1-20-9424
Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus
Kohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-9424 (20231600993)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär, tõlk
Triin Pilberg; Natalia Senkevitš
Abiprokurör
Paul Pikma
Kriminaalasi
J.Y süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
J.Y , isikukood:
kodakondsuseta, emakeel vene keel, x, x, elukoht: x, kehtivad karistused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.05.2020.a kuni 05.05.2020.a, alates 05.05.2020.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 05.05.2021.a.;
Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 68 lg 1; § 73 lg 1, 3; VÕS §-dest § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:
J.Y on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 03.05.2020 kella 16:00 paiku Tallinnas Tööstuse 85 asuva maja juures, rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § -ist 55 lg 1 p.1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata/ ning Korrakaitseseaduse § -ist 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, s.t. rikkus raskelt avalikku korda vägivallaga rünnates kannatanut J M’t, lüües teda puust kurikaga pea piirkonda ja üritas sama kurikaga lüüa koos J M’ga viibinud V S’t ja A M’t, kuid ei saanud pihta ehk tegu jäi osaliselt katse staadiumisse. Oma tegevusega tekitas J.Y kannatanule J M’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pealae lahtise haava). Seega J.Y pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et J.Y tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS §-des § 68 lg 1 ja § 73 lg 1, 3 ning VÕS §-des 1045 ja § 1043 sätestatut. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot riigi tuludesse. Kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 97,20.- eurot tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada J.Y-l välja mõistetud menetluskulu (sundraha) tasuda ositi 12 kuu jooksul so igakuiselt 73.- eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et J.Y oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu J Mle otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt – 200.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu J M on käesolevas kriminaalasjas esitanud J.Y vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. J.Y on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu J M käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt J.Y-lt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.
Asitõendid KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed.
Kohus nõustub menetlusosaliste poolt kokkuleppes kokkulepitud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega ja nimelt sellega, et CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jäetakse asja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.