2.Kuulutada välja X.S pankrot 22. jaanuaril 2025 kell 16.00 ning algatada X.S kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X.S pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, XXX, 41531 Jõhvi, Mob +372 508 2311, e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. veebruar 2025 kell 10.30 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 3).
5.Kohustada X.S-i andma võlgniku vande 12. veebruaril 2025 kell 10.30 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 3. Kohus hoiatab X.S-i, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud X.S kanda.
11.Määrata usaldusisiku Hillar Villers tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti.
12.Anda X.S-ile menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
13.Määruse resolutsiooni p-s 10 märgitud usaldusisiku tasu JeweLex Advokaadibüroo Osaühingu kontole nr EE782200221056739476 (Swedbank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.X.S (avaldaja, võlgnik) esitas 3. septembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 100 eurot, tema pangakontol on raha 65 senti. Ta ei ole viimased viis aastat tööl käinud. Võlgnik saab vanemahüvitist 730 eurot 22 senti ja elatisabi 100 eurot. Väljaminekud iga kuu on 620 eurot. Kohustusi on tal kokku 18 917 eurot 11 senti. Võlgnik on maksejõuetu. Ta võttis laenu 2022– 2023, kuna ei omanud viis kuud sissetulekut. Kaheksa lapse kõrval ei ole võimalik tekkinud võlgasid tasuda.
1.1.Võlgniku täiendavalt avaldatu järgi ta üüri tasuma ei pea, kuid kommunaalkulud on suvel 300–400 eurot ning talvel 500–700 eurot. Toidule kulub 200 eurot, riietele (sh jalatsid, majatarbed, ravimid jne) 195 eurot, kulutused lastele (laseteaiakulud, koolikulud) 40 eurot. Lisaks tuleb tasuda 96 eurot kuus (kriminaalmenetluskulud). Korterisse kolides (2017) tegi ta pisiremonti, st värvis seinad ja vahetas põrandad. Nõuet korteri omanikule (laste isa A. D. ema I. D. ) ei esitanud. Elamistingimused selles korteris on keskpärased, kuid perel tekkis võimalus korterit kasutada, tasudes ainult kommunaalkulud. Avaldaja võttiski laenu, kuna 2022–2023 oli perel majanduslikult raske ja puudus sissetulek. Laenuks võetud raha kulus nii pere ülalpidamiseks kui pisiremondiks. Võlgnik märkis avalduses vaid vanemahüvitise ja elatisabi, kuna ei teadnud, et perele makstavad toetused tuleb märkida. Sõiduki andis võlgnik tütrele kasutada, enne kui tekkis võlg võlausaldaja ees.
Võlgniku kontol nähtuvatest xxxxxxxxx maksetest võlgnik ei tea, kuna ei teadnud, et laste isa on kasutanud võlgniku pangakaarti ja konto andmeid. Kontolt võtab võlgnik tihti välja sularaha igapäevaseks kasutamiseks ning osa paneb lapse kontole. Sularaha sissemaksetest ei tea võlgnik midagi, seda on teinud laste isa. Avaldaja on nõus võimalusel tööle asuma sissetuleku suurendamiseks. Kuna kõige noorem laps on 9-kuune ning tihti tekib vajadus kodus olla, kui mõni lastest haigeks on jäänud, siis täiskohaga tööle asuda ei ole võimalik. Siiski on võlgnik valmis töötama väiksema koormusega. Avaldaja on kandideerinud ka hooldaja kohale hooldekodus. Samuti on võlgnik valmis säästma sissetulekust 30–50 eurot, mis sõltub väljaminekutest.
2.Maakohus nimetas 17. septembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Hillar Villersi (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 29 sätestatule. Võlgade ümberkujundamise menetlust usaldusisik võimalikuks ei pea. Võlgnikul on 8 alaealist last. Võlgnik ei tööta ning saab sotsiaaltoetusi 2345 eurot (septembris 2024), kuid elatisabi maksmine lõpeb. Talle kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (eelduslik väärtus 500 eurot), raha pangakontol on 26 senti. Lisaks on talle kuulunud veel kolm sõidukit, kuid on need võõrandatud. Igakuised kulutused on 620 eurot. Võlgnikul on eelduslikult kohustusi vähemalt 17 648 eurot 31 senti. Ebaselged on maksed xxxxxxxxx-lt. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kontole on teostatud sularaha sissemakseid, millest võib järeldada, et võlgnikul on ka teisi sissetulekuid. Kui lähtuda võlgniku kuludest ja sissetulekutest, siis peaks võlausaldaja kohustuse täitmiseks kuus jääma 985 eurot, kuid võlgnik ei ole makseid teinud võlausaldajale. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita ning on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige võlgniku poolt elamiseks ja ülalpeetavate ülalpidamiseks rahaliste kohustuste võtmine, üle hinnates kohustuste võtmisel enda võimekust neid täita. Samas suure tõenäosusega ei ole võlausaldaja(d) (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Tegemist elulise situatsiooniga ning ei ole põhjust väita, et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul muu asjaolu. Maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades kogutud andmeid siis 2024 aasta algus (maksekäsud). Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (17 648 eurot 31 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 6. novembri 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Pankrotihalduril tuleb kohtule teada anda, kui esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (sissetulekute puudumine kohustuste täitmiseks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12. veebruar 2024 kell 10.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnanguga, samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole JeweLex Advokaadibüroo Osaühing (registrikood 12412334), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (EE101607797).
Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks).
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.