Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-8106 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas K.C (K.C) süüdistatakse selles, et tema, olles 10.10.2015 karistatud KarS § 121 järgi teise isiku suhtes valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest (karistus kantud 19.04.2018, kuid Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel karistus kustumata), taas 06.12.2019 kella 14.00 paiku aadressil XXX asuva maja trepikojas, lõi J D kaks korda rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema silma alla naha vigastuse ning verejooksu. Seega pani K.C toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kooskõlas K.C , tema kaitsja Irina Gromtsevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnimi vahel 04.11.2020 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus K.C-le karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.12.2019 kuni 07.12.2019, s.o 2 päeva, ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäetakse K.C suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 pp 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata K.C katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kokkuleppe alusel tehtava kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistmise korral kuuluvad K.C-lt väljamõistmisele riigi tuludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras (alammäär alates 01.01.2020 on 584 eurot), s.o. 876.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses: vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi osalemise eest on 219,60 eurot (tl.80), Irina Gromtsevi osalemise eest

1-20-8106 194,40 eurot (millest 32,40 eurot jätta riigi kanda, kuna videosalvestis ei käivitunud)+ 107,16 eurot, kokku 301,56 eurot. Kaitsjatasust 488,76 eurot jätta kaitsjatasu summas 107,16 eurot ka riigi kanda (korduvad kokkuleppemenetluse läbirääkimised seonduvalt taastatud video vaatamisega). Kaitsjatasust kuulub K.C-lt väljamõistmisele 381,60 eurot. K.C-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulusid kokku 1257,60 eurot. Süüdistatav ja kaitsja nõustuvad menetluskulude suurusega ja taotlevad kohtus väljamõistetava menetluskulu ajatamist üheks aastaks, s.o võimaldada süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel maksta menetluskulud 12 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Ajatamine on põhjendatud, kuna isik on töötu, ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Kohtuistungil süüdistatav K.C avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest summas 139,56 eurot (riigi õigusabi kulud) riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.