Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Süüdi tunnistada D.R KarS § 419 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.R Varblase eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.05.2020. a, s.o 3 (kolm) päeva. D.R Varblase ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et D.R Varblasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2021. a. KarS § 51 alusel võtta D.R Varblaselt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 3 (kolmeks) aastaks.

Kannatanu K. K. poolt esitatud tsiviilhagi summas 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot 76 senti jätta rahuldamata seoses kostja poolt kahju hüvitamisega.

KrMS § 180 lg 1 alusel Theo Varblaselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu 1659 (üks tuhat kuussada viiskümmend üheksa) eurot, tunnistajale hüvitatud kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot 14 senti ja riigi õigusabi kulu 318 (kolmsada kaheksateist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3473 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend kolm) eurot 14 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99921700017360. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6052, menetluskulud, Theo D.R“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel D.R Varblaselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot, tunnistajale hüvitatud kulu 36 (kaksteist) eurot 13 senti ja riigi õigusabi kulu 2892 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 90 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 4930 (neli tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot 03 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99921700017373. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6052, menetluskulud, D.R“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 83 lg 2 ja § 421 alusel konfiskeerida D.R Varblasele kuuluv kaheraudne jahipüss XXX koos kanderihmaga (pakend nr 5). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 CD-R plaat ja 3 DVD-R plaati heli- ja videosalvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada järgmised kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed: - 3 konteinerifragmenti ja 3 terashaavlit (pakend nr JKL1); - 3 padrunikesta (kaliiber 12) (pakendid nr 5.2, TV3, TV4 );

-

tupega nuga (pakend nr 1), 0,5 l plastikpudel (pakend nr 7), mattklaasiga viinapudel (pakend nr 9), 2 puidust liistu (pakendid nr 10, 11) ja kirju pits (pakend nr 12); J. K. kätelt võetud proovid ning tema seljas, jalas ja juures olnud esemed (pakendid nr JK1, JK2, JK3, JK4, JK6, JK7, JK8, JK9, JK10, JK11); Theo Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr TV1, TV2); D.R Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr RV1, RV2).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 7. mail 2021. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Theo Varblasele on esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema pani tahtlikult toime J. K. tapmise, mis seisnes selles, et XXX. a ajavahemikus kella 12.00-18.09 XXX külas XXX kinnistul Theo D.R tulistas D.R Varblasele kuuluvast kaheraudsest sileraudsest püssist XXX nr XXX kaliiber 12 ühe lasu J. K. ülakeha piirkonda, põhjustades J. K. surma sündmuskohal. J. K. surma põhjuseks oli rindkere lasuvigastus tulirelvalasust haavlitega vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustusega, mille tüsistusena tekkisid kahepoolne õhk-verirind, õhkemboolia ja äge verepaotus peamiselt sisemisest verejooksust. J. K. surnukehal avastati kohtuarstlikul lahangul ja kohturadioloogilisel uuringul järgmised vigastused: sisenemishaav rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel, rindkereseina defekt vasakul rangluukeskjoonel VI roide ning rindkereseina lihaste purustustega; lisaks vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaenlajoonel ning VII ja VIII roide kõhrelise osa murd rangluujoonel, VII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, VIII roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, IX roide murd lülisamba kõrvaljoonel, X roide murd lülisamba kõrvaljoonel ja abaluujoonel, XI roide murd abaluujoonel, lülisamba IX-XII rinnalüli ja vasaku kopsu vigastused, aordi rebendid verevalumiga aorti ümbritsevates kudedes, põrna, maksa, suure rasviku kõhunäärme, mao, vasaku kopsu ning vasaku neeruvärati purustused, verevalumid kõhukelmetaguses ruumis vasakul, seljalihastes ja vasakus kopsus.

Lisaks on Theo Varblasele esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema XXX. a ajavahemikus kella 12.00-18.09 XXX külas XXX kinnistul käitles ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, mis seisnes selles, et omamata relvaluba, võttis enda valdusesse D.R Varblasele kuuluva tulirelva kaheraudse sileraudse püssi XXX nr XXX kaliiber 12 koos laskemoonaga vähemalt kahe 12 kaliibriga padruniga. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega rikkus Theo D.R relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, ning RelvS § 34 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud RelvS § 35 lg-s 2 sätestatud dokumendid; kelle suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 36 lg-s 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. Theo D.R oli aga isikuks, kelle suhtes esinesid relvaloa andmist välistavad asjaolud RelvS § 36 lg 1 p 6 alusel ja kelle relvaluba oli kehtetuks tunnistatud. D.R Varblasele on esitatud süüdistus KarS § 419 lg 1 järgi selles, et tema hoidis ja kandis ning toimetas edasi XXX. a kuni kella 18.09 XXX kinnistul temale väljastatud relvaloa alusel kuuluvat tulirelva kaheraudset sileraudset püssi XXX nr XXX kaliiber 12 ja selle relva juurde kuuluvat laskemoona tingimustes, mis ei vastanud RelvS-is sätestatud nõuetele. RelvS § 45 lg 2 kohaselt tuleb tulirelva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. RelvS § 45 lg 3 kohaselt võib tulirelva hoida üksnes tühjaks laetuna. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub tema elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. RelvS § 46 lg 6 kohaselt hoitakse padruneid, püssirohtu ja sütikuid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. RelvS § 46 lg 8 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav. RelvS § 50 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kasutamise või sattumise teise isiku valdusesse, samuti juhusliku kahju tekitamise. RelvS § 55 lg 2 kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamisel peab edasitoimetatav relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. D.R hoidis, kandis ning toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus Theo Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. Oma käitumisega rikkus D.R RelvS § 45 lg 2, 3, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani Theo D.R vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime KarS § 418 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KOHTU SEISUKOHT

Theo Varblase süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi

XXX. a antud ütlusega). Sealjuures ei selgitanud Theo D.R veenvalt vastuolusid, mis erinevatel aegadel antud ütluste vahel on ilmnenud. Nimelt oli Theo Varblase ütluste järgi tal XXX. a (kui toimus esimene ülekuulamine) peas „puder ja kapsad“ ja ta ei suutnud osanud veel aru saada, mis juhtus. Kohtu hinnangul ei põhjenda selline selgitus veenvalt erinevatel aegadel antud ütlustes tekkinud vastuolusid. Kuigi Theo Varblase ütlused tulirelva enda valdusse saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed, puuduvad mistahes teised tõendid, mis nimetatud asjaolusid aitaksid kriminaalasjas täpsemalt selgitada või kindlaks teha. Nimelt ei ole võimalik tugineda ka alternatiivsele, D.R Varblase versioonile (tema puhkas või magas majas kui Theo D.R käis tulirelva magamistoast võtmast), kuna see ei ole kooskõlas Theo Varblase ütlustega ja toetatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei saa seda versiooni pidada piisavalt usaldusväärseks. Olenemata eeltoodust ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et mingil ajahetkel istus Theo D.R bussis ja tema kõrval oli D.R Varblasele kuuluv relv XXX nr XXX ning ta soovis sellest lasku sooritada. Seda asjaolu kinnitavad kaudselt lisaks Theo Varblase ütlustele ka teised objektiivsed tõendid kogumis, st sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 123-141, 142) ja asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-152, 153). Tulirelvaekspertiis kinnitab, et kaheraudne sileraudne püss XXX kaliiber XX nr XXX on tulirelv ja laskekõlbulik (II kd, tl 21-30).

ütles „vot näed, mis juhtus“, „no näed, juhtus“ vms. Tunnistajad olid toimunust ehmatanud, mida kinnitab ka asjaolu, et nad arvasid, et surnu näol on tegemist L. K. XXX, T. V. (D.R ja Theo Varblase XXX). Hiljem helistas D.R L. K. (mida kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll – II kd, tl 43-46) ja siis said tunnistajad teada, et surnu on hoopis D.R Varblase XXX. Tunnistajad lahkusid XXX kinnistult ja teatasid Häirekeskusele. Seda, et tunnistajad saabusid XXX kinnistule umbes 18 ajal ja teatasid seejärel ka toimunust Häirekeskusele, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 107-110, 111). Sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja teenistuslehtedest järeldub, et politsei reageeris sündmusele. Kohale jõudes kuulis politsei laske (hiljem selgus, et tegemist võib olla hanepeletajaga), mistõttu edastati informatsioon K-komandole (18.33). 20.49 jõudis Kkomando kohale ja kontrollis esmalt sündmuskohta drooniga, seejärel pidas isikud kinni (I kd, tl 112-117, 119-122). Seda, et sündmuskohta enne Theo Varblase ja D.R Varblase kinnipidamist on drooniga kontrollitud, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 150-152, 153). Kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et vahetult enne kinnipidamist suhtles Theo D.R telefoni teel H. M., misjärel võttis Theo D.R jahirelva bussist ära ja viskas maha (I kd, tl 86, 150-152, 153, II kd, tl 5-7).

alkoholi tarvitati ikkagi ühiselt ja enamjaolt ühepalju. Seega ei ole eluliselt usutav, et ainult J. K. alkoholijoove oli sündmuse toimumise ajal suur. Kohtu hinnangul ei viita J. K. käitumises kiirustamisele (mida eeldab Theo Varblase versioon) ka asjaolu, et J. K. surnukeha on leitud asendist, kus üks tema kätest on osaliselt taskus (I kd, tl 123-141, 142, 150-152, 153). Kuna teadaolevalt koondatakse kiiresti liikumiseks saadaolev energia tegevuseks ja liigutuste tegemiseks vajatakse kõiki jäsemeid (mis aitavad liikumiskiirust suurendada), ei viita ka J. K. asend kiirustamisele. Seda, et J. K. oleks mingil põhjusel reageerinud Theo Varblase tegevusele või mistahes muule stiimulile negatiivselt või tavapärasest erilisemalt (mis annaks inimesele põhjuse kiiremini ennast liigutada), ei ole väitnud ka Theo D.R ise. Samas on eluliselt usutav, et kui J. K. oleks reageerinud Theo Varblase tegevusele kuidagi negatiivselt vms tavapäratul viisil, oleks Theo D.R sellest aru saanud (sellele võinuks lisanduda ka hõiked vms viisil edastatavad märguanded). Theo D.R on oletanud, et J. K. tahtis minna tagasi sinna, kus ta eelnevalt istunud oli, s.o Theo Varblase kõrvale avatud uksega bussi. Nimetatud asjaolu ei ole kohtu hinnangul samuti eluliselt usutav. Sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollidest järelduvalt on sündmuskohal 2 sõidukit – ühes istub avatud ukse juures Theo D.R ja teise uksed on suletud. Lisaks on sündmuskohal tool, suunaga laua poole (I kd, tl 123-141, 150-152). Olukorras, kus D.R ei viibinud Theo Varblase ja J. K. väljas, on arusaamatu, mille jaoks pidanuks J. K. tahtma istuda Theo Varblase kõrvale bussi, kui väljas on istumiseks mõeldud tool, mida keegi ei kasutanud (D.R seltskonnas ei viibinud). Seda enam, et asitõendi vaatlusprotokollist järelduvalt ei olnud lahtise uksega bussis istumiseks kahele inimesele väga palju ruumi (I kd, tl 150-153). Kusjuures selleks ajaks oli bussis Theo Varblase kõrval ka jahirelv (mida muidugi J. K. ei pruukinud märgata enne, kui Theo D.R selle endale kätte võttis). Lisaks peab kohus oluliseks, et kui J. K. eesmärgiks oleks olnud tõepoolest tagasi õue minna ja Theo Varblasega ühiselt aega veeta, juttu ajada ning alkoholi tarvitada, on seda enam küsitav, miks pidanuks ta kiiresti tegutsema või liikuma. Kohtu hinnangul on oluline, et lasu tagajärjel tekkisid J. K. vasakpoolsete roiete, aordi, vasaku kopsu, vahelihase, vasaku neeruvaagna, kõhunäärme, maksa vasaku sagara ja mao purustused. Sisenemishaav on rindkerel vasakul pool rangluu keskjoonel VI roide kõrgusel (I kd, tl 95-104). Kogutud tõendite kohaselt toimus lask suunaga eest taha (I kd, tl 95-104, 186199, II kd, tl 21-25). Arvestades tekitatud vigastuste suunda ja kohta ei olnud piisav, et J. K. jõuaks lihtsalt Theo Varblase ette ajaks, kui Theo D.R oli lasku sooritamas, vaid J. K. pidanuks end keerama Theo Varblase juurde jõudes näoga Theo Varblase poole. See tähendab, et seisma Theo Varblase ette. Vastasel juhul ei ole arusaadav, kuidas sai lask tabada J. K. vasakpoolseid roideid suunaga eest taha (Theo Varblase ütlustest võib järeldada, et ta on paremakäeline!). Olukorras, kus J. K. oli näoga Theo Varblase poole, ei ole võimalik, et Theo D.R J. K. ei näinud. Seda, et Theo D.R reaalselt ka J. K. nägi, kui viimane oli tema ees, on kinnitanud ka Theo D.R ise. Lisaks nähtub Theo Varblase ütlustest, et lask toimus sisuliselt liikumise pealt, s.o ajal kui ta tõusis püsti. Arvestades J. K. kehal lasuvigastuse paiknemist, J. K. pikkust ja Theo Varblase ligikaudset pikkust ei ole usutav, et lask sai toimuda sellistes tingimustes nagu on seda kirjeldanud Theo D.R (st Theo D.R hakkab püsti tõusma, relv all-asendis, paralleelselt maaga, maa ligidal, mitte üles suunatud). Siinjuures peab kohus oluliseks, et eksperdi hinnangul järeldub vigastuste iseloomust, et tegemist on lähilasuga (I kd, tl 95-104). Kohtus on ekspert täpsustanud, et lask sooritati J. K. kehast mitte kaugemal kui 5 cm. Sellest järelduvalt ei ole eluliselt usutav, et nii lähedalt vastamisi seistes ei näinud Theo D.R lasku

sooritades J. K.. Seda enam, et eelnimetatud objektiivseid asjaolusid arvestades (sh inimeste pikkused ja vigastuse koht) ei saanud Theo Varblase käsi, mis hoidis tulirelva, olla paralleelselt maaga ja sedavõrd madalal, nagu on Theo D.R püüdnud väita. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, aga ka vigastuse paiknemist J. K. kehal, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks Theo Varblase väidet, et ta soovis J. K. tabanud lasuga hanede pihta tulistada. On ilmselge, et hanede pihta tulistamiseks, tulnuks jahirelv suunata kohta, kus haned lendavad. Lask, mis tabas J. K., ei olnud ilmselgelt sihitud. Seda on kinnitanud ka Theo D.R ise. Seega, Theo D.R küll võis soovida hanede suunas lasta, kuid selgelt ei olnud ta selleks suuteline või lihtsalt ei teinud seda. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Theo Varblase tegevuse tagajärjel toimus lask, kuid millistel asjaoludel täpselt, ei ole võimalik kogutud tõendeid hinnates kindlaks teha. Theo Varblase ütlused selles osas ei ole kooskõlas teiste objektiivsete tõenditega ega eluliselt usutavad.

asjaolud. Nimelt on ühel juhul tegemist juhtumiga, kus inimene asetas laetud relva sõiduki pagasiruumi ja selle tulemusena toimus lask, mis tabas kannatanut kätte ja mille tulemusena ta suri. Teisel juhul on tegemist sündmusega, kus inimene teostas katlaruumis katlas isetegevusliku ümberehituse ja selle tulemusena surid 3 kannatanut vingugaasi tagajärjel.

Ebaseadusliku relva ja laskemoona käitlemise tulemusena suri J. K. (otsuse p 3, 4, 6).

Kuigi mõnepäevast elukohast eemal viibimist relvaga ei ole põhjust tingimata käsitleda RelvS § 46 lg 1 rikkumisena, viitavad kogutud tõendid sellele, et esineb ilmselge vajadus kooskõlastada XXX kinnistul asuv maja D.R Varblasele kuuluvate tulirelvade hoiukohana Politsei- ja Piirivalveametiga. Olukord, kus aadress on kooskõlastamata ja vastavad tingimused tulirelvade ohutuks hoidmiseks puudulikud, tingib selle, et D.R kannab igal pool tulirelvasid järjepidevalt kaasas (sh siis, kui ta hanesid ei peleta või jahil ei käi). Nii järeldub D.R Varblase ütlustest, et tulirelva(de) ja laskemoonaga koos käib ta näiteks ka aiamaa tegemist planeerimas. Selline tegevus ei ole ilmselgelt aktsepteeritav, mõistlik ja tulirelvade käitlemise seisukohast ohutu. Samuti järeldub, et D.R Varblase poolt XXX kinnistul tulirelvadega viibimine ei ole midagi esma- või erakordset. Näiteks aprillis 2020. a on D.R Varblasele viidud kaart hanede heidutusjahi piirkondade kohta, mis ilmestab, et D.R tegeleb aktiivse jahitegevusega ka ajal, kui ta viibib XXX kinnistul. Lisaks nähtub T. T. ütlustest, et D.R kuulub XXX jahiseltsi, mis tegutseb XXX ning ajal, kui D.R on Eestis, võtab ta jahtidest ka aktiivselt osa. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et esineb suur vajadus luua XXX kinnistul asuvasse majja nõuetekohased tulirelvade ja laskemoona hoidmise tingimused, mis omakorda tuleb kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga (s.o nõuded, mis on sätestatud RelvS § 46 lg-s 1, 6, 8). Seda D.R ei olnud teinud. Kuna D.R Varblasel ei olnud loodud XXX kinnistul asuvasse majja nõuetekohast tulirelvade ja laskemoona hoiukohta, siis oli D.R Varblase tegevus (tulirelvade ja laskemoona viimine XXX kinnistule) käsitletav tulirelva ja laskemoona kandmisena RelvS-i mõttes. Kohus, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele, on seisukohal, et D.R ei ole täitnud ka tulirelva ja laskemoona kandmisele esitatavaid nõudeid korrektselt. Nimelt ei ole D.R suutnud piisavalt tagada seda, et kõrvalised isikud tulirelvale ja laskemoonale juurde ei pääse (RelvS § 50 lg 2). Olukorras, kus D.R ei kasutanud tulirelva ja laskemoona, tuli tal tagada nende hoidmine vastavalt RelvS § 45 lg-le 2, 3. Kohus leidis juba eelnevalt, et Theo Varblase ütlused relva saamise või võtmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed (kuna need ei ole kooskõlas tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ta on väitnud, et relva tõi õue D.R ) ja puuduvad mistahes teised tõendid, mis relva võtmise või saamise asjaolusid aitaksid selgitada (otsuse p 2). Tulirelva XXX nr XXX kohta on Theo D.R selgitanud, et D.R hoidnud seda relvakotis (Theo D.R on seda näinud). XXX. a hommikul nägi Theo D.R, et D.R läks relvaga põllule. D.R Varblase ütluste kohaselt võttis ta XXX kinnistule jõudes (kui J. K. ja Theo D.R istusid bussis) autost binoklikoti, kus oli 2 padrunit ja püssi viis magamistuppa ukse taha, kus ta seda alati hoiab. Relv oli relvakotis, lahti võetuna. D.R tõi toast tooli ning istus ka J. K. ja Theo Varblase juurde. D.R võttis ühe pitsi ja läks seejärel tuppa magama. D.R ärkas selle peale kui kuulis auto häält. D.R läks välja ja nägi autot hoovi pealt ära sõitmas, Theo Varblast bussis istumas, relv paremal pool ja J. K. pikali maas. D.R Varblase eelkirjeldatud ütlused ei ole kooskõlas Theo Varblase ütlustega. Samuti ei kinnita D.R Varblase versiooni teised asjas kogutud tõendid. Seetõttu ei saa D.R Vrablase versiooni pidada usaldusväärseks, nagu kohus on leidnud juba eelnevalt – otsuse p 2. Isegi, kui D.R Varblase versioon tulirelvaga samas ruumis magamisest oleks usaldusväärne, ei ole kohtu arvates selline hoidmisviis raskesti avastatav ega välista kolmandate isiku poolt juurdepääsu võimalust või kättesaadavust. Seega ei saaks ka sellistel tingimustel tulirelva ja laskemoona

hoidmist pidada nõuetekohaseks. Kohtu hinnangul ei ole tulirelva hoidmiseks piisav jätta see magamistuppa ukse taha. Olukorras, kus D.R on otsustanud XXX kinnistut tulirelvade asukohana Politsei- ja Piirivalveametis mitte kooskõlastada, on ta endale võtnud kohustuse absoluutselt igal ajahetkel tagada kõikide nõuete järgimise, sh siis, kui ta magab. See, et D.R nõudeid ei järginud, kinnitavad ta enda ütlused, mille järgi hoidis ta jahirelva magamistoas ukse taga, padruneid binoklikotis. Seda, et tulirelvade ja laskemoona hoidmistingimused ei olnud piisavad, kinnitab ka läbiotsimise protokoll (I kd, tl 158-178), millest järelduvalt leiti majast erinevatest kohtadest ja esemete seest nii tulirelv, kui ka hulgaliselt laskemoona. Sealjuures olid D.R Varblasel külas XXX Theo D.R ja XXX J. K. Mõlemal puudus relvaluba. Ka D.R ise on möönnud, et magamistuppa tulles ja ringi vaadates võis seda relva seal ka näha. Kohus leiab, et RelvS § 45 lg-s 3 sätestatu rikkumist D.R Varblasele ei ole põhjust ette heita. Nimelt ei nähtu kogutud tõenditest, justkui D.R oleks hoidnud tulirelva laetuna. Nii Theo D.R kui ka D.R on kinnitanud, et tulirelv oli lahti võetuna. Muid tõendeid, mis seda ümber lükkaksid, kriminaalasjas ei ole. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad alust olla veendunud, et kui D.R oleks täitnud tulirelva ja laskemoona käitlemisele sätestatud nõudeid, siis suure tõenäosusega ei oleks Theo D.R saanud tulirelvale ja laskemoonale ligipääsu. See omakorda oleks võinud ära hoida J. K. surma. Kohus leiab, et D.R oli ise täielikult teadlik nõuetest, mida tal tulnuks täita, kuid mida ta ei teinud. D.R , tuginedes enda pikaajalistele teadmistele, oskustele ja kogemustele pidi võimalikuks pidama, et alkoholijoobes Theo D.R (või ka J. K.) võib tulirelva või laskemoona kätte saada ning sellega toime panna kuriteo. D.R pidi seda ette nägema, kuid ilmselgelt soovis sellist tagajärge vältida. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et D.R hoidis, kandis ja toimetas edasi temale kuuluvat tulirelva lohakalt, võimaldas joobes olekus Theo Varblasel saada ligipääsu tulirelvale ja relva juurde kuuluvale laskemoonale – vähemalt kahele padrunile. Oma käitumisega rikkus D.R RelvS § 45 lg 2, § 46 lg 1, 6, 8, § 50 lg 2, § 55 lg 2 sätteid, mille tulemusena pani Theo D.R vahetult peale tulirelva ja laskemoona enda valdusesse saamist toime KarS § 418 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 18. Kohus ei tuvastanud D.R Varblase tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

rikkumiste tõttu). Theo Varblase ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona käitlemise tõttu kaotas elu J. K. Tema surm saabus ühe lasu tagajärjel ja seda juba sündmuskohal. Kohus peab oluliseks ka seda, et Theo D.R pani teo toime kaudse tahtlusega. Eelnevat tüli või konflikti J. K. ei olnud. Theo D.R on väljendanud kahetsust ja kohtul puudub alus arvata, et Theo D.R on sellega väljendanud tõesti seda, mida ta mõtleb või arvab, st et ta tõepoolest kahetseb J. K. toimunut ja tehtud eksimusi. Samas ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise kahetsusega, mida on võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes. Kohtu hinnangul ei saa kahetsust pidada puhtsüdamlikuks kui inimene ei ole selle kohta andnud usaldusväärseid ja eluliselt usutavaid ütlusi. Nimelt ei ole Theo Varblase ütlused olulistes osades kooskõlas teiste tõenditega. Samuti ei ole need eluliselt usutavad. Arvestades Theo Varblase ütluste sisu on ilmselge, et Theo D.R soovib õigustada enda teguviisi ja käitumist. Sellises kontekstis väljendatud kahetsust ei saa kohtu arvates mingil juhul pidada puhtsüdamlikuks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Theo Varblasel on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Theo D.R tunnistati Tartu Maakohtu 30.09.2016. a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga (II kd, tl 71-72). Theo D.R on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises seisundis, mil alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,35+/- 0,0775 (II kd, tl 75-76). Ka käesoleva kuriteo toimepanemisel on olnud Theo D.R alkoholijoobes. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus oluliseks, et Theo D.R on üldohtliku kuriteo toimepanemise läbi saanud enda valdusesse tulirelva ja laskemoona, mille kasutamisega on ta toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo, s.o teise inimese tapmise. Theo D.R on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Theo Varblasele KarS § 113 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust, ja KarS § 418 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on kuriteo asjaolusid arvestades kohtu hinnangul põhjendatud moodustada liitkaristus selliselt, et lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Theo Varblasele tuleb liitkaristuseks seega mõista 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise algust hakata lugema alates Theo Varblase kinnipidamisest, s.o 12.05.2020. a (II kd, tl 49-51). Süüdistatav Theo D.R peeti kinni XXX. a kell 21.38 (II kd, tl 49-51). Theo Varblase suhtes on Tartu Maakohtu 14.05.2020. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 12.07.2020. a (II kd, tl 78-84), mida on kahe kuu võrra pikendatud Tartu Maakohtu 10.07.2020. a määrusega (II kd, tl 85-91). Theo Varblase kohtu alla andmisel 01.09.2020. a määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata (I kd, tl 13). Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Theo Varblase suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine tühistada. Prokuröri 15.05.2020. a määrusega kohaldati Theo Varblase suhtes lisapiiranguid, piirates Theo Varblasel lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust kuni kriminaalasja menetluse lõpuni (II kd, tl 92-93). Prokurör on osaliselt lisapiirangud tühistanud, lubades Theo Varblasel suhelda telefoni ja kirja teel ning lühiajaliselt kokku saada XXX U. V. ja XXX L. V. (II kd, tl 94).

Kohus, arvestades Theo Varblasele kohaldatud lisapiirangute põhjust (võib hakata võimalikke tunnistajaid mõjutama), leiab, et pärast kohtuotsuse tegemist on alused lisapiirangute jätkuvaks kohaldamiseks ära langenud. Seega tuleb lisapiirangud tühistada juba kohtuotsuse kuulutamisel.

Samas ilmestab D.R Varblase suhtumist tulirelvade ja laskemoona käitlemisse üldiselt läbiotsimise protokoll ja tema ütlused. Nimelt järeldub, et kui D.R käis XXX.a erinevaid aia planeerimise töid tegemas (kaasas jahirelv ja 2 padrunit), siis teine tulirelv ja suures koguses laskemoona olid XXX kinnistu majas, kus parasjagu veetis aega vähemalt Theo D.R (kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed, millal saabus J. K.). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli XXX kinnistul asuvas majas ka püstol XXX, mis D.R Varblase ütluste kohaselt oli ka tema toas voodi kõrval. Kuidas tulirelv on saanud läbiotsimise ajaks teise kohta, D.R Varblase ütlustest ei selgu. Samuti on majas erinevates kohtades laskemoona. Teo raskust ilmestab kohtu arvates seegi, et D.R Varblase kinnipidamisel leiti ka tema taskust hulgaliselt laskemoona (18 padrunit) (II kd, tl 40-42), mille kohta selgitas D.R kohtus, et ta plaanis nendega järgmisel või ülejärgmisel päeval lasketiiru minna ja seal kasutada. Seega peab D.R nõuetekohaseks laskemoona käitlemiseks seda, kui ta päevade kaupa laskemoona enda taskus kannab või seda majas laiali hoiab. Sealjuures ei ole D.R enda tegevuses näinud mingit (ka isegi mitte kõige väiksematki) eksimust. Tulirelvad ja laskemoon on äärmiselt ohtlikud ning seega nende käitlemine peab olema eriliselt hoolas ja vastutustundlik. Eeltoodust tulenevalt tingivad kuriteost, aga ka D.R Varblase isikust (eripreventiivne eesmärk) tulenevad asjaolud lisakaristuse kohaldamise. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lisakaristust 3. aastaks. Tsiviilhagi

ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 3473,14 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb eelnimetatud menetluskulud kogusummas 3473,14 välja mõista Theo Varblaselt. D.R Varblase süüdistust puudutavad menetluskulud

JKL1);

- kolm padrunikesta (kaliiber 12) (pakendid nr 5.2, TV3, TV4 ); -

-

sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud tupega nuga (pakend nr 1), 0,5 l plastikpudel (pakend nr 7), mattklaasiga viinapudel (pakend nr 9), kaks puidust liistu (pakendid nr 10, 11) ja kirju pits (pakend nr 12); J. K. surnukeha kätelt võetud proovid ning tema seljas, jalas ja juures olnud esemed (pakendid nr JK1, JK2, JK3, JK4, JK6, JK7, JK8, JK9, JK10, JK11); Theo Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr TV1, TV2); D.R Varblase kinnipidamisel tema kätelt võetud lasujälgede ja küünealuste proovid (pakendid nr RV1, RV2).

Nimetatud esemed asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 146-147; II kd tl 38). Kohus on seisukohal, et kõik need asitõendiks olevad esemed, v.a kaheraudne jahipüss XXX (koos kanderihmaga), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kaheraudne jahipüss XXX (koos kanderihmaga), mis kuulub D.R Varblasele, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada. Lisaks on kriminaalasjas asitõenditeks: -

13.05.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud CD-R plaat 12.05.2020. a Häirekeskusesse tehtud kolme kõnefailiga (pakend nr 1salvestus); 16.06.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud DVD-R plaat 12.05.2020. a eriüksuse K-Komando poolt salvestatud kahte droonivideo salvestisega (pakend nr K1); 12.05.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud DVD-R plaat sündmuskoha ja kohtuarsti laiba vaatluse videosalvestisega (pakend nr 15); 11.06.2020. a kahtlustatava Theo Varblase ütluste olustikuga seostamise protokolli juurde lisatud DVD-R plaat Theo Varblase ütluste olustikuga seostamise videosalvestisega (pakend nr TV1).

Eelmärgitud teabekandjad asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures (I kd tl 111, 143, 153; II kd tl 56) ning tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kaebus

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Anne Mandel Raina Pärn

Piret Puistaja rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.