Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 12.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6740 tunnistati Mirko Mikson süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7,8 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.09.2017 otsusega 1-17-8285 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva vangistust arvates seda vanglasse saabumisest. Vangla toimiku kohaselt on M.Mikson karistuse kandmisele saabunud 20.01.2020. 17.11.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mirko Miksoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Mirko Mikson vabanemist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mirko Miksone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Maarja-Liisa Kõiv, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mirko Miksoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab M.Miksoni ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mirko Miksoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Mirko Mikson kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Mirko Mikson temale mõistetud vangistusest ära kandnud 1 aasta vangistusest, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtuistungil avaldatust ja vangla materjalidest lähtuvalt on isiku vabanemisjärgseks elukohaks xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga. Korteris elavad tema kasuisa M. S., ema ja ema õde A. T.. Korter kuulub ema õele. Elukoht on püsiv. Kinnipeetaval korteris oma tuba. Elamistingimused on head ja puuduvad probleemid, mis võiksid soodustada kuriteo toimepanemist, pereliikmed ei ole kriminaalkorras karistatud. Rahvastikuregistri andmetel on isik antud aadressile ka sisse kirjutatud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Mirko Miksoni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Põhjuse nii arvata annab tema eelnev elukäik. Mirko Miksonit on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistuses on ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt pani toime varavastased kuriteod ja kehalised väärkohtlemised. Vargusi pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja kaasnenud läbivalt vägivald. Soodusteguriks on grupi mõju nii praegu kui varasemalt, oskamatus enda emotsioonidega toime tulla ja alkoholi kuritarvitamine. Kuivõrd kuritegude peamiseks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine ning samaliigiliste kuritegude muster on kordunud, pole näha, et Mirko Mikson oleks oma tegudest ja nendega kaasnenud tagajärgedest õppinud. Kohtule ei nähtu senise vangistuse pinnalt, et süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Kuigi süüdlast tuleb tunnustada kahe sotsiaalprogrammi ( Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening ) eduka läbimise eest, ei iseloomusta vangistusasutus M.Miksonit positiivses võtmes. Vangla toob esile, et süüdimõistetu teod ja sõnad vastuolus, kuritegelike kontaktide olemas olu viitab kriminaalsetele hoiakutele, suhtleb palju kriminaalkorras karistatud isikutega. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest madal, osaleb riskipõhistes tegevustes, kuid töötab kaasa minimaalselt, jätnud tegevusi pooleli, tüdib kiiresti. Teadvustab osaliselt kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid ning on sõnades valmis muutuma, kuid muutuse saavutamine ei ole realistlik. Vangla poolt avaldatut kinnitab süüdlase varasem käitumine. Nii on Viru Maakohus 25.04.2018 määrusega süüdlase ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastanud karistuse kandmiselt (vabanes 11.05.2018 ) katseajaga kuni 17.07.2019 ning muu hulgas kohustas M.Miksonit mitte tarvitama alkoholi ja alluma ka alkoholivastasele ravile. Paraku Tartu Maakohtu 01.04.2019 määrusest ilmneb, et süüdlasel on olnud probleeme nii alkoholist hoidumisega ning sotsiaalprogrammi läbimisega, kuid ka siis usaldas kohus süüdlast karistust edasi kandma vabaduses. Kuid käesoleva süüdimõistmise aluseks olevast süüdistusest ilmneb, et juba 7-8.01.2019 ehk siis katseajal on M.Mikson toime pannud uued varavastased kuriteod. Seega ei pidanud M.Mikson oma lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Ehkki isikut ootavad vabanedes ema A. M., isa T. M. ja õde B. M., kellega suhted on head ja toetavad, siis lähedaste toetus oli kinnipeetaval ka enne käesolevat vangistust. Paraku see ega ka alaealine laps ei hoidnud teda uusi kuritegusid toime panemast. Seega pole see selliseks

uueks positiivseks asjaoluks, millele võiks ennetähtaegse vabastamise otsuse langetamisel tugineda. M.Miksoni kasuks ei räägi ka töökoha puudumine ning selle leidmist raskendab asjaolu, et puuduvad kutsetunnistus, kvalifikatsioon, kindlad pikemaajalised töökogemused kindlas ametis, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Sissetulekud on korrapäratud, elatunud kuritegelikul teel saadud tulust. Kahjuks ka vangistuses loobus kinnipeetav eriala (plaatija) omandamisest. K-Raha andmetel seisuga 29.10.2020 nõudeid 12903,74 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Ametlik töökoht ja sissetulek sisustaksid süüdlase vaba aega ja vähendaksid rahaliste vahendite ning tegevuse puudumise tõttu uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on olnud kokkupuuteid nii alkoholiga kui narkootikumidega, kuid tõsine on olukord siiski alkoholiga. Vangla märgib, et süüdlase alkoholi tarvitamine sai alguse ajal, mil ta oli 14-aastane. Alaealisena alkoholi tarvitamisega kaasnesid korduvad väärteod, hiljem ka kuritegu. M.Mikson jätkas alkoholi tarvitamist ka katseajal, mil see oli kohustusena keelatud. Käitumiskontrolli raames motiveeriti Mirko Miksonit pöörduma alkoholi tarvitamise ning närvilisusega seonduvalt psühhiaatri vastuvõtule, kuid ta keeldus. Samuti soovitati isikule pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi programmi Kainem ja tervem Eesti, kuid sinna ta samuti ei jõudnud, vaid jätkas alkoholi tarvitamist ja pani alkoholi tarvitanuna toime uue vägivaldse kuriteo. Ajavahemikul 12.12.17- 29.01.2018 on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid seegi ei aidanud kaasa eluviisi muutusele. Pigem on näha puudusi probleemide lahendamise oskuses ja alkoholitarbimist võivad soodustada kuritegelikud hoiakud. Siit nähtuvalt võib kinnipeetaval ka tulevikus esineda probleeme keelatud ainetega, seda enam, et ei vangla materjalidest ega ka kohtuistungil avaldatust ilmne, kuidas kavatseb süüdlane sõltuvust alkoholist kontrolli alla saada ja kontrolli all hoida. Selline olukord viitab suurele tõenäosusele, et vabanedes kordub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mirko Mikson tuleb jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 12.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6740 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Menetluskulud M.Mikson 20.01.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 20.01.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 125.40€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 125.40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb M.Miksonilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.