmused toimusid just pärast 8. maid 2013.
Nagu käesoleva otsuse p-st 4.74 nähtub, saadi 866,80 nii, et liideti kokku kaks ülekannet: 1) 0,057308276 bitcoinine, s.o 412,60 eurone ja 2) 0,06308775 bitcoinine, s.o 454,20 eurone. Käesoleva otsuse allmärkuses nr 12 selgitatakse, et esimene neist ülekannetest ei olnud mitte 0,057308276 bitcoinine, vaid 0,57308276 bitcoinine – ehk mitte 412,60 eurone, vaid suisa 4126 eurone. Ringkonnakohus juhindub siiski sellest, et D. Einasto kandis üle vaid 0,057308276 bitcoini ehk 412,60 eurot. Vastasel juhul väljuks kriminaalkolleegium D. Einastole kahulikul moel süüdistusakti piirest – see aga pole KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt võimalik.
85(117)
4.76 (9 arvutikelmust), 4.81, 4.82, 4.87, 4.88–4.89 (üks arvutikelmus) ja 4.90) (kogukahju 2919,20 eurot). Seadus ei anna küll ebaloogilisel moel kohtule õigust mõista isikut kriminaalmenetluses süüdi väärteo toime panemise eest, ent automaatselt ei saa järgneda ka õigeksmõistmist: kui kriminaalmenetluse aluste puudumise korral vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, tuleb menetlus KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada. Menetluse lõpetamine ei tule siiski kõne alla juhul, kui väärtegu on kriminaalasjas lõppotsustuse tegemise ajaks aegunud – sellisel juhul tuleb süüdistatav ikkagi õigeks mõista: vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid asjades nr 3-1-1-52-12, p 18; 3-1-1-22-15, p 14 või 3-1-1-30-15, p 8. Praegu on aegumisega seoses oluline kõigepealt see, et KarS § 218 järgsete väärtegude aegumistähtaeg on tulenevalt KarS § 81 lg-st 3 ja aegumist puudutava erisätte puudumisest kaks aastat. Tõsi, kriminaalmenetluse toimetamine võib aegumise peatada: KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub väärteo aegumine seniks, kuni selle teo osas toimetatakse kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus ei tea, millal praegune kriminaalmenetlus täpselt algas. Saab aga eeldada, et see juhtus millalgi 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses. Niisiis on 2013. aastal toimunud väärteod igal juhul aegunud: nende toime panemisest oli kriminaalmenetluse alustamise ajaks möödunud enam kui kaks aastat. Aegunud on aga ka kõik ülejäänud võimalikud väärteod. Nimelt ei peatu aegumine KarS § 81 lg 7 p 2 alusel nö igaveseks: KarS § 81 lg 8 ls 2 kohaselt ei uuene aegumine selle peatumise järgselt siis, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Praeguseks on kõigist D. Einasto poolt toime pandud arvutikelmustest, sh võimalikeks väärtegudeks olevatest arvutikelmustest möödunud üle 3 aasta (viimane potentsiaalne väärtegu leidis aset 28. aprillil 2018). Seetõttu tuleb D. Einasto 67 väärteoks olla võinud arvutikelmuses KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
353.Lisaks sellele tuleb D. Einasto mõista õigeks ka 18. aprillil 2013 toime pandud ülekande tegemises (süüdistusakti arvutikelmuse p 10 (käesoleva otsuse p 4.10)). Maakohus märkis, et ta D. Einastot „süüdi ei mõista“, sest vastava ülekande tegi D. Einasto oma kontolt. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu selle seisukoha õigust kontrollida. Esiteks ei ole sellega seoses esitatud apellatsiooni ja juba seetõttu ei saaks ringkonnakohus D. Einastot selles teos süüdi mõista: nii talitades rikuks ta KrMS § 331 lg 2 ja § 340. Teiseks aga toimus see ülekanne enne 8. maid 2013 ehk kuritegu oleks igal juhul aegunud (vt käesoleva otsuse p 351). D. Einasto süüdi mõistmise alternatiiv pole aga D. Einasto „süüdi mitte mõistmine“ – nagu talitas maakohus. Et maakohus seda tegu oma otsuse resolutsioonis kuidagi ei kajastada, ei tühista ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust. Küll aga mõistab kriminaalkolleegium D. Einasto KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks ja toob selle välja ka käesoleva otsuse resolutsioonis.
354.Küll aga ei pea ringkonnakohus tarvilikuks mõista D. Einastot õigeks süüdistusakti arvutikelmuse p-s 50 (käesoleva otsuse p 4.50) ega süüdistusakti arvutikelmuse p-s 58 (käesoleva otsuse p 4.58). Nagu käesoleva otsuse joonealuses märkuses 25 viidatud, leidis maakohus, et need etteheited dubleerivad teisi etteheiteid. Apellatsiooni puudumise tõttu ei hakka ringkonnakohus siingi kontrollima, kas see seisukoht on õige, vaid lähtub selle korrektsusest. See aga tähendab, et erinevalt süüdistusakti arvutikelmuse p-st 10 (käesoleva otsuse p 4.10) ei heideta süüdistusakti arvutikelmuse p-s 50 (käesoleva otsuse p 4.50) ega süüdistusakti arvutikelmuse p-s 58 (käesoleva otsuse p 4.58) D. Einastole ette ühtegi (täiendavat) tegu: süüdistusaktis kajastati kahel juhul ühte ja sama tegu kogemata kaks korda. Seetõttu pole õigeks mõistmine tarvilik: ühtegi etteheidet seoses süüdistusakti arvutikelmuse p-ga 50 (käesoleva otsuse p 4.50) ega süüdistusakti arvutikelmuse p-ga 58 (käesoleva otsuse p 4.58) n-ö õhku rippuma ei jää. (6) Rahapesu – D. Einasto a) Sissejuhatus
86(117)
355.Kõigepealt tuleb märkida, et õige on prokuratuuri seisukoht, et maakohus oleks pidanud prokuröri süüdistusest osalisest loobumisest ja otsuse põhistustest tulenevalt D. Einasto osaliselt õigeks mõistma ja seda otsuse resolutsioonis kajastama (vt juba käesoleva otsuse p 353). Esiteks loobus prokuratuur D. Einasto süüdistamisest selle eest, et ta kandis 6. märtsil 2018 kell 1:57 toime pandud A.Y. iga seotud arvutikelmusega saadud 1720 PLR-st kell 2:29 bitcasino.io keskkonnas tema kasutuses olevasse virtuaalrahakotti 3GcbtefnPbU8e3jG2YN4MvaHKmeSuT2EK4 0,10618496 BTC, s.o 925,30 eurot (süüdistusakti rahapesu p 4.6 (käesoleva otsuse p 16.2)). Süüdistusest loobumise korral peab kohus vastavalt KrMS §-le 301 ja § 14 lg-le 2 tegema õigeksmõistva otsuse – ja seda on tarvis kajastada ka otsuse resolutsioonis. Maakohus ei viidanud õigeks mõistmisele aga ei otsuse põhiosas ega resolutsioonis. Teiseks leidis kohus otsuse lk-l 146, et T.E. ga seotud 8478 polnud kuritegelik raha, mistõttu tuleb D. Einasto seda raha puudutavas osas õigeks mõista. Seda õigeks mõistmist oleks pidanud kajastama ka otsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus siiski ei pea vajalikuks nende minetustega seonduvat kuidagi oma otsuse resolutsioonis kajastada: nimelt mõistab kriminaalkolleegium D. Einasto rahapesus täies ulatuses õigeks.
356.Ringkonnakohtu mõistmise kohaselt puudub vaidlus selles, et süüdistusaktis kajastatud ja maakohtu tuvastatud rahaülekanded, raha väljavõtmised jms leidsid aset. D. Einasto kaitsja esitatud peamised seisukohad on aga sellised: nimetatud toimingute objektiks olnud raha polnud kuritegelik ja toiminguid ei tehtud millegi varjamiseks.
357.Sissejuhatuseks öeldagu sedagi, et D. Einasto tegevuse ajal kehtis kaks erinevat rahapesu definitsiooni. Enne 27. novembrit 2017 oli rahapesu määratlus RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt selline: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“
27.novembril 2017 jõustunud ja 2020. aasta suveni kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 oli aga niisugune: „Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.“ b) Teoobjekt
358.Teoobjektiks oli kuni 26. novembrini 2017 „kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara“. Alates 27. novembrist 2017 on teoobjekt „kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara“. Sellise muudatuse kohta seaduse seletuskirjas midagi öeldud pole. Kriminaalkolleegium nõustub kaitsjaga, et formuleeringu „kuritegeliku tegevuse 87(117)
tulemusel“ asendamisel konstruktiga „kuritegelikust tegevusest“ ei ole mingit sisulist tähendust ja rahapesu objekti osas uus seadus endaga mingeid muutusi kaasa ei toonud.
359.Küll aga tõid muudatuse kaasa seadusse lisatud viited teadmisele selle kohta, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest: erinevalt varasemast ei piisanud alates 27. novembrist 2017 vara kuritegelikkuse osas enam kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4), vaid tarvis oli otsest tahtlust (KarS § 16 lg 3). Täpsemalt sellel siiski siinkohal ei peatuta, sest D. Einasto puhul see muudatus rolli ei mängi: tema kui eelkuritegude toimepanija teadis täpselt, kust vara pärit oli ja mis sellega kuritegude järel aset leidis. Küll aga on see muudatus otsustava tähendusega M. Einasto vastutuse jaoks: vt käesoleva otsuse p-d 457–462.
360.Seoses väidetavalt pestud raha päritoluga tuleb kõigepealt märkida, et info D. Einasto rahalise olukorra kohta on kohati ekstreemselt vastuoluline. Ühelt poolt on menetluses väidetud ja ka maakohus paistab olevat soostunud sellega, et D. Einastol mingit raha sama hästi kui polnudki: M. Einasto pidi maksma D. Einasto lapse lasteaiatasu, D. Einasto võlgu kohtutäituritele, D. Einasto internetiarveid jms. Teisalt aga on D. Einasto kandnud aja jooksul erinevatele kontodele väga suuri summasid: mitte sadu tuhandeid, vaid suisa miljoneid eurosid.
361.Ilmselt mängivad D. Einasto rahalise olukorraga seoses olulist rolli hasartmängud. Pole vaidlust selles, et D. Einasto mängis pidevalt õnnemänge: seda nii internetis kui ka füüsilistes kasiinodes. On mõeldav, et D. Einasto oli suisa hasartmängusõltlane, mis ajendas teda vähemalt puhuti paigutama õnnemängudesse kogu raha, mis tema käsutuses oli. Hasartmängudega saab aga pikas perspektiivis vaid kaotada: hasartmängu pidaja on mängud üles ehitanud nii, et lõpuks jääb lõviosa rahast temale, mitte aga mängijatele („lõpuks võidab maja“). Tõsi, nt pokkerit ei saa pidada puhtaks õnnemänguks: selle puhul mängivad rolli ka oskused ja kogemused. Seepärast ongi inimesi, kes pokkerit mängides edukalt elatist teenivad. D. Einasto aga ei mänginud üksnes pokkerit: nt on kaitsjagi esitanud terve hulga värvilisi pilte n-ö puhastest õnnemängudest ehk sellistest mängudest, kus pole oskustel ega kogemustel absoluutselt mingit tähendust (vt nt kd 11). Tõsi, neist piltidest ei saa küll tuletada D. Einasto võitude suurusi (vt käesoleva otsuse p 365), ent nad näitavad siiski, milliseid hasartmänge D. Einasto mängis. Niisiis on mõeldav, et D. Einastol oli aeg-ajalt (palju) raha, aga ta mängis selle kiiresti maha.
362.Ka on menetluse kestel ilmnenud infot selle kohta, et D. Einasto tarvitas narkootikume. Nt kirjutas D. Einasto 7. märtsil 2018 Facebookis M. Einastole, et talle ei meeldi rääkida oma vanematele sellest, kuidas ta alustab kell 9 hommikul esimese doosi süstimisega (kd 16, tl 94 pöördel). Seega kulus osa D. Einasto rahast uimastitele.
363.Eelöeldu põhjal saab öelda, et D. Einasto raha kulus tema sõltuvustele ja seetõttu olid tal puhuti n-ö tühjad pihud, mistõttu ei saanud ta tasuda isegi summasid, mis olid tema käest aeg-ajalt läbi käivate summadega võrreldes üliväikesed. Kogutud tõenditest saab aga järeldada, et D. Einasto sõltuvused mõjusid talle periooditi erinevalt: puhuti läks küll kogu raha nt kasiinodesse, aga esines ka ajavahemikke, mil D. Einasto suutis (osa) raha säilitada ja seda maha ei mänginud. Selle rahaga tegigi D. Einasto neid toiminguid, mida talle pannakse süüks rahapesuna – või eelnesid need toimingud raha maha mängimisele või rahaga narkootikumide ostmisele.
364.Ringkonnakohus soostub prokuratuuri ja maakohtuga, et pole põhjust kahelda selles, et D. Einasto sai väidetava rahapesu objektiks oleva raha kas vahetult arvutikelmustega või oli raha saadud arvutikelmustega hangitud raha asemel.
365.Kaitsja esitas terve hulga värvilisi pilte, mis peavad tema sõnul tõendama D. Einasto võite (vt nt kd 11). Maakohus leidis loogiliselt, et sellised värvilised pildid väidetavaid võite ei tõenda, 88(117)
sest niisuguseid pilte võib internetist küllaltki lihtsa vaevaga leida. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja viide nende piltide metaandmetele. Ringkonnakohtu arusaamise järgi on need pildid vaid paberkandjal, mitte elektroonilisel kujul – ja seetõttu neil mingeid metaandmeid ei ole. Samas polegi kuigivõrd oluline, kas ja kui palju raha D. Einasto hasartmängudega võitis. Ka süüdistaja ja maakohus lähtuvad sellest, et D. Einasto võis küll midagi võita, ent mõõduandev on, et algpanus oli arvutikelmustega hangitud. Suuresti sama saab öelda seoses muudegi sarnaste kaitseväidetega: prokuratuur ja maakohus ei välista, et D. Einasto kaevandas krüptovaluutat, investeeris seda, tegi vahetustehinguid, tegeles võrkturundusega jms – ent siingi oli algseks rahaks arvutikelmustega hangitu.
366.Kaitseväited, mille kohaselt hankis D. Einasto suure osa oma algkapitalist legaalselt, jäävad ka ringkonnakohtu silmis tagajärjetuteks. Kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks sel teemal kuigivõrd põhjalikult peatuda. Suuresti saab öelda sama, mida korduvalt öeldi küberkuritegusid analüüsides. Selliseid väiteid ei ole tõendatud. Küll aga on tõendamist leidnud see, et D. Einasto valdas tohutut hulka erinevaid arvutisüsteemidele (sh krüptoraha kontodele) juurdepääsu võimaldavaid vahendeid, et ta n-ö kolas pidevalt võõrastel netikontodel ja et ta on aastaid kandnud võõrast krüptoraha enda võimu all olevatele kontodele. Samuti on selge see, D. Einastol ei olnud pikkade ajavahemike kestel mingit töist sissetulekut, mille abil ta oleks võinud hasartmänge mängida, investeerida vms. Puhuti ta küll töötas M. Einasto mõnes firmas, ent ta teenis seal küllaltki vähe ja seda vähestki ei saanud ta enda käsutusse, vaid M. Einasto tasus sellega D. Einasto kohustusi. Seega on õige prokuratuuri väidetu ja maakohtu tuvastatu: väidetva rahapesu ese oli vahetult hangitud arvutikelmustega või oli see mingi sellise protsessi tulem, kuhu algselt paigutatud summa oli hangitud arvutikelmustega.
368.Rahapesu objekt ei pea olema n-ö vahetult kuritegelik vara – kõlblik objekt on ka sellise vara asemel saadud vara, n-ö surrogaat. Õiguskirjanduses (Tibar – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 15) on sellega seoses viidatud 2014. aasta Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi (Kuriteovahendite direktiiv) art 2 p 1, mille kohaselt loetakse tuluks otsese tulu kõik hilisemad taasinvesteeringud või muundused ja igasugune väärtust omav tulem. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei takista miski rahapesu objekti määratlemist (tõlgendamist) Kuriteovahendite direktiivi abil. Selle direktiivi põhjenduste p-s 11 märgitakse muu hulgas, et hõlmatud on igasugune vara, sh vara, mis on osaliselt või täielikult muundatud või teisendatud teiseks varaks või sissetulek või muu kasu, mis on saadud kriminaaltulust või varast, milleks selline tulu on muundatud või teisendatud. Niisiis on rahapesu objektiks ka kuritegelikul teel saadud vara investeerimise tulemusena tekkinud uus majanduslik väärtus, samuti vara väärtuse suurenenud osa (Tibar – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 15; konfiskeerimisega seoses: Kärner/Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 831, komm 5.3). Tõsi, on võimalik kahelda, kas surrogaati ikkagi saab pidada rahapesu objektiks, kui ta on vahetult kuriteoga saadud varast (märksa) väärtuslikum (vt selle kohta nt Kühl – Strafgesetzbuch. Kommentar. 29. Auflage, § 261, Rn 5). Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib vastus sellele küsimusele olla eitav pigem erandlikel juhtudel. Kujutagem endale ette järgmist olukorda. A varastab B-lt 1000 eurot ja hakkab tegema selle rahaga legaalseid majanduslikult äärmiselt edukaid toiminguid: nt esialgu investeerib raha ja kasvatab selle mõne aastaga mitmekümne tuhande euroni, paigutab selle seejärel (osaliselt) ettevõtlusse (loob edukaks osutuva äriühingu) ja ostab nii teenitud tuluga endale maja. Nt 15 aastat pärast vargust A sureb ja tema investeeringud, äriühingu ja maja (kokku väärt 1 000 000 eurot) pärib tema poeg C, kes on päranduse saamise hetkel teadlik sellest, et A varanduse algkapital on pärit vargusest. Et C jätkab investeeringute haldamist, A äriühingu juhtimist ja A majas elamist, tekib küsimus, kas C paneb varguse surrogaati kasutades toime rahapesu (kasutamise kui 89(117)
rahapesutoimingu kohta vt käesoleva otsuse p-d 432–445). Sellisel ekstreemsel juhul kõlblikust teoobjektist rääkida ei saa. Esiteks ületab C vara väärtus kuriteoga saadut ekstreemselt: tuhat korda27. Teiseks oli A panus kuritegeliku tulu väärtuse suurenemisse sedavõrd oluline, et A varandust pole enam võimalik samastada vargusega saaduga. Mingisugusest olulisest panusest aga ei saaks rääkida nt siis, kui A oleks ostnud varastatud raha eest lotopileteid ja võitnud 1 000 000 eurot: niisuguses olukorras oleks kogu võidetud raha kõlblik rahapesuobjekt (nii on leitud ka õiguskirjanduses: vt Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532 (522); samas aga on (Saksa) õiguskirjanduses esindatud ka vastupidine seisukoht: Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil. Vermögensdelikte. 20. Auflage, § 23, Rn 8). Praegu pole mingit alust rahapesuobjekti sellise loogika alusel kitsendada: D. Einasto mingisugusest väga märkimisväärsest panusest raha kasvatamisel rääkida ei saa. Kui D. Einasto oleks võitnud suure hulga raha puhta õnnemänguga, oleks D. Einasto panus null: kogu raha väärtuse kasv oleks taandatav n-ö vedamisele. Mõneti teistsugune oleks olukord siis, kui D. Einasto oleks võitnud pokkeriga: nagu eelnevalt öeldud, on pokkeri jaoks tarvis mõningaid teadmisi ja kogemust. Kriminaalkolleegium selliseid teadmisi ja kogemust aga ülearu kõrgelt ei hinda: pokkerioskused on ühiskondlikke väärtushinnanguid silmas pidades märksa vähemolulised kui nt võimekus tegeleda ettevõtlusega või pikaajaliselt investeerida. Võrkturundusele ei omista kolleegium mingit väärtust: pigem on võimalik, et tegemist on sellise püramiidskeemiga, mis võib endast kujutada kelmust KarS § 209 tähenduses. Krüptoraha kaevandaminegi ei vääri mingit preemiat, sest selleks pole tarvis oskusi: tuleb lihtsalt maksta mõne võimsa arvutipargi pidajale, et too oma arvutitega krüptoraha kaevandama hakkaks. Kõige suurem lisandväärtuse loome praegu kõne all olevatest tegevustest võiks tuleneda krüptorahasse investeerimisest. Ühtpidi võiks siiski öelda, et krüptovaluutasse investeerimine on sarnane õnnemänguga: krüptorahal ei ole majanduslikku katet ja selle ära arvamine, kas tema väärtus tõuseb või langeb, on võrreldav õnnemänguga. Teisalt tuleb siiski möönda, et esiteks on majandus- ja investeerimisringkondades inimesi, kelle hinnangul kuulub krüptorahale n-ö tulevik, ja teiseks vajab krüptoraha ostmine ja võimalike suurte hinnavõngete ära kannatamine omajagu julgust. Seetõttu võiks krüptorahasse investeerimist tõesti mõningal määral tunnustamist väärivaks pidada. Samas on aga selge, et selline panus on palju madalam ülal toodud näidiskaasuses A poolt üles näidatust. Seetõttu tuleb öelda, et kui krüptorahasse investeeritakse kuritegelikku raha, on krüptoraha väärtuse kasvuga juurde teenitu kõlblik rahapesu objekt. Niisiis on ükskõik, kui palju oli väidetavalt pestud rahas vahetult arvutikelmustega saadut ja kui palju hasartmängude, krüptoinvesteeringute jms abil saadut: isegi kui otse arvutikelmustega hangitu moodustas üksnes väikese osa, ei välista see sobilikust rahapesuobjektist kõnelemist.
369.Järgnevalt tuleb küsida, kas mingit tähtsust on sellel, et pole teada, kas väidetava rahapesu objekt a) oli hangitud kuri- või võimalike väärtegudega või b) algkapital, millest rahapesu objekt pärines, oli hangitud kuri- või võimalike väärtegudega. Väärtegudega hangitud vara ei saa pidada kuritegelikuks varaks – nagu ei saa pidada kuritegelikuks varaks ka vara, mille saamiseks kasutatud algkapital hangiti mitte kuri-, vaid väärtegelikult. Seetõttu tuleb teoreetiliselt kõne alla kaitseväide, et rahapesusüüdistuses kirjeldatud toimingutel ei olnud mingit pistmist ühegi kuriteoga: raha pärines kas vahetult võimalikest väärtegudest või oli võimalikest väärtegudest pärit algkapital, millega raha saadi.
370.Selline argument siiski D. Einasto õigeks mõistmist rahapesus tingida ei saa ja seda järgmistel põhjustel.
Selle üle, kui suur osa varast peab olema kuritegelik, et oleks veel võimalik rääkida kõlblikust teoobjektist, vaieldakse ka nt Saksamaal. Nt on avaldatud arvamust, et piisab sellest, et kuritegelik on 5% varast, aga 1% jääb juba väheks: Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil. Vermögensdelikte. 20. Auflage, § 23, Rn 9.
90(117)
371.Kõigepealt tuleb silmas pidada seda, et kõlblik rahapesuobjekt on ka selline vara, mis on vaid osaliselt kuritegelik ehk segunenud seaduslikest allikatest saadud varaga (Tibar – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 16; Kuriteovahendite direktiivi põhjenduste p 11). Kui teoobjektssust ei välista isegi kuritegeliku raha segunemine legaalse varaga, ei saa seda enam seda välistada tõik, et kuritegelik raha on segunenud väärtegeliku rahaga. Niisiis oleks teoobjekt seoses selle probleemide ringiga kõlbmatu üksnes siis, kui vähemasti jääb kahtlus (KrMS § 7 lg 3), et pestud vara või selleni viinud algkapital oli saadud väärtegudega täies mahus.
372.Praegu väidetavalt pestud raha (või selle rahani viinud algkapital) ei saa pärineda täies mahus võimalikest väärtegudest. Nimelt nähtub arvutikelmuste analüüsist, et lõviosa rahast hankis D. Einasto mitte võimalike väärtegudega, vaid kuritegudega: kuritegudega sai ta tervelt 25 159,61 eurot ja võimalike väärtegudega vaid 2919,20 eurot (vt vastavalt käesoleva otsuse p 350 ja 352). Seetõttu saab öelda, et väidetava rahapesu objektiga oli samamoodi: lõviosa sellest rahast oli saadud kuritegudega või oli kuritegudega saadud lõviosa väidetavalt pestud raha aluseks olnud algkapitalist.
373.Ringkonnakohtu hinnangul ei väära D. Einasto süüdi tunnistamist ka see, et D. Einastot ei tunnistata kõigis väidetava rahapesu eelkuritegudes süüdi – ja et teda pole tunnistatud süüdi ka varem (mõnes muus menetluses). Riigikohus on korduvalt leidnud, et kellegi süüdi tunnistamine eelkuriteos pole tarvilik – eelkuriteo aset leidmise saab tuvastada ka rahapesuasja menetlev kohus (vt nt kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-94-14, p 170 ja 1-17-4924/15, p 37).
374.Ka ei saa D. Einasto õigeks mõistmist tingida see, et paljude arvutikelmuste üksikasjad pole teada. Et senises menetluses on küllaltki palju vaieldud RahaPTS § 4 lg 5 üle, viidatagu kõigepealt sellele: rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul sellel normil kriminaalmenetluse jaoks tähendust pole: see on vaid deklaratiivne (ka 2017. aasta RahaPTS kehtestamise seletuskirjas viidati „suuniste andmisele“ rahapesu mõiste rahvusvahelise õiguse päraseks sisustamiseks: vt lk 30). Mingi asjaolu tõendamisel on kriminaalmenetluses tarvis lähtuda KrMS §-st 60 jj. See kehtib ka eelkuriteo osas puutuvalt KarS § 394. KrMS § 60 jj. aga ei nõua seda, et kindlaks tehakse kuriteo iga viimane kui detail. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et nt kuriteo toimepanemise aega kindlaks tehes ei ole tingimata tarvis tuvastada sündmuse sekundilist või minutilist täpsust – aja tuvastamine võib toimuda korrektselt ka märksa suurema abstraktsuse astmega (vt nt kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-146-05, p 11). Ka on kohtupraktikas igati aktsepteeritud, et keegi tunnistatakse süüdi kuriteo grupis toime panemises koos tundmatu isikuga – ehk jääb ebaselgeks, kes oli süüdi mõistetu kaastäideviijaks. Kuivõrd Eesti seadusandja on valinud nn all crime approach-lahenduse ehk kõlblik eelkuritegu on igasugune kuritegu (mõnes riigis on sobivad vaid mingit kindlat laadi kuriteod), ei saa väidetav rahapesija esitada ka kaitseväidet, et vara ei pruugi olla pärit sellisest kuriteost, mille puhul rahapesu üldse kõne alla tuleb. Pealegi praegu see niikuinii oluline ei oleks: on üheselt selge, et D. Einasto pani toime just arvutikelmused. Ka pole tähtis see, kas eelkuritegu on aegunud või mitte: aegunudki kuriteoga saadud vara on kõlblik rahapesuobjekt (Tibar – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 9.6).
375.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et rahapesusüüdistuses kirjeldatud ülekannete esemeks olnud vara (eurod kontorahana ja krüptoraha) oli kõlblik rahapesu objekt: enamus sellest varast oli hangitud D. Einasto poolt toime pandud kuriteoks olevate arvutikelmustega või pärines sellistest arvutikelmustest vara, mis oli algkapitaliks, millest saadi üle kantud vara. D. Einasto kui eelkuritegude toime panija oli neist asjaoludest teadlik (KarS § 16 lg 3). c) Koosseisutegu 91(117)
α) Teoainsus või -mitmus
376.Väidetav rahapesu koosneb süüdistuse kohaselt ja ka maakohtu tuvastatu järgi D. Einasto väga paljudest kehaliigutustest. Mõnel juhul viidatakse ka sularaha kelleltki teiselt enda kätte võtmisele, ent eeskätt olid nendeks kehaliigutusteks ülekannete tegemine: arvutihiirele või mõne arvutisüsteemi (süle- või tahvelarvuti või mobiiltelefoni) puutetundlikule alale vajutamine või Enter-klahvi alla surumine klaviatuuril vms. Seetõttu tekib siingi sarnaselt arvutikelmusega küsimus, kas ja millisel alusel on võimalik lugeda erinevaid kehaliigutusi üheks teoks.
377.Prokuratuur ja maakohus on leidnud, et tegemist on ühe rahapesuga (rahapesuteoga). Näib, et siingi on lähtutud jätkuva kuriteo kontseptsioonist (maakohus ütles seda ka otsesõnu (otsuse lk 163)). Miks seda leitakse, ringkonnakohtu hinnangul kusagilt vähemalt selgelt ei ilmne. Kriminaalkolleegiumi meelest tekivad rahapesugagi seoses osaliselt küllaltki sarnased probleemid, nagu tekkisid arvutikelmuse osas. Esiteks on asjakohased käitumisaktid pandud toime küllaltki pika aja kestel: 2016. aasta kevadest 2018. aasta kevadeni. Teiseks on asjasse puutuvad kehaliigutused väga erinevad: nt on võrdlemisi väike ühisosa K.K. u Spectro kontol oleva krüptoraha vahetamise sooviga ülekandmisel, raha M. Einasto mõnele pangakontole kandmisel ja sularaha E.M. lt vastuvõtmisel. Väidetavalt pestud raha pärines süüdistuse kohaselt väga erinevatest arvutikelmustest, millel olid erinevad ohvrid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik lugeda D. Einasto kõiki erinevaid käitumisakte üheksainsaks jätkuvaks teoks, vaid tegemist on mitme erineva teoga28.
378.Käesoleva otsuse eelmises punktis öeldu ei tähenda siiski, et D. Einasto iga rahapesusüüdistuses kirjeldatud kehaliigutus (nt iga ülekande tegemine) kujutab endast eraldi tegu. Kui käitumisaktid on piisavalt sarnased, on neid tõepoolest võimalik pidada üheks teoks. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellega seoses lähtuda suuresti süüdistusaktist. Nimelt ei ole süüdistusaktis lihtsalt üles loetletud (kronoloogilises järjestuses) kõiki prokuratuuri hinnangul rahapesu jaoks relevantseid D. Einasto kehaliigutusi, vaid erinevad kehaliigutused on loogiliselt grupeeritud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et D. Einasto võimalikud rahapesuteod on järgmised.
379.M. Einastoga seoses tuleb kõigepealt lugeda üheks teoks kõik käesoleva otsuse p-des 6.1–6.3 kajastatud 12. oktoobrist 2017 kuni 13. märtsini 2018 toimunud ülekannete tegemised. Kokku kandis D. Einasto üle 282 951,76 eurot. Ühest teost kõnelemist võimaldab kõigepealt see, et kõik need käitumisaktid olid väga sarnased: tegemist oli rahaülekannete tegemisega. Oluline pole see, et D. Einasto tegi ülekandeid kolmele erinevale kontole: mõõduandev on, et kõik kontod olid M. Einasto omad. Ühest teost rääkimist ei väära periood, mil need käitumisaktid toimusid: viie kuu pikkune ajavahemik pole küll väga lühike, ent teisalt ei ole see ka ülearu pikk.
380.Seoses M. Einastole kantud rahaga kirjeldatakse süüdistuses ka D. Einasto poolseid selle raha hilisemaid vastu võtmisi sularaha kujul. Täpsemalt on raha vastuvõtmisi kirjeldatud käesoleva otsuse p-des 7.1, 8.1, 8.2.1, 9.1, 9.2.1, 11.2 ja 11.3.1. Kokku võttis D. Einasto selliselt vastu 58 710 eurot (48 407+900+4053+2500+1030+820+1000). Tõsi, raha vastuvõtmist kirjeldatakse ka käesoleva otsuse p-s 7.5, ent seda arvesse võtta ei saa. Nimelt puudutab käesoleva otsuse p 7.5 raha vastu võtmist T.E. lt. Selles osas aga mõistis maakohus D. Einasto õigeks: vt käesoleva otsuse p 57.
Et erinevaid käitumisakte ei saa lugeda ilma pikemata üheks rahapesuteoks, leitakse ka nt Saksamaal: vt nt Altenhein – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen. Strafgesetzbuch. Kommentar. 5. Auflage, § 261, Rn 157; Fischer. Strafgesetzbuch. Kommentar. 63. Auflage, § 261, Rn 53; Kühl – Lackner/Kühl. Strafgesetzbuch. Kommentar. 29. Auflage, § 261, Rn
92(117)
381.Need raha vastuvõtmised on üksteisele sedavõrd sarnased, et neid tuleb pidada üheks ja samaks teoks. Küsitav on aga see, kas neid saab liita ka üheks teoks raha eelnevate ülekandmistega. Ühtpidi võiks väita, et raha neti teel üle kandmine ja sularaha vastu võtmine on väga erinevad toimingud, mistõttu ei saa neid siduda üheks jätkuvaks teoks. Samas tunduks mõneti kummaline ka kahe erineva teo jaatamine. Teoobjekt oli ju kogu aeg üks ja sama: kõigepealt kandis D. Einasto raha üle ja võttis seejärel sellesama raha vastu (sisulist tähendust ei näe kriminaalkolleegium selles, et kontoraha n-ö muundus vahepeal sularahaks). Nt Saksamaal räägitakse sellises olukorras rahapesu vaagides ühest teost nn loomuliku käitumisühtsuse (natürliche Handlungseinheit) mõttes: vt nt Fischer. Strafgesetzbuch. Kommentar. 63. Auflage, § 261/53. Just tulenevalt ülekannete ja vastuvõtmiste loogilisest kokkukuuluvusest leiab ringkonnakohus, et tegemist on ühe teoga.
382.Järgmise teona tulevad kõne alla käesoleva otsuse p-s 13 kirjeldatud toimingud, mida D. Einasto tegi K.K. u nimel avatud Spectro kontolt. Ringkonnakohus mõistab seda etteheidet kokkuvõtvalt selliselt, et D. Einasto kandis 20. maist 2016 kuni 7. maini 2018 terve hulga krüptoraha erinevatesse anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse. On kaheldav, kas sellist käitumisaktide kompleksi üheks teoks siduda saab. Esiteks on oluline see, et ülekanded kestsid ca 2 aastat ehk küllaltki pikalt. Teiseks tuleb arvesse võtta sedagi, et D. Einasto ei kandnud raha mitte ühte, vaid paljudesse erinevatesse virutaalrahakottidesse. Tõsi, sellega seoses võib näha analoogiat käesoleva otsuse p-s 379 öelduga, mille kohaselt ei takistanud ühest teost rääkimist see, et D. Einasto kandis raha M. Einasto kolmele erinevale kontole. Nimelt saab kriminaalkolleegium asjast aru nii, et D. Einasto kandis 20. maist 2016 kuni 7. maini 2018 raha kontodele, mis olid tema võimu all. Seetõttu kontode hulk ehk ühte tegu ei välistagi. Et aga selliseid ülekandeid ei saa niikuinii rahapesuks pidada (vt all), ei ole ka kuigivõrd oluline, kas neid ülekandeid on vaja lugeda üheks või mitmeks teoks.
383.Järgmist eraldi tegu kujutavad endast käesoleva otsuse p-s 14 kirjeldatud 21. veebruarist kuni
12.märtsini 2018 tehtud rahaülekanded L.V. i kontole (kokku 14 601,89 eurot) ja selle raha vastuvõtmised sularaha kujul 11 550 euro ulatuses. Sularaha üleandjaks olid nii L.V. kui ka L.V. i elukaaslane, D. Einasto sõber R.R. (vt L.V. i ja R.R. i ütlusi, kd 8, tl 23 jj. ja tl 25 jj.). Vt põhjendusi nende erinevate kehaliigutuste üheks teoks lugemise kohta käeoleva otsuse p-des 379 (mitme ülekande tegemine M. Einastole) ja 381 (vastu võtmine kui sama tegu eelneva ülekandmisega).
384.Omaette teoks on vaja lugeda ka 2500 euro E.M. le üle kandmist 12. märtsil 2018 ja nii üle kantust 2275 euro sularaha kujul vastu võtmist E.M. lt 12. ja 13. märtsil 2018 (käesoleva otsuse p 15).
385.Hoolimata mõningastest sarnasustest, ei saa ringkonnakohtu meelest a) M. Einastole raha üle kandmist ja selle hilisemat vastu võtmist (käesoleva otsuse p-d 379–381), b) L.V. ile raha üle kandmist ning selle hilisemat vastu võtmist (käesoleva otsuse p 383) ja c) E.M. le raha üle kandmist ning selle hilisemat vastu võtmist pidada üheks teoks (käesoleva otsuse p 384). Kõigi eeltoodud inimestega (M. Einastoga, L.V. iga (ja R.R. iga) ning E.M. ga) oli D. Einasto sõlminud iseseisvad kokkulepped ehk mingist ühisest kokkuleppest nende kõigiga rääkida ei saa. Seega ei ole nende erinevate tegude vahel rohkem sarnasusi kui see, et nad kõik kujutasid endast rahaülekandeid ja raha vastu võtmist. Kui aga selliseid sarnasusi pidada piisavaks, peaks ka nt olukorras, kus keegi võtab mitmes erinevas kohas erineval ajal ära erinevad võõrad vallasasjad, et neid ebaseaduslikult omastada, rääkima mitte mitmest korduvast (või süstemaatilisest) vargusest, vaid ühest (jätkuvast) vargusest – või peaks seda vähemasti tegema siis, kui kõik äravõtmised leiavad aset nt toidupoodides. Nii aga ei tehta ja see on KarS § 63 lg 1 ning teo- ja kogumiõpetuse aspektist ka korrektne. 93(117)
386.Viimaks on süüdistusakti rahapesu p-des 4.5–4.10 (käesoleva otsuse p 16) kirjeldatud krüptoraha ülekandeid anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse. Peale selle kirjeldatakse aga ka ühte ülekannet, mida D. Einasto ei teinud kriminaalkolleegiumi arusaamise kohaselt anonüümsesse virtuaalrahakotti: 8. märtsil 2018 kell 6:31 toimunud 0,04744767 BTC, s.o 357,50 euro üle kandmist veebikeskkonnas vegascasino.io tema kasutuses olevale CryptoJenna nimelisele deposiitkontole (käesoleva otsuse p 16.3). Kriminaalkolleegiumi hinnangul seda ülekannet D. Einastole ette ei heideta, sest prokuratuur on selgesõnaliselt lähtunud arusaamast, et rahapesu kujutasid endast ülekanded just anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse. Seetõttu käsitab ringkonnakohus 8. märtsil 2018 kell 6:31 toimunud ülekannet vaid taustainfo, mitte süüetteheitena. Ülekanded anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse olid kriminaalkolleegiumi mõistmise päraselt järgmised (esitatud kronoloogilises järjekorras)29:
386.1.5. märtsil 2018 kell 5:56 toimunud 7463,52536032 DOGE, s.o 32,489 euro ülekandmine bitstarz.io keskkonnas olevasse virtuaalrahakotti Dp4oCWhWzRSPBr9zS1cGx9RimF4omeAdDS, kasutajanimega JennaClub;
386.2.5. märtsil 2018 kell 14:22 toimunud 0,308 bitcoini, s.o 2871,20 euro ülekandmine bitcoin.org keskkonnas olevasse virtuaalrahakotti 1NuBi2TUfVH7BoWo4VGJFFEehpTK1sAno7;
386.3.8. märtsil 2018 kell 6:26 toimunud 0,539 ETH, s.o 306,43 euro ülekandmine myetherwallet.com keskkonnas asuvasse virtuaalrahakotti 0x05C8339fD5177E97023CC0Da8c8BfadD59D6Bca6;
386.4.24. märtsil 2018 kell 22:39–22:49 toimunud 1116 millibitcoini, s.o 7732,80 euro ülekandmine kolme tehinguga virtuaalrahakotti 1PejdQTRUKf3fg2HGxNgDPJQuSGgHFDJBv;
386.5.29. aprilli 2018 kell 21:08 toimunud 0,17600336 BTC, s.o 1364,50 euro ülekandmine Bitcasino.io keskkonnas asuvasse virtuaalrahakotti 3MDzhmKEKHQLYfDSxoSfrK1HEMYFWsdh9Q;
386.6.29. aprilli 2018 kell 22:41 toimunud 550 millibitcoini, s.o 4264,10 euro ja kell 22:42 toimunud 150 millibitcoini, s.o 1162,90 euro ülekandmine Spectrocoin keskkonnas olevasse virtuaalrahakotti 3MDzhmKEKHQLYfDSxoSfrK1HEMYFWsdh9Q.
387.Seega tegi D. Einasto virtuaalrahakottidesse üheksa ülekannet: 1 (p 386.1) + 1 (p 386.2) + 1 (p 386.3) + 3 (p 386.4) + 1 (p 386.5) + 2 (p 386.6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski põhjust rääkida üheksast erinevast teost. Ilma probleemideta saab lugeda üheks teoks lühikese aja jooksul ühte ja samasse virtuaalrahakotti tehtud ülekanded: esiteks p-s 386.4 kirjeldatud kolm ülekannet ja teiseks p-s 386.6 kirjeldatud kaks ülekannet. Üheks teoks aga saab võtta kokku veel enamgi ülekandeid. Kõigepealt olgu viidatud sellele, et need üheksa ülekannet toimusid vähem kui kahe kuu ehk võrdlemisi lühikese aja jooksul. Nad kõik on sarnased selles mõttes, et kujutavad endast krüptoraha kandmist anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse. P-des 386.1–386.3, 386.5 ja 386.6 kirjeldatud ülekanded on sarnased ka selle poolest, et need kirjeldavad D. Einasto enda virtuaalrahakottidesse tehtud tehinguid. Seepärast saab p-des 386.1–386.3, 386.5 ja 386.6 välja toodud erinevaid kehaliigutusi (ülekandeid) pidada üheks teoks. Tõsi, kaheldav on see, kas äsja nimetatud ülekannetega saab n-ö kokku liita ka p-s 386.4 nimetatud teo (kolme ülekande tegemine). Seda seetõttu, et neid kolme ülekannet ei teinud D. Einasto mitte enda, vaid T.E. virtuaalrahakotti. Siingi aga see küsimus lõpuks otsustavaks ei saa. β) Enne 27. novembrit 2017 kehtinud seadus
Välja jäetakse käesoleva otsuse p-s 16.2 kajastatu, kuivõrd sellest süüdistusest prokuratuur loobus (vt joonealune märkus 15).
94(117)
388.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas ülal kirjeldatud tegusid saab pidada rahapesuks. Kriminaalkolleegium alustab kontrolli seaduse vanast redaktsioonist. Sellega seoses on olulised vaid esimene tegu (käesoleva otsuse p 379–381 – M. Einastoga seotud ülekanded ja raha vastuvõtmised) ja teine tegu või tegude kompleks (käesoleva otsuse p 382 – K.K. u nimeline Spectro konto). Nimelt algasid need teod kuni 27. novembrini 2017 maksvusel olnud seaduse kehtivuse ajal (ülejäänud teod leidsid täies mahus aset pärast seadusemuudatust).
389.Kuni 2017. aasta lõpuni kehtinud seaduse osas on võrdlemisi palju Riigikohtu praktikat. Selles praktikas esitatud seisukohad on õiguskirjanduses (Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532 (521)) võetud kokku nõnda: a. Rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne roll. b. Rahapesust ei saa rääkida juhul, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavate toimingute puhul üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. c. Rahapesukuriteo sätestamisel on seadusandja eesmärgiks seadnud riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmise kuritegeliku varaga manipuleerimise eest, mitte aga igasuguse kuritegelikul teel saadud vara kasutamise kriminaliseerimise, mille käigus jääb vara tegelik päritolu varjatuks. d. Rahapesuga ei ole üldjuhul tegemist olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt vahetusse lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid). e. Rahapesu definitsioon on äärmiselt lai ning see hõlmab esmapilgul pea kõik võimalikud kuritegelikult saadud vara kasutamise viisid. Liiga lai tõlgendus ei peegelda rahapesu kui kuriteo tegelikku olemust, sest hägustub selle koosseisu kehtestamise aluseks olev õigushüve. Majandussüüteona määratlemine tähendab, et rahapesu mõiste ei hõlma üksnes konkreetsete isikute varaliste õiguste sfääri puudutavaid tegusid. Vaid nii on võimalik rahapesust sisuliselt eristada ka KarS §-s 202 sätestatud kuritegu. f. Rahapesuna saab KarS § 394 lõike 1 tähenduses mõista üksnes selliseid rahapesu definitsioonile vastavaid tegusid, millega suunatakse legaalsesse majandus- või rahakäibesse kuritegelikke vahendeid sellises mahus ja sellisel viisil, mis käivet kahjustab. g. Rahapesukuritegu peab olema võimalik eelkuriteost eristada ning selle ebaõigussisu ei tohi eelkuriteos ammenduda. Seega nähtuvad Riigikohtu praktikast selgelt püüded rahapesukoosseisu teleoloogiliselt redutseerida: et mingi tegu vastab puhtgrammatiliselt koosseisule, ei tähenda veel kaugeltki seda, et tegemist on rahapesuga.
390.Enne käesoleva asja juurde naasmist tuletab ringkonnakohus meelde ka KrMS § 7 lg 3 ehk in dubio pro reo-printsiipi. Kontrollides mingi teo rahapesuks olemist RahaPTS vana redaktsiooni järgi, tuleb rahapesu jaatamiseks olla täiesti veendunud nt selles, et varjamiseesmärk oli keskne või et raha ei suunatud lõpptarbimisse. Kui see aga tundub üksnes tõenäoline ehk jäävad ikkagi mõningad kahtlused selles, et varjamiseesmärk ei pruukinud kesksel kohal olla või et raha võidi siiski suunata lihtsalt lõpptarbimisse, ei saa tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 rahapesust rääkida.
391.Esimese teo (käesoleva otsuse p 379–381 – M. Einastoga seotud ülekanded ja raha vastuvõtmised) osas on poolte ja kohtu peamised seisukohad sellised.
392.Prokuratuur leiab, et D. Einasto käitumisaktide eesmärk oli raha päritolu varjamine: „Rahaliste vahendite ülekandmisega Madis Einastole ning Madis Einasto poolt nende sularahas väljavõtmise ja Dennis Einastole tagastamisega kaotasid Madis Einasto ja Dennis Einasto rahaliste vahendite seotuse Dennis Einasto poolt toime pandud kuritegudega ning vara sai hakata kasutama 95(117)
kui legaalset vara“ (maakohtu kõne teesid, kd 16, tl 145). Mingit sellist suuremahulist laenulepingut, millele viitavad D. ja M. Einasto, isa-poja vahel polnud.
393.D. Einasto kaitsja väidab, et osa üle kantud raha kujutas endast D. Einasto laenu M. Einastole, osa rahast aga kandis D. Einasto üle seepärast, et tal endal polnud pangakontot ja raha M. Einastole kandmise tingis soov saada see üle kantud raha sularahana kätte.
394.Maakohtu seisukoha võtab ringkonnakohtu hinnangul kokku käesoleva otsuse p 58 esimene lause: et D. Einasto teadis raha kuritegelikku päritolu, sai ta aru ja pidi aru saama, et kandes raha M. Einasto kontole, kaotab ta sideme tema poolt kuritegelikul teel saadud rahaga ehk paneb toime rahapesu.
395.Maakohtu arusaam Riigikohtu praktikaga ei ühti. Esimese astme kohus on lähtunud sellest, et raha ülekandmine muudab raha päritolust aru saamise senisest keerulisemaks. Sellele seisukohale pole iseenesest võimalik vastu vaielda: mida rohkem toiminguid (tehinguid) rahaga tehakse, seda keerulisemaks muutub selle selgeks tegemine, kust raha n-ö algselt pärit oli. Selline objektiivne „pildi segasemaks tegemine“ aga pole kuidagi samastatav Riigikohtu esitatud võrdlemisi range nõudmisega, et rahapesu on varaga ette võetav toiming vaid siis, kui selle keskne eesmärk on raha ebaseadusliku päritolu vms varjamine. Niisiis ei piisanud vana seaduse kohaselt kuidagi vara päritolu mõistmise objektiivselt raskemaks muutmisest.
396.Sestap tulebki analüüsida, kas keskse varjamiseesmärgi olemasolu on võimalik täie kindlusega jaatada.
397.Olgu alustuseks välja toodud mõned katked D. ja M. Einasto vestlustest. - D. Einasto ütles 15. mail 2017 Facebookis M. Einastole, et tal on vaja 400 eurot; M. Einasto lubas selle raha ära maksta, aga ütles, et ta tahab seda tagasi; D. Einasto lubaski raha M. Einastole tagastada (kd 16, tl 74–74 pöördel); - 6. juulil 2017 palus D. Einasto Facebookis M. Einastol tasuda tema 54 eurone internetiarve (kd 16, tl 75); - 1. augustil 2017 ütles D. Einasto Facebookis M. Einastole, et tal on hädasti tarvis kiiresti 6000– 7000 eurot („~6..7k“) ja et ta tagastab selle esimesel võimalusel, viidates selguse saamisele bitcoinis (kd 16, tl 76 pöördel ja tl 77); - 27. oktoobril 2017 kirjutas D. Einasto M. Einastole Facebookis selliselt: „ei tulnud täna pin koodide ümbrikku, nii et pakkumine mul järgmine: 2.5 BTC (~12.570€) saadan, soovin sulas 2600€“ (kd 16, tl 78); - samal päeval, st 27. oktoobril 2017 saatis M. Einasto D. Einastole Facebookis niisuguse sõnumi: „ega ma ei nõua ju midagi, käime ära siis kui ütled, ja kui saad teha trans siis saad“ (kd 16, tl 78 pöördel); - 20. novembril 2017 palus D. Einasto Facebookis M. Einastol maksta ära oma poja lasteaiatasu ja küsis seejärel M. Einastolt 700–800 eurot, lubades lähema 2 päeva jooksul saata 2–3 bitcoini (kd 16, tl 82); - 1. detsembril 2017 palus D. Einasto Facebookis M. Einastolt 300–400 eurot, lisades „0.6btc teeb = 5440 eur“ (kd 16, tl 84); - 12. jaanuaril 2018 kirjutas D. Einasto M. Einastole Facebookis nii: „saatsin veel 0.133 ma midagi nüüd edaspidi tagasiküsima ei hakka, isegi korraks.. mul on kella 09.00ks vaja 750 eurot“ (kd 16, tl 88 pöördel); - 16. jaanuaril 2018 ütles D. Einasto M. Einastole telefonitsi: „Mul ei ole üldse mingit varianti sularaha tekitada kui sinu kaudu“ (kd 7, tl 41); - 19. jaanuaril 2018 ütles D. Einasto telefonis M. Einastole: „nagu sa aru saad, vajaksin raha täna ... mul on piisavalt palju noh ja ma kannan rohkem, kui ma vajan, mitu tuhat rohkem ... väga 96(117)
oluline oleks poolteist, aga muidu oleks hea, kui saaks kaks. Ma saadan mingi seitse-kaheksa tuhat“ (kd 7, tl 42); - 22. jaanuaril 2018 pärib D. Einasto telefonitsi M. Einastolt, kas raha jõudis kohale ja M. Einasto omakorda uurib D. Einastolt, palju tollel kohe vaja on (kd 7, tl 43); - samal päeval, 22. jaanuaril 2018 kirjutas M. Einasto D. Einastole Facebookis selliselt: „ok, kuidas sulle sobib. Aga oleksin tänulik küll, kui midagi saaks mõneks ajaks“ (kd 16, tl 92 pöördel); - 6. veebruaril 2018 teatas M. Einasto telefoni teel D. Einastole, et talle laekus ja küsis seejärel, kas D. Einasto tahab, et ta võtab välja (kd 7, tl 45); - 14. veebruaril 2018 kirjutas D. Einasto M. Einastole Facebookis: „ja endal pole vaba ligipääsu enda vahenditele“ (kd 16, tl 93 pöördel); - 1. märtsil 2018 ütleb D. Einasto telefonis M. Einastole, et ta kandis Swedbanka 5000 eurot ja tal on sellest tarvis 2000 eurot; mõni tund hiljem ütles D. Einasto, et tal on 1000 eurot veel vaja (kd 7, tl 60); - 4. märtsil 2018 saatis D. Einasto Facebookis M. Einastole sellise sõnumi: „[...] tegelikult enam suurt vahet ei ole kui palju ma tavaliselt jätan sulle“ (kd 16, tl 94 pöördel); - 7. märtsil 2018 kirjutas D. Einasto M. Einastole Facebookis nõnda: „Mul on vaja toimivat enda pangakontot“ ja „ja ma tahan oma rahale ligipääsu kasvüõi kell 3 öösel kui midagi perse läheb ja mul vaja.. sulle ma kell 3 helistada ei saa“ (kd 16, tl 94 pöördel); - 12. märtsil 2018 uuris D. Einasto telefoni kaudu M. Einastolt, kui palju too saaks raha välja võtta, mispeale M. Einasto ütles: „vaata ma praegu arvestasin kõik su võlad, mis meile ja muule on tuhat kaheksasada nelikümmend seitse“ (kd 7, tl 69). Sarnaseid vestlusi oli isa-poja vahel veel teisigi. Lisaks toodagu välja seegi, et 14. veebruaril 2018 kurtis D. Einasto telefoni teel ühele tuvastamata isikule, et tal ei ole Eestis ühtegi pangakontot, ent tuleks kõne alla, et raha kannaks üle tema isa (kd 7, tl 49).
398.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad mitmed äsja tsiteeritud vestluskatked selgelt, et osa raha kandis D. Einasto tõepoolest üle selleks, et seda hiljem M. Einasto käest sularahas kätte saada. Sellele ei paista vastu vaidlevat ka prokurör. Nimelt asus süüdistaja seisukohale, et „[i]segi olukorras, kus Dennis Einasto lõplik eesmärk oli saada endale sularaha [...], oli [tema] eesmärgiks saada need rahalised vahendid enda kasutusse puhastatuna kuritegelikust taustast ning tehingute jada ja nende iseloom, mis eelnes raha käibele võtmisele, oli suunatud selle raha legaliseerimisele“ (kd 16, tl 153). See seisukoht jääb mõneti segaseks: milles see puhastamine ja legaliseerimine siis ikkagi seisnes? Mingi toimingu varjamiseesmärgist peaks kõnelema näiteks siis, kui a) ilma varjamissoovita ei oleks mingit toimingut (nt ülekannet) üldse tehtud või b) oleks see toiming (nt ülekanne) tehtud mingil muul moel. Esimese variandi (a) puhul võiks näiteks tuua n-ö (mõttetu) raha keerutamise: ülekande (või pigem: ülekannete) ainus mõte on võimaliku rahapesu-kontrolöri (nt panga või politsei) segadusse ajamine (nt tehakse ülekandeid tegeliku majandustegevuseta firmade arvetele ja/või nn offshore-kontodele). Siin midagi sellist ei ole: D. Einasto tahtiski raha M. Einasto käest kätte saada ehk niisugune ülekanne pidi igal juhul toimuma ega olnud seetõttu mõttetu. Teine variant (b) on tuletada rahapesu-eesmärk sellest, et ülekanded tehti M. Einasto kontole – aga oleks võinud teha ka muule kontole, kus rahapesu-kontrolöril oleks olnud kergem raha päritolule jälile saada. Mitmed just tsiteeritud D. Einasto väited kinnitavad, et D. Einastol tõepoolest ei olnud toimivat pangakontot. Kaude viitab D. Einasto pangakonto kasutamise probleemidele ka D. Einasto kaitsja poolt koos apellatsiooniga esitatud 13. augusti 2020 LHV kliendilepingu erakorralise ülesütlemise teatis. Nimelt võtab ringkonnakohus selle teatise vastu: nagu just öeldi, on see asjakohane, ja seda polnud võimalik varem esitada, sest teatis koostati alles pärast maakohtu otsuse tegemist. Niisiis ei saanudki D. Einasto kanda raha enda pangakontole, mistõttu see alternatiiv langeb ära. Ent isegi kui D. Einastol oleks puhuti funktsioneeriv pangakonto olnud, tuleb arvestada kahte asja. D. Einastol oli mitmeid võlgu, mida kohtutäitur sisse nõudis. Seetõttu on võimalik, et D. Einasto soovis oma rahalist seisu kohtutäituri eest varjata. Sellist eesmärki aga ei saa samastada raha kuritegeliku päritolu varjamise eesmärgiga. Teiseks 97(117)
olgu meelde tuletatud, et varjamise eesmärk peab olema keskne, mitte aga pelk kõrvaleesmärk. Seetõttu ei täida koosseisu tegu, mille peamine eesmärk on raha endale saamine – isegi kui toimijal on lisaks sellele (sekundaarne) soov ka hoida raha kuritegelikku päritolu salajas. Mõneti arusaamatuks jäävad prokuröri süüdistuskõnes tehtud viited D. Einasto poolt M. Einastole öeldule raha soovimise kohta. Need vestluskatsed ei kinnita kuidagi varjamiseesmärgi olemasolu, vaid viitavad hoopiski sellele, et osa raha üle kandmise eesmärk oli soov saada see raha peagi M. Einastolt sularahas kätte.
399.Samas suurt osa rahast M. Einasto siiski D. Einastole sularahas välja ei maksnud. Sellega seoses leiab ringkonnakohus järgmist.
400.Kõigepealt tuleb nõustuda prokuratuuri ja maakohtuga selles, et mingi suuremahulise laenulepingu sõlmimist M. Einastole ettevõtluses raha kasutada andmise kohta D. ja M. Einasto vahel tõendatud ei ole. Arusaamatuks jääb M. Einasto kaitsja apellatsioonis väidetu, et isa ja poja Facebooki vestlused kinnitavad, et M. Einasto pöördus 2017. aasta augustis D. Einasto poole palvega laenata talle raha oma ettevõtete majandustegevuse ja arengu finantseerimiseks. Sellist palvet pole näha ei 2017. aasta augusti vestlustest ega ka enne või pärast seda aega saadetud sõnumeist (kd 16, tl 74–96). Niisuguse laenulepingu eksisteerimist ei kinnita ka M. Einasto poolt ringkonnakohtule esitatud dokumentatsioon (ringkonnakohus võtab selle dokumentatsiooni asja materjalide juurde: laenulepingu eksisteerimine muutus eriti tähtsaks just maakohtu otsuse järgselt; laenuleping ei oleks iseenesest välistanud rahapesu – võimalik on ka sellise raha pesemine, mille rahapesija peab eelkuriteo toime panijale tagasi maksma; maakohtu valitud lähenemise jaoks KarS § 831 lg 2 p 1 järgi oli aga laenulepingu olemasolu otsustav – kui selline leping oleks eksisteerinud, ei oleks konfiskeerimine M. Einastolt vastavalt käesoleva otsuse p-s 482 märgitule võimalik olnud). Pangaväljavõtted viitavad vaid rahaülekannete toimumisele, mitte aga sellele, et nende ülekannete aluseks oleks olnud mingisugune laenusuhe. Sellise laenusuhte olemasolu ei kinnita ilmselgelt ka M. Einasto koostatud graafik. Laenulepingu puudumisele viitab väga tugevasti see, et väidetavast lepingust pole mingeid kirjalikke jälgi. Kui sugulaste vahel raha laenamise puhul ei olegi põhjust eeldada, et koostatakse mitme lehekülje pikkune äärmiselt detailne kirjalik leping, pole teisalt usutav seegi, et sadade tuhandete eurode laenamist mitte kuidagi kirjalikult ei fikseerita – kasvõi seetõttu, et ei toimuks teineteisest mööda rääkimist, millegi unustamist või et oleks kirjas vähemalt mingid üldised tingimused (summad, kuupäevad, intressimäärad vms). Ka D. ja M. Einasto vaheline suhtlus annab alust öelda seda, et sellist lepingut ei olnud: kui väidetav leping olemas olnud oleks, oleks mehed sellest aeg-ajalt ka kõnelnud.
401.Nagu äsja tsiteeritust nähtub, palus D. Einasto puhuti M. Einastolt raha juba enne 2017. aasta sügist. Facebooki vestlustest ilmneb aga seegi, et kui esialgu nende rahaküsimustega seoses vestluspartnerid viiteid bitcoini-ülekannetele M. Einastole ei teinud, siis alates 2017. aasta oktoobrist asi muutus. Nimelt hakkas D. Einasto sellest ajast raha küsides viitama bitcoiniülekannetele M. Einastole, mida ta juba oli teinud või kavatses peagi teha. Mitmel puhul ütles D. Einasto otsesõnu või ilmnes tema öeldut kaude, et D. Einasto soovis M. Einastolt sularahana väiksemat summat kui ta bitcoinides M. Einastole üle kandnud oli või kavatses üle kanda. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb nende vestluste põhjal tuvastada järgmist. D. ja M. Einasto sõlmisid millalgi 2017. aasta sügisel ühe kokkuleppe. Selle kokkuleppe sõlmisid nad suuliselt: nt vahetult näost-näkku rääkides, telefoniga kõneldes vms. Kokkuleppe sisu oli selline. D. Einasto hakkab M. Einastole bitcoine üle kandma. D. Einasto huvi seda kokkulepet sõlmides seisnes sularaha saamises: vt ülal. M. Einasto huvi oli aga eeskätt selles, et ta saab suure osa talle üle kantud rahast endale jätta ja seda oma äranägemise järgi kasutama hakata – eeskätt investeerimiseks oma äriühingutesse. Kui suur M. Einastole jääma pidanud raha täpselt olema pidi, paika ei pandud: lepiti kokku, et nii palju, kui D. Einastol tarvis on, M. Einasto ka talle annab. Et tegemist polnud mingi siduvaid makseid ette nägeva detailselt läbi räägitud kokkuleppega, vaid 98(117)
D. Einasto pidi tegema ülekandeid oma äranägemise järgi, kinnitavad ka M. Einasto 27. oktoobri 2017 ja 22. jaanuari 2018 sõnumid: „ega ma ei nõua ju midagi, käime ära siis kui ütled, ja kui saad teha trans siis saad“ ja „ok, kuidas sulle sobib. Aga oleksin tänulik küll, kui midagi saaks mõneks ajaks“. Ei saa välistada, et esialgset kokkulepet sõlmides räägiti sellestki, et kunagi tulevikus võib D. Einasto vähemalt osa esialgu M. Einastole jäävast rahast tagasi küsida: nt siis, kui M. Einasto ettevõtlusse tehtud investeeringud end millalgi ära tasuma hakkavad. Kui aga millestki sellisest räägitigi, jäi see jutt konkretiseerimata ja tingimuslikuks – sest vastasel juhul oleks see kuidagi kirjalikult fikseeritud (vt ülal). Hiljem aga loobus D. Einasto ka sellistest (võimalikest) plaanidest: ta andis M. Einastole teada, et ta midagi tagasi küsima ei hakka ja et pole suurt vahet, kui palju M. Einastole jääb (12. jaanuaril ja 4. märtsil 2018 öeldu: „ma midagi nüüd edaspidi tagasiküsima ei hakka, isegi korraks“ ning „tegelikult enam suurt vahet ei ole kui palju ma tavaliselt jätan sulle“).
402.Eeltoodu tähendab aga seda, et mingit keskset varjamiseesmärki ei olnud ka sellise raha ülekandmisel, mis pidi D. Einasto hinnangul jääma M. Einasto kasutusse.
403.Nagu öeldud, moodustavad osa esimesest teost ka D. Einasto poolsed sularaha vastu võtmised (vt käesoleva otsuse p 381). Niisuguses välja võtmises aga ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik näha mingit varjamis-eesmärki: D. Einasto võttis sularaha vastu selleks, et saaks selle ära kulutada (nt kasiinos mängimiseks, narkootikumide ostmiseks või igapäevakulutuste tegemiseks).
404.Järgmine üksiktegu või sarnaste korduvate tegude kompleks seondub K.K. u Spectro kontoga: D. Einasto kandis sellelt kontolt umbes kahe aasta kestel krüptoraha oma erinevatele virtuaalkontodele (käesoleva otsuse p 382). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka siin in dubio pro reo-põhimõtte jaoks tarviliku kindlusega öelda, et nende ülekannete eesmärk oli raha kuritegeliku päritolu varjamine.
405.Prokurör leidis, et teise isiku nimel avatud kontode aastatepikkusel kasutamisel ei saa olla muud eesmärki kui distantseerida end kontodel toimuvatest tehingutest ja kontodele laekuvatest rahadest (kd 16, tl 156) – seda seisukohta aktsepteeris ka maakohus (vt käesoleva otsuse p 59). Niisiis tuletasid süüdistaja ja esimese astme kohus raha kuritegeliku päritolu varjamise eesmärgi ainuüksi asjaolust, et D. Einasto tegi ülekandeid K.K. u nimeliselt kontolt. See on kõigiti mõeldav. Samas aga ei saa olla nõus arusaamaga, et teise isiku konto kasutamisel ei saa olla ühtegi muud eesmärki. Juba eelnevast nähtub, et keegi võib teise isiku kontot kasutada seetõttu, et tal endal sobivat kontot ei ole. Isegi kui vastava konto avamine ei ole võimatu, võib isik jätta selle avamata ka muul eesmärgil kui varjata kontolt välja kantava raha päritolu. Näiteks on mõeldav, et kuivõrd olemas oleva konto kasutamine laabub probleemideta, ei olegi mõtet enda nimelist kontot tegema hakata.
406.Üheselt ei saa D. Einasto varjamiseesmärki tuletada ka konto avamise kohta teada olevast teabest, sest see on segane. D. Einasto väitel avas ta selle konto koos K.K. uga 2013. või 2014. aastal (kd 16, tl 11). Spectro esitas menetluse raames info tehingute kohta alates 2014. aasta oktoobrist (kd 6, tl 107–110). Näib, et D. Einasto väitel toimus konto avamine selleks, et hakata väikeste summadega bitcoinidesse investeerima (kd 16, tl 11). K.K. u sõnul tema konto avamisest midagi ei teadnud – samas aga ta aeg-ajalt siiski D. Einastole oma pangakaarti mingite asjade tegemiseks internetis andis (kd 8, tl 32). Päriselt ei saa välistada ka seda, et K.K. andis tõele mitte vastavaid ütlusi ja tegi seda n-ö oma naha säästmiseks: tegelikult võis K.K. sellest kontost midagi (rohkemat) teada, aga ta otsustas, et tema enda jaoks on kõige soodsam see, kui ta väidab end mitte midagi teadvat.
99(117)
407.Süüdistusversiooni ei kinnita ka asjaolu, et D. Einasto esitas Spectrole mitmeid oma andmeid: füüsilise aadressi, e-posti aadressi, sünnipäeva ja telefoninumbri (kd 5, tl 188–194). Tunduks loogiline, et varjamiseesmärgiga tegutsev inimene oma isikuandmeid ei edastaks, vaid saadaks valeandmed.
408.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita varjamiseesmärki üheselt ka D. Einasto poolt K.K. ule öeldu, et ta tegi oma isale samad kontod, kus saab raha pesta (kd 8, tl 32 pöördel). Menetluses on küllaltki palju vaieldud selle üle, kui täpselt D. Einasto, M. Einasto, K.K. või üldse mõni n-ö tavainimene rahapesu defineerida oskab. Prokuratuuri ja maakohtu seisukoht näib olevat, et seda oskab ilma probleemideta sama hästi kui igaüks. Ringkonnakohus ei saa selle arusaamaga mitte kuidagi soostuda. Suisa vastupidi: käesolev asi (sh veel allpool öeldav) viitab pigem sellele, et rahapesu määratlemisel jäävad kohati tõsisesse hätta isegi professionaalsed juristid. Seetõttu paistab tõenäoline, et mittejurist ei suuda üldjuhul rahapesu täpselt defineerida. Näiteks on kõigiti võimalik, et rahapesuks peetakse igasuguseid toiminguid, mida mingi „kahtlase“ päritoluga rahaga ette võetakse. Selline arusaam aga ei vastaks eelöeldust tulenevalt enne 2017. aasta lõppu kehtinud rahapesu mõistele vähemalt kahes mõttes. Esiteks ei piisanud (ega piisa praegugi) raha „kahtlasest“ päritolust, vaid raha peab olema just kuritegelikult saadud. Teiseks aga ei võimaldanud kuni 2017. aasta lõpuni maksvusel olnud seadus (ega luba praegugi kehtiv) lugeda rahapesuks kaugeltki kõiki kuritegeliku rahaga ette võetavaid toiminguid, vaid üksnes osa neist: eelkõige niisuguseid, mis tehti varjamise eesmärgil. Niisiis on kõigiti võimalik, et D. Einasto, kes oli teadlik raha kuritegelikust päritolust, lähtus valesti sellest, et kõik selle suure hulga rahaga tehtavad arvukad sammud (eeskätt ülekanded, nt kasiinodesse või krüptorahakontodele) kujutavad endast juba iseenesest rahapesu. Sellisel juhul aga ei saaks D. Einasto poolt K.K. ule öeldust tuletada D. Einasto varjamiseesmärki.
409.Kokkuvõtvalt tuleb K.K. u nimelise kontoga seonduvalt öelda, et ehkki on kõigiti võimalik, et D. Einasto tegi seal kontol olnud rahaga (vähemalt mõningad) toiminguid raha kuritegeliku päritolu varjamise eesmärgiga, ei saa selles olla täiesti kindel: võõrale nimele registreeritud konto kasutamisest per se selle tuvastamiseks ei piisa.
410.Et D. Einastol varjamise eesmärki ei olnud, on tegelikult möönnud ka prokuratuur. Nimelt on prokurör süüdistuskõnes märkinud järgmist: „Samas isegi juhul, kui ei leia tuvastamist süüdistatavate tegevuse eesmärk varjata vara ebaseaduslikku päritolu, võib nende toimingute puhul, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud alates 27.11.2017, kõne alla tulla siiski Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 2 teoalternatiiv – vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest“ (kd 16, tl 147).
411.Seega ei ole D. Einastot võimalik enne 27. novembrit 2017 toime pandud käitumisaktide eest rahapesus süüdi tunnistada. Isegi kui D. Einasto ekslikult eeldas, et ta peseb raha (vt käesoleva otsuse p 408), ei saa see tingida tema süüdi mõistmist. Sellises olukorras saaks rääkida nn pseudosüüteost ehk ümberpööratud keelueksimusest: isik arvab vääralt, et ta sooritab kuriteo. Kuivõrd niisugusel juhul ei kujuta toimija endale ette ühtegi (tegelikult) õigusvastast tegu, ei saa rääkida ka süüteokatsest: vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, IX, vnr 64–65. Seepärast on maakohtu otsus D. Einasto sellises rahapesus süüdi tunnistamises tarvis KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja D. Einasto tuleb KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. γ) 27. novembrist 2017 kuni 19. juulini 2020 kehtinud seadus i) Sissejuhatus 100(117)
412.Ringkonnakohtu hinnangul ei näinud 27. novembrist 2017 kuni 19. juulini 2020 kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3 ette laiemat karistusõiguslikku vastutust kui seda tegi enne 27. novembrit 2017 maksvusel olnud RahaPTS § 4 lg 1. Vastupidi, karistatava käitumise ring mõneti kitsenes.
413.Uus RahaPTS § 4 lg 1 p 3 kattub suuresti vana RahaPTS § 4 lg 1 p-ga 1. Erisusi on kaks.
414.Esiteks on välja jäetud viide „saladuses hoidmisele“ – säilinud on vaid „varjamine“. Seaduse seletuskirjas selle muudatuse kohta infot ei ole. On aga selge, et ühe alternatiivse koosseisutunnuse välja jätmine ei saa olla vastutust laiendav. Pigem võiks see viidata vastutuse kitsenemisele: „saladuses hoidmist“ enam rahapesuna ette heita ei saa. Ilmselt aga ei saa ka seda öelda, vaid on hoopiski nii, et „saladuses hoidmise“ välja jätmine mingit sisulist muutust kaasa ei toonud. 2015. aastal ilmunud karistusseadustiku kommentaari 4. trükis saladuses hoidmisest ei kõneldud, vaid piirduti varjamisest rääkimisega. Saladuses hoidmise kohta ei öelda midagi ka seadusekommentaari vastses 5. trükis. Riigikohuski ei ole ringkonnakohtule teada olevalt saladuses hoidmisele iseseisvat tähendust andnud30.
415.Teine muudatus kujutab endast sellise formuleeringu lisamist: „kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest“. See(gi) on kitsendav muudatus, aga D. Einasto kui eelkuritegudest nende toime panemise tõttu väga hästi teadlik olija vastutuse seisukohalt ta oluline ei ole: vt käesoleva otsuse p 359.
416.Uus RahaPTS § 4 lg 1 p 1 on aga sarnane vana RahaPTS § 4 lg 1 p-le 2. Tõsi, siin on muudatused mõneti suuremad.
417.Ka RahaPTS § 4 lg 1 p 1 lisati konstruktsioon „kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest“. Vt selle kohta käesoleva otsuse üle-eelmist punkti.
418.Erinevalt vana RahaPTS § 4 lg 1 p-st 2 ei sisalda uus RahaPTS § 4 lg 1 p 1 viiteid omandamisele, valdamisele või kasutamisele. Need koosseisuteod viidi uude alapunkti: uue RahaPTS § 4 lg 1 teise punkti – vt selle kohta käesoleva otsuse p 432–445.
419.Eelkirjeldatud muudatusi kokku võttes leiab ringkonnakohus, et uue RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 tõlgendades saab suuresti lähtuda samasugusest loogikast, nagu kehtis vana RahaPTS § 4 lg 1 puhul. Vastutus kitseneb vaid kahest aspektist. Esiteks puutuvalt vara kuritegeliku päritolu subjektiivset külge – see aga (nagu korduvalt öeldud) D. Einasto puhul oluline pole. Teiseks tuleb arvestada, et RahaPTS § 4 lg 1 p 1 või 3 järgseks koosseisuteoks ei saa pidada omandamist, valdamist või kasutamist – neid tegusid on tarvis analüüsida RahaPTS § 4 lg 1 p 2 raames. Niisiis saab öelda, et RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 suhtes saab tugineda ka käesoleva otsuse p-s 389 viidatud Riigikohtu seisukohtadele, mis tähendab vähemalt praeguse asja kontekstis eelkõige seda, et rahapesust kõnelemine RahaPTS § 4 lg 1 p 1 või 3 tähenduses eeldab varjamist kui primaarset eesmärki.
Ei saa välistada, et „saladuses hoidmine“ jäi seadusest välja kogemata. Nimelt oli RahaPTS § 4 lg 1 p 3 enne mullusuvist järjekordset muudatust grammatiliselt selgelt ebakorrektne. Üks „või“ jäi n-ö õhku rippuma: „...või varaga seotud muude õiguse varjamine või kui on teada, et...“. Ilmsele kirjaveale on viidatud ka õiguskirjanduses: Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532, allmärkus 52. On võimalik, et mõnes algses redaktsioonis oli vastav koht selline: „...või varaga seotud muude õiguse varjamine või saladuses hoidmine, kui on teada, et...“. Kas see spekulatsioon tõele vastab või mitte, praegu aga oluline pole.
101(117)
420.Käesoleva otsuse eelmises punktis märgitut ei väära ka uue RahaPTS § 4 lg-d 2 ja 4, mis on vastavalt sellised: „Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.“ „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.“ RahaPTS § 4 lg 2 osas öeldakse seaduse seletuskirjas suisa kaks korda, et säte ei ole kavandatud laiendamaks rahapesu definitsiooni KarS § 394 mõttes ja et osavõtu ning katse karistatavus ja tähendus tulenevad KarS üldosast. RahaPTS § 4 lg 4 aga ei saa ilmselgelt kuidagi puudutada materiaalõigust. Seletuskirjas märgitakse selle kohta, et „eesmärk on paremini tagada kooskõla rahvusvahelisest õigusest tulenevate rahapesu mõiste sisustamise aspektidega“ ja et „[k]una nendele õigusaktidele vastavust Eesti suhtes hinnatakse, on mõistlik vastavad sätted seaduse teksti kirjutada, sest need annavad konkreetsed suunised rahapesu mõiste sisustamisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega“. Ringkonnakohtu hinnangul on kummaline, et seadusesse lisatakse toortõlkena Eesti karistus- ja kriminaalmenetlusõigusega kokku sobimatuid (või vähemasti halvasti kokku sobivaid) sätteid, millel pole juba seaduse loojate endi hinnangul regulatiivset tähendust, vaid mis peavad näitama rahvusvahelistele kontrolöridele Eestit heas valguses. ii) RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3
421.Tulenevalt käesoleva otsuse p-s 419 öeldust (RahaPTS § 4 lg 1 p-de 1 ja 3 puhul saab lähtuda suuresti enne 2017. aasta lõppu kehtinud seadusest), alustab ringkonnakohus D. Einasto vastutuse kontrollimist pärast 26. novembrit 2017 aset leidnud tegude eest kõigepealt just RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja 3 järgi.
422.M. Einastoga seotud tegu (käesoleva otsuse p 379–381) ega K.K. u Spectro kontoga seotud tegu või tegude kompleks (käesoleva otsuse p 382) RahaPTS § 4 lg 1 p-dele 1 ega 3 ei vasta: seda põhjustel, mis esitati vastavalt käesoleva otsuse p-des 396–403 ja 404–409.
423.Järgmine tegu on raha kandmine L.V. i kontole ja enamiku sellest ülekantud rahast sularahas vastuvõtmine L.V. ilt ja R.R. ilt (käesoleva otsuse p 383). Maakohus viitas kriminaalkolleegiumi arusaamise järgi lihtsalt raha n-ö puhastamisele, ent midagi täpsemalt ta ei selgitanud. Varjamiseesmärgist siingi kõneleda ei saa: võib öelda suuresti sama, mis märgiti M. Einastoga seoses. Esiteks näib loogiline, et D. Einasto peamine eesmärk raha L.V. i kontole kandes oli tõepoolest sularaha saamine (käesoleva otsuse p 398). Ka ei saa varjamis-eesmärki näha raha vastuvõtmises endas (käesoleva otsuse p 403). Tõsi, L.V. ja R.R. andsid D. Einastole tagasi ca paarkümmend protsenti vähem raha kui D. Einasto üle kandis – ja erinevalt M. Einastost ei saa siinkohal rääkida D. Einasto võimalikust soovist anda raha oma isa ettevõtluse jaoks. Niisiis on võimalik, et R.R. ja L.V. said n-ö komisjonitasu selle eest, et lubasid D. Einastol raha nende kontrolli all olevale arvele kanda ja andsid selle raha D. Einastole sularahas üle. Näib küllaltki loogiline, et R.R. ja L.V. võtsid sellise kõrge vahendustasu tulenevalt sellest, et nad said ülekannete „kahtlasest iseloomust“ aru. Et D. Einasto jaoks sellise „komisjonitasu“ maksmise mõte võõras ei olnud, kinnitab kasvõi tema 1. augusti 2017 sõnum M. Einastole, milles D. Einasto arutles võimaluse üle kanda Malta kasiinovõit väikese fee („tasu“ inglise keeles) eest T.E. kontole, lisades, et ülekande selgituses poleks sõnu casino, gambling (hasartmäng inglise keeles) vms (kd 16, tl 76 pöördel). Seegi aga üheselt D. Einasto varjamiseesmärgile ei viita. Esiteks on võimalik, et äsja öeldu on vale. R.R. ja 102(117)
L.V. väitsid, et nende teada oli D. Einasto teeninud raha pokkerit mängides, kasiinos ja bitcoinidega tegeledes (vt L.V. i ja R.R. i ütlusi, kd 8, tl 23 jj. ja tl 25 jj.). R.R. i sõnul jättis ta osa rahast endale seepärast, et D. Einasto oli talle võlgu. Ent isegi kui R.R. või L.V. raha „kahtlasest olemusest“ lähtusid, ei tähenda see seda, et D. Einasto jaoks ei olnud raha ülekandmise primaarseks eesmärgiks sularaha kätte saamine.
424.E.M. ga seoses tehtud ülekande ja raha väljavõtmiste osas (käesoleva otsuse p 384) saab öelda suuresti sama, mis öeldi käesoleva otsuse eelmises punktis: varjamise eesmärki täie kindlusega jaatada võimalik ei ole. Maakohus leidis, et usaldusväärsed on E.M. ütlused (vt käesoleva otsuse p 61). Seega näib, et maakohtu meelest kandis D. Einasto E.M. le (või õigemini K.M. le, kelle pangakontol olnud rahaga E.M. toimetas) üle 2500 eurot, mis ta E.M. le võlgu oli, ja peagi pärast seda andis E.M. 2275 eurot D. Einastole sularahas üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et selline sularahas 2275 euro üle andmine toimus ja tõele ei vasta D. Einasto väited selle kohta, et kogu 2500 eurot jäi M.dele kui kingitus (kd 16, tl 26). Esiteks toimus sularaha välja võtmine kiiresti pärast üle kandmist, mistõttu on loogiline eeldada, et E.M. ei hakanud peaaegu kogu väidetava kingituse raha kohe ära kulutama, vaid andis selle D. Einastole, kes raha just seetõttu üle kandnud oli. Teiseks oli selliselt käitumine D. Einastole tüüpiline: kanda raha teiste inimeste arvele ja see peagi sularahana kontokasutajatelt oma kätte võtta. Küll aga pole kriminaalkolleegium sugugi veendunud selles, et tõele vastavad ka E.M. väited selle kohta, miks D. Einasto ja tema rahaga selliselt toimetasid. Maakohus leidis, et E.M. ütluste usaldusväärsusele viitab tõsiasi, et E.M. t oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise ees. Kui see argument iseenesest pädeks, peaks tunnistajate ütlusi peaaegu alati usaldusväärseks pidama, sest tunnistajaid ei hoiatata vastutuse eest vaid harvadel juhtudel (nt lapstunnistajad). Nii see aga pole: kogemus näitab, et tunnistajad valetavad küllaltki tihti. Liiatigi võis E.M. l olla motiiv valetada. Nimelt on sellegi naise puhul mõeldav see, mis on mõeldav L.V. i ja R.R. i puhul (vt käeoleva otsuse eelmist punkti): E.M. mõistis, et D. Einasto üle kantav raha on „kahtlane“ ja ta lubas D. Einastol raha üle kanda vaid küllaltki kopsaka „komisjonitasu“ eest (ligi 10 protsenti). Nimelt ei näi ülearu loogiline ega usutav E.M. väide, et D. Einasto tasus talle ära võla, aga kohe pärast seda andis E.M. D. Einastole kasiinosse minemiseks lõviosa sellest ära makstust uuesti võlgu. Aga siingi saab lõppkokkuvõttes öelda, et isegi kui E.M. selliselt mõtles, ei väära see küllaltki loogilisena näivat võimalust, et D. Einasto peamine eesmärk raha üle kandes oli raha sularahas enda kätte saamine – mitte aga raha kuritegeliku päritolu varjamine.
425.Ka anonüümsetesse virtuaalrahakottidesse ülekannete tegemisel pole võimalik tuvastada varjamist kui primaarset eesmärki.
426.Prokuratuur leiab järgmist: „Kuna krüptovaluuta rahakotid on anonüümsed, siis selliste ülekannete tulemusena kaotas Dennis Einasto seose nii tema enda isiku kui ka toimepandud kuritegudega. Asjaolu, et Dennis Einasto kasutas just krüptovaluuta rahakotte, mitte traditsioonilisi pangakontosid, kinnitab tema soovi muuhulgas ka varjata tema seotust nende tehingutega.“ (kd 16, tl 156).
427.D. Einasto kaitsja põhiväide on apellatsioonis (nagu varasemaski menetluses) see, et D. Einasto tegi need ülekanded mitte varjamiseks, vaid selleks, et ta saaks arvutikelmusega hangitud raha kasutama hakata – nt saaks veebikasiinodes mängida.
428.Maakohtu otsusest leiab ringkonnakohus asjasse puutuvana vaid sellise lause: „Eeltooduga on tõendatud, et Dennis Einasto, kandes kuritegelikult saadud krüptoraha üle erinevatele anonüümsetele virtuaalraha rahakottidele, kaotas Dennis Einasto rahaliste vahendite seose toimepandud kuritegudega ning selle tulemusena sai ta hakata kasutama neid kuritegelikult saadud rahalisi vahendeid, kui legaalset vara.“ (otsuse lk 135) 103(117)
429.Maakohus näib sellega seoses tegevat sama vea, millele osutati käesoleva otsuse p-des 394– 395: rahapesu tuletatakse sellest, et tehingu tegemine muudab raha päritolust aru saamise iseenesest keerulisemaks. Juba ülal toodud põhjusel ei saa siingi niisuguse argumentatsiooniga rahapesu jaatada.
430.Kolleegiumit aga ei veena ka prokuratuuri arusaam. Näib, et prokuratuur on varjamiskavatsuse tuletanud sellest, et virtuaalrahakotid olid anonüümsed. Krüptoraha üks kõige olemuslikumaid tunnuseid ongi anonüümsus: ühtegi krüptoraha tehingut pole ainuüksi selle tehingu enda kohta genereeritavate jälgede abil võimalik ühegi isikuga siduda. Niisiis võiks väita, et iga krüptorahaga mingit tehingut tegeval isikul on mingi varjamiseesmärk. Nii see aga kindlasti ei ole. On väga palju inimesi, kes kasutavad krüptovaluutat mitte millegi varjamiseks, vaid nt seetõttu, et see on mugav, et lõigata vilju investeeringu-objektiks olnud krüptoraha väärtuse kasvult, et nad ei usalda klassikalisi valuutasid haldavaid riikide keskpanku, et vältida pangaülekande tasusid, et nad loodavad raha kiiresti kohale jõudmist, et nad tahavad hoiduda klassikalise valuuta devalveerimisriskist vms. Nii pole ka D. Einasto puhul ainuüksi krüptotehingute anonüümsusest lähtuvalt võimalik tuletada raha kuritegeliku päritolu varjamise eesmärki. Nagu juba eelnevast tuleneb, toimetas D. Einasto internetis üliaktiivselt ja ka kulutas seal väga tihti raha. Muu hulgas kulutas ta seda internetikasiinodes. Seetõttu on kõigiti võimalik, et ülekanded oma veebirahakottidesse tegi D. Einasto just selleks, et saaks krüptoraha mõnes keskkonnas kuidagi kulutada, nt selle eest hasartmänge mängida. Ka ei saa varjamise kavatsust tuletada ülekannetest T.E. virtuaalrahakotti (käesoleva otsuse p 386.4). D. Einasto sõnul tegi ta need ülekanded seetõttu, et ta oli T.E. le arvuti eest võlgu (kd 16, tl 25–27 ja 38 pöördel). Ka T.E. kinnitas, et ta valmistas D. Einastole võimsa arvuti, D. Einasto jäi talle selle eest võlgu, seejärel maksis osa võlast, ent võttis uuesti võlgu ja niimoodi „pendeldas“ see asi paar korda (kd 8, tl 30). Kas need ütlused tõele vastavad, ei ole võimalik täie kindlusega öelda. Teisalt aga ei saa öelda sedagi, et nad on kindlasti valed. Seetõttu ei saa KrMS § 7 lg 3 jaoks tarviliku kindlusega tuvastada, et ülekanded T.E. le tegi D. Einasto raha kuritegeliku varjamise eesmärgil.
431.Eelöeldu tähendab, et D. Einasto teod ei vastanud RahaPTS § 4 lg 1 p-dele 1 ja 3 ja D. Einastot ei ole võimalik nende sätete abil KarS § 394 järgi süüdi mõista. iii) RahaPTS § 4 lg 1 p 2
432.RahaPTS § 4 lg 1 p 2 toob koosseisutegudena ära omandamise, valdamise ja kasutamise. Esmapilgul võib ehk tunduda, et olukord ei erine kuigivõrd enne 27. novembrit 2017 kehtinud õiguslikust raamistikust: nagu ülal viidatud, kõneles omandamisest, valdamisest ja kasutamisest ka vana RahaPTS § 4 lg 1 p 2. Siiski on üks erinevus. Vana RahaPTS § 4 lg 1 p 2 kohaselt pidi omandamine, valdamine või kasutamine toimuma varjamise vms eesmärgiga. 27. novembril 2017 kehtima hakanud RahaPTS § 4 lg 1 p 2 aga sellist kitsendust ette ei näe. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas sellel muudatusel on mingi sisuline tähendus ja kui on, siis milline see on.
433.2017. aasta seadusemuudatuse seletuskirjas märgitakse, et kuritegelikust tegevusest saadud vara tõelise olemuse varjamine on ilmselt kõige „klassikalisem“ arusaam rahapesust kui kuritegeliku vara näitamisest legaalse varana. Sisuliselt samamoodi on leitud ka õiguskirjanduses, viidates kriminaaltulu „näilikult legaalsel teel taasteenimisele“ (Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532 (520)). Seda n-ö klassikalise rahapesu kontrolli kujutab endast ka käesolevas otsuses seniselt tehtu: analüüsiti, kas D. Einastol oli vara päritolu varjamise siht. Vähemalt esmapilgul paistab, et vähemasti grammatiliselt on uue RahaPTS § 4 lg 1 p-ga 2 niisugusest arusaamast eemaldutud: piisab vara
104(117)
omandamisest, valdamisest või kasutamisest iseenesest ja mingit varjamist, saladuses hoidmist vms tarvis polegi. Ringkonnakohtu hinnangul olukord siiski selline ei ole.
434.Olgu kõigepealt antud põgus (mitte ammendav) ülevaade asjakohasest rahvusvahelisest taustast.
435.Kõnealune kolmik (omandamine, valdamine ja kasutamine) on ära toodud juba Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1988. aasta konventsiooni (1988. aasta konventsioon) art 3 lg 1 p c alap-s ii (konventsiooni eestikeelses versioonis on inglise keelne termin possession tõlgitud ebaõnnestunult omamiseks, mitte valdamiseks). Tähele tuleb panna seda, et kui 1988. aasta konventsiooni art 3 lg 1 p c alap-s i toodud rikkumised pidi liikmesriik oma õigusse inkorpororeerima ilma reservatsioonideta, on olukord art 3 lg 1 p c alap-ga ii teistsugune: need rikkumised tuleb riigil oma seadusandlusse lisada vaid „võttes arvesse oma põhiseaduslikke põhimõtteid ja õigussüsteemi põhiprintsiipe“. 1988. aasta konventsiooni seletuskirja31 kohaselt on tegemist keerukate vaidluste tulemusel paika pandud päästeklausliga (safeguard clause): mitmete riikide õiguskord ei võimaldanud 1988. aasta konventsiooni art 3 lg 1 p-s c ette nähtud laiu vastutuseeldusi üle võtta (p-d 3.65 ja 3.66).
436.Samasugune kolmik tuuakse välja ka Euroopa Nõukogu Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise 1990. aasta konventsiooni (1990. aasta konventsioon) art 6 lg 1 p-s c. Küll aga võib liikmesriik selle konventsiooni art 6 lg 2 p b alusel ette näha, et lõikes 1 nimetatud tegusid eelkuriteo toimepannud isiku toimepanduna ei peeta kuritegudeks. Niisiis leiti, et nn ise-rahapesu (inglise keeles self-laundering, saksa keeles Selbstgeldwäsche) karistatav olema ei pea.
437.1990. aasta konventsiooniga sarnane on olukord Euroopa Nõukogu Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise 2005. aasta (Varssavi) konventsioonis (2005. aasta Varssavi konventsioon): vt art 9 lg 1 p c ja lg 2 p b. Juhitagu tähelepanu sellelegi, et erinevalt art 9 lg 1 p-dest a ja b on art 9 lg 1 p c puhul ära toodud, et liikmesriik saab selle regulatsiooni ülevõtmisel arvestada oma põhiseaduslikke põhimõtteid ja õigussüsteemi põhiprintsiipe. 2005. aasta Varssavi konventsiooni seletuskirjas32 viidatakse sellele, et mõnes riigis ei võimalda karistusõiguse põhiprintsiibid karistada isikut selle eest, kui ta peseb raha, mida ta ise kuritegelikult hankis (p 95).
438.Euroopa Liidu 2018. aasta Kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemise kohta koostatud direktiivi (2018. aasta direktiiv) art 3 lg 1 p c sisaldab juba tuntud kolmikut. Selle direktiivi art 3 lg 5 aga sätestab, et liikmesriigid võtavad meetmed, millega tagada, et lg 1 p-des a ja b osutatud tegevus on karistatav kuriteona, kui selle panid toime isikud, kes tegelesid või olid seotud kuritegeliku tegevusega, mille tulemusel vara saadi. Niisiis ei viita viimati tsiteeritud norm art 3 lg 1 p-le c ehk liikmesriikidele ei nähta ette kohustust kriminaliseerida vara omandamine, valdamine või kasutamine eelkuriteo toimepanija poolt. Olgu tsiteeritud ka direktiivi põhjenduspunkti 11: „Liikmesriigid peaksid tagama, et teatavat tüüpi rahapesu on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kelle kuritegeliku tegevuse tõttu asjaomane vara saadi (omaenda kuritegeliku raha pesu). Kui rahapesu ei piirdu sellisel juhul ainult vara omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist, muundamist, varjamist või saladuses hoidmist ning põhjustab suuremat kahju, kui kuritegeliku tegevusega on juba tekitatud, näiteks kui kuritegelikust tegevusest saadud vara on pandud ringlusse ning seejuures on varjatud vara ebaseaduslikku päritolu, peaks selline rahapesu olema karistatav.“
439.Ülal kirjeldatud rahvusvahelistes aktides ette nähtud võimalusi on kasutatud ära näiteks Saksamaal. Nii ei olnud ise-rahapesu seal kuni 2015. aasta lõpuni mitte ühelgi tingimusel karistatav. Praeguseks on see olukord mõneti muutunud. Üldreeglina on rahapesu eelkuriteo toime panija poolt Saksa karistusseadustiku § 261 lg 9 p 2 ls 2 järgi endiselt mitte-karistatav, ent § 261 lg 9 p 2 ls 3 näeb ette erandi: mitte-karistatavus ei kohaldu siis, kui eelkuriteo toimepanija laseb eelkuriteoga hangitu ringlusse ja varjab sealjuures vara õigusvastast päritolu (seega on see norm väga sarnane 2018. aasta direktiivi põhjenduspunktiga 11). Niisiis taganes Saksa seadusandja rahvusvahelise surve tõttu (Teixeira. Die Strafbarkeit der Selbstgeldwäsche. Neue Zeitschrift für Strafrecht 2018/11, S 634–639 (634)) eelkurjategija karistamata jätmise põhimõttest. Seda ei teinud ta siiski absoluutselt: kuritegeliku vara pelk omandamine, valdamine või kasutamine eelkurjategija poolt ei ole endiselt karistatav.
440.Eesti karistusseadustikus ei tundu vähemalt esmapilgul Saksa karistusseadustiku § 261 lg 9 p 2 ls-te 2 ja 3 laadseid ((küllaltki) arusaadavaid) kitsendusi ise-rahapesu kohta olevat. Seetõttu paistab olukord olevat selge: kuritegeliku raha omandamine, valdamine ja kasutamine on karistatav ka siis, kui seda teeb eelkuriteo toimepanija. Nagu juba käesoleva otsuse p-s 433 öeldud, kriminaalkolleegiumi meelest nii siiski ei ole.
441.Ise-rahapesu väga laialdase karistatavuse kohta on skepsist üles näidatud ja pooldatud konservatiivset (st kitsendavat) tõlgendamist juba õiguskirjanduses. Nii näiteks on Markus Kärner leidnud, et ise-rahapesu ei tohiks liiga ulatuslikult kriminaliseerida, et midagi sellist ei nõua ka rahvusvaheline õigus ja et ise-rahapesu karistatavusala peab paika panema kohtupraktika (Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532 (528–529)). Indrek Tibar on aga karistusseadustiku äsjases kommentaaris asunud seisukohale, et RahaPTS § 4 lg 1 p 2 järgne raha pesemine eelkurjategija poolt ei ole võimalik: sellisel moel saab raha pesta vaid kolmas isik, kellele antakse eelkuriteoga saadud vara üle ja kes selle vastu võtab (Tibar – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 20.1). Sellise rahvusvahelise õiguse poolt aktsepteeritud ja rahapesu mõiste ülilaia tõlgendust vähemalt osaliselt piirava arusaamaga on päri ka kriminaalkolleegium. Küll aga tuleb lähemalt selgitada, kuidas ikkagi RahaPTS § 4 lg 1 p 2 sõnastus sellist interpretatsiooni võimaldab.
442.Olgu veel kord välja toodud selle sätte sõnastus: „omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest“. Seadusandja kasutab selles normis sõna „saama“ kaks korda. Niisiis on olukord teistsugune kui puutuvalt RahaPTS § 4 lg 1 p-desse 1 ja 3: neis normides viidati kuni 20. juulini 2020 saamisele vaid korra (ja praegu ei viidata enam üldse). Ringkonnakohtu meelest tähendas teine „saama“ RahaPTS § 4 lg 1 p-s 2 viidet eelkuriteole: vara saadi ehk hangiti ehk muretseti kuritegelikult. Esimene „saamine“ aga viitab selle teise „saamise“ järel toimunule: kuriteoga saadud (hangitud, muretsetud) vara antakse edasi kolmandale isikule, kes selle vara niimoodi „saab“.
443.Sellisele tõlgendusele saab tuge ka rahvusvahelistest allikatest. 1990. aasta konventsioonis nõuti omandamise, valdamise ja kasutamise puhul teadmist vara kuritegelikust taustast – küll aga ei nähtud ette, et selline teadmine pidi esinema juba vara saamise hetkel (art 6 lg 1 p c: „vara omandamine, valdamine või kasutamine, teades, et vara on saadud kriminaaltuluna“). 2005. aasta Varssavi konventsioonis aga nähti ette muudatus: art 9 lg 1 p c nõuab, et isik teaks vara kuritegelikust taustast just vara saamise momendil. Selline muudatus on suunatud sellele, et rahapesuks ei saaks lugeda A poolset autoga sõitmist olukorras, kus A saab teada, et selle auto, mille ta heausklikult B käest ostis, oli B ostnud kuritegelikult hangitud raha eest (vt täpsemalt Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica. 2019/7, lk 518–532 (522)). Samamoodi on sõnastatud 2018. aasta direktiivi art 3 lg 1 p c. Niisiis 106(117)
peavad need kaks viimasena mainitud rahvusvahelist normi (2005. aasta Varssavi konventsiooni art 9 lg 1 p c ja 2018. aasta direktiivi art 3 lg 1 p c) silmas mitte eelkuriteo toimepanija tegusid (nn ise-rahapesu), vaid kolmanda isiku poolt tehtavat. See aga annabki omakorda kinnitust väitele, et RahaPTS § 4 lg 1 p 2 ei rakendu eelkuriteo sooritaja suhtes.
444.Viimaks saab sellele arusaamale tuge ka 2017. aasta RahaPTS kehtestamise seletuskirjast. Tõsi, otsesõnu seda küllaltki raskepäraselt sõnastatud normi seletuskirjas ei avata. Küll aga on mitmeid viiteid sellele, et seadusandja ei soovinud rahapesu mõistet varasemast oluliselt avaramaks muuta – ja kindlasti laiendaks ise-rahapesu jaatamine pelga omandamise, valdamise või kasutamise puhul rahapesu kohaldavusala märgatavalt. Näiteks peaks niisugusel juhul olema rahapesu see, kui kuriteoks oleva varguse toime pannud inimene ostab varastatud raha eest pätsi leiba (st kasutab raha) – ja kui ta ostaks peale seda järgmisest poest ka pudeli õlut, võiks rääkida endaga 2 kuni 10 aastast vangistust kaasa toovast korduvast rahapesust KarS § 394 lg 2 p 2 mõttes. Või kõne alla tuleks isegi veel madalam lävend: raha varastanud inimene muutuks pärast vargust raha valdajaks, mistõttu oleks iga varas automaatselt ka rahapesija. Seletuskirjas aga viiteid sedavõrd revolutsioonilistele (ja ilmselgelt (põhiseaduslikust perspektiivist) väga problemaatilistele) muudatustele ei nähtu. Vastupidi, viidatakse sellele, et suuresti peaks säilima status quo: „Seetõttu saab endiselt asjakohaseks pidada Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohti, mille kohaselt ei ole KarS § 394 sisustamisel võimalik lähtuda RahaPTS-s sätestatud rahapesu äärmiselt laia mõiste grammatilisest tõlgendamisest, vaid arvesse tuleb muuhulgas võtta ka kaitstavat õigushüve ning karistusseadustiku süstemaatilist tõlgendamist“.
445.Eelöeldu tähendab seda, et D. Einastot KarS § 394 järgi läbi RahaPTS § 4 lg 1 p 2 süüdi tunnistada ei saa: D. Einasto pani toime eelkuriteod, mistõttu ei kujuta võimalik tema poolne eelkuriteoga saadu omandamine, valdamine või kasutamine endast rahapesu. Sestap on maakohtu otsus vaja D. Einasto selleski osas (st pärast 26. novembrit 2017 juhtunus) süüdi tunnistamises KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja D. Einasto tuleb hoopiski KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. (7) Rahapesu – M. Einasto
446.Ka M. Einasto osas pole vaidlust selles, et süüdistuses kirjeldatud tegevused leidsid aset. Küll aga on vaja otsustada, kas neid tegevusi on võimalik pidada rahapesuks.
447.Käesoleva otsuse p-des 358–375 öeldust lähtuvalt oli väidetava kuriteo objektiks olnud raha kõlblik teoobjekt: seda nii enne 27. novembrit 2017 kehtinud ja alates 27. novembrist 2017 maksvusel olnud seaduse mõttes.
448.M. Einastogi puhul näib olevat lähtutud ühe jätkuva kuriteo kontseptsioonist – ehkki ka see süüdistatav tegi palju erinevaid kehaliigutusi: kandis erinevatelt kontodelt erinevatele kontodele raha, maksis pangakaardiga ja võttis pangaautomaadist sularaha välja ning andis seda D. Einastole. Seega tekib ka M. Einasto puhul küsimus, kas selliseid erinevaid käitumisakte ikkagi on võimalik üheks teoks siduda või pani M. Einasto toime mitu erinevat tegu. Ent sarnaselt D. Einastoga ei saa see küsimus ka M. Einasto puhul määravaks: ükski M. Einasto käitumisakt (sõltumata sellest, kas tegemist oli erinevate tegude või ühe teo n-ö osategudega) ei täitnud kohe esitatavatel põhjustel KarS § 394 koosseisu.
449.Ka M. Einasto puhul on tarvis võtta arvesse 2017. aasta novembrikuist seadusemuudatust: osad süüdistusaktis kirjeldatud kehaliigutused toimusid enne 27. novembrit 2017 ja osad pärast seda kuupäeva.
107(117)
450.Kuni 27. novembrini 2017. aset leidnud käitumisakte analüüsides tuleb juhinduda käesoleva otsuse p-des 389 öeldust: rahapesu saab jaatada siis, kui M. Einasto peamine eesmärk rahaga toimingute tegemisel oli raha kuritegeliku päritolu varjamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellega seoses tarvis tuvastada, millised olid M. Einasto teadmised raha päritolust. Nimelt saab M. Einasto osas öelda sama, mida öeldi käesoleva otsuse p-des 396–403 D. Einasto kohta: pole võimalik tuvastada, et M. Einasto primaarseks eesmärgiks oli millegi (nt raha kuritegeliku tausta) varjamine.
451.Nagu D. Einasto puhul, näivad ka M. Einasto poolt rahaga ette võetud sammud suuresti ratsionaalsed ja majanduslikult mõistetavad ega viita (vähemasti üheselt) sellele, et rahaga tehtu tegelik keskne eesmärk oli teistsugune kui kõrvaltvaatajale näib või mida väitis eesmärgiks olevat M. Einasto. Suure osa rahast kasutas M. Einasto süüdistusakti kohaselt oma äriühingute majandustegevuses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa sellise rahakasutuse osas seda rahakasutust ennast silmas pidades kuidagi jaatada mingit varjamiseesmärki: tundub igati loogiline, et ülekanded põhinesid M. Einasto ettevõtlushuvidel. Ka ei saa kuidagi tuletada varjamissihti raha D. Einastole üle andmisest: pigem paistab, et raha andis M. Einasto D. Einastole just seetõttu, et temale (st M. Einastole) raha maksnud D. Einasto M. Einastolt seda palus. Mõneti n-ö kahtlasem näib asi ülekannetega, mille selgituseks on märgitud „käibelaen“. Sugugi mitte harva kannavad raha kuritegelikku päritolu varjata soovivad inimesed raha mõnele pangakontole, märkides selgituseks midagi lakoonilist: nt „laen“, „ülekanne“, „tagasimakse“ vms – aga tegelikult mingit laenu vms keegi kellelegi ei andnud. Siiski ei võimalda ka sellised juhtumid öelda praegu täie kindlusega, et M. Einasto „käibelaenu“ egiidi all tehtud ülekanded olid ilma tegeliku sisuta nö rahakeerutamised. Nagu öeldud: M. Einasto kulutas suure osa üle kantud rahast ära ettevõtluses. Juba see annab aluse väita, et ülekannetel oli sisuline eesmärk. Silmas tuleb pidada ka seda, et M. Einasto äri ajamise moodus pole kõige lihtsamate killast: M. Einastol pole mitte üks, vaid suisa kolm äriühingut. Seetõttu on mõistetav, et tal oli vaja teha mitmeid ülekandeid – et raha oleks võimalik kasutada kõigi äriühingute huvides. Varjamise eesmärki ei saa tuletada ka sellisest (võrdlemisi keerulisest) äriühingute struktuurist: sellisel moel on M. Einasto äri ajanud juba aastaid. Ka ei ole varjamiskavatsust võimalik näha raha oma tarbeks ära kulutamises: selliselgi juhul näib igati loogiline see, et M. Einasto peamine huvi oligi tarbida, mitte aga midagi varjata.
452.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et ehkki ülekanded küll näisid ratsionaalsed (vt eelmine punkt), olid nad tegelikult siiski kantud mingisugusest varjamissoovist: nt pole selle kohta mingeid M. ja D. Einasto vahelisi vestlusi (nt Facebookis või meilitsi) ja see ei nähtu ka ühegi tunnistaja ütlustest.
453.Niisiis ei täitnud enne 27. novembrit 2017 aset leidnud M. Einasto käitumisaktid KarS § 394 koosseisu.
454.Ka alates 27. novembrist 2017 toimunud tegude osas pole äsja nimetatud põhjustel võimalik varjamise eesmärki tuvastada, mistõttu KarS § 394 koosseisu ei saa jaatada RahaPTS § 4 lg 1 p 1 või 3 alusel. Seega tuleb otsustada, kas rahapesu saab tuletada RahaPTS § 4 lg 1 p-st 2 (kuritegeliku raha omandamine, valdamine või kasutamine).
455.M. Einasto ei pannud toime eelkuritegu, vaid sai D. Einasto poolt arvutikelmustega hangitu. Seega tuleb tema puhul RahaPTS § 4 lg 1 p 2 rakendamine kõne alla (vt käesoleva otsuse p-d 432– 445). Ka on selge, et vähemalt raha kasutamisest saab M. Einasto puhul kindlasti rääkida: raha arvukad üle kandmised erinevatele isikutele kujutasid endast rahaga eesmärgipärasel moel tehtud toiminguid ehk raha kasutamist. Niisiis saab öelda, et M. Einasto täitis KarS § 394 lg 1 objektiivse koosseisu.
108(117)
456.Subjektiivse koosseisu puhul piisab koosseisuteosse puutuvalt tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 ja §-st 16 kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4). Raha kasutamise osas oli M. Einastol selline tahtlus kahtlemata olemas või õigemini enamgi veel: M. Einasto teadis, et ta toimib rahaga eesmärgipäraselt ehk tal oli raha kasutamise osas otsene tahtlus KarS § 16 lg 3 mõttes.
457.Raha kuritegeliku päritolu osas aga ringkonnakohtu meelest kaudne tahtlus piisav ei ole. RahaPTS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab raha saamisel olema teada, et raha on kuritegelikku päritolu. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas leitakse aga, et mõiste teadvalt kasutamine eeldab vähemalt otsest tahtlust (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 16, komm 3 (koos viidetega kohtupraktikale)). See arusaam on KarS § 16 lg 3 silma pidades ka igati loogiline: KarS § 16 lg 4 (kaudne tahtlus) teadmisele ei viita – küll aga teevad seda KarS § 16 lg-d 2 ja 3.
458.Tõsi, selline lähenemine ei pruugi olla lõpuni loogiline ega kooskõlas rahvusvahelise normistikuga.
459.Võimalik ebaloogilisus on täheldatav mitte 27. novembrist 2017 kuni 19. juulini 2020 kehtinud, vaid alates 20. juulist 2020 maksvusel oleva seaduse osas. Nimelt ei viidanud 27. novembrist 2017 kuni 19. juulini 2020 teadmisele mitte vaid RahaPTS § 4 lg 1 p 2, aga ka RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3. Niisiis nõudis nimetatud perioodil igasuguses vormis toime pandud rahapesu vähemalt otsest tahtlust raha kuritegeliku päritolu osas. Alates 20. juulist 2020 aga see nii ei ole: RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3 ei nõua enam vastavat teadmist. See aga näibki mõneti ebaloogiline: miks muidu piisab raha kuritegeliku päritolu osas kaudsest tahtlusest, aga RahaPTS § 4 lg 1 p 2 järgse rahapesu korral on tahtlusele seatavad nõudmised rangemad? Tõsi, võib öelda, et RahaPTS § 4 lg 1 p 2 ei kujuta endast raha pesemist, st raha „musta“ tausta kaotamist ehk kuritegeliku päritolu varjamist, vaid karistatavusläve tegelikust rahapesust ettepoole toovat (Altenhein – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen. Strafgesetzbuch. Kommentar. 5. Auflage, § 261, Rn 16) abstraktset ohudelikti (Hecker – Schönke/Schröder. Strafgesetzbuch. Kommentar. 30. Auflage, § 261, Rn 17), nn isoleerimiskoosseisu (raha muudetakse praktiliselt kasutamatuks, isoleeritakse majanduskäibest) (Altenhein – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen. Strafgesetzbuch. Kommentar. 5. Auflage, § 261, Rn 16). Seega võib ehk väita, et RahaPTS § 4 lg 1 p 2 ebaõigus on n-ö tegelikust rahapesust väiksem ja see õigustab rangemaid nõudeid subjektiivse koosseisu osas.
460.Pole põhjust eeldada, et ülal viidatud konventsioonid jms lähtuksid sellest, et subjektiivsele koosseisule ette nähtavad nõuded peaks rahapesu puhul (kasvõi osaliselt) olema rangemad (ehk kurjategija jaoks soodsamad) kui on vastavas riigis subjektiivset koosseisu puudutavad nõuded üldiselt. Seda arusaama väljendab kriminaalkolleegiumi hinnangul neis konventsioonides kasutatav sõna tahtlikult (inglise keeles intentionally). Eesti puhul peaks seega ütlema, et tulenevalt KarS §-st 16 oleks rahvusvaheliste normidega kooskõlas selline rahapesu reeglistik, mille puhul piisaks karistamiseks juba kaudsest tahtlusest. Seega näib, et perioodil 27. novembrist 2017 kuni 19. juulini 2020 olid selles osas Eesti rahvusvaheliste kohustustega seoses problemaatilised RahaPTS § 4 esimese lõike kõik kolm punkti – alates 20. juulist 2020 aga on probleemiks vaid RahaPTS § 4 lg 1 p 2. Näib, et vähemalt osaliselt nägi sarnaseid probleeme ka seadusandja (või Justiitsministeerium). Nimelt tingis mullusuvise seadusemuudatuse üks Justiitsministeeriumi ettepanek, mis lisati RahaPTS muutmise teise lugemise eelnõule (vt vastava seletuskirja lk-d 3–4). Selles ettepanekus märgiti muu hulgas järgmist: „Asjaolu, et vara kuritegelik päritolu on teada, ei ole tarvis täiendavalt korrata lõike 1 punktides 1 ja 3. Seeläbi välditakse koosseisu sisustamisel tekkida võivaid tõlgendusraskusi. [...] Rahapesuvastase võitluse seisukohalt on oluline, et üheselt karistatavaks peetakse ka sellist käitumist, kui rahapesusse kaasatud isik vähemalt möönab võimalust, et raha on kuritegeliku päritoluga. Muudatuste tulemusena tekib täiendav õigusselgus rahapesu kuriteokoosseisu sisustamise osas.“ Seda teksti lugedes saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et seadusandja (Justiitsministeerium) leidis, et 109(117)
seadus võimaldas tõlgendust, mille järgi oli raha kuritegeliku päritolu osas tarvis vähemalt otsest tahtlust – see aga oleks problemaatiline nii sisuliselt kui ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste aspektist, mistõttu oli tarvis seadust muuta.
461.Käesoleva otsuse kahes eelmises punktis välja toodud kriitika siiski ei võimalda ümber lükata p-s 457 öeldut. Karistusõiguslike mõistete ühesugune kasutamine erinevates normides on oluline väärtus: see võimaldab igaühel ette näha, milline tegevus karistatav on. Juba seetõttu ei tohiks leppida argumentatsiooniga, et ehkki teadmine viitab muidu otsesele tahtlusele, piisab rahapesu puhul – nt soovist jätta endast rahvusvaheliselt head muljet – ka kaudsest tahtlusest. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaid õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda (vt nt kriminaalkolleegiumi lahendid asjades nr 3-1-1-117-16, p 27; 3-1-1-68-16, p 49 ja 3-1-1-49-11, p 39).
462.Eelöeldu tähendab seda, et M. Einasto saab KarS § 394 järgi süüdi tunnistada vaid siis, kui tal oli D. Einastolt raha saamise hetkel kindel teadmine raha kuritegeliku päritolu osas. Seda pole võimalik öelda. Prokuratuuri apellatsioonis räägitakse mõnes kohas M. Einasto vähemalt kaudsest tahtlusest raha kuritegeliku päritolu osas. Siiski saab prokuratuuri keskseks väiteks pidada seda, et tõenditest tulenevalt oligi M. Einastol selle koosseisuelemendi osas just kaudne tahtlus – mitte aga otsene. Ka kriminaalkolleegium leiab, et tõendid M. Einasto otsest tahtlust üheselt ei kinnita. Prokuratuuri apellatsioonis välja toodu on iseenesest suuresti adekvaatne: esineb mitmeid viiteid sellele, et M. Einasto polnud sedavõrd pahaaimamatu, nagu ta ise väidab. Seepärast on võimalik, et M. Einasto pidas tõesti võimalikuks ja möönis, et D. Einasto oli raha saanud kuritegelikult ehk M. Einastol oli selles osas kaudne tahtlus. Samas tuleb arvestada ka menetluses kõlanud kaitseteese: M. Einasto teada mängis D. Einasto pokkerit jms, tegeles krüptorahaga (ja bitcoini väärtus tõusis 2017. aasta sügisel ning sügistalvel peadpööritava kiirusega), investeeris jne. Seda silmas pidades pole võimalik lükata KrMS § 7 lg-s 3 nõutava kindlusega ümber väidet, et M. Einastol ei olnud kindlat teadmist D. Einasto kuritegudest. See aga tähendab KarS § 394 subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Niisiis pole ka M. Einastot võimalik rahapesus süüdi tunnistada, mistõttu tuleb maakohtu otsus M. Einasto õigeks mõistmise osas jätta muutmata. (8) Karistus
463.Maakohus on D. Einastole karistust mõistes toonud välja paar kummalist mõttekäiku. Esiteks jääb ebaselgeks, miks viitab esimese astme kohus D. Einasto keeldumisele kohtueelsel uurimisel ütluste andmisest – eriti veel arvestades seda, et ka kohus ise märgib igati õigesti, et selliselt talitamine on süüdistatava õigus. Ka ei mõista ringkonnakohus, kuidas mõjutab karistust see, et D. Einasto oma viimases sõnas end õigustas ja leidis rahapesu-süüdistuse olevat absurdse. Veel eriti mõistmatuks jääb aga kohtu väide, et sellist viimast sõna esitades püüdis D. Einasto kohut mõjutada. Kui keegi kohtuistungil midagi räägib, on ju kõigiti loogiline, et ta tahab kohtule midagi mõista anda, selgeks teha vms ehk kohut mõjutada – vastasel juhul poleks ju üldse mõtetki suud lahti teha. Need kummalised seisukohad siiski ei tingi D. Einastole mõistetud üksikkaristuste muutmist.
464.D. Einasto süü arvutikuriteo ettevalmistamises on käesoleva otsuse kohaselt mõneti väiksem kui ta oli maakohtu otsuse järgselt. See aga ei tingi D. Einastole mõistetud 2 aastase vangistuse vähendamist. Nimelt väheneb D. Einasto süü üksnes vähesel määral. Maakohus leidis, et D. Einasto valdas 59 faili juurdepääsuandmetega. Ringkonnakohtu hinnangul aga valdas D. Einasto 50 sellist faili ja lisaks sellele 5 faili, kus ta uskus juurdepääsuandmeid olevat. Seega langeb D. Einasto vastutus ära vaid 4 faili valdamise osas. Iseenesest võimaldab seadus mõista 2 aastast vangistust ka inimesele, kes valdab ühte faili ühe kaitsevahendiga. Praegu aga valdas D. Einasto
110(117)
kümneid faile, kusjuures mitmetes failides oli kaitsevahendeid tohutul hulgal. Seda silmas pidades on KarS § 2161 lg 1 järgne maksimumkaristus endiselt kõigiti õigustatud.
465.Maksimumkaristus (3 aastat vangistust) on D. Einasto süüle vastav ka arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimiste puhul KarS § 217 lg 1 mõttes. Neid kuritegusid pani D. Einasto toime suisa 118. Niisiis peab D. Einasto viibima ühe kuriteo eest vanglas ca 10 päeva – ehkki siingi võimaldaks seadus ainuüksi ühe kuriteo eest saata inimese kolmeks aastaks vanglasse. Eelöeldut ei väära ka kaitseväited enamike tegude üles tunnistamise ja kahetsemise kohta: kuritegude hulk on sedavõrd suur, et D. Einastole mõistetud maksimumkaristus on igati korrektne.
466.Ka ei näe ringkonnakohus põhjust muuta KarS § 213 lg 2 p 1 järgi arvutikelmuse eest mõistetud keskmises määras olevat ehk 3 aastast vangistust. On küll tõsi, et maakohtu otsuses osategudeks loetud enamikes arvutikelmustes mõistab ringkonnakohus D. Einasto õigeks. Sellegipoolest aga pani D. Einasto toime tervelt 27 arvutikelmust (ja tegi veelgi suurema arvu ülekandeid). Kuriteoga tekitatud kahju osas aga väheneb D. Einasto käitumise ebaõigus veel eriti vähesel määral. Kui maakohtu hinnangul oli kogukahjuks 29 071,66 eurot, oli selleks summaks ringkonnakohtu meelest 25 159,61 eurot (käesoleva otsuse p 350) ehk vaid ca 14% vähem kui leidis esimese astme kohus. Siingi ei saa kuritegude suurest hulgast ja tekitatud kahju suurusest tulenevalt mõista 3 aastasest vangistusest kergemat karistust – hoolimata kaitseväidetest D. Einasto osade tegude üles tunnistamise ja kahetsemise kohta.
467.Maakohus moodustas 4 aastase liitvangistuse KarS § 2161 lg 1, § 217 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 394 lg 2 p 3 järgi mõistetud üksikkaristuste põhjal. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab D. Einasto rahapesus õigeks, tuleb see liitvangistus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja mõista KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel uus liitvangistus üksikvangistuste põhjal, mis äsja mõisteti KarS § 2161 lg 1, § 217 lg 1, § 213 lg 2 p 1 järgi (2 aastat vangistust + 3 aastat vangistust + 3 aastat vangistust). Tulenevalt maakohtu mõistetud liitvangistuse pikkusest ja prokuratuuri karmima karistuse taotluse puudumisest ei või see liitvangistus ületada KrMS §-st 340 tulenevalt 4 aastast vangistust. Ringkonnakohus aga ei näe ka mingit vajadust ega võimalust mõista karistust, mis jääb alla 4 aasta. Esiteks tuleb pidada meeles, et üksikkaristusi kokku liites saaks 8 aastase vangistuse. Teiseks aga on kõigiti põhjendatud nõustuda õiguskirjanduses leituga, et ühe karistuse teisega täielikult kantuks lugemist peaks üldjuhul vältima, kuivõrd niisugusel juhul jääks teo ebaõigus sootuks arvestamata (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 64, komm 2.1). Seetõttu ei saa kuidagi D. Einasto käitumise ebaõigust ületavaks pidada seda, kui arvutikelmuse eest mõistetud 3 aastasele vangistusele liidetakse otsa aastane vangistus tulenevalt 2 aastasest (KarS § 2161 lg 1) ja 3 aastasest (KarS § 217 lg 1) vangistusest.
468.Kuivõrd ringkonnakohus tühistas D. Einastole praeguses asjas toime pandud kuritegude eest mõistetud liitvangistuse, tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ka järgnevad sammud, mida maakohus selle liitvangistusega edasi ette võttis: eelvangistuse sellest maha arvamine ja sellele varasema karistuse juurde liitmine. Ringkonnakohtu mõistetud 4 aastasest liitvangistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, mil D. Einasto viibis vahi all. Selliselt saadud 2 aasta 5 kuu ja 27 päevast vangistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsusega D. Einastole mõistetud ärakandmata karistuse, st 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva võrra. Niisiis kuulub D. Einastol kandmisele 4 aasta 5 kuu ja 26 päevane vangistus.
469.D. Einasto kaitsja palus ringkonnakohtu istungil karistuse mõistmisel võtta arvesse ka aega, mil D. Einasto vahistamine oli asendatud elektroonilise valvega. Seda pole seaduses selgesõnaliselt kirjas oleva regulatsiooni tõttu kuidagi võimalik teha: KrMS § 1371 lg 1 ls 2 111(117)
kohaselt ei loeta elektroonilise valve all olemise aega eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka.
470.4 aasta 5 kuu ja 26 päevast vangistust peab D. Einasto kandma minema talle maakohtu kutsega teatataval ajal (KrMS § 414 lg 1). (9) Konfiskeerimine ja sellega seonduv
471.Maakohus mõistis D. Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 23 025,14 eurot. Kohus ei põhjendanud, kuidas see summa saadi. Siiski on seda võimalik mõista. Prokuratuur palus mõista D. Einastolt konfiskeerimise asendamise korras välja 29 071,66 eurot, mida vähendada tsiviilhagide tõttu 6046,52 euro võrra (vt käesoleva otsuse p 19). Kui lahutada 29 071,66 eurost maha 6046,52 eurot, ongi tulemuseks 23 025,14 eurot. 29 071,66 eurot oli summa, mille D. Einasto hankis prokuratuuri hinnangul KarS § 213 päraste toimingutega. Ringkonnakohtu hinnangul on aga selleks summaks 25 159,61 eurot (vt käesoleva otsuse p 350). Niisiis tuleb KrMS § 831 lg 3 ls 2 alusel arvutada 6046,52 maha 25 159,61: tulemuseks on 19 113,09. Seega on maakohtu otsus D. Einastolt 23 025,14 euro välja mõistmise osas tarvis KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.
472.Eelöeldu ei tähenda seda, et D. Einastolt tuleb konfiskeerimise asendamiseks mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja 19 113,09 eurot. KarS § 84 järgne asenduskonfiskeerimine kohaldub vaid siis, kui kuriteoobjekti enda konfiskeerimine mingil põhjusel võimalik ei ole. Praegu võib see aga olla võimalik D. Einastolt ära võetud bankerade arvelt. Nimelt on võimalik, et need bankerad hankis D. Einasto just nende arvutikelmustega (kuritegudega), mille eest ta praeguses menetluses süüdi tunnistatakse – või et need bankerad sai D. Einasto nende arvutikelmustega hangitu arvelt. Samas on võimalik seegi, et bankerad hankis D. Einasto hoopis nende võimalike arvutikelmustega, mis saavad praeguse otsuse kohaselt olla vaid väärteod – või sai D. Einasto bankerad nende võimalike väärtegudega hangitu arvelt. Samas on prokurör leidnud sedagi, et praeguses kriminaalasjas kajastub vaid väike osa D. Einasto poolt aastate jooksul toime pandud arvutikelmustest. Seetõttu ei saa välistada, et bankerad pärinevad hoopis neist (praegu mitte menetletud) arvutikelmustest – või on saadud nende arvutikelmustega hangitu arvelt. Seetõttu ei saa olla kindel, et bankerad kujutavad endast praeguses menetluses kindlaks tehtud kuritegudega saadud vara KarS § 831 lg 11 tähenduses. Seepärast ei saa neid konfiskeerida, mistõttu on maakohtu otsus bankerade konfiskeerimise kohta vaja KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada (liiatigi pidas maakohus banekrasid vääralt kuritegude toimepanemise vahendiks KarS § 83 lg 1 mõttes). Niisiis D. Einastolt tuleb konfiskeerimise asendamiseks mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja 19 113,09 eurot – seda summat aga tuleb tasaarvestuse tegemise tõttu vähendada (vt käesoleva otsuse p 487). Bankerade arestimise otsustus jääb jõusse: vt käesoleva otsuse p 488.
473.D. Einasto kaitsja teeb maakohtu otsusele etteheiteid ka puutuvalt arvuti ja konfiskeerimisse.
474.Arvuti konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 järgi süüteo toimepanemise vahendina ei olnud kaitsja hinnangul eesmärgipärane ega proportsionaalne: toimus karistamine karistamise pärast. Kriminaalkolleegium sellise arusaamaga ei nõustu. Jääb küllaltki mõistmatuks, miks toonitab kaitsja mitmel puhul seda, et arvuti konfiskeerimisel on karistuslik eesmärk. Tekib mulje, et kaitsja meelest ei tohikski midagi karistuslikul eesmärgil konfiskeerida. Nii see ei ole: seadus võimaldab ka niisugust konfiskeerimist. Arvuti konfiskeerimisel ongi praegu selgelt karistuslik alatoon: uue arvuti hankimine on väga kerge, mistõttu ei aita D. Einastolt arvuti ära võtmine kuigivõrd kaasa uute kuritegude ära hoidmisele. Siiski võib konfiskeerimisel olla ka mõningane preventiivne tähendus: on võimalik, et arvutis on mingeid selliseid faile, mis aitaks D. Einastol uusi kuritegusid 112(117)
toime panna. Arvuti konfiskeerimist ei saa pidada kuidagi ebaproportsionaalseks. Esiteks ei ole mingeid viiteid sellele, et D. Einasto jääks arvuti konfiskeerimise tõttu ilma mingitest talle väga olulistest kuritegevusega mitte seotud failidest (nt mingitest fotodest, oma kirjutatud luuletustest vms). Teiseks ei ole arvuti kui asja väärtus kuigivõrd suur. Kolmandaks aga ei saa ära unustada, et D. Einasto pani selle arvuti abil toime mitte ühe kuriteo, vaid pika aja kestel terve hulga kuritegusid. Viimaks ei ole kindlasti võimalik rääkida karistamisest karistamise pärast: konfiskeerimine toimub D. Einasto kuritegude pärast. Niisiis jääb arvuti konfiskeerimise otsustus jõusse.
475.Ka meilikontod olid kuriteo toimepanemise vahendiks. Pole infot selle kohta, et D. Einasto jääks kontode konfiskeerimisega seoses ilma mingist talle olulisest legaalsest andmestikust. Kontodel pole majanduslikku väärtust: erinevalt arvutist ei saa neid maha müüa. Kontodel võis olla mingeid andmeid, mis võimaldaks D. Einastol hakata uusi kuritegusid sooritama. Seega on kontode konfiskeerimine D. Einasto õigusi silmas pidades kõigiti võimalik. Tõsi, võib tekkida küsimus, kas meilikonto kui selline ei võiks osutuda kõlbmatuks konfiskeerimise objektiks. Tuleb möönda, et meilikontode konfiskeerimine on kõike muud kui tavapärane: nt ringkonnakohus ei ole millegi sellisega varem kokku puutunud. Tähelepanu väärib D. Einasto ja tema kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil öeldu: mitte üksnes D. Einasto ei saavat Google (gmail) kontodele ligi, aga politsei sõnul ka tema (st politsei) mitte – Google olevat need kontod (automaatselt) lukku pannud. Kui see on nii, pole nende kontode konfiskeerimisotsustusel tegelikku tähendust: riik ei saa nende kontodega midagi peale hakata. Esiteks pole siiski need kaitseväited tõendatud (on võimalik, et riigil siiski on juurdepääs D. Einasto Google kontodele) ja teiseks ei saa välistada, et muude teenusepakkujate (hotmail.com ja outlook.com) D. Einasto kontodele saab riik ligi. Seega pole võimalik öelda, et kontode konfiskeerimisel ei saaks niikuinii mingit tagajärge olla. Niisiis võib riigil olla võimalik vältida kontode kasutamist D. Einasto poolt – seda nii õiguslikult kui faktiliselt. Õiguslik konto kasutamise vältimine tähendab D. Einasto kohustust hoiduda end neile kontodele sisse logimast ja/või neil kontodel midagi tegemast (meile lugemast, saatmast, kustutamast jne). Sellist keeldu saab riik faktiliselt tagada nt nii, et ta muudab ära kontode paroolid: kui D. Einasto paroole ei tea, ei saa ta kontosid kasutada. Seega jääb muutmata ka kontode konfiskeerimise otsustus.
476.M. Einastolt mõistis maakohus konfiskeerimise asendamise raames KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel välja 219 001,76 eurot (282 951,76 eurost, mis D. Einasto maksis M. Einastole, arvutati maha 63 950 eurot, mis M. Einasto D. Einastole tagasi andis). Tuleb nõustuda M. Einasto kaitsjaga, et maakohtu argumentatsioon on siingi puudulik. Kriminaalkolleegium aga mõistab esimese astme kohtuotsust nõnda. Kuivõrd M. Einasto ei pannud toime kuritegu, langeb konfiskeerimise alusena ära KarS § 831 lg 1. Küll aga saab tugineda KarS § 831 lg 2 p-le 1: M. Einasto kui kolmas isik sai D. Einasto poolsete arvutikelmustega saadud raha turuhinnast oluliselt soodsamalt. Nii saadut oli kokku 219 001,76 eurot. Et seda enam alles pole, tuleb selle raha konfiskeerimine KarS § 84 alusel asendada. Ringkonnakohus märgib sellega seoses järgmist.
477.Esiteks pole võimalik nõustuda M. Einasto kaitsja väitega, et maakohtu valitud moel toimumine on võimatu seepärast, et D. Einastot pole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Kaitsja viitab kolmandast isikust kõneldes KrMS §-le 401. See norm praegu asjakohane ei ole. KrMS § 401 lg 2 järgse kolmanda isikuna menetlusse kaasamise mõte on tagada, et isik saaks menetluses oma huve kaitsta. M. Einasto sai igati oma huve kaitsta: seda võimaldas talle tema süüdistatava-staatus. Niisiis polnud mingit vajadust (ega võimalustki) kaasata M. Einastot menetlusse kolmanda isikuna. Küll aga tekkis tema õigeks mõistmise tõttu võimalus rakendada tema suhtes KarS § 831 lg 2: konfiskeerida temalt kui kolmandalt isikult (st mitte-kurjategijalt) kuriteoga saadud vara.
113(117)
478.Järgnevalt tuleb otsustada, kas 219 001,76 eurot, mille konfiskeerimise maakohus asendas, olid süüteoga saadud KarS § 831 lg 1 (ja sellest tulenevalt ka KarS § 831 lg 2) mõttes.
479.Ebaselgus selle osas, kas need 219 001,76 eurot pärinesid arvutikelmustest vahetult või üksnes kaude, oluline ei ole. KarS § 831 osas kehtib sama põhimõte, nagu toodi välja rahapesu eelkuriteoga saadu osas (vt käesoleva otsuse p 368): üldjuhul on kõlblik objekt ka selline vara, millest otseselt kuriteoga saadud on vaid osa ja ülejäänud osa algsummast n-ö kasvatatud. Selle kohta on seaduses suisa eraldi säte: KarS § 831 lg 11 kohaselt pole süüteoga saadud vara mitte üksnes süüteoga otseselt saadud vara, vaid ka sellise vara arvel omandatu. Vt selle kohta ka õiguskirjandust: Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 831, komm 5.3.
480.Küll aga omab tähtsust teadmislünk, mis puudutab seda, kas kõnealused 219 001,76 eurot pärinesid kuri- või võimalikest väärtegudest. Selline teadmisdefitsiit on oluline hoolimata sellest, et KarS § 831 ei räägi mitte kuriteoga, vaid süüteoga saadud vara konfiskeerimisest ehk KarS § 831 alusel tuleb vastavalt KarS § 3 lg-le 2 kõne alla ka väärteoks oleva arvutikelmusega saadu konfiskeerimine. Praegu see menetlusõiguslikel põhjustel siiski võimalik ei ole. Nimelt eeldab KarS § 831 väärteo tuvastamist: ei piisa sellest, et väärtegu võis toimuda. Ülal öeldust nähtuvalt aga praegu D. Einastot üheski väärteos süüdi tunnistada ei saa: nagu juba öeldud, seadus seda kriminaalmenetluse raames ebaloogilisel moel ei võimalda (vt käesoleva otsuse p 352). Seetõttu ei saa ka öelda, et D. Einasto pani väärteod toime, mistõttu pole võimalik öelda sedagi, et D. Einasto sai väärtegudega raha. Niisiis ei saa võimalike väärtegudega seotud raha konfiskeerida.
481.Järgnevalt tuleb küsida, kas eelöeldu välistab 219 001,76 euro konfiskeerimise üldse. Nimelt tuleb kõne alla väide, et kuivõrd pole teada selle raha ja arvutikelmuste omavaheline suhe, on võimalik, et kõik 219 001,76 eurot on seotud võimalike väärtegudega (st otseselt nendega saadud või nendega saadu arvelt omandatud) – ja kuritegudega sellel rahal mingit seost pole. Sellise lähenemisega ei ole võimalik nõustuda. Praeguses menetluses tuvastati (vt vastavalt käesoleva otsuse p-d 350 ja 352), et lõviosa D. Einasto poolt arvutikelmustega hangitud rahast pärines kuritegudeks olevatest arvutikelmustest: kuritegudega hankis D. Einasto 25 159,61 eurot (ca 89,5%) ja võimalike väärtegudega 2919,20 eurot (ca 10,5%). Ei ole põhjust arvata, et 219 001,76 euro algallikateks olevate arvutikelmustega oli olukord teisti. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et nende 219 001,76 euro aluseks olevate kuritegude ja väärtegude suhte saab paika panna hinnanguliselt: vastavalt 89,5% ja 10,5%. Seetõttu tulebki öelda, et kõnealusest 219 001,76 eurost oli kuritegudega saadud ca 196 000 eurot. Seega on maakohtu 219 001,76 eurose asenduskonfiskeerimise otsustus tarvis KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kõne alla saab tulla vaid 196 000 euro konfiskeerimise asendamine ehk 196 000 euro M. Einastolt välja mõistmine. Järgnevalt tulebki analüüsida, kas seda saab teha.
482.KarS § 831 lg 2 p 1 kohaselt eeldab asenduskonfiskeerimine seda, et kolmas isik omandas kuritegeliku vara täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Millegi sellisega ei ole tegemist siis, kui isik teeb juba enne vara saamist või seda saades mõne vara väärtusega sarnase vastusoorituse (nt annab vara talle andvale isikule (reeglina kurjategijale) vara väärtuse ekvivalendi) või kohustub seda tegema tulevikus. Eelnevast nähtub, et praegu nii ei olnud: M. Einasto ei leppinud D. Einastoga kokku, et ta (st M. Einasto) teeb D. Einastole (või kellelegi teisele) viidatud 196 000 euro eest juba enne selle raha saamist, raha saamise ajal või pärast raha saamist mingi vastusoorituse. Muu hulgas (ja eeskätt) ei sõlminud mehed laenulepingut: D. Einasto ei andnud M. Einastole 196 000 selleks, et too selle talle hiljem tagastaks, ja M. Einasto ka ei võtnud endale selle 196 000 euro D. Einastole tagastamise kohustust. Tõsi, M. Einastol tekkis kohustus maksta D. Einastole osa tolle poolt talle üle kantud rahast tagasi. See kohustus aga ei puuduta praegu kõne all olevat 196 000 eurot, vaid 114(117)
63 950 eurot, mis M. Einasto D. Einastole sularahas andis. Niisugust tõdemust ei saa väärata ka argumendiga, et tihtipeale ütles D. Einasto tema poolt soovitava sularaha hulga alles pärast bitcoinide M. Einastole üle kandmist. Veelkord: kokkulepe seisnes selles, et D. Einasto kannab M. Einastole bitcoine ja osa üle kantust annab M. Einasto D. Einastole sularahas üle, osa aga võib ta ise ära kasutada. Niisiis saabki öelda, et kuivõrd praegu asjakohast 196 000 eurot D. Einasto M. Einastolt talle sularahas üle anda ei palunud, oligi kokkulepe selle osas niisugune, et see raha jääb M. Einasto kasutusse. Tähendust ei ole sularaha väljavõtmistele ja D. Einasto vahistamisele järgnenud M. Einasto arvukatel ülekannetel. Kõigepealt on paljude nende ülekannete puhul täiesti ebaselge, kuidas need puutuvad D. Einastosse (nt ülekanded selgitustega „V.M. “, „K.H.“ või „J.GK“). Samas see oluline ei olegi. Tähtis on see, et D. Einasto ei kandnud M. Einastole bitcoine üle selleks, et too saaks hakata niisuguseid ülekandeid tegema. Kas M. Einasto ise tegi neid ülekanded D. Einasto bitcoini-ülekannete tõttu – nt leidis M. Einasto, et ta peab oma poega aitama, eriti veel seetõttu, et too oli talle sadu tuhandeid maksnud –, oluline ei ole. Veelgi enam: oluline pole isegi see, kas D. ja M. Einasto leppisid kunagi pärast D. Einasto vahistamist kokku, et M. Einasto hakkab selliseid makseid tegema – nt seetõttu, et D. Einasto oli talle bitcoinides sadu tuhandeid maksnud. Sellised tagantjärgi otsustused või kokkulepped ei asenda esialgselt sõlmimata jäänud kokkulepet, st D. Einasto poolsele 196 000 euro väärtuses bitcoinide ülekandmisele mitte eelnenud kokkulepet, mille kohaselt pidanuks M. Einasto hakkama tegema vastusooritusi.
483.Eelöeldu tähendab, et M. Einastolt tuleb KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista välja 196 000 eurot. Selle summa tasaarvestuse tõttu vähendamise ja tasumise korra kohta vt käesoleva otsuse p 487.
(10) Menetluskulud, tasaarvestus, arestid, nõuete tasumise kord ja vahistamine
484.Maakohtu otsuse osaline tühistamine tingib vajaduse teha muudatus puutuvalt D. Einasto sundrahasse. Sundraha suurus sõltub sellest, kas süüdistatav mõistetakse süüdi esimese või teise astme kuriteos: vt KrMS § 179 lg 1. Maakohus mõistis D. Einasto süüdi muu hulgas KarS § 394 lg 2 p 3 järgi. See on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt aga pani D. Einasto toime vaid teise astme kuriteod: vt KarS § 2161, § 217 lg 1 ja § 213 lg 2 sanktsioone ja KarS § 4 lg 1. Niisiis on sundraha mitte 2,5, vaid 1,5 kuuplaga alammäära. Kuivõrd kuutasu alammäär on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot, on sundraha suuruseks mitte 1460, vaid 876 eurot. Seega on maakohtu otsus tarvis sundraha osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja D. Einastolt on vaja mõista välja 876 eurone sundraha.
485.Ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahuldada D. Einasto kaitsja taotlust vähendada D. Einasto kanda jäetud tunnistajatasu. Tunnistajad ei andnud ütlusi üksnes rahapesu kohta: nad rääkisid (kusjuures mitmed ainult või vähemasti lõviosa ajast) ka D. Einasto arvutikuritegudest. D. Einasto süüdi tunnistamise arvutikuritegudes jätab ringkonnakohus aga jõusse.
486.Ka ei saa hoolimata D. Einasto osalisest õigeks mõistmisest vähendada D. Einasto kandmisele kuuluvat eelmenetluses ja maakohtus tekkinud kaitsjatasu. Nimelt pole maakohus kaitsjatasu osas seisukohta võtnud – ja asja materjalidest ei ilmne, et maakohtult oleks seda ka taotletud; ka apellatsioonis neist kuludest midagi ei räägita.
115(117)
487.Viimaks on tarvis otsustada ka apellatsioonimenetluse kulude üle. M. Einasto kaitsja taotluse kohaselt osutas ta M. Einastole apellatsioonimenetluses õigusabi 1440 euro eest (sh käibemaks): ta tutvus kohtuotsusega, koostas apellatsiooni, tutvus prokuröri apellatsiooniga ja osales kohtuistungil. Need 1440 eurot tuleb taotluse kohaselt riigilt M. Einasto kasuks välja mõista. D. Einasto kaitsja osutas tema taotluse järgi oma kaitsealusele abi 9648,60 euro eest (sh käibemaks), eeskätt kohtuotsusega tutvudes, apellatsiooni koostades, D. Einastoga konsulteerides, kohtuistungiks ette valmistades ja kohtuistungil osaledes. Kaitsja soovib, et D. Einastole need 9648,60 eurot hüvitataks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsjate taotletavad summad mõistliku suurusega ja tehtud kaitsetoimingud vajalikud KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu tuleb taotletavad summad arvata menetluskulude hulka. Et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, jäävad need kulud tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 riigi kanda ehk riik peab M. Einastole hüvitama 1440 eurot ja D. Einastole 9648,60 eurot. Siiski ei ole riigil vaja kummalegi süüdistatavale neid summasid tasuda. Seda seetõttu, et käesoleva otsusega pannakse mõlemale süüdistatavale kohustus tasuda riigile asenduskonfiskeerimise raames: D. Einasto peab tasuma 19 113,09 eurot ja M. Einasto 196 000 eurot. Riigikohus on leidnud, et kohus võib riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada (vt nt kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-79-14, p 53 ja 1-17-3371/311, p 126). Ringkonnakohtu hinnangul saab samamoodi tasaarvestada ka riigi poolse süüdistatava vastu suunatud asenduskonfiskeerimise nõude ja süüdistatava poolse riigi vastu suunatud menetluskulu tasumise nõude. Seetõttu vähendab kriminaalkolleegium D. Einasto poolt asenduskonfiskeerimise korras maksmisele kuuluvat summat: D. Einasto ei pea tasuma mitte 19 113,09 eurot, vaid 9648,60 euro võrra vähem, st 9464,49 eurot. M. Einastol on aga riigile tarvis tasuda mitte 196 000 eurot, vaid 1440 euro võrra vähem ehk 194 560 eurot.
488.D. Einasto vastase 9648,60 eurose nõude tagamiseks tuleb jätta D. Einastolt konfiskeeritud bankerad aresti alla ehk bankerade arestimise otsustus jääb jõusse – küll aga tuleb korrigeerida arestimise põhjust puudutavat teavet (bankerad jäävad aresti alla 9648,60 eurose asenduskonfiskeerimise, mitte nende KarS § 83 lg 1 järgse konfiskeerimise tagamiseks).
489.M. Einasto vastase 194 560 eurose nõude tagamiseks jääb jõusse XXX korterile seatud arest. Esiteks ei saa aresti tühistada M. Einasto kaitsja väite alusel, et M. Einasto tasuks raha ka ilma korteri arestita. 194 560 eurot on suur summa ja sellest tulenevalt ei pruugi M. Einasto seda tasuda isegi siis, kui ta seda üritab – ja niisugusel juhul on võimalik korter maha müüa ning vähemalt osagi M. Einasto võlast kätte saada. Seda, et korteri arest võib M. Einastole mingeid ebamugavusi põhjustada (nt pankadega suheldes), peab M. Einasto taluma: hagi tagamise meetmed põhjustavad puudutatud isikutele üsna tihti mõningasi ebamugavusi. Aresti ei väära ka O.E. ga seonduv: see, et korter kuulub ka O.E. le ja et tedagi pole kolmanda isikuna menetlusse kaastatud. Kinnisasja saab arestida ka nii, et selle käsutamine keelatakse vaid süüdistataval: vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-92-14, p 20 või tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 32-1-62-16, p 14.5. Seega ei riiva korteri arestimisega M. Einastole pandud kitsendused O.E. õigusi. Korteri aresti alt vabastamist ei tingi ka korteri ostust möödunud ca 20 aastat ja KarS § 832 lg 2, mille kohaselt ei kohaldata KarS § 832 järgset konfiskeerimist varale, mille omandamisest on möödunud üle 5 või üle 10 aasta. Esiteks korterit ei konfiskeerita – see arestitakse asenduskonfiskeerimise tagamiseks. Teiseks on praegu asjasse puutuv KarS § 831 (süüteoga saadud vara konfiskeerimine), mitte KarS § 832 (süüteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine). Selguse huvides märgib kriminaalkolleegium korteri aresti puudutava ära ka oma otsuse resolutsioonis.
490.Ringkonnakohus ei pea D. Einasto maksekohustuse suhtelist väiksust arvestades (9648,60 eurot) vajalikuks muuta maakohtu poolt paika pandud maksetähtaega: D. Einasto peab selle summa tasuma 30 päeva jooksul maa- ja ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. M. Einastolt 116(117)
välja mõistetav 194 560 eurot on aga märksa suurem summa. Seepärast peab kriminaalkolleegium võimalikuks rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 alusel M. Einasto taotlus võimaldada tal tasuda temalt välja mõistetu 2 aasta jooksul. M. Einasto peab kokku tegema iga kuu lõpuks 24 makset. Esimesed 23 makset on 8000 eurosed, viimane 10 560 eurone. Esimene makse tuleb teha käesoleva otsuse jõustumise kuule järgneval kuul.
491.Tühistamisele ei kuulu maakohtu otsustus jätta muutmata D. Einasto elektroonilise valvega asendatud vahistamine kuni D. Einasto vanglasse karistust kandma ilmumiseni. Seda hoolimata sellest, et D. Einasto võeti 1. mail 2021 uues kriminaalasjas (nr 1-21-3197) vahi alla. Tõsi, uue vahistamise tõttu elektroonilist valvet praegu toimetada ei saa. On aga võimalik, et selles uues kriminaalasjas D. Einasto enne käesoleva otsuse jõustumist vabastatakse. Sellisel juhul tuleb elektroonilise valvega jätkata. (alla kirjutatud digitaalselt)
117(117)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.