Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Koheselt tasumisele kuuluv rahaline karistus, summas 1000 eurot, tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921400000839. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata M J tsiviilhagi Vladimir Tenjugini ja Xxxx OÜ vastu varalise kahju, summas 35 553,23 eurot, nõudes. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu V H poolt esitatud tsiviilhagi Vladimir Tenjugini ja Xxxx OÜ vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista solidaarselt Vladimir Tenjuginilt ja Xxxx OÜ-lt kannatanu kasuks välja 5000 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu arveldusarvele nr EE581010010577263017 märkides selgitusena „1-1711052, tsiviilhagi“. Sama summa on välja mõistetud L Slt Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-9208. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute J V ja F O poolt esitatud tsiviilhagi Vladimir Tenjugini ja Xxxx OÜ vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista solidaarselt Vladimir Tenjuginilt ja Xxxx OÜ-lt kannatanu kasuks välja 6500 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu J V arveldusarvele nr XXXX märkides selgitusena „1-1711052, tsiviilhagi“. Sama summa on välja mõistetud L Slt Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-9208. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu J R poolt esitatud tsiviilhagi Xxxx OÜ vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Xxxx OÜ-lt kannatanu kasuks välja 5000 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu arveldusarvele nr XXXX märkides selgitusena „1-17-11052, tsiviilhagi“. Sama summa on välja mõistetud L Slt Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-9208. Kannatanu J R tsiviilhagi Vladimir Tenjugini vastu rahuldada osaliselt ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Vladimir Tenjuginilt välja kannatanu J R kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 11 220 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu arveldusarvele nr XXXX märkides selgitusena „1-17-11052, tsiviilhagi“. S Š poolt esitatud hagi, 7903,76 euro nõudes, jätta Xxxx OÜ suhtes läbi vaatamata, kuna kannatanu loobus tsiviilhagist Xxxx OÜ vastu. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu S Š poolt esitatud tsiviilhagi Vladimir Tenjugini ja Belkost Group OÜ vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista solidaarselt Vladimir Tenjuginilt ja Belkost Group OÜ-lt kannatanu kasuks välja 7903,76 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu arveldusarvele nr XXXX märkides selgitusena „1-1711052, tsiviilhagi“. Menetluskulud

Vladimir Tenjuginilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • • •

sundraha 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 6001 eurot ekspertiiside teostamise kulud 2241,60 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 9118,60 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 759,88 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700012297. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1200,20 eurot. Xxxx OÜ-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • •

sundraha 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 3980 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 4856 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 404,66 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700012307. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 796 eurot. Belkost Group OÜ-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • •

sundraha 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 4143,60 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 5019,60 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 418,30 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank.

Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700012310. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid A. S poolt üle antud esemed: hallikas-rohelist värvi magamiskott, musta värvi saapad, sõiduauto poleerimisvahend Metalilic Car Polish, sõiduautorehvide remondi vahend Tyre repair, ruuter Tomson, musta värvi plastmasskarp naelte jaoks, ketaslõikur Makita, ehitusnurgik, haamer, 5meetrine mõõtelint, 2 räsamisvõtit, metallihari, 2 kirvest, naelatõmbur, 2 ehitusnuga, viil, kruvikeeraja, väikesed ümarmokktangid, kruvikeerajate otsakud komplektis, elektriautomaat, roheline telk, õhusoojendi, liikumisandur, frima Philips triikraud, Philipsi kannmikser (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A S kui asjade seaduslikule omanikule. Notaribüroost ära võetud dokumendid 29 lehel (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel notaribüroole kui asjade seaduslikule omanikule. Juhiluba M P nimele nr XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Transpordiametile. Dokumendid: teenuste osustamise leping 29.03.2016; laenuleping 29.03.2016; kassa väljamineku order; avaldus; arve nr 30675; hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx; vara enampakkumise akt täiteasjas 026/2013/1082; järelepärimine OÜ-le xxxx; hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud nr xxxx; hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx; laenuleping nr xxxx 03.11.2016; pärimistunnistus nr xxxx koostatud ja välja antud 02.03.2016; pärimistunnistus nr xxxx koostatud ja välja antud 02.03.2016; arve nr xxxx 28.06.2016; arve nr 38614 13.05.2016; arve nr 38600 12.05.2016; arve nr 34353 27.06.2016; arve nr 38265 26.04.2016; väljatrükk E-notari infosüsteemist; registriosa detailvaade, väljatrükk Kinnistusraamatust; Eesti Energia arve nr xxxx; Tööstuse xxxx KÜ arve nr xxxx; arve nr 20286 18.03.2009; Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend nr xxxx; xxxx matusebüroo surnu vastuvõtmise akt M I kohta; arstlik surmateatis nr XXXX M I, ik xxxx, kohta; Vene Föderatsiooni poolt M I nimele 25.11.2011 väljastatud pass xxxx nr xxxx; Perekonnaseisuameti poolt V I, N p., nimele väljastatud sünnitunnistus; väljatrükk Kinnistusregistrist; Tallinna kohtutäituri K Vi täitekulu väljamõistmise otsus 22.04.2014; volikiri nr xxxx; Teenuste osutamise leping 02.05.2014; avaldus juriidilisele firmale M Jlt 02.05.2014; kassa väljamineku order 01.12.2015; kassa väljamineku order 08.12.2015; avaldus juriidilisele firmale M Jlt 27.11.2015; avaldus juriidilisele firmale M Jlt 1.12.2015; avaldus juriidilisele firmale M Jlt 08.12.2015; avaldus juriidilisele firmale OÜ xxxx M Jlt 12.01.2016; teavitus Omega Laen AS-lt M Jle 29.01.2016; koopia avaldusest uurijale I Gle 12.01.2016 M Jlt; avaldus firmale „Editum“ M Jlt 4.02.16; avaldus juriidilisele kinnisvarafirmale M Jlt 18.02.16; avaldus juriidilisele firmale „Editum“ M Jlt 19.02.16; avaldus juriidilisele firmale O/Ü „Inditum“ M Jlt 2.03.16; avaldus firmale OÜ „Inditum“ M Jlt 28.05.16; avaldus firmale OÜ xxxx M Jlt 6.10.16; avaldus firmale OÜ xxxx M Jlt 28.05.2016; avaldus juriidilisele firmale „Inditum“ M Jlt 31.10.16; avaldus firmale xxxx grupp M Jlt 14.11.16; kassa väljamineku order 31.10.16; AS SEB Pank sularaha sissemakse order 08.11.2016; teade kohtutäitur K Vi poolt väljastatud 22.04.2014 M Jle; pärandvarasse kuuluvate esemete suhtes ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise leping, korteriomandile hüpoteekide seadmise leping ning asjaõiguslepingud nr 512; hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 913, koostatud ja tõestatud 12.04.2016; hüpoteekide kustutamise avaldused,

korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping (ilma numbri ja allkirjadeta); hüpoteekide kustutamise avaldused, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping nr xxxx; tarbijakrediidileping nr xxxx, sõlmitud Tallinnas 02.03.2016; arve nr 22108 koostatud 02.03.2016; andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks 02.03.2016; arve nr 22110 koostatud 02.03.2016; arve nr 22112 koostatud 02.03.2016; eluruumi üürileping; laenuleping 31.10.2016; kassa väljamineku order 02/03-16, „02“ märts 2016; laenuleping 02.03.2016; Tööstuse xxxx KÜ arved väljastatud M J nimele, 5tk; kviitung kassa sissetuleku orderi nr 0302/02 juurde „02“ märts 2016; notariaalakt nr xxxx; hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx; arve nr 01/04 väljastatud 07.04.2016 Talion Inkasso OÜ poolt; teenuste osutamise leping 07.04.2016; kinnisasja arestimise akt (koopia), 3 lk; avaldus G Flt 21.12.2015; kassa väljamineku order 14.11.2014; volikiri nr xxxx; hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 5267; registriosa detailvaade, väljatrükk Kinnistusraamatust; avaldus juriidilisele firmale Y Kt 13.01.2015; kassa väljamineku order „13“ 01.2015; avaldus Y Kt 14.04.2015; väljatrükk kinnistusregistrist, Registriosa detailvaade; teatis, väljastatud 01.10.2015 Tallinna kohtutäitur K P ja Kersti Seisleri poolt; kinnisasja hinna muutmise akt 14.10.2015; OÜ xxxx poolt väljastatud arve 20.12.2014; OÜ xxxx poolt väljastatud arve 20.01.2015 (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx OÜ-le kui asjade seaduslikule omanikule. Dokumendid: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus (J V) makseettepanek 2-16104021/2 14.03.2016; Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus (O F), makseettepanek 2-16-104021/2 14.03.2016; sularaha sissemakse 06.06.2016; kassa väljamineku order (J V, O F); ümbrik A5 formaadis; testament M P 22.12.2015; testament M P 22.12.2015; arve nr A-26734079 01.01.2016; arve nr 01-0007-201601 12.01.2016; täitemenetluse lõpetamise otsus 28.01.2016; arve nr 896483066064 31.01.2016; arve nr A-26859188 01.02.2016; arve nr 01-0007-201602 11.02.2016; arve nr A-27041627 01.03.2016; pärimismenetluse algatamise avaldused ja pärandi vastuvõtmise avaldus 26.04.2016; dokument 29.04.2016 nr xxxx 1; arve nr A-27408184 01.05.2016; dokument 11.05.2016 nr A09.04-200-05/42-2; töökäsk nr H-194232/16 16.06.2016; seadmete rendi- ja/või müügileping 16.06.2016; kliendi- ja teenuse osutamise leping 16.06.2016; Starman dokument 17.06.2016; korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping nr 1807 28.06.2016; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016; valduse üleandmise-vastuvõtmise akt 28.06.2016; avaldus (J R) 28.11.2013; avaldus (J R) 03.07.2014; laenuleping (OÜ xxxx ja J R vahel); laenuleping (OÜ xxxx ja J R vahel) 27.12.2013; teenuste osutamise leping 28.11.2013; allkiri (J R) 01.08.2014; avaldus (J R) 29.07.2014; kohtuotsus nr 115-6823 15.09.2015; täitemenetlus M J 28.09.2016; pangakaardi väljastamine 24.10.2016; SEB voldik; kohtuotsus nr 1-15-6823 15.09.2015; täitmisteade võlgnikule 24.11.2016; osaühingu asutamisotsus nr xxxx 11.12.2006; dokument „Mida kardab Vladimir Tenjugin“; kokkulepe kriminaalasjas nr 14230104025 25.08.2015; dokument (G F) 29.04.2015; volikiri nr xxxx 17.06.2016; volikiri nr xxxx 27.06.2016; dokument nr 18 27.01.2016 M Jle; volikiri 30.05.2002; kassa väljamineku order 15.04.2014; kassa väljamineku order 01.12.2015; sularaha väljamakse order nr xxxx 08.11.2016; poliis nr xxxx 27.07.2015; Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus, maksekäsk 2-15-124654/5 06.01.2016; volikiri nr xxxx 03.08.2015; arve nr 27004 31.07.2015; avaldus 11.07.2011 Harju Maakohtu registriosakonnale; kassa väljamineku order (V H 5000 eurot); kassa väljamineku order 10.07.2015; teenuste osutamise leping 10.06.2015; avaldus 10.07.2015 (V H); registriosa detailvaade 10.07.2015; Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 2-15-115955/2 30.07.2015; tarbijakrediidileping nr xxxx 31.07.2015; käendusleping nr xxxx-HS 31.07.2015; avaldus 27.07.2015 (V H); laenuleping (OÜ xxxx 5000 eurot); kohustus 10.07.2015 (V H); Tehinguorder xxxx (halli värvi pintsaku taskust), pakend dokumentidega (ümbrik), valge kilekott dokumentidega, musta värvi kohver dokumentidega, kilekott Rademar dokumentidega (28.11.2016 läbiotsimine keldris), polüetüleenkott „Kaubamaja“ koos dokumentidega, pappkarp Baldinini dokumentidega, roheline kott koos dokumentidega, roheline kott „okei“ koos dokumentidega, 2 kilekotti kirjadega „Maxima“ ja „Prisma“, mille sees on raamatupidamisdokumendid (Prisma kilekotis on olemas: kaks Venemaa Föderatsiooni passi V T

nimele, üks tööraamat V T nimele, kolm hoiuraamatut V T nimele); polüetüleenkott „Prisma“ koos dokumentidega, polüetüleenkott „RIMI“ koos dokumentidega, valge ümbrik mille sees on laenuleping nr 11, korteri aadressil Xxxx üleandmis-vastuvõtmisakt, arve nr 23140 28.06.2016 (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx OÜ-le kui asjade seaduslikule omanikule. Kollase värvusega metallist kõrvarõngapaar, millele on kinnitatud kaks läbipaistvat punast värvi kivi ja 6 läbipaistvat valget värvi kivi, kogumassiga 6,31g (asub PPA asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L Sle kui asjade seaduslikule omanikule. Arestitud vara KrMS § 142 lg 1, 4 alusel jätta arestituks Harju Maakohtu 23.05.2017 määrusega nr 1-17-4078 kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide täitmise tagamiseks Vladimir Tenjuginile kuuluv vara, s.o sularaha 105 eurot ja kullast lipsunõel (massiga 3,88 g) väärtusega 76,47 eurot. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Harju Maakohtu 30.11.2016 kohtumääruse nr 1-1610501 alusel arestitud OÜ-le Enditum kuuluval SEB pank AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid kogusummas 3037,73 eurot. Muuta tsiviilhagi tagamiseks kinnistusregistri registriossa nr xxxx Xxxx OÜ-le kuuluvale korteriomandile, asukohaga Xxxx, Y K, V H, M J, J V ja F O kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 36 564,76 eurot ning kanda kannatanute V H, J R ja J V kasuks sisse kohtulik hüpoteek summas 15 297,22 eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 16.03.2021. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

Tenjugin J Rle varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos OÜ xxxx juhatuse liikme L S’ga, lõi V Hle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2015.a suvel aidata V Ht, kes pöördus tema poole võlgadega abi saamiseks, korteri aadressil Xxxx müümisel. Vladimir Tenjugin lasi V H’il allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 5000 eurot ning samuti allkirjastada kassa väljamineku orderi. V H nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud ja Vladimir Tenjugin selgitas V H’ile, et tema skeem käib selliselt ja dokumentide allkirjastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik korter maha müüa. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum. 26.08.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H’i vastu 6400 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V Ht võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/2630. 18.11.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S uuesti Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 5170 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V Ht võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2016/370. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid V Hle ei tasutud. Täitemenetluse 025/2015/2630 käigus müüdi 08.04.2016 V H’ile kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 14550 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr xxxx SEB Pangas 11602,49 eurot. Oma tegevusega tekitas Vladimir Tenjugin V Hle varalist kahju, s.o V H jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 14550 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos S B ja OÜ xxxx juhatuse liikme L Sga, lõi Y Ke (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks Vladimir Tenjugin 2015 veebruaris koos S Bga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y K allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.2015. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. Vladimir Tenjugini, S B ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Ble ja OÜ-le Enditum. 13.02.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja S B Y K notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/1112. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Ke kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas Xxxx OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y K’le ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S B’i arveldusarvele nr XXXX. Oma tegevusega tekitas Vladimir Tenjugin Y Ke varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos OÜ xxxx juhatuse liikme L Sga, lõi M Jle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2014.a talvel M J poole ja lubas teda abistada seoses võlaga ning tegeleda sellega, et M J saaks peale ema M I surma tema korteri aadressil Xxxx enda nimele. Vladimir Tenjugini tegelik eesmärk

oli saada nimetatud korteri müügist OÜ-le Enditum varalist kasu. Vladimir Tenjugin lasi 06.01.2014 M Il M J juuresolekul allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 6400 eurot ning selgitas M Jle, et see on tarvilik selleks, et sugulased ei nõuaks M I korterit pärast tema surma. Tegelikkuses nimetatud summat M Ile ega ka M Jle ei makstud. 08.05.2014 allkirjastas M J notariaalse volikirja, millega volitas Vladimir Tenjugin’it enda nimel tehinguid tegema. M I suri 29.11.2015 ja M J sai pärijana korteri omanikuks 02.03.2016. Seejärel 12.04.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul M J’le kuuluvale korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 25000 eurot. 26.05.2016 sõlmis Vladimir Tenjugin M J nimel korteriomandi Xxxx müügilepingu ja korter müüdi 36500 euroga. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 20 000 eurot. M J sai korteri müügist 946,77 eurot. Oma tegevusega tekitas Vladimir Tenjugin M J’le varalist kahju, s.o M J’l jäi saamata korteri aadressil Xxxx müügist saadud 20 000 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos N Tenjugini, G F ja K B, koostas ajavahemikul xxxx kuni 26.04.2016 võltsitud testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx), kes tegelikult suri xxxx, tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused N Tenjuginile. M Ple kuulus korter aadressil Xxxx. 26.04.2016 esitas N Tenjugin Vladimir Tenjugin’i ettepanekul võltsitud testamendi xxxx asuvas R K notaribüroos notarile. 12.05.2016 ja 13.05.2016 esitasid K B ja G F Vladimir Tenjugini ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel ebaõigeid andmeid öeldes, et viibisid juures, kui testaator kirjutas testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet. Seega Vladimir Tenjugin, N Tenjugin, G F ja K B lõid notarile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise, s.o M P korteriomandi N Tenjugini nimele saamise eesmärgil. Võltsitud testamendi alusel kanti 28.06.2016 N Tenjugin kinnistusraamatusse M Ple kuulunud korteri aadressil Xxxx ainuomanikuna. Samal päeval, s.o 28.06.2016 müüs Vladimir Tenjugin notariaalse volitusega N Tenjugini nimel korteri 21 000 euro eest. M Pl oli tegelikkuses xxxx õde I O. Tulenevalt PärS § 10 lg 1 päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. PärS § 11 lg 1, § 12 lg 2, § 14 lg 1 tulenevalt oli M P õel õigus pärida M P’ile kuulunud korter aadressil Xxxx. Seega tekitas Vladimir Tenjugin oma tegevusega M P potensiaalsele pärijale varalist kahju, s.o tal jäi saamata M P korteriomand aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 21 000 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos OÜ xxxx juhatuse liikme L Sga, lõi J Vle ja F O tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2015.a sügisel J V ja F O poole ja lubas neid abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Vladimir Tenjugin lasi J V’l ja F Ol allkirjastada erinevaid dokumente selgitamata nende sisu. Üks dokumentidest oli 19.11.2015 dateeritud laenuleping OÜ-ga Enditum summale 8000 eurot, kuid tegelikkuses J Vle ega F O’le seda summat ei makstud. Seejärel 19.11.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja L S J V ning F O notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul J V ja F O korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 10000 eurot. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum. Nimelt pöördus 16.05.2016 OÜ xxxx juhatuse liige L S täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlused nr 022/2016/2551 ja 022/2016/2554. Täitemenetluse käigus müüdi 29.09.2016 J V’le ja F O kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 9500 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 8000 eurot. Oma tegevusega tekitas Vladimir Tenjugin J Vle ja F O varalist kahju, s.o J V ja F O jäid täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 9500 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos OÜ xxxx juhatuse liikme L Sga, lõi S Šle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin

2016 maikuus aidata S Št ja leida talle korteri aadressil Xxxx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. Vladimir Tenjugin’i tegelik eesmärk oli saada varalist kasu OÜ-le Enditum ja S Š korteri müügist varalist kasu Belkost Group OÜ-le. Vladimir Tenjugin lasi S Šl allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 26 000 eurot, mille kohaselt pidi S Š laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.2016. Leping on kuupäevaga 29.03.2016. Tegelikkuses S Š’le raha ei makstud. Seejärel 04.07.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul S Š korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. OÜ Belkost Group, mille üks juhatuse liikmetest on Vladimir Tenjugin, ostis kohtutäituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil Xxxx hinnaga 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. Vladimir Tenjugin pakkus S Šle vahetada korter aadressil Xxxx korteri vastu aadressil Xxxx ja lubas korteri remontimiseks anda S Šle 5000 eurot. Ta ei öelnud S Šle, et korteril on kommunaalmaksete võlg. 06.10.2016 sõlmisid S Š, Belkost Group OÜ juhatuse liige ja OÜ xxxx juhatuse liige L S notari juures korteriomandite müügilepingud ja hüpoteegi kustutamise avalduse. Selle kohaselt müüs S Š Belkost Group OÜ-le korteri aadressil Xxxx hinnaga 35000 eurot. Müügihinnast 5000 eurot sai lepingu kohaselt S Š sularahas, kuid tegelikkuses ta seda summat ei saanud, millest oli teadlik ka OÜ xxxx juhatuse liige L S. Sama lepingu kohaselt müüs Belkost Group OÜ S Šle korteri aadressil xxxx hinnaga 30 000 eurot. Ostja ja müüja kohustused loeti tasaarvestatuks ning korterile aadressil Xxxx seatud hüpoteek kustutati. Oma tegevusega tekitas Vladimir Tenjugin S Šle varalist kahju, s.o S Š ei saanud 5000 eurot ning korteril, mille ta ostis, oli kommunaalmaksete võlg summas 2903,76 eurot. Samuti oli tema poolt ostetud korteri tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui hind, millega talle korter pettuse teel müüdi. Seega Vladimir Tenjugin pani toime isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, ajavahemikul xxxx kuni 26.04.2016 võltsis ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G F ja K B M P, kes suri xxxx, koduse testamendi peale M P surma, see on dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Nimelt koostas Valdimir Tenjugin testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx) tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused N Tenjuginile. Testamendile panid tunnistajatena oma allkirjad G F ja K B. Vladimir Tenjugin võltsis testamendil M P allkirja. Seega Vladimir Tenjugin pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, kallutas N Tenjuginit esitama notarile võltsitud dokumendi. Nimelt esitas N Tenjugin 26.04.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Vladimir Tenjugini, G F ja K B poolt võltsitud M P koduse testamendi, Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile eesmärgiga omandada õigusi, see on pärida kogu M P vara. N Tenjugin oli teadlik, et testament on võltsitud. Seega Vladimir Tenjugin pani toime kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi, see on KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, kallutas N Tenjuginit esitama notarile ebaõigeid andmeid, see on võltsitud dokumendi. Nimelt esitas N Tenjugin 26.04.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Vladimir Tenjugini, G F ja K B poolt võltsitud M P koduse testamendi, Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile. Samuti tema, kallutas K Bt esitama notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt ütles K B 12.05.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel

seoses M P pärimismenetlusega, et viibis juures, kui testaator kirjutas notarile esitatud M P kodusele testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet, kuid tegelikkuses oli testament võltsitud ning koostatud peale M P surma. Samuti tema, kallutas G Ft esitama notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt ütles G F 13.05.2016 Vladimir Tenjugini initsiatiivil ja ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel seoses M P pärimismenetlusega, et viibis juures, kui testaator kirjutas notarile esitatud M P kodusele testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet, kuid tegelikkuses oli testament võltsitud ning koostatud peale M P surma. Seega Vladimir Tenjugin pani toime notarile ebaõigete andmete esitamisele kihutamise, see on KarS § 281 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B ja Vladimir Tenjugini eesmärk saada OÜ xxxx omandisse J Rle kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid J Rt notari juures tehingut tehes ütlema, et ta on ostjalt OÜ-lt Enditum juba sularahas kätte saanud 16 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures Xxxx asuva korteri ostu-müügileping. Lepingu kohaselt ostis OÜ xxxx, keda esindas juhatuse liige L S, korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J Rle tasutud ei ole ning ta tegutses OÜ xxxx huvides, kes sai antud tehingu tulemusel varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S J Rle varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjuginiga, lõi V Hle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2015.a suvel aidata V Ht, kes pöördus tema poole võlgadega abi saamiseks, korteri aadressil Xxxx müümisel. Vladimir Tenjugin lasi V Hl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 5000 eurot ning samuti allkirjastada kassa väljamineku orderi. V H nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud ja Vladimir Tenjugin selgitas V H’ile, et tema skeem käib selliselt ja dokumentide allkirjastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik korter maha müüa. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. 26.08.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 6400 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V Ht võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/2630. 18.11.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S uuesti Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega V H vastu 5170 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati V H’it võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2016/370. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid V H’ile ei tasutud. Täitemenetluse 025/2015/2630 käigus müüdi 08.04.2016 V Hle kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 14550 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 11602,49 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S V Hle varalist kahju, s.o V H jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 14550 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugini ja S Bga, lõi Y Ke (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks Vladimir Tenjugin 2015.a veebruaris koos S Bga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y K allkirjastada laenulepingud OÜ-ga Enditum summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.2015. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. Vladimir Tenjugini, S B ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Ble ja OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. 13.02.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja S B Y K notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ xxxx juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/1112. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Ke kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas Xxxx OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ xxxx juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y Ke ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S B

arveldusarvele nr XXXX. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S Y Ke varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjuginiga, lõi M Jle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2014 talvel M J poole ja lubas teda abistada seoses võlaga ning tegeleda sellega, et M J saaks peale ema M I surma tema korteri aadressil Xxxx enda nimele. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli saada nimetatud korteri müügist OÜ-le Enditum varalist kasu ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. Vladimir Tenjugin lasi 06.01.2014 M Il M J juuresolekul allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 6400 eurot ning selgitas M Jle, et see on tarvilik selleks, et sugulased ei nõuaks M I korterit pärast tema surma. Tegelikkuses nimetatud summat M Ile ega ka M Jle ei makstud. 08.05.2014 allkirjastas M J notariaalse volikirja, millega volitas Vladimir Tenjugin’it enda nimel tehinguid tegema. M I suri 29.11.2015 ja M J sai pärijana korteri omanikuks 02.03.2016. Seejärel 12.04.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul M J’le kuuluvale korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 25000 eurot. 26.05.2016 sõlmis Vladimir Tenjugin M J nimel korteriomandi Xxxx müügilepingu ja korter müüdi 36500 euroga. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 20 000 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. M J sai korteri müügist 946,77 eurot. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S M J’le varalist kahju, s.o M Jl jäi saamata korteri aadressil Xxxx müügist saadud 20 000 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugin’iga, lõi J Vle ja F O tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt pöördus Vladimir Tenjugin 2015.a sügisel J V ja F O poole ja lubas neid abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Vladimir Tenjugin lasi J V’l ja F Ol allkirjastada erinevaid dokumente selgitamata nende sisu. Üks dokumentidest oli 19.11.2015 dateeritud laenuleping OÜ-ga Enditum summale 8000 eurot, kuid tegelikkuses J V’le ega F O seda summat ei makstud. Seejärel 19.11.2015 viisid Vladimir Tenjugin ja L S J V ning F O notari juurde, kus seati OÜ xxxx kasuks juhatuse liikme L S osavõtul J V ja F O korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 10000 eurot. Vladimir Tenjugini ja OÜ xxxx juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ-le Enditum ning L S tegutses OÜ xxxx huvides. Nimelt pöördus 16.05.2016 OÜ xxxx juhatuse liige L S täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlused nr 022/2016/2551 ja 022/2016/2554. Täitemenetluse käigus müüdi 29.09.2016 J Vle ja F O’le kuuluv korter aadressil Xxxx enampakkumisel hinnaga 9500 eurot. Korteri müügist laekus OÜ xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas 8000 eurot. Seega sai OÜ xxxx varalist kasu. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S J V’le ja F O’le varalist kahju, s.o J V ja F O jäid täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 9500 eurot. Samuti süüdistatakse OÜ-d Enditum selles, et tema juhatuse liige L S, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet, juriidilise isiku huvides, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Vladimir Tenjugin’iga, lõi S Š’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt lubas Vladimir Tenjugin 2016.a maikuus aidata S Š’t ja leida talle korteri aadressil Xxxx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. Vladimir Tenjugin’i tegelik eesmärk oli saada varalist kasu OÜ-le Enditum ja S Š korteri müügist varalist kasu Belkost Group OÜ-le. Vladimir Tenjugin lasi S Šl allkirjastada laenulepingu OÜ-ga Enditum summale 26 000 eurot, mille kohaselt pidi S Š laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.2016. Leping on kuupäevaga 29.03.2016. Tegelikkuses S Šle raha ei makstud. Seejärel 04.07.2016 seati notari juures OÜ xxxx kasuks

juhatuse liikme L S osavõtul S Š korterile aadressil Xxxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. L S tegutses OÜ xxxx huvides ning OÜ xxxx sai varalist kasu, s.o nõudeõiguse S Š vastu. OÜ Belkost Group, mille üks juhatuse liikmetest on Vladimir Tenjugin, ostis kohtutäituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil Xxxx hinnaga 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. Vladimir Tenjugin pakkus S Šle vahetada korter aadressil Xxxx korteri vastu aadressil Xxxx ja lubas korteri remontimiseks anda S Šle 5000 eurot. Ta ei öelnud S Šle, et korteril on kommunaalmaksete võlg. 06.10.2016 sõlmisid S Š, Belkost Group OÜ juhatuse liige ja OÜ xxxx juhatuse liige L S notari juures korteriomandite müügilepingud ja hüpoteegi kustutamise avalduse. Selle kohaselt müüs S Š Belkost Group OÜ-le korteri aadressil Xxxx hinnaga 35000 eurot. Müügihinnast 5000 eurot sai lepingu kohaselt S Š sularahas, kuid tegelikkuses ta seda summat ei saanud, millest oli teadlik ka OÜ xxxx juhatuse liige L S. Sama lepingu kohaselt müüs Belkost Group OÜ S Š’le korteri aadressil Xxxx hinnaga 30 000 eurot. Ostja ja müüja kohustused loeti tasaarvestatuks ning korterile aadressil Xxxx seatud hüpoteek kustutati. Oma tegevusega tekitas OÜ xxxx juhatuse liige L S S Š’le varalist kahju, s.o S Š ei saanud 5000 eurot ning korteril, mille ta ostis, oli kommunaalmaksete võlg summas 2903,76 eurot. Samuti oli tema poolt ostetud korteri tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui hind, millega talle korter pettuse teel müüdi ning OÜ-l Enditum tekkis nõudeõigus S Š vastu summas 30 000 eurot. Seega Xxxx OÜ pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, see on KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

pettusliku tegevuse läbi. Kui kannatanu on eksimuses süüdistatava tegevusega mitte seotud põhjustel ja seetõttu kannatas kahju, ei ole tegemist kelmusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest ei välista kelmuse toimepanemist, lähtuda tuleb sellest, kas on tuvastatud kelmuse objektiivse koosseisu obligatoorne element – pettus (vt RK otsused nr 3-11-87-09; 3-1-1-3-10).

tõendite kohta oma seisukohad ja vastuväited ning seda ta on teinud. Tegemist on tõenditega, millele on võimalik kohtul tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangut andes. I. S esitatud tõendite tõendamisväärtust kajastab kohus allpool, kus kohus analüüsib, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist.

08.11.2013 ning mis kustutati 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.2014 (3 kd, tlk 5557).

selgitas üldjoontes ka dokumentide sisu, üks dokument oli tema jaoks arusaamatu, kuna „rendileandja“ ja „laenuandja“ sõnad olid temale arusaamatud. Kannatanu mäletab, et Vladimir tahtis minna notarisse, et vormistada ostu-müügilepingut, kannad raha üle, siis lähevad tagasi notari juurde ja tagastavad selle. Kannatanu mõistis, et see on vale ja isegi, kui tal oleks raha olnud, siis nad ei oleks talle seda korterit tagastatud. Notaris toimus tema korteri ostu-müügitehing, tekkisid variisikud, Si ei olnud üldse, Tenjugin läks ja tõi S ja veel ühe naise. Kannatanu andis ütlusi, et korteri võlgnevuse maksid nad kinni, raha oli deposiidil, et juhul kui ta keeldub korteri müügist. Summa, mille kohta ta notaris valetas oli 16 000, korter oli hinnatud 20 000 eurole, kuid keegi tegelikult ei hinnanud seda, otsustati nii koos kohtutäituriga, et see korter maksab 20 000 ja sellest tegi järelduse, et 4 000 maksid nad seal notaris makse, riigilõivud, seal oli 3800, 20 eurot nad temale tagasi ei maksnudki. Tema oli lihtsalt vait, otsustati, et 4000 on nende kulu. Korteri müügi eest pidi tema müügilepingu kohaselt saama sularahas 16 000 eurot ja 4000 maksid nemad koos riigilõivudega, seega tuleb välja, et ta oleks pidanud 20 000 saama, aga seda raha ei ole tema kätte saanud. Kommunaalmaksete võlgnevuse tasus tema arust Tenjugin, et saada tema korter. Notarisse pani aja Tenjugin, kõik tegevused olid tema poolt tehtud ja tema tuli kui kõik oli juba valmis. Tenjugin ise notaris ei käinud, aga kui oli notarisse aeg, siis nad kohtusid enne seda ja Vladimir selgitas talle, kuidas kõik toimuma hakkab. Kohtuti nii õues, kohvikus ja ta allkirjastas samuti erinevaid dokumente. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ütluste seostamiseks ettenäitamiseks notariaalse ostu-müügilepingu, et kontrollida, kas tegemist on sama tõendiga. Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist sama lepinguga. Sellest, mis seal lepingus kirjas oli, ta ei saanud aru, kuna see oli eesti keeles, kuid talle tõlgiti see suuliselt. Notaris ütles ta, et selle raha sai sularahas, kuna ta jäi uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi, ilma korterita ei oleks nad tema korterivõlga kinni maksnud. Nemad ütlesid, et korter on vaja ümber kirjutada nende nimele, nemad annavad talle raha ja tema kirjutab korteri ümber ja talle tagastatakse korter. Pärast notari tehingut suhtles ta Vladimir Tenjuginiga, kuna ta maksis iga kuu renditasu. Kõigepealt saatis raha Judicata Consulti, siis nad ütlesid, et raha tuleb saata Enditumisse. Poole aasta jooksul maksis ta neile 200 euro kaupa. S Bga suhtles ta pärast notari tehingut, kui oli vaja kolida ja vabastada korter. S organiseeris tema ümberkolimise, leidis ise korteri ja siis ta maksis kolimise ja 3 kuu renditasu korteri eest. Dokumendid, mida kannatanu allkirjastas, andis talle Vladimir. Dokumendid olid juba valmis ja allkirjastas ainult tema, teist eksemplari ei olnud ja kõik, mis tal olid, andis ära. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ettenäitamiseks laenulepingu, mis pärineb 27.12.2013. Kannatanu ütluste kohaselt on see dokument talle tuttav, tegemist on dokumendiga, millest ta rääkis, et ta rendib korteri pärast notarit. See dokument oli kannatanu ütluste kohaselt valmis, allkiri ei ole tema oma, aga käekiri on. Kannatanu jääb esitatud tsiviilhagi juurde, see tuleb sellest, et korter on hinnatud selle summa peale. Tsiviilhagis olev summa 20 001,60 eurot, on 1,60 arusaamatu kannatanu jaoks, tema arust on 20 000 eurot õiglane. Tsiviilhagi on kannatanu ütluste kohaselt koostatud uurija poolt, uurija rääkis läbi, see on tema sõnade järgi kirjutatud, hiljem luges seda, kuid mitte tähelepanelikult. Kaitsja palus KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamiseks avaldada kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest lõik: „Niisiis on Vladimir teinud järgmised väljamaksed: 4000 eurot tasu korteri kommunaalteenuste eest ja notaritasu; 1600 eurot, mille ma sain Vladimiri käest pärast Xxxx tänava korterisse kolimist; 720 eurot Xxxx tänava korteri korteriüüri eest ja maakleritasu; 100 eurot (arvan, et mitte rohkem) minu kolimiskulu oma korterist Xxxx tänava korterisse; 500 eurot võlga Xxxx tänava korteri üüri eest – kõik kokku 6920 eurot.“ Kannatanu ütluste kohaselt nii ka oli (1 kd, tlk 92-98).

oksjonilt maha, selle eest tasuti võlgnevusi. Pärast soovis J. R vastavalt avaldusele korteri eest raha, aga sel hetkel oli tal probleemid ning koostati krediidileping, mida kannatanu ei täitnud ja ta palus oma vara edasi müüa. Korter müüdi maha, raha on ta notaris kätte saanud, mida kinnitab kassaorder. Firma üüris tema jaoks korteri pikaks ajaks ja nii suhted temaga lõppesid. Süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanuga mitmeid tehinguid: esialgu oli tehing korteri võlgnevuste tasumiseks, siis laen, müük ja kinnisvara üürimine. Notaris tehti hüpoteegi- ja müügitehinguid. Prokuröri küsimusele, kas ta ise notaris kohal oli, V. Tenjugin ei suutnud meenutada. OÜ xxxx andis J. Rle umbes 20 tuhat laenu. Selle summa sai kannatanu vastavalt avaldusele ja lepingule kätte notaris. Prokuröri küsimusele, kas ta nägi isiklikult, et kannatanu sai raha kätte, vastas V. Tenjugin jaatavalt. Seejärel küsimusele, kas ta viibis notaris, vastas V. Tenjugin, et ju siis viibis juures, võib-olla oli esindaja. Seejärel andis V. Tenjugin ütlusi, et kannatanu sai raha notaris, aga ta ei ütle, et ta ise oli notaris, vaid, et ta sai notari juures raha. Süüdistatava ütluste kohaselt olid neil varasemad kokkulepped, ta ei võtnud taskust seda raha, kellegi käest võttis laenud katteks, mistõttu mäletab seda summat. Süüdistatav oletab, et ta nägi, kuidas kannatanu füüsiliselt raha kätte sai. Kohtu küsimusele vastas V. Tenjugin, et ta rääkis kannatanuga notaris koridoris ja ta andis talle raha üle ja kannatanu avaldas soovi saada see sularahas. Tema korraldas raha välja võtmise, aga raha andis üle kas tema ise või esindaja O S, kes on samuti Xxxx OÜ omanik. Raha andis ta O Sle üle. O S vormistas notari juures tehingu Xxxx OÜ esindajana (8 kd, tlk 1-16).

süüdistatav, et need olid uurija I G oletused, ta kirjutaski oma oletusi, tema ainult noogutas, tegelikkuses nii ei olnud. Uurija oletas selliseid asjaolusid dokumentide põhjal ja arvab, et kuulas need inimesed ka üle, kes need dokumendid allkirjastasid. Kannatanud rääkisid nii nagu neile kasulik on. Pretensioone R talle ega ka Enditumile esitanud ei ole.

Tunnistaja andis ütlusi, et antud kriminaalasjas kuulas ta nii kannatanud kui kahtlustatavad üle. Kahtlustatavad kuulas ta üle vene keeles, kuna nii nende kui tema emakeel on vene keel. Samuti vormistas ta ka protokollid vene keeles. L. St ta ülekuulamisel ei survestanud. L. Sle selgitati enne tema õigusi ja võeti selle kohta allkirjad, mis on näha protokollist. Samuti võimaldati tema ülekuulamisele kaitsja. L. S küsitlemine toimus vabas vormis, tunnistaja võis ka esitada täpsustavaid küsimusi. Pärast seda L. S ja tema kaitsja tutvusid protokolliga, mille kohta on olemas vastav kirje, et protokolliga tutvunud ja koostatud õigesti. L. S luges protokolli (8 kd, tlk 89-94). Kohus, hinnates süüdistatava selgitust erinevate ütluste andmise põhjuse kohta, leiab, et L. S ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud seda, miks ta on andnud erinevad ütlused kohtueelses menetluses ülekuulamisel ja kohtuistungil. L. S väited uurija poolt tema suvestamisele, ei ole kohtule usutavad, kuna kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja I G ütlustes. Kohus nõustub prokuröriga, et L. Sl võimaldati ütlusi anda ja protokolli lugeda tema emakeeles, igal protokolli lehel on ka tema allkiri, mida kinnitavad I G ütlused. Samuti viibis ülekuulamise juures tema kaitsja. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse pidada süüdistatava L. S ütluseid seoses J. R seotud episoodis ebausaldusväärseks, mistõttu jätab kohus süüdistatava L. S ütlused tõendite hulgast välja.

see raha oli deposiidil ning notaris ta valetas, et ta sai 16 000 eurot sularahas kätte. Tenjugin ise notaris ei käinud, aga kui oli notarisse aeg, siis nad kohtusid enne seda ja Vladimir selgitas talle, kuidas kõik toimuma hakkab. Kohtuti nii õues, kohvikus ja ta allkirjastas samuti erinevaid dokumente. Notarisse läks ise ja need naisterahvad olid juba seal. Notaris ütles ta, et selle raha sai sularahas, kuna ta jäi uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi. Ilma korterita ei oleks nad tema korterivõlga kinni maksnud. Nemad ütlesid, et korter on vaja ümber kirjutada nende nimele, nemad annavad talle raha ja tema kirjutab korteri ümber ja talle tagastatakse korter. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda, kuna need on kooskõlas kohtule esitatud teiste tõenditega. Notaris sõlmitud ostu-müügi lepingust nähtub, et kannatanu pidi kinnisasjal lasuva keelumärke kustutamiseks kohtutäitur K. Ple tasuma 3781,60 eurot. Sama lepinguga seati ostja Xxxx OÜ kinnistule hüpoteek Xxxx OÜ kasuks summas 4500 eurot. Tunnistaja O. S kohtus antud ütluste ja 12.12.2013 Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping tõendavad, et Xxxx OÜ tasus Xxxx kinnisasjal lasuvad kommunaalteenuste võlgnevused Xxxx OÜ-lt saadud laenuga. Kohtu hinnangul on kannatanu J. R ütlused raha mittesaamise kohta usutavad, kuna mitte ükski tõend ei kinnita, et sellise summa oleks ta V. Tenjuginilt, L. Slt või Xxxx OÜ-lt saanud. 16 220 eurot, mille kannatanu oleks pidanud saama korteri müügist sularahas, on kohtu hinnangul niivõrd suur summa, et ei ole usutav, et selle summa üleandmise/vastuvõtmise kohta ei ole vormistatud ühtegi dokumenti. Võttes arvesse ka summa suurust, on tõenäoline, et mingi osa sellest summast leiab tee kannatanu arvelduskontole, kuid ka selle kohta pole ühtegi tõendit. V. Tenjugini kaitsja väited, et kannatanule ei tehtud ülekandeid, kuna kannatanu korter oli täitemenetluses ja kõik arved olid täituri valvsa pilgu all, ei ole asjakohased, kuna ostu-müügi tehingu järgi tasuti korteril lasuvad võlgnevused täiturile ning korteriomandil lasunud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K P, Korteriühstu Xxxx kasuks, kustutati 17.12.2013 kinnistamisavalduse alusel 06.02.2014. Seega ei oleks kohtutäituril enam võimalik kannatanu kontolt raha maha võtta, kuna võlgnevus on tasutud ning muude täitemenetluste kohta, mis oleks kannatanu J. R suhtes alustatud, puudub kohtul informatsioon. Kohtule on esitatud erinevad vastused pankadest koos arveldusarvete väljavõtetega. Swedbank AS 31.01.2017 vastus päringule koos J R konto väljavõttega perioodist 01.12.2013-31.12.2014, millest nähtub, et J R kontolt on tehtud ülekanne Xxxx OÜ-le 06.02.2014 summas 200 eurot, kuid Xxxx OÜ temale pole raha kandnud (3 kd, tlk 76-82). SEB Pank AS 26.01.2017 vastus järelepärimisele Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõttega perioodist 15.01.2014-31.12.2014, millest nähtub, et Xxxx OÜ ei ole kannatanu J Rle ülekandeid teinud (3 kd, tlk 83-97). Swedbank AS 04.05.2017 vastus päringule J R ja Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõtetega perioodist 01.06.2013 kuni 01.01.2014, millest nähtub, et J R ja Xxxx OÜ vahel puuduvad rahalised tehingud (III kd, tlk 98-104). 07.12.2015 SEB Pank AS vastus päringule, millest nähtub, et ajavahemikul 15.01.2014 kuni 07.12.2015 omas Xxxx OÜ SEB Pangas arvelduskontot, mille allkirjaõiguslikuks isikuks oli L S; arvelduskonto väljavõttest nimetatud ajavahemikul nähtub, et pangakontolt on korduvalt tehtud sularaha väljamakseid ning kannatanu J. R on teinud 06.02.2014, 04.04.2014, 06.05.2014 ning 05.06.2014 ülekanded Xxxx OÜ a/a summas 200 eurot, selgitusega „krediit“ (5 kd, tlk 138168). Eelnevad arvelduskontode väljavõtted kinnitavad, et Xxxx OÜ, kui kannatanu kinnisvara ostja, ei ole ostu-müügi tehingule eelnevale ega järgneval ajal võtnud sularahas välja summasid, mis küündiks 16 220 eurole. Sealjuures ei võimaldaks kohtu hinnangul Xxxx OÜ arvelduskontode rahaline seis selliseid ostu-müügi tehinguid teha, kuna selleks puuduvad likviidsed vahendid. Ka Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping kuupäevast 12.12.2013 viitab kaudselt asjaolule, et Xxxx OÜ varaline seis ei võimaldanud suuremaid väljaminekuid, kuna kannatanu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks ja keelumärke kustutamiseks tuli võtta laenu. Samuti uuris kohus lisaks Xxxx OÜ arvelduskontode väljavõtetele ka V. Tenjugini ja L. S varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli ning on veendumusel, et ei V. Tenjugini ega L. S varaline seisund ei võimaldanud sellises ulatuses väljaminekuid, et osta kannatanu korter.

Seega on eelnevalt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et reaalset raha üleandmist kannatanu J. Rle korteri müügi eest ei toimunud.

eksitusse tegelikest asjaoludest ebaõige ettekjutuse loomise teel. Kannatanule loodi ettekujutus, et teda soovitakse aidata võlgade tasumisel ning korteri müümisel, mille tulemusel kannatanu V. Tenjugini õpetuste kohaselt ütles notari juures tehingut tehes, et ta on ostjalt Xxxx OÜ-lt saanud korteri müügist 16 220 eurot sularahas. Tegelikkuses kannatanu nimetatud summat süüdistatavatelt ei saanud ning süüdistatavatel ei olnud ka soovi korteriomandi eest tasuda. Notari juures sõlmitud ostu-müügi tehingu tulemusel tekitati kannatanule J. Rle varalist kahju, s.o kannatanu jäi ilma temale kuulunud korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega 20 0001,60 eurot. Kuigi süüdistusakti kohaselt on kannatanu saanud kahju 20 001,60 euro ulatuses, mis on ostumüügilepingu kohaselt Xxxx korteriomandi müügihind, leiab kohus, et kannatanu sai kahju 16 220 euro ulatuses, mis on summa, mille osas teda peteti ning mida kannatanu reaalselt ei saanud. 17.12.2013 notaris vormistatud ostu-müügilepingu kohaselt tasuti korteri müügihinnast 3781,60 eurot kohtutäiturile. Viimati nimetatud summa puhul oli tegemist kommunaalteenuste võlgnevusega, mis olid kannatanul tekkinud. Seega ei saa kohtutäiturile makstud summat pidada kannatanule tekkinud kahjuks ning reaalne varaline kahju on 16 220 eurot. Xxxx OÜ sai varalist kasu omandiõiguse näol korteriomandile, mis on samuti leidnud tõendamist ning mida kohus on kajastanud käesoleva kohtuotsuse p-des 2.6.2. ja 2.6.3. ja täiendavalt kordama ei hakka. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et Xxxx OÜ, keda esindas L. S, on kannatanult pettuse teel saadud korteri võõrandanud kolmandale isikule 38 000 eurot eest. Seega, vastupidiselt Xxxx OÜ kaitsja väidetele, on üheselt tuvastatud, et Xxxx OÜ sai varalist kasu. Lähtudes aset leidnud sündmustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et V. Tenjugin kui ka L. S on täitnud KarS § 209 lg 2 p 4 sätestatud süüteokoosseisu.

saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Varem kehtinud KarS § 209 lg 1 erines objektiivse koosseisu tasandil praegu kehtivast selles osas, et varasem redaktsioon nõudis varalise kasu saamist, kuid praegu on vaja tuvastada varalise kahju tekitamine. Xxxx OÜ sai varalist kasu korteriomandi näol. Süüdistatavatel oli varalise kasu saamise osas tahtlus ja nad realiseerisid subjektiivse koosseisu. Eelöeldu tähendab, et antud episoodis kajastatud tegu kujutab endast kelmust nii enne 1. jaanuari 2015 kehtinud kui ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 1 mõttes.

Kannatanu sai müügitehingust 900 eurot, ülejäänud raha läks selleks, et maksta kohtutäiturile ja firmale Enditum 11 tuhat millegagi. Antud summa läks kannatanu ütluste kohaselt selle skeemi tulemusena, millest Vladimir talle rääkis, et kannatanu saab selle raha tagasi. Kui arvestada rahasid, mis Vladimir talle andis, siis Vladimir jäi talle veel võlgu. Kannatanu pidas elektroonilist kalendrit, kuhu ta pani kirja kogu selle perioodi jooksul saadud raha. 10% oleks Vladimir pidanud saama, aga talle jäi 5000 eurot. See oli raha, mis jäi kannatanul saamata. Kannatanu ütluste kohaselt ei pidanud asjad nii minema, temal oli Valdimiriga kokkulepe, mis põhines usaldusel ning ta usaldas teda täielikult, tal ei olnud kahtlusi, et Vladimir võib teda petta. Skeemi tulemusena oleks kannatanu pidanud saama 16 500 miinus Vladimiri protsent müügist. Ta arvas, et Vladimir töötab nagu maakler. L St on kannatanu näinud, kannatanu on tema poolt esitatud dokumente allkirjastanud. Temale helistas Vladimir ja ütles, et ta tuleks teatud kohta, seal näitas L talle dokumendi pakki, ta ei lugenud neid, ütles, et peab need allkirjastama ja ta allkirjastas need. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ettenäitamiseks jaotuskava, mis on Tallinna kohtutäitur K Pi poolt koostatud. Kannatanu ütluste kohaselt on see dokument talle tuttav, see on arvestus seoses korteri müügiga. Kuna seoses vanusega on tal mäluga probleemid, siis seetõttu paneb ta kõiki asju kirja. Uurijale ütles ta, et see summa on ligikaudne, käsikirjaliselt kirjutatud summa on ligikaudne ehk esialgne summa, mida ta tahtis esitada tsiviilhagiks. Sellel hetkel ta eeldas seda summat, ei lugenud tol hetkel, pärast seda täpsustas summat. Kannatanu jäi esitatud hagi juurde, mis on esitatud Enditum vastu, hagis nõuab, et rahast, mis nad võtsid tema korteri eest või said tema korterist, ta saaks 5000. Kohus rahuldas kaitsja taoltuse KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendamiseks ette lugeda kannatanu ütlused, mis on antud 13.08.2017: „Nagu ma varem lubasin, siis ma tegin arvutuse ning soovin Vladimir Tenjuginilt hagi 5 tuhande euro suhtes, mis on puudujääv osa aadressi xxxx asuva korteri müügi summast“. Kannatanu ütluste kohaselt suhtus ta nendesse nagu Enditum ettevõtte esindajasse. Tema jaoks Vladimir ja L olid samad, mis Enditum. Esitades pretensioone Enditumi vastu, ta pidas silmas Vladimirit. Kui kannatanu korter maha müüdi, siis kolis korterisse vanem naisterahvas ja tema kolis kuu aja jooksul välja ja üüris korteri (1 kd, tlk 101-104).

Xxxx, ja selle juurde kuuluva abiruumi läbiotsimisel leiti ja võeti ära mitmeid objekte, sh erinevaid dokumente ja elektroonika seadmeid, mida tõendavad 28.11.2016 läbiotsimisprotokollid koos fototabeliga (4 kd, tlk 162-181, 182-189). Nimetatud objekte on vaadeldud 23.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtub, et vaadeldud on mh ka kannatanu V: Higa seotud dokumente. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi dokumente, mis on leitud musta värvi kohvrist, sh: 1) 10.06.2015 teenuste osutamise leping, millest nähtub, et V: H ja Xxxx OÜ vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt Xxxx OÜ võtab endale kohustuse osutada V: Hile abi krediidi saamisel, Xxxx korteri müügiga, esineda garandina krediidiorganisatsiooni juures, tasuda teenuste eest 1 500 eurot, leping on V: Hi poolt allkirjastatud; 2) V: Hi 10.07.2015 omakäeliselt kirjutatud avaldus, milles palub osutada talle abi laenu saamisel tema korteri Xxxx tagatisel ja maha müümisel; 3) 10.07.2015 kohustus, millele on alla kirjutatud 20.07.2015 V: H; 4) 27.07.2015 avaldus, millest nähtub, et V: H kinnitab oma tööalast nõusolekut kooskõlas 10.07.2015 lepinguga ning et juhul, kui ta lepingust loobub, siis ta kannab kulutused p-i 4 kohaselt ja samuti kahe notariaalse tehingu luhtumise kulud, leping on alla kirjutatud V: Hi poolt; 5) Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 2-15-115955/2 30.07.2015, mille kohsalt on Xxxx OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse V: Hi vastu summas 6 400 eurot, avaldaja nõude aluseks on 10.07.2015 sõlmitud laenuleping; 6) Tarbijakrediidileping nr xxxx 31.07.2015, mille kohaselt on Odav Laen AS ja V: Hi vahel sõlmitud leping summale 7 500 eurot, puuduvad V: Hi allkirjad; 7) käendusleping nr xxxx-HS 31.07.2015, millest nähtuvalt on Odav Laen AS ja S H vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kohustub S. H võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja V: Hi vahel 31.07.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kõikide põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest, leping on allkirjastatud. Valget värvi kilekotist leiti ja vaadeldi mh: 1) kassa väljamineku order, millel on täidetud lahter lisa: 5000 eurot V H ning sellel on kirjutatud allkiri; 2) laenuleping, millel on täidetud omakäeliselt p 1.1 alla 5000 eurot ning lepingule on allkirjana kirjutatud H; 3) kassa väljamineku order 10.07.2015, millel on täidetud lahter summa: 7500 eurot, lahter lisa: V H ning dokument on allkirjastatud; 4) notariaalne volikiri 31.07.2015, millest nähtub, et V: H volitab V. Tenjuginit ning V: Hi poolt tasutud arve nr 27004 volikirja tõestamisel; 5) notariaalne volikiri nr xxxx 03.08.2015, millest nähtub, et V: H volitab V. Tenjuginit; 6) Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 2-15-124654/5 06.01.2016, mille kohsalt on Xxxx OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse V: Hi vastu 5000 euro nõudes, määrus on adresseeritud L. Sle (5 kd, tlk 110-118). EKEI 08.02.2017 vastus, milles nähtub, et EKEI-s teostati infotehnoloogiauuring, mille käigus eraldati kopeerimiseks kõvaketas, andmekandja kopeeriti ning tulemused salvestati CD-plaadile (5 kd, tlk 47-49). 22.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi EKEI-s koostatud infotehnoloogiauuringu kohaselt saadud ja kopeeritud sülearvuti ASUS kõvakettalt saadud andmeid, mis esitati CD-plaadil. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et arvuti kõvakettalt leiti andmeid mh ka V: Hi kohta ning leiti tekstifail, millest nähtub, et tegemis on 20.07.2015 V: Hi kohustusega, milles teda teavitatakse, et vastavalt tema avaldusele, samuti kooskõlas Xxxx OÜga sõlmitud lepingule, toimub 21.07.2015 notariaaltoiming, millega talle antakse krediiti ja Xxxx OÜ on selles garandiks ning kannab lepingu vormistamisega seotud kulutused. (5 kd, tlk 50-101). 26.10.2020 toimunud kohtuistungil rahuldas kohus kaitsja I. S taotluse V: Higa seotud dokumentide lisamiseks kohtutoimikusse. Kohtule on esitatud ilma kuupäevata käsikirjaline avaldus, mille kohaselt palub V: H adresseerimata firmat anda talle korduvat laenu summas 5000 eurot ja tagatiseks on tema korter Xxxx. Avaldus on allkirjastatud V: Hi poolt (8 kd, tlk 120-121). Samuti esitati kohtule 23.07.2015 trükitud kohustus, mis on allkirjastatud V: Hi ja S. Hi poolt, millega nad kinnitavad, et nende süül ei toimunud 21.07.2015 laenulepingu allkirjastamine notari P. Press juures ning nad kohustuvad 24.07.2015 teostama laenutehingu notari juures täiendava vastutava isikuga S. Higa. Korduva tehingu nurjumisega laenusaaja süül kannab vastutust 20.07.2015 kohustusele (8 kd, tlk 122-123). Samuti esitati 10.07.2015 kuupäevaga venekeelne laenuleping, mis on allkirjastatud kannatanu poolt. Laenuleping on koostatud osaliselt käsikirjas, sh laenusumma 7500 eurot (8 kd, tlk 124-125). Nimetatud lepingu juures märgib kohus, et lepingul

puudub Xxxx OÜ seadusliku esindaja nimi, seejuures on kummastav ka asjaolu, et lepingu on allkirjastanud V. Tenjugin, kes ei ole Xxxx OÜ seaduslik esindaja. Samuti ei ole kohtule esitatud volitust, et tal oleks olnud õigus Xxxx OÜ-d esindada.

kannatanu oli eksimuses ning seetõttu allkirjastas fiktiivseid ja talle kahjulikke dokumente V. Tenjugini mahitusel, kuna ta uskus, et V. Tenjugin müüb tema korteri ja kannatanu saab selle eest raha.

kohtutäitur K P, OÜ xxxx kasuks, mis kanti 27.08.2015 kohtutäituri avalduse alusel sisse 03.09.2015 ning mis kustutati 22.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 22.04.2016 (2 kd, tlk 3435).

kannatanule korteri eest raha või mitte, kuid V Tenjugin vastab, et pole ülekantud või pole vaadanud. 27.04.2016 kl 10.48 V: Hi ja V. Tenjugini omavahelisest vestlusest nähtub, et H teavitab Tenjuginit, et talle kanti raha üle, kuid Tenjugin ütleb, et ei ole midagi kantud. Tegelikkuses kanti raha üle 26.04.2016, mida kinnitab Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõte (VI kd, tlk 119 pöördrl). Samas kõnes on V: H ikkagi rahulolematu, kuna ta on peab mingi summaga arvestama ja soovib Tenjuginilt teada, millise summaga ta arvestada võib. Tenjugin vingerdab kõrvale, et on võimatu ette kujutada kuhu ja kui palju läheb, seni kuni lõpptulemust ei ole. H seletab selle peale, et lõpptulemus on ju olemas, Tenjugin sai 11 500 eurot. Tenjugin vastab, et see on nõue ja midagi on veel vaja. H sellega ei nõustu, kuna kõik on juba jagatud, seal on see kirjas. Tenjugin tuletab meelde, et seal on 1200 tema raha sisse pandud enampakkumise ja kõige muu alla. H ikka ei nõustu ja ütleb, et ta uuris välja ja 7 päeva jooksul tagastatakse raha. Tenjugin seletab vastu, et praegu on tegemist teise olukorraga. H ikka ei nõustu ja ütleb, et uuris selle välja, kui ta ei ole enampakkumist võitnud, Tenjugin oli lihtsalt osavõtja ja talle tagastatakse raha 7 päeva jooksul. Tenjugin selgitab, et nad panevad raha tagastamise kohe arve sisse. Kell 16.51 uurib H uuesti, kas Tenjugin on raha saanud ja seletab juurde, et kohtutäitur ei hakka valetama selle kohta. H ütleb, et seitse talle ja 4800 Tenjuginile.Tenjugin ütleb He, et ta ei unustaks, kes restoranis muusika tellib. H ütleb, et Tenjugin ütles talle, et ta ostab selle temalt 7000 eest ära. Tenjugin küsib selle peale, et kes kulusid kandma hakkab. H tahab teada kui palju talle raha pihu peale laotatakse. Tenjugin seletab, et neil käib jutt 7000-st, millest tuleb arvata maha kõik kulud ja selle tulemusena saavad rahasumma, mis on He ette nähtud. Tenjugin seletab He, et selliselt tehakse äri. H ei saa aru, kuna Tenjugin pidi ju olema maakler ja Tallinnas võtavad maaklerid viis protsenti. Tenjugin seletab He, et ta ei ole maakler, tema investeerib, maaklerid istuvad protsentide peal. 28.04.2015 kl 08.09 kõnes V. Tenjugini ja L. S vahel ei ole L. S rahul sellega, et H saatis nende poolt kohtutäituri käest saadud dokumendid ja kirjutas, et vaadaku nad summade kaupa ja arvutagu kiiremini, sest tal on vaja raha. Tenjugin küsib, aga kuhu see 900 eurot jäi. L arvab, et sellepärast ongi H käest ära läinud, et ta üldse mingi raha sai, kui ta raha ei oleks saanud, siis ta nii ei laiaks. Seega kinnitavad eelnevad kõned kohtule, et V. Tenjugin viis kannatanu tahtlikult eksitusse, et saada varalist kasu. Tegelikkuses oli fiktiivsete dokumentide allkirjastamine kannatanu poolt V. Tenjugini skeemi osa ning kannatanu uskus V. Tenjuginit, et see on vajalik korteri müümiseks. Vastupidiselt kirjalikele dokumentidele, kinnitavad eelnevad kõned, et kannatanul puudusid võlgnevused V. Tenjugini ja Xxxx OÜ ees, kuid V. Tenjugin pidi kannatanule korteri müügist raha andma, kuid ei teinud seda. Kõned annavad kohtule alust pidada kannatanu ütlusi ka L. S osaluse kohta petuskeemis tõesteks. Kannatanu ütluste kohaselt on ta L St näinud, kannatanu on tema poolt esitatud dokumente allkirjastanud. Temale helistas Vladimir ja ütles, et ta tuleks teatud kohta, seal näitas L talle dokumendi pakki, ta ei lugenud neid, ütles, et peab need allkirjastama ja kannatanu allkirjastas need. Asjaolu, et L. S osales V. Tenjuginiga kannatanu eksitusse viimises ja oli teadik V. Tenjugini plaanidest V: Higa seotud tehingute organiseerimisel, kinnitasid eelnevalt refereeritud kõned.

et L. Sl oli kannatanu petmisel täita oma kindel roll ning ta oli sellest teadlik. Arvestades, et tegemist on ka ühe leibkonnaga, oleks L. S teadnud nii suure summa väljaminekust pere eelarvest. Ka isikute varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollidest nähtub, et nende rahaliste vahendite seis ei võimalda mitmetesse tuhandetesse eurodess ulatuvate laenude andmist. Seega on kohtu hinnangul välistatud, et L. S, Xxxx OÜ esindajana, ei teadnud Xxxx, korteri tehinguga seotud asjaolusid ning seega on leidnud kinnitust, et L. S, Xxxx OÜ, esindajana osales teadlikult kannatanu V: Hi petmisel, et saada varalist kasu. Kohtu hinnangul tõendab seda, et L. S oli teadlik V. Tenjugini ebaseaduslikust tegevusest ja pettuslikest skeemidest ka 24.01.2017 jälitustoimingute protokoll, kus 29.09.2016 kl 09.38 kõnest L. S ja V. Tenjugini vahel nähtub, et V. Tenjugin räägib L. Sle, et tahab notari juurde minna ning uurib kelle juurde minna. L. S vastab, et mingu Xxxx kvartalisse, seal on normaalsed notarid ja kus nad tegid Hi asja. Samuti ütleb, et V juurde ei ole vaja minna, kuna nad käivad seal liiga tihti. Kokkuvõtteks leiab kohus, et V. Tenjugini ja Xxxx OÜ, keda esindas L. S, poolt loodi varalise kasu saamise eesmärgil kannatanule V: Hile ebaõige ettekujutus, et teda soovitakse aidata võlgade tasumisel ja korteri müümisel, mille tulemusel kannatanu allkirjastas erinevaid dokumente. Tegelikkuses oli süüdistatavate eesmärk saada varalist kasu läbi täitemenetluste, mille aluseks olid fiktiivsed laenulepingud 6400 ja 5000 eurole. Läbi viidud täitemenetluse tulemusena tekitati kannatanule varalist kahju, s.o kannatanu jäi ilma temale kuulunud korteriomandist aadressil Xxxx väärtusega 14 550 eurot, mis oli summa, millega kannatanule kuulunud korter enampakkumisel maha müüdi. Xxxx OÜ sai täitemenetluse tulemusena enampakkumisel müüdud korteri hinnast 11 602,49 eurot, mis kanti Xxxx OÜ arveldusarvele. Kuigi süüdistusakti kohaselt on kannatanu saanud kahju vähemalt 14 550 euro ulatuses, mis on enampakkumisel müüdud korteriomandi, aadressil Xxxx Tallinn, hind, leiab kohus, et kannatanu sai kahju vähemalt 13 616,53 eurot, kuna kannatanu sai korteri müügist 933,47 eurot. Xxxx OÜ sai täitemenetluste 025/2015/2630 ja 025/2016/370 tulemusel varalist kasu 11 602,49 eurot, mis on samuti leidnud tõendamist. Lähtudes aset leidnud sündmustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et V. Tenjugin kui ka L. S tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kuivõrd eelnevates kohtuotsuse punktides on leidnud tõendamist nende poolt kelmuste toimepanemine ka teistes neile inkrimineeritud episoodides, siis on täidetud ka KarS § 209 lg 2 p 1 koosseis ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil kui see on toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul on L. S teos KarS § 209 lg 2 p 4 järgi täidetud kõik KarS § 2 lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid. Seega on L. S tegu omistatav juriidilisele isikule. Seega esineb õiguslik alus Xxxx OÜ süüdi tunnistamiseks KarS § 209 lg 3 järgi.

kohtus antud ütluste erinevust asjaoluga, et teda on kohtueelses menetluses uurija poolt survestatud. Kohus on juba käesoleva otsuse p-s 2.6.11. põhjendanud, miks ta ei pea L. S ütlusi usaldusväärseks ning ei hakka seda täiendavalt kordama.

selle summa Talion Inkasso OÜ kontole arve alusel, kuna Tenjugin seletas, et ta saab raha tagastada vaid ülekandega pangakontole. Seetõttu koostas süüdistatav arve ja pani seletusse „juriidilised teenused“. Y. Ke tunneb V. Tenjugini kaudu umbes aasta. Tenjugin seletas talle, et Kukel on kinnisvara Xxxx, millel on kommunaalteenuste võlgnevus. Tenjugin pakkus talle, et ta tasuks võlgnevuse ja selle eest saada võimalus osaleda läbi Tenjugini firma Y. Kle laenu andmises. Laen pidi olema tagastatud Kuke korteriomandi müümisest saadava raha arvelt. Tema sai korteri müügist saadud summast oma vana võla tagasi. K ta otsis ka tööd, kuna Tenjugin palus (8 kd, tlk 55-66).

14.04.2015 avaldus, milles avaldab, et tal ei ole võimalik seoses krediidilepinguga võimalik maksta krediiti rohkem kui 4 kuud, mistõttu palub teostada arveldused krediidilepingute alusel, krediidilepingute kohustuste ja kommunaalmaksete osas xxxx, samuti tegi ettepaneku vahetada väiksema pinna vastu lisatasu võimalusega; 10) Tallinna kohtutäitur K. Põlts ja K. Seisler 01.10.2015 väljastatud teatis sissenõudja Xxxx OÜ-le täitemenetluse alustamise kohta võlgnik Y K suhtes; 11) kinnisasja hinna muutmise akt (koopia), mis on väljastatud kohtutäitur K. Põlts poolt 14.10.2015 võlgnik Y Ke, sissenõudjale Xxxx OÜ ja AS Odav Laen, mille kohaselt hinnati võlgnik Y K kinniasi aadressil Xxxx ümber väärtuseks 35 000 eurot; 12) OÜ xxxx pool väljastatud arve, 2 tk, makse tähtajaga 20.12.2014 laenuleping nr 49144 15.12.2014 summa 260,90, maksja Y K, arve ühe eksemplari on maksja Y K allkirjastanud, teine eksemplar on allkirjastamata; 13) OÜ xxxx poolt väljastatud arve, 2 tk, makse tähtajaga 20.10.2015.a laenuleping nr 49144 15.01.2015 summa 260,90, maksja Y K, arve ühe eksemplari on maksja Y K allkirjastanud, teine eksemplar on allkirjastamata (5 kd, tlk 102-109). EKEI 08.02.2017 vastus, millest nähtub, et EKEI-s teostati infotehnoloogiauuring, mille käigus eraldati kopeerimiseks kõvaketas, andmekandja kopeeriti ning tulemused salvestati CD-plaadile (5 kd, tlk 47-49). 22.05.2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi EKEI-s koostatud infotehnoloogiauuringu kohaselt saadud ja kopeeritud sülearvuti ASUS kõvakettalt saadud andmeid, mis esitati CD-plaadil. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et arvuti kõvakettalt leiti andmeid mh ka Y. K kohta ning leiti tekstifailid, millest nähtub, et ühe tekstifaili puhul on tegemist OÜ xxxx laenulepingust nr xxxx 15.01.2015 tuleneva arvega Y Ke summas 260,90 eurot ning teine tekstifail on Xxxx OÜ teatega Y. Kle selle kohta, et temal on 13.01.2015 sõlmitud laenuleping tähtaegselt täitmata ning seetõttu on Xxxx OÜ sunnitud realiseerima talle kuuluva korteri Xxxx vastavalt notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule nr xxxx, võlgnevuse jääk 15 000 eurot. Samuti leiti tekstifail, milles nähtub, et tegemist on OÜ xxxx 25.02.2016 juhatuse liikme L. S digiallkirjastatud taotlusega Tallinna Kohtutäitur K. Ple, milles palutakse välja nõuda Y Kt 13.02.2015.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu nr 322 ja 13.01.2015 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevus 15 000 eurot (5 kd, tlk 50-101). 26.10.2020 toimunud kohtuistungil rahuldas kohus kaitsja I. S taotluse Y. Kga seotud dokumentide lisamiseks kohtutoimikusse. Kohtule on esitatud neli Y. K poolt allkirjastatud avaldust kuupäevadega 14.11.2014, 18.11.2014, 24.11.2014 ja 10.02.1015. Avaldused seonduvad palvega osutada talle juriidilist abi seoses tema võlakohustustega, samuti vormistada talle ID-kaart, kohustusega ilmuda hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastamisele ning et ta on rikkunud laenulepingut, jättes maksmata lepingujärgsed protsendid detsembri -veebruari eest (8 kd, tlk 101108). Esitatud avaldused ei kajasta, kelle poole kannatanu on pöördunud juriidilise abi saamiseks. Samuti ei kajasta 10.02.2015 kuupäevaga avaldus ka seda, millist laenulepingut kannatanu väidetavalt on rikkunud, jättes maksmata laenulepingujärgsed protsendid. Järgmisena võttis kohus vastu 14.11.2014 kuupäevaga teenuste osutamise lepingu, mis on osaliselt trükitud ja osaliselt käsitsi kirjutatud ning kajastab täitja ja tellija õiguseid ja kohustusi. Teenuste osutamise lepingu täitja pooleks on Xxxx OÜ ning tellijaks Y.K. Leping on allkirjastatud täitja ja tellija poolt (8 kd, tlk 109-113). Nimetatud lepingu kohta märgib kohus, et lepingul puudub Xxxx OÜ seadusliku esindaja nimi, seejuures on kummastav ka asjaolu, et lepingu on allkirjastanud V. Tenjugin, kes ei ole Xxxx OÜ seaduslik esindaja. Samuti ei ole kohtule esitatud volitust, et tal oleks olnud õigus Xxxx OÜ-d esindada. Leping on osaliselt koostatud käsikirjaliselt, s.o tellija nimi ning lepingu ps 1 märgitud teenused: vabastada aresti alt korter xxxx, teostada remont, kindlustada, vormistada laen, kustutada võlad. Lepingu lõppsätete alla on käsitsi kirjutatud „honorari summa 2000 eurot“. Seejuures ei pea olema ekspert, et saada aru, et lepingul olev käsikirjaline tekst ja avaldustel olev käskirjaline tekst on kirjutatud erinevate isikute poolt. Ka on lepingul trükitud kuupäev 09. august 2011 kirjutatud pastapliiatsiga üle kuupäevaks 14. novembril 2014. Kohtule esitati ka 14.11.2014 kuupäevaga venekeelne laenuleping, mis on allkirjastatud kannatanut poolt. Laenuleping on koostatud osaliselt käsikirjas, sh erinevad summad (laenusumma 6400 eurot) ja kuupäevad, intressid (8 kd, tlk 114-117). Ka sellel lepingul pole kirjas Xxxx OÜ seadusliku esindaja nime, kuid lepingu on allkirjastanud äriühingu nimel volituseta V. Tenjugin. Viidatud laenulepingu

alusel on esitatud ka sama kuupäevaga kassa väljamineku order 6400 eurole, mis on allkirjastatud Y. K ja V. Tenjugini poolt (8 kd, tlk 118-119). Prokuratuuri poolt on kohtule esitatud 13.01.2015 laenuleping, mille kohaselt kannatanu Y K ja Xxxx OÜ on sõlminud laenulepingu summale 15 000 eurot. Laenulepingu kohaselt pidi Xxxx OÜ kandma nimetatud summa 5 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest kannatanu arvelduskontole ning kannatanu kohustus laenusumma tagastama koos intressidega (5%) hiljemalt 30.02.2015. Laenu tagastamise tagamise garantiiks oli Y Ke kuuluv kinnisvara, aadressil Xxxx (3 kd, tlk 105108). Samuti on kohtule esitatud sama kuupäevaga kassa väljamineku order 15 000 eurole, mis on allkirjastatud Y. K poolt. Kohus märgib, et nagu ka 14.11.2014 kuupäevaga laenulepingul, puudub ka sellel Xxxx OÜ esindaja nimi, kuid selle on allkirjastanud V. Tenjugin, kellel puudub esindusõigus. Kassa väljamineku orderist ei nähtu, millise ettevõtte kassaga on tegemist ning kes raha väljastas.

l koos intresside, viiviste ja leppetrahviga 17 424,76 eurot (3 kd, tlk 114-115) ning 17.06.2016 seisuga kuulus lepingu nr 49144 alusel Xxxx OÜ-l tasumisele 1 007,07 eurot (3 kd, tlk 112-113). Raha saamist Xxxx OÜ-lt, V. Tenjuginilt, S. Rilt või L. Slt ei kajasta ka Y. K arvelduskonto väljavõte (3 kd, tlk 169-171). Ka Xxxx OÜ konto väljavõttelt ei nähtu, et äriühing oleks kannatanule ülekandeid teinud. Seega kinnitab eelnev, et V. Tenjugini ütlusi Y. Kga seonduvas episoodis ei saa pidada usaldusväärseks, kuna vastupidiselt Y. Kle laenu andmisele, võttis Xxxx OÜ ise laenu 25.11.2014 ning kannatanule kuulunud korter tagas Xxxx OÜ nõudeid Omega Laen AS ees. Seega pole usutav, et äriühing, kes võtab ise kinnisvara tagatisel laenu, suudaks kannatanule väljastada äriühingu kassast üle 20 000 euro laenu ning seda ka olukorras, kus kannatanu oli juba Xxxx OÜle võlgu ja kohtusse oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Pole usutav, et sellises olukorras sõlmis Xxxx OÜ 13.01.2015 uue laenulepingu, mille alusel väljastas veel 15 000 eurot laenu. Samas tuleb arvestada ka seda, et V. Tenjugini väidete kohaselt anti sisuliselt samal ajal sularahas laene ka teistele käesoleva kriminaalasja kannatanutele. Kohtule jääb V. Tenjugini ütlustest mulje, et Xxxx OÜ „kassa“ on nagu põhjatu rahaauk, kus vastavalt vajadusele saab piiramatus koguses sularaha. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks Xxxx OÜ sellist rahalist võimekust. Kohus nõustub prokuröriga, et pole mitte ühtegi mõistlikku põhjendust, miks kannatanu oleks pidanud võtma Xxxx OÜ-lt laenu nii suures ulatuses, kui tema võlgnevus korteriühistu ees oli vähem kui 2000 eurot. Seejuures nähtub Xxxx kommunaalmaksete arvetest 150751 (07.07.2015) ja 151051 (06.10.2015), et juulis 2015 oli Y K võlgnevus kommunaalteenuste eest KÜ xxxx ees 2 060,43 eurot ning oktoobris 2015 oli see summa juba 2 330,88 eurot (3 kd, tlk 127-128). Seega vaatamata väidetavale laenu võtmisele kasvasid kannatanu võlad kommunaalteenuste eest edasi, kuigi laen pidi katma kommunaalteenuste võlgnevusi. Ka tunnistajad M. L ja I. M on kohtus kinnitanud, et on viinud Y. Kle süüa, mistõttu ei ole usutav, et inimene, kes on nii suures ulatuses laenu saanud, vajaks toiduabi. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega ning kannatanu ei ole tegelikkuses Xxxx OÜ-lt raha saanud. Eelnev kinnitab kohtu veendumust, et kannatanu oli eksimuses ning seetõttu allkirjastas fiktiivseid ja talle kahjulikke dokumente V. Tenjugini mahitusel, kuna ta uskus, et V. Tenjugin aitab teda võlgnevuste tasumisel.

16.06.2015 kinnisasja arestimise akti (täiteasjas nr 025/2015/1112) kohaselt esitas Xxxx OÜ avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks hüpoteegiga tagatud nõude summas 6 612 eurot osas Y K suhtes ning kohtutäitur arestis Y Ke kuuluva kinniasja aadrsssil Xxxx (3 kd, tlk 131-133). Kinnisasja hinna muutmise akt 14.10.2015 täiteasjas nr 025/2015/1112 tõendab, et Y K kinnisasja aadressil xxxx, väärtuseks hinnati 35 000 eurot. Sealhulgas selgub nimetatud tõendist, et Y. K suhtes on algatatud ka täitemenetlus 025/2015/2668, mille aluseks on notar M. Miller 25.11.2014 notariaalne akt 5267 ja sissenõudja Omega Laen AS (endise nimega Odav Laen AS) avaldus, mille nõude suuruseks on 17 424,76 eurot (hüpoteegi realiseerimine) ning millele lisanduvad täitekulud (3 kd, tlk 134-135). Xxxx OÜ 01.09.2015 teade, mille kohaselt Xxxx OÜ juhatuse liige L S annab kannatanule teada, et laenuleping pole kannatanu poolt tähtaegselt täidetud ning sellest tulenevalt on nad sunnitud realiseerima kannatanule kuuluva korteriomandi, aadressil Xxxx, vastavalt notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule nr xxxx. Võlgnevuse jääk seisuga 01.09.2015 oli 15 000 eurot. Vastava teate on kannatanu saanud kätte 07.09.2015 ja selle allkirjastanud. Xxxx OÜ seadusliku esindaja allkiri puudub (3 kd, tlk 109). Xxxx OÜ juhatuse liikme L S 25.02.2016 taotlus kohtutäiturile tõendab, et juhatuse liige palub välja nõuda Y Kt 13.02.2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu nr 322 ja 13.01.2015 sõlmitud laenulepingu alusel 15 000 eurot (3 kd, tlk 110111). 17.02.2016 vara kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 025/2015/1112 tõendab, et korteriomandi ostis enampakkumisel hinnaga 38 450 eurot S&S Õigusbüroo OÜ. Vara kordusenampakkumise akt tõendab lisaks, et Y. K suhtes oli algatatud kaks täitemenetlust, millest täitemenetluse 025/2015/2668 aluseks on 25.11.2014 notariaalne akt 5267 ja sissenõudja Omega Laen AS (endise nimega Odav Laen AS) avaldus, mille põhinõude suuruseks on 17 424,76 eurot (III kd, tlk 141151). Seejuures märgib kohus, et täitemenetluse 025/2015/2668 algatamise aluseks on Xxxx OÜ võlgnevus Omega Laen AS ees, millist laenu tagas kannatanule kuuluv korter, mida kohus on analüüsinud eelnevas kohtuotsuse punktis. 22.02.2016 jaotuskava tõendab, et Y K vara müügihind on 38 450 eurot ning kuulus rahuldamisele järgmiselt: Omega Laen sai 18 431, 83 eurot, kohtutäitur kokku 4 223,80 eurot, Xxxx OÜ 6 440,89 eurot ning Y K 9 343,48 eurot (3 kd, tlk 129-130). 23.02.2016 kinnistamisavaldus tõendab, et võlgniku Y. K kinniasi müüdi S&S Õigusbüroo OÜ-le (III kd, tlk 124). 23.02.2016 kinnistamisavaldusest nähtub, et kohtutäitur palub teha kinnistusregistriossa nr 9885501 kanne, millega kustutatakse senine omanikukanne teisest jaost Y K kohta ja kantakse kinnisasja omanikuna sisse S&S Õigusbüroo OÜ, samuti kustutada kolmandast jaost kinnisasja käsutamise keelumärge kohtutäitur K. Põlts, OÜ xxxx kasuks ja neljandast jaost hüpoteegid Odav Laen AS ja Xxxx OÜ kasuks (3 kd, tlk 132-133). Kohtutäituri poolne 01.03.2016 täitetoimingust (täiendava tulemi jaotamisest) teatamine tõendab võlgniku vara müügist laekunud summa 38 450 euro esialgset jaotamist võlgniku, sissenõudjate ja kohtutäituri vahel ning et Xxxx OÜ on esitanud täiendava taotluse summa saamiseks, mille pidi esialgu saama Y K ning mille aluseks on 13.01.2015 laenuleping (3 kd, tlk 125-126). Kohtutäituri 09.03.2016 otsuse ja täiendav tulemi jaotuskava järgi on Y K suhtes algatatud täitemenetlused nr 025/2015/1112 ja 025/2015/2668. Y K vara, s.o kinnisasi, aadressil Xxxx, müüdi enampakkumisel 38 450 euro eest. Vara müügist saadud summa jagati selliselt, et Omega Laen sai 18 431, 83 eurot, kohtutäitur kokku 4 223,80 eurot, Xxxx OÜ 6 440,89 eurot ning Y K 9 343,48 eurot. Ühtlasi rahuldas kohtutäitur Xxxx OÜ avalduse, millega tühistas jatouskava punkti, millega määrati 9 343,48 eurot tagastamisele Y Ke ning vastav summa jagati ümber Xxxx OÜ-le summas 9 338,36 eurot ning kohtutäiturile täitekulu 5,12 eurot (3 kd, tlk 121-123). Seega kinnitab eelnev kohtutäituri otsus ja täiendav tulemi jaotuskava, et kannatanule kuulunud korteriomandi müügist enampakkumisel ei saanud kannatanu midagi. Seda tõendab Y K arvelduskonto väljavõte päringu vastusega, millest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2014-09.03.2016 puudusid Y K rahalised vahendid ning talle ei ole tehtud ülekandeid (3 kd, tlk 169-171).

organiseerimisel. Kannatanu ütluste kohaselt Vladimir Tenjugin ja S B tulid enne, kui ta korterist ilma jäi, ise tema juurde korterisse ja lasid nende dikteerimisel kirjutada pabereid. 2016 talvel tuli V. Tenjugin koos S. Biga tema juurde ning kui ta ei olnud nõus korterit müüma, lõi S B teda selleks, et ta nõustuks korteri müügiga. Sellistes kannatanu väidetes ei ole kohtul alust kahelda, kuna tunnistaja I. M ütluste kohaselt, kui ta ükskord viis kannatanule leiba, siis kannatanu hoidis kõhust kinni ning Y ütles, et käisid „need“ ja tahtsid et ta müüks korteri. Ka tunnistaja M. L ütlused tõendavad, et ühel kohtumisel astus turva ehk S R kohe Y juurde ja Y oli vait, ta arvas, et ta lööb teda, aga seda ei juhtunud. Ka teised kohtule usaldusväärsed tõendid viitavad S. Ri äkilisele ja hirmutavale iseloomule. Esimeses episoodis andis kannatanu J. R ütlusi, et Si inimesed kardavad, kuna ta oli väga närviline, kurja näoga, tal on sellised musklid näos, et on valmis kohe lööma, käed paneb rusikasse ja tekitab sellise ilmega hirmu. Kohus avaldas tunnistaja Larissa Timofejeva ütlused prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kuna tunnistaja keeldus KrMS § 71 lg 1 p 1 alusel ütluste andmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded, mil kohus erandina võib vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kuna kohtul puudub alus kahelda selle isikulise tõendiallika usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul ütluste andmise asjaolud ning L. T isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Samuti leiab kohus, et L. T ütlused on olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Kohus leiab, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oli ka küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Tunnistaja L. T ütluste kohaselt oli temal ja tema emal G Fl eraldi elamispinnad Xxxx korterelamus. 2016 kevadel otsustasid nad emaga, et nad vahetavad kaks tuba üheks korteriks. Kuna tema ei elanud nimetatud majas juba umbes 6 aastat, siis vahetamisega tegeles tema ema ja teda aitas nende ühine tuttav Vladimir Tenjugin, kes leidis vahetuse tarvis korteri Xxxx tn. Neil oli emaga tingimus, et vahetavad kaks ühiselamutuba ühetoaliseks korteriks ilma juurdemaksuta. Kui tunnistaja käis notaris 2016 kevadel, siis seal dokumentidega tutvudes ja kuulates notari ära, sai ta aru, et võib juhtuda nii, et nad emaga võivad jääda üldse kõigest ilma. Notaris olid kohal tema ema, Vladimir Tenjugini naine L S ja Stasi nimeline meesterahvas, kes on V. Tenjugini hea tuttav ja keda ta teab, et neil V. Tenjuginiga oli kahepeale võlgade „väljapeksmise“ firma. Notaris sai tunnistaja aru, et kui nemad emaga on nõus oma tubadest välja kirjutama, siis saavad nemad Xxxx tn korteri alles pärast seda, kui seal elav meesterahvas end välja kirjutab, aga millal see toimub, oli teadmata. Ta sai aru, et neid võidakse petta ning ta keeldus notari juures tehingu sõlmimisest. Sellele vastusele reageeris Stas tormiliselt, väljendades pretensioone nende aadressil seoses sellega, et tehing oli katki jäänud (2 kd, tlk 28 pöördel-29). Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka V. Tenjugini ja L. S elukoha läbiotsimisel leitud ning käesoleva kohtuotsuse p-s 2.8.7. kajastatud G F 21.12.2015 avaldus, milles ta kinnitab, et soovib tasaarvestuse teel osta enampakkumiselt korteri asukohaga Xxxx 12-51 ning omalt poolt esitab ostutehingu garandina kaks elamispinda asukohaga Xxxx-xxxx ja Xxxx-xxxx, mille pärast enampakkumist vormistab notariaalselt ümber firma Enditum nimele. Ka 01.02.2017 jälitustoimingu protokoll tõendab S. Ri seotust pettuse toimepanemisel koos V. Tenjuginiga. 01.04.2016 kl 13.06 kõnes räägib V. Tenjugin R. Rile, et nad oleksid võinud K rahata korteri välja osta, ilma 10% sissemaksuta ning seetõttu kaotas firma hunnik raha. Samuti nähtub kõnest, et R küsib, miks Tenjugin talle sellest räägib ning ütleb, et tuleb ridade vahelt salakirja tingmärke lugeda. 12.04.2016 kl 14.11 kõnes räägib V. Tenjugini S. Rile, et ta ootab viimast, et minna ühikat raputama. See peaks olema õhtune aeg, et kõik seal oleks ja koguda andmeid. Kellegi raputamisest räägivad nad omavahel ka 16.04.2016 kl 14.48 kõnes, kus V. Tenjugin ütleb, et nad läheksid lähipäevil nende sõpru raputama, kuna seal ilmus välja üks temake. Pettuste läbiviimisest ja skeemitamisest räägivad V. Tenjugin ja S. R 08.04.2016 kl 09.02 kõnes, milles Tenjugin ja R räägivad omavahel üldistel teemadel, sh sellest, kuidas on vaja lepinguga survestada, rääkida, et miski ei hakka kohustama ja jäävad ainult nende suhted ja siis pistavad lepingu salaja ette. Tenjugin selgitab Rile, et kirjutavad ise kuulutused, mida on vaja ja mis on neile kauslikud ja siis hakkab rahvas käima ning R lisab, et ta hakkab neilt pappi korjama, sest lepingut ei ole. Tenjugin lisab, et igalt kliendilt hakkavad siis avaldust võtma. Tenjugin seletab, et koostavad sellise „pealiskaudse“ lepingu, millele B vastab, et tuleb ikka normaalne sissenõudmisleping koos intressidega koostada. R arvab, et sellise tegevuse jaoks võib eraldi firma luua ja kõik läbi selle

ajada ja lisab, et ühikaga tegelemiseks ja ainult raamatupidaja. Kannatanu Y. Kga seotud korteri rahast räägivad V. Tenjugin ja S. R omavahel 04.04.2016 kl 18.16 ja 05.04.2016 kl 10.57 kõnedes, milles S. R kurdab, et raha pole ikka tulnud ning seletab, et jutt käib ikkagi rohkem kui 16 000 eurost, millest nad on juba kolm ja pool kaotanud ning rohkem oleks pidanud survestama. Samuti ütleb R, et tuleb kohe K Pile helistada ja öelda, et raha ei ole, kõik tähtajad on möödas ja küsida, kus on raha. Sama jälitustoimingute protokoll tõendab ka, et Y. K korteriga seotud rahast räägivad omavahel L. S ja S. R. 04.04.2016 kl 12.09 kõnes helistab S. R Tenjuginile, kuid telefonile vastab L. S. Kõnest nähtub, et nad räägivad omavahel rahast, mis ei ole veel üle tulnud ning arutavad, et äkki K ei ole kohtult vastust kätte saanud, nemad said kohe internetis, aga K pole post veel jõudnud. Seejärel 05.04.2016 kl 19.35 helistab L. S Rile ja küsib, kas ta tahab esitada arve remonditööde eest ja siis ta kannaks raha kohe tema firma arvele. R ei saa aru, mis remonditööde eest ta arve esitab. L selgitab, et siis ta ei pea jooksma ja raamatupidamise seisukohast saaks ta end süütuks õiendada. R selgitab, et tal ei ole viimasel aastal firma töötanud ja ei ole ühtegi arvet ega laekumist. Nad lepivad kokku, et kuna olukord nõuab, siis tuleb hakata lepinguid kirjutama. 05.04.2016 kl 19.56 annab L. S S. Rile teada, et raha ei ole ning K N on edasi saatnud teate, et kohus andis vastuse, et mingeid avaldusi ei ole esitatud ning raha jaotamine toimub Kuke enampakkumise akti järgi täna. R ütleb Se, et on variant, et nad sõlmiksid omavahel teenuste osutamise lepingu summa välja mõistmiseks ja siis esitab kohe arve. L. S nõustub ja lisab, et nii on tal lihtsam, võtab arvelt raha ja paneb kassasse ja nii ta justkui kannaks Rile raha üle millegi alusel. R selgitab juurde, et teenuste osutamise lepingusse tuleb kirjutada, millised teenused ning kuna raha tuli Kuke korterist, siis tuleb see esitada Xxxx tn korteri suhtes. Samuti lisab R, et sinna on parem märkida suur summa, võib-olla kakskümmend kaks, kuna seal olid ka kohtutäituriga seotud kulutused. Kõne lõppu lisab R, et tuleb kavalalt tegutseda, tüssata. 07.04.2016 kl 10.27 L. S ja S. Ri omavahelisest vestlusest nähtub, et R teeb etteheite, miks teda ei teavitatud raha ülekandmisest. S ütleb, et raha kanti üle ja ta on xxxx S. R räägib, et ta toob Se firma rekvisiidid ja S kannab talle raha. Saadud summa alusel esitab tema tagantjärgi arve selles osas ja pärast allkirjastavad lepingud. S küsib, kas R saaks esitada kaks arvet, ühe inkassoteenuste eest ja teine nt remonditeenuste eest. R vastab, et firma ehitusega ei tegele ja pakub, et inkasso- ja turundusteenuseid. S küsib, kas õigusteenused võivad olla ning nad lepivad kokku, et väiksem arve on inkassoteenuste eest ja suurem õigusteenuste eest. Seda, et S. R esitas Talion Inkasso nimel Xxxx OÜ-le arve, kinnitavad L. S ja V. Tenjugini elukoha läbiotsimisel leitud ja 12.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 07.04.2016 Talion Inkasso OÜ väljastatud arve nr 01/04 Xxxx OÜ-le summas 6 189 eurot, millise kohaselt osutati juriidilisi- ja inkassoteenuseid ning teenuste osutamise leping, mis on sõlmitud Talion Inkasso (esindaja S. B) ja Xxxx OÜ (esindaja L. S) vahel inkasso- ja juriidiliste teenuste osutamiseks (5 kd, tlk 102-109). Talion Inkasso OÜ registrikaardi väljatrükk tõendab, et juhatuse liige ja ainuosanik on S R (3 kd, tlk 176). Talion Inkasso OÜ arvelduskonto väljavõte päringu vastusega ajavahemikust 01.12.2015 kuni 14.09.2016 kinnitab, et Xxxx OÜ on teinud Talion Inkasso OÜ arvelduskontole 08.04.2016 ülekande summas 6 189 eurot, milline summa on sularahana kontolt välja võetud (3 kd, tlk 172-175).

protokollid. L. S poolt Xxxx OÜ esindajana allkirjastatud dokumendid, sh Pärnu Maakohtu pöördumine maksekäsu kiirmenetluse avaldustega ja täitemenetluse algatamise avaldused kohtutäiturile, kinnitavad kohtu veendumust, et L. Sl oli kannatanu petmisel täita oma kindel roll ning ta oli sellest teadlik. Arvestades, et tegemist on ka Xxxx OÜ seadusliku esindajaga ning V. Tenjuginiga moodustavad nad ühise leibkonnaga, oleks L. S teadnud Xxxx OÜ rahade liikumisest. Sealjuures on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust seegi, et Xxxx OÜ võttis laenu Omega Laen AS-ist ning laenu tagamiseks seati 25.11.2014 kannatanule kuuluvale korterile hüpoteek, kuigi kannatanu ise laenu ei võtnud. L. S varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et L. S isiklikult kontolt on makstud 31.10.2014 Rahandusministeeriumile riigilõivu infopäringu eest kinnistusraamatusse, mis seondub kannatanu Y. K korteriga aadressil Xxxx (5 kd, tlk 130). Seega juba enne fiktiivsete laenulepingute sõlmimist, on L. S tundnud isiklikult huvi kannatanule kuuluva korteri vastu, mistõttu on välistatud, et L. S, Xxxx OÜ esindajana, ei teadnud kannatanu Y. K ja temale kuulunud korteriomandi, Xxxx, tehingutega seotud asjaolusid ning seega on leidnud kinnitust, et L. S Xxxx OÜ esindajana osales teadlikult kannatanu Y. K petmisel, et saada varalist kasu. Samuti on kohus seisukohal ka, et S. R osales teadlikult kannatanu suhtes kelmuse toimepanemisel, mis leidis kinnitus eelnevalt refereeritud jälitustoimingute protokollidega ja tunnistajate ütlustega. Kokkuvõtteks leiab kohus, et V. Tenjugini ja Xxxx OÜ, keda esindas L. S, poolt loodi varalise kasu saamise eesmärgil kannatanule Y. Kle ebaõige ettekujutus, et teda soovitakse aidata võlgade tasumisel ja seetõttu kannatanu allkirjastas erinevaid dokumente. Tegelikkuses oli süüdistatavate eesmärk saada varalist kasu läbi täitemenetluse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille aluseks olid fiktiivsed laenulepingud 6400 ja 15 000 eurole. Läbiviidud täitemenetluse tulemusena tekitati kannatanule varalist kahju, s.o kannatanu jäi ilma temale kuulunud korteriomandist, aadressil Xxxx, mis müüdi enampakkumisel hinnaga 38 450 eurot. Xxxx OÜ sai täitemenetluse tulemusena enampakkumisel müüdud korteri hinnast 15 779,25 eurot, mis kanti Xxxx OÜ arveldusarvele ning Xxxx OÜ kandis S. Ri arveldusarvele 6189 eurot. Seega said Xxxx OÜ ja S. R varalist kasu ning kannatanu Y. K varalist kahju. Lähtudes asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et V. Tenjugin kui ka L. S tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kuivõrd eelnevates kohtuotsuse punktides on leidnud tõendamist nende poolt kelmuste toimepanemine ka teistes neile inkrimineeritud kuriteo episoodides, siis on täidetud ka KarS § 209 lg 2 p 1 koosseis.

esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul on L. S teos KarS § 209 lg 2 p 4 järgi täidetud kõik KarS § 2 lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid. Seega on L. S tegu omistatav juriidilisele isikule. Seega esineb õiguslik alus Xxxx OÜ süüdi tunnistamiseks KarS § 209 lg 3 järgi.

on M. P allkirjastatud testamendiga, milles ta pärandab kogu oma vara N Tenjuginile. Testamendi on tunnistajatena allkirjastanud K. B ja G. F, Xxxx (4 kd, tlk 71-74).

esineb kui P volitatud isik. Et ei oleks küsimusi ta ütles, et N pöördus õigusbüroosse, et aidata matustega ja kõiki ülejäänuid, kuna P oli võlgnik. 05.04.2016 kell 14.25 kõnes V. Tenjugin annab G. Fle teada, et annab M. P sugulastele tema numbri ning õpetab mida rääkida et N pöördus õigusbüroo poole asjade korraldamisega ning et N aitas Pt. Samuti selgitab Fle, et P tegi Nle koduse testamendi tema ja Kostja juuresolekul.

dokumendid, mis seonduvad M. P. Nimelt 12.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollist, mille vaadeldavaks objektiks on erinevad dokumendid, mis võeti ära 28.11.2016 läbiotsimise käigus V. Tenjugini elukohast, aadressil Xxxx nähtub, et vaadeldi pruuni värvi portfellist leitud dokumente, kus olid mh: 28.06.2016.a N. Ti poolt sularahas makstud arve nr xxxx Tallinna Notar R. Ki juures pärimistunnistuste ja ärakirjade eest; 13.05.2016 N. Ti poolt sularahas makstud arve nr xxxx Tallinna Notar R. Ki juures tunnistaja ärakuulamise protokolli eest; 12.05.2016 N. Ti poolt sularahas makstud arve nr xxxx Tallinna Notar R. Ki juures tunnistaja ärakuulamise protokolli eest; 27.06.2016 N. Ti poolt makstud arve nr xxxx Tallinna Notar R. Ki juures volikirja tõestamise eest; 26.04.2016 N. Ti poolt sularahas makstud arve nr xxxx Tallinna Notar R. Ki juures pärimismenetluse algatamise avalduste ja pärandi vastuvõtmise avaldus eest (5 kd, tlk 102-109). Samuti 23.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollist, mille vaadeldavaks objektiks on erinevad dokumendid, mis võeti ära 28.11.2016 läbiotsimise käigus V. Tenjugini elukohast, aadressil Xxxx, nähtub, et vaadeldi dokumente, mis on leitud musta värvi kohvrist, sh: 29.04.2015 G F omakäeliselt kirjutatud dokument, milles ta kinnitab, et sai 29.04.2015.a Xxxx OÜ-lt 1 000 eurot 27.04.2015 notari juures toimunud tehingust ning notariaalne volikiri nr xxxx 27.06.2016, millega N. T volitab V. Tenjuginit; valget värvi kilekotist leiti ja vaadeldi mh: ümbrik Olt M. P aadressiga Xxxx; kaks eksemplari testament 22.12.2015, mis on kirjutatud M P poolt ning mille kohaselt kogu oma vara pärandab ta N T, testament on koostatud kahe tunnistaja juuresiviibimisel: G F ja K B; Starman AS arve nr xxxx 01.01.2016 M P nimele summas 11,24 eurot; KÜ Xxxx väljastatud arve nr xxxx 12.01.2016 M P nimele summas 78,26 eurot kommunaalteenuste eest; 28.01.2016 täitemenetluse lõpetamise otsus võlgnik M P suhtes seoses täitemenetluse aegumisega; erinevad Starman AS arved, töökäsk, seadmete rendi- ja/või müügileping, kliendi- ja teenuse osutamise leping ja dokumendid M P nimele ajavahemikust 01.02.2016 kuni 17.06.2016; KÜ Xxxx väljastatud arve nr xxxx 11.02.2016 M P nimele summas 94,69 eurot kommunaalteenuste eest; pärimismenetluse algatamise avaldused ja pärandi vastuvõtmise avaldus 26.04.2016, millest nähtuvalt on notariaalaktis osaleja N. T, kes palub algatada surnud R. D ja xxxx surnud M P pärimismenetlused ning kinnitab, et võtab M. P testamendijärgse pärijana pärandi vastu; notariaalne dokument 29.04.2016 nr 306/P, mis on adresseeritud K.B nimele, mille kohaselt otsustab notar tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi õigsuse väljaselgitamiseks kuulata ära tunnistajad, vestleb iga tunnistajaga eraldi, mis protokollitakse; Swedbank AS väljastatud dokument 11.05.2016 nr A09.04-200-05/42-2 notarile, mille kohaselt on M P nimel arvelduskonto, mille saldo 11.05.2016 seisuga on 658,64 eurot; 28.06.2016 korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping nr 1807, mille lepingu poolteks on N. T ja IZI Trade OÜ, lepingu esemeks on korteriomand Xxxx; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016.a, mille kohaselt on 11.04.2003 surnud R D ainupärijaks M P, kes suri xxxx ning vastavalt notari poolt välja antud pärimistunnistusele on M P ainupärija N Tenjugin; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016, mille kohaselt on xxxx surnud M P ainupärijaks N T ning vastavalt notari poolt välja antud pärimistunnistusele on R D ainupärija M P; valduse üleandmise-vastuvõtmise akt 28.06.2016, mille kohaselt on akt koostatud N T, keda esindab Valdimir Tenjugin, ja Izi Trade OÜ vahel ning mille kohaselt andis müüja Izi Trade OÜ-le üle Xxxx asuva, 28.06.2016.a sõlmitud müügilepingu esemeks oleva korteriomandi (5 kd, tlk 110-118). 05.01.2017 asitõendi vaatlusporotokolliga koos fototabeliga vaadeldi 28.11.2016.a läbiotsimise käigus V. Tenjugini elukohas, aadressil Xxxx, pruuni värvi portfellist leitud juhiluba M P nimele (4 kd, tlk 94-95).

arvamusest nähtuvalt ei ole võimalik määrata, kas M. P allkiri testamendil on kirjutatud V. Tenjugini, G. F või K.B poolt, ei nähtu eksperdi arvamusest seda, et süüdistatavad on testamendi allkirjastajatena absoluutselt välistatud. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja kohtus uuritud eelnevate jälitustoimingute protokollidega leidnud kinnitust, et testamendi on võltsinud V. Tenjugin. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et M. P allkirja on testamendil võltsinud V. Tenjugin, kuna 13.01.2016 jälitustoimingute protokollist nähtuvalt on ta uurinud O. Slt, kuidas kodust testamenti koostada ning pärast seda kõnet räägib V. Tenjugin G. Fga, et nüüd on vaja uue järgi dokumente teha ja trükkida ning ka kõnes N. T annab ta teada, et paberid said valmis trükitud ja K, Nl ja G tuleb paberitele alla kirjutada. Seega on testamendi võltsimine toimunud ühiselt ja kooskõlastatult koos G. F ja K.Bga, kes panid V. Tenjugini poolt koostatud testamendile tunnistajatena allkirjad. Seega on ammendavalt tõendatud, et 22.12.2015 kuupäevaga koostatud kodune testament on võltsitud ning tegelikkuses on testament koostatud pärast M. P surma, s.o ajavahemikul xxxx kuni 26.04.2016, mil testament esitati notarile ning testament ei vastanud M. P tegelikule tahtele. Testamendi näol on tegemist KarS § 344 teokoosseisu objektiivses küljes silmas peetud dokumendiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Antud juhul õigustas testamendi võltsimine N. T esitada notarile ebaõigeid andmeid, mille alusel oli tal võimalik pärida kogu M. P vara. Subjektiivsest küljest pani V. Tenjugin KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritud teo kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et testamendi sisu oli ebaõige, mistõttu sai ta aru, et selliselt võltsib ta testamenti, millega võib omandada õigusi. Seega ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Seega Vladimir Tenjugin toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

kasutatud V. Tenjugini ettepanekul eesmärgiga omandada õigusi – pärida kogu M. P vara ehk tegutses kavatsetult. Sellise tegevusega pani Vladimir Tenjugin toime KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

toimunud V. Tenjugini kihutamisel, mis nähtub eelnevalt uuritud jälitustoimingute protokollidest. Kuigi V. Tenjugin on kohtus antud ütlustes selgitanud, et tema on M. P testamendiga seoses vaid N. Tit ja G. Ft aidanud juriidiliselt, siis sellised V. Tenjugini ütlused on ümberlükatud eelnevalt uuritud tõenditega, millest nähtuvalt on kogu M. P koduse testamendi ja pärimismenetlusega seonduvat korraldanud V. Tenjugin. Samuti on need ütlused ümber lükatud ka tema enda ütlustega selle kohta, et tal on puudub juriidiline kõrgharidus, samuti leidis kohtus tõendamist, et V. Tenjugin on ise tunnistaja O. Slt küsinud koduse testamendi koostamise kohta informatsiooni, mis viitab üheselt sellele, et tegelikkuses V. Tenjuginil eriteadmised puuduvad. Niisamuti on tõendamist leidnud seegi, et G. F ei soovinud ühel hetkel notarisse minna, kuna ta pole V. Tenjuginilt raha saanud ning V. Tenjugin lubab midagi välja mõelda, mis viitab samuti, et ebaõigete andmete esitamine notarile toimus tema initsiatiivil ja ettepanekul. Seega kinnitavad antud episoodis objektiivselt avaldunud asjaolud, et õigusvastase teo toimepanemise tahtluse N. Tile, G. Fle ja K. B on tekitanud V. Tenjugin. Enne V. Tenjugini sellist ettepanekut N. Til, G. Fl ja K.Bl notarile ebaõigete andmete esitamise tahtlus puudus, mistõttu oli V. Tenjugini ettepanek õigusvastase teo toimepanemise käivitajaks. Kohtu hinnangul on notarile ebaõigete andmete esitamisele kihutamine V. Tenjugini poolt toime pandud kavatsetult. Uuritud tõendid kinnitavad, et õigusvastase teo algatus tuli V. Tenjuginilt ja tema lõi vajalikud tingimused õigusvastase teo toimepanemiseks. Jälitustoimingute protokollid, millega kuulati pealt V. Tenjugini kõnesid ja teostati varjatud jälgimist, annavad kinnitust, et ta andis suuniseid õigusvastase teo toimepanemiseks ning korraldas notari juurde mineku, hoides selliselt teo toimepanemist oma kontrolli all. Nimetatu viitab üheselt, et V. Tenjugini tahtlus ulatus lõpuleviidud põhiteoni, ta seadis eesmärgiks põhiteo saavutamise ja tegi kõik, et saavutada põhiteo lõpule viimine ning tagada seeläbi notarile ebaõigete andmete esitamine, mis ka realiseerus. Sellise tegevusega pani Vladimir Tenjugin toime notarile ebaõigete andmete esitamisele kihutamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 281 lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

Tunnistaja O. S ütlusi kinnitab ka 13.01.2016 jälitustoimingute protokoll, mille 29.06.2016 kell 17.26 kõnes annab O. S V. Tenjuginile teada, et raha on tema käes ja küsib, kas ta kannab selle edasi või võtab välja. O. S ütleb samuti, et ta tahab lepingut, mille alusel ta selle raha sai. Tenjugin ütleb, et S vaadaku ise, klopsigu mingisugune kokku ja idee poolest töötab see uus firma ka.

xxxx, asuvas R K notaribüroos notarile, mille tulemusena algatas notar pärimismenetluse. 12.05.2016 ja 13.05.2016 esitasid K.B ja G. F Vladimir Tenjugini ettepanekul samas notaribüroos notarile vestlusel ebaõigeid andmeid öeldes, et viibisid juures, kui M. P kirjutas testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas tema viimast tahet. Tegelikkuses oli M. P kodune testament nende poolt võltsitud pärast M. P surma. Siit järeldub, et süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et nii V. Tenjugini, N. Ti, G. F ja K.B roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd V. Tenjuginil, ilma testamendi võltsimiseta G. F ja K.B kaasabil, N. Ti võltsitud testamendi esitamiseta notarile ning võltsitud testamendi sisu kohta esitatud ebaõigete andmete esitamiseta, ei oleks kelmuse toimepanemine võimalik olnud. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli V. Tenjugini eesmärk saada M. Ple kuulunud korteriomand, aadressil Xxxx, endale. Püstitatud eesmärgi täitmiseks tuli võltsida M. P kodune testament, esitada selle kohta notarile valeandmeid. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et pärimismenetluse tulemusena sellise varakäsutuse notar teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik notari eksimusse viimiseks tehtud. Nimetatu viitab üheselt, et V. Tenjugini tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Vladimir Tenjugini poolt KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Vladimir Tenjugini tuleb antud episoodis süüdi tunnistada.

eelmistega, s.o tasuda võlgnevused, võtta korter oksjonilt maha, müüa korter maha ja leida korterile üüriline. Nende soov oli, et talve saaksid olla seal korteris. J. V ja F. Oga oli sõlmitud avalduse leping teenuste kohta, teenuste leping ja laenuleping ning allkirjad ja raha saamise orderid. Nii laenuleping kui ka teenuste osutamise leping olid vene keeles. Laenulepingul olid tema, V ja O allkirjad. L. St laenulepingu sõlmimise juures ei olnud. V korterile seati hüpoteek, kuna tal oli võlgnevus 5000 eurot. Korter oli oksjonil ning et seda sealt maha saada, tuli raha tasuda. Seda, kelle ees Vl võlgnevus oli, seda ta ei tea, kuid info sai kohtutäiturilt. Kannatanutele väljastas ta isiklikult raha Xxxx OÜ nimel ja juriidilisel aadressil. Raha sai V sularahas, kuna kontod olid arestitud ja see oli nende soov. Raha andis ta üle osadena septembrist kuni maikuuni 2015. Laenuleping sõlmiti summale 8000 eurot, millest 50% tasuti ette ja pärast 4000 eurot. V allkirjastas kättesaamise kohta kõik kassa väljamineku orderid. Laenu tagatiseks oli seatud ka hüpoteek, kuid hüpoteegi seadmisel ta ise ei osalenud. Hüpoteegi seadmine, summa 17 000 eurot, oli seotud nii laenulepingu kui ka kommunaalteenuste kuludega. Pärast seda, kui nad olid 6 kuud korteris elanud, siis korter müüdi oksjonil, sest nad rikkusid lepingut. Rahaline kohustus oli täitmata ja leping oli koostatud pooleks aastaks. Kuna kannatanud ei tasunud laenu, siis pärast läbirääkimiste pidamist, suunasid nad lepingu täitmiseks tsiviilkohtusse (8 kd, tlk 1-16).

seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Kohus leiab, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oli ka küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Kannatanu F O on kohtueelses menetluses kannatanuna andnud ütlusi 14.11.2016 selle kohta, et kuna nad on pensionärid, raha ei jätku, siis juhtus, et nad ei maksnud kommunaalmakseid korralikult ära, võlg kasvas ning tuba pandi oksjonile, mistõttu käisid nad kohtutäituri juures. 2015 oktoobris tutvusid nad Vladimiriga, kelle perekonnanime ta ei tea, kuid mees töötab firmas Enditum.Vladimir tuli ise nende koju. Eeldab, et visiit oli kokkulepitud abikaasa poolt, kes sai Valdimirist teada varem tõlkija käest kohtutäituri juures. Vladimir esitles end kui nende kaitsjat, kes on valmis nende võlad ära maksma. Nad jäid sellga nõusse, kuna olid väljapääsmatus situatsioonis, oli vaja võlg kustutada. Vladimir ütles, et hakkab tema kaitsjaks, kuid on vaja avaldus kirjutada. Ta andis paberi ja pliiatsi, dikteeris abikaasale, mida on tarvis kirjutada avalduses. Avalduses palusid nad osutada abi või kaasabi kõigi nende võlgade kustutamiseks, aga esmajärjekorras lahendada võlaküsimus xxxx korteri suhtes. Avaldusel ei olnud adressaati ning võlasummad ei olnud avalduses ära toodud. Avalduse lõppu panid nad mõlemad oma allkirjad abikaasaga. Avalduse võttis Vladimir ära. Peale selle andis Vladimir neile kaks tühja A4 formaadis lehte allkirjastada ning seletas, et tühjadele lehtedele on allkirju tarvis, et nende tuba oksjonilt maha võtta. Allkirjad panid nad lehtede alaosasse. Vladimir ei nimetanud selle teenuse eest tasu summat. Novembris 2015 ilmus Vladimir välja ja ütles, et on vaja notarisse minna, et nende küsimus ära otsustada. Notari ajaks määrati 19.11.2015 kell 13.00 ning sellel hommikul kohtusid nad Vladimiriga. Vladimir viis neid autosse, kus rooli taga istus L ja autos oli ka väike laps. Autos andis L neile abikaasaga alla kirjutada vene keeles koostatud paberi. Tekst oli osaliselt trükitud, osaliselt käsitsi kirjutatud. Vladimir ja L kiirutasid neid allkirjastamisel tagant, kuna oli vaja kiiresti notarisse minna ning seoses sellga ei lugenud ta, mis seal kirjas oli. Ta ei küsinud, mis dokument see oli, vaid nad panid abikaasaga sellele allkirjad. Vladimir läks koos lapsega koju, L tuli nendega notarisse. Notari nime ei mäleta, oli naisterahvas. Notar küsis nende käes, et mille pärast nad notarisse tulid, kuid ta ei osanud vastata, sest ta ei teadnud. Notar andis neile mingisugused dokumendid alla kirjutada, nende sisu ta ei seletanud. Dokumendid olid vormistatud eesti keeles, aga eesti keelt ta ei oska. Notar pakkus kasutada tõlgi abi raha eest, kuid nad abikaasaga keeldusid. Ta ei saanud aru, mis notari juures toimus, ei saanud aru, et korterile pannakse hüpoteek peale. Nädala möödudes luges abikaasa dokumendid läbi, mille notari käest said ja siis said aru, et korterile on pandud hüpoteek summas 10 000 eurot. Said aru, et Vladimir on neid petnud ja nad abikaasaga võivad eluasemest ilma jääda. Pärast hakkas Vladimir nende tuppa tooma mingisuguseid inimesi ja oli aru saada, et ta müüb seda korterit. 2016 suve lõpus tegi Vladimir ettepaneku vormistada notari juures mingisugune eeltehing nende toa müümise kohta ostjale, kus pidi olema ära toodud nende toa vabastamise kuupäev. Vladimir ütles, et seda on vaja teha selleks, et klient toa ostmisest ei keelduks. Vladimir ütles, et nemad saavad toa müügist 1500 eurot. Nad keeldusid abikaasaga notarisse minemast, kuna oli selge, et Vladimir tahab neid korterist välja tõsta. Nad lõpetasid Vladimiriga suhtlemise, kuna kohtutäiturilt tuli paber, et Vladimir on neid kohtusse andnud, kuna nad on Enditumile võlgu 8 000 eurot. Tema ei ole võtnud krediite firmast Enditum, raha ei ole sularahas ega panga kaudu Vladimiri ega tema naise käest saanud, ka abikaasa ei ole saanud. 2016 septembris oli tuba pandud oksjonile ning 27.09.2016 müüdi mingile firmale. Alates 27.10.2016 elab ta koos abikaasaga sotsiaalmajas, kus said voodikoha tähtajaga 6 kuud (2 kd, tlk 71- 74).

väljavõttest nähtub, et 09.12.2015 on Õigus ja Kord tasunud täiteasjas 025/2015/105, asi 2-1426934 Xxxx-303 eest 1973,62 eurot (2 kd, tlk 109-147). Võlgnevuste olemasolule viitavad ka mitmed täitemenetlused, mis kannatanute suhtes olid algatatud. 25.10.2016 täitemenetluse lõpetamise otsused tõendavad, et J V suhtes lõpetati täitemenetlus nr 025/2015/1905 seoses võlgnevuse likvideerimisega Õigus ja Kord OÜ ees ning F O suhtes lõpetati täitemenetlus nr 025/2015/1904 seoses võlgnevuse likvideerimisega Õigus ja Kord OÜ ees (2 kd, tlk 174-175). J V arvelduskonto väljavõttest nähtub ka, et tema kontolt on 20.01.2016 kohtutäitur E V kontole läinud 80 eurot täiteasjades nr 022/2015/465 ja 022/2014/xxxx (2 kd, tlk 91-94).

Vladimir Tenjugini ja L S elukoha, Xxxx, läbiotsimisel (4 kd, tlk 162-181) leiti hulgaliselt dokumente, mida vaadeldi 23.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, sh musta värvi kohvrist leitud kassa väljamineku orderit, millel on täidetud lahter lisa: J V xxxx, O F xxxx, millel on kirjutatud kolm allkirja (5 kd, tlk 110-118). Samas ei nähtu kassaorderist palju kassast raha välja läks, millise ettevõtte kassa väljamineku orderiga on tegemist ning kes ja millal raha väljastas. Hinnates kannatanute ütlusi ja eelnevalt uuritud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kannatanute ütlused on usutavad. Kannatanud on andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et neil oli uskumus, et V. Tenjugin aitab neid korteril lasuva kommunaalvõlgnevuse kustutamisel ning korteri nö oksjonilt mahavõtmisel. Selleks kirjutas J. V V. Tenjugini juhendamisel avalduse, mille mõlemad kannatanud allkirjastasid. Seejärel on mõlemad kannatanud andnud riimuvaid ütlusi, et nad allkirjastasid ka tühjasid pabereid ning J. V täiendas, et V. Tenjugin selgitas, et ta pärast kirjutab ise neile lehtedele vajaliku teksti. Eelnevad ütlused on kooskõlas kohtule esitatud dokumentidega, mida kohus on käesolevas otsuse punktis kajastanud ning millelt tõepoolest nähtub, et teenuse osutamise lepingul on kirjutatud osutatavad teenused käsikirjaliselt. Visuaalsel vaatlusel võib öelda, et need on kirjutatud lepingu allkirjastanud isik, s.o V. Tenjugin. Seega on usutav, et kannatanud ei teadnud leping sisu, millele nad allkirja andsid ja nad usaldasid V. Tenjuginit. F. O ütluste kohaselt notarisse sõites andis L neile abikaasaga allkirjastamiseks vene keeles koostatud paberi. Tekst oli osaliselt trükitud, osaliselt käsitsi kirjutatud. Vladimir ja L kiirustasid neid allkirjastamisel tagant, kuna oli vaja kiiresti notarisse minna ning seoses sellga ei lugenud ta, mis seal kirjas oli. Ta ei küsinud, mis dokument see oli, vaid nad panid abikaasaga sellele allkirjad. Ka J. V kinnitas, et autos anti neile allkirjastamiseks dokument, kuid kuna tal ei olnud prille ees, siis ta ei saanud aru, millele ta allkirja andis. Pärast notaris käimist tuli V. Tenjugin veel nende juurde koos pojaga ning nad allkirjastasid mingi paberi, kus oli väike kiri eesti keeles. V. Tenjugin pani pärast ise sellele paberile summa ja siis tuli välja, et nad on võlgu kaheksa ja pool tuhat, kuid mille eest, ei ole teada. Kohtule esitatud lepingud tõendavad kannatanu ütlusi, et dokumendid olid osaliselt trükitud ja osaliselt käsitsi kirjutatud. Selliseks dokumendiks oli ka 13.11.2015 laenuleping 8000 eurole.

neljandasse jakku kantud hüpoteek ning kinnisasja omanikuna kanda vastavalt 29.09.2016 kordusenampakkumise aktile A A (II kd, tlk 166). Kinnistusraamatu väljatrükk Xxxx kohta tõendab, et 11.10.2016 kanti enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse omanikuna sisse A A ja korteriomandil lasunud keelumärge ja hüpoteek kustutati (2 kd, tlk 176-178). Toimikute nr 022/2016/2551 ja 022/2016/2554 andmed maksete kohta tõendavad Xxxx korterimüügist saadud rahade jaotumist. 8000 eurot kanti Xxxx OÜ arveldusarvele, J V ja F O said mõlemad 103,84 eurot (2 kd, tlk 167-168). Ka J. V ja F. O arvelduskonto väljavõtted kinnitavad, et kumbki kannatanu sai korteri müügist enampakkumisel 103,84 eurot (2 kd, tlk 95-98, 99-108). Pärast korteri võõrandamist kolisid kannatanud sotsiaalmajja, mida tõendab lisaks F. O ütlustele ka 25.10.2016 majutusleping nr xxxx, millest nähtub, et Xxxx (kasutusse andja) ja J V on sõlminud lepingu, millega kasutusse andja annab Xxxx sotsiaalmajutusüksuses voodikoha J. Vle ajutiseks kasutamiseks lepingu tingimustel ja selle kehtivusaja jooksul (2 kd, tlk 68-70).

hakkavad siis avaldust võtma. Tenjugin seletab, et koostavad sellise „pealiskaudse“ lepingu, millele R vastab, et tuleb ikka normaalne sissenõudmisleping koos intressidega koostada. R arvab, et sellise tegevuse jaoks võib eraldi firma luua ja kõik läbi selle ajada. 13.10.2016 jälitustoimingute protokollist nähtub, et 26.04.2016 kl 10.07 suhtleb V. Tenjugin G K, kellega arutavad V. Tenjugini plaane, kuidas korteriga plaane käima lükata, kas teha läbi oksjoni ja võtta korter oksjonilt ise võlgade katteks. Tenjugin seletab ka, et kui keegi oksjonil pakub üle, siis see on idee poolest isegi parem, sest nad saavad vabasid vahendeid ja kui nad selle oksjonilt ära võtavad, siis neil on trump, et saab kallimalt ja rohkem ja veel midagi või isegi tagatisel laenu võtta. Samuti räägib Tenjugin, et võttis Pae tn veel ühe jama endale – kuueteistmeetrise, ja hakkab seda vormistama. Maksab talle lepingu järgi 500 ära ja siis et ta pole lepingujärgselt midagi teinud, näitab talle maksedokumenti, et ta on 500 eurot lepingu järgi maksnud. Küsib, kas ta on müügiga nõus ja siis annab suure tõenäosusega kohtutäiturile.

Kuigi süüdistusakti kohaselt on kannatanu saanud kahju vähemalt 9500 euro ulatuses, mis on enampakkumisel müüdud korteriomandi aadressil Xxxx, hind, leiab kohus, et kannatanu sai kahju vähemalt 9292,32 eurot, kuna kumbki kannatanu sai korteri müügist 103,84 eurot. Xxxx OÜ sai täitemenetluste 022/2016/2551 ja 022/2016/2554 tulemusel varalist kasu 8000 eurot, mis on samuti leidnud tõendamist. Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et V. Tenjugin kui ka L. S tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kuivõrd eelnevates kohtuotsuse punktides on leidnud tõendamist nende poolt kelmuste toimepanemine ka teistes neile inkrimineeritud kuriteo episoodides, siis on täidetud ka KarS § 209 lg 2 p 1 koosseis.

võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. 25.08.2016 tasus võlgnik võlgnevuse ning täitemenetlus lõpetati ja keelumärge kustutati (2 kd, tlk 179-180). 14.10.2008 kohtumäärus (maksekäsk nr 2-0640232) tõendab, et kohus nõudis S Šlt sisse võlgnevuse Aktiva Finants OÜ kasuks summas 2 028,21 krooni ning menetluskulud summas 1 380 krooni (2 kd, tlk 182-183). 12.08.2016 kinnistamisavalduse järgi palub kohtutäitur kanda kinnistusregistriosa nr xxxx kolmandasse jakku keelumärge S Š kuuluva kinnisasja käsutamise keelamiseks Aktiva Finants OÜ kasuks (2 kd, tlk 184). 19.08.2016 kohtutäituri teade näitab, et S Š võlgnevuse suurus täiteasjas nr 031/2008/3213 seisuga 19.08.2016 oli 323,78 eurot (2 kd, tlk 181).

eurot, kuna korteril oli hüpoteek ja omandati teist kinnisvara. Nad vormistasid pärandi Š nimele ja tegid vastastikust vahetust korteri müügi ja Xxxx korteri ostuga. Kannatanu andis ära xxxx korteri suure võlgnevusega, kuigi ta kohustus seda tasuma, teine korter oli lepingu järgi remonditud. Neil oli kokkulepe, et tema võtab xxxx võlgnevused ja kannatanu tasub Xxxx omad. Kannatanu oli ka nendest võlgnevustest teadlik lepingute vormistamisel. Sularaha 5000 eurot ta kannatanule andnud ei ole. Selleks tehti tasaarveldus, mis tähendas firma ja ehitusfirma teenuseid, notariaalsed kulutusi, kulutusi seoses kolimisega, millega tegeles OÜ xxxx ja Belkost. Kõik see läks sinna sisse ja kannatanu pidi sellest rahast tasuma võlgnevused. Š xxxx tn korterile seati hüpoteek, kuna selle rahaga oli võetud laen ja osteti korter kannatanule. Laenu võttis Enditum. Xxxx OÜ-l oli Šga sõlmitud laenuleping umbes 30 000 eurole, mida kannatanu reaalselt ei saanud, vaid see tasaarveldati Xxxx korteri ostuga. Xxxx korter osteti Š antud laenuga. xxxx tn korter müüdi 35 000 ja Xxxx 30 000 euroga. 5 000 eurot läks remondiks, mida tegi Belkost Group. Kuigi lepingus on kirjas, et kannatanu sai 5 000 eurot sularahas, siis süüdistataav ütluste kohaselt oli tegemist teostatud remonditöödega. Tehing sõlmiti Xxxx OÜ ja Belkost Group OÜ vahel ning Belkost Group kohustus tegema remonti.

mingi muu kinnisvara. Dokumentide alusel sai kannatanu raha Xxxx OÜ-lt kätte. Kas ka Belkost Group OÜ-lt, seda ta ei tea. Ta ei teadnud, et Xxxx korteril oli võlg. Notariaalses tehingus kirjas olev 5000 eurot sai kannatanu kätte, selle kohta on allkirjad olemas. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Kuuenda episoodi kohta oli kõik nii nagu oli kahtlustuse tekstist. Tahan veidi selgitada, et Vladimir tahtis seada hüpoteegi korterile xxxx, et S. Š ei keelduks ostmast korterit aadressil Xxxx.“ Süüdistatav selgitas, et Xxxx korterit mäletab, kuid seda, kas hüpoteegi seadmise põhjus oli selline, nagu ta kohtueelses menetluses ütles, siis võibolla oli.

käisid, oli nutuses seisukorras, kuna seal ei olnud midagi. Pärast oli juba klaaspakett pandud, dušikabiin, WC, korralagedust ei olnud. Tenjugin tegi seal sanitaarremonti. Š remondiga rahul ei olnud, rääkis, et boiler lekkis. Tunnistaja ütluste kohaselt oli selles korteris pärast remonti võimalik elada ning Š poeg kolis sinna.

juba aasta tagasi pärimistunnistuse saama. Tenjugin uurib, et kas ta võib siis minna ja võtta pärandi vastu. S küsib, et keda tema esindab, kui ta pärandi vastu võtab. Tenjugin seletab, et ta võtab sellel tütrel kratist kinni ja võtab kaasa. Samuti uurib Tenjugin, et kui ta võtab pärandi vastu, kas ta võib siis kohe hüpoteegi ka panna. S arvab, et see sõltub notarist. 17.06.2016 kl 10.24 suhtleb V. Tenjugin G K ja räägib viimasele, et tal juhtus üks prohmakas ja ta tahab, et K esineks oma firma alt hüpoteegi pidajana. Tenjugin selgitab, et ta hakkab tegelema ühe pärimisasjaga ja Ki firma andis sellele inimesele raha. Vestlusest selgub, et tegelikkuses mingit raha pole antud ja see on selleks, et inimene ei saaks pärast vastuvõtmist korterit maha müüa, kuna sellel on hüpoteek peal. K ütleb, et on vaja kokku saada, mitte telefonis sellistest asjadest rääkida. Tenjugin seletab, et ta on praegu notari juures ja siis läheb xxxx kliendiga rääkima ja allkirjastab krediidilepingud, et ta on raha kätte saanud, et tema juba sai Ki käest raha kätte. Kõik dokumendid ja orderid allkirjastavad ja peab need notarile saatma. Pärast läheb klient notari juurde, võtab pärandi vastu ja paneb kohe hüpoteegi Ki firma kasuks. K muretseb Maksuameti pärast. Tenjugin selgitab, et inimene võttis temalt raha võlgu korteri tagatisel. Seejärel 17.06.2016 kl 11.01 räägib V. Tenjugin eelmisele kõnele sarnast juttu ka Sle, et ta tegeleb ühe inimesega ja ta soovib, et O. S esineks hüpoteegi pidajana või on tal ehk firma, et tema andis raha. Tenjugin selgitab, et ta ostab oksjonilt korteri ja praegu vormistab päranduse, aga hiljem käib tal oksjon. Et see korter ära ei kaoks, paneb ta korterile hüpoteegi. Tema ostab talle korteri, aga see korter, mis on hüpoteegiga, selle võtab ta ära ja müüb maha. S küsib, miks L Enditumit ei kasutata selleks. Tenjugin vastab, et seal on omad kiiksud ja koos on raha raske teha. Tenjugin seletab, et ta käis notaris, et pärand vastu võtta ja hüpoteek panna, kuid notar ütles, et neljandal kuupäeval, aga tal on juba 27-ndal oksjon. Notar selgitas, et kui ta pingutab ja saadab täna andmed ja lepingud. Seetõttu Tenjugin sõidabki naisterahva juurde ja kirjutab seal paberid ära, jätab lihtsalt tühjad ruudud, ei hakka kirjutama, kellelt, mida, mis ja kuidas. Siis saadab selle notarile, et nad valmistaksid ette pärandi vastu võtmise ja kohe ka hüpoteegi. Samuti lisab, et hüpoteek on vajalik, kuna tema maksab raha, klient võtab pärandi vastu ja siis on ta hops kadunud, aga kui hüpoteek on peal, siis on nende jaoks rahulik. 17.06.2016 kl 13.08 kõnes annab V. Tenjugin G. Dle teada, et ta allkirjastas kõik paberid ja läheb notari juurde. D ütleb, et tema rääkis Š, et dokumendid on vaja allkirjastada, et oleks garantii. Seega oli kohtu hinnangul kannatanu korterile hüpoteegi seadmine V. Tenjugini eesmärgistatud tegevus, et hoida kannatanule kuuluva korteriga seonduv enda kontrolli all. Samuti nähtub kõnedest, et eesmärk on raha teha ehk saada varalist kasu. See tal ka õnnestus, kuna pärandi vastuvõtmise päeval seati ka Xxxx korterile hüpoteek summas 30 000 eurot Xxxx OÜ kasuks (2 kd, tlk 206-209). Samas leidis eelnevaga kinnitust, et mingisugust laenu Xxxx OÜ ega V. Tenjugin kannatanule ei andnud, vaid tegemist oli jällegi fiktiivsete lepingute sõlmimisega. Jälitustoimingute protokollid kinnitavad kohtule ka seda, et V. Tenjugin otsis alguses teisi firmasid, kes soostuksid hüpoteegipidajana esinema, kuid ei G. K ega O. S ei olnud sellega nõus, mistõttu tuli kasutada jällegi Xxxx OÜ-d. Nagu nähtub jälitustoimingute protokollidest, siis selgitas V. Tenjugini mõlemale fiktiivsete dokumentide vormistamise vajadust ja tehinguga seotud asjaolusid, mistõttu on selge, et ka Xxxx OÜ seaduslik esindaja L. S oli nendest asjaoludest teadlik ja osales kannatanu eksitusse viimisel. Jälitustoimingute protokollid viitavad ka G. D teadlikkusele sellest, et tegelikkuses mingit laenu kannatanu saanud ei ole ja dokumente on vaja allkirjastada, et V. Tenjuginil oleks võimalik kannatanule kuuluvale korteriomandile hüpoteek seada, et selle käsutamist enda kontrolli all hoida. Seetõttu ei saa kohus tunnistaja G. D ütlusi lugeda usaldusväärseks.

kannatanu pidi sellest rahast tasuma võlgnevused. Belkost Group OÜ esindajana andis V. Tenjugin ütlusi, et notariaalses lepingus kirjas olnud 5000 eurot, mis Š oli kätte saanud, oli tegelikkuses kolimine ja remont. Sularahas ta seda raha kätte ei saanud, vaid teenuste tasumine oli sularahas tehtud. Asjaolu, et notariaalsesse lepingusse läks kirja, et kannatanu sai 5000 eurot sularahas, oli kõigi soov. Belkost Group ei teavitanud Št sellest, et Xxxx korteril oli kommunaalteenuste võlgnevus, kuna ta ei jõudnud kõiki toiminguid lõpuni läbi käia, kuna Š avaldas soovi korterit müüa ja osta uus korter, mistõttu kommunaalkulusid ei arvestatud. Järgmisena avaldas süüdistatav, et Belkost Group teavitas kannatanut kommunaalteenuste võlast lepingu vormistamise hetkel suuliselt. Notariaalses lepingus seda kirjas ei olnud, kuna see oli poolte kokkulepe. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles notar talle, et kommunaalteenuste võlgnevust ei saa notariaalsesse lepingusse kirja panna. L. S ütluste kohaselt notariaalses tehingus kirjas olev 5000 eurot sai kannatanu kätte, selle kohta on allkirjad olemas. Kannatanu selgituste kohaselt ta 5000 eurot sularahas ei ole saanud, notaris ütles, et ta selle summa sai, kuna usaldas Vladimir Tenjuginit ja ta arvas, et viimane maksab talle 5000 eurot nagu ta lubas. Summa 5000 eurot on see, mille eest lubati teha remonti. Esmalt märgib kohus, et L. S ütlused raha saamise kohta ei ole usaldusväärsed, kuna need ei riimu kannatanu ega V. Tenjugini ütlustega, mistõttu jätab kohus need kõrvale. Samuti ei pea kohus V. Tenjugini ütlusi usaldusväärseks, kuna ta ei ole kommunaalmaksete võlgnevuse osas olnud järjepidev, kuna füüsilise isikuna ta on andnud ütlusi, et kannatanu oli teadlik võlgnevustest ning juriidilise isiku esindajana andis ütlusi, et Belkost Group OÜ ei teavitanud kannatanut Xxxx korteril lasuvatest võlgnevustest, seejärel ikkagi kinnitas, et teadis. Kohus peab kannatanu ütlusi selles osas usaldusväärseks, kuna 06.10.2016 hüpoteegi kustutamiseavaldus, korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud tõendavad, et kummagil korteril ei ole võlgnevusi ja korteriomandtega seotud maksed on tasutud (2 kd, tlk 196-203). 10.02.2017 võlgnevuse tõend kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et aadressil Xxxx oli tal KÜ Xxxx ees põhivõlgnevus summas 2273,16 eurot ning viivisvõlgnevus 630,60 eurot. Võlgnevus alates 30.09.2014 (2 kd, tlk 20). Kannatanu ütlused on kooskõlas ka kohtus uuritud jälitustoimingute protokollidega. 24.01.2017 jälitustoimingute protokollis vaadeldud kõne 27.04.2016 kl 20.41 V. Tenjugini ja G. D vahel, millest nähtub, et D ja Tenjugin räägivad omavahel sellest, et lähevad homme Š pakutavat korterit vaatama ning Tenjugin ütleb, et seal ei ole eriti võlga, ainult natukene. Kohtu hinnangul näitab see V. Tenjugini valmidust leida S. Šle ka võlgadega korter. Sama jälitustoimingute protokollis vaadeldud 29.09.2016 kl 09.46 kõne L. S ja V. Tenjugini vahel tõendab seda, et L. S oli teadlik kõikidest S. Š korteriga seonduvatest skeemidest. Kell 09.38 kõnest nähtub, et Tenjugin uurib St, kas nad teevad L firma nimele. L vastab, et Tenjugini. Tenjugin ütleb, et hüpoteek on ju L firma nimel, kuid L arvab ikka, et Belkosti nimele tuleb teha. Tenjugin ütleb, et ta mõtleb, kuidas on parem teha. 02.10.2016 kl 11.30 kõnes helistab S. Š Tenjuginile ja ütleb, et ei hakka ikkagi seda korterit võtma ja Tenjugin vaadaku neile midagi Xxxx, kuna nad arvutasid, et neil on ainuüksi elektrit 300 eest ja ta ei ole asukohaga rahul. Tenjugin selgitab, et seal on vaikne ja kõik on korras. Tenjugin selgitab ka, et praegu ei ole muid variante ja raha on juba töösse pandud ja kui nad peaksid millestki loobuma, siis nad kaotaksid palju raha. Seejärel kell 15.15 kõnes annab Tenjugin Dle teada, et Š helistas talle ja ütles, et ta ei taha korterit osta. Tenjugin ütleb, et ta räägiks Šga ja selgitaks, et spetsiaalselt tema tellimuse ja tema jaoks oli see välja ostetud, raha läks selle peale. Las võtab ja kui midagi ei meeldi, siis otsib midagi. 08.10.2016 kl 13.17 helistab Tenjugin Š ja ütleb, et kui notar helistab, siis ta ütleks, et Tenjugin jättis talle raha ja maksis tema eest, kuna neil oli lepingus kirjas, et tema peab maksma ja Š peab maksma. Samuti räägib Š, et notar ütles, et ta sai 5000 eurot, aga ta pole midagi saanud. Tenjugin selgitab talle, et kas ta ei mäleta seda viimast fraasi, et sellesama maksustamise järgi ei kuulu see ja küsib, kas Š kavatseb 20% tehingust maksta. Š ei saa aru ja Tenjugin selgitab, et iga tehing läheb 20% maksustamisele. Kui firma ostab teiselt firmalt, inimeselt, siis peab 20% maksma. Š ei saa aru ja Tenjugin lubab seda kohtumisel selgitada. Viimane kõne kinnitab kannatanu ütlusi, et tegelikkuses mingit 5000 euro üleandmist ei ole toimunud ja selle kohta peab kannatanu valetama notaris. 01.02.2017 jälitustoimingute protokollis kajastatud kõned 30.10.2016 kl 12.28 ja 12.39 kinnitavad, et kannatanu ei teadnud Xxxx lasuvatest

võlgnevustest midagi. Kell 12.28 kõnes helistab S. Š Tenjuginile ja räägib, et talle helistati ja öeldi, et korter on võlaga ja tõstetakse välja. Talle öeldi, et panevad korteri oksjonile, kuid Tenjugin ütleb, et midagi ei panda oksjonile ja pabistama ei pea ning lubab asja korda ajada. Kell 12.39 kõnes räägib kannatanu Tenjuginile, et talle öeldi, et kui midagi on, siis reedel läheb prokuröri juurde ja räägib, et teid on petetud, võlg jookseb. Š ütleb Tenjuginile, et ta klaariks asja ära. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et korterid ei olnud samaväärsed, kuna Xxxx korter oli kütteta, väiksem ja remontimata. Tunnistaja V Z andis kohtus ütlusi, et V. Tenjugin pakkus talle remonti teha ühiselamutes, tubade siseviimistlust, enamasti elektritöid. Tegemist oli pisitöödega, mida ta tegi ja sai selle eest V. Tenjuginilt tasu sularahas. Xxxx tn korteris tegi tema elektritöid. Mis töid seal pärast teda tehti, seda ta ei tea.

Group OÜ-le varalist kasu läbi kannatanule kuuluva korteriomandi vahetustehingu. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, s.t kannatanule lubati abi uue mugavuste ja võlgadeta korteri ostmisel, kuid selleks pidi kannatanu allkirjastama erinevaid fiktiivseid dokumente ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohta V. Tenjugin selgitas, et need on vajalikud korteri müügiks. Süüdistatavate tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada kannatanule varalist kahju, saades ise varalist kasu, mistõttu on tegemist kavatsetusega toimepandud teoga.

kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et mitu erinevat kannatanut, kes kohtule teadaolevalt üksteist ei tundnud, on alusetult asunud V. Tenjuginile ette heitma tegusid, mis on oma tunnuste poolest väga sarnased. Sellise kokkusattumise kohus välistab, kuna tegude toimepanemise viis on äravahetamiseni sarnane.

Kohtule esitati 25.04.2018 kuupäevaga avaldus, milles J. R palub, et L. S ja Xxxx OÜ tasuksid temale tekitatud kahju summas 5000 eurot ning V. Tenjuginilt mõistetakse välja kogusumma (8 kd, tlk 176). Esmalt võtab kohus seisukoha kaitsja väite osas, et J. R tsiviilhagi on aegunud, kuna oli mööda lasknud tsiviilkorras hagi esitamise kolmeaastase tähtaja. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgmisena kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole (vt Riigikohtu erikogu 22.02.2013 otsus asjas nr 3-1-1106-12, p-d 36-38). Samuti märkis Riigikohus, et üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Juhul kui kannatanu jätab kriminaaltoimikuga tutvumise võimaluse kasutamata, saab TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemise algust eitada vaid siis, kui toimikuga tutvumata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, nt juhul, kui ta on kahju põhjustanud teo vahetu tunnistaja ja tunneb teo toimepanijat. Sellisel juhul hakkab TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg üldiselt kulgema juba kahju põhjustanud teo toimepanemisest. Välistatud ei ole seegi, et kannatanu saab kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada kahju põhjustamise ja kohtueelse menetluse lõpuleviimise vahelisel ajal, nt mõnest kriminaalmenetlusvälisest allikast. Kuna kannatanu nõude aluseks olevast V. Tenjugini ja Xxxx OÜ süülisest teost, s.o 17.12.2013, mil vormistati notari juures ostumüügileping, kus kannatanu V. Tenjugini õpetuste kohaselt kinnitas notarile, et ta on müügisummast 16 220 eurot sularahas enne tehingut kätte saanud, ei ole TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne (absoluutne) 10-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega vajab selgitamist, kas kannatanu nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi. Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kunas kõnealune aegumistähtaeg kulgema hakkas ehk millal hageja sai kahjust ja kostja kui kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes teada. 17.04.2018 kohtuistungil selgitas kannatanu, et ta mõistis et tegi rumaluse, mistõttu ei läinud ise uurija juurde ning uurija leidis teda. Tema arvas, et ta ei saa raha tagasi, kuna ta ise on ostumüügilepingu allkirjastanud. Kannatanu selgituste kohaselt V. Tenjugin tahtis minna notarisse ostu-müügilepingut vormistama ja selgitas, et annad selle raha üle, siis lähme tagasi notarisse ja tagastame selle. Hingepõhjas ta teadis, et see on vale. Isegi kui tal oleks raha olnud, siis ei oleks talle korterit tagastatud. Samas jäi ta uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi. Ilma korterita nad ei oleks tema korteril lasuvat võlga kinni maksnud. Iga kuu maksis ta renditasu. Kõigepealt Judicata Consultile ja siis nad ütlesid, et sinna ei ole vaja saata, saada Enditumisse. Poole aasta jooksul maksis neile 200 euro kaupa. Pärast notaris sõlmitud tehingut elas ta oma korteris veel pool aastat. Kohus on seisukohal, et kannatanu nõue ei ole aegunud. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta küll aru, et see, mida ta teeb on vale, kuid tal jäi uskuma, et nad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla

tagasi. Sealjuures nähtub kohtule kannatanu ütlustest ka see, et ta ei teadnud talle õigusvastaselt tekitatud kahjust, kuna ta arvas, et tal ei ole võimalik kahju nõuda, kuna ta allkirjastas tehingu dokumendi ise. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta uskus, et süüdistatavad ootavad seni, kuni ta maksab neile võla tagasi, on usutavad, kuna Xxxx OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kannatanu J. R on teinud 06.02.2014, 04.04.2014, 06.05.2014 ning 05.06.2014 ülekanded Xxxx OÜ a/a summas 200 eurot, selgitusega „krediit“ (5 kd, tlk 138-168). Kohtule nähtub ka V. Tenjugini ja L. S vahistamismäärustest, et käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 06.10.2015 ning vahistamise hetkeks ei olnud isikutele kahtlustust esitatud J. R seotud episoodis, mis kinnitavad ka kannatanu ütlusi selle kohta, et kusagil aasta tagasi võttis temaga uurija ühendust ning ta käis ütlusi andmas ja uurija ütles selle peale, et see on paragrahv pettuse järgi. Kohtule on esitatud ka J. R ülekuulamise protokoll kuupäevast 23.01.2017 (1 kd, tlk 138-146). Seega sai kannatanu õigusvastaselt tekitatud kahjust teada uurija käest ning kannatanu ütluste kohaselt koostati hagi koos uurijaga. TsÜS § 160 lg 1 alusel katkes kannatanu nõuete aegumine 13.02.2017 tsiviilhagi esitamisega ning selle 16.05.2017 täpsustamisega. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi talle õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes ei ole aegunud. Kohtulikul uurimisel on V. Tenjugini süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja Xxxx OÜ süü KarS § 209 lg 3 järgi tõendamist leidnud. V. Tenjugin ega ka Xxxx OÜ (seaduslik esindaja L. S) end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista nad ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega, mida kohus on käsitlenud käesoleva kohtuotsuse punktis 2.6., on tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu J Rle varaline kahju. Kohus on märkinud käesoleva otsuse punktis 2.6.14., et tõendite pinnalt on sedastatav kannatanule kahju tekkimine summas 16 220 eurot, mis on summa, mille osas teda peteti ning mida kannatanu reaalselt ei saanud. 17.12.2013 notaris vormistatud ostu-müügilepingu kohaselt tasuti korteri müügihinnast 3781,60 eurot kohtutäiturile. Viimati nimetatud summa puhul oli tegemist kommunaalteenuste võlgnevusega, mis olid kannatanul tekkinud. Seega ei saa kohtutäiturile makstud summat pidada kannatanule tekkinud kahjuks, kuna sellega likvideeriti tema võlgnevusi. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt ehk 16 220 euro suuruses summas. Arvestades, et kannatanu on 25.04.2018 allkirjastanud avalduse, milles ta palub Xxxx OÜ-lt välja mõista oluliselt väiksema summa, kui ta seda 16.05.2017 hagiavalduses tegi, siis on kohus seisukohal, et tsiviilhagi Xxxx OÜ vastu summas 5000 eurot kuulub rahuldamisele ja Xxxx OÜ-lt väljamõistmisele. V. Tenjuginilt mõistab kohus hagi osaliselt välja, s.o summas 11 220 eurot, mis on ülejäänud osa reaalsest varalisest kahjust, mis kohtu hinnangul on kannatanul tekkinud ja mis kuulub V. Tenjuginilt väljamõistmisele. Kogu summa välja mõistmist, nagu kannatanu oma avalduses on taotlenud, ei pea kohus põhjendatuks.

tulemusena on tekitatud kannatanu V Hle varaline kahju. Kohus on märkinud käesoleva otsuse punktis 2.7.11., et tõendite pinnalt on sedastatav kannatanule kahju tekkimine summas 13 616,53 eurot. Seega on kannatanu esitatud tsiviilhagi oluliselt väiksem ning see summa ei ületa ka kannatanu poolt tsiviilhagis loetletud mahaarvamisi. Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda. Kohus leiab, et kannatanu V: Hi poolt esitatud tsiviilhagi, summas 5000 eurot, on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada V. Tenjuginile ja Xxxx OÜ-le kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuna V. Tenjugin ja Xxxx OÜ on varalise kahju tekitanud kannatanule ühiselt, tuleb neilt tsiviilhagi VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt. Eeltoodu ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 137 lg 1 alusel mõistab kohus V. Tenjuginilt ja Xxxx OÜ-lt solidaarselt välja 5000 eurot V H kasuks.

18.04.2018 kohtuistungil loobus kannatanu Enditum Group OÜ osas tsiviilhagist, mistõttu jätab kohus kannatanu S Š hagi Xxxx OÜ vastu läbi vaatamata. Asja arutamisel on V. Tenjugini süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja Belkost Group OÜ süü KarS § 209 lg 3 järgi tõendamist leidnud. V. Tenjugin füüsilise isikuna ega juriidilise isiku seadusliku esindajana end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega, mida kohus on käsitlenud käesoleva kohtuotsuse punktis 2.11., on tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud S Šle varaline kahju. Kohus on märkinud käesoleva otsuse punktis 2.11,13., et tõendite pinnalt on sedastatav kannatanule kahju tekkimine summas 7903,76 eurot. Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda. Tõendeid hinnates leiab kohus, et kannatanu S Š poolt esitatud tsiviilhagi, summas 7903,76 eurot, on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb hüvitada süüdistatavate V. Tenjugini ja Belkost Group OÜ poolt. Kuna V. Tenjugin ja Belkost Group OÜ on varalise kahju tekitanud kannatanule ühiselt, tuleb neilt tsiviilhagi VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt.

Hinnates süüdistatava süüd KarS § 344 lg 1 järgi, leiab kohus, et see on keskmine. Kuigi V. Tenjuginile heidetakse ette ühe dokumendi võltsimist, tuleb arvestada, et V. Tenjugini teopanus oli aktiivne ja kaalukas, kuna võltsitud testament võimaldas kelmuse toimepanemist ja seeläbi varalise kasu saamist. V. Tenjugini süü KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi on kohtu hinnangul samuti keskmine. Kohus võtab arvesse V. Tenjugini aktiivsust ja eesmärki kuriteo toimepanemisel ja selle teo tagajärge, mille kohaselt võltsitud dokumendi esitamisega tekkis varaline kahju M. P potentsiaalsele pärijale. KarS § 281 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel peab kohus samuti, nagu ka KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel, oluliseks süüdistatava aktiivsust ja eesmärki, kuid samuti tagajärge. Kohus arvestab, et V. Tenjugini teopanus oli aktiivne ja kaalukas, kuna ta kallutas kolme isikut esitama notarile ebaõigeid andmeid, mis võimaldas kelmuse toimepanemist ja seeläbi varalise kasu saamist. Seetõttu ei saa kohus pidada V. Tenjugini süüd väikeseks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. V. Tenjugin end üheski kuriteoepisoodis süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on V. Tenjugin süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kuritegude ideaal- ja reaalkogumi piiritlemine KarS § 63 tähenduses on oluline süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 2), ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi (RKKKo 1-17-7206 p 22). Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo hõlbustamine ning KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteod olid ka KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo eelteoks, olles sisuliselt ka KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo osateoks. Sellest tulenevalt oli KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemine võimalik vaid KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuritegusid toime pannes. Seega on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud teoga, mistõttu tuleb KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuritegude eest karistust mõistes kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid. Seega tuleb kohaldamisele säte, milline näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS § 209 lg 2. Võttes arvesse V. Tenjugini süü suurust, karistab kohus V. Tenjuginit KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid vangistusega 4 aastat. Kohus leiab, et selline vangistus vastab nii V. Tenjugini süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka arvata V. Tenjugini eelvangistuses viibitud aeg, 28.11.2016 kuni 28.03.2017, s.o 4 kuud, kandmisele jääb 3 aastat ja 8 kuud. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik saavutada karistust täielikult täitmisele pööramata. Kuna

süüdistataval on alaealised lapsed, siis leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmine distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest talle on antud mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Samuti leiab kohus, et pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas leiab kohus, et V. Tenjugin tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. KarS § 74 alusel katseaja kohaldamine võimaldab paremini kontrollida süüdistatava edaspidist käitumist ja suunamist õiguskuulekale teele. Seega jätab kohus V. Tenjuginile mõistetud karistuse tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui süüdistatav 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks eelnevalt teostati antud kriminaalasjas käekirjaekspertiisi (akt xxxx;xxxx), mille kogumaksumuseks on 1410 eurot (4 kd, tlk 93). Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiisi läbiviimine oli tingitud süüdistatava V. Tenjugini süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiis kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 281 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kuritegude toimepanemises. Kuna ekspertiisi tulemused olid olulised süüdistatava süüküsimuse lahendamisel, siis tuleb eelnevalt nimetatud käekirjaekspertiisi kulud jätta süüdistatava V. Tenjugini kanda.

sissemakse 06.06.2016; kassa väljamineku order (J V, O F); ümbrik A5 formaadis; testament M P 22.12.2015; testament M P 22.12.2015; arve nr A-26734079 01.01.2016; arve nr 01-0007-201601 12.01.2016; täitemenetluse lõpetamise otsus 28.01.2016; arve nr 896483066064 31.01.2016; arve nr A-26859188 01.02.2016; arve nr 01-0007-201602 11.02.2016; arve nr A-27041627 01.03.2016; pärimismenetluse algatamise avaldused ja pärandi vastuvõtmise avaldus 26.04.2016; dokument 29.04.2016 nr 306/P 1; arve nr A-27408184 01.05.2016; dokument 11.05.2016 nr A09.04-20005/42-2; töökäsk nr H-194232/16 16.06.2016; seadmete rendi- ja/või müügileping 16.06.2016; kliendi- ja teenuse osutamise leping 16.06.2016; Starman dokument 17.06.2016; korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping nr xxxx 28.06.2016; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016; pärimistunnistus nr xxxx 28.06.2016; valduse üleandmise-vastuvõtmise akt 28.06.2016; avaldus (J R) 28.11.2013; avaldus (J R) 03.07.2014; laenuleping (OÜ xxxx ja J R vahel); laenuleping (OÜ xxxx ja J R vahel) 27.12.2013; teenuste osutamise leping 28.11.2013; allkiri (J R) 01.08.2014; avaldus (J R) 29.07.2014; kohtuotsus nr 1-15-6823 15.09.2015; täitemenetlus M J 28.09.2016; pangakaardi väljastamine 24.10.2016; SEB voldik; kohtuotsus nr 1-15-6823 15.09.2015; täitmisteade võlgnikule 24.11.2016; osaühingu asutamisotsus nr 9167 11.12.2006; dokument „Mida kardab Vladimir Tenjugin“; kokkulepe kriminaalasjas nr 14230104025 25.08.2015; dokument (G F) 29.04.2015; volikiri nr xxxx 17.06.2016; volikiri nr xxxx 27.06.2016; dokument nr 18 27.01.2016 M Jle; volikiri 30.05.2002; kassa väljamineku order 15.04.2014; kassa väljamineku order 01.12.2015; sularaha väljamakse order nr xxxx 08.11.2016; poliis nr xxxx 27.07.2015; Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus, maksekäsk 2-15-124654/5 06.01.2016; volikiri nr xxxx 03.08.2015; arve nr 27004 31.07.2015; avaldus 11.07.2011 Harju Maakohtu registriosakonnale; kassa väljamineku order (V H 5000 eurot); kassa väljamineku order 10.07.2015; teenuste osutamise leping 10.06.2015; avaldus 10.07.2015 (V H); registriosa detailvaade 10.07.2015; Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus, makseettepanek 215-115955/2 30.07.2015; tarbijakrediidileping nr xxxx 31.07.2015; käendusleping nr xxxx-HS 31.07.2015; avaldus 27.07.2015 (V H); laenuleping (OÜ xxxx 5000 eurot); kohustus 10.07.2015 (V H); Tehinguorder xxxx (halli värvi pintsaku taskust), pakend dokumentidega (ümbrik), valge kilekott dokumentidega, musta värvi kohver dokumentidega, kilekott Rademar dokumentidega (28.11.2016 läbiotsimine keldris), polüetüleenkott „Kaubamaja“ koos dokumentidega, pappkarp Baldinini dokumentidega, roheline kott koos dokumentidega, roheline kott „okei“ koos dokumentidega, 2 kilekotti kirjadega „Maxima“ ja „Prisma“, mille sees on raamatupidamisdokumendid (Prisma kilekotis on olemas: kaks Venemaa Föderatsiooni passi V T nimele, üks tööraamat V T nimele, kolm hoiuraamatut V T nimele); polüetüleenkott „Prisma“ koos dokumentidega, polüetüleenkott „RIMI“ koos dokumentidega, valge ümbrik mille sees on laenuleping nr 11, korteri aadressil Xxxx üleandmis-vastuvõtmisakt, arve nr 23140 28.06.2016.

kannatanute J. R, V: Hi, J. V ja S. Š tsiviilhagid kogusummas 35 623,76 eurot. Sealjuures on kohus rahuldanud V: Hi ja J. V tsiviilhagid V. Tenjugini ja Xxxx OÜ suhtes solidaarselt. J. R tsiviilhagi osas on kohus Xxxx OÜ-lt välja mõistnud 5000 eurot ning V. Tenjugini osas rahuldanud tsiviilhagi osaliselt ja viimaselt välja mõistnud J. R tsiviilhagi katteks 11 220 eurot. V. Tenjuginilt ja Belkost Group OÜ-lt kuulub väljamõistmisele ka S. Š tsiviilhagi summas 7903,76 eurot.

Aulike Salo kohtunik muudetud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.