Kriminaalasi nr 1-21-3228
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. MDMA ja flualprasolaam kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMD puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,4 grammist, flualprasolaami puhul 0,01 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist. Seega O J ebaseaduslikult käitles, s.o tellis omandamise eesmärgil, suures koguses narkootilist ainet, mis on KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Alice Simm, süüdistatav O J ja tema kaitsja Gennadi Kull käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus O J süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kohaldades KarS § 87 lg 1 sätteid, vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutada O J 10 kuuks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on O J kohustatud täitma kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub:
elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx);
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 87 lg 1 p 10 ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada O Jit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v. a arsti ettekirjutusel).
KarS § 87 lg 1 p 2 ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada O Jit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub O J temale KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O J kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (ekspertiisitasu 252 eurot ja kaitsjatasud, s.o kohtueelses menetluses 132 eurot ja kohtumenetluses 32,40 eurot) tervikuna riigi kanda, seoses süüdistatava alaealisuse tõttu. KrMS § 179 lg 3 alusel alaealisele mõjustusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Asitõend Narkootilised ained, mis on ekspertiisiaktidest 21E-AN0106 ja 21E-AN0270 järele jäänud, on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda. Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Postisaadetise pakendid ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Nimetatud asitõendid konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4, § 179 lg 3; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 87, § 87 lg 1 p 6, § 75 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O J KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. KarS § 87 sätteid kohaldades vabastada O J karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutada O J 10 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Käitumiskontrolli ajal on O J kohustatud järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 87 lg 1 p 10 ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada O Jit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
KarS § 87 lg 1 p 2 ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada O Jit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. O J määrata Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O J kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (ekspertiisitasu 252 eurot ja kaitsjatasud, s.o kohtueelses menetluses 132 eurot ja kohtumenetluses 32,40 eurot) tervikuna riigi kanda, seoses süüdistatava alaealisuse tõttu. KrMS § 179 lg 3 alusel alaealisele mõjustusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Asitõend Narkootilised ained, mis on ekspertiisiaktidest 21E-AN0106 ja 21E-AN0270 järele jäänud, on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda. Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Postisaadetise pakendid ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Nimetatud asitõendid konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.