Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise maksumus kokku 239 eurot; kaitsjatasu 406,80 eurot; sundraha 876 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.Z-il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1521,80 (üks tuhat viissada kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot tasuda osamaksetena 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 11-ne kuu vältel vähemalt 126,82 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 126,78 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920700056623 ning selgituse “J.Z, otsus nr 1-20-7637, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus J.Z-i süüdistatakse selles, et tema kasvatas ebaseaduslikult enda elukohas, XXX kõrvalhoones 2019 aasta algusest kuni 12.08.2019 viit kanepitaime tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 9,0%-9,5%, mis on kuivatatult kogukaaluga 678 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud ja lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. J.Z kasvatas ja käitles sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul 2 (4)

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa I nimekirja kantud üle 0,2 % THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldusega kanepit ja selle töötlemisprodukte suures kogustes. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 7,5 g kanepit. Sellega pani J.Z toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kanepi ebaseadusliku kasvatamise. J.Z-i süüdistatakse veel selles, et tema valmistas 2019 aasta alguses XXX kõrvalhoones vanale lauale nööridest sõrestiku, paigaldas selle ümber ventilaatorid, lambid ning penoplastist ja fooliumist seinad, et tagada kanepi kasvatamiseks sobivad tingimused, eesmärgiga valmistada kasvatatud kanepist suures koguses narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli. Sellega pani J.Z toime KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valmistamise ja valdamise. Kokkuleppe sisu KarS § 188 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa kuud vangistust. KarS § 189 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üheksa kuud vangistus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda sellest kantuks kaks päeva (12.-13.08.2019) ja ärakandmisele kuuluvaks kaheksa kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui J.Z ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud on kokku 1521,80 € (sundraha 876 €, ekspertiisitasud 239 € ja kaitsjatasu 406,80 €). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.Z-i süüdi tunnistada KarS § 188 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 3 (4)

J.Z-i menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise maksumus kokku 239 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 406,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.Z taotles menetluskulude tasumise ajatamist 1 aastaks, kinnitades, et talle on jõukohane teha menetluskulude katteks igakuiseid makseid. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib J.Z-ile , arvestades menetluskulude suurust, J.Z-i sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1521,80 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.