Liiklussüüteod

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esita ma talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustusi: - hoiduma alkoholi tarvitamisest; - osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

T.N , isikuna, keda on Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 10.11.2020 kella 08.07 ajal Tallinnas, Vana-Rannamõisa teel, Tulekivi ja Rannamõisa tee vahel, suunaga Rannamõisa tee poole mootorsõidukit Ford Focus, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,12 mg/l)), omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega rikkus T.N liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega T.N pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav T.N ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 1 aasta 6 kuulise vangistusega. Mõistetud karistusest tuleb kantuks lugeda eelvangistuses viibitud kaks päeva ning ülejäänud osas asendada KarS § 69 ja § 74 sätteid kohaldades karistus 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks anda süüdistatavale aega 2 aastat. Süüdistatav määratakse töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Süüdistatavalt mõistetakse välja kriminaalmenetluse kulud 1001,98 eurot (sundraha 876 eurot, kaitsjatasu 125,98 eurot) ning ta peab tasuma need võrdsetes osades 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.N talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.