Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-5153
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava, Urmas Reinola
Kriminaalasi
Natalja Kornilieva süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 06. oktoobri 2020 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav
Prokurör
Kelly Kruusimägi
Süüdistatav
Natalja Kornilieva, ik: 48908130211, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 08.04.2020
Kaitsja
Liis Suik
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Kolleegium märgib, et nii karistusest täielikul kui ka osalisel tingimuslikul vabastamisel peavad esinema samasugused karistusest tingimusliku vabastamise üldised eeldused. Maakohus on otsuses juba kaalunud, kas tuleb kõne alla süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine ja esitanud oma põhjendused miks tuleb sellele vastata eitavalt. Süüdistatav ei ole kohtu sellekohaseid ammendavaid põhjendusi kummutanud ega esitanud veenvaid argumente tingimisi vabastamise kohaldamiseks. Apellatsioonis tehtud viited kannatanu ja tunnistajate ütluste kokkulangevusele ja uuesti oma ütluste kordamine, millised on maakohus tõendite kogumile tuginevalt hinnanud suures osas ebausaldusväärseteks, ei anna alust tuvastada vigu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu osas ega võimalda tuvastada erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda järeldusele, et mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, Natalia Kornilievat isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad nii sellest, miks süüdistatavale tuleb mõista 5 aastane vangistus kui ka sellest, miks pole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ei toimepandu ega süüdlase isiku osas pole tuvastatavad asjaolud, mis annaks aluse KarS § 74 kohaldamiseks. Vastavalt karistusregistri andmetele on süüdistatav korduvalt karistatud ja eelmise kohtuotsuse kohaselt on ta kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Seega on süüdistatav oma käitumisega näidanud, et eripreventiivsete eesmärkide saavutamine pole kriminaalhooldusele allutamisega võimalik. Apellatsioonis esitatud taotlus, jätta täitmisele pööramata pool kandmisele kuuluvast 3 aasta 4 kuulisest vangistusest, rahuldamisele kuuluda ei saa. Kolleegium osutab, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus tuvastab veenvad põhjused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks ja leiab, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Natalja Kornilieva on varem karistusena vangistust kandnud isikuks ja poole kandmisele kuuluva karistuse, 1aasta 8 kuud, puhul ei saa rääkida vaid lühiajalisest vangistusest šokivangistuse mõttes. Kolleegium ka märgib, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt RKKKo 1-17-689). KarS § 74 lg 3 näeb maksimaalse katseaja pikkusena ette 5 aastat. Maakohus on Natalia Kornilievat karistanud põhikaristusena 5 aastase vangistusega ja seda pole apellatsiooni korras vaidlustatud. Seega
puuduvad alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ka eelnimetatud põhimõtte alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.