Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ja

Kohus, kuulanud ära tunnistajad, kannatanud, eksperdi ja süüdistatava Aivar Tedremäe ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Aivar Tedremäe, end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Vaidlust ei ole asjaolus, et XX suri 15.08.2020. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 15.08.2020 kell 19:21:56 helistanud T. T. häirekeskusesse ja teatanud, et XX helistas, et mees peksis teda, sai vastu kõhtu. Kell 19:33:03 tehtud kõnes ütleb T., et X sõnade kohaselt tal on väga halb olla ja talle löödi kõvasti kõhtu, palub ka kiirabi saata. Ka kell 19:42 ja 19:53 kõnedes räägib T., et naist löödi kõhtu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti 15.08.2020 xxx xx-xx xxx, xxx vallas Harjumaal kell 23.30 akna ja kamina vahel põrandal ja kaminapoolses nurgas seintel allosas kuivanud veresarnasest ainest määrdumised ja pritsmed. Duširuumi põrandal on retuusid, kamina ees põrandal on katkine rinnahoidja, helepruuni värvi ainega määrdunud triibuline rohelist-valget värvi käterätik, musta värvi dressipluus, ruuduline pleed. Tunnistaja A. L. ütlused kinnitavad, et käis 15.08.2020 xxx xxx teel. Kohapeal oli juba kiirreageerimisüksus ja süüdistatav oli autosse pandud, hoidis süüdistataval silma peal. Käis ka majas. X oli täiesti alasti, lebas elutoa kamina ja aeda viivate uste juures põrandal selili. Isiklikke esemeid maas ei mäleta, kuid põrand oli veretaolise ainega määrdunud ja ka vannitoas. Naine oli peaga kamina suunas. Aivar Tedremäel visuaalselt vigastusi ei märganud. Aivaril oli teadmatus, mis toimub koha peal. Kiirabi poolt isiku elustamine tuli üllatusena. Isik ütles, et käis peale tüli poes ja siis ta peeti kinni. X oli teda alandanud ja meest häirib naise pidev joomine. X oli talle kõrvakiilu andnud, mille peale Aivar tõukas teda puusadest, hiljem et mütsas käega kõhupiirkonda. X oli põrandale istukile kukkunud. X oli roppude sõnadega öelnud ja Aivar läks ära suitsu ostma. Jäi mulje, et Aivar oli alkoholi tarvitanud, kuid vastas küsimustele ja pidas diskussioonis järge. Majas sees olles fotografeeris. Ekspertiisiakti nr 20E-AOS0057/400 kohaselt leiti XX surnukehast 2,84 mg/g etanooli. Surmapõhjuseks on kehatüve kinnine tömp trauma (kõhu tömp trauma) koos peensoolekinnisti rebendi ja verevalumiga, verevalumitega kõhunäärme sabaosas ja seda ümbritsevas rasvkoes ning paremal kõhukelmetaguses rasvkoes ning nahaaluse verevalumiga ülakõhul; vigastuste tüsistusena tekkis verekaotus sisemisest verejooksust (traumaatiline šokk) ja peaajuturse.

Surma põhjustanud kehatüve vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, võimalik, et korduvatest jõulistest löökidest (vähemalt kahest löögist) kõhu piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt rusika, jala vms esemega). Värsked nahaalused verevalumid ülajäsemetel on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemikul vältel, võimalik, et korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika ja/või mõne muu analoogilise esemega) või löökidest vastu kõvasid tömpe esemeid või piiratud pindu. Nahaalused verevalumid vasakul pool seljal, parema puusaliigese piirkonnas ja alajäsemetel võivad olla saadud nii löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka löökidest ja/või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Ei saa välistada võimalust, et nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel ja parema labakäel võivad olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (kehatüvesse) suunatud löökide pareerimisel. Kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal võis muutuda, kuid olla siiski valdavalt kas seisev või selili lamav. Löökide suund võis vigastuste tekitamisel olla mõnevõrra erinev ja muutuv. Pärast vigastuste tekitamist võis XX lühikest aega elada ja aktiivselt tegutseda, võib olla mõõdetav maksimaalselt mõne tunniga. Surma põhjustanud kehatüve vigastused, värsked nahaalused verevalumid ja värsked nahamarrastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemikul vältel. Surma põhjustanud kehatüve vigastused (kõhu tömp trauma) on eluohtlikud tervisekahjustused. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist ja vaidlust ei ole asjaolus, et XX surma põhjuseks olid kehatüve vigastused (kõhu tömp trauma) (peensoolekinnisti rebend ja verevalumid, verevalumid kõhunäärme sabaosas ja seda ümbritsevas rasvkoes ning paremal kõhukelmetaguses rasvkoes ning nahaalune verevalum ülakõhul). Vigastuste tüsistusena tekkis verekaotus sisemisest verejooksust (traumaatiline šokk) ja peaajuturse. Kannatanu WW 15.08.2020 kodus ei olnud, sündmust pealt ei näinud. Hommikul või lõuna paiku nägi sel päeval ema. Kaineid hetki oli vanematel vähe ja läbisaamine ei olnud joobes hea. Vanemad tülitsesid omavahel kui nad olid tarvitanud suurema koguse õlut. Sõnaline konflikt läks füüsiliseks. Enamjaolt ründas esimesena ema, isa ei tõstnud kätt. On näinud kätel, jalgadel, näol kriimustusi pärast nende tülisid. Ema on rääkinud, et isa on kallale tulnud ja haiget teinud. On näinud, et isa teeb emale haiget. Ema oli ettearvamatu üks hetke tõusis püsti ja lõi inimest. Lõi näo piirkonda lahtise käega või tiris riietest, lükkas ja tõukas. Kohe Aivar midagi ei tee, aga kui seda on rohkem siis läheb minema, võtab käed ära, kuid vahel on olnud ka tagasi lööki. Ema tervis oli alati kehva, on aeg-ajalt haiglas olnud sooleummistus. Ema on sikutanud juustest, aga näkku ja peapiirkonda löönud ei ole. Vaimne vägivald on ema poolt olnud. Ema tarvitas igapäevaselt alkoholi. Haiglas viibimised olid seotud kõhupiirkonna, kasvaja vms, ema ei läinud kasvajat opereerima. Ema võttis ka mingeid ravimeid, seoses valuga. Igapäevaselt valusid ei olnud. Tunnistaja T. T. tunneb Xt ja Aivarit umbes 4 aastat. Suhted olid sõbralikud. X ja Aivar käisid tunnistajal külas. Hea tuttav oli X. Kohtusid kord nädalas, helistas rohkem. On koos Xga napsu võtnud. X jõi õlut, alati ei saanud aru kui purjus ta oli. Aivar jõi ka õlut. Purjus X puhul tõusis kisa, vägivaldne ei olnud. Ei ole näinud Xt kellelegi kallale minemas. Purjus Aivar ei ole kellelegi kallale läinud, läheb pigem magama. X on rääkinud, et abikaasa on vägivaldne olnud. Et Aivar tegi halba, lükates, lahtise käega. On Xl sinikaid näinud. 15.08 X helistas xxxxxx numbrile. Et on valud, lükati või löödi, et mis teha. Soovitas kiirabi kutsuda, kuid X ei suutnud ise. Ütles nuttes, et Aivar tegi, ütles et kõhupiirkonnas on valud. Esimene kõne oli paar minutit. Tunnistaja helistas politseisse. Helistas Xle ja ütles, et kiirabi teel. X ütles, et mobiil võetakse

ära. Saatis sama päeva õhtul Xle sõnumi. Nädala pärast sai teada, et surnud. On näinud Xt nutmas, kui ta ei julge koju minna, et tullakse kallale vms. Telefonis on kuulnud, et kisa käib. Xga kohtudes tarvitasid vahel alkoholi. X on ka tunnistajale alkoholi ostnud, kui tahtis juttu rääkida. 15.08 oli X tunnistaja juures ja tarvitas alkoholi. Xl oli tulles endal õlu kaasas ja oli rattaga. X läks onuga jala koju. Kui helistas kiirabisse, ei olnud ise joonud. Ei ole näinud purjus Xl koordinatsiooni häireid või kukkumas. Kannatanu ZZ ütluste kohaselt kui Aivar ja X jõid, läksid tülli ja oli kähmlus. Kolis kodust ära juunis xxxx. Probleemid tekkisid alkoholist, ema tõmbas probleemi üles, Aivaril läks närv mustaks, vahest lõi ema. X on löönud ka Aivarit, aga mitte nii hullult kui Aivar teda. On ise löömisi näinud, ema on küünistanud Aivarit. On kuulnud kõrvakiilu, kuid ei ole näinud ema löömas. 1-2 korda on näinud kui Aivar on löönud Xt aastaid varem kõhtu ja X on kukkunud. On näinud mõlemapoolset tõukamist. Jõulisem Aivar, provokaator X. Viimased 3 aastat olid hullud. Ema rääkis, et tahab suhtest väljuda. Kaine peaga leppisid ära ja kõik oli hästi. Emal oli kõhuga mingi probleem sooltesulgus vms. On olnud 2 korda haiglas. Aivar käis ema haiglas külastamas. Viimasel ajal ei tea, et ema oleks kõhuvalude üle kurtnud. Ema tarvitas aegajalt unerohtu, valuvaigistitest ei tea. 15.08 kella 3-4 paiku helistas ema ja kutsus külla. Tunnistaja T. E. tundis Xt 4-5 aastat, viimased 2 aastat ei suhelnud. X oli vahel lärmakas, olenes olukorrast, mis seisus ta oli. X jõi õlut, võis siis võõrale ükskõik mida öelda, et konflikti tekitada. Alkoholi tarvitades kiskus X tüli Aivariga. X tarvitas igal kohtumisel alkoholi. X oli peenike. Xt kakerdamas ei ole näinud. X on Aivari kohta halba rääkinud, et Aivar ei saa millegagi hakkama. Tunnistaja CC ei elanud isaga koos alates xx-eluaastast. On isa juures külas käinud, kui isa elas koos Xga. Isa ja X suhtes oli palju vaimset vägivalda. X tarvitas alkoholi. Isa ja W on ööbinud tunnistaja juures, kui isa või õde palusid järgi tulla, et kodus ei saa olla. Aivar tarvitas ka nädalavahetustel ja pidude ajal alkoholi. Ei ole kordagi näinud, et isa läheb Xle kallale. Isa on tulnud katkiste riietega ja kriimustatud näoga tunnistaja juurde. Alkoholi tarvitanuna muutus X provokatiivseks, kurjaks, ütles halvasti. Isal on olnud ka alkoholi probleemid. Aasta enne X surm enam majas ei käinud. Isa on rääkinud, et Xl oli kõhus terviseprobleem, mida X ei olnud nõus opereerima. Xl on olnud ka raskem operatsioon, peale mida oli kuu aega kainust. Isa oli X tervise pärast mures. 29.10.20 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on XXle kuulunud nutitelefonis Huawei 15.08.20 kell 19:42 ja 19:43 2 vastamata kõnet Ylt, 18:59, 19:15, 19:29 ja 19:35 vastamata kõned D-lt ehk T. T.lt. 15:08:20 kella 00:23 ja 00:32 vahel on 3 sõnumit Tlt, milles kirjas ... pekske üksteist edasi,... Perioodil 13.06.2019- 15,08.20 sõnumitest on näha, et Aivar on Xt sõimanud ja ähvardanud. Näiteks 15.03.30 “Läheb halvasti“ ja 05.02.20 „Sinu käitumine toob kaasa sulle väga tõsised tagajärjed“. X on vastu saatnud ebatsensuurseid sõnumeid. Sõnumitest erinevate inimestega on näha, et Aivar ja XX suhted ei ole head, esineb vägivalda (Aivar on löönud X vastu kätt „mul pole ikka veel käsi terve.. tema lõi“). Kõik tsiteeritud kannatanute ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et XXl oli probleeme alkoholiga ja joomisest oli kujunenud igapäevane kaaslane. Alkoholi tarvitanuna hakkas X tüli norima. Ütlustest nähtub, et ka Aivar tarvitas alkoholi, kuid vähem kui X. Kannatanute ja tunnistaja CC ütlused kinnitavad, et kui X ja Aivar olid mõlemad alkoholi tarvitanud läksid nende konfliktid vahel vägivaldseks. Vägivald oli mõlema poolne, kuid Aivari poolne vägivald oli tugevam. Alkoholi liigtarvitamisest tingitud tülisid ja vägivalda nende vahelistes suhetes kinnitas ka Aivar Tedremäe ise. Et ka Aivar Tedremäel endal oli alkoholiga probleeme, kinnitab ka asjaolu, et tal on 4 kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, millest kaks viimast on novembris 2019 ja juunis 2020. Ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud sõnumid kinnitavad tunnistajate, kannatanute ja süüdistatava enda ütlusi Aivar ja XX

suhtes esinenud vägivalla kohta. Asjaolu, et vägivaldne käitumine oli isikute vahel nende igapäevases suhtluses tavaliseks saanud ja seda aktsepteeriti, ei õigust sellise vägivalla kasutamist, millega kaasneb ühe poole surm. Tunnistaja YY ütluste kohaselt 15.08.2020 jõudsid umbes kuue paiku koju, kui X helistas, et Y tule mööblimaja juurde. Läks ja nägi seal joomingut, igasugused mehed ka T. T. X oli joonud, tal oli ammu alkohol probleem. Ütles, et X marss koju. X ei tahtnud algul tulla. X oli jalgrattaga. Läksid tunnistaja majani ja sealt edasi läks X ratta kõrval koju. Kõndis normaalselt, taarumist ei näinud. Tema majast X majani on 700m – 1 km. Kui saatis X koju, siis helistas Aivarile, et saatis X koju. Jälgis Xt silmadega, läks mööda laia teed. Xl ei olnud ei kukkumise ega marrastuse jälgi. Mõne aja pärast X helistas, et valus on tuldi kallale. Teda oli löödud kõhtu, löökide arvu ei tea. X oli endast väljas. X oli helistanud ka mööblimaja juurde, kes olid tellinud kiirabi ja politsei. X helistas talle pidevalt. X on käinud sinikatega ringi, et Aivar lõi. Reaalselt keegi tunnistajatest ega kannatanutest 15.08.2020 sündmusi pealt ei näinud, kuid tunnistajate T. ja Y ütlused kinnitavad, et X oli tarvitanud 15.08.2020 alkoholi, kuid koordinatsiooni häireid tal ei esinenud. Aivar Tedremäe kinnitas, et nii tema kui X olid 15.08.2020 tarvitanud alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Aivar Tedremäel 15.08.20 joove 1,06 mg/l. Ekspertiisiakti kohaselt leiti XX surnukehast 2,84 mg/g etanooli. Seega on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et nii X kui süüdistatav olid tarvitanud 15.08.2020 suuremas koguses alkoholi ja olid mõlemad üle keskmise joobes. Süüdistatava ütluste kohaselt läks 15.08.20 poole kümne paiku kodust ära ja tagasi tuli kella kuue paiku. Oli ise umbes keskmises joobes, oli alates lõunast joonud 5-6 õlut X tuli paarkümmend minutit hiljem ja oli tugevas joobes. Tuli jalgrattaga, ei tea kas lükkas seda või sõitis. Tuppa sisenedes hakkas X sõimama, käskis ära minna ja virutas kõrvakiilu. Ise enne Xt ei süüdistanud. Võttis Xl puusadest kinni ja pani X diivanile istuma, ei pigistanud teda. X tõusis diivanilt püsti, tahtis, et X eest ära läheks siis lükkas parema käega kõhupiirkonda, X kukkus diivanile istuli. X oli temast paremal olid kõrvuti justkui lükkas X tahapoole diivani peale. Lükkas ainult ühe korra. Löök ei olnud päris pai, aga ei olnud ka tugev löök. Keskmise tugevusega tõuge, käsi võis olla kergelt kõverdatud näppudega, võis mingil määral löök olla. Läks uksest välja poodi suitsu ostma, et mõlemad maha rahuneks. Tõukas ühe korra ja ei saa aru, kust tuli 2 lööki ja tekkisid sellised kehavigastused. Kõhust lükkamine oli juhuslik, lihtsalt juhtus. 01.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 15.08.2020 kell 19:22 liigub Aivar Tedremäe xxx xx juures Randvere tee suunas. Kell 19:34 siseneb Grossi toidukauplusesse ja lahkub ostudega 19:38. Vaatlusprotokoll kinnitab A.Tedremäe ütlusi, mille kohaselt läks ta peale tüli Xga poodi suitsu ostma. Asjaolu, et A.Tedremäe lahkus peale füüsilist konflikti Xga kodust ja ei tundnud huvi, millisesse seisundisse X koju maha jäi, kinnitab, et Aivar Tedremäed ei huvitanud, milliseid tervisekahjustusi võisid tema löögid/tõukamised Xle tekitada. Süüdistatav eitab igasugust tahtlikku löömist ja võtab omaks üksnes ühekordse veidi tugevama lükkamise. Ekspertiisiakt ja eksperdi ütlused lükkavad ümber väite, et surma põhjustasid üksnes ühest lükkamisest tekkinud vigastused. Ekspert Andreas-Christian Hade selgitas, et soolekinnisti on pehmekoeline struktuur, mis varustab soolt verega ja kinnitab soolestikku kõhuõõne tagumise seinale. Kui see lahti läheb, siis see toob kaasa verekaotuse. Antud juhul ei tulnud lahti, vaid rebenes ja sisemine verekaotus viis šokini ja surmani. Kõhuõõs on piiritletud pehme koega (lihas- ja rasvkude), tagant poolt

teotab kõhuõõnt muu hulgas ka lülisammas. Soolekinnisti kinnitub kõhuõõne tagumisele seinale, ulatub ülakõhust alakõhuni. Xl oli normaalse paksusega kõhuke, mis ei suuda pakkuda kaitset kõhuõõnele. 1,2 cm kõhukatted ei kaitsnud soolekinnistit piisavalt. Soolekinnisti pitsus tömbi esemega tekitatud löögi ja lülisamba vahele. Kõhtu ei kaitsnud miski löögi eest, mis rebendi tekitas. Selle löögi ajal kõhtu (kui tekkis rebend) ei olnud tõenäoliselt käsi ees. Lööke oli 2 ja siis käsi ees ei olnud. Need vigastused olid erinevatel anatoomilistel joontel. X ei pruukinud täies ulatuses aru saada kui tõsised vigastused tekitatud on. Verekaotus oli ulatuslik. Kui on veresoone rebend, ei ole kõhuõõnes midagi, mis avaldaks survet ja peataks verejooksu. Kõhuõõnes oli tekkinud põletikuline reaktsioon, s.t keha üritas hakata vigastust likvideerima. Kõhukelme on valutundlik, sellise löögiga võivad kaasneda iiveldus, oksendamine ja muud seedetegevusega seotud tegevused. Väliseid vigastusi, mis viiks verekaotuseni Xl ei esinenud. Xl oli ülakõhus nahaalune verevalum (p1), mis oli ilmselt jõurakendus punktiks. Sellise löögiga lööja rusikale kahjustusi võib aga ei pruugi tekkida. Varasemad löögid ei mõjutanud seda rebendit. Rebend oli värske. Nii ekspertiisi aktist kui eksperdi kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et XXle oli tekitatud surma põhjustanud kehavigastused vähemalt kahe erineva löögiga. Eksperdi ütlustest selgub, et surma põhjuseks olnud vigastused olid erinevatel anatoomilistel joontel, mistõttu ei saanud erinevad vigastused tekkida ühest ainsast löögist või tõukest. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et 15.08.2020 pärast kella kuut viibis majas veel keegi peale X ja Aivari, seega on välistatud, et Xle oleks tekitanud vigastused keegi teine kui Aivar Tedremäe. Tunnistajate T. ja YY ütlused kinnitavad, et X helistas neile mõlemale 15.08.20 õhtul ja ütles, et teda löödi kõhtu ja väga valus on. T.le ütles X, et valu tekitajaks oli Aivar. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate kokkulangevates ütlustes, kuivõrd T. T. on helistanud peale X kõnet ka häirekeskusesse ja edastanud, et X sai just mehelt vastu kõhtu, et mees peksab jälle. Puudub igasugune alus eeldada, et tunnistajad oleks selle info ise välja mõelnud, seda enam et löökide tagajärjel tekitatud vigastused kõhus on leidnud hiljem ekspertiisiaktiga tõendamist. Süüdistatava ütluste kohaselt võis X saada vigastused kukkudes diivanikäetoe vastu. Ta võis jalgrattaga heinamaa teel kukkuda. Süüdistatava sellised väited on ümberlükatud eksperdi ütlustega, mille kohaselt tömp vägivald ei saanud tekkida kukkumisel. Ülakõhu nahaalune verevalum oli löögi tagajärjel kuna roided kaitsevad kukkumisel. Tömbi eseme suurust ei saa öelda. Põletikureaktsioon oli mõlema löögi puhul sama, ajalisi erinevusi ei täheldanud. Vigastustes ei esine viiteid kukkumisele esileulatuva tömbieseme otsa. Siis oleks piirkonnas vigastusi, mis viitaks eseme kujule, mille otsa kukuti. Marrastusi ja piirjooni, selliseid asju ei tuvastatud. Jõuline löök välistab keharaskusega kukkumise. Seega kinnitavad ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastuste iseloom ja eksperdi selgitused vigastuste tekkemehhanismi ja surnukehal esinevate jälgede kohta (mis välistavad, et surma põhjustanud vigastused pärinesid kukkumisest), et XX surma põhjustanud vigastused ei saanud tekkida kukkumisest, vaid üksnes löökidest. Samuti kinnitab põletikureaktsiooni aeg, et vigastused on tekitatud suhteliselt üheaegselt, mis välistab, et X oleks võinud saada vigastused samal päeval varem. Lisaks nähtub tunnistaja Y ütlustest, et tema maja juures puudusid Xl vigastused ja X kõndis mööda teed ratas käes kõrval kodu poole ja tema nägemisulatuses X ei kukkunud. X rattaga üldse ei sõitnudki. Kuigi toas oli seintel veresarnasest ainest määrdumist, ei ole see seotud 15.08.2020 XX suhtes kasutatud vägivallaga, kuna ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste kohaselt XX kehal ei esinenud väliseid vigastusi, millest oleks võinud verd ruumi seintele tekkida. Asjaolu, et XX riided olid määrdunud ja seljast võetud, viitab sellele, et XX oli lühiajaliselt peale lööke võimeline liikuma, s.t ta oli võimeline võtma seljast ära määrdunud riided. Asjaolu, et X ei olnud endale puhtaid riideid selga pannud, kinnitab, et selliseks tegevuseks tal enam jõudu ei jätkunud. Seda kinnitab ka fakt, et kiirabikaardi andmetele kui kell 20:12 saabus sündmuskohale kiirabi, korises patsient põrandal ja tuli alustada

südamemassaaži. Asjaolu, et XX ei kutsunud endale ise kiirabi, vaid helistas tuttavale ja onule rääkides, et mees peksis teda, annab alust arvata, et XX ei tajunud, kas raske alkoholijoobe või šoki tõttu oma tervisekahjustuste tegelikku raskust. On ilmselge et silmale nähtamatute vigastuste korral, ei ole isikul võimalik objektiivselt hinnata talle löökidega tekitatud siseorganite vigastusi. Kuigi Aivar Tedremäe võtab omaks üksnes ühe lükkamise või müksamise, kinnitavad XXl tuvastatud vigastused, et surma põhjustanud vigastused olid tekitatud kahest löögist, mille puhul A. Tedremäe ei kaitsnud end kätega, s.t ei üritanud vähendada löögi mõju kehapiirkonda. XXl tuvastatud värsked nahaalused verevalumid ülajäsemete, vasakul pool seljal, parema puusaliigese piirkonnas ja alajäsemetel kinnitavad, et 2 surma põhjuseks olnud lööki ei olnud ainukesed löögid, mis X konfliktis Aivar Tedremäega sai. Kuigi osad verevalumid võisid tekkida kui X pärast Aivari lahkumist korteris ringi liikus (riiete äravõtmine ja nende asukoht majas osutab sellele) ja võimalik, et lõpuks maha kukkus, annavad nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel ja parema labakäel alust arvata, et need võivad olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (kehatüvesse) suunatud löökide pareerimisel. Eksperdi ütlustest nähtub ka, et peensoolekinnisti rebend ja verevalumid ning verevalumid paremal kõhukelmetaguses rasvkoes ja nahaaluse verevalumiga ülakõhul on tekitatud ühe löögiga ning verevalumid kõhunäärme sabaosas ja seda ümbritsevas rasvkoes on tekitatud teise löögiga. Need vigastused esinesid kõhuõõnes vähemalt kahes erinevas lokalisatsioonis erineval anatoomilisel joonel, mistõttu ei olnud kuidagi võimalik, et need vigastused tekiksid ühest löögist. Lisaks nähtub eksperdi ütlustest, et surma oleks põhjustanud ka üksnes ühe löögi tagajärjel kõhuõõnde tekitatud vigastused, kuivõrd kõhunäärme sabaosa verevalum oli ulatuslik ja selle kohal oli nahaalune verevalum. Selline vigastus koos Xl kaasnenud šokiga võis samuti kaasa aidata kliinilise surma tekkele. See oli ühes komplektis koos selle verekaotusega, see vigastus aitas suremisprotsessile kaasa. Mõlemast vigastused võivad olla eluohtlikud kui nendega lõpuks kaasneb surm. Eksperdi ütlused kinnitavad, et ka ühest löögiga kõhupiirkonda tekitatud vigastused oleks toonud kaasa X surma, seega isegi Aivar Tedremäe poolt omas võetud üks „tugevam müks X kõhupiirkonda“ tekitas XXle sellised vigastused, mis tõid kaasa tema surma. Et, kannatanu suri löökide tulemusel saadud sisemiste vigastuste tõttu suhteliselt kiiresti, mis näitab vigastuste raskust ja ohtlikkust, kinnitavad lisaks eksperdi arvamusele ka asjaolud, et häirekeskusesse helistati kell 19:21, s.t selleks ajaks oli X suutnud juba helistada T. T.le, mis pidi toimuma lühikese aja jooksul peale lööke, kuivõrd 19:22 on juba Aivar Tedremäe ise xxx xx juures ning haigusloo andmetel on XX surnud juba 21:35. Eksperdi ütlustest nähtub ka, et rasvkudet alkoholi tarvitamine ei mõjuta, soolekinnisti ei muutu seetõttu hapramaks. Alkoholi tarvitamine mõjutab siseelundeid muul määral, maksa rasvumist, tsirroosi. Varasemaid probleeme verehüübimis häiretele ei ole diagnoositud. Viiteid varasematele verejooksudele lahangul ei sedastatud. Vanad vigastused oli paranenud seega ei saa öelda, et need soodustasid või hoidsid vigastuse ära. Varasemad löögid ei mõjutanud seda rebendit. Rebend oli värske. Ka väikese soolekinnisti rebendi iseeneslik paranemine on väheusutav. Varasemate operatsioonide tulemeid arvestades on välistatud seos tekitatud vigastustega. Muidu oleks pidanud vigastused olema teistes piirkondades. Seega kinnitavad eksperdiarvamus ja kohtuistungil antud ütlused, et XX varasemad operatsioonid ja alkoholi tarvitamisest tingitud maksa kahjustused, ei mõjutanud tema surma saabumist 15.08.2020 tema suhtes rakendatud vägivalla järgselt. Kannatanu surm saabus vähemalt kahe löögi tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu ja tema tervislik seisund s.h varasemad operatsioonid ja alkoholijoove ei olnud surma põhjuseks. Seega on kannatanu käega kõhtu löömine/müksamine Aivar Tedremäe poolt otseses põhjuslikus

seoses kannatanu surma saabumisega. Ekspertiisi aktist selgub üheselt, et surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi ja XXl oli joobnuna kombeks tüli norida, ei anna süüdistatavale õigust füüsiliseks vägivallaks kannatanu suhtes. Isegi kui X andis Aivarile kõrvakiilu, siis ei anna see naisterahvast oluliselt tugevamale meesterahvale õigust lüüa naisterahvast tugevalt kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid. Olmetülide lahendamiseks on võimalik kutsuda ka politsei. Asjaolu, et X sõnad võisid Aivarit solvata, ei andnud süüdistatavale õigust vägivallaga probleemi lahendada. Kui ka X nimetas Aivarit saamatuks või veel solvavamalt, ei õigusta see endast nõrgema naisterahva kallal vägivalla tarvitamist. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et A.Tedremäel puudusid 15.08.20 märkimisväärsed vigastused. Aivar Tedremäe parema käe nimetissõrme peal on marrastus ja vasaku käe randme välisküljel pindmine vigastus, kuid need vigastused ei saanud tekkida Aivar Tedremäe poolt väidetud X antud kõrvakiilust. Kõik Aivar Tedremäe riided on terved ja korras. Seega ei olnud X 15.08.20 käitunud tunnistaja CC kirjeldatud viisil (tülides X tavatses küünistada ja rebida riietest). Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks rünnanud süüdistatavat ja annaks alust kahtlustada, et süüdistatav tegutses enesekaitses või et oleks toimunud kaklus vastastikusel kokkuleppel. Kohus asub seisukohale, et Aivar Tedremäe käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Aivar Tedremäe enda ütlustest nähtub, et X solvas teda ja andis kõrvakiilu. Arvestades XX joobeastet, mis on üle keskmise, ei ole eluliselt usutav, et ta oleks sõnadega või isegi kätega vehkides kujutanud Aivar Tedremäe elule ja tervisele ohtu. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks süüdistatavat ähvardanud või mingil muul viisil ohustanud süüdistatava elu või tervist. Asjaolu, et kannatanu tõusis diivanilt püsti või oli enne diivanile istumist andnud süüdistatavale kõrvakiilu, ei tähenda, et kannatanul oli diivanilt püsti tõustes plaan süüdistatavat rünnata. Seega hetkel kui Aivar Tedremäe lõi XXd käega kõhtu, ei kasutanud kannatanu süüdistatava suhtes mingit vägivalda ja puuduvad tõendid, et kannatanu oleks ka ähvardanud kasutada vägivalda. Arvestades, et Aivar Tedremäel endal ei tuvastatud märkimisväärseid vigastusi ja riided on terved, on selge, et X ei osutanud Aivar Tedremäele vastupanu, ning kannatanu käitumises puudusid asjaolud, mis oleks reaalselt süüdistatava elu või tervis ohustanud ning nõudnud vastupanu maha surumiseks tugevat lööki kõhupiirkonda. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama füüsilise vägivallaga. Aivar Tedremäe ütlustest ei nähtu, et ta oleks palunud kannatanul istuda diivanil või kannatanu oleks takistanud süüdistataval toast väljumist ükskõik kas õue või teise ruumi. Diivanilt püsti tõusmist ei saa käsitleda ründena, mille eest oli vaja end kaitsta ja paisata kannatanu tagasi diivanile. Arvestades Aivar Tedremäe joobe astet ja tuvastatud peres omavahelisel suhtlemisel tavaks olnud füüsilist vägivalda, võib arvata, et ta tegutses harjumuspärase käitumismustri kohaselt ja ei püüdnud olukorda hinnata, et kas üldse on vaja Xt diivanile lükata. Süüdistatav küll väitis, et kannatanu tõusis koos temaga diivanilt püsti, kuid oma kodus püsti tõusmine isegi koos solvangute ütlemise ja võib olla isegi lahutuse nõudmisega, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis õigustab füüsilist vägivalda. Seega oli süüdistatav ise isikuks, kes kasutas ilma põhjuseta füüsilist vägivalda ja sellisel juhul hädakaitsest juttu olla ei saa. Asjaolu, et surma põhjustanud löökide puhul ei olnud XX oma kõhtu isegi kätega kaitsnud, kinnitab, et need löögid tulid tema jaoks ootamatult.

Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades käega kõhtu lüües hädakaitses, sest Aivar Tedremäe ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud nii kannatanule käega kõhupiirkonda löömine süüdistatava poolt kui ka asjaolu, et kannatanule vähemalt kahe löögi tagajärjena tekitatud tervisekahjustused – kehatüve, s.o kõhu kinnise tömbi trauma koos peensoolekinnisti rebendi ja verevalumiga, verevalumitega kõhunäärme sabaosas ja seda ümbritsevas rasvkoes ning paremal kõhukelmetaguses rasvkoes ning nahaaluse verevalumi ülakõhul, vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (traumaatiline šokk) ja peaajuturse olid eluohtlikud ja nende tagajärjel saabus XX surm. Ka Riigikohus on lugenud kõhuõõnde ulatuva haava eluohtlikuks vigastuseks (RKKK 3-1-1-40-13 p- 7 ja 10). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Aivar Tedremäe objektiivsest käitumisest – lõi endast väiksemat naisterahvast vähemalt kaks korda kõhupiirkonda– nähtub, et Aivar Tedremäe soovis Xle tekitada kehavigastusi, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Peale kannatanu diivanile kukkumist lahkus süüdistatav sündmuskohalt ja läks poodi. Süüdistatav ei tundnud huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Kohtu hinnangul on Aivar Tedremäe süüteo – käega vähemalt 2 korda kõhtu löömise- toime pannud tahtlikult. Kõhu piirkonda löömine on võimalik ainult tahtlikult. Aivar Tedremäe lõi kannatanut vähemalt 2 korda kõhupiirkonda, tegemist ei ole lihtsalt korra kannatanu tõukamisega, vaid löökide asukohta ja nendega tekitatud vigastuste raskust arvestades, on tegemist sihiliku löömisega. Kõht on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada kõhus asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. Kuigi Aivar Tedremäe ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanule vähemalt kaks korda kõhtu lüües võib ta tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Aivar Tedremäe väitis, et kehavigastuste raskus võis olla tingitud X tervislikust seisundist. Kuigi eksperdi ütlustega on ümber lükatud väide varasema vigastuse ja alkoholi tarbimise mõjust surma saabumisele, märgib kohus lisaks, et Aivar Tedremäe oli enda ütluste kohaselt, mida kinnitasid ka tunnistaja CC ja kannatanud, teadlik Xl kõhupiirkonnas varasemalt olnud terviseprobleemidest, mistõttu lüües Xt kõhtu teadis Aivar Tedremäe seoses Xl varasemalt kõhus esinenud terviseprobleemidega, et see võib tekitada Xle suuremat valu kui löögid mõnda teise kehapiirkonda (vastu jalga, kätt). Vaatamata teadmisele X varasematest terviseprobleemidest (haiglas viibimisele soole probleemide tõttu) ja asjaolust, et kõht on X nõrgemaid kohti, et ta oli hiljuti keeldunud ühest operatsioonist, lõi Aivar Tedremäe Xt ikkagi vähemalt 2 korda kõhupiirkonda, mis näitab A. Tedremäes pulbitsenud viha ja soovi tekitada Xle võimalikult suurel määral valu ja tervisekahjustusi. Arvestades, et löögi taga järjel pitsus peensoolekinnisti sel määral vastu lülisammast, et soolekinnisti jäädes löögi ja lülisamba vahele rebenes, pidi löök olema täpne ja tugev, s.t rakendatud oli ilmselgelt oluliselt tugevamat jõudu. Lüües kannatanut kõhtu, kus asub mitmeid elutähtsaid organeid ja mida ei kaitse peale võimaliku rasvkoe midagi ning, et X on väga kõhn, millest tulenevalt temal märkimisväärset rasvapolstrit olla ei saanud, pidi Aivar Tedremäe võimalikuks pidama XXle eluohtliku tervisekahjustuse

tekitamist, seega ulatus Aivar Tedremäe tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni. Kannatanu surm ei olnud ka löömise täielikult ebatüüpiline tagajärg, mis annaks alust eitada selle objektiivset ettenähtavust ettevaatamatusdelikti tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2017. a otsus nr 1-15-6223/49, p 13) ning vääraks selle omistamise toimepanijale senise kohtupraktika valguses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Arvestades kuriteo asjaolusid, on tegemist tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli aastate pikkune perekondlik konflikt, mis oli tingitud ja mida võimendas alkoholi kuritarvitamine. Samas arvestab kohus, et Aivar Tedremäe ei üritanud konflikti lahendada sõnadega, vaid ta lõi endast väiksemat ja nõrgemat naisterahvast. Aivar Tedremäe teojärgsest käitumisest nähtub, et olles löönud naist vähemalt 2 korda kõhtu, lahkus ta seejärel sündmuskohalt tundmata huvi tekitatud tagajärgedest ja ei osutanud kannatanule abi. Kohus loeb karistust kegendavaks asjaoluks Aivar Tedremäe kahetsust. Kohtu arvates on usutav, et kuigi Aivar Tedremäe õigustab oma tegevust XX ebaviisaka käitumisega, mis oli tingitud X poolsest alkoholitarvitamisest, on Aivar Tedremäel kainena siiski kahju, et ta põhjustas oma naise surma. Kohus arvestab ka asjaolu, et 2 lööki olid sellise tugevusega, mis mõlemad tekitasid Xle sellised vigastused, millega kaasneb surm ning, et tegemist ei olnud ühekordse õnnetu tõukamisega. Aivar Tedremäe süü suurust mõjutab asjaolu, et ta ei ole vigastuste tekitamiseks kasutanud terariistu või muid löögivahendeid, seega võib süüd hinnata keskmisest veidi väiksemaks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Aivar Tedremäel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja suutmatuses sellises olukorras oma käitumist kontrollida. Menetlusesemeks oleva kuriteo puhul oli tegemist ründega lähedase inimese elu ja tervise vastu tema enda kodus. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke - hoida Aivar Tedremäed edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka alkoholijoobes naise löömine ja surma põhjustamine ei ole aktsepteeritav, tuleb kohtu arvates Aivar Tedremäed karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega kuus aastat. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Punkt 2 kohaselt asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Aivar Tedremäe soovis oma riideid tagasi, XX asju keegi tagasi ei soovinud, millest saab järeldada, et need asjad on teiste isikute jaoks väärtusetud. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - T-särk, dressipüksid, sokid ja jalatsid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Aivar Tedremäele - XX riided, käterätik, pleed ja telefon, puute-ja jäljeproovid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,10 alusel määratud kaitsetasu 1281.60 eurot, ekspertiisikulu summas 376 eurot ja lukuvahetuskulu 235 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt kuuluvad hüvitamisele muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. Kuna menetleja pidi kutsuma sündmuskohale lukufirma ja laskma vahetada luku, et tagada sündmuskoha (ridaelamuboksi) puutumatus olukorras, kus Aivar Tedremäe oli kinnipeetud, oli lukuvahetus ja sellega seotud kulud põhjendatud ning kuuluvad seetõttu süüdistatavalt väljamõistmisele summas 235 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aivar Tedremäe KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.08.202017.08.2020 s.o 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda Aivar Tedremäe poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Aivar Tedremäe suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Aivar Tedremäelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,10 alusel määratud kaitsetasu 1281.60 eurot, lukuvahetuskulu 235 eurot ja ekspertiisikulu 376 eurot riigituludesse. Kohustada Aivar Tedremäed tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 279.38 eurot. Menetluskulud ja sundraha kogusummas 3352.60 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700020661. Selgitusena võib märkida „Aivar Tedremäe, kriminaalasi 1-21-1074, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - T-särk, dressipüksid, sokid ja jalatsid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Aivar Tedremäele - XX riided, käterätik, pleed ja telefon, puute- ja jäljeproovid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 10.mail 2021 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Inga Ammermann

Herta Karjus

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2021. a otsusega nr 1-211074.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.