Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Verner Viira kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (08.02.2021.a).

SÜÜDISTUS

Verner Viirat süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 27.04.2017 otsusega 1-17-3244 sh KarS § 424 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 14.11.2020 kella 15.05 ajal Tallinnas Mustakivi tee ja Tähesaju tn ristmikul mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 3,75 mg/g, +/-0,07 mg/g, k=2, lõplik tulemus 3,68 mg/g kohta), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Verner Viira toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud.

Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht Verner Viira, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Verner Viira karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 69 sätteid tuleb asendada mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb KarS § 69 lg 3 alusel määrata 2 aastat, mille jooksul tuleb allutada Verner Viira KarS § 75 lg 1 ära toodud kontrollnõuetele. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 pde 2 ja 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Verner Viiralt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 282 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Verner Viira süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Verner Viira tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Verner Viiralt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks Verner Viira määratud kaitsja tasu summas 282 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.