Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 65 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustusi. Määrata Sten Sivadi katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi: a. elama oma alalises elukohas XXX; b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; g. mitte tarvitama alkoholi; h. läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi, mis toetab konfliktolukordade ennetamist ja lahendamist. Katseaja alguseks lugeda ringkonnakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o 29. märts 2021. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ämblikuvõrkkestaalused verevalumid mõlema suurajupoolkera pinnal, peaajupõrutuse kolletega mõlemas suurajupoolkeras otsmiku piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, nahamarrastused (3 tk) paremal pool otsmikukiiru piirkonnas, põrutushaavad (2 tk) juustega kaetud peanahal kukla-kiiru piirkonnas vasakul, nahamarrastused (3 tk) ja nahaaluse verevalumi kukla-kiiru piirkonnas vasakul. Sten Sivadi poolt põhjustatud pea tömbi trauma tüsistusena tekkis ajuturse, mille tagajärjel suri XX SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teadvusele tulemata 08.07.2019 kell 00:10. Maakohtu kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistust tuleb korrigeerida ses osas, et S. Sivadi lõi XX rusikaga kaks, mitte kolm korda.

oleks saanud kukkuda peaga vastu seda. Istuvast asendist vastu puidust ust kukkudes ei saanud X aga kaitsja hinnangul saada tema surma põhjustanud vigastusi. Kaitsja leiab, et kuna XX-l tuvastati lahangul vere alkoholisisaldus 3,1 g/l ja sündmuste kestel oli see eelduslikult veel suurem, võis XX pärast lööke lihtsalt trepile lamama jääda ja uinuda. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud ebausaldusväärseks tunnistaja UU ütlused, et kui S. Sivadi XX hoovist välja kandis, aitas viimane jalgadega kaasa. Kohus pidas usutavamaks tunnistaja OO ütlusi, kelle väitel XX tassimise ajal ennast ei liigutanud. Apellatsiooni kohaselt jääb arusaamatuks, miks pidas kohus OO ütlusi usaldusväärseks, UU omi aga mitte. Kaitsja leiab, et kahtlus, kas XX liigutas end tassimise ajal, on kõrvaldamata ja oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et surma põhjustanud ajukahjustuse võis XX saada siis, kui GG teda äratada püüdes ta mitu korda rinnust üles tõstis ja vastu maad viskas. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt ei kinnita seda, et XX surma põhjustas just S. Sivadi. Ekspert leidis, et pea piirkonnas esinevad vigastused võisid tekkida vähemalt kolmest löögist, samas kui S. Sivadi lõi XX ainult kaks korda. Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis on ekspert märkinud, et GG tegevus võis süvendada kannatanul esinenud ajukahjustust, kui enne tema tegevust oli kannatanule peatrauma juba tekitanud. Kaitsja leiab sellest tulenevalt, et just GG tegevus võis põhjustada X surma. Seda kahtlust ei ole kaitsja hinnangul kõrvaldatud ja see tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti tuleb S. Sivadi kasuks tõlgendada see, et eksperdi hinnangul võis X tervisekahjustust süvendada tema tassimine. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ekspertiisiaktist on selgelt arusaadav, kuidas ekspert eksperdiarvamuses esitatud järeldusteni jõudis. Kuigi täiendekspertiisi tegemisel olid eksperdi käsutuses kõik kriminaalasja materjalid, on ekspert esitanud kahtlevad seisukohad. Kaitsja märgib, et ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kaitsja leiab, et S. Sivadi põhjustas XX lüües küll talle valu, kuid surma võisid põhjustada hiljem saadud vigastused. Lõpuks leiab apellant, et maakohtu otsuse põhjenduste alusel ei ole maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.

Prokurör leiab, et praeguse menetluse asjaolud erinevad kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11 tehtud Riigikohtu otsuses käsitletust. Selles otsuses leidis Riigikohus erinevalt alama astme kohtutest, et kannatanu on kriminaalmenetluse erinevatel etappidel andnud vasturääkivaid ütlusi mitte üksnes detailides, vaid kuriteosündmuse kohta tervikuna. Samuti olid kõik kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteoga seotud isikud tugevas alkoholijoobes, mis üldteadaolevalt mõjutab negatiivselt mälu võimet sündmusi talletada ja seega ka neid hiljem taasesitada. Kriminaalasjas tuvastati, et kannatanule tekitati pudelikaelaga eluohtlik kõrivigastus, kuid maakohtu otsuses ei ole jälgitavalt põhjendatud, miks tuleb see tegu omistada nimelt süüdistatavale. Käesolevas kriminaalasjas ei esinenud tunnistajate ütluste vasturääkivusi erinevatel menetlusetappidel selliselt, mis oleksid oluliselt mõjutanud tõendamiseseme asjaolusid. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et S. Sivadi löökidest kukkus XX selili trepile, kukkudes vastu ust, peale mida ta enam ei tõusnud, st jäi teadvusetult lamama. Tunnistaja UU ütlusi ei ole kohus usaldusväärseks pidanud osas, et kui S. Sivadi XX aiast välja lohistas, aitas X jalgadega kaasa. Kohus arvestas tunnistaja OO ütlusega, kes on kindlalt öelnud, et kannatanu ei liigutanud välja tassimise ajal. Ükski teine isik ei ole öelnud, et XX oleks tassimisele kaasaabi osutanud. Seega on vastuolu kõrvaldatud. Prokurör ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, et kriminaalasjas on selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on piisava põhjalikkusega tõendeid analüüsinud. Ei ole alust kahelda surnu kohtuarstlikes ekspertiisides avaldatud arvamustes, millest tuleneb, et XX tervisekahjustused, mille tõttu saabus surm, põhjustas S. Sivadi tegevus. GG tegevus võis põhjustada XX-l seljal olnud verevalumi koos vasaku neeru põrutusega. XX peaajupõrutus oli otsmiku piirkonnas paiknev, seda ei saanud põhjustada G tegevus, sest XX kukkus tema tegevuse tulemusel vastu maad seljaga. Prokurör ei pea põhjendatuks ka apellatsiooni viidet Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-68-12. Prokurör märgib, et praegusel juhul ei teinud kohus otsust pelgalt ühest tõendiliigist juhindudes, vaid tõendeid – tunnistajate ütlusi ja eksperdiarvamusi – on hinnatud kogumis. Prokurör leiab, et kohus hindas S. Sivadi süü suurust ja mõistetava karistuse suurust vastavalt oma siseveendumusele. Kohus ei ole eksinud KarS § 56 sätestatud karistamise põhimõtete vastu. Kohus on oma seisukohti igati põhjendanud ning mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kõõlustanul olevad verevalumid. Koldelisi traumaatilisi ämblikuvõrkkestaalused verevalumeid oli mõlemapoolselt otsmikusagarate kohal ja sagarate seesmisel pinnal, kuid needki on ekspertiisiaktis toodud iseuuringu kirjelduse kohaselt rohkem väljendunud parema otsmikusagara kohal ja parema kiirusagara kohal. Niisiis paiknevad ajuverevalumid eespool samades piirkondades väljaspool koljut (kõõlustanul) olevate verevalumitega, viimaste asukoht vastab omakorda nahamarrastuste asukohale. Sellest saab järeldada, et see, mis põhjustas nimetatud nahamarrastused, põhjustas ka samas peapiirkonnas olevad ajuverevalumid. Kohtukolleegium leiab, et mainitud nahamarrastustest kaks eespoolsemat on vahetult S. Sivadi löökidega seostatavad. Nii S. Sivadi enda kui tunnistajate ütluste kohaselt istus XX siis, kui S. Sivadi teda lõi, trepimademel. Nii S. Sivadi enda kui ka tunnistajate ütluste kohaselt lõi S. Sivadi XX näo piirkonda. Seda, et keegi oleks veel XX näo piirkonda löönud, et XX oleks näoga kuhugi vastu kukkunud või muul moel võinud näkku vigastusi saada, tõenditest ei nähtu. Kuna XX istus, teda löönud S. Sivadi aga seisis, oli XX S. Sivadi jaoks madalal. Sellele, et S. Sivadi pidi lööma XX pea tabamiseks pigem madalale, viitavad ja S. Sivadi enda ja tunnistaja OO ütlused. Kui S. Sivadilt küsiti, mis asendis ta XX löömise ajal oli, vastas S. Sivadi, et oli poolpüsti ja lõpuks püsti (tl. 66) Ka tunnistaja OO ütluste kohaselt oli S. Sivadi XX lüües kergelt kummargil (tl. 57 prd). See, et XX oli S. Sivadi jaoks madalal, seletab ka marrastuste paiknemist XX lauba ülaosas ja pealae esiosas. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga tõendatuks seda, et S. Sivadi löökide tulemusel kaotas XX teadvuse. Maakohus on lugenud tõendatuks, et S. Sivadi teise löögi järel kukkus istunud XX ümber ja jäi trepimademele lebama. Sellele ei vaidle vastu ka kaitsja, kuid kaitsja leiab, et purjus XX võis lihtsalt uinuda. Ringkonnakohus selle oletusega ei nõustu. Võimaluse vastu, et XX jäi magama, räägib tõsiasi, et ükski kohalolnu pole maininud seda, et XX oleks pärast neid lööke ise kordagi asendit muutnud. Turvakaamera salvestisi kajastava vaatlusprotokolli kohaselt oli XX siis, kui ta oli lohistatud tänavale, turvakaamera vaateväljas. Protokollist ei nähtu aga, et ta oleks sel ajal end kuidagigi liigutanud. S. Sivadi enda ütluste kohaselt jäi XX pärast lööke umbes pooleks tunniks samasse asendisse (tl. 66). Selline ühte asendisse jäämine ei ole magamisele omane. Just see, kui XX oli muidu ühes ja samas asendis ega liigutanud pikema aja jooksul, seab ringkonnakohtu jaoks kahtluse alla ka UU ütlused, et ajal, kui XX lohistati tänavale, aitas ta jalgadega kaasa. Eelnevast tulenevalt olid S. Sivadi mõlemad löögid piisavalt tugevad, et põhjustada XX-l nahamarrastused ja verevalumid kõõlustanul ja ajus. Ühtlasi olid löögid nii tugevad, et nende tagajärjel kaotas XX teadvuse.

põrkas peaga vastu maja ust või vastu trepimadet. Arvestada tuleb, et XX-le võis oma tegevusega vigastusi põhjustada ka GG, kes paiskas XX teda äratada püüdes kahel korral seljaga vastu maad. Kuigi XX-l olid ka kuklas vigastused (kukla-kiiru piirkonnas olnud põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalune verevalum), mida ekspert seostas just kukkumisega (tl. 25), ei ole võimalik veendunult öelda, et XX kuklas olnud vigastused tekkisid just siis, kui GG ta vastu maad paiskas – teadvusetu ja lõdva kehaga inimese puhul ei ole kindel, et ta pea oli vastu maad kukkumise ajal tingimata otse. Pealegi on ka S. Sivadi löökide puhul just lihtsamini seletatav kuklas olevate vigastuste tekkimine: kui isikut lüüakse paremale otsmiku piirkonda, peaks tema pea liikuma tagasi mitte otse, vaid kergelt suunaga paremalt vasakule. Sellisel juhul liigub isiku pea tagasi just nii, et ta võib lüüa tema taga oleva pinna (praegusel juhul maja ukse või seina) vastu ära just kukla vasakpoolse osa, st piirkonna, kus olidki XX-l samuti vigastused. Seega võis GG põhjustada XX-le kas kuklas olnud vigastused või tema parema kõrva kohal olnud vigastused või mõlemad – paiskas ju GG XX vastu maad mitu korda. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. Kuigi tunnistaja NN nägi XX-l haava peas ajal, kui viimane lebas tänaval, st enne seda, kui GG teda vastu maad paiskas, ei selgu tunnistaja ütlusest, millist haava XX peas tunnistaja nägi – XX-l oli marrastusi mitmeid.

mõistnud seda keegi – jäädi ootama XX toibumist ega peetud muret tekitavaks sedagi, kui XX isegi pikema aja jooksul ei ärganud. See, miks keegi, sh S. Sivadi ei mõistnud XX seisundi tõsidust, on selgitatav sellega, et kõik sündmuskohal olnud olid joobes ning nende arusaamist mööda oli XX-l elumärgid – sündmuskohal olnutest mitmed kinnitasid, et XX hingas (hiljem norskas). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ohu elule põhjustas S. Sivadi hooletusest. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et S. Sivadi tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et see ei anna põhjust S. Sivadile oluliselt kergema karistuse mõistmiseks. S. Sivadi tegu ise – XX kahel korral rusikaga pähe löömine – ei muutu. Võrreldes maakohtu otsusega ei muutu ka järeldus, et XX kaotas löökide tulemusel teadvuse. Seegi jääb samaks, et tervisekahjustus, mille S. Sivadi tekitas, oli eluohtlik, st S. Sivadi oli pannud aluse protsessidele XX organismis, mis oleks lõppenud XX surmaga. Ainus asjaolu, mis tingis teo ümberkvalifitseerimise, on see, et oma panuse XX surma saabumisse võis anda GG. Arvestades seda, et XX-le ei saa siiski omistada surma põhjustamist, peab ringkonnakohus vajalikuks mõista S. Sivadile karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Sellest tulen lugeda kantuks S. Sivadi eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Sivadile mõistetud karistuse võib jätta KarS § 74 lg 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Sivadi peab esialgu ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud osas võib jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Sivadi ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et teo iseloomu arvestades on lisakohustused vajalikud. Kohtukolleegium leiab, et katseag võib olla mõnevõrra lühem, kuna ringkonnakohus kergendas S. Sivadi karistust. Veel peab ringkonnakohus nentima, et maakohus on teinud katseaja tingimuste puhul vea, märkides, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S. Sivadi ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 74 lg 1 ütleb, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime „uut kuritegu“. Seega võib anda karistuse täitmisele pööramiseks alust ka ettevaatamatusest toime pandud kuritegu.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.