Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

millest on O. Sestrem on ära kandnud 2 kuud 23 päeva (alates 30.08.2019 kuni 22.11.2019) Alik Karajev Valdemaras Jurkūnas Leedu isikukood 38303281271, sünd. 28.03.1983, Leedu Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel: leedu keel, valdab vene keelt, töökoht: xxx, elukoht: xxx, xxx, Leedu Vabariik; asukoht: xxx Vangla, xxx, xxx, xxx, xxx maakond. Tõkend: alates 27.12.2020 viibib eelvangistuses – Harju Maakohtu 11.12.2020 määrusega nr xxx vahistatud kaheks kuuks KrMS § 131 lg 4 korras (tagaselja). Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas 14.12.2020 V.Jurkūnas’e suhtes Euroopa vahistamismääruse, 27.12.2020 vabanes V. Jurkūnas Rootsis mõistetud vangistuse kandmiselt tingimise enne tähtaega, millisest päevast alates jätkus V. Jurkūnas’e kinnipidamine Põhja Ringkonnaprokuratuuri koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel. 29.12.2020 toimetati V. Jurkūnas Eesti Vabariiki ja 31.12.2020 küsitleti KrMS § 134 lg 4 ls 2 korras Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures ning maakohus jättis V. Jurkūnas’e tõkendi muutmata. Vastavalt KrMS § 1311 lg-le 3 arvestatakse kahekuulise vahistamistähtaja kulgemist alates 29.12.2020. Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole; väljaspool Eesti Vabariiki korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh:

RESOLUTSIOON

Oleg Sestrem süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.

DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0747 teostamise kulust 684 eurost osa, s.o 551 (viissada viiskümmend üks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning 133 (sada kolmkümmend kolm) euro väljamõistmine lahendatakse kriminaalasja nr xxxxxxxxx raames (eraldatud 20.01.2021 kriminaalasjast 19231700568).

asuvast kaamerast geograafiliste koordinaatidega B: 59°23'45.787'', L: 24°32'49.683', millel on fikseeritud sama auto, mis sõitis mööda Klooga maanteed suunaga Tallinna poole 18.09.2020 kell 08:11:07 (ümbrik nr 18), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, 09.03.2019 Leedu Vabariigis Kaunas’e linnas, kokkulepitult O. Sestremi ja V. Jurkūnasega, võttis X Leedu äriühingult UAB "E" rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ, millist furgoonautot oli O. Sestremi ja V. Jurkūnase kuritegeliku plaani kohaselt vaja selleks, et viia varastatud auto Eestist välja varjatult, minimeerides sellega politseile vahelejäämise riski varastatud auto transportimisel ja raskendades kuriteo avastamist. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X eelnimetatud furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis furgoonauto tööstusterritooriumile, mis asub Tallinnas Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisel alal (edaspidi lühendatult Härgmäe tänaval asuv tööstusterritoorium). Samal õhtul 10.03.2019 kohtus X seal tööstusterritooriumil O. Sestremiga. Kahe päeva möödudes, 12.03.2019 kell 19:08 sõitis X furgoonautoga Tallinnas Härgmäe tänaval asuvalt tööstusterritooriumilt välja ja suundus Harju maakonda Harku valda Muraste külla, omades kaasas O. Sestremi poolt hangitud kahest metallosast koosnevat pealesõidusilda, mis oli vajalik varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonauto Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas, misjärel sõitis välja Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning, olles tanklast eemaldunud, jäi seisma Muraste külas või selle läheduses, kus X ootas varastatud auto pealelaadimist tema juhitavasse furgoonautosse. Oleg Sestrem sõitis 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda, veendumaks, et eelnevalt varguse objektina väljavalitud maastur Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX on nagu tavaliselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on kohapeal, tulid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku XXX alevikus XXX eramu juurde ning, kasutades eriotstarbelisi elektroonilisi seadmeid (nn signaalipikendajaid), võimendasid nad eramu ette pargitud maasturi võtmeta käivitamise süsteemi küsiva signaali ja eramus asuva võtme vastussignaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor, misjärel lahkusid nad kella 04:06 paiku maasturiga sündmuskohalt Muraste külla või selle lähedusse, kus O. Sestrem ja V. Jurkūnas koos Xga laadisid varastatud maasturi furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ peale ehk sõitsid maasturiga mööda pealesõidusilda furgoonauto kaubaruumi ning varustasid maasturi selle asukoha varjamise eesmärgil sisselülitatud asendis oleva raadiohäireid põhjustava seadmega ehk mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistab kallihinnalisele autole tootjatehase poolt või tehaseväliselt paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja võimaldab vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt niikaua, kui auto toimetatakse varguse kohalt turvalisse paika, kus on võimalik varastatud auto GPS-positsioneerimisseade demonteerida või lammutada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist X, juhtides eelnimetatud furgoonautot, viis varastatud maasturi Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, s.t võttes Leedus furgoonauto rendile, tulles sellega Eestisse, oodates kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist, osaledes selle maasturi pealelaadimises furgoonautole, viies varastatud maasturi furgoonautoga Eestist välja ja laadides selle maasturi Riias maha, oli X teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et ta osaleb sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX varguse toimepanemises. Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist peitsid kohapeal ära pealelaadimisel kasutatud pealesõidusilla, mille järele tuli Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY tagasi 13.03.2019 kella 07:38 ja 08:02

vahelisel ajal ja viis pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile. 13.03.2019 kella kahe paiku päeval lahkus Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riia, kuhu oli juba toimetatud Eestist varastatud maastur. 13.03.2019 lahkus Eestist ka Valdemaras Jurkūnas, kes läbis 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Eelkirjeldatud varguse pani Oleg Sestrem toime isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest on teda karistatud Rootsi Kuningriigis Svea Hovrätt’i ehk Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr B11728-13. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, võltsis ta kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult Hlt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Müügilepingu võltsimine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud Slt, kellel oli kaasas auto liiklusregistrijärgse omaniku H kui müüja poolt eeltäidetud müügilepingu blankett, ja esinedes Si ees Läti elaniku Dna, lasi O. Sestrem Sl kirjutada müügilepingu blanketile, ostja andmeteks ettenähtud lahtritesse D nime ja isikukoodi ning seejärel kirjutas ise D aadressi ja samuti kirjutas müügilepingule ostja allkirja D nimelt. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsides eelkirjeldatud viisil müügilepingut, andis Oleg Sestrem endale aru, et kõnealuse müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mis annab lepingusse müüjana märgitud isikule õiguse nõuda ostjalt müüdava sõiduki eest kokkulepitud hinna tasumist ja lepingusse ostjana märgitud isikule õiguse nõuda müüjalt sõiduki üleandmist, võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ja sõidukit oma äranägemise järgi käsutada, sh võõrandada Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, kasutas ta teadvalt võltsitud kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult Hlt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Tegelikult ei ole D seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsitud müügilepingu kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud Slt ja esinedes Si ees Läti elaniku Dna, esitas O. Sestrem kõnealuse müügilepingu Sle, eesmärgiga saada auto enda valdusse ja kasutusse ning edaspidi käsutada autot oma äranägemise järgi. Esitades kõnealust müügilepingut Sle oli O. Sestrem teadlik, et D ei ole seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, ostes sõiduautot Peugeot 206 reg.nr UUUUUU ja esinedes auto müügitehingut vahendanud Si ees Läti elaniku Dna (D), kasutas Oleg Sestrem võltsitud Läti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi) D nimele, millise võltsitud isikutunnistuse oli Oleg

Sestrem eelnevalt endale hankinud tuvastamata asjaoludel ja isikult. Võltsitud isikutunnistuse kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et sõiduauto Peugeot 206 reg.nr UUUUUU müügilepingu vormistamise käigus esitas Oleg Sestrem võltsitud isikutunnistuse Sle, et kinnitada oma isikut ehk jätta mulje, et tema (Oleg Sestrem) on justkui D. Võltsitud isikutunnistusel oli D nimi ja Läti isikukood xxxxxxxxxx, kuid teise isiku ehk Oleg Sestremi või temaga sarnase inimese foto. Esitades kõnealust võltsitud isikutunnistust Sle oli Oleg Sestrem teadlik, et see isikutunnistus on võltsitud. KarS § 350 kohaselt kuulub isikutunnistus tähtsate isiklike dokumentide hulka. Läti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart) on ühtlasi välisriigi reisidokument KarS § 350 tähenduses. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise. Valdemaras Jurkūnasele esitatud süüdistus Valdemaras Jurkūnast (Jurkūnas) süüdistatakse selles, et 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019 Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu juures pargitud, C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.nr) XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2017, musta värvi, väärtusega 75 000 eurot, koos autos olnud asjadega: lao-, kontori- ja korterivõtmed, Qle kuuluv sularaha summas 35 eurot ning vähemalt kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot. Varastatu väärtus on kokku 75 165 (seitsekümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot, milline summa moodustab suure ulatuse vastavalt karistusseadustiku (edaspidi lühendatult KarS) § 121 punktile 2, mis sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem, kes juba aastaid elab alaliselt Rootsi Kuningriigis, saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning samast õhtust alates hakkas otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, 09.03.2019 Leedu Vabariigis Kaunas’e linnas, kokkulepitult O. Sestremi ja V. Jurkūnasega, võttis X Leedu äriühingult UAB "E" rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ, millist furgoonautot oli O. Sestremi ja V. Jurkūnase kuritegeliku plaani kohaselt vaja selleks, et viia varastatud auto Eestist välja varjatult, minimeerides sellega politseile vahelejäämise riski varastatud auto transportimisel ja raskendades kuriteo avastamist. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X eelnimetatud furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis furgoonauto tööstusterritooriumile, mis asub Tallinnas Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisel alal (edaspidi lühendatult Härgmäe tänaval asuv tööstusterritoorium). Samal õhtul 10.03.2019 kohtus X seal tööstusterritooriumil O. Sestremiga. Kahe päeva möödudes, 12.03.2019 kell 19:08 sõitis X furgoonautoga Tallinnas Härgmäe tänaval asuvalt tööstusterritooriumilt välja ja suundus Harju maakonda Harku valda Muraste külla, omades kaasas O. Sestremi poolt hangitud kahest metallosast koosnevat pealesõidusilda, mis oli vajalik varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonauto Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas, misjärel sõitis välja Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning, olles tanklast eemaldunud, jäi seisma Muraste külas või selle läheduses, kus X ootas varastatud auto pealelaadimist tema juhitavasse furgoonautosse. Oleg Sestrem sõitis 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda,

veendumaks, et eelnevalt varguse objektina väljavalitud maastur Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX on nagu tavaliselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on kohapeal, tulid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku XXX alevikus XXX eramu juurde ning, kasutades eriotstarbelisi elektroonilisi seadmeid (nn signaalipikendajaid), võimendasid nad eramu ette pargitud maasturi võtmeta käivitamise süsteemi küsiva signaali ja eramus asuva võtme vastussignaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor, misjärel lahkusid nad kella 04:06 paiku maasturiga sündmuskohalt Muraste külla või selle lähedusse, kus O. Sestrem ja V. Jurkūnas koos Xga laadisid varastatud maasturi furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ peale ehk sõitsid maasturiga mööda pealesõidusilda furgoonauto kaubaruumi ning varustasid maasturi selle asukoha varjamise eesmärgil sisselülitatud asendis oleva raadiohäireid põhjustava seadmega ehk mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistab kallihinnalisele autole tootjatehase poolt või tehaseväliselt paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja võimaldab vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt niikaua, kui auto toimetatakse varguse kohalt turvalisse paika, kus on võimalik varastatud auto GPS-positsioneerimisseade demonteerida või lammutada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist X, juhtides eelnimetatud furgoonautot, viis varastatud maasturi Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, s.t võttes Leedus furgoonauto rendile, tulles sellega Eestisse, oodates kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist, osaledes selle maasturi pealelaadimises furgoonautole, viies varastatud maasturi furgoonautoga Eestist välja ja laadides selle maasturi Riias maha, oli X teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et ta osaleb sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX varguse toimepanemises. Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist peitsid kohapeal ära pealelaadimisel kasutatud pealesõidusilla, mille järele tuli Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY tagasi 13.03.2019 kella 07:38 ja 08:02 vahelisel ajal ja viis pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile. 13.03.2019 kella kahe paiku päeval lahkus Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riia, kuhu oli juba toimetatud Eestist varastatud maastur. 13.03.2019 lahkus Eestist ka Valdemaras Jurkūnas, kes läbis 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Eelkirjeldatud varguse pani Valdemaras Jurkūnas toime isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest on teda karistatud Soome Vabariigis Pirkanmaan käräjäoikeus’e ehk Pirkanmaa esimese astme kohtu 13.12.2012 otsusega menetlusasjas nr 758/2012/7928. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Valdemaras Jurkūnas toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt.

Kannatanu C OÜ esindaja Q (C OÜ juhatuse liige) ülekuulamise protokolli (I kd tl 2-3; 5-8) kohaselt ööl vastu 13.03.2019 varastati XXX XXX alevikus Saue vallas asuva maja juurest sõiduauto Mercedes-Benz GLS

reg. märgiga

XXXXXX

(VIN-kood XXXXXXXXXXXX), milline kuulub C OÜ-le. Tegemist on eramajaga, mille territoorium on aiaga piiratud. Tavaliselt pargib ta auto garaaži ette, mis asub maja välisuksest natuke vasakul. Välisuksest majja sisenedes kohe ukse taga asub esik, kuhu jätavad nad jalanõud. Natuke edasi, umbes 4-5 meetrit asub garderoob, kuhu jätavad väliriided. Varguse öösel auto võtmed oli tal jope taskus. Vahemaa võtme ja auto vahel võis olla umbes 7-8 meetrit. Mercedesel on võtmeta avamis- ja käivitamissüsteem ehk kui võti on autole ligidal, siis saab autot käepidemest lahti teha ja nupust käivitada. Ta arvab, et see süsteem toimib mitte kaugemal kui meeter autost. Kaugemalt ei ole ta proovinud. Ta paneb alati auto uksed lukku isegi siis kui auto on pargitud maja ette. Juhul kui autot lukku mitte panna, siis sõiduki uksed automaatselt ei lukustu. Ta on kindel, et pani auto lukku. Mõlemad sõiduauto võtmed olid peale vargust tema käes. Sõiduauto maksumus on 75 000 eurot. Järgmisel päeval pärast vargust läks ta Silberauto Mercedese esindusse ning panid tööle mobiilirakenduse Mercedes Me. Kell 20:00 süsteem näitas, et auto asub Riia lähedal. Ta helistas politseiuurijale ja andis info edasi. Uurija ütles, et auto on leitud ja käib operatsioon. Hiljem pandi auto Riias politseiparklasse ja talle teatati, et ta võib sellele järgi minna. See toimus umbes kolme nädala pärast. Ta sai Põhja prefektuurist kätte ühe autovõtme ning läks 02.04.2019 Riiga auto järgi. 02.04.2019 sai ta C OÜ-le kuuluva sõiduauto Merceds-Benz GLS 350 reg.märgiga XXXXXX kätte. Auto oli vigastusteta ja töökorras. Lukud olid samuti vigastusteta ja terved. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 18-24) nähtub, et aadressil Saue vald XXX alevik XXX asub kahekordne eramaja. Eramu on piiratud külgedelt piirdeaiaga. Maja esiküljel on jalgvärav ja autovärav. Eramaja esine maastik on kaetud sillutuskividega. Sillutuskivid on vähesel määral kaetud jääga. Eramu esiküljel on vasakul pool garaažiuks ja paremal pool välisuks. Garaažiukse ees on kaks sõidukite parkimiskohta. Vasakpoolsele parkimiskohale on esiosaga garaažiukse poole pargitud sõiduauto Audi Allroad reg.märgiga AAAAAA musta värvi. Parempoolsele kohale vaatluse hetkel sõidukit pargitud ei ole. Maja välisuks on puidust. Uksel on neli klaasist akent. Uksel murdmisvigastusi ei avastatud. Uks varustatud ühe lukuga. Luku välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Välisuksest sisenedes jõuab maja esikusse. Esikus on 4 m kaugusel välisuksest paremal pool seinas liuguksega riidekapp. Vaatluse hetkel riidekapi uks avatud. Riidekapi tagaseinas on riiulid ja riidepuutorud. Riidepuutorudel ripuvad joped. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 187-197) nähtub, et XXX asuva eramu kaameraga fikseeriti, et 12.03.2019 kell 22:54:07-22:54:12 sõitis mööda XXX tänavat suunaga Möldre tee poolt XXX tänava poole valget või heledat värvi sõiduauto Fiat Panda, mis sõitis XXX tänava lõpuni ja keeras paremale XXX tänavale, kus sõiduautot Fiat Panda oli fikseeritud XXX asuva eramu kaameraga, mille kellaaja näit oli sel ajal 22:51:21-22:51:40, mis tähendab, et XXX või XXX eramu kaameral oli kellaaeg seadistatud mõneminutilise ebatäpsusega. 13.03.2019 kell 03:59:29-04:00:07 XXX asuva eramu kaameraga on fikseeritud, et mööda XXX tänavat, XXX maja poolt tulid jalgsi kaks inimest, kes keerasid vasakule XXX tänavale ning 13.03.2019 kell 04:03:51-04:54:55 möödusid XXX asuvast majast suunaga Möldre tee poole. 13.03.2019 kell 04:06:51-04:06:57 (salvestise ajateljel 00.07-00.29) XXX asuva kaameraga on fikseeritud, et mööda XXX tänavat suunaga Möldre tee poolt XXX tänava poole sõitis musta või tumedat värvi maastur tüüpi sõiduk, mille kere kuju sarnaneb sõiduki Mercedes-Benz GLS 350 kere kujuga (videokaadrid nr 15-16). Maastur tüüpi sõiduk sõitis XXX tänava lõpuni ja keeras vasakule XXX tänavale, kus see sõiduk oli fikseeritud XXX asuva eramu kaameraga, mille kellaaja näit oli sel ajal kell 04:04:08-04:04:25, mis tähendab, et XXX või XXX eramu kaameral oli kellaaeg seadistatud mõneminutilise ebatäpsusega. 12.03.2019 kell 22:54:07-22:54:12 XXX asuva eramu kaameraga fikseeritud sõiduauto Fiat Panda (videokaader nr 2) näeb samasugune välja nagu sõiduauto Fiat Panda Itaalia registeerimisnumbriga YYYYYY, mille liikumisi Eesti Vabariigi territooriumil 10.11.2018, 13.01.2019, 17.01.2019, 07.03.2019, 10.03.2019, 12.03.2019 ja 13.03.2019 on kajastatud

30.04.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 206-236). Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse 09.05.2019 teate nr 20/2/6-241090 (II kd tl 1-3) kohaselt tunti sõiduauto Fiat Panda juhina ära Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem. Seega kasutas sõiduautot Fiat Panda Itaalia reg. märgiga YYYYYY süüdistatav Oleg Sestrem. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 187-197) nähtub, et 13.03.2019 kell 04:03:51-04:54:55 möödusid XXX asuvast majast suunaga Möldre tee poole kaks inimest. Eespool kõndinud inimesel olev jope on oma kuju poolest sarnane jopega, mis oli seljas Leedu Vabariigi kodanikul Valdemaras Jurkūnasel tema kohtumise ajal Eesti Vabariigi kodaniku Oleg Sestremi ja Läti Vabariigi elaniku Ega, mis toimus 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas (DVD plaat kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6). Tagapool kõndinud inimesel olev jope on oma kuju poolest sarnane jopega, mis oli seljas Eesti Vabariigi kodanikul Oleg Sestremil, kui ta 23.11.2018 kella 13:29 ja 13:39 vahelisel ajal viibis Olerex tanklas aadressil Paldiski mnt 150, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, kuhu ta tuli sõiduautoga Volkswagen Touran reg. märgiga XXXXXX (CD plaat kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 4). Valdemaras Jurkūnase kaitsja Valeriy Gimaevi sõnul tuleks eelnimetatud 30.06.2020 asitõend (I kd tl 187-197 ja pöördel) tõendikogumist välja jätta, kuna tegemist on lubamatu tõendiga. Kaitsja põhjendab oma seisukohta väitega, et vaatlusprotokolli lisadeks on kaks plaati, s.o CDplaat Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu kaamera salvestus ajavahemikul 12.03.2019 kella 21:01 kuni 13.03.2019 kella 07:59 ja DVD-plaat videosalvestistega XXX alevikus XXX asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kell 22:42 kuni 13.03.2019 kell 06:21, kuid vaatlusprotokolli on kantud Lätist saadud videost tehtud pildid, kuid neid ei ole vaadeldud, samuti ei ole Lätist saadud video protokolli lisa, mis omakorda saaks olla vaadeldavaks objektiks. Kaitsja on viidanud ka Riigikohtu lahendile 3-11-21-09, mille kohaselt tuleb salvestis kui iseseisev tõendiliik vormistada vastava uurimistoimingu protokolli lisana. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning Lätist saadud video kui vaatluse objekt ei kajastu ka 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisana ega vaadeldava objektina. See aga ei muuda kogu asitõendi vaatlusprotokolli lubamatuks ning tõendina on lubamatu käsitleda vaid seda osa vaatlusprotokollist, milline kajastab fotosid, mis on tehtud Lätist saadud videosalvestiselt. Küll aga on kohtul võimalik videosalvestist kasutada eraldiseisva tõendina ka juhul kui seda ei ole vaadeldud ning seega on ka ainuüksi videosalvestis tõendina käsitatav. Kuivõrd prokurör on kohtule esitanud tõendina ka CD plaadi videosalvestisega Harju maakonnas Harku vallas Harkujärve külas Paldiski mnt 105 asuva Olerex AS Harkujärve tankla kaamerast (ümbrik nr 4) ja DVD-plaadi Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E koosviibimisest (ümbrik nr 6), siis on kohtul õigus nende sisuga tutvuda ning neid kohtuotsuse tegemisel kasutada, mida kohus on ka eelmises lõigus teinud. Seega tõendavad eelnimetatud autovarguse toimepanemise koha läheduses paiknevate turvakaamerate videosalvestised, nende videosalvestiste sisu kajastav vaatlusprotokoll ning videosalvestised ümbrikus nr 4 ja 6, et 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõitis sündmuskohale Oleg Sestremi kasutuses olnud sõiduauto Fiat Panda. 13.03.2019 kella 04:03 paiku tulid sündmuskohale jalgsi kaks inimest, kelle riietus ja kehaehitus on sarnased Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase riietuse ja kehaehitusega. 13.03.2019 kella 04:06 paiku sõitis sündmuskohalt ära maastur, mis on sarnane varastatud autoga. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et Oleg Sestremi kasutuses olnud sõiduk Fiat Panda saabus Eestisse 07.03.2019 kell 19:39 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised 8-10) ning viibis samal päeval autovarguse toimepanemise koha piirkonnas (ekraanitõmmised nr 13-15). 10.03.2019 kell 19:26 liikus Fiat Panda Tallinna poolt mööda Paldiski maanteed, keeras vasakule Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Härgmäe tänavale (ekraanitõmmised 32-33). Samuti nähtub ekraanitõmmistelt nr 105-106, et seitse minutit enne Fiat Panda saabumist Härgmäe tänavale s.o 10.03.2019 kell 19:19, sõitis sinna ka furgoonauto Mercedes Benz Atego Leedu reg.märgiga JJJJJJ, mis liikudes Tallinna poolt mööda Paldiski maanteed keeras vasakule

Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Härgmäe tänavale. Seega sõitsid nii Fiat Panda kui ka Mercedes-Benzi furgoonauto juhid Härgmäe tööstusterritooriumile. Olgu öeldud, et MercedesBenz Atego Leedu reg.märgiga JJJJJJ saabus Eestisse 10.03.2019 kell 07:59 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised 88-90). 12.03.2019 viibis sõiduauto Fiat Panda autovarguse toimepanemise koha piirkonnas ning seejärel Muraste külas (ekraanitõmmised nr 34-35). 12.03.2019 kell 19:08 sõitis MercedesBenz Atego Leedu reg. märgiga JJJJJJ Härgmäe tänavalt paremale Tähetorni tänavale ja seejärel vasakule Paldiski maanteele (ekraanitõmmised 108-111). 02.07.2020 asitõendi vaatlusprotokollist koos videokaadrite ekraanitõmmistega (II kd tl 7-24) nähtub, et 12.03.2019 kella 19:45:29-19:49:30 Tabasalu aleviku poolt mööda Klooga maanteed liikuv furgoonauto Mercedes-Benz Atega keeras paremale Kolmiku tänavale ja seejärel kell 19:45:48 vasakule, sõites kell 18:46:11 Muraste alevikus Lee tee 1a asuva Alexela automaattanklasse, kus musta värvi nokkmütsi, musta värvi jopet ja siniseid teksapükse kandev meesterahvas tankis furgoonauto, tasudes kütuse eest sularahaga. Seejärel sõitis furgoonauto tanklast ära ja keeras paremale Kolmiku tänavale ja seejärel vasakule Klooga maanteele ehk Tabasalu aleviku suunas (videokaadrid nr 1-24). Furgoonauto registreerimisnumbriks on Leedu registreerimisnumber JJJJJJ (ekraanitõmmised nr 113, 113a, 113b). Vastusest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.06.2019 Euroopa uurimismäärusele (IV kd tl 1-7), mis edastati Kaunase (Leedu) ringkonnaprokuratuuri kirjaga 25.10.2019 nr

(3TG-652-19)3TS-474

Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja millede hulgas oli Leedu riiklike registrite väljavõte Leedu Vabariigi kodaniku X andmete ja fotodega (IV kd tl 151-165) nähtub, et samade fotode alusel on tuvastatav, et meesterahvas, kes tankis 12.03.2019 kella 19:45 ja 19:58 vahelisel ajal Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela tanklas furgoonautot Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ oli X (videokaader nr 8-11). Et furgoonautot kasutas X on tõendatud ka tunnistaja B ütlustega. Tunnistaja B ülekuulamise protokolli (IV kd tl 23-31; 32-35) kohaselt on ta UAB „E“ direktor ja üks omanikest. Ettevõte tegeleb reisijateveo ja transpordivahendite rendiga. Veoauto Mercedes-Benz Atego rentimiseks sai ta telefonikõne ning rentida paluti kolmeks päevaks. Veoauto rendilepingu sõlmimiseks ja üle andmiseks lepiti kokku kohtumine 09.03.2019 Kaunases Šaldytuvu g. 57. Veoautot tuli rentima mitte üks isik, vaid kaks või kolm isikut. Inimesed, kes auto rentisid olid mõlemad meesterahvad, leedulased ja rääkisid leedu keeles. Pealtnäha olid nad umbe 30 aasta vanused. Talle tundus natuke imelik, et telefoni teel leppis kohtumise kokku üks inimene, kuid rendilepingu sõlmis teine inimene. Kolmas isik võis olla autos, millega nad kohale sõitsid. Veoauto rendilepingu sõlmis X. Lepingu sõlmimisel esitas X autojuhiloa, mille ta ka üles pildistas. Rendilepingu sõlmisid nad 09.03.2019 kell 12:00 ja samal ajal võeti ka veoauto. Veoautot juhtis X. Rendileping sõlmiti kuni 13.03.2019. Ta ei mäleta, kes rendi eest maksis, kuid seda tehti sularahas. Isikud ütlesid talle, et nad vajavad autot kolmeks päevaks ja et sõidavad Riiga ja tagasi. Veoauto Mercedes-Benz reg.märgiga JJJJJJ pidid isikud tagastama 12.03.2019, kuid tagastasid üks päev hiljem, s.o 13.03.2019. Enne seda nad helistasid ja teatasid, et tagastavad auto üks päev hiljem. 13.03.2019 tagastasid nad auto samale aadressile, kust nad auto võtsid ehk Kaunases Šaldytuvu g. 57. Auto roolis oli X. Auto läbisõidu kontrollimisel märkas ta, et autoga oli sõidetud rohkem kilomeetreid, kui nad kokku leppisid. Rohkem midagi talle silma ei hakanud. Seega saabus X furgoonautoga Mercedes-Benz Atego Eestisse 10.03.2019 hommikul. Furgoonauto viibis alates 10.03.2019 õhtust kuni 12.03.2019 õhtuni Tallinnas Härgmäe tänaval asuval tööstusterritooriumil ning 12.03.2019 õhtul sõitis X furgoonautoga tööstusterritooriumilt välja, tankis Muraste külas asuvas tanklas ning sõitis seejärel Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole. Seejärel kell 19:58 jätkas furgoonauto liikumist mööda Klooga maanteed Tabasalu aleviku suunas (ekraanitõmmis nr 114). Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et X viibis Mercedes-Benz GLS 350 reg.märgiga XXXXXX varguse toimepanemisel Eestis ning juhtis furgoonautot Mercedes-Benz reg.märgiga JJJJJJ.

Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et järgmine furgoonauto teadaolev asukoht on fikseeritud 13.03.2019 kell 05:58 Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kus furgoonauto sõitis mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed suunaga Ikla poole (ekraanitõmmis 115). 13.03.2019 kell 07:33 Mercedes-Benz Atego lahkus Eestis Ikla piiripunkti kaudu (ekraanitõmmised nr 117-119), s.o pärast sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX varguse toimepanemist Saue vallas XXX alevikus XXX eramaja juurest. Samal ajal jätkas Fiat Pandaga liikunud süüdistatav Oleg Sestrem toimetamist. 13.03.2019 kell 08:02 oli Fiat Panda uuesti fikseeritud Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Harku tee-Ranna tee ristmikul asuva kaameraga, kus Fiat Panda liiklus Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole (I kd tl 206-236 ekraanitõmmis nr 42). Videosalvestiselt on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed. 13.03.2019 kell 08:06-08:07 oli Fiat Panda fikseeritud Harju maakonnas Harku alevikus Paldiski maantee-Tähetorni tänava ristmikul asuva kaameraga, kus Fiat Panda, liikudes Harku poolt mööda Paldiski maanteed keeras paremale, Tähetorni tänavale ja seejärel kohe vasakule Härgmäe tänavale. Videosalvestiselt on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed (ekraanitõmmis nr 43-45). 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokolli osas on Oleg Sestremi kaitsja Alik Karajev seisukohal, et tegemist on lubamatu tõendiga, kuna selles sisaldub protokolli koostaja hinnang pagasiruumist väljaulatuvatele esemetele, mis protokolli koostaja sõnul on metallist pealesõidusild. Kohus nõustub ja jagab kaitsja seisukohta, et protokolli koostaja saab ainult kirjeldada seda, mida ta näeb, aga mitte anda omapoolset arvamust ega tõlgendust või oletust videosalvestisel nähtuvale. Kuivõrd lisaks asitõendi vaatlusprotokollile on tõendite hulgas ka DVD (ümbrikus nr 5), siis kohtul on võimalik seda vaadelda ning kõrvutada nähtut asitõendi vaatlusprotokolliga. Videosalvestiselt on näha, et 13.03.2019 kell 08:02 liikus Fiat Panda Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole. Samuti on näha, et Fiat Panda pagasiruumi luuk on lahtises asendis ning pagasiruumist ulatuvad välja piklikud kandilised esemed. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, sarnanevad need esemed pealesõidusillaga, mida oli isikutel vaja, et maastur furgoonautole laadida ja sõiduk varjatult Eestist välja toimetada. 13.03.2019 kell 08:06-08:07 liikus Fiat Panda Harku poolt mööda Paldiski maanteed, keeras paremale Tähetorni tänavale ja seejärel kohe vasakule Härgmäe tänavale. Fiat Panda pagasiruumi luuk oli endiselt lahtises asendis ning pagasiruumist ulatusid välja piklikud kandilised esemed. Samal kuupäeval ja mõne aja möödudes, s.o kell 08:19-08:20 kui Fiat Panda liikus mööda Paldiski maanteed suunaga Tallinna poole on näha, et Fiat Panda pagasiruumis ei olnud seal enam piklikke ja pealesõidusildu meenutavaid esemeid nagu varem. 31.08.2019 kinnipidamiskeskuses teostatud kahtlustatava Oleg Sestremi isiklike asjade konfiskeerimise protokolli (rootsi keeles „Beslagsprotokoll“) nr 2019-5000-BG93635 koos fototabeliga (VI kd tl 34-84) kohaselt oli Oleg Sestremi isiklike asjade hulgas kollane märkmepaberi leht käsikirjalise tekstiga Zi nime ja telefoninumbriga xxxxxx. Tunnistaja Z ülekuulamise protokolli (VII kd tl 115-116) kohaselt kasutab ta abonentnumbrit +372xxxxxx alates 2007. aastast. Ülekuulamisel näitas uurija tunnistajale kollast värvi lipikut, mille kohta sõnas tunnistaja, et lipikule on tema käekirjaga kirjutatud tema number ja selgitus, mis eesti keelde tõlgituna on bussi rent. Tunnistaja sõnul on tal tõesti olemas buss, mida tavaliselt võtavad muusikud rendile. Ta mäletab, et 2019. aasta kevadel läks ta bussiga kliimasüsteemi kontrollima Tähetorni tänaval asuvasse autoremondi firmasse. Angaaril oli vist kirjas konditsioneeri täitmine. Tehnik tegeles tema kliimaga ja ta ise oli sel ajal bussis. Tema bussi juurde tuli võõras meesterahvas ja küsis bussi kohta. Neil tekkis vestlus, mille käigus meesterahvas ütles, et ta on kalamees ja et kas on võimalik temalt bussi rentida. Sellepeale andis ta meesterahvale oma kontakti sellel samal kollasel lipikul. Meesterahvas oli kogukam ja ümara näoga. Hiljem see meesterahvas talle ei helistanud. Meesterahvas käitus just nii nagu ta oleks remondiettevõttega kuidagi seotud.

Äratundmiseks esitamise protokolli (VII kd tl 117-118) kohaselt osutas tunnistaja Z Oleg Sestremile kui isikule, kes tutvustas ennast talle kalamehena Tähetorni tänaval asuvas auto remondikojas ja kes küsis ta käest bussi rentimise kohta. Tunnistaja Zi ütlustele toetudes saab teha järelduse, et süüdistatav Oleg Sestrem viibis Härgmäe tänava tööstusterritooriumil ning omas seotust selle kohaga. Samuti viitab süüdistatava poolt huvi bussi rentimise kohta kuriteo toimepanemise ettevalmistamisele. Nii uuris ja otsis süüdistatav Oleg Sestrem võimalikke lahendusi, millega varastatud sõiduk Eestist välja toimetada, mis ühtlasi oli kuriteo toimepanijate üks osa plaanist. Tunnistaja Š ülekuulamise protokolli (VII kd tl 119-121) kohaselt on Oleg Sestrem tema ammune tuttav. Tunnistaja sõnul on ta töökoja W OÜ omanik, mis asub aadressil xxx. Firma tegeleb avariiliste autode taastamisega ehk remondi- ja automaalri töödega. Töökoda asub angaaris, mis on jagatud mitmeks ruumiks, millest ühte rendib tema. Angaari juures ei ole piiratud territooriumi ja neile üldse ei kuulu mingit territooriumi. Kui remonti toodud autod ei mahu töökotta sisse, siis pargivad autod väljas angaari kõrval. Ta ei mäleta, kas 2019. aasta kevadel ta Olegiga suhtes. Võib olla käis Oleg tema juures, võib olla ka töökojas, aga ta ei mäleta. Mingeid ühiseid asju neil ei olnud. Ainuke asi, mida Oleg oleks võinud ta käest küsida oleks seotud autoremontimisega. Ta ei mäleta, et Oleg oleks Fiati või Peugeot kasutanud. Fiat Panda ei ole talle tuttav mudel ja ta ei tea, milline see välja näeb. Seda, et nende angaari territooriumil oleks kunagi ja 2019. aasta märtsis pargitud Mercedes-Benz furgoonauto Leedu numbriga ta ei mäleta. Neil on väga suur territoorium angaari kõrval, kus alati seisab väga palju autosid. 2019. oli neil seal teeremont ning sealt käis läbi väga palju erinevat tehnikat. Naaberfirmas käivad tihti furgoonautod. Tema firma furgoonautodega ei tegele ning tal ei ole sellist territooriumi, kus selline auto saaks seista. Oleg ei ole mitte kunagi tema töökojast midagi võtnud ega tema käest küsinud. Tema töökojas ei ole selliseid asju nagu pealesõidusillad. Neil ei ole neid vaja. Seega ei saanud ta Olegile pealesõidusilda anda. Ei tea ka, et Oleg oleks mingist teisest angaaris asuvast firmast midagi sellist võtnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (VII kd tl 122-124) kohaselt osutas tunnistaja Š Oleg Sestremile kui isikule, kes on tema tuttav ja kelle tunneb ära näojoonte järgi. Nagu tunnistaja Š ütlustest nähtub, siis pigem on ta Oleg Sestremi osas napisõnaline, eriti mis puudutab 2019. aasta kevade sündmusi. Kui tunnistaja oskas nimetada sõidukeid, millega Oleg Sestrem aastate jooksul sõitnud on, siis Fiat Panda kasutamist Oleg Sestremi poolt tunnistaja ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, et 2019. aasta märtsis oleks angaari territooriumil Mercedes-Benz furgoonauto Leedu numbriga seisnud, samas ei ole tunnistaja seda kategooriliselt eitanud. Samuti ei ole tema töökojas pealesõidusilda ning väidetavalt ei ole ta seda ka Oleg Sestremile andnud. Samas on videosalvestistelt üheselt näha, et Fiat Panda käis korduvalt Tallinnas Härgmäe tänaval asuva tööstusterritooriumi piirkonnas ning 13.03.2019 hommikul sõidutati Fiat Pandaga Tabasalu piirkonnast Härgmäe tänava tööstusterritooriumile kahest osast koosnev pealesõidusild, seega pidi pealesõidusild just sealt pärit olema. Samuti on videosalvestuselt tuvastatav ka furgoonauto viibimine Härgmäe territooriumil. Kui võtta arvesse, et tunnistaja Š on süüdistatav Oleg Sestremiga juba aastate tagusest ajast hea tuttav, siis tõenäoliselt ei soovi tunnistaja enda sõbra Oleg Sestremi suhtes süüstavaid ütlusi anda. Tunnistaja Š antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka põhjusel, et Š on varasemalt, s.o Harju Maakohtu 15.12.2011 otsusega nr 1-11-13481 (VII kd tl 131-146) süüdi tunnistatud autovarguse toimepanemises koos isikuga, kes oli Oleg Sestremi kuriteokaaslaseks kuritegude toimepanemisel, milles tunnistati Oleg Sestrem süüdi Svea Ringkonnakotu 16.05.2014 otsusega (V kd tl 144-238). Igaljuhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav Oleg Sestrem käis Härgmäe tööstusterritooriumil korduvalt ning videosalvestistelt on näha, kuidas ta enda kasutuses olnud Fiat Pandaga pealesõidusildasid tööstusterritooriumilt ära veab ning ka sinna tagasi toimetab. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et 13.03.2019 kell 13:59 lahkus Eestist Ikla küla piiripunkti kaudu Fiat Panda Itaalia reg.märgiga YYYYYY. Ligikaudu tund aega enne seda, s.o 13.03.2019 kell 12:48 lahkus Ikla piiripunkti kaudu Eestist ka Opel

Omega reg.märgiga XXXXXX (ekraanitõmmised nr 85-87). Sõiduauto Opel Omega Leedu reg. märgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXX) on EUCARIS andmetel registreeritud Leedus alates 30.06.1994 kuni 18.03.2019 (I kd tl 240-242). Kaunase maakonna politseikomissariaadi ametialase teatise (IV kd 11-16) kohaselt on alates 08.03.2019 sõiduauto Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX omanikuks märgitud G (IV kd tl 67-69). Seega oli sõiduk Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX ostetud mitu päeva enne autovarguse toimepanemist Eestis. G on kantud elukohta mitteomavate isikute nimekirja ning teda on Kaunase linnas palju kordi karistatud kauplustes toime pandud pisivarguste ja psühhotroopsete ainete tarbimise eest (IV kd tl 70-85). Seega on alust arvata, et G oli üksnes variisikuks, kelle nimele sõiduk vormistati. Nimetatud sõiduki tegelikeks kasutajateks olid nii süüdistatav Oleg Sestrem kui ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas. Haldusõigusrikkumise registri väljavõtte (IV kd tl 58-66) kohaselt karistati Oleg Sestremi 25.03.2019 selle eest, et ta juhtis sõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX ilma kohustusliku tsiviilkindlustuseta. Samuti nähtub Rootsi politsei poolt Põhja Ringkonnaprokuratuurile üleantud dokumentidest, s.o kahest dokumendist nimega „G-formulär“ (VII kd tl 102-114), et 25.03.2019 teostati Oleg Sestremi suhtes kontrolli, mis viidi läbi Leedu-Poola piiril Kalvarija piiripunktis ja 01.05.2019 Saksamaal ning millest nähtub, et süüdistatav Oleg Sestrem juhtis sõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXXXXX. Et ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas nimetatud sõidukit kasutas ja et ta sellega maasturi varguse toimepanemisel Eestis ringi sõitis nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236 ja pöördel). Sõiduauto Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX sarnane sõiduauto on fikseeritud 12.03.2019 kell 01:25 Harku alevikus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava ristmikul, kus sõiduk keeras Tähetorni tänavalt vasakule Paldiski maanteele ja sõitis suunaga Tallinnast vastaspoole (ekraanitõmmised nr 75-76). Opel Omega sõitmine on fikseeritud ka 13.03.2019 kell 11:13 Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kui nimetatud sõiduk sõitis mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed suunaga Ikla poole (ekraanitõmmis nr 83). Samal kuupäeval kell 12:05 sõitis Opel Omega Pärnus mööda Papiniidu silda Ikla suunas (ekraanitõmmis nr 84) ning sõiduauto juhil seljas olnud jope mis koosnes kaarjastest ja nurkjastest elementidest mustriga oli sama jope, mis oli seljas Leedu Vabariigi kodanikul Valdemaras Jurkūnasel 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas kohtumise ajal Oleg Sestremi ja Ega (DVD plaat ümbrikus nr 6). Järelikult kasutasid mõlemad süüdistatavad ka sõidukit Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX. 14.03.2019 Politsei-ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse ehk Eesti Sirene büroo kirja nr 3.2-9/C000009740/19 (I kd tl 30) kohaselt laekus Läti ametivõimudelt informatsioon, mille kohaselt 13.03.2019 peeti aadressilt Riga, OOO kinni Eesti kriminaalmenetluse raames tagaotsitav sõiduk. Tunnistaja A (A) ülekuulamise protokolli (I kd tl 146-150) kohaselt töötab ta ettevõttes VAS Elektroniskie Sakari raadioside vaneminspektorina. 13.03.2019 said nad mobiilsideoperaatorilt LMT teate selle kohta, et konkreetse tugijaama piirkonnas esinevad 46 võrgus häiringud. Tugijaama asukohta ta ei mäleta. Seoses saadud avaldusega sõitis ta koos oma kolleegi Kga Bierini rajooni, et uurida, mis häiringuid LMT tugijaama töös põhjustab. Bierinis panid nad tööle spektrianalüsaatori FSH8, mis töötab konkreetsel sagedusel. Nad seadistasid spektrianalüsaatori sagedusele 830 MHz-862 MHz (megahertsi). Koos Kga sõitsid nad läbi kõik piirkonna tänavad ning liikumise ajal jälgisid nad spektrianalüsaatori näitusid. Kui nad jõudsid aadressile Riia tänav xx, siis tuvastasid nad spektrianalüsaatori abil tugeva raadioside summutuse. Koos Kga väljusid nad enda ametiautost ja läksid sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde. Mercedes-Benz mootor töötas, sest oli kuulda mootorihäält. Ta nägi, et kõrvalistuja uksest läksid punased juhtmed mootor kapoti alla. Spektrianalüsaatori näitas selgelt, et häiringud sideoperaatori LMT tugijaama töös tekitab sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX kõrvalistuja istmel olev musta värvi seade, millel oli mitu antenni. Ta ei pannud tähele, kas seade oli ühendatud punaste juhtmeega, mis jooksid mootorisse. Sõiduki kõrvalistuja aken oli umbes 5 cm ulatuses avatud. Nad helistasid riigipolitseile ja teavitasid neid tuvastatud asjaoludest. Politseile helistas K, kes palus kontrollida ega nimetatud sõiduk varastatud ole. Politseiametnikud teavitasid, et

tulevad kontrollima. Nad eemaldusid Mercedes-Benz sõidukist ning jäid eemale seisma. Mõni hetk hiljem nägi ta, kuidas Riias Mežotnes tänava xx territooriumilt väljus värava kaudu tumedates riietes meesterahvas. Ta nägi, et meesterahvas läks sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbri XXXXXX juurde ja avas sõiduki pagasiruumi ja võttis sealt välja mingi eseme või paki ja seejärel sulges pagasiruumi. Samuti nägi ta kuidas mööda Mežotnes tänavat liikus välismaa numbritega sõiduauto. Välismaa numbritega sõiduk jäi seisma Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX taha. Samal ajal seisis Mežotnes tänava xx territooriumilt väljunud meesterahvas sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures. Ta ei mäleta, kas heledast autost keegi väljus või kas meesterahvas, kes seisis sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures läks heleda auto juurde. Ta mäletab, et hele auto oli sedaan ja selle numbrimärk koosnes numbritest ja tähtedest, kuid ta ei tea millistest. Ta ei märganud kuhu jäi pakk, mille võttis meesterahvas sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX pagasiruumist, kuid meesterahvas läks tagasi Riia Mežotnes tänava xx hoovi ja hele sedaan lahkus Kantora tänava suunas. Kuhu hele sedaan sõitis, seda ta ei tea. Mõne aja pärast saabusid politseiametnikud. Tunnistaja Ki (K) ülekuulamise protokolli (I kd tl 151-173) kohaselt töötab ta ettevõttes VAS Elektroniskie Sakari raadioside vaneminspektorina. 13.03.2019 said nad mobiilsideoperaatorilt LMT väljakutse selle kohta, et esinevad ulatuslikud häiringud Marupe piirkonnas oleva tugijaama töös. Umbes 30 minuti jooksul pärast väljakutse saamist sõitis ta koos kolleeg Aga väljakutses märgitud piirkonda. Jõudes piirkonda hakkasid nad aeglaselt ringi sõitma ja jälgisid sama ajal spektrianalüsaatori FSH8 näitusid. Nad liikusid suunas, kust tulid suuremad häiringud. Nad seadistasid spektrianalüsaatori 830-862 MHz sagedusele. Kui nad keerasid ära Liepajas tänavalt Mežotnes tänavale ja jätkasid sõitmist K. Ulmana gatve suunas, siis nägid nad, et häiringud suurenevad. Nad liikusid mööda Mežotnes tänavat kuni Upesgrivas tänava ristmikuni ja häiringud hakkasid kergelt kahanema. Nad järeldasid, et häiringute põhjustaja asub Mežotnes tänaval. Nad keerasid enda sõiduki ringi ja liikusid mööda Mežotnes tänavat. Nad jäid seisma Riia Mežotnes tänava xx maja ees, kus aia juures tänaval seisis sõiduk Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX. Sel aadressil näitas spektrianalüsaator FSH8 kõige tugevamaid häiringuid. Nad sõitsid nimetatud sõiduki juurde ja ta nägi, et sõiduki mootor töötab. Ta kuulis mootorimüra ja nägi, et summutist tuleb tossu. Samuti märkas ta, et sõiduki eesmine parempoolne küljeaken oli natuke lahti, millest jooksid punast ja musta värvi juhtmed. Juhtmed jooksid aknast sõiduki kapoti alla. Ta vaatas sisse sõiduki eesmisest parempoolsest küljeaknast ja nägi, et parempoolsel esiistmel seisab mitme antenniga väike must kast. Ta tundis ära, et see on signaali summutusseade ja ilmselt just see sama seade põhjustas ka sageduse häiringuid. Koheselt helistas ta politseisse ja teavitas seadme leidmisest. Tema koos kolleeg Aga sõitsid 100-200 meetrit Upesgrivas tänava suunas. Ta mäletab, et samal ajal kui nad seisid Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbri XXXXXX juures, kuhu oli paigaldatud signaali summutusseade, siis sõitis samast sõidukist mööda valget värvi Audi registreerimisnumbriga KKKKKK. Tegemist oli sedaaniga ning sõidukis oli vähemalt kaks inimest. Kui nad olid 100-200 meetrit sõidukist eemale liikunud sõitis sama Audi registreerimisnumbriga KKKKKK neist vähemalt 2-3 korda mööda. Ühel hetkel tuli Audi tagasi ja jäi seisma Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde. Juhi kõrvalistuja kohast väljus meesterahvas, kellel oli seljas tumedat värvi jope kapuutsiga, millel olid heledad karvad. Peas oli tal tumedalt värvi nokamüts. Mees läks sõiduki Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde, avas vasakpoolse tagaukse ja võttis autost välja mingi karbi või paki ja pani selle Audi salongi. Seejärel pani mees Audi ukse kinni ja Audi sõitis minema. Meesterahvas ise läks väravast Riia Mežotnes tänava xx territooriumile. Ta ei näinud, kas meesterahvas sisenes majja või mitte. Audi sõitis mööda Riia Mežotnes tänavat Liepajas tänava suunas. Peagi jõudis kohale ka politsei. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 174-178) kohaselt tundis K talle esitatud fotodelt ära isiku nr 1 kui E, kes väljus valget värvi sõidukist Audi registreerimisnumbriga KKKKKK

ja kes võttis sõidukist Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX paki ja pani selle sõidukisse Audi ning seejärel Mežotnes tn xx territooriumile sisenes. Isiku tundis ta ära silmakuju ja allapoole kaarduvate näojoonte järgi. Tunnistaja K (K) ülekuulamise protokolli (I kd tl 95-98) kohaselt töötab ta Riigipolitsei Riia regiooni valitsuse Kriminaalpolitseivalitsuse 2. büroo 3. osakonna peainspektorina. 13.03.2019 saadi operatiivinfot selle kohta, et Riias, Marupes asub Eestis varastatud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC. Kella 15:00 paiku saabus info RAS „Elektroniskie sakari“ selle kohta, et Riias Mežotnes tänaval on fikseeritud frekventsi häired, mis tulevad sõidukist Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX. Pärast informatsiooni saamist kella 15:30 paiku tuvastati nimetatud sõiduk Riias Mežotnes tänaval eramaja nr xx tee peal esiosaga Liepajas tänava suunas. Sõiduki konstateerimise ajal seisis sõiduk töötava mootoriga ning mootori katte alt on näha juhtmeid, mis olid ühendatud salongis eesreisija istme asuva eriliiki signaalide jammeriga. Kella 15:50 paiku tuli eramaja nr xx territooriumilt MercedesBenz juurde meesterahvas umbes 180-190 cm pikk, riietunud tumedat värvi poolpikka kapuutsiga talvejakki, jalas olid tumedat värvi teksapüksid ja peas nokamüts. Sama isik tegi eesreisija poolel mingeid manipulatsioone telefoniga. Pärast läks eramaja nr xx juurde ning avas väravad. Territooriumilt sõitis välja sõiduk AUDI A6 helehalli värvi. Meesterahvas istus autosse ja sõitis ära. Umbes 20 minuti pärast sama sõiduk tuli tagasi, peatus sõiduki MercedesBenz juures ja paistis, et ta tahab avada Mercedes-Benz ust. Tunnistaja D ülekuulamise protokolli (I kd tl 132-135) töötab ta Riia regionaalameti kriminaalpolitsei 2. büroo 3. osakonna vaneminspektorina. 13.03.2019 saabus operatiivteave selle kohta, et Riias Marupes asub Eestist varastatud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC. Teabe kontrollimiseks saadeti kohale kaks ekipaaži eesmärgiga otsida üles Eesti sõiduk Mercedes-Benz. Tema koos vaneminspektor Vga seisid Riias Liepajas tänaval 76. Ta märkas, et Mežotnes tänavalt Liepajas tänava suunas keeras hõbedast värvi AUDI A6 Läti registreerimisnumbriga xxxxx. Ta nägi, et sama auto roolis oli lühikese juustega meesterahvas, kellel võis olla seljas nahktagi. Hetke pärast teavitas K. K, et sõidukile läheneb tundmatu meesterahvas, kes ilmselt kavatseb istuda autosse. Tema koos Vga hakkasid liikuma Mežotnes tänava suunas, et olla lähemalt ja vajadusel osaleda isiku kinnipidamises. Kui nad lähenesid sõidukile Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX, siis ta nägi, et sõidukist astus eemale umbes 185 cm pikk meesterahvas, kes kandis tumedat värvi nokamütsi, musta värvi pikka jopet kapuutsiga, millel oli heledat värvi karvane äär, väikseid kandilisi optilisi prille, tal olid nukrad allapoole langevad näojooned, puhas raseeritud nägu. Nokamütsi alt oli näha, et isikul on tumedad juuksed. Ta tundis isiku ära, kelleks oli E, kes oli varem korduvalt politsei huviorbiiti sattunud. E on ta korduvalt näinud. Seejärel liikus E Liepaja tänava suunas ja kadus ära. Samuti ta nägi, et sõiduki Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX mootor töötas, millele viitas summutist tõusev toss. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 141-145) kohaselt tundis D talle esitatud fotodelt ära isiku nr 2 kui E. Isiku tundis ta ära allapoole kaarduvate näojoonte, soengu ja suu- ning silmakuju järgi. Et sõidukiga Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK sõitis ka Valdemaras Jurkūnas nähtub haldusõigusrikkumiste registri väljavõtte juhtumitest nr 18998776289 ja 19100688910 (IV kd tl 119-125; 126-131), millede kohaselt karistati Valdemaras Jurkūnast liikluseeskirjade rikkumise eest 17.03.2019 ja 05.05.2019, kui ta juhtis Suurbritannias registreeritud sõidukit Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK. Samuti nähtub LT Transpordivahendite kindlustusandjate büroo infosüsteemi andmetest (IV kd 135-137), et Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK on kindlustatud Leedus Oleg Sestremi poolt 20.06.2019 kuni 25.07.2019. Seega tunnistajate poolt OOO tänaval nähtud sõidukis Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKK viibisid suure tõenäosusega süüdistatavad Oleg Sestrem ja/või Valdemaras Jurkūnas.

Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse uurimise talituse 09.05.2019 teatest nr 20/2/6-241090 (II kd tl 1-3) koos DVD-plaadiga, millel on 22.03.2019 Riias toimunud Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E kohtumise videosalvestis (DVD-plaat Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E koosviibimise ja sõiduauto Audi A4 Suurbritannia reg. nr KKKKKK videosalvestistega, kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6) nähtub, et 19.03.2019 tuvastati jälitustoimingute käigus, et Läbi Vabariiki saabus sõiduautoga Audi A4, millel on Suurbritannia registreerimisnumber KKKKKK Valdemaras Jurkūnas, kes kohtus Läti Vabariigi kodaniku Ega. Jälitustoiminguid jätkates tehti kindlaks, et sõiduautos Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK viibinud isikud Valdemaras Jurkūnas ja E said Riias kokku Oleg Sestremiga, kes sõitis sõidukiga Fiat Panda, millel oli Itaalia registreerimisnumber YYYYYY. Samuti tehti jälitustoimingute käigus kindlaks, et Valdemaras Jurkūnas, E ja Oleg Sestrem vahetasid ajavahemikul 20.03.2019-24.03.2019 omavahel sõiduautosid Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKK ja Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY ning sõitsid nii öösel kui päeval ringi paljudes Riia linna lähiümbruse elupiirkondades, kus on eramajad, mille hoovi on pargitud autod. Süüdistatavate kaitsjad on asunud seisukohale, et Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E kohtumise videosalvestis, mis saadi nende varjatul jälgimisel on lubamatu tõend ning lubamatuteks tõenditeks on kaitsjate arvates üleüldse kõik välisriigist saadud tõendid, kuna nende juures puuduvad vastavasisulised kohtumäärused ja load. Kriminaalasja toimikust nähtub, et prokurör, kes on vastavat menetlust juhtinud, on Läti Vabariigi õiguskaitseorganite poole pöördunud mitme Euroopa uurimismääruse alusel eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvate tõendite üleandmiseks või hoiule võtmiseks. Euroopa uurimismäärust käsitlevad sätted sisaldavad ka teatavaid menetlustoiminguid ning viitavad selgelt nende saamise korrale. Nii on näiteks seaduses sätestatud, kuidas toimida välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamisel (KrMS § 48941), teabe salajasel pealtkuulamisel- ja vaatamisel (KrMS § 48943), üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisel- ja vaatamisest teavitamisel (KrMS § 48944) ning politseiagendi kasutamisel (KrMS § 48945). Samas ei näe seadus ette, kuidas peaks toimima taotlev riik isiku varjatul jälgimisel ning seetõttu tuleb lähtuda täitva riigi seadusandlusest. Seejuures on kohtupraktikas asutud seisukohale, et välisriigis kogutud tõendite hindamisel eeldatakse nende vastavust Eestis kriminaalmenetluse põhimõtetele ja pädeva riigi seadustele. See omakorda tähendab seda, et Eesti riik ei saa välisriigile ette öelda, millisel viisil peaks teine riik tõendeid koguma. Nii sekkuks Eesti põhjendamatult teise riigi menetlusautonoomiasse, milleks aga pädevus puudub. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda Läti Vabariigis teostatud jälitustoimingutega kogutud teabe seaduslikkuses. Küll aga ei ole kaitsja Valeriy Gimaevi tähelepanek ebaõige, mis puudutab Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse 09.05.2019 teadet nr 20/2/6-241090 ja DVD plaati, millist ei ole kaitsja sõnul saadud Euroopa uurimismääruse alusel. Prokuratuur on Lätile esitanud Euroopa uurimismääruse 19.06.2019 (II kd tl 194-200) ning märkinud sinna, et juhul kui Läti ametivõimudel on olemas muud tõendusteavet, mis võib omada tähtsust käesolevas kriminaalasjas, siis see teave väljastada ja edastada teavet kajastavad materjalid (p 10). Läti kriminaalpolitsei teade koos jälitustoimingute käigus kogutud teabega tuli 09.05.2019 ehk enne esitatud Euroopa uurimismäärust. Seega on jälitustoimingutega saadud teave saadetud prokuratuurile Euroopa uurimismääruse väliselt. See aga ei tähenda, et jälitustoimingutega saadud teavet ei saaks kasutada ja et see oleks lubamatu. Nimelt ei ole välisriigil keelatud saata teisele riigile omaalgatuslikult teavet, mis võib soodustada kuriteo asjaolude selgitamist ning nende avastamist. Lisaks nähtub Läti riiklike infosüsteemide, sh Siseministeeriumi Infokeskuse infosüsteemi väljavõttest Ei andmetega (III kd tl 93-135) ja Riia Linna Kurzeme rajooni 08.11.2016 kohtu otsusest (III kd tl 136-144), et E on karistatud autovarguste eest ning ta omab seetõttu ka seost teiste autovargusi toimepanevate isikutega, praegusel juhul Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnasega. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et E viibimine Eestist varastatud maasturi Mercedes-Benz GLS 350 D 4MATIC Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juures 13.03.2019 ei olnud

juhuslik, vaid tulenes sellest, et ta tunneb ja teab süüdistatavaid Oleg Sestremi kui ka Valdemaras Jurkūnast. Samuti kinnitavad 27.08.2019 aadressil Saluvägen 2, Täby, Rootsi asuva Jula Arninge ehituskaupluse turvakaameraga tehtud videosalvestise kaadrid (VII tl 97101), et süüdistatav Oleg Sestrem, süüdistatav Valdemaras Jurkūnas ja E tunnevad ja teavad teineteist ning suhtlevad omavahel tihedalt. Süüdistatavate Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase omavahelist läbisaamist, tihedat suhtlust ja autovarguste toimepanemisel kuriteokaaslastena tegutsemist tõendavad 07.06.2019 Rootsis Kungsängenis Rågångsvägen 1 asuva Biltema kaupluse turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted ja 27.08.2019 Rootsis Stockholmi maakonnas Danderydi vallas Stocksundi asulas xxx asuva eramu turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted (VI kd tl 153-200). 13.03.2019 teostati Riias OOO asuva maja kõrval maasturi Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX vaatlust. Vaatlusprotokollist (I kd tl 98-102) ja fototabelist (I kd tl 103-121) nähtub, et vaatluse objektiks on olnud musta värvi Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduk on maasturi tüüpi, sõiduki kere on silmaga nähtavate vigastusteta. Sõiduki kere on märg, porine. Sõiduki optika, selle tuuleklaasid on ilma nähtavate vigastusteta. Sõiduk paikneb tee peal Riias Mežotnes tänava xx piirdeaia kõrval. Sõiduk on lukustamata ning töötava mootoriga. On näha, et parempoolsest eesreisija ukse aknast, mis on avatud, ulatuvad välja kaks juhet – musta ja punast värvi, mis viivad mootori katte alla. Avades sõiduki eesreisija ukse on näha, et eesreisija istmel asub signaali jammer kaheksa musta värvi antenniga, mis on ühendatud toiteplokiga, mis on omakorda ühendatud elektrimuunduriga. Sõiduki salong on naha sarnasest materjalist ja musta värvi. Sõidukil on multirool, originaal audioseade. Sõiduki eesreisija jalgade osas selleks ettenähtud kohas on VIN-kood XXXXXXXXXXXX. Sõiduki salongis keskel tuhatoosi lahtris on näha heledat värvi alkomeetri otsikut. Sõidukile on paigaldatud kergmetallist kilbid, millele on monteeritud kummirehvid mõõtudega 295/40 R21. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrollakti nr 20-4/19-2473-001 (I kd tl 65-76) kohaselt on Läti politsei poolt 13.03.2019 Eestist varastatud sõidukist Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX leitud seade raadiohäireid põhjustav seade ehk mobiilside- ja satelliitpositsioneerimise segaja ning seade kiirgab kaheksat erinevat sagedust. Asjatundja AT ülekuulamise protokolli (I kd tl 77-79) kohaselt töötab ta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis sagedushalduse talituse peaspetsialistina. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegu talituse poolt esitati nende talitusele 07.08.2019 uuringuks elektroonikaseade, mille puhul on tegemist seadmega, mille eesmärgiks on raadioside segamine. Seade tekitab signaale, mis segavad teiste raadioseadmete tööd, häirides või blokeerides täielikult nende sageduskasutust. Uuringuks esitatud seade puhul on tegemist seadmega, mis ilma toiteta ei tööta, akut tal ei ole. Selleks, et seadet tööle panna, on vaja see kas ühendada autos sigaretisüütajasse või peaks kaasas olema mingi aku. Seadmel on kaheksa väljundit, mis võib tööle panna ainult kõik korraga. Seadmel on ainult sisse lülitamise nupp ning muid reguleerimisvariante ei ole. Kui seade lülitatakse sisse, siis hakkavad tööle kõik väljundid korraga. On võimalik muidugi, et antenni välja ei keerata. Mingil määrab kiirgab see ka siis välja, aga tugevalt tööd ei mõjuta. Seadme puhul ei saa otseselt tuvastada, kas ja kui tihti seadet on kasutatud. Sellise seadme kasutamist võib tuvastada ainult seadme kasutamise hetkel, kasutades raadiospektri mõõteseadet. Tagantjärgi seda tuvastada ei saa. Seade takistab lähedal asuvate rakenduste tööd. Mis kaugusel töö oleks võinud häiritud olla, seda ei oska öelda. Palju oleneb ka rakendustest. Rakenduste töö võib sõltuda ka sellest, kui võimekas mobiiltelefon on. GPS puhul on satelliit liiga kaugel ja samuti ka GPS süsteem on üles ehitatud nii, et selle tööd on suhteliselt raske mõjutada. GPS segamiseks on vaja võrdlemisi suurt võimsust ja see peab läheduses olema. Ärandatava auto puhul peab see kindlasti olema konkreetse auto sees. Üldjuhul sellise seadme sisse lülitamisel võib olla häiritud rakenduste töö 50 kuni 100 meetri kaugusel. Elektroonilise side seaduse (ESS) mõistes on tegemist raadiohäiret põhjustavate seadmetega. Raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sh

navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on võimalik asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumber YYYYYY Ikla piiripunkti kaudu Eestisse. Jõudes Eestisse viibis Oleg Sestrem juba samal päeval autovarguse toimepanemise koha piirkonnas ning tegi seda ka järgnevatel päevadel. Seega võib järeldada, et Oleg Sestrem hakkas Eestisse saabudes otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, s.o 09.03.2019 võttis X Leedu Vabariigis Leedu äriühingult UAB „E“ rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis ta furgoonauto Härgmäe tänaval Tallinnas tööstusterritooriumile (Härgmäe tänava, Mäeküla tänava, Paldiski maantee ja Tähetorni tänava vahelisele alale). Samal õhtul saabus Härgmäe tööstusterritooriumile ka süüdistatav Oleg Sestrem. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonautot Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas ning suundus seejärel Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning tõenäoliselt jäi ootama Muraste külas või selle läheduses, kuivõrd vahepealset furgoonauto liikumist tuvastatud ei ole. Süüdistatav Oleg Sestremi liikumine kuriteo sündmuspaiga vahetus läheduses on tuvastatud taas 12.03.2019 kell 22:54, kui ta enda kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda registreerimisnumbriga YYYYYY sõitis Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuvast eramust mööda. Ilmselt oli see vajalik veendumaks, et soovitud sõiduk Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX on endiselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on omal kohal, tulid süüdistatav Oleg Sestrem ja süüdistatav Valdemaras Jurkūnas seekord juba jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku eramu XXX alevikus XXX juurde. Kuivõrd sõidukil Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX ei tuvastatud mingeid vigastusi ega luku muukimisjälgi, samuti ei olnud sissemurtud eramusse ega varastatud sõiduki võtmeid, pidid süüdistatavad omama ja kasutama eriotstarbelist elektroonilist seadet ehk signaalipikendajat, millega võimendasid eramu ette pargitud maasturi võtmete käivitamise süsteemi ja võtmete signaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor. See neil õnnestus ning nad lahkusid maasturiga sündmuskohalt kella 04:06 paiku. Kogutud tõenditest nähtub, et automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (ANTS) ja avaliku ruumi politseikaamerate andmekogu ei tuvastanud Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus XXX asuva eramu juurest varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX kohta alates 12.03.2019 kuni 13.03.2019 mingisugust liikumist. See kinnitab fakti, et furgoonautot, mille rentis Leedust X kasutasid süüdistatavad ja X selleks, et sinna varastatud maastur paigutada. Kogutud tõenditest tulenevalt saab järeldada, et X ootas furgoonautoga süüdistatavaid Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnast Muraste külas või selle läheduses. Varastatud auto laeti furgoonautole Mercedes-Benz Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ kasutades selleks pealesõidusildasid. Et süüdistatavatel olid enda kasutuses abivahendina pealesõidusillad, mida mööda maastur furgoonauto kaubaruumi sõidutati, kinnitab asjaolu, et 13.03.2019 kella 08:02 ajal sõitis süüdistatav Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY Klooga maantee poolt mööda Harju teed ning jätkas liikumist Paldiski maantee poole ja liikus Härgmäe tööstusterritooriumile. Samal ajal oli Fiat Panda pagasnikuluuk lahtises asendis ning sealt ulatus välja metallosast koosnev ese, mis oma kujult ja suuruselt vastab pealesõidusilla mõõtmetele. Lisaks on tõendamist leidnud, et süüdistatavad varustasid maasturi selle asukoha varjamiseks raadiohäireid põhjustava seadmega, mis hiljem Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX kõrvalistuja istmelt leiti. Tegemist oli mobiilside- ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistas sõidukisse paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja raskendas nii varastatud sõiduki asukoha tuvastamist. Seejuures nähtub asjatundja AT ütlustest, et GPSpositsioneerimisseadme töö takistamiseks peab positsioneerimise segaja olema autos sees, s.t GPS-seadme läheduses, takistamaks GPS-signaali ulatumist sõidukist väljapoole, s.o GPS21

signaali ulatumist satelliidini, kuivõrd satelliidid tööd ei ole võimalik suure kauguse tõttu segada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist viis X varastatud maasturi Eestis välja läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Et töötava mootoriga maastur furgoonautos märkamatuks jäi ei ole kuigi üllatav, sest Eesti ja Läti riigipiiri vahel puudub piirikontroll ning seega sai X piiri ületada ilma, et teda kontrollitud oleks ning seega ei äratanud ta ka kelleski tähelepanu. X toimetas varastatud sõiduki Riiga, kus samal päeval, s.o 13.03.2019 enne kella 13:34 laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX furgoonautolt maha. Kas mahalaadimine toimus OOO tänaval või kusagil mujal ei ole tõendamist leidnud, kuid fakt on see, et furgoonautolt maastur maha laeti, sest muidu ei oleks see seisnud tänaval, kust see leiti. Pealegi oli furgooniga veok renditud vaid mõneks päevaks, mistõttu tuli rendisõiduk rendileandjale tagastada ja furgoonis olnud koorem, s.o varastatud sõiduk enne veoki tagastamist maha laadida. Seejuures ei ole kohtu arvates sellel ka tähtsust kuidas sõiduk Riias või selle lähiümbruses maha laeti, kasutades selleks siis pealesõidusildasid, estakaadi või muid võimalusi. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduki mootor töötas ning ta pidigi endiselt töötama, sest sõiduki varastanud isikutel ei olnud sõiduki võtmeid, mida kasutades saanuks sõiduki mootori uuesti käivitada või sõidukit lukustada. Signaalipikendajaga sai ainult sõiduki uksed avada ja sõiduki käivitada, kuid edaspidiselt tulnuks hoida sõiduki mootor töös kuni sõiduki käivitus- ja lukustussüsteem ümber programmeeritakse. Et sõiduk oli eramu aia äärde pargitud ei tähenda, et süüdistatavad oleks sõidukist loobunud. Eelkõige viitab sellele sõiduki juures viibinud isikute tegutsemine ning samuti see, et sõiduki mootor töötas ning ka raadiohäireid põhjustav seade paiknes endiselt kõrvalistuja kohal ning oli ühendatud juhtmeidpidi sõiduki kapoti alla selleks, et sõidukis asunud GPS-positsioneerimisseadet ei jõutud veel sõidukist eemaldada ega välja lülitada ning sõiduki käivitus- ja lukustussüsteemi ei jõutud veel ümber programmeerida, kuivõrd süüdistatavad lahkusid Eestist alles lõuna ajal. Selleks ajaks oli aga varastatud sõiduk toimetatud OOO maja juurde ja ootas edasisi samme, kuid võeti Läti politsei poolt ära enne kui varastatud sõidukiga jõuti midagi ette võtta, s.o maha võtta GPS seade ja käivitus- ning lukustussüsteem ümber teha. 13.03.2019 kella 14 paiku lahkus süüdistatav Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riiga, kuhu oli toimetatud Eestis varastatud maastur. Ka süüdistatav Valdemaras Jurkūnas lahkus 13.03.2019 Eestist ja suundus Lätti läbides kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu registreerimisnumbriga XXXXXX Ikla piiripunkti. Süüdistatava Oleg Sestremi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 189-190) kohaselt ei ole tema kuritegu toime pannud ning varguse osas ei ole tal midagi öelda. Ta ei tea, millest jutt käib. Ta ei mäleta, kus ta oli 12.03-13.03.2019. Tol ajal elas Stockholmis ning Eestis käis harva. Süüdistatava Valdemaras Jurkūnase ülekuulamise protokolli (VIII kd tl 58-62 ja pöördel) kohaselt ei ole tema talle kahtlustuses esitatud kuritegu toime pannud. Ta ei oska öelda, kus ta viibis 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019, kuid kindlasti ei olnud ta Eestis. Kunagi on ta ka Eestis käinud, see oli viimati 2018. aastal. Tuli siis Soomest koju ja sõitis Leetu läbi Eesti. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu ütluste ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX ning autos olnud asjade: lao-, kontori- ja korterivõtmed, Qle kuuluv sularaha summas 35 eurot ning vähemalt kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu C OÜ juhatuse liikme Q ütluste kohaselt kuulus sõiduauto (maastur) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX ja autos olnud kolm C OÜ-le kuuluvat kasti pähklitega maksumusega 130 eurot kannatanule C OÜ ning lao-, kontori- ja korterivõtmed ja sõidukis olnud sularaha summas 35 eurot kannatanule Qle ning süüdistatavad ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud sõiduauto koos seal olnud asjadega: kolm pähklikasti, lao-, kontori-, ja korterivõtmed ning sularaha summas 35 eurot olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Sellele viitab üheselt see, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et sõidukist võttis pähklikastid välja E, kes need teise sõidukisse tõstis ja sõiduk koos kaubaga ära sõitis, s.t sõidukis olnud kaupadega käituti kui omanik. Seejuures ei nähtu Q ütlustest, et ta oleks kaupa Ele andnud või müünud. Lisaks sellele toimetati sõiduk omaniku teadmata ja tahte vastaselt öisel ajal teise riiki, kasutades sõidukile paigaldatud GPSpositsioneerimisseadme tööd segavat seadet, et omanikul ei oleks võimalik ka tuvastada sõiduki asukohta, kusjuures GPS-positsioneerimisseade oli paigaldatud just selleks, et omanikul oleks teada sõiduki asukoht juhul, kui see tema tahte vastaselt tema valdusest välja läheb. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid soovinud neid kannatanutele tagastada. Vastupidi, sõiduki toimetamisel sihtkohta asuti sõidukis olevat kaupa laiali jagama ja sõidukit hoiti töötava mootoriga, et sõiduk edasi toimetada ning samaaegselt hoiti töös ka GPSpositsioneerimisseadme töö häirivat seadet, et sõiduki asukohta ei saaks tuvastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h furgoonauto rentimist, millega varastatud sõiduk Eestist varjatult välja veeti, signaalipikendajate kasutamist, mis võimaldas süüdistatavatel avada maasturi uksed ja käivitada mootor ning sellega omaniku poolt jäetud kohast ära sõita, samuti mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segaja ehk elektroonilise seadme kasutamist, mis takistas autosse paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja sõiduki asukoha tuvastamist, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase ning eelnevalt hoolikalt läbi mõeldud tegevusega ja seatud eesmärgi saavutamiseks kasutati eelnevalt muretsetud ning spetsiifilisi seadmed, mida jaemüügis ei ole võimalik osta. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohtueelses menetluses on mõlema süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Oleg Sestremi on karistatud Rootsi Kuningriigis Svea Hovrätt’i ehk Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr B11728-13 seitsme autovarguse toimepanemise eest (V kd tl 144-238). Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Valdemaras Jurkūnast on karistatud Soome Vabariigis Pirkanmaan käräjäoikeus’e ehk Pirkanmaa esimese astme kohtu 13.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 758/2012/7928 viie varguse toimepanemise eest ning tegemist on kehtiva karistusega (IV kd tl 138-147; VIII kd tl 158-163). Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6 järgi, s.o teo toimepanemisena suures ulatuses ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus

vastab KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Kannatanu C OÜ juhatuse liikme Q sõnul maksis sõiduauto Mercedes-Benz GLS350 75 000 eurot. Süüdistatava Oleg Sestremi kaitsja Alik Karajevi sõnul on sõiduki tegelik maksumus ehk turuväärtus tõendamata ning puudub ka eksperthinnang konkreetse maasturi turuhinna kohta. Prokurör on varastatud sõiduki turuhinna määramisel lähtunud auto24.ee pakutavatest sarnastest müügikuulutustest ning veebilehekülg on andnud vastsed otsingu hetkel müüdavatest sõidukitest. Et müügikuulutustest nähtuvad vaid AMG tüüpi sõidukid, siis järelikult teisi valikuid sel hetkel saadaval ei olnud. Oleg Sestremi kaitsja on kahtluse alla seadnud varastatud sõiduki turuhinna, kuid ei ole enda väiteid ja kahtlusi mitte millegagi tõendanud. Samuti ei ole usutav kaitsja väide, et AMG varustusega ja disainiga maastur on sisuliselt kaks korda kallim tavapärasest GLS mudelist. Kaitsja ei ole enda sellekohase väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ning pealegi erineb AMG mudel GLS mudelist üksnes varustuse ja disaini, mõnikord ka võimsama mootori poolest ning seega ei ole usutav, et 2017. aastal registreeritud Mercedes-Benz GLS 350, maksab alla 40 000 euro, kui samal aastal välja lastud AMG mudel jääb hinnaklassi 65 000-96 171 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et C OÜ-le kuulunud ning Q kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz GLS350 väärtus oli varguse hetkel 75 000 eurot. Isegi juhul, kui sõiduki turuväärtus oleks olnud väiksem kui 75 000 eurot, ei oleks kaks aastat vana Mercedes-Benz GLS350 turuväärtus 40 000 eurole ligilähedanegi, rääkimata siis sellest, et see turuväärtus oleks alla 40 000 euro. Kohus ei saa asja väärtuse hindamisel võtta aluseks hinda, mille eest varas plaanib sõiduki müüa, vaid selle hinna, millise peaks omanik uue samaväärse asja soetamiseks maksma. Seega vastab süüdistatavate tegevus KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele. Süüdistusaktis on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid ja tõendid kogumis, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel. Oleg Sestrem otsis välja varguse objektiks sobiva kallihinnalise auto, mille käivitamine pidi olema võimalik ilma võtmeta, et kasutada signaalipikendajat, mille abil võtmeta lukustusega sõidukil saaks maha võtta sõiduki kesklukustuse ning käivitada sõiduki. Lisaks sellele korraldas Oleg Sestrem varastatud auto Eestist väljaviimiseks Leedus renditud ja Eestisse saabunud furgoonauto parkimise Tallinnas Härgmäe ja Tähetorni tööstusterritooriumil, andes furgoonauto juhile Xle juhiseid ning hankides varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole pealesõidusillad. 13.03.2019 varahommikul läks Oleg Sestrem koos Valdemaras Jurkūnasega sündmuskohale ning kasutades signaalipikendajat tegid isikud pargitud maasturi lukust lahti ja käivitasid selle mootori ilma, et süüdistatavate valduses oleks olnud autovõtit. Süüdistatava Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase üheaegne viibimine sündmuskohal oli vajalik, sest signaalipikendaja nõuab kahte inimest – üks peab koos ühe seadmeosaga asuma auto juures ja teine koos teise seadmeosaga võimalikult lähedal autovõtmele. Kuivõrd sõiduk oli lukustatud ning autovõti asus majas sees, siis pidi üks süüdistatavatest seisma eramu välisukse juures püüdes samal ajal autovõtmest tulenevat elektroonilist signaali ning neil kaasas olnud seadme abil seda

võimendada ja edastada seda auto juures olevale seadmeosale. Saades sõiduki lukust lahti ja mootori käivitatud, sõitsid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas maasturiga sündmuskohalt ära ning suundusid Muraste küla kanti, kus neid ootas furgoonautoga X. Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X laadisid varastatud maasturi furgoonautole, kasutades selleks pealesõidusilda ning varustasid sõiduki sisselülitatud asendis oleva mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga, mis takistas GPS positsioneerimisseadme tööd ja võimaldas vältida varastatud auto asukoha tuvastamist. 13.03.2019 viis süüdistatav Oleg Sestrem pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile tagasi. Seejärel toimetas furgoonautot juhtinud X Mercedes-Benz GLS350 maasturi Eestist välja Riiga. Samal päeval enne kella 13:34 jäeti varastatud maastur Riiga OOO tänavale pargituna. 13.03.2019 lahkusid mõlemad süüdistatavad Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas Eestist Lätti. Süüdistatav Valdemaras Jurkūnase panus autovarguse toimepanemisse seisnes selles, et ta tuli Oleg Sestremiga kokkulepitult autovarguse toimepanemiseks Eestisse ning saabus sündmuskohale ning kasutas koos Oleg Sestremiga signaalipikendajat, millega avasid mõlemad isikud maasturi luku ning seejärel käivitasid mootori, et sellega Muraste küla kanti sõita. Jõudes Xe juhitud furgoonauto juurde laadisid Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ja X varastatud maasturi furgoonautole, kasutades selleks pealesõidusildasid ning varustasid maasturi mobiilside ja satelliitpositsioneerimise seadmega. Pärast maasturi furgoonautoga väljaviimist Eestist Lätti, suundus 13.03.2019 päevasel ajal Lätti ka Valdemaras Jurkūnas, et seal varastatud autoga edasi tegeleda. X panus kuriteo toimepanemisse oli samuti oluline. Tema oli isikuks, kes võttis Leedus rendile furgoonauto, mis oli vajalik maasturi Eestist Lätti toimetamiseks varjatult, et sellega raskendada kuriteo avastamist, kuivõrd sellisel juhul ei oleks maanteekaameratest näha varastatud sõiduki liikumist ega piiri ületamist. X saabus renditud furgoonautoga kaks ja pool päeva enne varguse toimepanemist Tallinnasse. X ootas varguse toimepanemise öösel varasemalt Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnasega kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist ja osales maasturi furgoonautole laadimises, et see siis Eestist välja toimetada. Jõudes Lätti laadis X maasturi furgoonautolt maha. Seega oli kõigil eelnimetatud isikutel oma roll ja oluline teopanus ning kasvõi ühe teopanuse puudumisel ei oleks vargust toime panna saanud. Eeltoodust järeldub, et Oleg Sestrem, Valdemaras Jurkūnas ning X tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida

ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et käesoleva varguse toimepanemise viis sarnaneb Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase poolt toimepandud teiste vargustega – isikud on oma kuritegeliku käitumise suunanud kallihinnaliste autode varastamisele. 13.03.2019 XXX XXX alevikus Saue vallas asuva eramu juurest varastatud sõiduk oli kallihinnaline Mercedes maastur. Vargus pandi toime eramute piirkonnas öisel ajal ning kuriteopaigale tulid varguse toimepanemiseks kohale kaks isikut. Koheselt peale vargust viidi varastatud auto teise riiki. Samuti ei sõidetud varastatud autoga teise riiki, vaid sõiduk toimetati riigist välja furgoonautoga, kuhu varastatud sõiduk peale laeti. Varastatud autosse paigaldati raadiohäireid põhjustav seade, mis takistas autosse paigaldatud GPS positsioneerimisseadme tööd ning mis raskendas varastatud auto leidmist. Varguse ettevalmistamisel, toimepanemisel ja peale vargust riigist lahkumisel kasutati välisriigi registreerimisnumbritega sõiduautosid, mida on keeruline seostada sõidukite faktiliste kasutajatega. Eeltoodule sarnaselt toimis Oleg Sestrem varasemate autovarguste puhul ja ka 30.08.2019 koos Valdemaras Jurkūnasega Rootsis toimepandud kuriteo puhul. Oleg Sestremit puudutavast Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusest (V kd tl 144-238) ja sellele otsusele eelnenud Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsusest (V kd tl 17-108) nähtub, et mitmete teiste süüdistatavate seas mõisteti Oleg Sestrem süüdi seitsme autovarguse toimepanemises, millised leidsid aset 2010. aasta aprillist kuni 2012. aasta suveni. Oleg Sestremile süüks arvatud varguste objektideks olid kallihinnalised maasturid – Mercedes-Benz 463, Porche Cayenne, BMW X5 ja neli BMW X6. Neist odavam oli väärtusega 600 000 Rootsi krooni ehk umbes 68 139 eurot (Eesti Panga 01.11.2013 kursi järgi) ja kallim väärtusega 1 280 000 Rootsi krooni ehk umbes 145 363 eurot. Osa vargustest olid toime pandud öisel ajal. Kolm vargust pandi toime Stockholmis, kaks vargust Stockholmi lähistel Stocksundis ja Nackas, üks vargus Järfällas ja üks vargus Täbys. Seitsmest vargusest vähemalt neli olid toime pandud eramute piirkonnas. Lisaks sellele toimetati varastatud sõidukit koheselt Rootsist välja ja üheks sihtriigiks oli ka Eesti. Kusjuures kaks varastatud sõidukit viidi välja treileriga, mille juhi palkas Oleg Sestrem. Samuti nähtub, et Oleg Sestrem kasutas valeidentiteeti ja kasutas selleks võltsitud ID-kaarti, millel oli ta enda foto. Lisaks sellele nähtub Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsusest (V kd tl 239-261), selle lisadest (VI kd tl 1-19) ja Svea Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusest (VI kd tl 23-33), et 30.08.2019 öösel peeti Rootsis kinni Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas kahtlustatavatena kolme varguse toimepanemises, millest üks vargus oli lõpule viidud ja kaks vargust jäid ettevalmistamise staadiumisse. Lõpuleviidud vargus pandi toime 11.06.2019 Rootsis Stockholmi maakonnas Djurshomi asulas ning varguse objektiks langes sõiduauto Bentley Contintental GT, mille rahaline väärtus on 2 800 000 Rootsi krooni ehk umbes 262 103 eurot. Katse staadiumisse jäänud autovargused leidsid aset Stockholmi maakonnas Danderydi vallas Stocksundi asulas 27.08.2019 ja 30.08.2019 öösel. Esimesel nimetatud kuupäeval valiti välja 3 300 000 Rootsi krooni ehk umbes 308 267 eurot maksva Bentley Continental GT Cabrioleti ning paar päeva hiljem, s.o 30.08.2019 langes valik A-klassi Mercedes-Benzi kasuks väärtusega 500 000 Rootsi krooni ehk umbes 46 127 eurot. Viidatud otsusest nähtub, et Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas proovisid varastada ja ka varastasid suure rahalise väärtusega sõiduautosid. Kohtuotsusest nähtub ka see, et isikud kasutasid kuritegude toimepanemisel lisaks muudele abivahenditele ka raadiosignaalide segajaid ning analoogne seade oli neil kasutuses ka Eestis toimunud Mercedes-Benz maasturi varguse toimepanemisel. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatavate väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et varguse episoodi puhul on tuvastatud vahetu toimepanemise

sarnasus kohtuotsustes tuvastatuga, millega süüdistatavad on varasemalt süüdi mõistetud, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Veel tahab kohus pöörata tähelepanu kaitsjate kaitsekõnedes öeldutele. Süüdistatav Valdemaras Jurkūnase kaitsja Valeriy Gimaevi sõnul ei ole lubatavaks tõendiks süüdistusakti punktis 16.38.1 nimetatud mälupulk. Kohtu hinnangul ei ole prokurör mälupulka esitanud tõendina, vaid andmekandjana, millele on talletatud Rootsis kogutud tõendid käesoleva kriminaalasja kohta. Seega on mälupulk olnud vahendiks, millega Rootsist kogutud tõendid on saadetud Eestisse. Prokurör on võtnud mälupulgale talletatud teabe ning süüdistusakti märkinud sellel olevad tõendid ning ühtlasi esitanud need kohtule dokumentaalsete tõenditena. Seega ei ole prokurör mälupulka kasutanud tõendina ning ka kaitsja tõlgendus selle kohta ei ole õige. Samamoodi esitatakse kohtule erinevaid andmeid, kirjavahetust, asitõendi vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolle, pangakontode andmeid jne dokumente teistel optilistel andmekandjatel (CD-plaadid, DVD-plaadid). Oluline on süüdistusaktis ära näidata millised tõendid andmekandjatel asuvad. Samuti on Valdemaras Jurkūnase ja Oleg Sestremi kaitsjad seisukohal, et sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid (CD plaat nr 14; II kd tl 46-63; II kd tl 208-222; II kd tl 223-238; II kd tl 256-259; III kd tl 1-6; IV kd tl 188-259) on lubamatud tõendid, mille kasutamise välistab hiljutine Euroopa Kohtu otsus C-746/18. Nimetatud otsuse kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 25 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpselt järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgas ja liigist. Samuti on direktiivi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindaja hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete juurdepääsu luba. Kuivõrd nimetatud otsus ei anna tõlgendamisruumi ning võttes arvesse, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse kohaldada liidu õigust (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees), tuleb käesolevas kriminaalasjas prokuröri lubade alusel sideettevõtjatelt saadud andmed tõendikogumist välja jätta. Käesoleva kriminaalasja puhul ei ole tegemist ka raske kuriteoga, mis võimaldas kõneeristusi kasutada. Lisaks sellele on prokurörile tehtud etteheiteid süüdistuse osas ning kaitsjate sõnul on süüdistuse tekst laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline. Nimelt ei ole kajastamist leidnud, kust said isikud tehnika sõiduki varguseks. Samuti on süüdistus puudulik ega ole ülevaatlik selles osas, et kuidas sai sõiduk furgoonilt maha. Kohtu hinnangul on kaitsjate etteheited põhjendamatud. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Prokuratuur süüdistab Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnast varguse toimepanemises, mis on toime pandud isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist ning subjektiivne koosseis selle ebaseadusliku omastamise eesmärki ning isikutele esitatud süüdistustest nähtuvad varguse

koosseisu vajalikud tunnused. Varguse koosseisu kohustuslikuks elemendiks ei ole näidata, kust said kurjategijad vahendid, millega varguse toimepanid ning samuti ka mitte see, kuidas nad enda teo realiseerisid, kuivõrd see eeldaks isikute pidevat jälgimist ning teadmist kuriteo toimepanemisest. Õiguskaitseorganid aga alustavad uurimistoiminguid enamjaolt alles siis kui kuritegu on isikute poolt juba toime pandud. Seega ei ole alati võimalik igat võimaliku nüanssi ja asjaolu kurjategijate tegemistes tõendada, kuid ometi saab järeldusi teha kogutud tõendite pinnalt, sh selle kohta, mis vahendeid kasutati ning kuidas isikud enda teoplaani realiseerisid. Seda on prokuratuur ka hetkel teinud. Samuti ei tasu unustada, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses (RKKKo nr 1-16-4665/257, p 10). Nagu kohtu põhjendustest nähtub, siis on tõendite pinnalt tekkinud kohtul siseveendumus, et kallihinnalise maasturi varguse toimepanemisel olid süüdistatavate kasutuses erivahendid, mis võimaldasid maasturi uksi lukust lahti teha ning mootori käivitada. Pole teada, kust süüdistatavad sellised seadmed hankisid, kuid nende kasutuses selline seade pidi olema, sest maasturil puudusid igasugused muukimisjäljed ning samuti olid alles ka varastatud maasturi võtmeid. Samuti on tõendamist leidnud, et varastatud sõiduk toimetati Eesti Vabariigist välja furgoonautoga ning kuivõrd sõiduk leiti Riiast pargituna eramaja ette aia äärde, siis on igati loogiline, et sõiduki furgoonautost mahalaadimisel võidi kasutati mingisuguseid abivahendeid, milleks suure tõenäosusega olid pealesõidusillad, kuigi samamoodi on sobiva lao territooriumil olemas estakaadid, millele sõidukiga sõita. Ehkki tegemist on oletusega ning tõsikindlad tõendid selle väite paikapidavuse kinnitamiseks puuduvad, on sellegipoolest varguse koosseis süüdistatavate poolt täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamisesemeks varguse toimepanemine Eestis, mitte sõiduki Lätis mahalaadimise asjaolud, millega käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad tegeleda ei saanudki. Seejuures avastati varastatud sõiduk enne, kui süüdistatavad sõidukini jõudsid, s.t sõiduk oli juba enne kellegi teise poolt maha laaditud. Seejuures ei ole sõiduki mahalaadimise või sõiduki varastamisel kasutatud seadmete päritolu või omandamise asjaolud käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks, vaid selleks on konkreetsetele kvalifitseerivatele tunnustele vastava varguse toimepanemine, milline viidi lõpule omaniku valduse murdmisega asja üle. Samuti tuleb siin arvestada tõsiasjaga, et süüdistatavate puhul on tegemist isikutega, kes on kümneid aastaid tegelenud autode varastamisega ning kelle käitumine on igati läbimõeldud ja konspiratiivne. Samuti hoiduvad nad enda käitumises sellest, mis võib neid kergesti reeta. Kuivõrd nende peamine „saak“ on olnud koguaeg kallihinnalised autod, millised oma varustuse ja tehnika poolest ei tohiks olla varastele kergesti kättesaadavad, siis on igati mõistetav, et sellistel isikutel on asjakohane kogemus, teadmised, oskused ja vahendid, mis võimaldavad neil väärtuslikke autosid varastada. KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi toime pandud episood Võltsimine on nii dokumendi tegemine isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Käesolevas kriminaalasjas välja toodud ostumüügi lepingu ja võltsitud ID-kaardi puhul on tegemist dokumentidega KarS § 344 lg 1 ja 350 mõttes, kuna need tõendavad juriidilise tähtsusega asjaolusid, s.t annavad õiguse tehingu tegemiseks ja sellest tulenevate õiguste realiseerimiseks ning isikusamasuse tõendamiseks. Tunnistaja Si ütluste (II kd tl 64-70) kohaselt on tal lähedane sõber U, kellel oli sõiduauto Peugeot 206 registreerimismärgiga UUUUUU. Maanteeametis on auto registreeritud tuttava ema H nimele, kuid faktiliseks omanikuks oli tema sõber Pavel. Auto väljalaskeaasta oli 2001

ja oli ostetud Paveli pere poolt uuena salongist. Auto seisukord aastatega aga halvenes ja nõudis remonti. Pavel ütles talle, et kavatseb auto vanarauaks ära anda. Kuna tal endal on väike autotöökoda, siis ta pakkus Pavelile, et remondib auto ära ja püüab selle maha müüa. Pavel ütles, et tal endal ei ole aega müügiga jännata ja tegi talle ettepaneku sellega tegeleda. Nii sattuski auto tema juurde. Ta pani auto kohe oma teenindusse ja tegeles sellega. Võtmed ja dokumendid olid samuti tema käes. Paveli emaga vormistas ta eelnevalt ostu-müügilepingu ning täitsid müüja andmed, st Paveli ema kirjutas ostu-müügilepingule enda andmed ja pani dokumendile enda allkirja. Täitmata jäid ostja andmed, allkiri ja kuupäev. Lepingu blankett jäi tema kätte. Pärast seda kui ta autot pisut remontis pani ta selle müüki. Müüki pani ta selle 07.04.2019 saidil Auto24.ee. Kuulutusse märkis enda kontaktandmed. Mõne aja möödudes helistas talle meesterahvas telefoninumbrilt xxxxxxxx ja ütles, et tunneb auto vastu huvi ja tahab kohtuda, et autot vaadata. Telefonivestluses ta ennast ei esitlenud ja rääkis vene keeles. Nad leppisid kokku, et kohtuvad Peterburi teel Coop kaupluse (endine Maksimarket) juures parklas (II kd tl 71-72). Kohtumisel meesterahvas ei rääkinud talle millega ta tuleb, kuid kui ta parklasse sõitis, siis nägi ta kuidas autost väljus meesterahvas ja viipas talle käega. Meesterahvas oli tumesinise Volkswagen Touraniga. Auto, millega meesterahvas sõitis kuulus 2011. aasta väljalaske mudelite hulka. Registreerimisnumbrit ta meelde ei jätnud, kuid see oli Eesti number. Meesterahvas parkis auto lähemale paremale sissepääsule, kui vaadata Peterburi tee poolt. Meesterahvas oli üksinda. Välimuselt oli ta umbes 35-aastane ja kasvult umbes 185190 cm. Meesterahvas kandis nokamütsi. Kehaehituselt turske ja tüsedam. Seljas olid tumedad riided. Meesterahva nägu jäi talle meelde. Meesterahvas vaatas auto üle, esitas mõned küsimused ja tahtis proovisõitu teha. Nad sõitsid parklast Suur-Sõjamäe poole, sõites mööda viadukti ja sealt alla sõites pöörasid nad kohe valgusfoori juures ümber ja sõitis tagasi Coop kaupluse juurde. Sõit kestis 2-3 minutit. Meesterahvas ütles, et auto meeldib talle. Auto oli müügis 700 euroga. Meesterahvas tegi mõned märkused auto seisukorra kohta ja pakkus auto eest 400 eurot. Ta ütles meesterahvale, et seda on vähe ja pakkus 600. Lõpuks jõudsid nad kokkuleppele summas 500 eurot. Meesterahvas maksis kohe sularahas. Pärast raha üleandmist kirjutasid nad lepingule alla. Meesterahvas andis talle dokumendi, milleks oli Läti ID-kaart, millelt ta kirjutas maha meesterahva nime ja isikukoodi. Dokumendil olevale fotole ta tähelepanu ei pööranud, kuna inimene äratas temas usaldust ja tal ei tekkinud mõtet kontrollida dokumendi ehtsust. Vastavalt esitatud dokumendile oli tema nimi D, isikukoodiga xxxxxxxxxx. Elukoha aadressi kirjutas meesterahvas ise – xxx. Seejärel allkirjastas meesterahvas dokumendi ja tehing sai teoks. Meesterahvas küsis temalt, et kas ta võib auto sinna samasse parklasse jätta, kuid ta soovitas meesterahval auto viia tema teeninduseni, kus on tasuta parkla. Meesterahvas ütles, et võtab auto hommikul ära. Nad sõitsid kahe autoga tema teeninduseni – tema Peugeotiga ja meesterahvas oma Volkswageniga. Teenindus asub xxx. Parklas andis ta meesterahvale ära võtmed, dokumendid ja lepingu koopia. Seejärel läksid nad lahku. Meesterahvas sõitis ära ja Peugeot jäi parklasse. Järgmine päev kella 11 aeg autot enam parklas ei olnud. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (II kd tl 73-77) nähtub, et tunnistaja S osutas fotol number 3 kujutatud isikule, kelleks on Oleg Sestrem. Tunnistaja sõnul oli pildil kujutatud meesterahvas seesama, kes ostis tema käest 21.04.2019 sõiduauto Peugeot 206 reg. märgiga UUUUUU. Ta on täiesti kindel, et tegemist on sama meesterahvaga, sest meesterahva nägu jäi talle hästi meelde. Isik nägi välja samasugune nagu fotol ning ta tunneb isiku ära näojoonte järgi. Tunnistaja U ülekuulamise protokolli (II kd tl 78-82) kohaselt soetas nende pere 2001. aastal sõiduauto Peugeot 206 reg.märgiga UUUUUU. Maanteeametis on auto registreeritud tema ema H nimele, kuid autot kasutas ta ise. Auto oli halvas seisukorras ja nõudis pidevat remonti. Ta otsustas, et aeg on see vanarauaks ära anda. Tal on lähedale sõber S, kellel on oma autotöökoda xxx. Artur pakkus talle autot veidi remontida ja püüda see maha müüa. Ise ta ei tahtnud sellega tegeleda ja seepärast andis ta auto Arturile, et ta sellega tegeleks. Artur ütles talle, et autot on võimalik kallimalt maha müüa kui Kuusakoski talle vanaraua eest tasub. Nii andiski ta auto üle Arturile koos auto võtmete ja dokumentidega. Tema ema täitis eelnevalt ostu-müügilepingu blanketi ja täitis müüja andmed. Blanketi andis ta Arturile. Pärast pani Artur auto müüki saidile

Auto24.ee ning saatis talle kuulutuse vaatamiseks. Kuulutuses oli sõiduki hinnaks märgitud 700 eurot. Kontaktandmeteks märkis Artur enda andmed. Ükspäev Artur helistas talle ja palus tal välja tulla. Ta oli sel hetkel oma teeninduse juurest ära sõitmas, kust tal on tema majani umbes viis minutit sõita. Artur ütles, et tal on viie minuti jutt. Ta sai Arturiga kokku maja juures tänaval ja Artur andis talle üle auto ostu-müügilepingu (II kd tl 88) ja raha summas 500 eurot. Artur ütles, et auto võeti kas Leetu või Lätti. Rohkem nad tehingu üksikasju ei rääkinud. Ütles ainult, et ostja palus, et nad Maanteeametis teeksid võõrandamise ja soovitasid teha seda nädala keskpaigani, sest uuel omanikul oli vaja sõita kas Leetu või Lätti. Tunnistaja S ja U sõnu, et sõiduki Peugeot 206 reg. märgiga UUUUUU omanik oli H kinnitab 22.04.2019 liiklusregistri väljavõte sõiduauto Peugeot 206 reg.nr UUUUUU andmetega ning sõiduki taustakontrolli teatise ja sõiduki läbisõidu andmete väljatrükid Maanteeameti veebilehelt (II kd tl 108-113), millede kohaselt oli eelnimetatud auto omanikuna liiklusregistrisse kantud H ning auto kasutajana U. 21.04.2019 sõlmitud müügilepingust (II kd tl 88) nähtub mootorsõiduki Peugeot registreerimismärgiga UUUUUU ostjana D ja müüjana H. Tunnistaja D ülekuulamise protokolli (III kd tl 185-198) kohaselt 21.04.2019 ei viibinud ta Eesti Vabariigis ning ei viibinud nimetatud kuupäeval ka Coop Lasnamäe Maksimarketi juures. Enda sõnul ei ole ta ostnud hõbedat värvi sõiduautot Peugeot 206 Eesti registreerimisnumbriga UUUUUU. Samuti ei ole ta näinud nimetatud sõiduki müügilepingut ega ka seda allkirjastanud. Samuti ei sarnane lepingu alumises paremas nurgas olev allkiri tema allkirjale. Lepingus kirjutatud käsikirjaline tekst ei ole tema poolt kirjutatud. Tunnistaja sõnul on müügilepingul märgitud isikukood tema isikukood, kuid müügilepingus märgitud aadressiga – xxx – ei ole ta seotud. Kahtlustatava Oleg Sestremi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 179-181, 189-190) kohaselt tunnistab ta, et 21.04.2019 ostis ta sõiduauto Peugeot 206 reg. märgiga UUUUUU. Ostis selle ühe inimese jaoks eesnimega Vassili. Kahtlustatava sõnul on isik nimega Vassili tema tuttav, kellega ta koos Rootsis töötas. Tema töötas ehitusfirmas xxx, aga ta ei tea, mis firmas Vassili töötas. Said Vassiliga ühel ehitusobjektil tuttavaks. Vassili perekonnanime ta ei tea. 2019. aasta aprillis Vassili helistas talle Rootsi abonentnumbrile, mida ta enam ei mäleta. Telefon läks tal kaduma tema kinnipidamisel Rootsis ning seetõttu ei ole tal Vassili numbrit. Ta tuli Eestisse paar või kolm päeva enne auto ostmist. Tuli Rootsist laevaga. Vassili oli teadlik, et ta on Eestis. Vassili helistas talle ja ütles, et tal oleks vaja odavamat autot automaatkäigukastiga. Ta vaatas auto24.ee portaali ja leidis Peugeoti müügikuulutuse ja saatis Vassilile lingi. Vassili palus, et ta vaataks auto tehnilist olukorda. Ta helistas kuulutuses olnud numbrile. Ta ei mäleta, mis numbrilt helistas ja kas tal oli tol hetkel üks või mitu telefoni. Ta sai auto müüjaga Tallinnas Maksimarketi parklas kokku. Müüja tuli sinna Peugeotiga. Nad sõitsid koos natuke ringi. Autol olid mõned väiksed puudused, aga üldiselt oli sõiduk heas korras. Ta helistas Vassilile ja informeeris teda. Vassili oli nõus auto ostma. Siis palus ta Vassililt saata talle andmed, kelle nimele auto registreerida. Ta saatis SMS-sõnumi ees- ja perekonnanimega ning isikukoodi. See oligi sama nimi ja isikukood, mis sai pärast lepingule kirja pandud. Kahtlustatava sõnul ei esitanud ta auto müüjale Läti isikutunnistust. Tal seda ei olnud. Ta näitas müüjale sõnumis olnud andmeid ja müüja ise kirjutas need andmed lepingule. Ta ei mäleta, et ta oleks lepingu allkirjastanud. Müüja ja ostja andmed ei ole tema käekirjaga kirjutatud. Ostja aadressi osas ei ole ta kindel ning võib olla sõna x on kirjutatud tema poolt. Ta ei küsinud Vassili käest, miks ta teise isiku nimele lepingu vormistama pidi. Teda see ei huvitanud. Ta ei mäleta kui palju ta auto eest maksis. Auto hinnaks oli 800 eurot. Ta maksis sularahas ja auto koos võtme – ja registreerimistunnistusega sai enda kätte. Paar päeva hiljem sõitis ta autoga Lätti. Isikut nimega D tema ei tunne. Süüdistatav ei eita, et tema võttis ühendust Sga ning tundis huvi Peugeot sõiduki vastu. Tunnistaja sõnul helistas talle sõiduki müügikuulutuse peale meesterahvas telefoninumbrilt xxxxxxxx. 10.09.2019 XXX külas XXX asuva eramu läbiotsimise protokolli (II kd tl 162-167)

kohaselt leiti Oleg Sestremi ema Õ eramust lisaks teistele esemetele mobiiltelefon Nokia TA1034. Õ selgituste kohaselt on tegemist tema vana telefoniga, mille abonentnumbrit ta ei mäleta. Läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni Nokia TA-1034 vaatluse (II kd tl 168-173) käigus tuvastati, et mobiiltelefonis oli 1 kontakt nimega Oleg ning numbriga 372 xxxxxxxx. Seega tõendavad läbiotsimis ja vaatlusprotokollid, et üks telefoninumbreid, mida Oleg Sestrem aastatel 20182019 kasutas oli (+372)xxxxxxxx. Samuti kinnitavad seda ka tunnistaja Si ütlused. Süüdistatava ja tunnistaja Si ütlused lahknevad osas, mis puudutab ostu-müügilepingu täitmist. Tunnistaja Si sõnul andis meesterahvas (Oleg Sestrem) talle dokumendi, milleks oli Läti IDkaart, millelt ta kirjutas maha meesterahva nime ja isikukoodi. Vastavalt esitatud dokumendile oli tema nimi D, isikukoodiga xxxxxxxxxx. Elukoha aadressi kirjutas meesterahvas ise – xxx. Seejärel allkirjastas meesterahvas dokumendi ja tehing sai teoks. Süüdistatava sõnul nägi lepingu sõlmimine aga teistmoodi välja. Oleg Sestremi sõnul palus ta Eestist auto osta Vassili nimeline tuttav. Olgu öeldud, et väidetavalt töötasid nad koos ühel ehitusobjektil, kuid sellest hoolimata ei teadnud süüdistatav Vassili perekonnanime ega osanud öelda isegi mitte tema telefoninumbrit. Väidetavalt palus Vassili tal osta sõiduk kellegi kolmanda isiku nimele, kelle andmed, s.o ees-ja perekonnanime ning isikukoodi saatis SMS-iga ning need said ka lepingusse kirja pandud. Läti isikutunnistust süüdistatav enda sõnul ei esitanud. Müüja ise oli see, kes andmed SMS sõnumist lepingule kirjutas. Kuivõrd süüdistatav ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, mis annaks kohtule või uurimisasutusele võimaluse kontrollida, et Vassili nimeline isik ka päriselt palus Oleg Sestremil Eestist sõiduk soetada, siis jätab kohus süüdistatava kohtueelses menetluses öeldud ütlused selles osas tähelepanuta. Koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega puudub kohtul alus kahelda tunnistaja Si ütlustes. Lisaks on kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis nii või teisiti süüdistatava väited ümber lükkavad ning tema ütlused ebausaldusväärseks muudavad. Kuigi süüdistatav andis mõista, et tema ei ole ostu-müügilepingule midagi kirjutanud, siis käekirjaekspertiisi akti nr 19E-DK0067 (II kd tl 100-107) kohaselt esineb viiteid, et 21.04.2019 müügilepingul oleva käsikirjalise teksti „xxx“ ja allkirja ostja D nimel on kirjutanud Oleg Sestrem. Seega oli hoopis Oleg Sestrem see, kes kirjutas müügilepingule D aadressi ja allkirja ja kes esines auto müümist vahendanud Si ees Läti elaniku Dna. Samuti nähtub Euroopa Politseiameti EUROPOL Läti büroo 02.05.2019 teatest nr 1430940-52 (III kd tl 167-171), et EDga seotud sõidukite andmete hulgas ei ole Peugeot 206 reg. märgiga UUUUUU, mis omakorda kinnitavad tunnistaja D ütluseid selle kohta, et ta ei ole nimetatud sõidukit endale soetanud. Lisaks nähtub 31.08.2019 kinnipidamiskeskuses teostatud kahtlustatava Oleg Sestremi isiklike asjade konfiskeerimise protokollist (rootsi keeles „Beslagsprotokoll“) nr 2019-5000-BG93635 koos fototabeliga ja sõiduauto Peugeot 206 reg.nr UUUUUU müügilepingust, et süüdistatavalt Oleg Sestremi juurest leiti sõiduauto Peugeot müügilepingu teine eksemplar, mis tõendab Oleg Sestremi seost nimetatud auto müügilepingu vormistamisega, millega pani süüdistatav toime müügilepingu võltsimise ja võltsitud müügilepingu kasutamise. Kui süüdistatav Oleg Sestrem oleks sõiduki Peugeot 206 reg.nr UUUUUU soetanud kellegi Vassili nimelisele isikule nagu ta enda ülekuulamisel väitis, siis ei oleks nimetatud sõiduki müügileping neli kuud hiljem endiselt olnud süüdistatava valduses. Kogutud tõendid näitavad üheselt, et süüdistatav Oleg Sestrem soetas sõiduki endale ning tal oli algusest peale plaanis seda ise kasutada, mida ta ka tegi kasutades seda muuhulgas tulevaste autovarguste ettevalmistamisel ja toimepanemisel. Näiteks IIZI Kindlustusmaakler vastusest nõudekirjale (II kd tl 121-137) nähtub, et liikluskindlustuslepingu nr XXXXXXXXXX ja Rohelise kaardi nr XXXXXXXXXX sõiduautole Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU sõlmis 22.04.2019 Olerex tanklas süüdistatav Oleg Sestrem. 02.06.2019 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas Kõrtsu kinnistul asuva Olerex tankla turvakaamerate videosalvestiste kaadritest (II kd tl 139-145) nähtub samuti, et süüdistatav Oleg Sestrem tankis 02.06.2019 kell 20:11-20:14 nimetatud automaattanklas sõiduautot Peugeot 206

registreerimisnumbriga UUUUUU. Veel kuupäevalgi 30.05.2019 kasutas süüdistatav Oleg Sestrem Peugeot 206 sõidukit kui vormistas kohustusliku liikluskindlustuse BTA ADB filiaali kaudu Leedus (IV kd tl 92-97). Lisaks eeltoodule tõendavad haldusrikkumise protokollid nr GA13983790 ja GA14058271 (III kd tl 211-222), et sõidukit Peugeot 206 kasutas süüdistatav Oleg Sestrem. Ehkki kiiruseületamise protokollidel on Edgards D nimi, on eeltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et D ei olnud mingil moel seotud Peugeot 206 sõidukiga. Samas on tunnistaja D enda ülekuulamisel öelnud, et ehkki ta ei ole Peugeot 206 sõidukit registreerimisnumbriga UUUUUU kasutanud ega näinud, on tema elukoha aadressile tulnud kolm haldusõigusrikkumise protokolli, s.o GA13983790, GA14058271 ja GA13983703, mis on koostatud seoses kiiruse ületamisega. Kuivõrd õigusrikkumised on tulnud D nimele, siis kinnitab see seda, et süüdistatav Oleg Sestrem kasutas teise isiku, s.o D isikuandmeid ja isikutunnistust (võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise kuriteo osas on seisukoht võetud allpool), sest vastupidisel juhul ei oleks saanud trahviteated kuidagi temani jõuda. 30.08.2019 teostatud sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU arestimise protokollist nr 2019-5000-BG92296 ja 03.09.2019 samast sõiduautost avastatud esemete arestimise protokollist (VI kd tl 88-92; 93-131) nähtub, et süüdistatavad Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas käisid 30.08.2019 öösel võõras eramuhoovis eesmärgiga varastada sealt auto ning isikud kasutasid selleks sõiduautot Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU, milline hiljem Rootsi politsei poolt läbi otsiti ja millest muuhulgas leiti kaks mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajat. Seega oli Peugeot 206 süüdistatava Oleg Sestremi kasutuses, mitte aga soetatud kellegi kolmanda isiku jaoks. Oleg Sestrem, ostes eelnimetatud auto müügitehingut vahendanud Slt, kellel oli kaasas auto liiklusregistrijärgse omaniku H kui müüja poolt eeltäidetud müügilepingu blankett, ja esinedes Si ees Läti elaniku Dna, lasi Oleg Sestrem Sle kirjutada müügilepingu blanketile, ostja andmeteks ettenähtud lahtrisse D nime ja isikukoodi ning seejärel kirjutas ise D aadressi ja allkirjastas müügilepingu D nimel. Taolistel asjaoludel Oleg Sestrem täitis ise ja lasi D andmeid esitades täita Sl auto müügilepingu teadvalt valede, s.o D andmetega. Oleg Sestremi käitumise eesmärgiks oli esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ja sõidukit oma äranägemise järgi käsutada, sh võõranda. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava poolt teadvalt valede andmetega müügilepingu täitmine, mille alusel on võimalik omandada õigusi, selleks õigust mitteomava isikuna, pani toime dokumendi võltsimise. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegemist kavatsetult toime pandud kuriteoga, kuna süüdistatav oli teadlik sellest, et müügilepingu sisu on ebaõige, kuna ta esines Si ees Läti elaniku Dna. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Oleg Sestrem toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Oleg Sestrem esines Si ees Läti elaniku Dna ning esitas kõnealuse müügilepingu Sle eesmärgiga saada auto enda valdusesse ja kasutusse ning edaspidi käsutada autot oma äranägemise järgi. Seega kasutas ta eelnevalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, st näidata end kolmandate isikute ees vallasasja omanikuna ja seega seadusliku valdajana. Subjektiivsest küljest peab isik teadma, et tegemist oli võltsitud dokumendiga, mis on juba eelnevalt tõendamist leidnud. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Oleg Sestrem kasutas võltsitud müügilepingut eesmärgiga saada sõiduk enda valdusesse ja kasutusse ning edaspidi käsutada autot oma äranägemise järgi. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Seega Oleg Sestrem pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Oleg Sestremi KarS § 348 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja Si ütlustest nähtuvalt esitas Oleg Sestrem talle dokumendi, milleks oli Läti ID-kaart, millelt ta kirjutas maha meesterahva nime ja isikukoodi. Vastavalt esitatud dokumendile oli tema nimi D, isikukoodiga xxxxxxxxxx. Seega lõi süüdistatav Oleg Sestrem Sle mulje, et ta on D, teades samas dokumendi võltsitusest ja enda isikust, kellel puudub igasugune seos D isiku ja andmetega. Et ID-kaart, mille süüdistatav Oleg Sestrem müügilepingu sõlmimisel esitas, oli võltsitud, kinnitab ka tunnistaja D enda ülekuulamisel (III kd tl 185-198) sõnades, et ID-kaart nr XXXXXXXXXX oli 21.04.2019 tema enda käes. Samuti ei ole ta kunagi kaotanud ega temalt ei ole ka varastatud isikut tõendavat dokumenti, juhiluba või muud fotoga dokumenti. Samuti ei ole võõrastel isikutel olnud ligipääsu tema dokumentidele. Nii Läti kodaniku pass nr XXXXXXXXXX ja Läti kodaniku ID-kaart nr XXXXXXXXXX on tema valduses. D esitas 24.02.2020 enda ülekuulamise käigus isikut tõendavad dokumendid, sh Dle 17.10.2018 välja antud Läti Vabariigi kodaniku passi nr XXXXXXXXXX, 22.01.2019 välja antud Läti Vabariigi isikutunnistuse nr XXXXXXXXXX ja 20.04.2019 välja antud Läti Vabariigi juhiloa nr XXXXXXXX (III kd tl 196-198, 202-207), mis taaskord kinnitavad D ütluste usaldusväärsust ning seda, et Oleg Sestremi poolt Sle esitatud ID-kaart oli võltsitud. 06.02.2019 Riias asuvas DD elukoha läbiotsimise protokollist koos fotodega ja isikut tõendavate dokumentide infosüsteemi PADIS väljavõttes Dle 22.01.2019 välja antud Läti Vabariigi isikutunnistuse nr XXXXXXXXXX andmetest (III kd tl 145-166) nähtub, et D 22.01.2019 välja antud Läti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi) andmeid on kasutatud võltsitud ID-kaartide valmistamiseks. Seega Läti Vabariigi isikutunnistus D nimele, mida kasutas Oleg Sestrem selleks, et kinnitada oma isikut ehk jätta mulje, et ta on justkui D, oli võltsitud. Lisaks nähtub 07.11.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktist ning selle aktiga Rootsi politsei poolt Põhja Ringkonnaprokuratuurile üleantud kahest dokumendist, ühest nimetusega “G-formulär” (VII kd tl 102-114), et Oleg Sestremi suhtes teostatud kontrolli käigus, mis viidi läbi 31.03.2019 Saksamaal, esitas Oleg Sestrem tollikontrollis teda kontrollinud ametnikule passi D nimele. Samuti nähtub Läti politsei 21.01.2020 kirjast nr 20/2/5-38568 ja selle kirjaga Läti Kodakondsus ja Migratsiooniametile edastatud 16.01.2020 päringust, Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastusest (dokument pealkirjaga „Teabe edastamine“) 29.01.2020 nr 24/42/28 koos 16.10.2018 koostatud D avaldusega ja 24.01.2019 koostatud kodaniku isikutunnistuse taotlusega, Läti politsei kirjast 21.01.2020 nr 20/2/5-38598 ja selle kirjaga Riigiaktsiaseltsile „Celu satiksmes drošibas direkcija“ edastatud 21.01.2020 päringust ning Riigiaktsiaseltsi „Celu satiksmes drošibas direkcija“ vastusest nr 11.11-4/318 (III kd tl 223246), et 22.01.2019 väljastati Dle PMLP Ludza osakonnas isikutunnistus nr XXXXXXXXXX, mis omakorda tähendab, et isikut tõendav dokument D nimele, mida kasutas Oleg Sestrem, oli võltsitud. Et süüdistatav Oleg Sestremile on omane kasutada ja omada võltsitud dokumente, nähtub ka 31.08.2019 kinnipidamiskeskuses teostatud kahtlustatava Oleg Sestremi isiklike asjade konfiskeerimise protokollist (rootsi keeles „Belsgagsprotokoll“) koos fototabeliga (VI kd 3479) ja ekspertarvamusest nr 5000-K1060379-19 (VI kd tl 80-84), millede kohaselt oli süüdistataval Oleg Sestremil tema kinnipidamisel 30.08.2019 kaasas tema enda fotoga võltsitud Leedu ID-kaart ja juhiluba MM nimele KarS § 350 kohaselt on tähtis isiklik dokument isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus,

tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Arvestades, et Oleg Sestrem, olles tuvastamata asjaoludel ja isikult hankinud Läti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi) De nimele ja esitanud võltsitud isikutunnistuse Sle olles teadlik, et isikutunnistus on võltsitud, on tegu pandud toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Oleg Sestrem pani toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise, s.o KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

sissetulekule, mille allikaks on ilmselgelt autovarguste toimepanemine, milliste tegude eest teda on ka karistatud ning ka käesolevas kriminaalmenetluses süüdistatakse. Süüdistatav Valdemaras Jurkūnase ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav Valdemaras Jurkūnas omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikutel oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik neile pandud kohustusi täita mingistki legaalsest tuluallikast. Kohus arvestab ka sellega, et mõlemad süüdistatavad on isikuteks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud s.h varavastaste kuritegude toimepanemise eest väljaspool Eesti Vabariiki ning taaskord on isikutele esitatud süüdistus samalaadse varavastase süüteo, s.o sõiduki varguse toimepanemises. Eeltoodule tuginedes tuleb asuda seisukohale, et kummagi süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust ja mõlema süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Oleg Sestrem Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4, 6 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Oleg Sestremile inkrimineeritakse küll ühe lõpule viidud varavastase kuriteo toimepanemist, kuid sellega tekitati kannatanule suurt varalist kahju KarS § 121 p 2 mõttes. Kohus arvestab ka seda, et Oleg Sestrem täitis oma tegevusega kolm KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ning grupi poolt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Oleg Sestremi süü suurust. Kohus hindab süüdistatava süüd antud süüteo puhul üle keskmise suureks. Sellisele seisukohale asumiseks annab alust asjaolu, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli Oleg Sestremil kuriteo toimepanemisel juhtiv roll ning tema panus autovarguse toimepanemisse oli võrreldes teise kahe isikuga kõige suurem. Esmalt oli ta isikuks, kes ei jätnud midagi juhuse hooleks. Samuti ei olnud tegemist spontaanselt toimepandud kuriteoga. Autovargusele eelnes hoolikas ja põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine, mis hõlmas kuriteoobjekti otsimist ja väljavalimist, kuriteokoha eelnevat külastamist ning muid vajalikke ettevalmistavaid tegevusi. Varguse objektiks valiti välja kallihinnaline Mercedes maastur. Kuivõrd kuriteoga üritati jääda võimalikult märkamatuks ning raskendada selle avastamist ja tõendamist, siis panid varguse toime isikud grupis vastavalt rollijaotusele. Koheselt pärast varguse toimepanemist toimetati varastatud sõiduk riigist välja. Selleks kasutati furgoonautot, mis võimaldas varastatud sõidukiga sõita selle kaubaruumi ning nii ei pidanud isikud riskima vahelejäämisega ning said sõiduki furgoonautos sihtkoha riiki toimetada. Lisaks renditud furgoonautole paigaldati varastatud autosse raadiohäireid põhjustav seade, mis takistas kallihinnalisele autole müügiesinduses paigaldatud GPS-positsioneerimisseadme tööd ja võimaldas seeläbi vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt seniks kuni auto toimetatakse turvalisse paika ja positsioneerimisseade sõidukilt eemaldatakse. Varguse ettevalmistamisel ja toimepanemisel kasutasid isikud välisriigi registrinumbrimärkidega sõiduautosid, millest mõni oli vormistatud variisiku nimele ning mida nii või teisiti oli raske seostada sõidukite faktiliste kasutajatega. Sellist rolli ja varguse toimepanemise asjaolusid arvestades hindab kohus süüdistatava süüd mitte enam üle keskmise suureks, vaid maksimaalseks, mis peab tingima ka ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse kohaldamise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav ei ole ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning seega ei ole ta ka kahetsust avaldanud. Sellegipoolest tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada kahju vabatahtlikku hüvitamist süüdistatav Oleg Sestremi poolt. 21.01.2021 esitas kannatanu C OÜ juhatuse liige Q tsiviilhagi (I kd tl 14-15). Tsiviilhagi esemeks oli kannatanu C OÜ nõue, mis seisnes 439 euro suuruse rahasumma väljamaksmises Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase poolt solidaarselt. Hagiavalduses esitatud nõue hõlmas varastatud autost kadunud pähklite maksumust 130 eurot, varguse järel kuriteo toimepanijate poolt kulutatud kütuse maksumust

40 eurot, auto tagasisaamisega seotud sõidukulusid ehk bussipiletit Riiga maksumusega 29 eurot, tagastatud autoga Riiast Tallinna sõitmisel kulutatud kütust maksumusega 40 eurot ning autovõtmete vahetuse kulu 200 eurot. 08.02.2021 esitas süüdistatav Oleg Sestrem prokuratuurile kahju hüvitamist kinnitava maksekorralduse (VIII kd tl 169), millest tulenevalt võttis C OÜ esitatud tsiviilhagi tagasi ja kinnitas kahjuhüvitise kättesaamist (VIII kd tl 170172). Seega on tegemist kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Võrreldes varastatud kallihinnalise maasturi maksumust ning süüdistatava poolt hüvitatud kahju, siis oma suurusjärgult on hüvitatud kahju tühine ja pigem sümboolne. Samuti ei kõrvaldanud süüdistatav Oleg Sestrem autovargusega põhjustatud peamist negatiivset tagajärge ehk varastatud sõiduki ülesleidmist ja sellega põhjustatud ulatuslikku kahju, vaid see toimus tänu asjaolude kokkusattumisele ja õiguskaitseorganite kiirele reageerimisele. Kannatanu sai enda kallihinnalise maasturi tagasi tänu sellele, et Eesti politsei alustas autovargusest teavitamise korral viivitatama kriminaalmenetlust ja kuulutas sõiduki rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Läti politsei omakorda reageeris infole, mille kohaselt oli Riias Mežotnes tänava sõidutee äärde pargitud maastur, milles avastati raadiohäireid põhjustav seade ja nii tuvastati, et maasturi näol oli tegemist Eestist varastatud sõidukiga. Sellest tulenevalt peab kohus kergendava asjaoluga arvestama, kuid kohtu arvates ei saa see kergendav asjaolu, s.o mõnesaja euro ulatuses kahju vabatahtlik hüvitamine süü suurust ja mõistetavat karistust oluliselt mõjutada. Lisaks süü suurusele ja karistust kergendavatele asjaoludele tuleb arvesse võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja materjalide pinnalt võib teha järelduse, et süüdistatav Oleg Sestremi näol on tegemist isikuga, kes on aastaid tegelenud kõrgetasemeliste autovarguste toimepanemisega. Tema tegutsemine varguste toimepanemisel on detailideni läbimõeldud ja konspiratiivne, samuti kasutab ta kuritegude hõlpsamaks toimepanemiseks tehnilisi vahendeid. Ehkki süüdistataval Oleg Sestremil Eesti Vabariigis kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole, on ta isikuks, keda on Rootsi Kuningriigis korduvalt karistatud. 2014. aastal karistati Oleg Sestremit Rootsis seitsme autovarguse toimepanemise eest ja talle mõisteti 4 aasta ja 6 kuu pikkune vanglakaristus, millest ta kandis ära 3 aastat (V kd tl 144-238). Rootsi vanglas viibis Oleg Sestrem alates 31.01.2013 kuni 01.02.2016. Seejärel vabanes ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.08.2017. Seejärel 2019. aasta märtsis pani Oleg Sestrem taas toime uue autovarguse, milles süüdistatakse teda käesoleva kriminaalasja raames. Ka veel pärast käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva kuriteo toimepanemist, s.o 2019. aasta detsembris tunnistati Oleg Sestrem süüdi uue autovarguse ettevalmistamise eest ning Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsusega mõisteti Oleg Sestremile vangistus 4 kuud, millest ta kandis ära 2 kuud ja 23 päeva (V kd tl 239-261). Võiks arvata ja loota, et isikule mõistetud vanglakaristused on avaldanud talle oodatud mõju ning pannud teda seadusekuulekalt käituma, kuid kriminaalasja materjalid lubavad selles kahelda. Nii näiteks nähtub 06.10.2020 Tallinna xxx asuva ridaelamu korteriboksi nr 8 turvakaamerate videosalvestistest (VII kd tl 197-202), et kell 02:40:06 tuli kõnealuse ridaelamu sisehoovi, mis ei ole läbikäidav ja kuhu juhuslik inimene sattuda ei saaks, on näha inimest, kes kõnnib mööda vahekäiku edasi. Inimesel on peas kapuuts ja tema nägu varjas meditsiiniline mask. Isikul on seljas tume jope, mille rinnaesiselt vasakul on ristküliku kujuline heledat värvi logo või kiri. Tegemist on tüseda kehaehitusega, väljaulatuva kõhuga meesterahvaga, kes kõndides hoovi lõppu keeras oma pead hoovis katusealuste all pargitud kallihinnaliste autode poole ehk ilmutas huvid, millised autod on sinna pargitud. Jõudes hoovi lõppu, xxx asuva ridaelamu sektsiooni nr 8 juures katusealuse all pargitud kahe BMW marki sõiduauto vahele, keeras meesterahvas järsku ringi ja jooksis ära samas suunas, kust ta tuli, ehk xxx tänava sõidutee poole. Videosalvestiselt on näha, et kahe eelnimetatud BMW läheduses seisid veel kaks sõiduautot – hele BMW ja tume Porsche Panamera. Tunnistaja DMi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 191193) kohaselt olid kaks BMW autot, mille juurest hakkas eelkirjeldatud meesterahvas järsku ära jooksma, tema vastutavas kasutuses olevad autot. Halli värvi BMW 730D XDRIVE väljalaskeaastaga 2018 on väärtusega 60 000 eurot ja musta värvi BMW 320D XDRIVE väljalaskeaastaga 2017 on väärtusega 30 000 eurot. Umbes sealsamas vastas asuva korteriboksi juures on tavaliselt pargitud ka tema naabri autod: Porsche Panarema Turbo ja BMW 3

Universaal. Tunnistaja sõnul katusealune, kus ta oma autosid pargib on varustatud häiresüsteemiga. Häiresüsteemi sisse lülitudes tekivad katusealuse ees- ja tagapool infrapunased „kardinad“ ning kui keegi nendest läbi läheb või hakkab katusealuse territooriumil liikuma, siis süsteem annab helisignaali ja valgus lülitub sisse. Ka meesterahva sisenemisel katusealuse alune häiresüsteem rakendus ja andis valju helisignaali, mis ilmselt ajendaski tundmatut meesterahvast ära jooksma. 06.10.2020 öösel Tallinnas xxx asuva ridaelamu sisehoovis käinud meesterahvas on kasvu, kehaehituse ja kõnnaku poolest sarnane Oleg Sestremiga ja sarnane ka isikuga, kes on jäädvustatud 13.03.2019 varahommikul XXX eramute valvekaameratega. Ridaelamu kaamerate videosalvestistelt nähtub, et sisehoovis käinud meesterahva jope rinnaesisel vasakul on väikse ristküliku kujuline heledat värvi logo või kiri. Eelviidatud asitõendi vaatlusprotokolli p 5.7 (VII kd tl 197-202) nähtub, et 07.10.2020 hommikul sõitis mööda Paldiski maanteed Tallinnas Paldiski mnt 245/1 asuva hoone läheduses suunaga Mäeküla tänava ehk Tallinna poole Oleg Sestremile kuuluv sõiduauto Toyota Yaris registreerimisnumbriga xxxxxx, mida juhtis Oleg Sestremiga sarnane isik, kellel oli seljas tume jope, mille rinnaesisel vasakul on väikse ristküliku kujuline heledat värvi logo või kiri, mis on oma paiknemise, kuju, suuruse ja värvi poolest sarnane logo või kirjaga, mis oli ridaelamu sisehoovis käinud meesterahva jopel. Sama protokolli p 5.8 kajastatud teekaamera fotolt on näha, et Oleg Sestrem juhtis sõiduautot Toyota Yaris registreerimisnumbriga xxxxxx ka 18.09.2019, sõites selle autoga Tabasalu alevikus. Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtte (VII kd tl 217-224) kohaselt lahkus Oleg Sestrem 07.11.2020 Eestist, sõites sõiduautoga Toyota Yaris registreerimisnumbriga xxxxxx Paldiski sadamast väljunud laevaga Rootsi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud Euroopa uurimismääruse (VIII kd tl 8297) alusel 19.01.2021 teostatud Oleg Sestremi elukoha läbiotsimisel Rootsis Stockholmis xxx (VIII kd tl 101-113) leiti tumedat värvi kapuutsiga jope, mille rinnaesisel vasakul on kiri, mis on oma paiknemise, kuju, suuruse ja värvi poolest sarnane logo või kirjaga, mis oli ridaelamu sisehoovist käinud meesterahva jopel. Neid asjaolusid arvestades ei ole kahtlust, et 06.10.2020 öösel Tallinnas xxx asuva ridaelamu sisehoovis käinud meesterahvas ei ole keegi teine kui Oleg Sestrem, kes viibis hoovis eesmärgiga leida varguse objektiks sobiv kallihinnaline auto. Seega Oleg Sestrem, viibides 2020. aasta oktoobris Eestis, tegi taas ettevalmistusi uute autovarguste toimepanemiseks, otsides varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot ja varguse toimepanemiseks sobilikku kohta. Eeltoodut arvesse võttes ning arvestades Oleg Sestremi karistusandmeid, talle käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistust ning tema tegutsemist ja käitumist üleüldiselt võib asuda seisukohale, et tegemist on elukutselise autovargaga, kes elatub ja jääbki elatuma kuritegevusest ning kallihinnaliste autode varastamisest, tegutsedes samal ajal ettevaatlikult ja konspireeritult. Isiku enda käitumine, sh ka teojärgne käitumine näitab, et senised karistused ei ole talle mõju avaldanud ning seega on vaja kohtul reageerida rangemalt, et kinnistada isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Kõike eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et süüdistatavale Oleg Sestremile tuleb mõista vangistuslik karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Hinnates Oleg Sestremi süü suurust KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et sõiduauto Peugeot müügilepingu võltsimise, võltsitud müügilepingu kasutamise ning võltsitud isikutunnistuse hankimise ja kasutamise eesmärgiks oli kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamisest tulenevalt tulevaste varavastaste kuritegude toimepanemine ja ettevalmistamine, mis pidi võimalikult raskeks muutma tema seostamise konkreetse sõidukiga, mida ta kasutas ning seejuures segama ka jälgi varguse toimepanemisel. See ühtis ka süüdistatava käitumise käekirjaga ning sarnane käitumismuster ilmnes ka teiste Oleg Sestremi poolt toimepandud kuritegude puhul. Oleg Sestrem kasutas autovarguste ettevalmistamisel ja toimepanemisel ning peale vargust riigist lahkumiseks välisriigi registreerimismärkidega sõiduautosid, mida ei ole võimalik liiklusregistri andmete alusel temaga seostada. Nii oli see ka kõnealuse Peugeoti puhul, mida Oleg Sestrem kasutas Rootsis 2019. aastal kuriteo toimepanemise ajal, mille kohta kogutud tõendeid on kohus analüüsinud ülalpool.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on eitanud KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et müügilepingu võltsimise, võltsitud müügilepingu kasutamise ning võltsitud Läti Vabariigi isikutunnistuse hankimise ja kasutamise episoodide osas esineb KarS § 58 p 9 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks ja varjamiseks. Sõiduauto Peugeot ostmisel esitles süüdistatav Oleg Sestrem ennast Dna, esitades tehingu teisele poolele D nime kandva võltsitud isikutunnistuse, võltsides Peugeot müügilepingut ja esitades müügilepingu teisele poolele. Süüdistatav Oleg Sestrem soovis sel viisil saada enda valdusesse sõiduauto, mida oli temaga raske seostada, kuivõrd lepingu järgi ei olnud ostjaks tema ise ning sel viisil proovis ta tulevaste autovarguste toimepanemist muuta hõlpsamaks ja muuhulgas varjata enda seost toimepandavate autovargustega. Süüdistatava käitumises ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kogutud tõendite pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava süü on piisavalt suur, et hinnata seda süüd keskmisena ning kohus peab võimalikuks mõista karistused kuritegude eest vastavalt sanktsioonides ettenähtud karistuste keskmistele määradele. KarS § 64 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Antud juhul on need kuriteod toime pandud eri õigushüvede vastu, olles kohtu arvates tihedalt seotud viisiga, kuidas süüdistatav Oleg Sestrem autovargusi toime pannes tegutseb. Võltsitud dokumentide kasutamisega seotud süüteod on osa tema plaanist autovarguste teostamisel, kuid ei olnud seotud temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud varguse toimepanemisega. Seetõttu, arvestades seda, et süüdistatavale inkrimineeritud vargus ja võltsitud dokumentidega seotud kuriteod on toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ega ole omavahel seotud ning võltsitud dokumentidega seotud kuriteod ei olnud süüks arvatud varguse ettevalmistamise osaks, tuleb mõistetavad karistused liita raskeima üksikkaristuse suurendamise teel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole süüdistataval Eesti Vabariigis kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid teda on Rootsi Kuningriigis korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistatava pikaajaline õigusvastane käitumine viitab jätkuvale ja süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale ning lugupidamatule suhtumisele õiguskorda, sõltumata riigist, mis on kantud eesmärgist saada elatusvahendeid ja tulu kõrvaliste isikute arvelt. Seega välistab juba süüdistatava isik tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise. Samamoodi välistab kohtu arvates karistuse ükskõik missugustel tingimustel kohaldamata jätmise ka süüdistatava suur süü ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolud. Kuigi süüdistataval on Eestis registreeritud elukoht ja hetkel elab ta ajutiselt hoopis oma ema elukohas, saab kriminaalasjas kogutud tõenditest järeldada, et süüdistatava püsiv elukoht on

olnud hoopis Rootsi Kuningriigis. Seetõttu ei ole kohtu arvates süüdistatavale mõistetava liitkaristuse ükskõik millisel alusel tingimisi kohaldamata jätmine võimalik ja eelmärgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et mõjutamaks isikut seadusekuulekusele ja säästmaks kõrvaliste isikute vara, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada reaalset vangistust kogu mõistetava karistuse osas. Valdemaras Jurkūnas Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4, 6 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Valdemaras Jurkūnasele inkrimineeritakse küll ühe lõpule viidud varavastase kuriteo toimepanemist, kuid sellega tekitati kannatanule suur varaline kahju KarS § 121 p 2 mõttes. Kohus arvestab ka seda, et Valdemaras Jurkūnas täitis oma tegevusega kolm KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseerivat tunnust – teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ning grupi poolt. Sealjuures on kuni viieaastase vangistusega võimalik karistada isikut ka vaid ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral. Seetõttu kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu on asjaolu, mis suurendab käesoleval juhul Valdemaras Jurkūnas süü suurust. Kohus hindab süüdistatava süüd antud süüteo puhul mõningal määral väiksemaks, kuna võrreldes süüdistatav Oleg Sestremiga, kes oli varguse vahetu toimepanija ja ka peamine planeerija ja organisaator, oli Valdemaras Jurkūnase teopanus väiksem. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kuritegude, s.h varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Kohus peab vajalikuks viidata seejuures Soome Pirkanmaa 13.12.2012 otsusele, millega karistati Valdemaras Jurkūnast viie varguse toimepanemise eest vangistusega 3 kuud ja 15 päeva, mis jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga kuni 13.12.2014 (IV kd tl 138-147; VIII kd tl 158-163). Ehkki süüdistatav oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, siis sellele vaatamata ei suutnud süüdistatav eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järgselt õiguskuulekalt käituda ning jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist, milleks on käesoleva kuriteo toimepanemine. Veelgi enam, ka veel pärast käesoleva kuriteo toimepanemist mõisteti Valdemaras Jurkūnas süüdi Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsusega (V kd tl 239-261) kahe kuriteo episoodi eest, millest esimene oli 11.06.2019 toime pandud autovargus ja teine autovarguse ettevalmistamine 30.08.2019. Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsusega mõisteti Valdemaras Jurkūnasele vangistus 2 aastat, millest ta kandis ära 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva ning vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 27.12.2020. Sellised andmed näitavad ilmekalt seda, et süüdistatavat ei ole mõjutanud korduvalt mõistetud vangistus ega võimalus, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõista uus vabadust piirav ja pikem karistus. Seejuures väljendab süüdistatav enda kuritegelikku käitumist peamiselt kallihinnaliselt sõidukite varastamisega. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega karistatud, mis süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, siis järjekordsete uute samalaadsete kuritegude toimepanemine ei saa hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab andma isikule signaali, et iga järgneva kuriteo toimepanemine raskendab tema olukorda ja mõistetav karistus on raskem kui eelmine. Kuivõrd süüdistatavat on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ja süüdistatav sellest järeldusi teinud ei ole, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse suurem määr peab süüdistatavas kinnistama arusaama keelunormi jätkuvas kehtivuses. Samas tuleb Valdemaras Jurkūnasele karistuse mõistmisel arvestada sellega, et Rootsis mõistetud vanglakaristust kandis ta alates 30.08.2019 kuni 27.12.2020. Pärast seda viibis Valdemaras Jurkūnas kaks päeva Rootsi vanglas Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud Euroopa vahistamismääruse alusel (VIII kd tl 31-39). 29.12.2020 toimetati Valdemaras Jurkūnas Eestisse, kus koostati kinnipidamisprotokoll (VIII kd tl 40) tema kinnipidamise kohta. 31.12.2020 küsitleti Valdemaras Jurkūnast KrMS § 134 lg 4 ls 2 korras Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures ning maakohus jättis Valdemaras Jurkūnase tõkendi muutmata (VIII kd tl 66-67). Praeguseks on Valdemaras Jurkūnas viibinud vangistuses juba üle pooleteise aasta.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav ei ole ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning seetõttu ei ole ta ka kahetsust avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid, samuti ei ole tuvastatud koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistuse määra mõjutada. Lisakaristus Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. KarS § 54 lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Leedu Vabariigi kodanikust süüdistataval Valdemaras Jurkūnasel ei ole Eestis sugulasi ega perekonnaliikmeid. Sellest tulenevalt ei riku riigist väljasaatmine Valdemaras Jurkūnase õigust perekonnaelule. Samuti Valdemaras Jurkūnasel Eesti Vabariigis ei ela, ei tööta siin ega oma Eestis ka mingit vara. Valdemaras Jurkūnasel on Leedu vabariigi kodakondsus, mis tekitab tema ja Leedu Vabariigi vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks on tema emakeel leedu keel. Väljasaatmise põhitingimuseks on asjaolu, et isik kujutab asukohamaal tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud ka muude kuritegude toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas varavastaste kuriteo toimepanemises, millega ta on näidanud seda, et talle on õigusvastane käitumine omane. Kohtuliku uurimisega tuvastatud teine Eesti Vabariigi kodanikust isik, kellega süüdistatav lävis ja kellega nad koos grupis kuriteo toime panid, on samuti varem kohtu poolt karistatud. Seetõttu leiab kohus, et vältimaks Valdemaras Jurkūnase poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga ettenähtud keelu keskmises määras. Lisakaristust tuleb kohaldada pärast karistuse ärakandmist ning KarS § 55 lg 2 alusel arvestatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Valdemaras Jurkūnase faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Väljasaatmist reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt on riigil kuriteo toime pannud isiku väljasaatmise õigus sõltumata sellest, kas isik saabus riiki täiskasvanuna, noorelt või sündis seal ning väljasaatmise kohaldamisel saadetakse süüdlane välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Käesoleval juhul on süüdistatav saabunud Eestisse oma kodakondsusriigist, s.o Leedu Vabariigist, mistõttu tuleb ta välja saata tema kodakondsusriiki. Väljasaatmisega kaasneb automaatselt Eesti Vabariiki sissesõidukeeld. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja temale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, leiab kohus, et sissesõidukeeldu tuleb kohaldada viieks aastaks.

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Puutuvalt ekspertiisikuludesse kui otseselt kriminaalasja menetlemisega tekkinud kuludesse leiab kohus, et DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0747 (I kd tl 55-62) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid ekspertiisi tulemusena süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid otseselt ei kogutud, mistõttu on kohus seisukohal, et viidatud DNA ekspertiisi kulu tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. DNA ekspertiisi maksumus X puudutavas osas jätta otsustamiseks kriminaalasja nr xxxxxxxxx raames, kuivõrd see on eraldatud 20.01.2021 käesolevast kriminaalasjast, kuid mille esemeks on samuti maasturi Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX vargus. Süüdistatavat Oleg Sestremi puudutav käekirjaekspertiis nr 19E-DK0067 oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava Oleg Sestremi süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati isiku käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava Oleg Sestremi süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud käekirjaekspertiisi kulu jätta süüdistatava Oleg Sestremi kanda täies ulatuses. Süüdistatava Oleg Sestremi menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Rootsi maksuameti andmed Oleg Sestremi sissetuleku kohta osutavad sellele, et peale vabanemist Rootsi vanglast 2016. aasta alguses läks Oleg Sestrem tööle Rootsi ehitusfirmasse xxx (VII kd tl 63-96), kus ta töötas 2016. ja 2017. aastal, kuid alates 2018. aastast ei ole ta enam mingit sissetulekut saanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Oleg Sestremi 2018 aasta ja 2017 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, seega nimetatud aastatel puudus süüdistataval igakuine kindel sissetulek töötasu arvelt ka Eestis (VII kd tl 238244). Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (VII kd 159-161) kohaselt toimusid süüdistatava Oleg Sestremi Swedbanki arvelduskontol aastatel 2018 ja 2019 laekumised, kuid tegemist oli sularaha sissemaksetega, mis viitab teadmata päritoluda rahaliste vahendite olemasolule. Töötasu või muu legaalse tulu laekumisi süüdistatava Oleg Sestremi arvelduskontol ei olnud. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike kuritegude toimepanemisega. Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Seejuures viitavad süüdistatavale inkrimineeritud teod tahtlike kuritegude toimepanemisele, mis ei ole juhuslikku laadi käitumine, vaid teadlik ja eesmärgipärane õigusvastane käitumine. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava Valdemaras Jurkūnase menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Valdemaras Jurkūnas ei tööta. Seejuures viitab süüdistatava liikumine erinevates riikides, s.h ka käesolevas

kriminaalasjas tuvastatud liikumine seda, et süüdistataval on nii reisimiseks kui toimetulekuks teadmata päritoluga rahalised vahendid olemas. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku kuriteo toimepanemisega, vaid korralikult ettevalmistatud kuriteoga. Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel hüvitada menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Tunnistajalt Klt (K) on tema ülekuulamisel 16.08.2019 saadud CD-plaat fotodega ja muude materjalidega (muud materjalid: fail „OOO.JPG“, mille sisuks on Riias OOO asuva kinnistu ja eramu foto, ning fail „OOO karte.JPG“, mille sisuks on aadressi OOO, Riia ümbruskonna kaart), mis on edastatud PPA Põhja prefektuurile Läti Vabariigi Riigipolitsei Riia regionaalameti kriminaalpolitsei peaameti 2. büroo kirjaga 21.08.2019 nr 20/10/3/5-427050 (ümbrik nr 1). Nimetatud teabekandjal on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus xxx asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kella 21:01 kuni 13.03.2019 kella 07:59 (ümbrik nr 2). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on DVD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Saue vallas XXX alevikus xxx asuva eramu kaamerast ajavahemikul 12.03.2019 kella 22:42 kuni 13.03.2019 kella 06:21 (ümbrik nr 3). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Harkujärve külas Paldiski mnt 150 asuva Olerex AS Harkujärve tankla kaameratest 23.11.2018 (ümbrik nr 4). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. 30.04.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile on lisatud DVD-plaat, millele on salvestatud videofailid sõidukite Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYY, Opel Omega Leedu reg.nr XXXXXX ja Mercedes Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ liikumistega (ümbrik nr 5). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on DVD-plaat Oleg Sestrem’i, Valdemaras Jurkunas’e ja E’i koosviibimise ja sõiduauto Audi A4 Suurbritannia reg.nr KKKKKK videosalvestistega (kaks faili), mis olid tehtud Läti politsei poolt 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas ja edastatud PPA Põhja prefektuurile Läti Vabariigi Riikliku politsei Kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse kirjaga 09.05.2019 nr 20/2/6-241090 (ümbrik nr 6). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on DVD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela automaattankla turvakaameratest 12.03.2019 ajavahemikul kella 19:40 kuni kella 20:06 (ümbrik nr 7). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on 21.04.2019 sõlmitud sõiduauto Peugeot reg.nr UUUUUU müügileping (originaal), mille andis 29.04.2019 politseile üle tunnistaja U (ümbrik nr 8). Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab endas teavet kuriteo toimepanemise kohta, mistõttu tuleb asitõend juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestiste ja videosalvestiste hetketõmmistega (videokaadritega) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas Kõrtsu kinnistul asuva Olerex tankla turvakaameratest 22.04.2019 kell 02:10-02:19 (ümbrik nr 9). Nimetatud

teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas Lee tee 1a asuva Alexela tankla kaameratest 02.06.2019 (ümbrik nr 10). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on DVD-plaat, millele on salvestatud 10.09.2019 Harju maakonnas Harku vallas xxx külas xxx asuva eramu, selle eramu hoovis pargitud sõiduauto Volkswagen Touran reg.nr XXXXXX ja Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimistel tehtud fotodest koostatud kolm fototabelit (ümbrik nr 11), millel on salvestatud menetlustoiming. Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas läbi viidud menetlustoimingu käik, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on DVD-plaat E (E, sünniaeg 26.10.1983, Läti isikukood xxxxxxxxxx) fotodega, mis on saadud Läti keskkriminaalpolitseilt kirjaga 19.08.2019 nr 20/2/5-19/19763, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Läti Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 12). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamisesemega seonduv teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat X (sünniaeg 18.07.1979, Leedu isikukood xxxxxxxxxx) ja Valdemaras Jurkūnase (sünniaeg 28.03.1983, Leedu isikukood 38303281271) fotodega, mis on saadud Leedu prokuratuurilt (Kaunase Ringkonnaprokuratuurilt) kirjaga 25.10.2019 nr (3TG-652-19) 3TS-474, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Leedu Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 13). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamisesemega seonduv teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat sideettevõtjatelt saadud andmetega (kõnede eristuste failidega), mis oli saadud Leedu prokuratuurilt (Kaunase Ringkonnaprokuratuurilt) kirjaga 25.10.2019 nr (3TG-652-19) 3TS-474, vastuseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.06.2019 koostatud ja 26.06.2019 Leedu Vabariigi ametivõimudele edastatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 14). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamisesemega seonduv teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on Rootsi Kuningriigilt saadud mälupulk Corsair Flash Voyager USB 3.0, millel on salvestatud Oleg Sestrem’it ja Valdemaras Jurkūnas’t puudutavad materjalid (sh Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsus kriminaalasjas nr B11728-13, ringkonnakohtu otsusele eelnenud Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsus ja linnakohtu otsuse lisad; Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsus kriminaalasjas nr B9708-19, selle kohtuotsuse lisad ja kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalid), mis oli edastatud Rootsi politsei poolt 09.03.2020 kirjaga Põhja Ringkonnaprokuratuurile vastuseks 23.12.2019 koostatud Euroopa uurimismäärusele (ümbrik nr 15). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas süüdistatavate isikuid puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat, millele on salvestatud Oleg Sestremi (ja muude isikute) varalist seisundit kajastavad dokumendid, mille alusel koostati 12.08.2019 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll Oleg Sestremi varalise seisundi andmetega, ning samuti Valdemaras Jurkūnas’e ja X’e varalist seisundit kajastavad dokumendid, mille alusel koostati 16.08.2019 õiend (ümbrik nr 16). Nimetatud teabekandjale on salvestatud

kriminaalasjas süüdistatavate isikuid puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestistega Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas xxx asuva ridaelamu korteriboksi nr 8 turvakaameratest 06.10.2020 ajavahemikul kella 02:35:00 kuni kella 02:45:58 (ümbrik nr 17). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat videosalvestisega Tallinnas Paldiski mnt 245/1 asuva hoone vastas, Paldiski maantee sõidutee kohal asuvast kaamerast geograafiliste koordinaatidega B: 59°23'53.052'', L: 24°36'2.7'', millel on kajastatud Oleg Sestremile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.nr xxxxxx liikumine mööda Paldiski maanteed suunaga Mäeküla tänava ehk Tallinna poole 07.10.2020 kell 08:16, ning ühe fotoga Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga maantee ja Ranna tee ristmiku juures, Klooga maantee ääres asuvast kaamerast geograafiliste koordinaatidega B: 59°23'45.787'', L: 24°32'49.683', millel on fikseeritud sama auto, mis sõitis mööda Klooga maanteed suunaga Tallinna poole 18.09.2020 kell 08:11:07 (ümbrik nr 18). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimiku juures on CD-plaat fotodega, mis olid tehtud 19.01.2021 kahtlustatava Oleg Sestremi Rootsi elukoha, s.o Rootsi Kuningriigis Stockholm’is xxx asuva korteri ja tema kasutuses oleva sõiduauto Toyota Yaris reg.nr xxxxxx läbiotsimiste käigus, mis teostati 06.01.2021 koostatud Euroopa uurimismääruse alusel (ümbrik nr 19). Nimetatud teabekandjale on salvestatud kriminaalasjas läbi viidud menetlustoimingu käik, mistõttu tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimiku juurde.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.